ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mõisted: 1. paljunemine-organismide üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks 2. mittesuguline paljunemine-kõige lihtsam ja kiirem viis. Taimedel ja alamatel loomadel. Võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna 3. suguline paljunemine-esineb kõikidel õistaimedel ja enamikel loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend 4
Paljunemise evolutsioon Paljunemine • Üldine eluavaldus • Suguline paljunemine • Mittesuguline paljunemine - vegetatiivne, eoseline Mittesuguline paljunemine • Evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis on vegetatiivne paljunemine • Üks vanemorganism • Ajaliselt kiire protsess • Vegetatiivsel paljunemisel on pärilik muutlikkus väga väike • Vanimad elusorganismid ainuraksed • Esimesed hulkraksed u. 600 mln.a.t. • Vegetatiivselt paljunevad isendid evolutsioneeruvad aegalselt. Suguline paljunemine
Paljunemine Paljunemine on tähtis eluavaldus, mis jaguneb kaheks: mittesuguline ning suguline paljunemine. Mittesugulise paljunemise puhul on järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga ning neil on üks vanemorganism. Mittesuguline paljunemine jaguneb veel omakorda kaheks: vegetatiivne ja eoseline. Esimest viisi kasutavad bakterid (pooldumine), vetikad, taimed (N: kartul, begoonia, ohakas, orashein), käsnad ja meritähed, seened, hüdrad, ussid, okasnahksed jt. Eostega (üherakuline, kaetud paksu kestaga) paljunevad vetikad, seened, taimed (sõnajalg), sirmik, karusammal jt. Sugulisel paljunemisel osaleb kaks vanemorganismi, järglased on kombineerunud geenimaterjaliga ning antud juhul on vajalikud sugurakud. Nõnda paljunevad vetikad, paljasseemnetaimed, õistaimed, loomad. Erijuhtumiks on partenogenees. kus osaleb vaid üks vanemorganism. (N: lehetäid, farmi kalkunid) Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgm...
Paljunemine, rakkude jagunemine, sugurakkude areng 1. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3. .Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed)
moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt. Sahhariidid, proteiinid jne, DNA). Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon (väga kiire). Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda, tähtsaim eluavaldus on suguline paljunemine. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Teaduslik fakt teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud teadmine. Teaduslik hüpotees teadusliku probleemi eeldatav vastus. Teaduslik meetod võte, mille abil jõutakse uute teaduslike faktideni. Teaduslik probleem küsimus, millele teadus veel vastata ei oska. Teooria teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus
Bioloogia. PALJUNEMINE JA ARENG Suguline Mittesuguline o Vegetatiivne o Eoseline Paljunemine üldine eluavaldus, mille eesmärk on järglaste taastootmine ja liigi säilitamine. MITTESUGULINE paljunemine. ,,looduslik kloonimine" e. geneetiliselt samasugune pärilikkusaine. Enamus taimi ja algelisemad loomad (hüdrad, käsnad). o EOSELINE Üherakuline Kestadega kaetud Geneetiliselt vanemale identne Näited:
Mis on paljunemine? Üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks (eoseline, vegetatiivne). Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Nt Uus organism pärineb alati ühest vanemast. Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt. seened, samblad, sõnajalad eoseliselt kartul, mustsõstar, begoonia, maasikad, sibul vegetatiivselt Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada roh...
1) Mis on paljunemine? Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Too näiteid. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3)Kuidas jaotataks mittesugulist paljunemist.Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn) 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Hermatofiilsete ...
KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast
kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Ühekromatiidiline kromosoom - interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline. Paljunemine Paljunemine on tähtis eluavaldus, mis jaguneb kaheks: mittesuguline ning suguline paljunemine. Mittesugulise paljunemise puhul on järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga ning neil on üks vanemorganism. Mittesuguline paljunemine jaguneb veel omakorda kaheks: vegetatiivne ja eoseline. Esimest viisi kasutavad bakterid (pooldumine), vetikad, taimed (N: kartul, begoonia, ohakas, orashein), käsnad ja meritähed, seened, hüdrad, ussid, okasnahksed jt
Organismide paljunemine ja areng Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Paljunemisviiside põhijaotus: mittesuguline suguline Mittesuguline paljunemine Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemas, seeoga on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne.) – vanim
Oma teguviisi põhjendas ta vajadusega ära hoida vapside riigipööre. Vabadussõjalaste organisatsioonid ning ajakirjad suleti, aktiivsemad liikmed arreteeriti. Keelati poliitilised meeleavaldused ja koosolekud. Valimised lükati edasi ning valitsusjuhiks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu). Võitlus opositsiooniga- Opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Opositsiooni iga eluavaldus oli raskendatud. Poliitiline tegevus ja organiseeruine ei tulnud kõne allagi. Suleti „Maaleht“, 1935 allutati „Postimees“ riigi kontrolli alla. Kasutati ka opositsiooni-tegelaste äraostmist, pakkudes neile hästitasustatud kohti riigiametites. Vabadussõdalasi arreteeriti pärast seda kui nad olid opositsioonile uut elujõudu andnud. Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu. „Vaikiv ajastu“ nimi- Pärast 2
Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis. I Eluolemus 1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil. Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand-
Riigipea riigivanem riigivanem Riigipea Iseloomustage vaikivat ajastut järgmiste alapunktide alusel: f) riigipööre (millal, miks, kes)- 1934 kevadel, Laidoner ja Päts, et takistada vapside võimulepääsemist, koondamaks võimu enda kätte. g) võitlus opositsiooniga- opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Iga nende eluavaldus oli raskendatud. Poliitilist tegevust ei lubatud. Suleti ,,Maaleht", ,,Postimees" võeti sundhooldamisele, piirati inimeste liikumisvabadust. Opositsioon sai uut jõudu 1935 kui vabanesid arreteeritud vapsid ja hakkasid aktiivselt tegutsema. 8.dets arreteeriti juhtivad vapsid koosolekul, kus olevat arutatud relvastatud väljaastumise plaani. h) käitumine Riigikoguga- tänu kaitseseisukorrale lükkusid riigivanema ja riigikogu valimised edasi
Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel)
- Tütarrakud on geneetiliselt identsed. - Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. - Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. R a k u ts ü k k e l In te rfa a s M it o o s K a r ü o k in e e s T s ü t o k in e e s P ro fa a s M e ta fa a s A n a fa a s T e lo f a a s PALJUNEMINE Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: · mittesuguline paljunemine · suguline paljunemine Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine:
hakkas järk-järgult võtma enda kanda kõigi abivajajate aitamise kohustust. Selle võidukäigule aitasid kaasa ühiskonna moderniseerumisega kaasnenud industrialiseerimine, linnastumine, sekulariseerumine ja bürokratiseerumine (Roosileht, lk 269). 6 Sotsiaalala hõlmab suurt hulka olulisi küsimusi -- töö, perekond, lastekaitse, hooldamine, turvalisus jne. Iga ühiskonna eluavaldus on mingil viisil sotsiaalne ja niivõrd kõikehõlmava valdkonna korraldust ei saa jätta iseregulatsiooni meelevalda. Tutvumine Euroopa sotsiaalhoolekande institutsionaalse arenguga lubab järeldada, et igas riigis on jälgitud, milliseid lahendusi ühel või teisel maal sotsiaalpoliitika elluviimisel leitakse ning kuidas nende rakendamine õnnestub. Universaalseid lahendusi moderniseeruva ühiskonna sotsiaalprobleemide lahendamiseks ei leitud kusagil, edu töid erinevate
Mehhaanilised vahendid: Hormonaalsed vahendid: Hormoonid takistavad munarakkude valmimist, ehk siis ovulatsiooni... VÕI viljastunud munaraku kinnitumist. 100% kindlad SOS pill katkestab juba tekkinud raseduse. 72H Suur hulk on muud vms. Steriliseerimine NAINE- munajuha lõigatakse läbi ja suletakse. Takistab sperma jõudmist munarakuni. MEES- Lõigatakse läbi seemnejuhad. Kastreesimine- eemaldatakse munasarjad, - eemaldatakse munandid ÕPIK 144-145 PALJUNEMINE - on üldine eluavaldus, millle eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. JAGUNEB KAHEKS ESITEKS: Mittesuguline paljunemine · Üks vanem · Vanema kehaosad, keharakud · Järglased- sarnased · Kiirem · Muutlikkus väike TEISEKS: Suguline paljunemine · Vaja on kahte vanemat · Tekivad sugurakud · Järglased erinevad · Aeglane · Muutlikkus suur Mittesuguline jaguneb veel kaheks Esiteks: Vegetatiivne · Bakterid · Ainuraksed
Ramet Tamm,kask,paju Teeleht,arukaerand, Kortsleht, ojamõõl, Naat, maikelluke, mitmeaastane(perenniaalne lubikas ) Põllumajanduslik poolsüstemaatiline jaotus: 1.Puitunud taimed 2.Liblikõielised 3.Teised rohundid 4.Kõrrelised 5.Lõikeheinalised ja loalised Funktsionaalsed tunnused: tunnus Taime eluavaldus, millega tunnus seostub Seemne suurus(mass) levimiskaugus emataimest, seemnepangas püsimise kestus, kasvu alustamise edukus, viljakus Seemne kuju seemnepangas püsimise kestus levimisviis levimiskaugus emataimest, seemnepangas püsimise kestus, uue
1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemi...
b)teiskest - teiskest moodustub peale raku kasvu lõppemist. Ta on paks ja tugev. Teiskest puitub. Sisaldab tselluloosi ja ligniini. Teiskestas on poorid, ja nende kaudu on ühendatud naaberrakkude tsütoplasmad. Teiskest on puidu tekke aluseks. Taime rakukesta ülesanded : *kaitseb välismõjude eest. *annab kindla kuju. *täidab tugifunktsiooni. *kindlustab turgori. Bioloogia konspekt III tsükkel Paljunemine ja Areng Paljunemine - üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks Paljunemine jaguneb : a) suguline b) mittesuguline (vegetatiivne ja eoseline) Vegetatiivne paljunemine jaguneb kaheks 1) lähtuvalt ühest rakust võib jagunemine olla : a) mitootiline (iseloomulik eukarüootidele) - jaguneb mitoosi teel b) amitootiline (iseloomulik bakteritele) c) Pungumine (ebavõrdne raku jagunemine) - N: osad algloomad ja pärmseened. d) hulgijagunemine e. skisogoonia
2.Fotosünteesi pimendusstaadium (Calvini tsükkel). Süsinikuallikaks on sisenenud CO2. Fotosünteesi tähtsus: Esmase orgaanilise aine loomine. Glükoos on põhiline energiaallikas organismidele Toiduahela esmaseks lüliks Hapnik osaleb osooni tekkel, hingamisel, põlemisel. Süsiniku ja hapnikuringe Fossiilsete kütuste teke. Organismide paljunemine ja areng Paljunemine. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigisäilitamiseks. Paljunemisviiside põhijaotus: Mittesuguline paljunemine. Uus organism pärineb ainult ühest ühest vanemast, seega on ka pärilikinfo ainul ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: 1. Eoseline paljunemine. Toimub eostega. Järglaste varieeruvus on väike. Nt seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. 2. Vegetatiivne paljunemine
pidid koodama kõik ühe eluala esindajad ja vahendama nende soove valitsusele. Trükitoodete tsensuur, loodi Riiklik Propagana Talitus Kehtestati riigi kontroll kõikvõimalike eluaaldele 1935a asendus demokraatlik kord autoritaarse diktatuuriga. Võitlus opostitsiooniga Opositsioon koosnes endistest Asunike koondise ja Rahvusliku Keskkerakonna liikmetest, nende eluavaldus oli raskendatud, poliitline tegevus ja organisatseerimine ei tulnud kõnealla, võimude poolt suleti „Maaleht“ ja „Postimees“ võetsi sundhooldamisele, siseministeerium sai loa ilma kohtuotsuseta piirata liikumisvabadust, pakuti ka opositsioonlaste ära ostmist. Opostitsioon sai elujõudu kui 1935a suvel vabastati vabadussõdalased kes asusid kohe valitsust kritiseerima.
46 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Inimene on seotud materiaalsete asjadega, sest töö tähendab sisuliselt mateeria ümbertegemist, mateeria transformeerumist. Elatusvahendite tootmine on inimeste "eluavalduse kindel viis, nende kindel eluviis. Missugune on indiviidide eluavaldus, niisugused on nemad ka ise. See, mis nad on, langeb järelikult ühte tootmistegevusega, niihästi sellega, mida nad toodavad, kui ka sellega, kuidas nad toodavad. See, mis indiviidid on, oleneb järelikult nende tootmistegevuse materiaalsetest tingimustest." Inimene on lahutamatult seotud sellega, et ta võtab loodusest asju, teeb nendega tööd ning tööd tehes inimene suhtleb ka teiste inimestega. Kõik on seega omavahel lahutamatult seotud: inimene,
" Inimene kujundab aktiivselt maailma (kujundab mateeriat ümber), milles ta elab ning samas see maailm kujundab ka teda. Käsitlus inimloomusest ja tööst. Loovusest ja omandist. Inimene on lahutamatult seotud sellega, et ta võtab loodusest asju, teeb nendega tööd ning tööd tehes inimene suhtleb ka teiste inimestega (st tootmine põhjustab suhtlemist). Kõik on seega omavahel lahutamatult seotud: inimene, loodusressursid, töö, töö tulemus, eluviis. "Missugune on indiviidide eluavaldus, niisugused on nad ka ise. See, mis nad on, langeb järelikult ühte tootmistegevusega, niihästi sellega, mida nad toodavad, kui ka sellega, kuidas nad toodavad. See, mis indiviidid on, oleneb järelikult nende tootmistegevuse materiaalsetest tingimustest." Ajaloos toimub mitu paralleelset protsessi: tööjaotuse areng (maa ja linn, kaubandus ja tööstus, seisused jne) 101
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
