Kiletiivalised Aine: bioloogia Klass: 8. kl. Autor: Kaire Paavel Kool: Loo Keskkool Juhendaja: Külli Kaasik Harjumaa 2002 1 Kiletiivalised (HYMENOPTERA) 23/11/12 2 üldtunnused Nime saanud valmikutel esineva kahe kileja tiivapaari järgi. Ees- ja tagatiivad on omavahel ühendatud. Tiivad töötavad lennul ühtse kandepinnana. Suised on haukamis- või libamistüüpi. Tagakeha tipus muneti. Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel. Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki. 3 Toitumine
Kiletiivalised Kiletiivalised Kodumesilased Kimalased herilased Sipelgad Tunnused Kuuluvad putukate klassi Neli kilejat tiiba Muneti või mürgiastel Peamiselt ühiselulised putukad kodumesilased Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kimalased Eestis elab alla 25 liigi Rahvaseas kutsutakse: kumalane, maamesilane, metsmesilane Herilased Röövtoidulised Toidavad oma vastseid putukatega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Kiletiivalised German Berg Viimsi Kool 8.E klass 2013 Elupaik Ühiselulised. Elavad puudes, maa peal ning mesilased tarus. Herilased elavad maja seintel Välimus Kiletiivalised on 0,21 mm kuni 6 cm pikad selgrootud. Tiivalistel on 2 paari tiibu, mis on ühendatud omavahel konksukestega. Kõigil on hästi arenenud lõuad. Peas on tundlad. Liitsilmsed. Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust. Täiskasvanud toituvad Loomsest toidust, Nektarist, Õietolmust, Sülemist, Meest Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. Paljunemine Kehasisene paljunemine Kiletiivaliste iseärasuseks on, et nende
Kiletiivalised Laura & Külli 8.KL Kehtna Põhikool Kiletiivalised on üks liigirohkemaid putukate seltse. Umbes 150 000 liiki. Kiletiivaliste ladinakeelne nimetus on Hymenoptera. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvaablased jpm. Pildi lisamiseks tee topeltklõps Kehaehitus Kõigil kiletiivalistel on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tiibadel võib näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Kiletiivaliste jaotus kehaehituse alusel Pidevkehalised (Symphyta) Munetilised (Parasitica) Astlalised (Aculeata) Eluviis Paljud elavad puidus. Mitmed...
iivalised Ki let Fred Kasela Märjamaa Gümnaasium VIII-c klass 2009 Üldtunnused Nime saanud kahe kileja tiivapaari järgi Tagakeha tipus muneti Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel Ees ja tagatiivad on omavahel ühendatud Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki Veel infot Suurim kiletiivaline on 6cm pikk Jaava saarel elav odaherilane Väikseim on munakireslane pikkusega 0,21mm Kiletiivaliste suised on haukamis või libamistüüpi Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad Erinevaid Liike Puiduvaablane Võrgendivaablane Lehetäivamplane Click to edit Master text styles Käguvamplane Second level Munakireslased Third level Fourth level Aedniksipel...
Kiletiivalised 2007 Üldiseloomustus Kiletiivalised on mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvaablased. Neil kõigil on kaks paari kilejaid lennutiibu. Kõikidel kiletiivalistel on ülalõuad, millega tahket toitu närida või pesamaterjali koguda. Paljudel kiletiivalistel on lisaks lõugadele imikärsa taoline keeleke, millega õienektarit imeda. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Pered ehitavad endale pesad. Mesilase ehitus. Mesilase pea. Mesilased Mesilaste keha on karvane. Nad toidavad järglasi õietolmust ja nektarist valmistatud söödaga. Mesilased on olulised õistaimede tolmeldajad. Paljud on ühiselulised. Mesilaste liike on raske eristada. Mesilaste hulka kuuluvad kimalased, kägukimalesed
________________________________________________________________________________ __________________________ Putukad on llijalgsed loomad.Lahksugulised.Arenemist,kus moone jaguneb kolme etappi-muna,vastne ja tiskasvanud-nimetatakse vaegmoondeks.Rohutirtsul on muna-,vastse- ja valmikujrk. Paarituvad sgisel,kevadel kooruvad vastsed.Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustoru...
Kiletiivalised Karmen Kallas ja Marii-Helen Horn Kehaehitus · Pea · Tundlad · Jalad · Tiivad · Ülalõuad · Paar liitsilmi ja 3 lihtsilma · Suised · Esi- ja tagakeha Kõige suurim odaherilane ja kõige väiksem munakireslane Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid läbipaistvaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad Eesmine ja tagumine tiivapaar omavahel väikeste konksukestega ühendatud, töötavad lennul ühtse kandepinnana Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda Sipelgad Mürmekoloogia. Enamik sipelgaid elab troopikas Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased, väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikad Suhtlevad omavahel lõhnade abil Toitumine-putukad, lehetäide magus eritis ja taimemahl, osa ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SELTS KILETIIVALISED : MESILASED, KIMALASED, HERILASED Referaat Tartu 2011 2 Sisukord Sisukord...............................................................................................................3 3 Sissejuhatus Antud referaadi teemaks on ,,Selts kiletiivalised: mesilased, kimalased, herilased". Referaat jaguneb viieks peatükiks.
Kiletiivaliste toitumine Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas. Algul toovad noored töölised oma vastsetele toiduks magusat taimemahla, kuid hiljem näiteks kärbseid, mesilasi ja liblikate roovikuid. Mürginõela pistega herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Vahel imevad nad ka ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla, mida nad saavad viljapuu aedadest.
Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Viimasel juhul on alahuul ja alalõuad pikaks veninud ja moodustavad imikärsa. Imikärssa kasutatakse nektari imemiseks õitest. Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda. Mõningatel sipelgaliikidel on ülalõuad peast pikemad. Välimus ja eluviis Müüriherilased on saleda kehakujuga 11-13mm pikad erakherilaste sugukonda kuuluvad kiletiivalised. Nad on välimuselt sarnased Eestis leiduvate ühisherilastega, kuid eluviisidelt on nad väga erinevad. Harilik herilane Müüriherilane
Tunnus Sihktiivalised Liblikalised Mardikalised Kiililised Kiletiivalised Kahetiivalised Valmik Kitsad ja nahkjad Sale keha, peened Kattetiivad, Suured silmad, Neli kilejat tiiba, Kaks tiiba, eestiivad, jalad, tiivad lennutiivad, tagakeha, tiivad, tagakeha tipus tundlad, sääsed- tagatiivad laiad ja kaetud kitiinkest, eesosa söövad putukaid muneti või sale keha, pikad
TIIVAD SUISED ARENG MUUD NÄITED ISELOOMULI KUD TUNNUSED SIHKTIIVALIS Eestiivad Asuvad suu Vaegmoondega Kasutab tiibu vaid Ritsikas,tirts, ED paksemad ümber,vajalikud vastne:nümf hüppe sirts,kilk, kattetiivad, toitumiseks, väikesed, pikendamiseks kaerasori tiheda haukamissuised väikeste Ei ole hea lendaja, soonestikuga ja tiivaalgmetega kaks liitsilma, katavad nende vahel 3 puhkeolekus ...
Bioloogia arvestus putukad · Putukad on lülijalgsed loomad, kelle, keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. · Kõige arvukam loomarühm, rohkem kui 1/3 kõigist elusorganismide liikidest. · Läbivad lennates pikki vahemaid, otsides toitu, uut elupaika, paaritumiseks kaaslast või põgenedes vaenlase eest. ...
tõugud erineva kehaehituse ja eluviisiga. Mardikalised arenevad täismoondega. NT: jaanimardikas, kartulimardikas, laiujur, õnnetriinu Kahetiivalised on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm Eestist on leitud üle 2200 liigi kahetiivalisi, kuid neid on rohkem. Tänapäeval jagatakse selts kaheks alamseltsiks: sääselised kärpselised NT: laulusääsk, harilik pistekärbes Kiletiivalised Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks: Mesilased (pildil meemesilane) , kimalased, herilased, sipelgad (pildil vaaraosipelgas) , lehevaablased, käguvaablased. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Selliseid putukaid nimetatakse ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Kiililised
Putukate mitmekesisus KAHETIIVALISED Kehakujult on kahetiivalised äärmiselt mitmekesised. Kärbsed, sääsed, parmud ja teised kahetiivalised kasutavad lendamiseks vaid esimest tiivapaari, tagatiivad on muutunud nuiataolisteks sumistiteks. Kahetiivalised on nobedad lendajad, kes oskavad lennata tagurpidi, küllili ja isegi selili. Paljud kahetiivalised on kõigesööjad, mõned aga toituvad püsisoojaste lihast ja verest. Sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased, et enne munemist valguvarusid täiendada. Isased imevad vaid taimemahla. Paljud kahetiivalised on taimele ökoloogiliseselt tähtsad tolmeldajad ja nende vastsed orgaaniliste ainete lagundajad. KILETIIVALISED Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad jne. Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Neil on peenike piht ja emastel on tagakeh...
lehekirp Coleoptera viljapuuaed Psylla mali 3 Õielutikas Lutikalised 15.06.2010 Raja tn Kask + Heteroptera 4 Kirsi lehetäi Sarnastiivalised 15.06.2010 Raja tn Kirss + Myzus cerasi Homoptera viljapuuaed 5 Tume Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - o+ pehmekoor Coleoptera Cantharis fusca 6 Ploomivaablane Kiletiivalised 15.06.2010 Raja tn Ploom o Hoplocampa Hymenoptera viljapuuaed flav 7 Ploomipuu Sarnastiivalised 15.06.2010 Raja tn Ploom + lehetäi Homoptera viljapuuaed Hyalopterus pruni 8 Aiapõrnikas Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - + Phyllopertha Coleoptera horticola 9 Naeri Mardikalised 15.06.2010 Raja tn Raps +
Kahetiivalised-1p kilejaid tiibu,teine paar muutunud sumistiteks(lisatasakaaluvahend) Kiletiivalised- 2p. läbipaistvaid tiibu, peenike piht Liblikalised- 2p. värviliste soomustega kaetud tiibu Mardikalised- tugevad ja paksud eestiivad on kattetiivad, kilejad tagatiivad-lendamiseks 19. Millest erinevad putukad toituvad, millised suised neil selleks on, too näiteid. Kahetiivalised: Kärbes-imemissuised;sääsk, parm- pistmissuised Kiletiivalised: Mesilane, herilane- imemissuised(õienektar, suis, väljaheited); sipelgad- haukamissuised(mahlad, taimeosad) Liblikalised- imemissuised(õienektar, riie, nahk) Mardikalised- haukamissuised(taimed, kõduaine) 20. Milles seisneb putukate tähtsus looduses (kasu, kahju), too näiteid. Kasu: Tolmendamine- sirelased, Hävitavad kahjureid- lepatriinu, Levitavad seemneid- sipelgad, Puhastavad metsa igasugustest jääkidest- sitasitikad
Selts Prussakalised Liikide arv Eestis 5 liiki Silmad liitsilmad Suised mälumissuised Tundlad pikad harjastega kaetud tundlad Jalad 6 jalga Tiivad eestiivad, kattetiivad, tagatiivad Areng(moondeta/vaeg-või täismoone) vaegmoone Lõimetishoole puudub Toitumine kõigesööjad Enesekaitse haisunäärmed metsprussakas,harilik Esindajad(2) prussakas Sihktiivalised Ühepäevikulised 39 liiki 45 liiki enamasti 3 täppsilma turbansilmad, täppsilmad hüppejalgadeks muundunud tugevad tagajalad haukamissuised hüppejalgadeks muutunud ...
Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud
kl hooghännalised kl Insecta (putukad) o harjashännalised o ühepäevikulised 3 niiti o kiililised o prussakalised o röövritsikalised o nahktiivalised o kevikulised o sihktiivalised o kojuselised o ripstiivalised o nokalised o mardikalised o võrktiivalised o suurtiivalised o kiletiivalised o ehmestiivalised o koonulised o kahetiivalised o liblikalised
Välisehitus Tundlad Tiivad Rindmik Liitsilm Hüppejalad Pea Jalad Tagakeha Putukate elundkonnad ja ülesanded (Rohutirts) Närvisüsteem (peamised osad) peaaju, kõhtmine närvikett, närvid Meeleleundid kompimiselundid, tundlad, suised, käpad Maitsmiselundid suuümbruses ja käppadel Haistmiselundid tundlad, ( vajalikud toidu otsimiseks, pesa ja vastassugu leidmiseks) Kuulamiselu...
1. Lülijalgsete rühmad, nende esindajad.Putukad(mesilane), ämblikud(hiiglinnutapik) ja vähid(jõevähk) 2. Lülijalsetele iseloomulikud tunnused (3) Kitiinainest kest, lüliline keha, lülilised jätked 3. Vähi välisehitus jõevähi näitel, kehaosade ülesanded. Tagakeha (kinnituvad ujujalad), kaks liitsilma, sõrad (enesek. toidu haaramisesks), seljakilp (kaitseb), kaks paari tundlaid (kompimi, haistmi, maitsmi- seks), käimisjalad, ujujalad ja uim 4. Võrdle vähke ja ämblikke leia sarnasused ja erinevused. Ämblikul: 8 lihtsilma, 8 jalga, võrku tootvad närmed - vähk: uim, liitsilmad, ujujalad ja käimisjalad 5. Koosta toiduahelad mille üheks lüliks oleks vesikirp, jõevähk või ämblik. Vesikirp, haug, saarmas - taimhõljum,jõevähk, inimene - hiir, ämblik, madu 6. Ämbliku välisehitus, kehaosade ülesanded. 8 Lihtsilma (valguse muutust, liikumist), pearindmik, tagakeha, võrku tootvad näärmed, jätked (süstib mürki). 7. Putukate rühmad ja neid iseloomustav...
VAPSIK Vespa Crabro Marian Jaarman 8A Süstemaatikad · Klass- putukad · Selts- kiletiivalised · Hõimkond - lülijalgsed http://pixshark.com/hymenopt era-families.htm Tunnused · Euroopa suurim herilaseliik · Kaks paari tiibu asetsevad piki keha, eestiivad katavad tagatiibu http://www.godofinsects.com/index.php/ · Emased 2,5-3,5 cm museum/bees-wasps-and-ants/european- hornet-vespa-crabro/ · Isased 1,8-2,4 cm · Rindkere on pruun, pea kollane, tagakeha
PUTUKAD Insecta Putukad on kõige liigirikkam loomarühm. Putukate liike on üle kolme korra rohkem kui kõiki teisi loomaliike kokku. Putukaid leidub kõikvõimalikes elupaikades, nad elavad vabalt või varjatult maapinnal ja vees, sõnnikus, kõdus ja laipades, taimedel ja taimede surnud ja elusates osades, loomade kehal ja sisemuses. Putukate keha on jaotunud kolmeks osaks: peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Pähe kinnitub üks paar tundlaid ning üks paar liitsilmi ja sageli ka kuni kolm lihtsilma. Lisaks nendele veel kolm paari suiseid. Suiste ehitus on sõltuvalt putukate toitumistüübist väga erinev. Lähtetüübiks on prussakaliste, mardikaliste, sihktiivaliste haukamissuised, mis on kohastunud tahke toidu vastuvõtmiseks. Toitumisviisi muutumisel kujunesid ümber ka suised. Mesilastel on lisaks lõugadele imikärsa taoline keeleke õienektari vastuvõtmiseks. Sääskede ja lutikaliste suised on muundunud pisteharjasteks, millega saab verd või taimemahl...
Sissejuhatus Meetaimed on väga olulised mesilastele mee kogumiseks. Tänu nende nektarieritusele ja õietolmule on võimalik mee olemasolu. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade meetaimedest, nende klassifikatsioonist, ehitusest ja ka korjeobjektidest. Meetaimed Mee- ehk korjetaimed on õistaimed, millelt kiletiivalised koguvad toitu ehk korjet. See on vajalik, et toita järglasi, pesakaaslasi kui ka varudeks. Korjemaaks nimetatakse maa-ala, millelt kiletiivalised korjet koguvad. Meetaime mõiste on kohati ka tinglik. Kõiki taimi, mis on kohastunud putuktolmlemisele, ei saa pidada kindlalt meetaimedeks. Viimaste hulka võiks arvata suhteliselt pika õitsemisajaga ning rikkaliku nektarieritusega ja hulgaliselt kasvavad taimed, mille õie ehitus võimaldab meemesilastel sealt nektarit kätte saada. Meetaimedeks peaks lugema ka mõõduka või vähese nekatrieritusega, kuid suurtel pindadel kasvatatavaid põllu- ja aiakultuure, mis
Pisteharjastega läbistab putukas looma või taime pealmised koed, mis võimaldab putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. Kiletiivalised- (nt mesilased, herilased, sipelgad) Neil on kaks paari läbipaistvaid tiibu ja iseloomulik peenike piht rindmiku ning tagakeha vahel. Peas asub paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Mõned sipelgad on täiesti pimedad. Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded neid nim. ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Järglasi kasvatatakse pesakambrites või kärjekannudes. Mesilased ja siplegad on libamissuised. Nad on kohastunud nii vedela kui tahke toidu vastuvõtmiseks. Libamissuiste puhul on alahuul ja alalõug pikenenud, tekkinud moodustist nimetatakse imikärsaks. Selle abil saab näiteks kodumesilane toituda nii vedelast nektarist kui tahkest õietolmust
Putukad Lülijalgsed Ämblikulaadsed Skorpionilised Putukad Mardikalised Liblikalised Kahetiivalised Kiletiivalised Sihiktiivalised Lepatriinu Lepatriinu Lepatriinud on eredavärvilised, tavaliselt punase mustakirjud. See värvus on neile kaitsevärvuseks. Omavad kaks paari tiibu lennutiivad ja kattetiivad. Parm Sugukond parmlased kuuluvad putukate klassi kahetiivaliste seltsi. Parmud on levinud kogu maailmas ja neid tuntakse verdimevate putukatena. Emane ja isane parm Kõik isased parmud toituvad
läbipaistvad tiivad, elavad lagendikel ja veekogu kallastel) ja ehmestiivalisteks (vastne (puruvana) ehitab oksatükkidest ja liivast torukese). Kahetiivalistel putukatel (kärbsed, sääsed) on vaid kaks tiiba, nende teine tiivapaar on säilinud sumistitena, mis tekitavad ka lendamisel tekkivat iseloomuliku heli. Ühiselulised putukad elavad kolooniatena kus pereliikmete vahel on väljakujunenud tööjaotus. Sellised on paljud kiletiivalised putukad (neil on kaks paari kilejaid õhukesi tiibu ning mõnedel liikidel on muneti muundunud teravaks astlaks), nagu näiteks mesilased, herilased ja sipelgad. Inimkaaslejate hulka kuuluvad toakärbsed (elab peamiselt inimasulates, toitub jäätmetest, aastas on mitu põlvkonda, kannab edasi mitmesuguseid haigustekitajaid), toasääsed (vastsed arenevad valamute ja vannide haisulukkude vees, lekkivate kanalisatsioonitorude läheduses ja
Metsakuklased Taksonid Riik: Loomad Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Kiletiivalised Sugukond: Sipelglased Perekond: Kuklane Pesad ehitavad kuhilpesi okastest, raokestest ja okaspuude vaigust. kuhila koosneb suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest Perekond ja elukorraldus Põhiline osa perest on töösipelgad (4) Kuhila all asub pesa maaalune osa, kuhu emad munevad munad (1). Sipelgate vastsed (2) nukkuvad kookonis (3) sotsiaalse elukorraldusega putukad, kelle kolooniates kehtib range tööjaotus.
3 HERILASEVIU Linnu välimus Herilaseviu on rongasuurune kontrastse sulestikuga röövlind. Tema kael, rind ja kõht ning jalgade ülaosa on pruuni-valge täpiline. Seljapool on pruun ülekaalus, seetõttu on lind sealt tumedam. Linnu pea on suhteliselt hele, nokk must. Herilaseviu jalgade jooksmeosa ning varbad on pruunid, küüned mustad.. Keha üldpikkus kuni 55 cm, tiiva pikkus 38...42 cm. Linnu söök Herilaseviu põhitoiduks on kiletiivalised, eriti aga nendevastsed. herilasepesade pinnasest väljakraapimiseks ja üldse kiletiivalistest toitumiseks on tal kujunenud välja erilised kohastumused. Herilaseviu küüned on lamedad ja laiad, ta võib kiirelt ja osavalt ka mööda maad liikuda, et saaki jälitades pesani jõuda. Herilaseviu nägu katvad suled on jäigad, mis takistavad kiletiivaliste astlatel nahani jõudmist. Viu ei toitu ainult kiletiivalistest, tema toidulaual on tähtsateks komponentideks ka
Maakimalane (Bombus lucorum) Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) Alamselts: Rippkehalised (Apocrita) Sugukond: Mesilaslased (Apidae) Perekond: Kimalane (Bombus) Liik: Maakimalane (Bombus lucorum) Välimus Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii
Samuti taruvaik ja õietolm. Huvitavat: · Kui mesilane nõelab inimest, jääb inimese nahka kogu mesilase nõelamisaparaat · Korjemesilased, kes leiavad rikkaliku nektari või õietolmu allika, teatavad sellest tarusse tagasi pöördudes teistele töölistele iseloomulike liigutuste ehk tantsu abil · 1 kilogrammi mee toomiseks vajavad mesilased vähemalt 3 kilogrammi nektarit, mis tähendab umbes 160 000 väljalendu tarust Põhifaktid: Klass: putukad Selts: kiletiivalised Sugukond: mesilased Perekond ja liik: Apis mellifera Pikkus: mesilaseema 22 mm, lesed 20 mm, töömesilased 16 mm Toitumisaparaat: imikärss Tiivad: 2 paari Munade arv: 1500-1800 muna ööpäevas Koorumisaeg: 3 ööpäeva Harjumuspärane eluviis: elavad mesilasperedena Toitumine: nektar, õietolm, suir Eluea pikkus: ema kuni 7 aastat, lesed 4-5, töölised 4-24 nädalat Kasutatud kirjandus: Www.neti.ee www.mesi.ee http://www.terviseleht.ee/200035/35_mesi.php3
Koerliblikas koerliblikas koerlibliklased liblikalised jaanimardikas Jaanimardikas (Lampyris) jaanimardikalised mardikalised Seitsetäpp-lepatriinu lepatriinu lepatriinulised mardikalised Harilik loidtiib loidtiib loidtiivlased suurtiivalised kiletiivalised (alamselts: Meemesilane mesilane mesilaslased rippkehalised) kiletiivalised (alamselts: Vapsik ehk Vaablane herilane ühisherilased rippkehalised) Põderpõrnikas põderpõrnikas põderpõrniklased mardikalised Harilik käätsusikk käätsusikk siklased mardikalised
SELTS LIIKIDE ARV EESTIS SILMAD Prussakalised 5-6 liiki Liitsilmad asuvad pea külgedel, Sihktiivalised 39 liiki Enamasti on sihktiivalistel kolm täppsilma Ühepäevikulised 50 liiki Silmad on eriti isastel loomadel väga suured. Kiililised 55 liiki Pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm Täilised 20 liiki Lihtsilmad puuduvad, liitsilmad on kas reduseerinud või puuduvad Lutikalised 400 liiki Pea külgedel paiknevad kaks, enamasti suurt ja hästiarenenud liitsilma. Mardikalised 3000 liiki ei näe hästi Ehmestiivalised 160 liiki Liitsilmad on suured ja kerajad täppsilmad võivad sõltuvalt liigist kas esineda või p...
kalad, bakterid, seened, taimed, protistid. Mingi aja kasvavad linnud ja imetajad. Toimub kas otsene või moondega arenemine. Otsene: vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, kuid võib olla väiksem ja karvutu. Nt roomajad, linnud, imetajad. Moondega: järglane erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanust ja muutub tolle sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Nt kalad, kahepaiksed, selgrootud. Täismoone: muna->vastne>nukk>valmik(täiskasvanu), nt liblikad, kahetiivalised, mardikad, kiletiivalised. Vaegmoone: muna>vastne>valmik, nt ritsikad, lutikad, kiilid. Taastumine on kas normaalne- vana raku asemele tekib uus, või vigastusjärgne- haava paranemine, regeneratsioon- kaotatud kehaosa taastamine. 8.Noorjärku e. juveniilne staadium kasvab organism, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sigimisvõimeline ajajärg e.generatiivne staadium - imetajad enam ei kasva, kalad kasvavad, organismid paljunevad, taastuvad, enamik
Putukad- Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad. Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidu...
inimese toitu 5.Putukate tunnused: 1) keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast 2) 3 paari jalgu 3) esineb üks paar tundlaid 4) paljudel putukatel on tiivad 5) 2 suurt liitsilma ja 3 lihtsilma 6.Tuntumad putukate seltsid on: 1) Mardikalised kõva kitiinist koorikuga ja kõvade kattetiibadega putukad, kelle vastsed nim tõukudeks (kartulimardikas, ninasarvikpõrnikas, põderpõrnikas, lepatriinu, ujurid) 2) Kiletiivalised 2 paari kilejaid tiibu, kusjuures teine paar on väiksemad (mesilased, kimalased, sipelgad, herilased) 3) Liblikalised 2 paari värviliste soomustega kaetud tiibu. Neil esineb spiraalne imilont ja nende vastseid nim röövikuteks (suur kapsaliblikas, lapsuliblikas, väike koerliblikas, koiliblikas) 4) Kahetiivalised teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene tiivapaar on lendamiseks (kärbsed, sääsed, parmud)
ARENGUBIOLOOGIA Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tablet...
*muudavad kiirelt värvi *tindinääre SEEPIAD, KALMAARID, KAHEKSAJALAD Lülijalgsed( klass: vähid, ämblikulaadsed, putukad/hulkjalgsed) VÄHID *avatud vereringe *lõpustega hingamine *lüliline keha- pearindmik ja tagakeha *sõrajalad *toitub väikestest selgrootutest ja veetaimedest ÄMBLIKULAADSED *pearindmik *lülistumata tagakeha *kitiinkest *4 paari jalgu *välisparasiidid PUTUKAD *pea *rindmik *lüliline tagakeha *3 paari jalgu *kaitset vajavad mesilased ja kiletiivalised Okasnahksed *suure soolasusega vees *lubiplaadikestest toes *peened lubijalad *keha viiekiireline *merisiilik *meritäht KLASS Roomajad *elavad maismaal *kael, pea, kere, jäsemed *siuglemine- liikumisviis *nahk tihe, kuiv, soomustega, kilbiga *palju roideid SISALIKUD, MAOD, KILPKONNAD, KROKODILLID Nastikud,boad,rästikud Stepi,soo, mere KLASS Linnud *elavad igal pool *2 paari jäsemeid- 1 paar tiivad *1 neel *2kordne hingamine *puudub uriinipõis
Huvitavat: · Kui mesilane nõelab inimest, jääb inimese nahka kogu mesilase nõelamisaparaat · Korjemesilased, kes leiavad rikkaliku nektari või õietolmu allika, teatavad sellest tarusse tagasi pöördudes teistele töölistele iseloomulike liigutuste ehk tantsu abil · 1 kilogrammi mee toomiseks vajavad mesilased vähemalt 3 kilogrammi nektarit, mis tähendab umbes 160 000 väljalendu tarust Põhifaktid: Klass: putukad Selts: kiletiivalised Sugukond: mesilased Perekond ja liik: Apis mellifera Pikkus: mesilaseema 22 mm, lesed 20 mm, töömesilased 16 mm Toitumisaparaat: imikärss Tiivad: 2 paari Munade arv: 1500-1800 muna ööpäevas Koorumisaeg: 3 ööpäeva Harjumuspärane eluviis: elavad mesilasperedena Toitumine: nektar, õietolm, suir Eluea pikkus: ema kuni 7 aastat, lesed 4-5, töölised 4-24 nädalat Kasutatud kirjandus : 1. Looduse entsüklopeedia lk 180-181 2. Loomariigis 2001 3. www.miksike.ee
Vaaraosipelgas. Kirjeldus. Selts: Hymenopteria (kiletiivalised). Iseloomustus:põlvjad tundlad;haukamisvõimelised suised;võib olla kaks paari kilejaid tiibu;ees-ja tagatiivad konksukeste abil haakunud;tagakeha ülaosa kokku nööritud,moodustades talje,millel on iseloomulikud sõlmed või kestad; metamor-foosid muna,vastse,nuku ja täiskasvanufaasis;on olemas keeruline ühiseluline süsteem. Liigi iseloomustus. Vaaraosipelgas (Monomorium pharaonis). Töölisputukas on 1,5-2mm pikkune, kollakaspruun, mõnikord pruuni tagakehaga; 12- lüliline tunnal ja 3-lüliline tõlv; hästiarenenud mustad silmad; lülisambata tooraks ja suhteliselt suur varreke; binodaalne peditsell. Isaputukas on 3mm pikkune, must; olemas tiivad kuid ei lenda. Sipelgaema on 3,6-5mm pikkune, tumepunane; tiivad olemas kuid ei lenda,murravad tiivad peale paaritumist. Levik. Pärinevad Põhja-Aafrika ja Vahemere-äärsetest regioonidest. Rännanud möö...
Kahetiivalised ei toitu (kärbes, sääsk), aktiivsesihktiivalised, elutegevuse käigus kalad, aktiivselt, kirbud, hingavad, osa liigutavad liblikad, mardikad, kahepaiksed kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) BIOLOOGILINE TÄHTSUS: väheneb konkurents elupaiga suhtes väheneb konkurents toidu suhtes soodustab organismide levikut teatud staadiumid sobivad talvitumiseks Postembrüonaalse arengu etapid 1. Noorusjärk ehk juveniilne järk - organism kasvab ja areneb, suguküpsust pole. 2. Suguküpsusjärk - organismid on suguküpsed, paljunevad. Tihti viimane elujärk. 3
Fift Selgrootud Paljud selgrootud on seotud Läänemere ja veelgi enamad rohkete siseveekogudega, kus elavad viburloomad, ripsloomad, käsnad, karikloomad, ripsussid, hulkharjasloomad, keraskärssussid ja kärssussid, ripskõhtsed, kaanid, karbid ning sammalloomad. Maismaaselgrootutest on pinnases arvukad ümarussid, väheharjasussid ja lestalised, kõigis maismaaelupaikades domineerivad putukad, kellest arvukaimad on kahetiivalised, kiletiivalised, mardikalised, liblikalised ja nokalised. Mõnede LääneEuroopast kadunud koosluste (niidud, rabad ja looduslikud metsad) senise hea esindatuse tõttu leidub Eestis veel küllaltki palju putukaliike, kes on kantud Euroopa elusloodust kaitsva Berni konventsiooni eriti ohustatud liikide nimekirja. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kahetiivalised ei toitu (kärbes, sääsk), aktiivsesihktiivalised, elutegevuse käigus kalad, aktiivselt, kirbud, hingavad, osa liigutavad liblikad, mardikad, kahepaiksed kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) BIOLOOGILINE TÄHTSUS: väheneb konkurents elupaiga suhtes väheneb konkurents toidu suhtes soodustab organismide levikut teatud staadiumid sobivad talvitumiseks Postembrüonaalse arengu etapid 1. Noorusjärk ehk juveniilne järk - organism kasvab ja areneb, suguküpsust pole. 2. Suguküpsusjärk - organismid on suguküpsed, paljunevad. Tihti viimane elujärk. 3
koorikus. Nad toituvad taimedest ja pisikestest selgrootutests. Puruvanade valmikud on tagasihoidliku välimusega ning nad lendavad kohmakalt. Nende tiibu katavad peened karvad ehmed, mistõttu kutsutaksegi neid ka ehmestiivalisteks. Puhkeolekus asetavad nad tiivad kausjalt tagakehale. Need ehmestiivalised, kes ei ehita endale koda, koovad saagi püüdmiseks vette püünisvõrgud. Ehmestiivaliste vastsed elavad vees. 42. Putukate seltsid (kiililised, kiletiivalised, kahetiivalised) 1) Kahetiivalised on putukad, kellel on 2 tiiba. Teine tiivapaar on muutunud sumistiteks. Kahetiivalised arenevad täismoondega. Nad toituvad veedelast toidust. Neil on jässaakas keha ja nad on päevase eluviisiga, näiteks kärbes. Kärbse vastne on vagel. Kärbsed munevad orgaanilise aine peale. Nende maitsmismeel on talla all. Toakärbes levitab haigusi. Kärbsed sigivad suvel 10 põlvkonda. Kahetiivalised on ka sääsed, kes arenevad täismoondega. Sääsed
Samuti võib kõvasti mõjutada ilm. 10. Otsusta väidete õigsuse üle.VALE VÄIDE PARANDA ÕIGEKS: 10.1.Fotosünteesi lähteaineteks on vesi ja orgaanilised ained VALE Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid(anorgaaniline aine) ja vesi. 10.2.Eesti liigirikkaim ökosüsteem on salumets VALE Eesti kõige liigirikkamad ökosüsteemid on puisniidud. 10.3.Ainuke putukate selts, kes on toitumiselt kõik loomtoidulised on kiletiivalised. VALE Kiletiivalised on enamalt jaolt kõik taimtoidulised. 10.4.Roheline silmviburlane on heterotroof, sest valguses ta fotosünteesib nagu taim ja pimeduses kasutab valmis orgaanilisi aineid ÕIGE 10.5. Lagundajate ehk konsumentide hulka kuuluvad enamus bakteritest, seentest ja raisamatjad ning sitasitikad( porbulased) ÕIGE 10.6.Taimtoidulised loomad on toiduahela primaarsed konsumendid ÕIGE 11. Miks vihmametsade raie maailma ulatuses on globaalprobleem, nimeta sellega kaasuvaid
Haukamissuised. Valmikud ja vastsed kahjustavad lehti, 1 pk. Kahetiivalised. Leinasääsklased munevad mulda, vastsed kahjustavad juuri. Kaevandikärblased munevad lehe sisse, vaglad-taimemahl ja parenhüüm. Mitu pk aastas. Õiekärblased talvitub nukuna mullas. Munevad mulla sisse. Vastsed kahjustavad idanevaid seemneid, iduvarsi ja maa-aluseid võrseid. Kasulikud lülijalgsed Kiletiivalised. Käguvamplane täismoone, parasiteerivad paljudel erinevatel kahjuritel. Valmikud toituvad nektarist, lehetäide mesinestest, taimemahlast. Vastsed toituvad peremees-putukast, mille tulemusel peremees hukkub. Emane muneb otse peremehe sisse. Muna toitub peremehe kehavedelikust, vastse areng toimub peremehes. Kimalane viljastatud ja talvitunud emane rajab pesa, muneb munakurna. Järgmiste kurnade eest hoolitseb üha suurenev tööliskond
Formica sanguinea + + + + + Formica suecica + + Formica transkaucasica + Formica truncorum + + + + + + Formica uralensis + + + Taksonoomia Riik: loomad Hõimkond: lülijalgsed Klass: putukad Selts: kiletiivalised Sugukond: sipelglased 4 Ohustatud liigid Silmaspidades metsakuklaste metsakaitselist tähendust on metsakuklaste rühma kuuluvad sipelgaliigid võetud riikliku kaitse alla(1958. aastast Eesti NSV-s). [4] Eesti punases raamatus ülestäheldatud liigid on alljärgnevas tabelis (Tabel nr1) [11] Tabel nr.1 Ohustatud sipelgad Eestis
1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtme...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
