(treening) salk, kokku 111 meest. Lennukool: staap, maapealse väljaõppe jaoskond, lennuväljaõppe jaoskond, kokku 54 meest. Lennuväe baas: staap, majandus-, tehnika-, kontroll- ja sanitaarjaoskond, aviotehas, baasi kompanii ja areodroomid, kokku 197 meest. Õhukaitse Suurtükiväegrupp Tallinnas Kalamajas Kuni 1939. aastani tegutses Üksik Merelennusalk. Õhukaitse ülem oli Richard Tomberg. · Viini 1985. a. konventsioon osoonikihi kaitsest ja Montreali 1987. a. protokoll osoonikihti lõhkuvatest ainetest Konventsioon on edasisele konkreetsemale koostle alust loov raamkonventsioon, mille põhieesmärk on riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest. Koostöö põhisuunad on: · teaduslik uurimine ja seire; · seadusandlik, teaduslik ja tehniline koost; · informatsiooni vahetamine jne.
Freoonid Jan-Are Nursi Freoonid Freoonid on keemilised ühendid. Freoonid on keemiliselt püsivad. Freoonide töönduslikku tootmist reguleerib 1987.aastal sõlmitud Montrèali protokoll. Montréali protokoll 1987.aastal sõlmitud 40 riigi poolt, mis piirab kõikide Freoonide kasutamist. Osooni kihi hõrenemine Osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad osooniaugud. Aitäh tähelepanu eest!! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1137/Atmosphere%20ecolog http://www.klab.ee/o3/meetmed/montrealiprotokoll/ http://et.wikipedia.org/wiki/Montr%C3%A9ali_protokoll http://et.wikipedia.org/wiki/Freoonid Kasutatud Kirjandus http://www.annaabi.com/Kuidasfreoonidosalevadosoonikihilagundamisesm4 ...
Third level Fourth level Fifth level Osoonikihi lagunemine Neelab uv-kiirgust Osooniaugud-alad, kus O3 kontsentratsioon on langenud väga madalale (Antarktika, Austraalia). O3 hävitajad Hävitajad-flur- ja kloroorgaanilised ühendid (CFC, külmutusseadmetes). Montreali protokoll 1987 NASA materjalid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasvuhooneefekt Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. Normaalne nähtus, kuid liialt tugevnenud. Kasvuhoonegaasid Veeaur CO2 Metaan Aerosoolid.
Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse.Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Osooniaukude tekkepõhjused: Õhku paisatud aerosoolid Freoonid Liiga kõrgel lendavad lennukid Tagajärjed: Silmakae teke Naha kiire vananemine Pikaajaline intensiivse UV-kiirguse käes viibimine võib põhjustada nahavähki. Montreali protokoll 16. septembril 1987 võtsid konventsiooni allakirjutanud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines Montreali protokolliga 1996. aastal. Montreali protokoll jõustus Eesti suhtes 15.01.1997. Vastavalt Montreali protokolli sätetele peab iga Montreali protokolli osapool kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Montreali protokolli jõustumisest alates on riigid hakanud
Aga riigid, kellel varem arenguvõimalusi polnud, tahavad ka edasi liikuda, ning tänaseks ongi õhu saastamine koos tööstusega kolinud sinna, kus varem oli õhk üsna puhas, aga rahvas vaene. Viimastel kümnenditel on peaaegu kõiki olemasolevaid riike puudutavate kokkulepete suurteks eesmärkideks olnud stratosfääris paikneva osoonikihi säilitamine ja kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamisest tingitud globaalse soojenemise pidurdamine. Üldsus tunneb neid kokkuleppeid Montreali ja Kyto protokolli nime all. Graafik 3Hõrenenud osoonikiht Euroopa kohal 14 14 http://www.horisont.ee/node/1851 Osoonikihi kaitse Erinevad riigid on läbi viinud paljusid erinevaid kokkuleppeid, et säästa osooni kihti edasist hõrenemest ja aidata selle taastumist. Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete
sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele. Täielikult halogeenitud freoonide (CFC) ja osaliselt halogeenitud freoonide (HCFC) kasutuselevõtmine on oluliselt vähenenud. Osoonikihi globaalne kaitsmine Paljude riikide valitsused, olles mures osoonikihi saatuse pärast, ühendasid oma jõud ja võtsid 1985. aastal vastu Osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. 1987. aastal võeti vastu Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll. Leppe kohaselt pidi freoonide tootmine jääma 1986 aasta tasemele 1989 aastani ning vähenema 1993 aastaks 20% ja 1998 aastaks 50% võrra. Leping käsitles peale tähtsamate freoonide ka 3 liiki haloone. 1992 aasta alguseks ei tohtinud nende kasutamine ületada 1986 aasta taset. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 1996. aastal. Vastavalt ÜRO reeglitele alates 15. jaanuarist 1997 peab Eesti täitma kõiki Montreali protokollist tulenevaid nõudeid.
kahjulikud. Tuleb aga öelda, et osoonikihti kahandavate ainete kahjulikkus avaldub lisaks veel nn kasvuhooneefekti süvendamises. Osoonikihi säilimise võitlus,rahvusvahelised lepped Kümnete riikide valitsused ühendasid oma jõud mures osoonikihi saatuse pärast, võttes 1985. aastal vastu Osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Juba kahe aasta pärast 16. septembril 1987 võtsid konventsioonile alla kirjutanud riigid vastu Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 1996. aastal. Montreali protokoll jõustus Eesti jaoks 15.01.1997. Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib kontrollitavate ainetega kauplemist riikide vahel. Montreali protokolli ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate
loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Miks? Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Montreali protokoll Osoonikihi säilimiseks on vastu võetud Montreali protokoll, mis reguleerib osooni lõhkuda võivate ühendite kasutamist. Oluliselt on piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid Montréali protokoll on 1987. aastal neljakümne riigi poolt Montréalis allakirjutatud kokkulepe, mis piirab kõikide freoonide kasutamist. Maa ilma osoonita Kuna osoonikiht püüab kinni 99% maale langevast
ja pikkuskraadile. Ka muude looduslike nähtuste nagu vulkaanipursete toimel atmosfääri paisatavatel osakesel on märkimisväärne mõju osoonikihi paksusele. Millal taastub osoonikiht? Täpseid ennustusi selle kohta, millal osoonikiht taastub, pole. Teadlased eeldavad, et osoonimolekulide kontsentratsioon stratosfääris jõuab „normaalsele” tasemele käesoleva sajandi keskel, kui kõik montreali protokolliga ning selle parandusega ühinenud riigid täidavad oma kohustusi OKA-de järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise tähtaegade osas. Montreali protokoll Maailma edukamaid keskkonnaalaseid kokkuleppeid. Vastavalt (MP) sätetele peab iga protokolli osapool kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete (OKA-de) tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Kasutatud materjal: http://www.klab
• Maksimaalne registreeritud paksus 675 DU • Minimaalne isegi alla 100 DU Mis kahjustab osoonikihti? • Osooni lagundavad eelkõige kloori ja broomi sisaldavad ühendid Freooni roll osooni hävitamisel stratosfääris Osooniauk • 70ndatel avastati, et atmosfääri paisatud osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) kahjustavad osoonikihti • Antarktika osooniauk • Arktika osoonikihi kaitsmine • 1985. aastal Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon • Montreali protokoll • Eesti Vabariik on ühinenud kõigi nimetatud Montreali protokolli parandustega nõuded Rahvusvaheliste lepete mõju kloori- ja broomiühendite sisaldusele atmosfääris Osoonikihi tulevik • Oosoonikihi taastumine ei toimu samades tingimustes kui algas tema õhenemine • Osoonikihti kahandavate ainete eluiga küünib paarisaja aastani • Selle sajandi keskpaigaks (2050) võib osoonihulk taastuda eelmise sajandi 80. aastate tasemeni
arvutidiskettide ja rõivaste puhastusel; tulekustutites jne (Jürgens i.a). Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid (Parts i.a). Osoonikihi kaitsmine on riikide ühine eesmärk. Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud.
ning tegutses aastatel 1980–1991. Praegu on käigus Vilsandi (alates 1989. a) ja Lahemaa (alates 1985. a) automaatjaamad. Seirejaamade kaardi leiad siit. Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon Erinevate riikide valitsused ühendasid oma jõud mures osoonikihi saatuse nimel, võttes 1985. aastal vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Eesti ühines konventsiooniga 1996. aastal. Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll Juba kahe aasta pärast, 16. septembril 1987, võtsid konventsiooni allkirjastanud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines protokolliga 1996. aastal ning see jõustus Eesti suhtes 15.01.1997. Montreali protokoll (edaspidi ka MP) on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab endas osoonikihti kahandavate ainete nn “kontrollitavate ainete” tootmise ja kasutamise vähendamise
planktonid. Tugevam UV-kiirgus võib mõjuda taimekasvule pärssivalt, kuid samas on täheldatud ka vastupidist reaktsiooni (Veismann, Eerme, 2011). Teiste hulgas mõjutavad kiirgused ka viirusi ja nende aktiivsust. UV-B kiirgus käitub viiruste aktiivsust pärssivalt ning neid mutanteerivalt, mistõttu kujunevad ilmastikuga kohanenud viirused, sealhulgas epideemiat põhjustavad gripiviirused (Veismann, Eerme, 2011). 3.1. Montreali protokoll Tänu Antarktika kohale tekkiva osooniaugu avastamisega asuti tegutsema osoonikihi kaitseks. 1987. aastal sõlmiti Montrealis protokoll osoonikihti kahandavate ainete kohta. Reguleeritavate ainete hulka kuuluvad klorofluorosüsinikud (CFC-d), muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud, haloonid, tetrakloorsüsinik, trikloroetaan, metüülbromiid, HCFC-d, HBFC-d ning bromokloroetaan (Eesti Keskkonna..., 2012). Protokolliga on
Osoonikihi hõrenemise tagajärjel toimuvad muutused meie taimede keemilises koostises ja nende kasv pidurdub ning aeglustub fotosüntees. Osoonikihi hõrenemine kahjustab inimeste immuunsüsteemi ning ning võib põhjustada nahavähki ning silmahaigusi ja tekivad mutatsioonid. Me saame osoonikihi hõrenemist ära hoida, kui vähendame freoonide tootmist ja kasutamist, kasutame lämmastikväetisi õigeaegselt ning teeme koostööd teiste riikidega (nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987. aastal). 3. Osoonikihi hõrenemine maailmas Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav. Osoonikihti on hakanud kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid, mis pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne.
Nõukogude Liidu spordisüsteemid võlgnesid oma võimsuse eest paljuski tänu dopingulaboratooriumide usinale tööle. Iga hinna eest medalite võitmine kuulus nende riikide kinnisideede hulka, ning et sportlasi selle nimel kahurilihana kasutati, polnud enam kellegi asi. Ajakiri «Hymy» avaldas oma viimases numbris Soome Olümpiakomitee omaaegse peatreeneri Kalevi Tuomise käega signeeritud salajase kirja sportlastele, mis on kirjutatud 18. juunil 1976. aastal, seega umbes kuu aega enne Montreali olümpiamänge. Selles kirjas hoiatab olümpiakomitee Montreali valitud sportlasi mängudel tehtava dopingukontrolli eest ning loetleb üles kolmest punktist koosnevad nõudmised, mis peavad tagama, et keegi sinivalgetest sportlastest «iseendale ning oma maale häbi ei tee». Punkt A - kaks nädalat enne mängudele sõitmist tuleb täielikult lõpetada anaboolsete steroidide manustamine. B - nädal enne seda võid võtta kõige rohkem ühe 5-milligrammise hormoontableti päevas
PLACE D´YOUVILLE Asukoht: Montreal (Québec), Canada Autor: Claude Cormier + Associés (koostöös Groupe Cardinal Hardy) Tellija: Montreali linn, Kultuuri ja kommunikatsiooni ministeérium, Québeci valitsus Valmimis aasta: 2008 Suurus: 15 000m2 Kasutatud materjal: • https://www.claudecormier.com/en/projet/place-dyouville/ • https://land8.com/how-place-dyouville-is-teaching-us-that-artificial-is-not-fake/ Tänan kuulamast!
ained kloori ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC) haloonid freoonid jt kemikaalid külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes Tagajärjed mittemelanoomne nahavähk silmakae immuunsüsteemi nõrgenemine, mistõttu hakkavad levima ka nakkushaigused toiduteravilja saagikuse langemine Kaitse 1985. a Viini konventsioon 1987. a Montreali protokoll kõigi keskkonnaalaste kokkulepete hulgast edukaim Eesti liitus 1996. aastal Aitäh!
Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist transboundary movements) käsitlev konventsioon, Basel (1989) ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York (1992) Läänemere kaitse konventsioon, Helsingi (1992) Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede ja kaitse kasutamise konventsioon Helsingi (1992) Osoonikihi kaitse konventsioon (1985) ja selle Montreali Protokoll (1987) Laevadelt lähtuva saastuse konventsioon – MARPOL, London (1973) Õlireostusega seotud tsiviilvastutus konventsioon, Brüssel (1971) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piirüleses kontekstis, Espoo (1991) Üldsuse kaasamise ja keskkonnainfo konventsioon (täistekst) Arhus (1998) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Janeiro (1992) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon, Ramsar (1971)
taimekaitsevahenditest. Kuid osoonile ohtlikke ühendeid leidub veel tulekustutussüsteemides, keemilise puhastuse vedelikes, kahjuritõrje vahendites jt kemikaalides. Kuidas saab osoonikihti kaitsta? Ainult ühiselt. 1985. aastal ühendasid kümnete riikide valitsused oma jõud ja võtsid vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Kahe aasta pärast (1987) võtsid konventsioonile allkirja andnud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines konventsiooni ja protokolliga 1996. aastal, kokku on protokolliga ühinenud 191 riiki. Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mille eesmärk on osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Selleni ei jõuta kohe, vaid etappide kaupa. Osoonikihti kahjustavate ainete järkjärguline käibelt kõrvaldamine on osutunud üheks edukamaks rahvusvaheliste lepetega korraldatud ettevõtmiseks
Fourth level Fifth level Montreal Asutati 1642 1765. aastal hävitas tulekahju veerandi linnast 1976. aasta suveolümpiamängud Elanikke: 1 871 800 Montreal on kuulus oma muuseumide, parkide, ööelu poolest. Montreali Kaunite Kunstide Muuseumis on võrratu kollektsioon maale ja etnograafilisi esemeid 19 sajandist. The Notre Dame Basilica tuntud oma kujude, maalide ja altarite poolest Kirikukell on suurim maailmas Underground City asub 10 m maa all tohutul hulgal kohvikuid, poode, restorane, kinosid, teatreid. Vancouver Kanada pealinn Elanikke: 642 843 tuntud kõrge elukvaliteedi poolest Vancouver on Kanada üks tööstuskeskuseid. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vancouver http:// www
heidetele on autotranspordil suur osa õhusaastes. Hoolimata sellest, et autotootjad on suutnud energiatõhusate autode tootmisega saasteainete hulka oluliselt vähendada, suureneb autode hulk teedel järjepidevalt, mille tulemusena on autotransport jätkuvalt suureks saasteallikaks õhus. Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud
kahjustada põldusid ja paljusid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale (ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid, jm.). 4. OOSONIKIHI HÕRENEMISE PEATAMINE Ainult ühiselt. 1985. aastal ühendasid kümnete riikide valitsused oma jõud ja võtsid vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Kahe aasta pärast (1987) võtsid konventsioonile allkirja andnud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mille eesmärk on osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Selleni ei jõuta kohe, vaid etappide kaupa. Osoonikihti kahjustavate ainete järk-järguline käibelt kõrvaldamine on osutunud üheks edukamaks rahvusvaheliste lepetega korraldatud ettevõtmiseks. Ilma protokollita oleks osoonikihi kahanemine 2050. aastaks ulatunud 5070%-ni. See olnuks maakera jaoks ülimalt ohtlik olukord.
Asendada CFC-ühendid HFC-ühenditega (vesinik- fluor-süsinik), mis ei kahjusta niivõrd osoonikihti. Aerosoolides kasutada CFC- ühendite asemel suruõhku. Energeetikas toota elektrit taastuvatest energiaallika- test. Tööstuses ja transpordis vähendada kahjulike ühendite emissiooni. Autodel kasutada hübriidtehnoloogiat ja minna üle teistele energiaallikatele. Üritadataastada osoonikihti Rahvusvahelised lepped Montreali protokoll Jõustus 01.01.1989 Kohustab võitlema osoonikihi hõrenemise ja osoonile kahjulike ainete leviku vastu. Rahvusvahelised keskkonna- alased kokkulepped Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon (sõlmitud 22. märtsil 1985) Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll (sõlmiti 16. septembril 1987) Mõlema leppega ühines Eesti 1996. aastal Kasutatud materjalid http://www.va.ttu.ee/~erkie/osoon/osoonileht1.htm http://www.agenda21.ee/Juhend/kooliagenda.htm
B kiirgus suurendab ka silmakahjustuste arvu. Tekivad geneetilised kahjustused ning immuunsüsteem nõrgeneb, mille tagajärjel sagenevad nakkushaigused. Osoon on ohtlik isegi väikestes kogustes, põhjustades haigusi nagu krooniline bronhiit või astma. Suuremad kogused põhjustavad kopsukahjustusi juba ühe päevaga. [11] 1.7 Osoonikihi kaitse Osoonikihi kaitsmiseks sõlmiti 1985. aastal Viini konventsioon, mille juurde kuulub 1987. aastal sõlmitud Montreali protokoll.[12] Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mille eesmärk on osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Selleni ei jõuta kohe, vaid etappide kaupa. Inimesed ise saavad lihtsalt osoonikihi jaoks ning ka enda jaoks head teha väga lihtsal moel. Peaksid kasutama vaid “osoonisõbralikke” tooteid. Vanad külmkapid tuleb viia ettenähtud elektroonikaromude kogumispaika. [10] 1.8 Freoonide kasutus
süsinikdioksiid. Freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Freoonide osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil 10%-le. Samal ajal kui nende heitkogused on väiksed, on nende kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal mitme suurusjärgu võrra suurem kui süsinikdioksiidil. Montreali protokoll (edaspidi MP) on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab endas osoonikihti kahandavate ainete nn "kontrollitavate ainete", sealhulgas ka freooni tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib kontrollitavate ainete kauplemist erinevate riikide vahel. MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Samas ei ole
Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomade jaoks oluline toit. Päikese UV-kiirgus võib häirida planktoni paljunemist ja seeläbi ka kogu ookeani toiduahelat. Uuringutest on selginud , et kui osoonikiht hõreneb väheneb 1% võrra, siis UV-kiirguse intensiivsus tõuseb 2% võrra ja see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust 4% võrra. Kuna kloori aatomid jõuavad peamiselt freoonide näol atmosfääri, siis otsustati 1987. aastal Montreali kokkuleppega arenenud riikides vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Samas ei ole freoonide kasutamise kohene lõpetamine tehnilistel ega majanduslikel kaalutlustel mõeldav, kuna neile peab asendajateks leidma keskkonnale vähemohtlikud ained.
Elektroonilisi instrumendid võeti kasutusele 1960ndate aastate lõpus tänu jazz rockile, elektroonilisi instrumente kasutati ka drum'nd bass jazzis. 11. Muusikud hakkasid tegema vabamaid meloodiaid, mis meeldisid rohkem noortele. 12. Tänapäeva jazzis on stiilid segunenud ning muusika on vaba, iseloomulik tänapäeva jazzile on tohutu stiilide mitmekesisus. 13. Bepop, world jazz, cool jazz. 14. Sving, New Orelansi jazz, dixieland. 15. New Orleans and Hertage festival, Montreali jazz festival. 16. Veenaksin oma sõpra jazzi kuulama nii, et räägiksin kui huvitav ja loominguline ja improvisatsioonirikas see on, jazzil on nii palju erinevaid vorme,et suudaksin kindlasti tutvustada talle mmidagi, mis talle huvi pakuks.
inimeste tervist. Uuemates külmikutes kasutatakse freoonide asemel uusi aineid." (Katrin Lipp, K.L, Kuidas valida ja kasutada külmikut?, http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/newwin-print/article_id-495, 20.02.2012) ,,Kui 1970. aastal avastati osooniauk Antarktika kohal ja 1986. aastal Arktika kohal, siis moodustati rahvusvahelised lepped osoonikihi kaitseks. ,,Osoonikihi kaitsmiseks sõlmiti 1985. aastal Viini konventsioon, mille juurde kuulub 1987. aastal sõlmitud Montreali protokoll. Montreali protokolli puhul on tegu maailma kõige tulemuslikuma keskkonnalepinguga, sest sellega on ühinenud ja selles toodud abinõusid rakendavad kõik riigid." (Valentina Laius.V.L, Osoonikihi kaitsmine on maailma kõikide riikide ühine eesmärk, http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-8899/Osoonikihi-kaitsmine-on-maailma-k %C3%B5ikide-riikide-%C3%BChine-eesm%C3%A4rk, 20.02.2012) Kokkuleppe kohaselt piiratakse freoonide kasutamist( nt. varem leidus freoongaase ka deodorantides)
negatiivse mõju, isegi kui muud tegurid jäävad samaks. Kiirguse hulka võib piirata troposfääris asuv osoon ning ka aerosoolid ja pilved. Viimastel aastakümnetel on kahjuliku kiirguse Maani jõudmist vähendanud õhusaaste, kuid kui pingutus puhastada meie atmosfäär heitgaasidest kannab vilja, see kaitse kaob. Osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise lõpetamiseks ning järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks on maailma riigid ühinenud Montreali protokolli alla. Eksperdid kinnitavad, et osoonikiht Antarktika kohal on taastumas, kuigi aeglasemalt kui loodetud. Osooniaukude teke jätkub veel mitukümmend aastat.
). Piiratakse aerosooltoodete valmistamist ning tulevikus kavatsetakse nende tootmine täielikult lõpetada. Tuleks vähendada lennukite arvu või lennukõrgust. Peaks hoolitsema selle eest, et võimalikult vähe metaani satuks stratosfääri. Et õhku ei satuks nii palju metüülbromiidi, tuleks hoiduda kahjuritõrjetest, metsade ja kõrrepõldude põletamisest ning tinaühenditega bensiini kasutamisest. Samuti on suurendatud rahvusvahelist koostööd riikide vahel. Näiteks Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse. .
kloor on osoonikihti lõhkuvate keemiliste reaktsioonide katalüsaator. Kuna stratosfäär on kuiv, siis moodustavad seal pilved harva, kuid külmade polaartalvede ajal seda siiski juhtub. Miks on osoonikihi hõrenemine halb? On kahtlusi, et bioloogilisteks tagajärgedeks on näiteks nahavähija katarakti riski suurenemine, kahju taimedele, ookeanites planktonite vähenemine. Need kõik võivad tuleneda UV-kiirguse suurenemisest, mis osoonikihi hõrenemisel tekib. Montreali protokoll 1987. aastal neljakümne riigi poolt Montréalis allakirjutatud kokkulepe, mis piirab kõikide freoonide kasutamist, et kaitsta osoonikihti. Usutakse, et kui lepingust peetakse kinni, siis taastub osoonikiht aastaks 2050. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Ozone_depletion http://et.wikipedia.org/wiki/Freoonid http://en.wikipedia.org/wiki/Montreal_Protocol Hoidkem keskkonda!
Jäähoki Silver Pedak Ajalugu · Esimine võistulus peeti Kanadas 1853. aastal. · Esimesed määrused koostati kahe Montreali McGilli üliõpilase poolt 1879. aastal. · 1908. aastal loodi Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon ( IIHF ) · 1917. aastal loodi Põhja-Ameerikas Rahvuslik Jäähoki Liiga ( NHL ) Jäähoki Euroopas · Esimesed Euroopa meistrivõistlused jäähokis toimusid 1910. aastal, mille võitis Inglismaa. Jäähoki Eestis · Eestis hakati jäähokit mängima 1933. aastast. Jäähoki MM · Esimesed võistlused korraldati 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis. ·
seetõttu kutsutakse seda Haagi reegliteks. IATA (International Air Transport Association) IATA on liiniliiklusega tegelevate lennukompaniide koostööorganisatsioon. IATA ülesandeks on lennupiletite hindade ja veotasude ühtlustamine, ajagraafikute ja lennumarsuutide planeerimine, ühiste veoeeskirjade koostamine ning õhuvedude dokumentide standardiseerimine. Varssavi konventsioon (Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon) - sarnane Montreali konvensiooniga. Varssavi konventsiooni täiendav, lepinguvälise vedaja teostatavate rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon. Reguleerib lennuvedude seadusandlust. SMGS kokkulepe (rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkulepe) Rahvusvaheline raudteekaubaveo kokkulepe mis on sõlmitud (SRÜ riikide, Baltimaade, Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Hiina, Iraani, Korea, Mongoolia, Poola ja Vietnami)
● CIM KONVENTSIOON- Rahvusvaheline ● raudteeveokokkulepe, mis määratleb raudteeoperaatori ja kliendi vahelised õiguslikud suhted. Reguleerib kaubaveolepingu tingimusi Euroopas ja on rahvusvahelisi raudteevedusid reguleeriva COTIF-i konventsiooni üks lisadest. CIM-lepinguga on liitunud valdav osa Euroopa raudteefirmadest ja ettevõtetest. ● VARSSAVI KONVENTSIOON- ÕHUVEDU Varssavi konventsioon tähendab «Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni. Montreali konventsioon. Organisatsiooni iata ● HAMBURGI REEGLID- MEREVEDU Hamburgi reeglid kehtestavad vedaja vastutuse presumptsiooni hooletuse korral ühes vastupidise tõendamiskoormisega. ● ROTENDAM - mere ● IMO- MER (International Maritime Organisation) on 1948. aastal loodud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, mis reguleerib rahvusvahelist laevandust. IMO peamine eesmärk on arendada ja hallata ühtset rahvusvahelist laevanduse reglementi.
1)Osooniaugud Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfrääris.Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.Kõige suurem oht on kevadel, siis on osooni vähem ja päikesekiirgus suurem. Peamisteks osooni laguntavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide ja jahutusseadmete kasutamisel. 2)Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid on gaasid mis neelavad hästi soojuskiirgust. Peamised on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon, aerosoolid. 3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. Tekib vaikse ookeani ääres, aga põhjustab tõsiseid ilmastiku muutusi kogu maakeral. Veepinna temp. tõuseb sellel alal kuni 5C. Sellega kaasnevad maakeral suured ilmastiku muutused. Erakordne põud esineb Austraalias, Indoneesias, Indias jt. Suured sademed esinevad Lõ-Ameerikas, Californias, Argentiinas jt. 4)Troopilised tsüklonid ehk ork...
ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid. Vanemad külmutusseadmed. Õhukonditsioneerid. Aerosoolid. Ehitusmaterjalide tööstus. 2.Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine. Fotosünteesi aeglustumine. Kahjustab inimeste immuunsüsteemi võib põhjustada nahavähki ja silmahaigusi (hall kae). Mutatsioonide teke. 3.Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus. Riikidevahelised lepped, näiteks Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987.aastal. **PAKILISEMAD KESKKONNAPROBLEEMID EESTIS** *Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades. ( häiritud inimeste tervis, ökosüsteemid ja ehitised) *Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. (ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikku) *Põhjaveevarude saastamisest tingitud vee kvaliteedi langus. *Keskkonna saastamine jäätmetega.
Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas; see pani rikkad tööstusriigid tegutsema. Osoonikihi hõrenemine on üks vähestest globaalprobleemidest, millega võitlemisel on saavutatud teatavat edu. Ei ole siiski selge, kas osoonikihi mõningane taastumine on tingitud looduslikest rütmidest või vähenenud freoonide kasutamisest. Osooniauk antarktika kohal Montreali protokoll Pea 30 aastat tagasi kinnitatud Montréali protokoll on ajaloo üks edukamaid rahvusvahelisi keskkonnaleppeid. Freoonide toimel kiiresti pooluste kohal laienevad osooniaugud sundisid valitsusi klorofluorosüsinike kasutamist jõuliselt piirama. Ent lisaks osooni lagundavale toimele on freoonide näol tegu ka süsihappegaasist kümme tuhat korda tugevamate kasvuhoonegaasidega. Atmosfääris keskmiselt sada aastat püsivad ühendid püüavad infrapunakiirgust lõksu lainepikkustel,
olümpiamängude tunnushümn Fiesta Overture (helilooja Dmitri Sostakovits), Olümpiasümfoonia (helilooja Vladimir Komarov). 5 Olümpiaorkestriks oli 1000-liikmeline orkester N. Mihhailovi juhatusel, Moskva Filharmoonia sümfooniaorkester, Armee- ja Laevastiku trompetistid. Olümpiakooriks oli 1000-liikmeline ühendkoor V. Sokolovi juhatusel. 1.7. Olümpialipp Belgia Olümpiakomitee poolt 1920. aastal kingitud ametlik olümpialipp. Montreali esindajatena tõid lipu staadionile tookordsed olümpiatule süütajad Sandra Henderson ja Stephane Prefontaine. Tavaliselt teeb seda eelmise olümpialinna linnapea, kuid Kanada boikoti tõttu keeldus Montreali meer Jean Drapeau sellest ritualist. Kanadalased andsid lipu üle ROK-i presidendile lord M. Killaninile ja too omakorda Moskva linnapeale Vladimir Promõslovile nelja-aastaseks säilitamiseks. 1.8. Autasud Kuld-, hõbe- ja pronksmedalid (Pilt 1 lk 12)
Effektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne kiirgusbilanss- maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergia, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kiirgusbilanss- maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui juurde saab. Tervikuna on maakera kiirgusbilnass tasakaalus. Kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhoone effekti tugevnemise tõttu. Osoonaugud- Osoonikihi olulist hõrenemise kohta stratosfääris. Montreali Protokoll- riigid on võtnud endale kohustuseks lõpetada freoonide tootmise. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad freoond( ained balloonide kasutamises, külmutuskappide gaasid, ja õhujahutamisseadmed) KASVUHONEEFEKT.(kasvuhoonegaasid) Mida suurem on õhurõhu muutus, seda tugevam tuul puhub. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on inetsjõud ehk Coriolisi jõud. Selle jõud on maksimaalne poolustel ja puudub ekvatoril. Gradientjõud- paneb õhu liikuma õhurõhkude erinevusest.
Mullaosakestest tõrjutakse vajalikud toitained välja, muutused liigilistes koosseisudes. Sudu Suits+udu. Mõjub hingamisteedele ja kopsudele Orulinnades saaste koondumine, meil soodustavad tuuled saasteainete kontsentratsioonide kiiret langust. Osoonikihi lagunemine Neelab uv-kiirgust Osooniaugud-alad, kus O3 kontsentratsioon on langenud väga madalale (Antarktika, Austraalia). Hävitajad-flur- ja kloroorgaanilised ühendid (külmutusseadmetes). Montreali protokoll 1987 Kasvuhooneefekt Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. Kasvuhoonegaasid-veeaur, CO2, metaan ja aerosoolid. Normaalne nähtus, kuid liialt tugevnenud. 1998 Kyoto protokoll Kliima soojenemine Kasvuhoonenähtus tingib globaalset kliima soojenemist. Jäämassiivide sulamine Maailmamere taseme tõus Osade rannikualade üleujutamine Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum.
Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. (Kuid see ei tähenda täielikku puudumist) Osoonile on omane selgelt väljendunud sesoonne iseloom. Kõige suurem oht UV poolt on kevadel, kui osooni on vähem, päikesekiirgus suur ja inimesed pole harjunud sellist kogust kiirgusest saama, Peamiselt lagundavad osooni freoonid (külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete balloonide kasutamisel) Montreali protokoll kindlateks tähtaegadeks freoonide tootmine lõpetada. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kuid pikaajalise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, atmosfäär soojeneb. Soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4, N2O, O3, aerosool , neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis esineb atmosfääris koguaeg suuremal v vähemalt määral kogu aeg
5.keskkonnainformatsioon Århuse (kodanik ja keskkond) 6.elevandi võhad Washingtoni (CITES, Oh, Liikide kaupl.) 7.Struve geodeetiline kaart UNECO (kultuur ja looduspärand) 8. rändlinnud Bonn (Rände eluviisidega loomade ka.) 9.osooniaugud Viini, Montreali protokoll (osonik.kaitse) 10.süsihappegaas Koyoto (leping vähendamaks kasvuhooneg. õhkupaiskumist)
Ramsari 1971. a. Konventsioon rahvusvahelistest märgaladest, eriti veelindude elupaikadena Washington 1973. a. Konventsioon ohustatud metsiku looduse taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest Rio de Janeiro 1992. a. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Berni 1979. a. Konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitsest New Yorgi 1992. a. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon Viini 1985.a. konventsioon osoonikihi kaitsest ja Montreali 1987. a. Protokolli osoonikihti lõhkuvatest ainetest Viini 1963. a. Konventsioon tsiviilvastutusest tuumakahjustuste eest (Riigi Teataja) Eesti jätkusuutlik areng Eestis lähtutakse jätkusuutliku arengu määratlemisel säästva arengu strateegia ,,Säästev Eesti 21" (SE21, 2005) neljast arengueesmärgist ja säästva arengu rakendusvaldkondadest. Eesti
märganud. Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud ja loeti need mõõtmisvigadeks. 1994. aastal oli osooniaugu all juba 70% Antarktikast. Kuigi ekvaatori suunas osoonikiht pakseneb, on ta ka seal hõrenenud ja probleeme tekitamas. Pärast UNEP-i (ÜRO Keskkonnaprogramm) poolset tõsist ettevalmistamist ja selgitustööd kirjutati 1987. aastal alla Montreali protokollile, millega riigid kohustusid vähendama CFC-ühendite tootmist. Montreali protokollile kirjutasid vaatamata ilmsele vastumeelsusele alla kõik suuremad CFC-sid tootvad riigid; USA ja Euroopa Liit võtsid endale kohustuse lõpetada aastaks 2000 CFC-de tootmine üldse. Ägedalt protestis Hiina (kes oli võtnud kavva varustada enamus Hiina perekondi külmkappidega) ja N. Liit (kes väitis, et juba vastu võetud
Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud ja loeti need mõõtmisvigadeks. 1994. aastal oli osooniaugu all juba 70% Antarktikast. Kuigi ekvaatori suunas osoonikiht pakseneb, on ta ka seal hõrenenud ja probleeme tekitamas. Pärast UNEP-i (ÜRO Keskkonnaprogramm) poolset tõsist ettevalmistamist ja selgitustööd kirjutati 1987. aastal alla Montreali protokollile, millega riigid kohustusid vähendama CFC-ühendite tootmist. Montreali protokollile kirjutasid vaatamata ilmsele vastumeelsusele alla kõik suuremad CFC-sid tootvad riigid; USA ja Euroopa Liit võtsid endale kohustuse lõpetada aastaks 2000 CFC-de tootmine üldse. Ägedalt protestis Hiina (kes oli võtnud kavva varustada enamus Hiina perekondi külmkappidega) ja N. Liit (kes väitis, et juba vastu võetud viisaastaku programmis ei ole võimalik CFC-de tootmist
4x100 m kompleksujumises ei olnud Phelpsil enam vaja kuuenda kuldmedali saavutamiseks täie pingega osaleda. Ta ujus teatevõistluse eelujumises, kuid finaalist loobus Ian Crockeri kasuks. Võiskonnakaaslaste võit tõi ka Phelpsi kaela veel ühe olümpiakulla. Sellega sai temast kaheksa medaliga kõigi aegade edukam olümpiaujuja. Kui Phelps oleks võitnud kaheksa kuldmedalit, oleks ta saanud oma sponsorilt Speedolt miljon dollarit. Montréal 2005 Michael Phelps alustas Montreali MM-i ebaõnnestunult, sest ta ei jõudnud 400 m vabaujumises finaali. Tema eelujumise aeg oli kõigest 3.50,53, kuigi isiklik rekord oli tal 3.46,73. See tulemus andis talle 18. koha. Oma esimese individuaalse kuldmedali Montreali MM-il sai Michael Phelps 200 m vabaujumises, kus ta võitis ligi sekundiga Grant Hackettit, aeg oli 1.45,20. Maailmameistrivõistlusi sooviga kaheksa MM-kulda võita alustanud Phelps sai kolmandal
See oli aeg, mil üleliidulist koondist treenis Vjatseslav Platonov. Arvatavasti on see kokkusattumus, aga Platonovi edukaimad aastad langesid täpselt kokku Loori kuulumisega koondisesse justkui sõltunuks edu Loori kohalviibimise faktist. Meenutagem. Loor võeti Liidu täiskasvanute esindusmeeskonda 1975. aastal, kui seda juhendas Juri Tsesnokov, hilisem Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) viitsepresident. 1976. aastal jättis Tsesnokov Loori viimasel hetkel Montreali olümpiakoondisest välja. Meeskond kaotas finaalis Poolale. 1977. a. Sai koondise peatreeneriks Platonov, kelle esimeseks otsuseks oli Loori tagasikutsumine Liidu esindusse. Meeskond võitis Euroopa meistri tiitli ja kohe seejärel ka maailma karika. Aastatel 1977-1983 ei kaotanud Platonovi meeskond ainsatki rahvusvahelist tiitlivõistlust ja iga kord kuulus põhimänijate hulka ka Loor. Lahkus Loor, lakkasid võidud ... 1984. aasta suvel lõi tärkav USA meeskond võitmatuid
on põhiliselt pärit energia tootmisest, gaasileketest, põllumajandusest (eelkõige riisipõllud) ning jäätmetest. O3 osoon Tänu stratosfääris paiknevale osoonikihile on elu Maal kaitstud Päikese ultraviolettkiirguse eest. Osoon on väga lühikese eluajaga gaas, kuid ultraviolettkiirguse mõjul tekib seda stratosfääris hapnikust pidevalt juurde. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad freoonid on ka väga tugevad kasvuhoonegaasid. Freoonide kasutuse lõpetamiseks sõlmiti aastal 1987 Montreali protokoll, mis kohustab kõiki allakirjutanud riike teatud ajaperioodi jooksul osoonikihti kahjustavate freoonide asendamise ohutute freoonidega. Hoopis teine lugu on aga pinnalähedase osooniga mis on sinna tekkinud inimtegevuse käigus atmosfääri paistatud lämmastiku oksiidide, metaani ning süsinikmonoksiidi (tuntud ka vingugaasina) omavahelisel reageerimisel umbes 410 nm lainepikkusega valguskiirguse toimel
vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele. Ülemaailmne heitmekogustega kauplemise turg. Eesti on vähendanud saastamist võrreldes 1990 aastaga poole võrra nõutud oli 8%. Suurimad saastajad : Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa. Viini konventsioon Osoonikihi kaitse konventsioon. Riikidevaheline vabatahtlikkusel põhinev osoonikihi kaitsmine inimtekkeliste muutuste eest. Montreali protokoll Allakirjutandud riigid kohustuvad alates 1996 mitte tootma teatud kloroflorosüsinikke ja nende kasutamise lõpetamise, arengumaadele kehtivad leebemad piirangud. Baseli konventsioon Ohtlike jäätmete veo ja nende kõrvaldamise konventsioon. Konventsioon käsitleb ohtlike jäätmete impordi ekspordi korra kuid ei käsitle radioaktiivseid aineid. Arhuse konventsioon On sõlmitud Taanis Arhuse linnas, esimene konventsioon Euroopas mis tunnustas keskonnaalaseid õigusi. KÕK
finantsskeemid, nt alternatiivenergia. _Heitkogustega kauplemine ( Emissions Trading): Üleilmne heitmetega kauplemise turg ( Carbon market) 7.-18. Detsember 2009 Kopenhaageni ÜRO kliimakonverents Läbirääkimistes osales 192 riiki Kokkulepped: _Kärped emissioonide osas; _Heitkoguste pärssimise nõuded nii arenenud kui arengumaade suhtes; _Fondi loomine, mis tagab metsaraie vähendamise ja tehnoloogiate ülemineku finantseerimise; _2015 rahvusvahelise süsinikuturu loomine. MONTREALI PROTOKOLL _1987 _196 riiki _PõhiEM: on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse. _Protokolli allakirjutanud riigid kohustuvad lõpetama protokolli lisades A, B ja C toodud kloroflorosüsinike (CFC-ainete) tootmise ja kasutamise 1. jaanuariks 1996. a. MONTREALI PROTOKOLL _Arengumaadele kehtivad leebemad piirangud. Teatud piirangud on kehtestatud ka CFCainete ekspordile ja impordile.
annaabi.ee 
