mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid hüdrolüüsub raskemini kui tärklis Kitiin rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seenerakkude kestad) tselluloosile väga sarnase ehitusega LIPIIDID · Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega · Ei ole polümeerid · Vees lahustumatud e hüdrofoobsed · Vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · liht- · liit- · tsüklilised lipiidid Lihtlipiidid on neutraalrasvad seapekk, taimsed õlid, vahad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid fosfolipiid letsitiin biomembraanide koostelipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid näiteks kolesteriidid
Biomolekulid on ained, mis ei moodustu väljaspool organismi. Näiteks sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped, vitamiinid jt. 1. elutunnus on biomolekulide olemasolu. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on kõik elutunnused. Organismid jagunevad: ainu- ja hulkraksed. Ainevahetuse moodustavad lagundamis- ja sünteesimisprotsessid. Elu iseloomustab ka energia, sest kõik organismid vajavad seda elutegevuseks. Organismid võtavad ja väljutavad energiat. 2. elutunnus on aine- ja energiavahetus. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna happesusereaktsioon (pH), enamikul neutraalse lähedal. Organismid on, kas kõigu- või püsisoojased. Imetajad ja linnud ainukesed püsisoojased organismid. 3. elutunnus sisekeskkonna stabiilsus. Organismid paljunevad, kas suguliselt või mittesuguliselt. Üherakulised paljunevad mittesuguliselt + osad hulkraksed (seened, taimed). Suguliselt paljunevad peamiselt hulkraksed. 4. elutunnus paljunemine. 5. elutunnus päri...
Kordamisküsimused esimeseks ,,Elu keemia" kontrolltööks. Mis on isomeeria? Kaks keemilist ühendit on isomeerid, kui neil on sama kvantitatiivne valem, kuid erinev struktuur. Millised on isomeeride kaks suuremat rühma? Struktuuriisomeerid ja streroisomeerid. Mille poolest erinevad struktuuriisomeerid omavahel? erinevad sidemete paiknemise poolest aatomis Mille poolest erinevad stereoisomeerid omavahel? sidemed on kõik samade aatomite vahel, kuid aatomid paiknevad üksteise suhtes ruumis erinevalt. Millisteks alarühmadeks jagunevad struktuuriisomeerid?nad erinevad üksteist ahela kuju, funktsionaalrühma paiknemise poolest ja selle poolest, mis funktsionaalrühm isomeeris üldse on. Millisteks alarühmadeks jagunevad stereoisomeerid?Stereoisomeerid jaotatakse geomeetrilisteks ja optilisteks. Mille poolest erinevad cis- ja trans-isomeerid? kas kaks konkreetsed aatomit või aatomitegruppi on üksteise kõrval (cis) või molekuli vastandotstes.(t...
Biomolekulid-valgud, lipiidid, sahhariidid Rakk-elementaarüksus, millel on olemas kõik eluomadused.Rakulise ehituse järgi on organismid jaotatud:a)ainuraksed:bakterid b)hulkraksed:taimed pärmseened loomad protistid seened koppvetikas Aine ja energiavahetus-taimed ->päikesevalgus, vesi, süsihappegaas loomad-toit Stabiilne keskkond-LOOMAD:1)püsisoojalised(linnud, materjalid), 2)kõigusoojalised(kalad, kahepaiksed, roomajad). TAIMED:1)pikapäevataimed(valgust rohkem kui 8tundi), 2)valgust vähem (vähem kui 8 tundi). PALJUNEMINE:1)mittesuguline-pooldumine(ainuraksed), vagatatiivne(taimed), eostega(seened).2)suguline-uus organism saab alguse kahe raku ühinemisest. ARENG:-sugulisel paljunemisel-algab areng viljastumisega -mittesugulisel paljunemisel-eraldumine vanem...
1. Millised on elu omadused? Paljunemine, hingamine, seedimine jne, vereringlus 2. Mis on biomolekulid? Molekul, mis moodustub metabolismi käigus. (Sahhariidid, lipiidid jne) 3. Mis on pärilikkus? Organismide geofondi edasikandmine 4. Millised on elu organiseerituse tasemed? Mis on erinevate teadusharude nimed, mis uurib konkreetset organiseerituse taset? Molekulaarne tase(Molekulaarbioloogia), rakuline tase(Tsütoloogia), kudede tase(Histoloogia), elundite tase(Anatoomia), elundkondade tase, organismi tase, populatsooni tase, liigi tase(Etoloogia), ökosüsteemi tase(Ökoloogia), biosfäär, 5
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1. Sahhariidid (ehk süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. · Monosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad ühest molekulist (glükoos, fruktoos, riboos) · Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad 2-3st li...
1. Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb molekuli sees energia ja SÜSINIK rakud saavad seda oma
XI klassi töö – biomolekulid 1. Mille alusel eristatakse elus ja eluta loodust? Reasta eluslooduse organiseerituse tasemed. Elus ja eluta loodust eristatakse koostise (näiteks biomolekulid esinevad ainult elusorganismides) ning erinevate tunnuste alusel. Elusorganismidel on kindlad elu tunnused näiteks biomolekulide teke, aine- ja energiavahetus, paljunemine ja areng jne. Eluslooduse organiseerituse tasemed: Aatom - molekul - organell - rakk - kude - elund - elundkond - organism - liik - populatsioon - ökosüsteem - biosfäär 2. Milline element on orgaaniliste ühendite koostises tähtsaim?
AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom)-viirushaigus, mis kujuneb HIV'ga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. aminohape-ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi.Antikeha-(kaitsevalk)- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide ( valkude, nukleiinhapete jt.) kahjutuks tegemiseks.Biheeliks-dna ruumiline kuju,teist järku struktuur.Bioaktiivne aine-orgaaniline ühend (ensüüm,vitamiin,hormoon jt.), mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ka reguleerib elutalitlusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud,lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.)biopolümeer- organimide moodustuv polümeer(polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.) d...
2. Kõige üldisemalt nim lähenemist , mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad, teaduslikuks meetodiks 3. Teaduslikeks faktideks nim selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust 4. Ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust nim teaduslikeks faktideks Mis on bioloogia uurimisobjekt: 1. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid,-rakud,-organismid,- populatsioonid,-liigid ja ökosüsteemid Teadusliku uurimismeetodi eristamine: 2. Probleemi püstitamine 3. Taustainfo kogumine 4. Hüpoteesi sõnastamine 5. Hüpoteesi kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Mõisted: Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia
(kõigusoojased ja püsisoojased) ))) 2. Elu organiseerituse tasemel 1) Molekulaarne tase - puuduvad elutunnused 2) Rakuline tase - esinevad kõik tunnused 3) Koeline tase - sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe 3. Anatoomia definitsioon - organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. 4. Füsioloogia definitsioon - bioloogias õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest. 5. Biomolekulid - Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Need on nt: 1) Valgud 2) Polüsahhariidid 3) Nukleiinhapped 4) Lipiidid (rasvad) 5) Vitamiinid jt. 6. Nimeta makroelemendid. Kitsamas mõistes arvatakse siia a) kaltsium b) fosfor c) magneesium d) kaalium e) naatrium f) kloor g) väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. 7. Vee tähtsus organismis.
1) Biomolekulid - ained, mis esinevad ainult elusolendites: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 2) Kõik organismid koosnevad rakkudest, on aine ja energiavahetus, kasvavad ja arenevad, paljunevad ning reageerivad ärritustele. 3) Molekulaarbioloogia uurib elu molekulide tasemel. 4) Tsütoloogia ehk rakubioloogia tegeleb raku uurimisega 5) Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust. 6) Arstiteadus tegeleb inimese elundite ja elundkondade uurimisega 7) Anatoomia uurib organismide ehitust. 8) Füsioloogia uurib elutegevuse ja selle reguleerimist. 9) Geneetika uurib pärilikkust. 10) Etoloogia elusorganismide käitumist. 11) Makroelemendid - hapnik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, u. 95% hapnikust kasutavad organismid toitainete lõhustamiseks, vesinik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse,vesinikaatomid osalevad vesiniksidemetes moodustamises, lämmastik-esineb valkudes,nukleiinhapetes, ene...
Orgaanilised ained Biomolekulid on orgaanilised ained, mis moodustuvad org. elutegevuse tulemusena Bioaktiivsed ained orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad org. ainevahetust ja elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Süsivesikud e. sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. (Taimedes palju kuni 90 protsenti, aga loomades vähe) Saab jaotada 3 rühma: I Monosahhariidid e. lihtsuhkur N: Riboos RNA koostises. 2) Desoksüriboos DNA koostises 3) Glükoos C6H12O6- e. viinamarja suhkur, peamine energiaallikas. 4) Fruktoos C6H12O6 e. puuviljasuhkur, leidub mees, puuviljades, mahlas. II oligosahhariidid 1) Sahharoos lauasuhkur: suhkruroos ja suhkru peedis (fruktoos + glükoos) 2) Maltoos linnasesuhkur, nt õlles. 3) Laktoos (piimasuhkur) moodustub piima näärmets III POLÜSAHHARIIDID On polümeerid, mille monomee...
1. BIOMOLEKULID on ained, mis esinevad ainult elusates organismides (rasvad, valgud, sahhariidid). 2. ELU TUNNUSED: 1) rakuline ehitus 2) paljunemine 3) aine- ja energiavahetus 4) areng 5) reageerimine välisärritusele 6) stabiilne sisekeskkond e homöostaas 3. FÜSIOLOOGIA uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. 4. ANATOOMIA on teadus, mis uurib organismide ehitust. 5. NEURAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine närvisüsteemi abil. 6. HUMORAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine hormoonide abil. 7. ETOLOOGIA on teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. MAKROELEMENDID keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes: hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. 9. MONOSAHHARIIDID e. lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed ühendid, milles süsinikuaatomite arv on 3-6. 5 C-ga = riboos ja desoküriboos 6 C-ga = glükoos ja fruktoos...
kelle keha temperatuur on väliskeskkonna omast kõrgem. Organismidel on enamvähem püsiv keemiline koostis. Ainevahetus tagatakse protsesside regulatsiooniga. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon (pH), enamikel on see neutraalne. Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast palju rohkem kui hulkraksed, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratud. Elu omadused: 1. keerukas ehitus biomolekulid, organid, elundkonnad 2. rakuline ehitus ainurakksed (pärmseen, bakter), hulkrakksed (inimene, võilill, ahven) 3. aine- ja energiavahetus autotroofid (taimed, bakterid), heterotroofid (inimene, kass, koer). 4. Püsiv sisekeskkond temperatuur, kõigusoojased (kahepaiksed, roomajad, kalad), püsisoojased (imetajad, linnud). 5
rime lisak: vad bioloogia haruteadused elu organiseerituse uuilmts- untoti,r= muutuia '-..riknel,a t tt o0lel(t eri tasemetega. Seega on bioloogia uurimisob- - .,rama vOim: jektideks biomolekulid, rakud, organismid, - urimisobjt populatsioonid, liigid ja iikosiisteemid. Iga ,rngimustes, kitsam teadusharu piiritieb aga oma objekti TAt]ST NFOR,,:-: ::'
Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid ja sahhariidid. Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid,lipiidid,valgud ja nukleiinhapped, seetõttu nimetatakse neid biomolekulideks. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid,vitamiinid ja hormoonid. Viiesüsinikulistest monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoküriboos. Kuuesüsinikulisest glükoor ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mõlemal sama valem C6H12O6. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on o...
Kõik organismid sisaldavad orgaailisi ühendeid. Nende esinemine on üks elu tunnustuest. Valdav osa orgaanilsi aineid koosneb süsnikust, vesinikust, ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. (PS!COHN)Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Organismide koostisesse kuluvatesse põhilsteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Neid nimetatakse biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilsi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapatele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained(aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid) Bioaktiivsed ained ...
ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Liigne suhkur ja rasv soodustavad tekitada kolesterooli, mis võib ladestuda veresoonte seintele. See aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Kokkuvõte Orgaanilised ained on biomolekulid, mis mängivad erinevaid rolle organismi süsteemis. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline ülesanne. Lipiidid on õlid, rasvad, vahad, steroidid. Lipiidid on organismide põhiline energiaallikas.
Orgaanilised ained Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust.orgaaniliste ainete koostises leiduvad kõik makroelemendid. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, seetõttu nim. neid biomolekulideks. Biomolekulide all mõistetakse orgaaanili ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained- on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikesetes kontsentratsioonides mõjutavad organimide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi.(ensüümid, vitamiinid, hormoonid) Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik,vesinik ja hapnik. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.(kuuesüsinikulised: glükoos e. Viinamarjasuhkur; fruktoos e. Puuviljasuhkur ; viiesüinikulised riboos, desko...
välismembraanis, mis annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja organism kas läheneb või kaugeneb välisärritajast. Elu iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine-ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reagreerimine ärritusele, paljunemine ja areng. Kuid ükski elu omaduste loetelu ei ole ammendav ja kõikehõlmav. Elu organiseerituse tasemed Mis on elu esmane organiseerituse tase? Kus on elu, on ka biomolekulid. Molekulaarset taset loetaksse elu esimeseks organiseerituse tasemeks. Molekulaarbioloogia bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel. Keemia ja füüsikaga palju ühiseid uurimismeetodeid. Palju alaharusi. Mida peetakse raku üheks peamiseks elu organiseerituse tasemeks? Organellid on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitus. Vahel eristatakse elu organiseerituses organelli taset. Organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja ainult seal
keerjas sruktuur. Valgu kvaternaarstruktuur – kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Denatureerumine – Valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuuri lagunemine välise teguri. Näiteks temeratuuri, happe, aluse, mehhanilise mõju toimel. Ensüümid- Valgud, mis reguleerivad rakkude keemiliste reaktsioonide kiirust. Katalüsaatorid- reaktsioone kiirendavad ained. Nukleiinhapped – nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sasaldavad raku tegevusjuhiseid; nukleiinhapete hulka kuuluvad DNA ja RNA. DNA – (desoksüribonukleiinhape)- molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale. RNA- (ribonukleiinhape)- molekulid, mis vastutavad valgusünteesi toeostamise eest (aga on ka muude ülesannetega RNA –molekule). nukleotiidid – nukleiinhappe aheletae elementaarosad, mis kosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest.
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekulaarne tase Teadusharu- molekulaarbioloogia, biokeemia, biofüüsika Ainult elusorganismides esinevad biomolekulid või viitavad nendele. BIOMOLEKULID 1) süsivesikud 2) valgud 3) rasvad 4) nukleiinhapped 2. Rakuline tasand Teadusharu- mikrobioloogia, tsütoloogia ehk rakuteadus Anorgaaniliste ainete ja eelkõige biomolekulidest moodustuvad RAKUSTRUKTUURID ja ORGANELLID. Organell- raku üles ehitus Rakk on kõige väiksen ehituslik ja talituslik üksus, millel on KÕIK eluomadused. 3. Kudede tasand Teadusharu- histoloogia Näiteks epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvkude 4. Organite tasand
Kude ja organ ja elundkond on üks organiseerituse tase Elundkond ehk organsüsteem Populatsioon ja liik ja biosfäär ongi eluslooduse organiseerituse tase Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid Teadlaste probleemiasetus tugineb aga oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadese- teaduslikele faktidele Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile Teaduslikus uurimismeetodis saab eristada probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele
Vee ülesanded elusorganismid - Rakkude sisekeskkond - Transport - Jääkainete eemaldamine - Termoregulaator - Kindel PH - Biovedelike peamine koostisosa Elusloodus on üles ehitaud süsinikkarkassist + vesi!!! Keemiline reaktsioon tekitan sidemeid, lõhun sidemeid jne. lihtne Elu eeldus vesi on vedelas olekus, klaster palju veeosakesi koos PÕHIBIOELEMENDID!!! EKSAMIS KINDLAT H,c,o,n,p,s Põhibioelementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, lipiidid, rasvad) C- kõik elusorganismid on üles ehitatud süsiniku baasil (saame toidust) Taim fotosünteesib omale ained, inimesed saavad toidust ained kätte. Taime fotosünteesimine läbi õhulõhe saab taim CO2 raku sisse ja väljutab O2 H Iga süsiniku küljes on ka vesinik Esineb igas biomolekulis O Toodavad taimed, tekib fotosünteesi käigus Hapnikku on vaja igalpool, hingame sisse Hapnikku on vaja energia saamise eesmärgil (ATP süntees)
BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia teadus, mis uurib elu Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu ühest piiri elus ja eluta looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi) On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu biomolekulid (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid · Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest Elusloodusele omane veel mitmetasemeline organiseeritus · Väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil · Ühtegi võrdväärset eluta süsteemi ei leidu
Keerukas organiseerituse tase Millest organismid koosnevad? Tänapäeval usutakse et maailm sai alguse 12-15miljardit aastat tagasi kui toimus suur pauk. Makroelemendid on C, H, N, O, P, S. Mikroelemendid on Ca, Na, K, Cl, Cu, I, Fe, F, Zn. Süsiniku sisaldavaid ühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks ja nende uurimisega tegeleb orgaaniline keemia. Eluta looduses domineerivad anorgaanilised ühendid. Rakkudes esinevad biomolekulid on sahhariidid e süsivesikud, lipiidid e rasvad, proteiinid e valgud ja nukleiinhapped e RNA ja DNA. Süsinik on elu seisukohalt kõige tähtsam element. Süsiniku võib moodustada pikki ja erikujulisi ahelaid ning üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid. Süsinik võib moodustada kuni 4 keemilist sidet. Keemilised elemendid: Kaltsium tugevdab luid ja hambaid, osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel, reguleerib vee hulka organismis
See on ka põhjus miks elus loodus on mitmekesisem kui eluta. Elusorganismidest on leitud 92 keemilist elementi. Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nim bioelementideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise. Üks kõige olulisem 27 elemendiks on näiteks hapnik. Kui mõni neist elementidest puudub siis inmene jääb haigeks või koguni sureb. Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid. Põhibioelemendid on näiteks H,C,O,P,S. Makroboielemendid esinevad organismis ioonidena, vajatakse üle 100 mg päevas. Makrobioelemendid Ca, Na,K,Mg,Cl. Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik. Mikrobioelemendid: Fe,Cu, Zn, Mn,Co, I,Mo,V,Ni.... Tulevad iniemese organismi toiduga. Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid,valgud, nukleiinhapped. Biomolekulid ei esine väljaspool elusorganisme. Suuremad ja keerulisemad kui teised molekulid
· Lahustumine ja elektrolüütiline dissotsatsioon, ensüümreaktsioonid · Transport · Jääkainete eemaldamine · Termoregulaator · Kindel pH ja osmootne rõhk (turgor) · Biovedelike peamine koostisosa · Hüdrolüüs (toitainetest lihtsate orgaaniliste ühendite moodustumine) PÕHIELEMENDID H, C, O, N, P, S Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse aluseks. Põhibioelementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, lipiidid, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine. Esinevad biomolekulides aatomitena. Moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse Moodustavad kaksiksidemeid (O, C, N) ja kolmiksidemeid (C), mis on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele. Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis
üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Biosfäär - Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Teaduslik fakt - Katse meetodil kindlaks tehtud asi. Rakk - elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Biomolekul - molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Humoraalne regulatsioon - organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu. Neuraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon
Glükogeen: nn loomne tärklis. Varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudest. Asub inimesel maksas ja natuke lihastes. Meie energia. Tselluloos: rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad). Kõige levinum ühend. Hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. Kitiin: Seeneraku kest või putukatel LIPIIDID Ei ole polümeer. Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega. Vees lahustumatud ehk hüdrofoobsed. Vähemalt kahest komponendist ( alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Bioloogiliselt tähtsamaid: Rasvad, fosfolipiidid, steroidid RASVAD Suured molekulid, rasvad ei ole polümeerid, kuna nad ei ole kokku pandud monomeeridest. On pandud kokku erinevatest väiksematest osakestest: glütserool ja rasvhapetest. Rasvhapped erineva pikkusega. RASVHAPPED Küllastumata milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis toatemp, on vedelad ehk õlid. NT oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped.
Elutunnused=elu avarudsed=eluvaldused Kõikidele elusorganismidele on iseloomulikud biomolekulid Biomolekulid on keerulise ehitusega orgaanilsed ained. Mis moodustuvad organismides ja mis lagunduvad organismides · Sahhariidid · Liniidid · Valgud · Nukleiinhapped · Vitamiinid Süstemaatika-on teadusharu mis tegeleb elusolendite rühmitamisega teatud üksustessse nim takson ning rühmitamis põhimõtetel välja töötamise arendamisega. Takson-süstemaatika üksus mis ühendab organisme minngite sarnaste omaduste alusel.Iga
Süsivesikud takistavad rakkude külmumist lipiidid-vahad moodustavad taimedel kaitsekihi,mis takistab liigset vee aurumist valgud-antikehad on kaitseks haigustekitajate eest. 16. Milles seisneb DNA ja RNA tähtsus? DNA-Päriliku info säilitamine RNA-Päriliku info realiseerimine 17. Oskate nimetada erinevate RNA molekulide ülesandeid rakus. mRNA-osaleb päriliku info avaldumises(informatsiooni) tRNA-transport rRNA-kuulub ribosoomide ehitusse 18. Mis on biomolekulid,oligosahhariidid,liht-ja liitlipiidid? Biomolekulid-orgaanilise aine molekul,mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud,lepiidid,sahhariidid). Oligosahhariidid- 2-3 monosahhariidi on liitunud(sahharoos,laktaan) Lihtlipiid-(rasv) vees mitte lahustuv orgaaniline aine,mida organismid säilitavad ja lagundavad energia saamiseks. Liitlipiid-moodustuvad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega(fosforlipiid).
Bioloogia KT 1 KONSPEKT Elu omadused Bioloogia on teadus, mis uurib elu. · Elu iseloomustavad: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase( biomolekulid ), aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritustele, paljunemine ja areng. · Organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul talitluslikul regulatoorsel tasandil.
1. Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid; • PÕHIBIOLELMENDID 96-98% : H, C, O, N, P, S 2. Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas • MAKROBIOELEMENDID: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- • Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik • MIKROBIOELEMENDID: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Biomolekulid • Biomolekulid: • Sahhariidid • Lipiidid • Valgud • Nukleiinhapped Biomolekulid ei esine väljaspool elusorganisme. Suuremad ja keerulisemad kui teised molekulid. Nimetatakse ka makromolekulideks. • Molekul – aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. • Aatom – keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne
a. Kivististe ehk fossiile uurivad ______________ . (Kes?) b. _________________________ tõendite abil same uurida näiteks homoloogilisi ning taandunud elundeid. c. Saame uurida organisme ning tema kaaslaste levimist maakeral tänu ________________. d. Tõu aretamine on inimese _____________ valik. e. __________________ alusel on kõik elusorganismid biomolekulid. f. __________________ abil same uurida, kuidas looted on läbi aegade sarnanenud, ning mis on samaks jäänud/erineb. 8) Nimeta põhilised evolutsiooniteooria põhimõtted. 1. ........................................................................................................ ........................... 2. ..............................................................
Valgud Koostis Süsinik Moodustuvad C Hapnik organismide elutegevuse käigus DNA O Nukleiinhapped Vesinik H Biomolekulid RNA Orgaaniline Hapnik aine Koostis O Makro- Bioaktiivsed ained elemendid
(esmane energiaallikas) Monosahhariidid, mis kuuluvad disahhariidide ja laktoosi koostisesse. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa-glükogeeni kujul. Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi kooseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Keemiline valem - C6H12O6. Sahhariidid ehk glütsiidid Traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku,vesiniku ja hapniku aatomitest. Nad on saanud süsivesikute ehk karbohüdraatide nime oma elementaarkoostise tõttu:ühe süsinikuaatomi kohta on valemi Cn(H2O)n järgi seotud üks molekul vett (süsinikuhüdraat) Sahhariidid annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia ning rakumembraanide koostisosa. Kuna nad seeduvad kiiresti, vabastavad sahhariidid oma energia kiiremini kui valgud ja rasvad
2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia organ- kindla asendi, kuju, ehituse ja ülesannetega organismi
(vähid, ämblikud) Moondega- kujuneb vastne, kes algselt on vanematest erinev kuid arenedes oluliselt muutub (nt kalad, kahepaiksed, putukad) 4. REAGEERIMINE VÄLISÄRRITUSTELE Hulkraksel loomal meeleelundid Ainuraksel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid 4. Nimeta elu organiseerituse tasemed 1. Molekulaarne tase Biomolekulid on kõikjal, kus on elu, nendeks on lipiidid, valgud, süsivesikud, nukleiinhapped 2. Rakuline tase Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Kude- histoloogia (inimese 4 koetüüpi: närvi-, lihas-, side-, epiteelkude) Organ ehk elund- nt magu, süda, kopsud. Taimedel aga leht, juur, vars Elundkond ehk organsüsteem (seede-, paljunemis-,
elementaarkoostisest. · Essentsiaalsed (asendamatud) makrobioelemendid (Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-): biofunktsioone enamasti ioonidena täitvad bioelemendid, sisaldus elusorganismis üle 0,1% · essentsiaalsed mikrobioelemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As): eluks vajalik mikrobioelementide miinimum, sisaldus elusorganismis alla 0,1% Põhibioelemendid - H, C, O, N, P, S Nende baasil formeeruvad biomolekulid, raku orgaaniline aine, kudesid moodustavad ühendid. Põhibioelementide koguhulgast moodustab 62% H, 25% C, 10% O ja 2% N. P ja S osakaal on tagasihoidlikum. Nende 6 keemilise elemendi sobivus põhibioelementideks tuleneb: · annavad kergesti kovalentseid sidemeid välimise elektronkihi iseärasuste tõttu ja need sidemed on stabiilsed, mis tagab biomolekulide püsivuse · kaksiksidemete (O, C, N) või kolmiksidemete (C) teke on aluseks biomolekulide
Organismide koostis Elusloodus ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidha...
põhikomponent, inimorganism ei omasta kuna soolestikus puuduvad bakterid mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid, hüdrolüüsib raskemini kui tärklis Kitiin- rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seenerakkude kestad), tselluloosile väga sarnase ehitusega Lipiidid: suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega, ei ole polümeerid, hüdrofoobsed, vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid, rasvad, fosfolipiidid, steroidid Lihtlipiidid on neutraalrasvad ( seapekk, taimsed õlid, vahad) Liitlipiidide hulka kuuluvad fosfo ja glükolipiidid, fosfolipiid e letsitiin, biomembraanide koostelipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid näiteks kolesteriidid Rasvad: suured molekulid, rasvad ei ole polümeerid kuna ei ole kokku pandud monomeeridest,
o tegur, mille mõju uuritakse. 2) taustinfo kogumine(püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest. 3) tuginedes läbitöötatud teaduslike infode saab sõnastada hüpoteesi. Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. 4) hüpoteesi kontrollimine(vaatluste ja katsete korraldamine) 5) tulemuste analüüs ja järelduse tegemine. Bioloogiateaduse uurimisobjektid: biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. 1)kasvamisega kaasneb areng. 2)elundkondi ei saa uurida? Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks, rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. 3)teaduslikud faktid on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud, ühe valdkonna teaduslikest faktidest tehakse üldistus mida nim teaduslikuks teooriaks. 4) teaduslike teooriani jõutakse eelnevaid etappe läbides
Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määramine on võimalik ainult mitme tunnuse koos esinemisele põhjal. Molekulide hulka kuuluvad biomolekulid(valgud,süsivesikud,rasvad,vitamiinid)nende olemasolu on üks elu tunnustest. ELU TUNNUSED: · Rakuline ehitus · keerukas organiseeritus Takson Perekond , sugukond ,selts hõimkond · ainevahetus (metabolism) · energiavahetus(loomad taimedest) · stabiilne sisekeskkond · paljunemine · arenemine ja kasvamine TASANDID: Molekulaarne(valgud, rasvad jne ) ...
endogeense vee potentsiaalseks reserviks organismis. Milline süsivesik on organismi jaoks keskne? Glükoos. Mitu protsenti energiat ööpäevas vajab inimorganism? 10-15 %. Kas väide, et kõik süsivesikud võib nimetada ka suhkruks ... on vale. Milles seisneb lipiidide tähtsus organismis? Lipiidid tagavad pikaajalist energia vajadust organismis. Millised biomolekulid tagavad inimorganismis ... Valgud. ... Kaltsiferool (Vitamiin D) Millist vitamiini vajavad suitsetajad? C vitamiini. Ööpäevane veevajadus täiskasvanule on 30 ml/kg.
1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida. neuro (närvisüsteem) humoraalne > annavad käsu hormoonidele Elu iseloomustavad tunnused, omadused · rakuline ehitus (biomolekulide esinemine)
2. Lahustumine ja elektrolüütiline dissotsatsioon, ensüümreaktsioonid 3. Transport 4. Jääkainete eemaldamine 5. Termoregulaator 6. Kindel ph ja osmootne rõhk (turgor) 7. Biovedelike peamine koostisosa 8. Hüdrolüüs toitainetest lihtsate orgaaniliste ühendite moodustamine PÕHIBIOELEMENDID H, C, O, N, P, S Kõige olulisemad elemendid. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talituse aluseks Neist on üles ehitatud biomolekulid (valgud, lipiidid, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine Esinevad biomolekulides aatomitena Moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse. Need sidemed on tähtsad, sest muidu organism laguneks ära. Osad sidemed on nõrgad, sest lammutada on ka vaja (nt toidu puhul saab nõrgemate sidemete lõhkumisest kiiresti energiat või vajaka jäänud aineid).
2.1 ÜLDINE KEEMILINE KOOSTIS Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest enamik neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismide koostises on 70-80 erinevat elementi, elusorganismide talituseks on vajalik miinimum 27 keemilist elementi e bioelementi. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Makroelemendid keemilised elemendid, mida organism vajab suurtes kogustes, näiteks C, H, O, P, N, S. Hapnik O peamiselt vee ja biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustamise ja hingamise. Süsinik C biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid. CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingemise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H biomolekulide ja vee koostises, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises ja energiarikaste ühendite, näiteks ATP koostises. Väävel S leidub osades ami...
Miks on kalal "kalalõhn" Urmas Niklus Eesti Maaülikool Kalakasvatus I kursus Juhendaja-Avo Karus Kalade lõhn. Sõltub: Kala liigist. Kaua on kala olnud õhu käest. Kuidas on kala töödeldud. Kas kalal on füüsilisi vigastusi. Esijalgne lõhn. Kalal pole tegelikult lõhna hetkel, kui ta veest välja võtta. Veekogu lõhn, kust on kala püütud. Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
