80% malaariajuhtumitest esineb Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool. · Malaariapiirkonnas on oluline vältida sääsehammustusi. · Malaariaprofülaktikat ravimitega tuleb teha arsti ettekirjutuse kohaselt enne reisi, reisi ajal ja pärast reisi vähemalt 4 nädala vältel. · Ravimid vähendavad oluliselt malaariasse haigestumise riski, kuid 100%-list kaitset ei taga. · Malaaria ennetamiseks kasutatakse klorokviini, proguaniili, meflokiini. · Raseduse ajal malaariasse nakatumine võib viia tõsisema haigestumiseni, lisaks põhjustada raseduse katkemise või enneaegse sünnituse. Seetõttu on malaaria ennetamine raseduse ajal eriti tähtis. · Ka laste puhul on ennetamine tähtis, sest neil võib malaaria täiskasvanutest kiiremini areneda tõsiseks haiguseks. · Reisi ajal või peale reisi tekkinud palaviku puhul tuleks kohe pöörduda arsti poole. 11. Kuidas vältida nakatumast gripiviirusesse A(H1N1)?
· Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1.ohurühm ei põhjusta inimese haigestumist · 2.ohurühm võib põhjustada haigestumist, mistõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei ohusta elanikkonda, nende vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. · 3.ohurühm võivad põhjustada rasket haigestumist, võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, nende vastu
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.......................................................................................................... 4 2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD......................................................5 4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED......................6 5.BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE VÄHENDAMINE.......................................... 6 KOKKUVÕTE...............................................................................................................7
Väljuvad pärasoole kaudu täiskasvanud ussid söök koos munadega Inimene KALAD toores liha Parasiidid inimestel ja loomadel Lemmikloomadel on mitemesuguseid parasiite. Enamus parasiidid on omased loomadele, kuid on ka selliseid, kes võivad nakatada ka inimest. Esmalt satub parasiit looma karvadele. Looma paitades, liigub parastiit inimese käe peale ja edasi suhu. Nakatumine Vastsetega Munadega · Toores/küpsetam · Pesemata käed ata liha. · Saastunud joogivesi või toit Et vältida nakatumist: · Hoia puhtust. · Tee koertele/kassidele 2 korda aastas ussitõrjet. · Pöördu arsti poole, kui kahtled, et oled nakatunud. Liimuksolgme eluring -Liimuksolge on ümarusside hulka kuuluv inimese sooleparasiit.
aga kõikjal umbes 1 juht miljoni elaniku kohta. Prioonhaiguste kindlalt tõestatud nakkusjuhud on inimesel olnud harvad (va. kurupuhang Uus-Guineal). Need nakkused on enamasti saadud silma sarvkesta siirdamisest, inimese hüpofüüsihormoonide manustamisest või ajju viidud EEG-elektroodide kaudu. Loomadel · Skreibi - lammaste ja kitseda kratsimistõbi · veistehullus ehk hullulehmatõbi (BSE) Nakatumine Prioonhaigused on nakkuslikud nakkushaigused, kuid on ka võimalik haigestumine ilma välise nakkuseta. Haigestunud organismis ei teki antikehi priooni vastu. Haiguse peiteaeg on väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani. Prioonhaigused võib üle kanda surnud (või haigestunud) indiviidi ajukudede või nende ekstraktide manustamisega suukaudselt, verre veri või ajju. Kõige infektsioossemad on pea
A-Hepatiit A-hepatiidist · A-hepatiiti e. · A-hepatiit on väga nakkuslikku kollatõbe nakkav. Igal aastal põhjustab A-hepatiidi haigestub ülemaailmselt viirus (HAV) 1,4 miljonit inimest. See on kõige sagedasem A-hepatiidi viiruse vaktsineerimisega tagajärjel tekib ennetatav haigus maksapõletik reisijate seas. (kollatõbi). A-hepatiit kui viirus · A-hepatiidi viiruse · Üldiselt on hepatiit A puhul on tegu nn suhteliselt ohutu ja ei mustade käte ole surmaga lõppev haigusega, sest viirus haigus, aga haiguse eritub organismist kulg võib olla roojaga ning kandub komplitseeritud ja viia edasi otsese kontakti, pikaleveninud pesemata käte, haiglaravile. saastunud vee ja toiduga. Kuidas nakatutakse · Nak...
Juhendaja: M.Kundla Tallinn 2008 2 SISUKORD 1. HI-VIIRUS.........................................................................................................................4 1.1.HI-viiruse struktuur ja paljumine.................................................................................4 1.2.HI-viiruse toime ja infektsiooni kulg........................................................................... 5 1.3.Nakatumine.................................................................................................................. 6 1.4.Testimine ja ravi...........................................................................................................7 2.HIV JA AIDS EESTIS........................................................................................................8 2.1.Statistika...........................................................................................................
Gripp Anneli Rego 12A Gripp Nakkushaigus Põhjustavad A ja B gripiviirused Sümptomid Kiire palaviku tõus Peavalu Liigesevalu Köha Püsiv väsimus ja nõrkus Võivad esineda seedehäired Nakatumine 1. Haige köhib ja aevastab(piisad sattuvad terve inimese hingamisteedesse ). 2. Saastunud käed(kontaktpinna d saastuvad viirusega). Vältimine 1. Vaktsineerimine 2. Spetsiifilised gripivastased ravimid Huvitavad faktid üksnes Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Jaapanis haigestub igal aastal grippi 100 miljonit inimest. 1918-1919 ülemaailmse gripipandeemia ajal suri 50 miljonit inimest.
Tallinn 2009 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 Mis on bioloogiline ohutegur?..................................................................................4 1.2 Ainest tulenev oht ........................................................................4 2.Nakatumine ja ohurühmad................................................................4 3.töökohtatest ja tööprotsessidest tulenev risk............................................5 3.1 Bioloogilistest ohuteguritest ohustatu tegevusvaldkonnad..........................6 4.Bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonna riskianalüüs....................6 5. Riskide kontroll............................................................................7 6.Tööhügieen................................
1. Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi? Viiru...
peaaegu kõik meie organid- organsüsteemid: Bioloogilised ohutegurid Mikroorganismid, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust Bakterid, viirused, seened, tolmulestad, rakukultuurid, mikroorganismid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust. Makroorganismid: Taimed, linnud, loomad, putukad, kalad jne. Bioloogiliste ohuteguritega nakatumine toimub Nakatumine võib toimuda: õhu kaudu, kontaktülekande kaudu (kaudne, otsene, vahetu kokkupuude), saastunud esemete kaudu; toidu, vee, määrdunud (nakatunud) töövahendite, tööriiete kaudu. Ennetustöö põhineb puhtusel Füsioloogilised ohutegurid Raske füüsiline töö Sama tüüpi liigutuste kordumine Üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös Raskuste teisaldamine. Psühholoogilised ohutegurid Monotoonne töö.
Viirushaigused Kertu Tedremäe Puukentsefaliit Viiruslik nakkushaigus Sümptomid › Palavik › Pea- ja lihasvalud › Närvisüsteemi kahjustused Puukentsefaliit Nakatumine › Puugi hammustus › Nakatunud toit Hoidumine › Vaktsiin A-Hepatiit ehk kollatõbi Maksakahjustusega kulgev nakkushaigus Peiteaeg 3-6 nädalat Sümptomid: › Iiveldus › Palavik › Valud Kollatõbi Nakatumine › Saastunud toit ja jook › Kontakshaigus Hoidumine › Vaktsiin
Haigused Kertu Tedremäe SALMONELLOOS • liikuvad bakterid • võivad põhjustada kõhutüüfust • salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku Salmonelloos Nakatumine Vältimine • Saastunud toidu või • Valides, mida sööd või joogiga jood • Koduloomad • Pestes käsi • Mikroobide sattumisel • Jälgides toiduhügeeni toiduainetesse Kohtumine nakkusega • Reisidel • Süües toorest liha, muna • On reisekõhulahtisuse põhjuseks Listerioos • Võib elada inimese haigusnähte põhjustamata
koostoimes. Sellisel juhul on inimesel olemas vastav genotüüp, mis põhjustab tundklikkust teatud keskkonna tegurite suhtes (lühinägevus, alkoholism, suhkrutõbi jne), keskkonnategurid seejuures kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguse teket. Tervislike eluviiside abil saab päriliku eelsoodumusega haigust ennetada. 3) Keskkonnateguritest tulenevad haigused ei ole seotud pärilikkusega. Nt olmetraumad, nakatumine. Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. Selleks, et normaalne rakk muutuks vähirakuks, peab toimuma transkriptsioon mõnelt selliselt geenilt, mis sel hetkel ei tohiks avalduda. antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. fenotüüp organismi genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest tulenevad tunnused. geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi.
Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede infektsioone. Tunnused: nohu, valus kurk, köha, külmavärinad, palavik, lihasvalu, peavalu. Peiteaeg tavaliselt 1 päev-nädal. Levimine õhkpiisknakkusena, mustade kätega (süües ja ka limaskestasid puudutades), saastunud toidu ja toidunõudega. Norwalk viirus ehk noroviirus Nakatumine: mustade kätega, saastunud toiduga. Haigustunnused: iiveldus, oksendamine, osadel kõhulahtisus, palavik. Peiteaeg: 24-48 tundi ja sama ajaga paraneb ka haigus iseenesest. Haige levitab haigustekitajaid veel 2-3 päeva pärast paranemist! Rotaviirus Nakatumine: mustade kätega, saastunud toiduga. Haigustunnused: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja osadel ka palavik. Peiteaeg: 15 tundi. Hepatiidiviirused
BAKTER- JA SEENEHAIGUSED SEENEMÜRGITUS Nakatumine toimub suu kaudu. Eestis on leitud 15 seene liiki, mis võivad inimestel mürgitust põhjustada. Surmava mürgituse võivad esile kutsuda valge kärbseseen ja roheline kärbseseen. Peaaegu kõik mürkseened, sõltumata nendes sisalduva mürgi laadist, põhjustavad häireid mao ja soolestiku tegevuses. Ennetus – ei tohi korjata söögiks teada olevaid mürgiseid seene, ei tohi korjata
mis nakatavad inimest, ahve, baktereid . Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). Bakteriofaag – on viirus, mis nakatab baktereid. DNA on pakitud päisesse. Nakatumise käigus surutakse viiruse DNA ohvrisse läbi „kaela“ ja „saba“. Kasutatakse bakteriaalsete haiguste raviks. Kasutatakse ka geenitehnoloogias, kui tahetakse bakterisse viia kindlat infot sisaldav DNA. Viiruse elutsüklid: Lüütiline elutsükkel: 1)Bakteriofaag kinnitub rakule (nakatumine) 2)Nukleiinhappe sisenemine rakku 3)Nukleiinhappe replitseerumine 4)Moodustatakse uued viirus- osakesed 5)Viiruseosakesed väljuvad rakust ja rakk hukkub. Lüsogeenne elutsükkel: 1) Bakteriofaag kinnitub rakule (nakatumine) 2)Nukleiinhappe sisenemine rakku 3)nukleiinhape seostub kromosoomiga 4) nukleiinhape jääb inaktiivseks 5)lõpuks järgneb lüütiline tsukkel,milles rakk hukkub. Viirushaigus on viiruse poolt tekitatud haigus. Jaotus: inimese-,taime-,looma-,seene-,bakteri-,putukaviirus
Fiksaatorina kasutatakse 10%-st formaliini lahust. Enterobiaasi kahtlusel anaalkaabe! ASCARIASIS e. askariaas e. solgetõbi Tekitaja: Ascaris lumbricoides e. limuksolge Isased 15 25 cm, emased 20-40 cm Ümaruss seedekanaliga, sabaots teravnenud, keerdunud konksukujuliselt, valget või roosat värvi. Munad: ovaalsed, viljastunud või mitte. Invasiooniallikas: Tõvestusseisundis inimene, kes eritab faecesega solkmemune. Nakatunud miljard inimest. Nakatumine: Munadega fekaal-oraalsel teel toiduainete ja veega (parasiidi munadega saastunud pinnase kaudu). Toidu saastumist soodustavad kärbsed. Üheperemeheline geohelmint. Invasioonivõimelised vastsed valmivad pinnases 17 nädalaga sõltuvalt pinnase temperatuurist, niiskusest ja aeratsioonist. Munad on pinnases eluvõimelised 5 aastat. 4 Elutsükkel: Parasiteerivad inimese peensooles. I faas - larvide (vastsete) areng ja migreerumine.
Fiksaatorina kasutatakse 10%-st formaliini lahust. Enterobiaasi kahtlusel – anaalkaabe! ASCARIASIS e. askariaas e. solgetõbi Tekitaja: Ascaris lumbricoides e. limuksolge Isased 15 – 25 cm, emased 20-40 cm Ümaruss seedekanaliga, sabaots teravnenud, keerdunud konksukujuliselt, valget või roosat värvi. Munad: ovaalsed, viljastunud või mitte. Invasiooniallikas: Tõvestusseisundis inimene, kes eritab faecesega solkmemune. Nakatunud miljard inimest. Nakatumine: Munadega fekaal-oraalsel teel toiduainete ja veega (parasiidi munadega saastunud pinnase kaudu). Toidu saastumist soodustavad kärbsed. Üheperemeheline geohelmint. Invasioonivõimelised vastsed valmivad pinnases 1–7 nädalaga sõltuvalt pinnase temperatuurist, niiskusest ja aeratsioonist. Munad on pinnases eluvõimelised 5 aastat. Elutsükkel: Parasiteerivad inimese peensooles. I faas - larvide (vastsete) areng ja migreerumine.
vaktsineerimisest Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused Nakatumisviisid Otsene kontakt Piisknakkus (sülg, veri jne) Toidu ja veega Sugulisel teel Siirutajate vahendusel Levimuimad ja tuntuimad haigused Puukborrelioos Puugihammustuse tagajärjel Tunnusteks on ringikujuline lööve hammustuskohalt, palavik, külmavärinad, liigesevalud ning lõpuks närvisüsteemihäired Ennetada ei saa, vältida saab vaid puugihammustust Ravitakse antibiootikumidega Salmonelloos Nakatumine toimub süües toorest muna ja linnuliha Tunnusteks on palavik, kõhu- ja peavalu, kõhulahtisus, raskematel juhtudel ka septitseemia ja elundikahjustused Ennetada saab täites hügieeninõudeid ning küpsetades eelpool mainitud toorained korralikult läbi Raviks on voodireziim ning vajadusel ka haigla Lihasööjabakter Nakatumine toimub haavade kaudu Tunnusteks on palavik, põletikud nahas ja gangreen Ennetamine on haavade puhastamine ning infektsiooni ohtlike kohtade vältimine
Edasi kandumise viis Herpesinfektsioon võib Võib levida raseduse ajal Nahk-naha kontaktil. lisaks sugulisele levida nahk/ limaskest - emalt lootele. teele nahaga/ limaskestaga kokkupuute ajal, mil viirus on aktiivne s.t kui esinevad villikesed. parasiidid TÄITÕBI (kubemetäid) SÜGELISED Nakatumine lisaks Ühise voodipesu kaudu. Nakatumine voodipesu, sugulisel teel riiete ja esemete kaudu levimisele on võimalik. Mida põhjustavad? Imedes verd põhjustavad Põhjustavad naha täid naha ärritust ja sügelust ja nahale võivad sügelust. tekkida mädavillikesed. Kus elutsevad? Tavaliselt pesitsevad Inimeste nahal
Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Tänapäeval on kardetavaim suguhaigus AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini.Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest Nakatumine toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi. Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere vereülekandel ja verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas. Mnede
2) Mis on gonorröa? Gonorröa – rahvakeeles tripper – on sugulisel teel leviv bakteriaalne haigus. See levib ainult inimeselt inimesele. Bakterid, mis haigust tekitavad on gonokokid. Gonokokid elavad kusiti, emakakaelakanali, pärasoole ja silma sidekesta kattekihis. Puberteedieelsetel tüdrukutel, rasedatel ja vanuritel võib paikneda ka tupes. Bakter võib tekitada ka veremürgitust. Gonorröa on üks maailma levinumaid haigusi üle 25 miljoni haigusjuhuga aastas. Eesti on nakatumine langustrendis. Terviseameti andmetel oli 1993 aastal üle kolmetuhande viiesaja juhtumi, siis 2009 aastal oli vaid sada kakskümmend seitse registreeritud haigusjuhtumit. 3) Sümptomid Sümptomid tulevad esile esimese kuu jooksul, kuid kümnel protsendil meestest sümptomid esile ei tulegi. Meestel on enimtuntud gonokokiline kusitipõletik, mis tuleb esile esimese nädala jooksul peale vahekorda. Nakatumine võib muuta peenisepea põletikuliseks,
Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid). Bioloogilise ohuteguri toime Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada: nakkushaigust allergiat mürgistust (toksiinidest) Nakatumise teed (1) Ülekanne saastunud materjali kaudu - Toidu ja veega nakatumine enterogeensete bakteritega. - Vereülekandel viirustega. - Protseduurid nakatunud vahenditega. Vektorülekanne - Antropoodide kaudu antropozoonoosid nakatumine vaheperemehe kaudu. Nakatumise teed (2) Õhu kaudu - Tolmuosakeste kaudu Mikroorganism aurustub aerosoolseteks osadeks, mida väiksemad on osakesed, seda kauemaks jäävad nad õhku püsima. - Saastunud riietelt Linadelt satuvad kuivanud eksudaat, sekreet, inimese naha sarvkestaosakesed tolmuga hingamisteedesse.
haavainfektsiooni tekitajad. Nende elutegevuse tulemusena tekib haavas mäda. Tuberkuloos Tekitaja Mycobacterium tuberculosis. On üsna resistentne väliskeskonna tingimustele. Vees säilib 1 aasta, pinnases 6 kuud Kuivanud rögas säilib 2 kuud. Talub hästi happelist keskkonda (näiteks maos). Tundlikud on päikesele. Püsivad õhus nakatumisvõimelistena 5 tundi ja hõljuvad 5 meetri kaugusele. Keetmisel hävivad nad kiiresti (1 minutiga). Nakatumine toimub põhiliselt õhkpiisknakkusena ning haigustekitajatega saastatud toidu ja esemete kaudu. Iseloomulik on pikaajaline aeglaselt arenev põletik. Haigus algab enamasti ilma eriliste vaevusteta. Võib esineda öist higistamist ja temperatuuri tõusu. Avastatakse röntgenülesvõttel. Ravi on väga pikaajaline, umbes 6-12 kuud. Düsenteeria Tekitaja Shigella dysenteriae. Väliskeskkonnas säilib mõne päeva. Temperatuuri 60´C talub 15 min. Kloori ei talu.
PARASITAARSED NAHAHAIGUSED Krete Allik MA16 Sügelised Parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Võib esineda igas vanuses inimestel Põhjustaja ja nakatumine Inimese sügelislest Suurus 0,3 – 0,5 mm Levib kontaktnakkusena Erandjuhtudel levib kätlemisel, lühiajalisel nahakontaktil või voodiriiete kaudu Viljastatud emane lest kaevub epidermisesse ja muneb enda kaevatud käiku Munadest arenevad 2-3 nädalaga suguküpsed täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud Sümptomid tekivad 3-6 nädalat peale nakatumist Tugev sügelus eriti õhtuti Kraapimisjäljed ning koorikud
DNA või RNA. Nukleiinhapet nim. viiruse genoomiks. Viirusgenoomi DNA või RNA võib ola kahe-või üheahelaline. Pärilikkusainet ümbritesevad valgud, mis moodustavad kaitsva kapsiidi. Kapsiidi peal võib veel olla lipiididest ja valkudest ümbris. Kapsiidi või ümbrise pinnal asuvad valgud, mis tunnevad ära viiruse paljunemiseks oleva märklaudraku. 2. Viiruste lüütiline ja lüsogeenne tsükkel Lüütiline: 1)Nakatumine-viiruse antiretseptorid hakkuvad raku membraani retseptoritega 2)Viiruse DNA/genoom siseneb rakku 3) Viiruse DNA replikeerub 4)Transkriptsioon viirusegeenidelt 5)Sünteesitakse viirusvalgud 6)Viirusosakesed pakitakse 7)Rakk lüüsub 8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeritakse ka viiruse DNA. Võib üle minna lüütiliseks. 3
Tekivad uued viituse osakesed (kui kopeeriti 20, tuleb 20), osakesed väljuvad peremeesrakust, rakk sureb - Lüütiline tsükkel - lüüsumine ehk laialilagunemine, viiruse paljunemine nii, et ta ise lõpuks sureb - Lüsogeenne tsükkel - rakk nakatub, viiruse genoom liitub raku kromosoomidega ja paljuneb koos rakuga (kui rakk paljuneb), õp. lk. 42 Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3
Tekivad uued viituse osakesed (kui kopeeriti 20, tuleb 20), osakesed väljuvad peremeesrakust, rakk sureb - Lüütiline tsükkel - lüüsumine ehk laialilagunemine, viiruse paljunemine nii, et ta ise lõpuks sureb - Lüsogeenne tsükkel - rakk nakatub, viiruse genoom liitub raku kromosoomidega ja paljuneb koos rakuga (kui rakk paljuneb), õp. lk. 42 Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3
d Kinnitusniid Struktuurgeenid – kindlustavad viirusosakeste moodustamise id Regulaatorgeenid – reguleerivad peremeesraku geenide avaldumist Replikatsioongeenid – kindlustavad genoomi paljundamise Viiruse LÜÜTILINE elutsükkel: Viiruse LÜSOGEENNE elutsükkel: Nakatumine - Bakteriofaag kinnitub Nakatumine rakule Viirus siseneb rakku Viirus siseneb rakku Viiruse nukleiinhape lülitub bakteri Viiruse replitseerumine kromosoomi Moodustatakse uued viirusosakesed Nukleiinhape jääb inaktiivseks Viirusosakesed väljuvad rakust ja rakk Järgneb lüütiline tsükkel, milles rakk hukkub hukkub Vaktsineerimine:
limaskesta ja nahka läbi mikroskoopiliste traumaatiliste lõhede ja avade, kus paljuneb ja levib ümbritsevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikutega. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel (stress, külmetamine, kaasnevad põletikud, trauma, ultraviolettkiirgus jt.) põhjustades haiguse kordumise. Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid väärarenguid. Loode ei nakatu siiski alati, nakatumise võimalus on esmase nakkuse korral 10-15% ja seda eelkõige kui ema nakatus raseduse algjärgus. Vastsündinu võib nakatuda ka sünnituse käigus kui emal esinevad aktiivse haiguse tunnused, s.t. samal ajal kui esineb lööve. Sellisel juhul on vastsündinu ohustatud ajupõletikust ja kesknärvisüsteemi kahjustustest.
Suguhaigused HIV ja AIDS Hiv on viirus, Aids on väljakujunenud haigus. Hiv positiivsel esineb palavikku, kaalulangust, kõhulahtisust ja väsimust. Aidsihaigetel hävineb organismi loomulik kaitsevõime. Hivi saamisest Aidsi keskmise staadiumini kulub keskmiselt 10 aastat. Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB
Hepatiit Hepatiit on maksapõletik, mille põhjuseks on nakatumine ühega viiest viirusetüübist: A, B-, C-, D- või E-hepatiidi viirusega. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu. Mõned viirused, nagu B-või C- hepatiidi viirused, võivad põhjustada ka kroonilist nakkust. B-hepatiit on viiruslikest hepatiitidest kõige tõsisem. A- ja B- viirushepatiiti saab vaktsineerimise teel ära hoida. Tüüpilised haigusnähud on naha kollasus, väsimus, kõhuvalu, iiveldus. Haigusel on pikk peiteaeg ning haiguse kulg võib olla sümptomiteta
Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega, kuid ,,elavad" elusates rakkudes. Viirused on üliväikesed haiguste tekitajad ja neid saab vaadelda vaid elektronmikroskoobiga. Viiruste olemasolu eeldati juba 19. sajandil ja alles 20. sajandil nad avastati. Esimene viirus, mis avastati oli tubakamosaiigiviirus (TMV). Viiruste ehitus: Viirustel pole rakulist ehitust, kuid nad koosnevad valgumolekulidest kestast ning pärilikkusainest selle sees. Viirustega nakatumise viisid: 1) Nakatumine toimub piisknakkusena (gripp, köha, nohu jt.) 2)Otsene kontakt viirushaigusega (lastehalvatus, papilloom jt.) 3)Siirtajate kaudu. Siirdaja on loom, kes toob või levitab viirust. Nt. Rebane, kährik, koer- marutaud; puugid- entsefaliit. 4)Kehavedelike kaudu (veri, rinnapiim, sperma, tupevedelik- HIV, viirushepatiit) Viirushaiguste vältimine: 1.Pesta käsi. 2.Köhimisel, aevastamisel katad suu. 3.Nuuskamisel kasutatud paberrätikud viskan minema. 4
· Paljudel ürgsetel algloomadel olid lubiainest kojad või ränistunud toesed. · Ürgsete algloomade jäänustest moodustunud settekivimeid kaevandatakse ja kasutatakse mitmeks otstarbeks. · Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel ja loomadel erinevaid haigusi.4 3 Vt. ptk. 1.1 algus 4 Parasiitsed algloomad:. 1) düsenteeria-amööb tekitab amöboidset düsenteeriat, mille puhul tekib verine kõhulahtisus. Nakatumine sellesse haigusesse toimub toidu ja veega. 2) vibruloomadest nt. lamblia elutseb nakatunud inimese peensooles, häirides seedimist ning kahjustades teisigi elundkondi (nakatumine toimub: toidu ja vee ning vähese hügieeni tõttu) , trihhomoonas aga põhjustab suguhaigust trihhomonoosi. 3) toksoplasma - inimesel suurenevad lümfisõlmed, esineb palavik, üldine nõrkus, pea- ja kurguvalu ning lööve. Nakatumine toimub siirutajate (kasside) vahedusel
rõivad Siberi katk Hobune, veis, Moodustab Soole-, Aastakümneid Destinfit- lammas, siga eoseid nahavorm seerimine Suu- ja sõra taud Nakatumine suu Ila, piim, Villid Varvaste või kaudu (toiduks uriin, (purunedes sõrmede vahel toorpiima, kuum- Väljaheited, jääb haavand) töötlemata piima- veri, liha toodete või liha tarbimine) Helmintoosid: pikkus nakatumine Kellelt saab? Kuidas levib
Parasiitidest kuuluvad II ohurühma –toksoplasma, laiuss, giardia (toksoplasma põhjustab naistel viljatust, raseduse katkemist on ka vesipea üheks põhjuseks levib kasside, koerte ja ka inimese kaudu. Giardia haigestumine toimub nakatunud vee ja toidu kaudu tulemuseks vesine kõhulahtisus ja oksendamine) Viirustest kuuluvad gripiviirused (A B C tüüpi) herpesviirused, polioviirus (lastehalvastust põhjustav- peaaegu ei esine enam) Seentest naha- ja küüneseened ( nakatumine inimeselt inimesele), kandioos tuntakse ka soorina- naiste suguteedes III Ohurühm ohtlikud põhjustavad inimese raskeid haigestumisi ( paljudel juhtudel on olemas ennetus ja ravivahendid). Bakteritest kuuluvad siis tuberkuloositekitaja, siberi katku tekitaja, pidalitõve tekitaja (tuberkuloos 20.saj.katk Siber katku kardeti USA s 11.09.2001- mikroob säilib mullas üle 60 aasta on vastupidav temperatuuridele, kuivusele).
AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega. HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. HIV-i nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida. Õigeaegne HIV ravi tagab täisväärtusliku elu aastateks. HIV-nakatunud inimeste ravimiseks kasutatakse antiretroviirusravimeid. Ravi aeglustab viiruse paljunemist ja takistab sellega immuunsüsteemi hävitamist. Korrapärase raviga saab organismi nõrgenenud vastupanuvõimet tugevamaks muuta
1920ndatel. See on haruldane haigus, mis esineb enamasti sporaadiliselt (85% juhtudest), kuid on ka perekondlikud vormid (1015%). Alla 1% juhtudest on iatrogeensed, st nakatatud meditsiiniliste protseduuride vahendusel (nt ajuoperatsiooni riistade ja ajuelektroodide korduvkasutamine, ajukestade ja silma sarvkesta siirdamine või hüpofüüsihormoonide manustamine). Sümptomiteks on nõtrus, ataksia, müokloonia ja kooma. Iatrogeense CJD sümptomid sarnanevad klassikalise CJDga, kui nakatumine toimus neuraalselt, GerstmannSträusslerScheinkeri haigusega aga intramuskulaarse nakkuse puhul. Patsiendid on sporaadilise vormi puhul tavaliselt 60aastased või vanemad, haigus kestab 612 kuud. Pärilikud vormid avalduvad palju varasemas eas 3050 eluaasta vahel. Kasside käsnjas entsefalopaatia Feline spongiform encephalopathy ( FSE) on kodukasside neurodegeneratiivne haigus. Esimest juhtumit diagnoositi 1990. a. Inglismaal, peale seda on haigestunud veel 81 kassi Suurbritannias
Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse.Viroidtaimehaigusi põhjustav RNA rõngasmolekul,mis sarnaneb kapsiidi ja ümbriseta RNAviirusega.Virusoidviirus,mis paljuneb ainult koos mõne teise viirusega.Võib nim.ka viiruseparasiidiks. Paljunemine.Viiruse genoom tungib rakku(nakatumine)Raku sünteesiprotsessid alluvad viiruse nukleiinhappes olevale infoleuute viiruste süntees rakusperemeesrakk purunebviirused väljuvadviirused nakatavad uusi rakke.Lüsogeenne tsükkelviiruste paljunemisviis,mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu,vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse.Lüütiline tsükkelviiruste paljunemisprotsess,millega kaasneb viirusosakeste mood
Seoses sellega on neil kujunenud väga keerulised arengutsüklid ja osal liikidest ka peremehe vahetus. Valdavalt toimub areng ühe peremehe piires, kuid erinevates kehapiirkondades (vastsed enamasti kopsus, täiskasvanud ussid sooles). Tuntumad loomaparasiidid on solkmed (inimese, sea, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. Nakatumise allika järgi võib ümarusse jagada geohelmintideks (nakatumine mulla kaudu) ja biohelmintideks (nakatumine teiste elusorganismide kaudu).
· Iga päev koristada tuba märja lapiga &did=410 · Nägu on pundunud, kahvatu Koostas: Sigrid Nargla · Silmad põletikulised ja Haiguse leevendamine jooksevad vett Mis haigus see on ? Kui haigusele on lisandunud nakatumine, · Nina on tursunud tuleb pöörduda arsti poole, kes määrab Nasofarüngiit ehk ninaneelupõletik ravi. (ülemiste hingamisteede põletik) on üks · Ninahingamise takistuse tõttu on levinumaid allergilisi haigusi, mille puhul suu veidi avatud Neelu valu leevendavad paikselt
DNA- ja RNA-viirused RNA-viirused sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus Viirused... Klassifikatsioon: tõvestava objekti alusel bakteriviirus e. faag taimeviirus loomaviirus inimeseviirus Nakatumine: seeneviirus piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) Viirused... Viiruse genoom tungib rakku (nakatumine) Raku sünteesiprotsessid alluvad viiruse nukleiinhappes olevale infole Uute viiruste süntees rakus Peremeesrakk puruneb Viirused väljuvad Viirused nakatavad uusi rakke Viirused...
SUGULISEL TEEL LEVIVAD BAKTERIAALSED HAIGUSED MARI-ANN ÖÖPIK MIS NEED ON? Sugulisel teel levivad infektsioonid on haigused, mis kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik, mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Võivad kulgeda täiesti sümptomitevabalt. BAKTERINAKKUSED · GANORRÖA · KLAMÜDIOOS · SÜÜFILIS · MÜKOPLASMOOS GANNORÖA · Nakatumine toimub seksuaalse kontakti teel, nakatunud emad võivad sünnituse käigus haiguse lapsele anda · Põhjustab bakter nimega gonokokk, levib ainult sugulisel teel. · Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida rohke voolus tupest ja urineerimine võib olla valulik. · Meestel võib esineda eritist peenisest või on urineerimine valulik · Kui õigel ajal ei ravita, võib see põhjustada väikese vaagna põletikulist haigust ja
s kogu väikese t vaagna põletik. e P Nakkub ja levib Levib sugulisel Primaarne ja Levib alati Nakatumine Enamus Suguliselt a eose vormis. teel retsidiveeruv sugulisel teel. toimub sugulisel põhjustatud ülekantav t Niidistik põhjustab nakkus. Levib Rakusisene bakter. teel. klamüüdiast. o virulentsust. sugulisel teel
või hormoonide viimine organismi DIEETRAVI- Spetsiaalne dieet, mis määratakse pärilike ainevahetushäirete korral GEENITERAAPIA- Haige geeni asendamine tervega ERIÕPETUS Eriõpetust vajavad Downi sündroomiga lapsed VIIRUSHAIGUSED ON HAIGUSED, MIDA PÕHJUSTAVAD VIIRUSED, KES ON NUKLEIINHAPPEST JA VALKUDEST KOOSNEVAD RAKULISE EHITUSETA BIOLOOGILISED OBJEKTID. GRIPIVIIRU S VIIRUSHAIGUSTESSE NAKATUMINE: PIISKNAKKUS (nt gripp) SÖÖGI VÕI JOOGIGA (nt kollatõbi) KOEVEDELIKEGA (nt AIDS) HAIGETE LOOMADE (nt marutõbi, entsefaliit) KÕIGE TÕSISEMAKS VIIRUSHAIGUSI TÕRJUVAKS VAHENDIKS ON ORGANISMI ENDA IMMUUNSÜSTEEM. IMMUUNSÜSTEEM EHK IMMUUNSUSSÜSTEEM ON ORGANISMI KAITSESÜSTEEM VÕÕRVALKUDE VASTU. IMMUUNSUS ON ORGANISMI VÕIME TÕRJUDA MITMESUGUSEID HAIGUSTEKITAJAID. IMMUUNSUSE 2 LIIKI: KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS OMANDATUD IMMUUNSUS IMMUUNSUS
MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE ARTRIIT • Põletikuline või põletikulis-düstroofilist laadi liigesehaigus • Põhjustab lonkeid 3-5-kuustel sigadel • Ägeda kuluga • Põletik esineb suuremates liigestes ( küünar-, põlve-, kanna- ja õlaliiges) PATOGENEES • Tekitaja: Mycoplasma hyosynoviae, G– bakter • Pesiteseb ülemistes hingamisteedes • Nakatumine võib toimuda hingeõhu, sülje või roojaga • Patogeneesist teatakse vähe • Esmasena tabanduvad piisknakkuse teel tonsillid • Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad • Harva haigestuvad varem kui 12-nädalaselt • Inkubatsiooniperiood 3-10 päeva PATOGENEES • Tüüpiliselt leiab nakatumine aset kasvikute üleviimisel nuumasektsiooni • Haigus vallandub liigestes stressifaktori toimel (vaktsineerimine, ebasoodsad pidamistingimused)
Herpesviirused levivad otsese kontakti teel üks alaliik enamasti mittesuguliselt, teine alaliik kaitsmata tupe-, anaal- ja suuseksi ajal partneritega, kellel juba on herpes. Huuleherpes võib suuseksi kaudu kanduda ka suguelunditele. Herpes võib levida samuti siis, kui herpesviiruse kandjal puudub lööve. Herpesviirusega nakatunud rase naine võib sünnituse ajal nakatada oma vastsündinud last. Viirus võib organismi tungida läbi limaskesta või läbi vigastatud naha. Samuti toimub nakatumine lihtherpese korral kokkupuutel koevedelikuga haiguskoldest. Herpesviirusesse nakatunud inimene jääb kogu eluks selle viiruse kandjaks. Viirus võib olla ,,uinuvas" olekus pikki aastaid ning kui organismi immuunsüsteem ajutiselt nõrgeneb, liigub viirus tundenärvide kaudu tagasi nahale või limaskestale, põhjustades vaevusi. 2 SÜMPTOMID Foto Google'ist
# ## #Keskkool Puukentsefaliit referaat Koostas: Õpilane Juhendas: õpetaja Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................1 Sissejuhatus................................................2 Nakatumine...............................................3 Haigus.....................................................4 Ravi ja haigusest hoidumine............................5 Puukentsefaliit Eestis...................................6 Kasutatud allikad........................................7 Sissejuhatus Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus. See on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. Seda tekitab viirus, mis levib puugihammustuse vahendusel. Inimene on
Toiduainete mikrobioloogia Referaatide põhjal esitatud küsimused ja vastused 1. Mis on raskemad haigused, mida Salmonella esindajad tekitavad? Tüfoidne palavik ehk kõhutüüfus ja paratüüfus 2. Miks peavad Salmonella esindajad olema vastupidavad madalale pH-le? Nakatumine toimub fekaal-oraalset teed pidi ja bakterid peavad läbima mao 3. Millisel temperatuuril on Listeria monocytogenes võimeline kasvama ja miks see ohtlik on? Võimeline kasvama temperatuuridel -4- 50 kraadi. Ohtlik, kuna ta on vastupidav nii külmutamisele (ka külmas hoidmisele ei sure -20 kraadises keskkonnas), soojendamisele kui kuivatamisele. 4. Millised on L. monocytogenese 2 tähtsamat virulentsusfaktorit ja mis on nende ülesanded? 1
annaabi.ee 
