Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

11.klassi bioloogia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
BIOLOOGIA
1.Bioloogia uurib elu
1.1 Elu omadused
Elu tunnused – kokku 11
Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused.
Biomolekulid – molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu.

Aine ja energiavahetus
  • Autotroofid – organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid )
  • Heterotroofid – tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust)

Paljunemisvõime
Arenemis ja kasvamisvõime
  • Otsene areng – nt inimene
  • Moondeline areng – nt konn
Stabiilne sisekeskond
  • Kõigusoojased – kehatemperatuur sõltub ainult väliskeskkonnast.
  • Püsisoojased – puudub otsene sõltuvus väliskeskkonnast. Samas väliskeskkond mõjutab organismi.
    • Reageerimine ärritusele
    • Pärilikkus
    • Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga
    • Keerukas organiseerituse tase
    • Kohastumine

TV lk 3 ül 1-3, lk 4 ül 5,6
Ül 1.
Pilt on eraldi vihikus.
Ül 2
  • Vesi – see ei ole ainurakne biomolekul
  • DNA – see on teiste valikute koostis
  • C – Hüljes – ainus püsisoojane
    Ül 3
    Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist
    Ül 5
  • Kastanimuna moodustub sugulisel teel.
  • Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid , mis sisaldavad geene.
  • Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad.
    Ül 6
    Hingamine
    1.2 Elu organiseerituse tasemed
    Molekurlaarne tasand – molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil.
    Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne – puudub piiritletud tuum nt bakter .
    Eukarüootne rakk – on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk .
    Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust.
    KUDE
    Rakud moodustavad kudesid
    Taime koeliigid
    Teadusharu mis uurib kudesid on histoloogia .
    ELUND ehk organ – koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni.
    ELUNDKOND ehk organisüsteem – elundid moodustavad elundkonna. NB! Taimedel elundkonna tasand puudub.
    Organismitasand –
    Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja tegulatsioonist.
    NEUTRAALNE regulatsioon – närvisüsteem
    HUMORAALNE regulatsioon – hormoonid
    Organismi ehitust uurib anatoomia.
    Organismi talitust uurib füsioloogia.
    POPULATSIOONI TASAND
    Populatsiooni moodustavad ühte liiki organismid, kes elavad ühel ja samal maa-alal.
    Etoloogia on teadus, mis uurib loomade käitumist.
    ÖKOSÜSTEEMI TASAND
    Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaugu seotud. Ökoloodia on teadus, mis uurib ökosüsteeme.
    BIOSFÄÄRI TASAND
    Kõige kõrgem organiseerituse tase. Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht.
    TV lk 5 ül 1, lk 6 ül 3.
    ÜL1 .
    Organiseerituse tase – uurimisobjekt – bioloogia eriharu – elukutse
    Molekulaarne – Neuron – Molekulaargeneerika – Keemik
    Rakuline – DNA – Tsütoloogia – Geeniteadlane
    Organismiline – Süda – Anatoomia – Kardiokirurg
    Liigiline –Suur-kirjurähn – Etoloogia – Ornitoloog
    Ökosüsteemiline – Raba – Ökoloogia – Metsavaht
    ÜL 3.
    Organiseerituse tase. Näide.
    Molekul neuron
    Organell mikrokonder
    Rakk munarakk
    Kude lihaskude
    Elund süda
    Elundkond hingamiselund
    Organism lehm
    Populatsioon suur-kirjurähn
    Kooslus tihane, varblane
    Ökosüsteem järv
    1.3 Teadusharud
    • Molekulaarbiolooga - elu molekulaarne tase.
    • Raku bioloogia ehk tsütoloogia-raku ehitus ja talitlus.
    • Histoloogia- uurib kudede ehitust ja talitlust.
    • Anatoomia- uurib organismi ja organite ehitust.
    • Füsioloogia- organite ja organismi talitlus ja regulatsioon.
    • Geneetika- pärilikkus ja muutlikus.
    • Ökoloogia- organismide ja keskonna seosed.
    • Evolutsiooni õpetus- elu ajalooline areng.
    • Paleontoloogia - uurib fosiile
    • Algoloogia-uurib vetikaid
    • Mükoloogia-seened
    • Lihhenoloogia -samblikud
    • Brüoloogia-sammaltaimed
    • Etoloogia- loomade käitumine
    • Entomoloogia - uurib putukaid
    • OrnitoloogiaLinnud
    • Ihtüoloogia – kalad
    • Terioloogia – imetajad
    • Biotehnoloogia - elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamine inimesele vajalike ainete tootmiseks.
    1.4 Mini uurimise tegemine
  • Probleemi püstitamine
  • Taustinfo kogumine
  • Hüpoteesi sõnastamine- hüpotees on oletav vastus antud probleemile.
  • Hüpoteesi kontrollimine( vaatused, katsed)
  • Tulemuste analüüs
  • Järelduste tegemine
  • Uute teaduslike faktide saamine
  • Teadusliku teooria kujunemine ja formuleerimine
    2.Organismide koostis
    2.1 Üldine keemiline koostis
    • Põhibioelemendid ehk makroelemendid
      • Chnops-süsinik, väävel, hapnik
    • Mikroelemendid- keemilised elemndid mida organismid vajavad väikestes kogustes
      • Nt: Inimene vajab kaaliumit väikestes kogustes.

    Keemiline element
    Ülesanded organismis
    süsinik
    Elu element-kuulub kõikide biomolekulide(valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2- fotosünteesi lähte aine, hingamise ja käärimise lõpp produkt.
    Vesinik
    Kuulub kõigi biomolekulide koostisesse. Osaleb vesinik sidemete moodustumises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energia rikkam see on.
    Lämmastik
    Esineb valkude aminohapetes, ATP-s ja nukleiinhapetes, vitamiinides ja alkaloidid .
    Hapnik
    Kuulub biomolekulide koostisesse. On tugev oksüdeerija. Osaleb hingamises .
    Fosfor
    Esineb nukleiinhapete koostises, makroergilistes ühendites.( ATP,GTP,CTP,UTP)
    Väävel
    Esineb aminohapetes ja vitamiinides.
    Naatrium, kaalium
    Ioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja kõigi rakkude tsütoplasmas. Naatrium on rakuväline element, kaalium on rakusisene element.
    Magneesium
    Kuulub luude koostisesse.(fosfaadina) klorofüllid keskne element
    Kaltsium
    Soolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomid eriti rohkesti luu koostises. Osaleb vere hüübimis protsessis. Kindlustab lihaste tööd. Kaltsiumi puudimisel tekkivad krambid . Reguleerib vee hulka organismis.
    Raud
    Kuulub selgroogsete punalibledes oleva valgu hemoglobiini koostisesse.(seob hapniku) HEEM (rauaühend-annab verele punase värvuse)*
    Jood
    On vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus joodididioone piisavalt pole siis kilpnääre haigestub ja tekkib struuma.
    2.2 Anorgaanilised ained
    VESI -suurepärane lahusti
    Hüdrofiilsed ained- lahustuvad vees
    Hüdrofoobsed- ei lahustu vees( rasvad ja õlid)
    Vee ülesanded:
    • On suure soojusmahtuvusega( hoiab püsivat temperatuuri)
    • Hoiab ära ülekuumenemise
    • Kindustab organismide ringeelundkondade töö
    • Kaitsefunktsioon. Nt pisarad , liigesed, sülg jne.
    • Tagab raku siserõhu ehk turgori

    Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides
    6CO2 + 12H2O – C6H12O6 + 6H12O6 + 6H2O + 6O2 (fotosüntees)
    Positiivselt laetud ioonides ehk katioonidest on organismides olulisel kohal H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+.
    Kaltsionsoolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aaromeid eriti rohkesti luukoe koostises. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus on nendes madal. Inimese vananedes kaltisonsoolade kontsentratsioon tõuseb. Koos sellega omandavad luud suurema tugevuse, aga ka hapruse.
    Taimedes kulub magneesiumi rohelise pigmendi klorofülli koostisesse.
    Suur osa sooli omastatakse joogiveest, kui inimene on palju higistanud, siis on ta ka palju sooli kaotanud ning peaks manistama lisaks veele ka mineraalaineid, sest ainult veest kõike vajalikku ei saa.
    2.3 Orgaanlised ained
    Süsivesikud,lipiidid,valgud ja nukleiiinhapped
    Süsivesikud - looduses enam levinud orgaanilised ained . (taimedes 75-80%, loomorganismides -2%, mikroorganismides 12-28%, seentes 3%)
    Süsivesikud ehk sahhariidid jagunevad kolmeks:
  • Monosahhariid ehk lihtsuhkrud , mis jagunevad kaheks:
  • Pentoosid nt riboos
    Desoksuriboos
  • Heksoosid
  • Glükoos & fruktoos
    Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappest. Need on hüdrofoobsed ja veest koosnevad.
    1)Lihtlipiidud ehk neutraalrasvad
    Vedelad – taimsed õlid
    Tahked – loomsed rasvad
    Vahad – taimsed ja loomsed
    Tahked
    Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped – tahked rasvad (nt seapekk)
    Süsinikaatomi vahel – üksikssidemed
    Talletakse rakkudes, kasutatakse energiallikana.
    Vedelad
    Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped – enamasti vedelas olakus. Süsinuku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ja seentes varuaineks. Õli seemnetes – raps . Viljas – oliivid , pähklid.
    Vahad
    Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel. Täidavad kaitsefunktsiooni.
    Loomsed vahad on nt mesilasvaha, vill . On kaetud pehme loomse vahaga.
    Liitlipiidid ehk fosfilipiidid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustavad liitlipiidid.
    Tsüiklilised lipiidid ehk steroidid – moodustavad hormoonid, mis moodusutuvad sisesekretsiooninäärmetes. – need ei lahustu vees , einevad loomrakkudel ,
    *hormoonid, *vitamiinid, * kolesteroolid
    Lipiidide funktsioonid organismides :
    • Energiaallikas – 1 g – 38,9 kJ so 9,3 kcal
    • Ehituslik funktsioon
    • Varuaine funktsioon
    • Kaitsefunktsioon
    • Lahusti funktsioon
    • Bioregulaatiri funktsioon

  • Valgud
    Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid.
    Lihtvalgid koosnevadaminappejääkidest nt munavalge. 
    Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleproteiinid) ja hemoglobiin
     
    Valgustruktuurid 
      primaarstruktuur - kõikidel valkudel on. 
    Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. 
    Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 
     
    Sekundaarstruktuur  
    Alfa -  heeliks  
    Beeta - struktuur 
    Seotud vesiniksidemetega. 
    Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste ämblikuniidi valgud. 
     
    Tertsiaalstruktuur 
    Seotud vesiniksidemetega. 
    Gloobul - endüümid, antikehad , vereplasma valgid 
    Fibrill - verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. 
     
    Kvartnaalstruktuur 
    Motme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. 
    Ühendatud vesiniksidemetega. 
    Denaturstuur ehk valgustruktuuri muutus - hävitatakse valkude kõrgemat järku  struktuurid
    Juuste lokkimine , muna vahustamine või praadimine.  
    Renaturatsioon  - kõrgemat järku struktuurid taastuvad. 
    Nt juuste struktuuri taastumisel peale lokki. 
     
    Valkude ülesanded 
    Ensümaatiline - kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. 
    Struktuurne - rakumembraamide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved
    Transport - hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. 
    Regulatoorne - hormoonid ( insuliin ), histoorid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. 
    Retseptoorne - rakumembraami pinnsretseptorid annavad välissignaale edasi. 
    Liikumise - algloomade viburid , ripsmed, lihaskoe valgud, mitooso kääviniidid. 
    Varuaine - munavalge, piim (kaseiin). 
    Kaitse - antikehad, verehääbimisvalgud, kattevalgud. 
    Toksiline - putukate mürgid nt mesilased ; madude mürgid. 
    Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. 
    Ergeetiline - 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat 
     
    Nukleiinhapped jaotuvad: 
    DNA (desokülibonukleiinhape) ja RNA ( ribonukleiinhape )  
    Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiinidest. 
    Nukleotiinid moodustavad pikki ahelaid. 
    DNA ehitus 
    4lämmastikualust,  
    A-  adeniin  
    G -  guaniin  
    T - tümiin 
    C - tsütosiin 
    Komlementssrsus A=T     G=C 
     
    2.5 Nukleiinhapped
    2.5 Nukleiinhapped
    Nukleiinhapped jaotuvad:
    • DNA (desoksüribonukleiinhape)
    • RNA (ribonukleiinhape)

    • Kõik nukleiinhapped koosnevad- nukleotiitidest.
    • Nukleotiidid muudustavad pikki ahelaid.
    Igas nukleoituud koosneb kolmest komponendist :
    • Viiesüsinukuline suhkur ( pentoos )

    DNAs- desoksüriboos ja RNAs- riboos
    • Lämmastikualus
    • Fosfaatrühm
    DNA 4 lämmastikalust:
    A-adeniin
    G-guaniin
    T-tümiin
    C-tsütosiin
    Bihelliksi ehituslik eripära:
    Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje).
    • Ahelad seonduvad lämmastikualuste tasandil.

    Omavahel seonduvad kindlad lämmastikualused (A ja T) ( G ja C) – komplementaarsed.
    DNA ülesanded organismis:
    • Kromosoomide põhiline koostisosa
    • Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele
    RNA ehitus:
    RNA 3 erivormi:
    • mRNA (5%) informatsiooni RNA

    info toimetamine RNA-lt valgu sünteesimise kotha
    • tRNA (15%)- transport RNA

    aminohapete transport
    • rRNA (80%)- ribosoomi RNA

    kuulumine ribosoomi koostisse, milles leiab aset valgusüntees
    RNA tähtsus on DNA informatsiooni kopeerimine.
    Kordamine
    Tuua kolm näidet miks vajavad imetajate rakud vett- reguleerib temp, toitainete liikumine või lahustumine, kaitse(pisarad), tagab raku siserõhu,
    Glükoos
    Tärklis- varupolüsahhariid taimedes
    Tselluloos - taimede ehitus materjal
    glükogeen-varupolüsahhariid loomades
    Orgaanilised ained jagunevad :
    valk-hemoglobiin
    nukeliinhapped- RNA
    süsivesikud -glükoos
    lipiidid-mesilas vaha
    Joonisel on kujutatud valgud
    1)primaarne
    2)sekundaarne
    3) tertsiaalne
    4)kvarternaarne
    Organismides kaitsefunktsioonid
    Süsivesikud: taimedel on suhkrustumine,mis kaitseb külmumise eest
    Lipiidid: imetajatel rasvakiht, kaitseb põrutuste eest ja aitab sooja hoida
    Valgud: küünised loomariigist, mis kaitsevad vaenlaste eest
    Dna monomoor
  • fosforhape
  • desoksüriboos
  • adeniin
  • tümiin
    x-ga on tähistatud vesiniksidemed
    y-ga tähistatud sahhariiddesoksüriboos
    z-ga on monomoor
    Dna tähtsus?
  • Päriliku info säilitamine
  • Edasi kandmine
    RNA ehk ribonukleiinhape
  • tRNA
  • rRNA
  • mRNA
    DNA
    RNA
  • lämmastik alused
    A=T
  • Sahhariidid- desoksüriboos
  • Ülesanne- päriliku info säilitamine ja ülekanne
  • A=U
  • –Riboos
  • Päriliku info realiseerimine
    Sarnasused:
  • Komplementaarsus: G=C
  • Mõlemad on nukleiinhapped
    Lk 28 küsimused
  • CHNOPS
  • Mikro elemente vajavad vähemas koguses kui makro elemente
  • Anorgaaniline 80 % vesi
    Orgaanilised valgud 14%
  • Hea rahusti , hüdrofiilsed ained lahustuvad vees, hoiab püsivad kehatemp. Hoiab ära ülekuumenimse, kindlustab ringelundkondade töö
  • RAKK
    Rakuosa
    Ehitus
    Ülesanded
    Loomarakk
    Kaks kihti fosfolipiide + valgud + kolesterool ja oligo sahhariidid
    Annab kuju ja kaitseb
    Ainete transport
    a)aktiivne- madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas.(aminohapete ja osade ravimite trasnsport)
    b)passiivne- pole vaja täiendavat energiat
    Difusioon- gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt madalamale. (süsihappe gaasi ja hapniku liikumine läbi raku membraani)
    Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt kõrgemale(vesi ja selle liikumine)
    Rakutuum
    Tuumamembraan
    Poorid
    Karüplasma(tuuma sisene plasma )
    Tuumake
    *Sisaldab ja säilitab pärilikku infot
    *Juhib raku elutegevust
    *Reguleerib rakus toimuvaid protsesse
    Tsütoplasma
    Vesi, mis koosneb lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest
    *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikukus ning kindlustab nende koostöö
    *Tagab toitainete laiali kandmise
    *Erituvad jääkained
    *sisaldab varuaineid
    Tsütoplasmavõrgustik
    Kanalite süsteem, mida mööda ained liiguvad
    Siledapinnaline ER-
    Lipiidide sünteees, varusüsivesikute süntees, bioaktiivsete ainete süntees, kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes
    Ribosoomid
    Koosnevad suuremas ja väiksemast allüksusest, mis kokku teevad tervikliku ribosoomi
    Kareda pinnaline ER-
    Sünteesida valke
    Golgi kompleks
    Kanalitse süsteem
    *Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse
    *rakumembraani ja rakukesta moodustumine
    *lüsosoomide moodustumine
    Lüsosoomid
    Ühekihilised membraaniga ümbritsestud põiekesed
    *Surnud ja mittevajalikud rakustruktuurid lagundatakse lüsosoomides
    *rakusisene seedimine
    *kudede ümberkujundamine moondega arengu korral
    *emaga taandareng sünnitusjärgselt
    *tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil
    Mitokonder
    Ümbritsetud kahe membraaniga-sisemine ja väline.
    * varustab rakku energiaga
    *hingamine rakutasandil
    Tsütoskelett
    Koonseb valgulistest niitidest, mis moodustab võrkjas struktuur
    *annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks
    *Tagab rakkude liikumise,kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise
    Tsentrosoom
    Osaleb raku jagunemisel
    TAIMERAKK
    Rakukest
    Ligiin, Pektiin ,
    Kaitseb väliskeskkonna mõjude eest, annab rakule kindla kuju, tugevuse, kindustab siserõhu
    Vakuool
    Vesi+ sellel lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained
    Kindustab siserõhu, vee reserv , vananenud rakus on jääkained, nooremas toitained ,lõhustumis protsessid
    plastiidid
    Kloroplast -koosneb stroomast
    Kromoplast - sisaldab värvaineid
    Leukoplast- värvuseta
    Kloroplast- fotosünteesimine
    Kromoplast- ainevahetuslik funktsioon
    Leukoplast- varuainete tarvitamine
  • Rakuteooria kujunemine
    Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega. Seetõttu võib rakuteaduse ehk tsütoloogia sünniks lugeda XVII sajandi keskpaika, mil inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Karl Ernst von Baer on loomade embrüoloogia rajaja. 1826 a avastas ta et imetaja munaraku ja järeldas et loomorganismide areng saab alguse munarakust.
    Rakuteooria : iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel.
    RAKKUDE VÕRDLUS
    Rakuosa
    Bakteri rakk
    Looma rakk
    Taime rakk
    Seenerakk
    rakukest
    - (va. Munarakk)
    + (tselluloos,ligniin,pektiin)
    + ( kitiin )
    vakuool
    +( gaasivakuool )
    -(väikesed lipiidi vakuoolud)
    + (väikesed lipiidi vakuoolud)
    plastiidid
    +(kloroplast,kromoplast,
    leukoplast)
    tsentrosoom
    +/- (on vetikatel, kuid puuduvad kõrgematel taimedel
    +/-
    varusüsivesik
    glükoos
    glükogeen
    tärklis
    glükogeen
    paljutuumsus
    puudub
    harva
    harva
    sageli
    rakkude
    jagunemis võime
    piiramatu
    Piiratud
    piiramatu
    piiramatu
    8)aine vahetuse tüüp
    Hetero /atuo
    Hetero.
    Auto.
    Hetero.
    Eeltuumsed ehk Bakter=prokarüootne
    Päristuumsed ehk eukarüootne
    Tuuma asemel on tuumapiirkond
    Tuumake puudub
    Ei ole tuumamembraani
    Haploidne kromosoomistik
    Esineb selgelt eritunud tuum
    Selgelt eristub tuum ja tuumake
    Tsütokarüoplasma
    Haploidne sugurakus 23 kromosoomi
    Diploine
    Üks haploidne rõngaskromosoom
    Histoonid puuduvad
    Puuduvad kahekordse membraaniga organellid
    Palju kromosoome, Dna üldhulk on suur,
    Mitukondrid kõikides rakkudes, plastiidid on ainult taimerakkudes.
    Sisemembraanistik puudub
    Sisemembraanistik hästi eristunud
    On rakukest mille pinnale eritatakse limakapsel
    Loomarakul rakukest puudub
    Puudub
    On tsütoskelett
    Vakuoolid puuduvad ja erandina on gaasivakuoolid

    AINE JA ENERGIAVAHETUS

    Metabolism koosneb sünteesi ja lagundamis protsessidest ja läbi nende toimub aine energia vahetus.
    Vastavalt energia saamise viisile......
    Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilsed ühendid välsikeskkonnast saadavate anorgaanilistest ainetest.
    Heterotroofid:
    saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise üksüdatsioonil.
    Assimilatsioon
    organismis toimuvad sünteesiprotsessid.
    Sellekäigus saadakse: sahhariide , lipiide , valke, nukleiinhappeid jne.
    Näiteks: fotosüntees, Dna süntees
    Dissimilatsioon:
    Organismis toimuvad lagundamisprotsessid .
    Näiteks: glükoos lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli
    1gramm sahhariide oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat.
    1gramm lipiide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat
    1gramm valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat
    Arvuta, kui palju energiat saaksid ühest 150grammist kohupiimakreemist, kui100 grammis on: valke 4,7g,rasvu 1,8g, süsivesikuid 15,2
    Energia= (4,7*17,6+1,8*38,9+15,2*17,5)*1,5=630kJ
    Adenosiintrifosfaat ehk ATP
    Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis
    GTP- guaniin
    CTP-tsütosiin
    TTP-tümidiin
    UTP- uratsiil
    Glükoosi lagundamine
    C6H12O6→6CO2↑+6H2O+energia
  • Glükolüüs – algselt toimub tsütoplasma võrgustikus
    1. Aeroobne (glükoos→2püroviinamarihape[(CH3COCOOH)+4H]
    2ADP+Pi → 2ATP
    2. Anaeroobne- hapnikku ei jätku piisavalt
    Glükoos – 2piimhape (C2H4COOH)
  • Tsitraaditsükkel
    toimub mitkondri maatriksis... Eralduvad süsihappegaasi molekulid ja vesiniku aatomid. Moodustavad NADH molekuli.
  • Hingamisahel
    Toimub mitokondri kristadel.
    Kasutatakse 12 NADH molekuli.
  • Fotosüntees,3
  • 6CO2+12H2O = C6H12O6+6H2O+6O2
    *Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750nm
    *Fotosünteesi protsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas.
    Fotosüsteem I pigemendid osalevad NADPH2 moodustumisel
    *valgustaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanaenud atmosfääris
    Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel:
    Toimuvad kloroplastide stroomas
    *Süsinikuallikaks on õhulõgede kaudu taime sisenenud CO2
    * Energiallikaks on vaja 18 ATP molekuli
    6CO2+12NADPH2 – C6H12O6+6H2O+12NADP

    ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG


    Mittesuguline :
    • Uus organism saaab alguse ühest vanemast

    Jaguneb kaheks:
    1) eos- sõnajalg taimed, seened, samblad
    2) vegetatiivne-
    a) pookimine
    b) pooldumine -ainuraksed
    c) pungumine -pärmseened, hydra
    d) võrsikutega- karusmari
    e)sibul- tulp
    f) võsundikega- maasikas
    g)juure võsudega- vaarikas
    h) mugul - kartul
    i)risoomidega-piparmünt
    Suguline- geneetiline materjal mõlemalt vanemalt
    Gameedid- sugurakud
    Ovotsüüd ehk munarakk
    Sperm- seemnerakk
    MITOOOS - keharakkude jagunemine. Interfaas - faas kahe mitoosi vahel.
    Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenvad, organellide arv suureneb, Profaas - on ettevalmistav faas. Sentrioolid liiguvad poolustele . Metasfaas- Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas - Kääviniidid lühenevad, Kromotiidid liiguvad poolustele. Telofaas - Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse . Taimerakus kujuneb vahesein . Kääbviniidid kaovad, tekkivad tuumakesed.
    Mitoosi tähtsus
    • Toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel
    • Tütarrakkud on geneetiliselt identsed.
    • Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv.
    • Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks.

    Meioos
    I Interfaas
    Toimub Dna replikatsioon . DNA kahekordistumine.
    tsentrioolid kahekordistuvad
    I Profaas
    Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover.
    Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromotiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi
    Moodustab kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad.
    I Metafaas
    Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile.
    I anafaas
    Kromosoomid lahknevad poolustele.
    I telofaas
    Toimub tsütokinees.
    II profaas
    Kahe jagunemisel vahele jääv lühike interfaas ja II profaas liituvad. DNA replikatsiooni ei toimu
    Meioodi II jagunemine sarnaneb mitoosile
    II metafaas
    Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandil.
    II anafaas
    Kromatiidid lahknevad raku poolustele.
    II telofaas
    Toimub tsütokinees
    Ühest diploidsest rakust moodustus neli genetiliselt erinevat halpidset rakku.
    Mitoosi ja meioosi võrdlus
    Meioos
    Mitoos
    Eoste ja sugurakkude tootmine
    Keharakkude tootmine
    Rakkudes haploidne kromosoomistik
    Rakkudes diploidne kromosoomistik
    Rakkud geneetiliselt erinevad
    Rakud indentsed
    Moodustub neli uut rakku
    Moodustub kaks uut rakku
    Kaks järjestikku jagunemist
    Üks järjestik jagunemist
    I profaasis kromosoomide ristsiire
    Spermatogenees- Seemnerakkude areng
    Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes
    Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid
    Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi
    igast spermatogoonist moodustub 4 spermi
    Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril.
    Ovogenees -munarakkude ehk ovotsüütide aren naisel
    • Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas-
    • Munaraku eelassed on ovogoonid
    • Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes.
    • Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad.
    ÕP lk 104
  • Sugulisel paljunemisel saab uus organism ennast alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoliselt või vegetatiivselt.
  • Eoseline, vegetatiivne
  • Eostega paljunevad suur osa protiste ja seeni.
  • Seentel arenevad eosed eostekottides
  • Vegetatiivselt: bakterid,protised ja seened.
  • Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda.
  • Vegetatiivselt: bakterid,protised ja seened.
    Lk 110
  • Meioosi peamine eesmärk on kromooomide kahekordne vähenemine tütarrakkudeks
  • Haploidne-kaks korda vähenenud kromosoomistik
    diploidne – kahekordne kromosoomistik
    Lootekestad
    - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu.
    Aminon e. Vesikest: Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest.
    Allantois e.kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat
    Koorion e. Kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.
    Lootevee ülesanded:
    • Kaitse põrutuste eest
    • Kaitse veekaotuse ees
    • Vähendab raskusjõu mõju
    • Kaitse temperatuurimuutuste eest
    • Tagab stabiilse sisekeskkonna
    • On joogi ja urineerimiskeskkond
    Platsenta ülesanded:
  • Ainevahtuslik
  • Loote varustamine antikehadega
    Gastrulatsioon
    Kujuneb karikloode ehk gastrula
    Esmaslt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm
    Hiljem mesoderm
    Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad
    ÕPIK LK 122
    Postembrünaalse arengu etapid:
    Postemübrüonaalne areng algab väljumisega munakestadest ja emakast
    Juveliine ehk suguküpsuseelne iga
    Fertiilne periood ehk suguküpsusjärk-looduses enamike organismide elu sellega piirdubki
    Seniilne ehk raukusperiood-lõpeb surmaga
    Kasvamine:
    Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine.
    • Piiramatu kasv- organism kasvab elu lõpuni(taimed)
    • Piiratud kasv- organism saavutab vaid teatud mõõtmed(imetajad)
    • Perioodiline kasv- kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel(puud)
    Areng: protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad.
    Otsene areng(imetajad,linnud ja roomajad)
    Moondega(kalad, kahepaiksed ja lülijalgsed)
    Otsene areng: Organism sünnib või koorub täiskoavanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta.
    Moondeline areng: Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe.
    Kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel
    Eristatakse kaht moonde tüüpi:
    Vaegmoone muna- vastne - valmik ( prussakad ,täid,lutikad, ritsikad ,tirtsud)
    Täismoone muna-vastne-nukk-valmik (liblikad,kärbsed,kirbud, mardikad )
    KÕIK praktikumid esitatud paberkandjal.
    SÜDA ja VERERINGE
    Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel. Südant kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südamepauna õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Pulss näitab inimese südamelöökide arvu minutis . Füüsilise koormuse ajal on pulss kiirem, et hapniku transportida kiiremini edasi. Üks südametsükkel kestab ~0,8 sekundit, seega on pulss 75 lööki/minutis Pulsisagedus sõltub: Vanusest, treenitusest, tervislikust seisundist jne. Arterid viivad verd südamest välja. Arterite seintes on paks lihaskiht Suurim arter on aort Pärgarter varustab verega südamelihast Veenid toovad verd südamesse. Veenide seintes olev lihaskiht on õhem Veenides on klapid, mis tagavad vere ühesuunalise voolu Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Kapillaaride seinad koosnevad ühest rakukihist Neis toimub nii gaaside kui ka toit- ja jääkainete vahetus.  Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele Vererõhu tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse surub . Erinevates veresoontes on vererõhk erinev. Kõige kõrgem on see arterites ja kõige madalam veenides Vatsakeste kokkutõmbe järel on arterites vererõhk kõige kõrgem – see on süstoolne rõhk Südame lõtvumisel on rõhk arterites kõige madalam – see on diastoolne rõhk. Noortel on normaalne vererõhk 115-130/70-80 mm/Hg
  • Vasakule Paremale
    11 klassi bioloogia konspekt #1 11 klassi bioloogia konspekt #2 11 klassi bioloogia konspekt #3 11 klassi bioloogia konspekt #4 11 klassi bioloogia konspekt #5 11 klassi bioloogia konspekt #6 11 klassi bioloogia konspekt #7 11 klassi bioloogia konspekt #8 11 klassi bioloogia konspekt #9 11 klassi bioloogia konspekt #10 11 klassi bioloogia konspekt #11 11 klassi bioloogia konspekt #12 11 klassi bioloogia konspekt #13 11 klassi bioloogia konspekt #14 11 klassi bioloogia konspekt #15 11 klassi bioloogia konspekt #16 11 klassi bioloogia konspekt #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marie Turmann Õppematerjali autor
    Tallinna 32.KK terviklik bioloogia konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia gümnaasiumile 1osa
    20
    doc

    Bioloogia gümnaasiumile 1osa

    BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

    Bioloogia
    Bioloogia gümnaasiumile
    40
    doc

    Bioloogia gümnaasiumile

    BIOLOOGIA ­ teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos ­ mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA ­ teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate ­ kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA ­ rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA ­ koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD

    Bioloogia
    Spikker üldbioloogia tööks
    4
    docx

    Spikker üldbioloogia tööks

    Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- kahekordistuvad, kromosoomid on lahti

    Bioloogia
    Tasemetööks kordamine bioloogias
    12
    doc

    Tasemetööks kordamine bioloogias

    Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C

    Bioloogia
    Bioloogia koolieksam 2013
    20
    docx

    Bioloogia koolieksam 2013

    NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraa

    Algoloogia
    Bioloogia II kursus
    13
    docx

    Bioloogia II kursus

    [email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede tasand Kude- sarnase ehitu

    Bioloogia
    Bioloogia eksam gümnaasiumis
    13
    docx

    Bioloogia eksam gümnaasiumis

    Bioloogia 1.Inimeste koed(ehitus, alarühmad, ülesanded). Epiteelkude-rakud on koes pikad, paiknevad tihedalt, rakuvaheainet minimaalselt Nt: nahk Paikneb:eelkõige organismi vabadel pindadel nahal ja limaskestadel Ül:katta, kaitsta, ümbritseda Sidekude Liigid: Kohev sidekude-elastne, venib Rasvkude:paikneb naha all ja siseelundite ümber, vähe rakuvaheainet, ül: kaitsta vigastuste ja külma eest Kõhrkude:elastne ja sisaldab kollageeni kiude, rakuvaheaine elastne, liigese pinnad, liigeste vahel, lülivahekettad Luukude:paikneb luudes ja kõhredes, ül: keha toetamine, liikumise abistamine, rakuvaheaine kõva Lihaskude-rakud pikad ja tõmbuvad kokku ja seejärel lõtvuvad Jaguneb:sile,vööt ja südamelihaskoeks, ül:liigutustalitlused Sidekude-veri-vedel sidekude, ül:transpottida hapnikku Närvikude-koosneb närvirakkudest, ül:ärrituste vastuvõtt, edasijuhtimine ja analüüsimine 3. Elu tunnused, näited, võrdle elus organismi ja elutut

    Finantsarvestus
    Bioloogia 11klassi konspekt
    7
    rtf

    Bioloogia 11klassi konspekt

    Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul ­ rakk ­ kude ­ organ ­ elundkond ­ organism ­ populatsioon ­ liik ­ erinevad liigid ­ ökosüsteemid ­ biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun