Ussid on pika pehme, sageli lülilise kehaga. Nad on jagatud lame-, ümar- ja rõngussideks. Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes...
Imiussidel on keeruline areng Maksa-kakssuulane on liitsuguline Looma kelle munarakud ja seemenerakud arenevad ühes ja samas isendis nim liitsuguliseks loomaks. Luhtveekogus vett juues võib luhalt võetud rohukõrt närides võib imine saada maksa ahaiguse Paelussid on paelakujuga · Paelussid elvad sooltes · Kollkasvalge värvusega nudipaleuus · 4iminapagavarustatud päis · taha poole jääb kitsas kael · paeluss on lihtsustunud sisseehitus · närvisüsteem on lihtne · erituselunditeks on 2pikk toru · sigimiselundid paiknevad igas lülis · seedeelundkond paelussid puudub · paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest · pael uss on liitsuguline loom · veis on nudipaelussi vaheperemees inimene aga pärisperemees · igal paelussil on oma vaheperemees
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab ...
suudab vaheperemehes mittesuguliselt paljuneda, teadlaste poolt nimetatakse seda pedogeneesiks. 4. Kuidas väljutavad imiussid tahked toidujäägid umbsest soolest ? - Tahked toidujäägid väljutatakse suu kaudu . Hargnenud sool täidab ka toiduainete jaotusaparaadi ülessannet. 5. Milline on imiusside närvisüsteem ? - Imiusside närvisüsteemi moodustavad närvitänk ja närviväät, mis viib ärritust kogu kehasse laiali. 6. Kes on paeluss ? - Paelussid ehk tsestoodid on lameusside hõimkonda kuuluv parasiitsete loomade klass. 7. Kus elavad paelussid ? - Suguküpsed paelussid elavad selgroogsete seedetraktis. Noorjärgud elavad aga erinevate loomade, eriti lülijalgsete, kehas. 8. Mis kahju teeb paeluss inimesele ja kuidas on võimalik paelussi kehas hävitada ? - Paeluss põhjustab inimsele haigust , mida nimetatakse paelussitõveks ehk tsestodoosiks
Paelussid Paelussid on parasiidid kes elavad loomade sooles. Ehitus: Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest. Keha eesotsas on päis, mis on varustatud 4 iminapaga (vajalik sooleseinale kinnitumiseks). Päisele järgneb kael (tekib juurde keha lülisid). Liikudes keha tagaosa poole lülid suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest pikast närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselunditeks on kaks erituskanalit, mis kulgevad keha külgedel ja avanevad keha viimasel lülil. Sigimiselundid paiknevad keha igas lülis. Seedeelundkond puudub. Nudipaelussi areng: Kehas on 800-1000 lüli. Igas lülis on 10 000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad jõudma nad veise soolde, kui veised toituvad nende munadega nakatunud rohttaimedest. Veise sooles väljub munast vastne. Tungib läbi veise soole veresoonde kus kandub koos verega lihastesse....
1. Tänapäeva liigitamissüsteem liigist kuni riigini. Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik Riigid: BAKTERID Loomade tuntumad hõimkonnad: KÄSNAD ALGLOOMAD AINUÕÕSSED SEENED LAMEUSSID TAIMED ÜMARUSSID LOOMAD RÕNGUSSID LIMUSED LÜLIJALGSED OKASNAHKSED SELGROOGSED 2. Maksa-kakssuulase areng Hõimkond: lameussid Klass: ...
Enamik lameusse elab parasiitidena teiste loomade sees. Paeluss Kuulub lameusside hulka. Koosneb kehast, kaelast ja päisest. Omab lihtsa närvisüsteemi, eritus ja sigimiselundkona. Parasiitussina seedeelundkonda ei oma. Omab päris- ja vaheperemehe. Paeluss Paelussil on 800 1000 lüli. Igal lülil on oma suguelundkond, kus valmivad munad. Päevas heidab paeluss ära kuni 10 lüli koos valmis munadega. Paeluss Paelussi munad satuva koos väljaheidetega maapinnale. Vahepreremeheks on loom, kes koos rohuga sööb paelussi muna ära. Looma lihastes areneb põiekujuline põistang. Inimene sööb koos lihaga põistangu ära ja nakatub. Ümarusside elukeskkond. Solge. Kuulub ümarusside hulka. Omab seedeelundkonna,
Loe lähemalt Paeluss Kuulub lameusside hulka. Koosneb kehast, kaelast ja päisest. Omab lihtsa närvisüsteemi, eritus ja sigimiselundkona. Parasiitussina seedeelundkonda ei oma. Omab päris- ja vaheperemehe. Paeluss Paelussil on 800 – 1000 lüli. Igal lülil on oma suguelundkond, kus valmivad munad. Päevas heidab paeluss ära kuni 10 lüli koos valmis munadega. Paeluss Paelussi munad satuva koos väljaheidetega maapinnale. Vahepreremeheks on loom, kes koos rohuga sööb paelussi muna ära. Looma lihastes areneb põiekujuline põistang. Inimene sööb koos lihaga põistangu ära ja nakatub. Ümarusside elukeskkond. Lisaks loe siit Solge.
Elupaik - Parasiitussid ehk nad elavad kellegi sees. Välimus Väikesed , Lameda kehaehituseg Seedelundkonna osad -Seedeelundkond algab algab keha kõhtmisel küljel paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Toit Toitub inimese ära seeditud toidust. Hingamiselnudkond Hingavad difusiooni teel Erituselundkonna osad Hästi arenenud protonefriidid Eritavad lima Sigimine On mõlemasugulised loomad , neil on nii emas kui isas suguelundid Muna areng nt paeluss, ta laseb lahti ühe oma lülidest kus on üle 1000 muna - munad peavad saama välja värskeõhu kätte niiskesse kohta- Muna jõudis rohu sisse sealt sööb ära ta lammas või lehm loom tapetakse ära tehakse nt hamburger- inimene sööb hamburgeri ja uss hakkab inimese sees arenema . Kahjulikus - nõgestavad organismi , söövad inimese seeditud toidud . Nakatumise vältimine ei tohi süüa toorest liha , kala . Vältida saastunud vee joomist :).
Toidu tähtsus? kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss...
(metsaraie, lageraie) * Biootilised tegurid `= organismid mõjutavad teineteist. SÜMBIOOS : * On mõlemale kasulik. * Nt. seen ja puu / sipelgas ja lehetäi / mardikas ja seen * EKSOSÜMBIOOS (inimene puuk) on kellegi peal ja ENDOSÜMBIOOS (inimene-paeluss) on kellegi sees KOMMENSIALISM : * Kooselu, kus üks saab kasu ja teisel on ükskõik. * Kasu saaja on KOMMENIAAL * Nt. klounkala ja meriroos / takjas ja imetaja/ samblik ja puu PARASITISM : * Üks saab kasu teine kahju * Nt. inimene ja paeluss / inimene ja puuk KISKLUS : * Kahe eri/samaliiki looma suhe saaklooma ja kisklooma vahel * Nt. lepatriinu ja lehetäi / hunt ja jänes / rebane ja siil HERBIVOORIA e. taimetoitlus (taime ja looma vaheline suhe) * Nt. pambus võrsed ja hiidpanda / eukalüptilehed ja koaala. * * ÖKOTOOP - elupaik / keskkond * KOOSLUS - eri liigid ühel alal * POPULATSIOON - ühe liigi isendid ühel ala, peavad vabalt ristuma. (nt. uruhiired)
Herbivoor-taimtoiduline, toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Kisklus-ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ilves, jänes). Parasitism- suhe, mis on vaid ühele osalejale kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit saab toitained peremeesorganismilt. Obligatoorne parasiit-parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Parasiitne eluvormi, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga (laiuss, paeluss, solkmed). Fakultatiivne parasiit-parasiit on võimeline elama ja paljunema ka ilma peremeesorganismita. Endoparasiidid-siseparasiidid. Laiuss, paeluss. Eksoparasiidid-välisparasiidid. Parm, hallsääsk. Konsumendid(tarbijad)-heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Produtsendid(tootjad)-autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides
Tähtis koht toiduahelas Parasiitusside vaheperemehed Toiduks meile Suveriinid Taimekahjurid Näokreemi saab limast (lol) Purupurset värvi saab 7. Limuste ehitus (joonis Õ lk 20). Mis tähtsus on limustel looduses ja inimese jaoks? Toiduks inimestele Toiduahelas 8. Oska tuua erinevaid näiteid, kes kuuluvad järgmistesse rühmadesse: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused Käsnad: lubikäsnad, klaaskäsnad, päriskäsnad (mdea kas on õige) Ussid: paeluss, naaskelsaba, kiduuss, vihmauss, kaanid, harjaslimukad Limused:seepiad, kalmaarid, kaheksajalad, viinamäe teod, suur seatigu Ainuõõssed: polüüp, meritäht, merisiilik
hõbekajakas, tõmmuvaeras, hahk, meriski, unajalg-tilder, kivirullija, merivart, jääkoskel, roo-loorkull, hüüp, suurkoovitaja, kiivitaja, tuttvart, kõrka-roolind, luitsnokk-part, lauk. Kalad lõhe, iherus e. meriforell, vikerforell, tursk, ogalik, luukartis, kammeljas, tuulehaug, räim, kilu, merihärg, väike mudilake, lepamaim, merinõel. Liikide omavahelised suhted Sümbioos meriroos <-> vähk Parasitism paeluss -> kalad Kisklus hülged -> räim, tursk Konkurents karevetikas >< põisadru Toiduahel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reostumine ja saastumine Vee aeglane vahetus Keskkonnamürgid Mürgid ka elusorganismidesse
algkool 1817-1818 - Rakvere kreiskool 1819-1820 - Tallinna saksa kreiskool 1823 - sooritas õpetajaeksami 1826-1833 - Tartu Ülikool Eesti kirjakeele arendaja Lõi eesti keelde mitmeid sõnu Aabits ja lugemik "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele" Oli abiks F.J.Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" koostamisel Uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja, sõnavara rikastaja Sõnavara rikastamine Arstiteadus - paeluss, mädanik, reuma, meeleorganid Loodusteadus - iduleht, rööwik, lawiin n(ik)-liide - ametnik, kivikunstnik "skulptor", laewnik, isenik "egoist", mädanik, palawik, põlendik, hapnik, süsinik, lämmastik, wesinik Abstraktsed nimisõnad us-liite abil - iludus, omadus, rahwa-us "rahvus" Kirjandus "Kalevipoeg" "Eesti rahva ennemuistsed jutud" "Kodutohter" "Viinakatk" "Kilplased" "Reinuvader Rebane" Mälestuse jäädvustamine Kreutzwaldi tänav
Rebane ja tema haigused Millised haigused on rebastel enamlevinud? Rebased on vastuvõtlikud paljudele nakkushaigustele. Marutõbi- Närvisüsteemi ägedalt kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Kärntõbi- Nakkuslik nahahaigus. Kiskjate katk- Nakkuslik viirushaigus mida iseloomustab palavik, seedetrakti põletik, silma ja kopsupõletik. Paeluss- Kes on “linnarebased” ja miks nad probleeme võivad põhjustada? Linnarebased on rebased kes on sattunud inimasustuste lähedale luusima. Et linnades, sealhulgas Pärnus ja Tallinnas, elab üha rohkem rebaseid, on sagenenud koerte haigestumine rebaste kärntõppe ehk sügelistesse. Põhjused Üheks põhjuseks, miks rebane linna tuleb, on jätkuv linnastumine ning metsloomade elupaikade vähenemine. Loomad ei jõua linna eest ära kolida vaid kohanevad muutuva keskkonnaga. Teiseks põhjuseks on kitsad toiduvarud metsas. Haigused ...
• Üleskaevatud risoom tuleb puhastada prahist, juurtest ja rohketest vanadest lehetüügastest • Risoom (juur) tuleb koheselt peale korjamist ekstraktiks teha • Risoome kogutakse ravimitööstuse tarbeks Raviomadused • Kasutatud ravimtaimena u 3000 aastat • Abi paelusside vastu nii inimestel, kui loomadel (kui rohtu sisse võtta, halvab see paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoidal pikemal mõjutamisel võib paeluss isegi surra) • Pannakse lehti ka padja sisse kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral • Hiina meditsiinis kasutatav liik hävitab sooleparasiite, kõrvaldab kuumust ja intoksikatsiooninähte, peatab verejooksu Mis võib minna valesti? • Kuigi inimene ei ole nii tundlik maarja-sõnajala mürkidele, võib siiski mõni tund pärast ussirohu võtmist ravim halvata ka inimese silelihaseid. Seepärast on tingimata vajalik, et
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid 1. Abiootilised 1) Valgus - nähtav valgus (fotosüntees), infravalgus-soojuskiirgus, ultravalgus. 2) Temperatuur - kõigusoojased (loomadel talvel talveunii), püsisoojased (võib jääda talveunne). 3) Sademed (taimeid mõjutab). 4) Õhk - õhu koostis (kõik elusolendid vajavad õhku). 5) Muld. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogilise teguri optimuseks. 2. Biootilised tegurid: organisme vastastikku mõjutavad 1) Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju. 2) Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm (liblikõieline+mügarbaketer). 3) Kommensalism - kommensaal = kasu saaja. Eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik. 4) Konkuren...
taimede jäänuseid maapinnalt ära. 21. Miks on vihmaussid inimesele tähtsad? Vihmaussid parandavad põllumulla omadusi: muudavad toitainerikkamaks, kobestavad. Tänapäeval on nad olulised ka vihmaussifarmides, et valmistada orgaanilistest jäätmetest komposti. 22. Millisesse loomarühma kuuluvad: järvekäsn, jõekäsn, pesukäsn, veenusekorv, varshüdra, meriroos, meritäht, korallid, meririst, merisiilik, merikurk, piimjas lamelane ehk planaar, paeluss, kiduuss, solge, naaskelsaba, hobukaan, apteegikaan, vihmauss? Käsnad- järvekäsn, jõekäsn, pesukäsn, veenusekorv Ainuõõssed- meriroos, korallid, varshüdra, meririst Okasnahksed- merisiilik, meritäht Ussid- piimjas lamelane ehk planaar, paeluss, kiduuss, solge, naaskelsaba, hobukaan, apteegikaan, vihmauss 23. Miks korallid ei saa elada väga sügavas vees? Kuna korallid elavad sümbioosis vetikatega ning vetikad tahavad valgust. 24. Miks käsnad on algelised loomad?
Organismide vahelised suhted Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metskits. Konkurents On liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast.N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi.
Ökoloogilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, m...
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
Lagudajad (bakterid,seened) muundavad surnud orgaanilise aine mineraalaineteks mida taimed omastavad oma juurtega , saab alguse toiduahel 17. Organismide vahelised suhted * Sümbioos on erinevate liikide kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni käigus. nt sipelgas ja lehetäi * Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kasu ega kahju. nt hai ja imikala * Parasitism - parasiit saab peremees organismile toitu ja elab tema peal või sees, tekitades talle kahju. nt paeluss, sääsk, puuk, kirbud, täid * Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. nt: karihiir ->putukad nirk -> uruhiir mutt -> vihmauss ämblik ->kärbes haug -> särg * Taimtoidulisus - näitab suhet taimtoidulise looma e. herbivoori ja taime vahel * Konkurents on liigi sisene ja liikide vaheline olelusvõitlus piiratus keskkonna ressurside pärast 18. Loetle suhteid , mis on ühele poolele kasulikud ja teisele kahjulikud kisklus , taimtoidulisus , parasitism , ( konkurents ) 19. Loetle aineringeid
kus ta muutub nn põistanguks. Inimene või muu peremees nakatub, kui sööb põistangudega saastunud liha. Paelussidest on tuntumad nudipaeluss, (vaheperemeheks on veis), nookpaeluss, (siga) ja laiuss (sõudik ja kala). Lõunapoolsetel aladel parasiteerib kiskjates vaid mõne sentimeetri pikkune ehhinokokk- paeluss. Rohusööjates areneb tema vastsest aga hiiglaslik (kuni 60 kg kaaluv) ja sadu või isegi kümneid tuhandeid vastseid kasvatav ehhinokokk-põis. Lindudel on tuntud paeluss linnuroni, kes suurema osa arenguperioodist veedab kalades ning linnus peatub ainult paar ööpäeva. Hõimkond: Ümarussid. Ümara ristlõikega ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab suu ja
1.Abiootilised tegurid Abiootilised tegurid tulenevad organisme ümbritsevast anoorgaanilisest maailmast,nende hulka kuuluvad kliima,valgus,temp,niiskus. 2.Biootilised tegurid Biootilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad elus looduse tegurid,tulenevad organismide kooseksisteerimisest 3.Antropogeenne tegur Antropogeenne tegur on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. 4.Sümbioos Sümbioos on kooseluvorm ,mis on mõlemale osapoolele kasulik. 5.Kommensalism Kommensalis on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kasulik teisele neutraalne 6.Parasitism Parasitism on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kahjulik teisele kasulik(paeluss) 7.Konkuretns Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm 8.Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline suhe 9.Tippkiskja Tippkiskja on röövloom kellel ei ole looduslikke vaenlasi 10.Herbivoorid Herbivoorid on taimtoidulised loomad ,kes tavaliselt toitub ...
NT; Koer ja takkjas. Kommensaal- liik, kellele on selline kooseluvorm kasulik. * Konkurents- Sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. NT; Noores kuusikus konkureerivad puud toidu ja valguse pärast. * Parasitism- Eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, teisele kahjulik. NT; Puuk ja inimene Jaguneb kaheks: Obligatoorne parasiit- peab kindlasti mingil eluperioodil peremehest toituma. NT; Paeluss Fakulatiivne parasiit- Toitub võimaluse korral peremehest, kuid peremehe puudumisel saavad ikkagi edasi areneda. NT; Sääsk Parasiit- Sellest kooseluvormist kasu saav liik. Peremees- Sellest kooseluvormist kahju saav liik. * Kisklus- toitumissuhe röövlooma ja saaklooma vahel. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja
Parasitoloogia konspekt Protozooloogia Helminoloogia Endomoloogia On teadus parasiitidest Parasiit on organism, kes toitub peremeesorganismi kudedest/rakkudest, toitatainetest, 1. Siseparasiidid parasiteerivad peremehe organites/kudedes e. ektoparasiidid Parasiteerimine täiskasvanud isendi elukoht, elamine teises/l organismis Ränne ainult parasiidid vastsed, kes peavad läbima rände kindlates piirkondades peremeesorganismis, et saada täiskasvanuks 2. Välisparasiidid parasiteerivad peremeeslooma väliskatetes - karvad, nahk, nahaalune sidekude. E. endoparasiidid Püsiparasiidid - elavad kogu eluaja väliskatetel (nt. Väivid, lestad) Ajutised sääsed, kärbsed, puugid, kiinid Parasiitide kahjustav toime: 1) Toituvad organismile vajalikest ainetest 2) Mehaaniline kahjustus vigastavad kudesidtüsistused 3) Toksiline toim...
suur levik. Ka Kudemistingimuste suhtes vähenõudlik. Biootilised Tegurid · Kiskjad on jões enamus · Taimtoidulised on väiksed suuremaid kalu, ahven, kalad, lepamaim, turb, viidikas haug, forell, latikas. ja jõevähk. jõgi-kõõlusleht - jõevähk · Haug - Viidikas · Kisklus Viidikas ja haug · Konkurents - Punavetikas ja pruunvetikas konkureerivad valguse pärast · Parasitism Paeluss elutseb ahvena kõhus Energia liikumine toitumistasemetel ökosüsteemis · Tootjad ehk produtsendid on oja-haneputked, harilik kuuskhein, jõgitakjad, puna- ja pruunvetikad, jõeplankton, räniplankton · Teisesed tarbijad · Esmased tarbijad ehk ehk karnivoorid on herbivoorid on viidikas, rullikulised, kakandilised, latikas, meri- ja hiromiidid, vesitigu jõeforell, vimb, turb,
tulemusena ei saa sarnaste vajadustega organismid koos püsivalt eksisteerida. (nõrgem osapool tõrjutakse välja või ta hukkub) nt: mänd ja kuusk valgus, 2 isast hunti emane, hunt ja rebane toit ja elupaik, männid männinoorendikus. 4. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik, parasiit saab kasu ja peremees kahju. Siseparasiidid elavad pidevalt peremehega, nt: paeluss. Välisparasiidid ei ela pidevat peremehega koos, nt: sääsk, puuk. Veel näiteid: ploomipuu ja lehetäi ning kirp ja koer. 5. Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, kasu saab röövloom ja kahju saakloom. Kiskja ehk karnioor loom, kes sööb teisi loomi. Kisklus on hädavajalik, sest see piirab saakloomade arvukust ja parandab nende populatsioonide seisundit. Saakloomade kohastumused:
1. Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismidevahelisi suhteid ja organismide suhteid keskkonnaga. 2. Mis on ökoloogilised tegurid, kuidas jaotuvad, näited. Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad : biootilised ja abiootilised tegurid. Biootilised elus keskkond, abiootilised eluta keskkond. Näited : biootilised (taim, loom, seen, bakter, inimene (antropogeenne)). Abiootilised (kliima, elupaik, muld, õhk, vesi) 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, sest põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4. Ökoloogilise teguri toime graafik (ökoloogiline amplituud, optimum). Öko...
Kommensalism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele (kommensiaalile) kasulik, teisele kahjutu s.t. ei ole sest kasu ega kahju. Näiteks: hai külge end kinni imev imikala, inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Parasitism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik s.t. parasiit elab peremeesorgani sees või peal, saades ise kasu ja tekitades peremeesorganile kahju. Näiteks: paeluss koera soolestikus, inimese verd imevad sääsed, täid. Kisklus ehk karnivooria – on kiskja (karnivoori) ja saaklooma suhe. Kiskjad ei saa elada saakloomata. Kuid kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Tippkiskja – toiduahela tipplüli. Näiteks: hunt murrab haige loomad maha, siis ei saa haigused levida Taimetoidulisus ehk herbivooria – on taimetoidulise looma (herbivoori) ja taime omavaheline toitumissuhe. Kasulik vaid loomale
(kasvab hästi tagasi) , loomale kasulik - võib taimele ka kasulik olla, näiteks võivad linnud aidata laiali levitada taimede seemneid, mis soodustab viimaste paljunemist - taimedele ei meeldi, et neid ära süüakse (kohastumused: okkad, mürk, näiteks jugapuu) 5. Parasitism - Eri liikide vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik, kasu saaja on parasiit, kahju saab peremees, näiteks paeluss ja kodusiga, kägu ja linavästrik 6. Konkurents - Mõlemale osapoolele kahjulik, tulemus - üks osapool hukkub või loomade, lindude ja putukate puhul rändab mujale Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on seotud elusorganismid ja eluta keskkond Eesti aladele on tavalised ökosüsteemid metsad ning osades kohtades ka sood ja rabad
inimesele tervisehäireid. Inimese parasiidid on ka sääsed, kirbud, lutikad ja täid. Parasitismi liigid Obligatoorsed parasiidid: Fakultatiivsed parasiidid: Peavad kindlasti teatud eluperioodil Toituvad võimaluse korral peremehest toituma. peremehest, kuid peremehe puudumisel saavad ikkagi edasi Lisaks solkmele on obligatoorne areneda. parasiit ka paeluss. Kumbki ei saa peremeesorganismi sattumata edasi Inimese verd imev sääsk on areneda ja paljuneda. fakultatiivne parasiit. Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitmissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla ise ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Esimesed selgroogsed karnivoorid olid kalad. Esimesed neljajalgsed karnivoorid
Konkurents sama või eri liikide vastastikku piirav kooseluvorm; näiteks noores kuuskis konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik; näiteks solge on parasiit inimese organismis, ka sääsed Obligatoorne parasiit parasiit, kes peab teatud eluetapil peremehest toituma; näiteks paeluss Fakulatiivne parasiit toituvad võimaluse korral peremehest, kuid saavad ka ilma edasi areneda; näiteks sääsk Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe; kiskja ehk karnivoor Herbivooria toitumissuhe tamtoidulise looma ja taimeliigi vahel; taimedel on selle vastu kohastumused: okkad, karvad, eritised; herbivoorid lehetäi, metskits, viidikas jne Omnivoorid segatoidulised loomad; näiteks karu, metssiga, inimene Areaal iga liigi levila
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised t...
37. okaspuud suurim paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm (nt mänd, kuusk, kadakas) 38. ontogenees org-de individuaalne areng, mis seisneb arengufaaside vaheldumises(tsüklid) 39. paleobotaanika teadusharu, mis uurib taimede jäänuseid kivimeid(kivistised, fossiilid) 40. paljasseemnetaimed taimede hõimkond, mille seemned arenevad katmatult (mänd, jugapuu) 41. parasiit organism, mis kasutab teist organismi oma elutegevuseks (nt sääsk, paeluss 42. plastiid taimede organellid, mis on ümbritsetud membraaniga 43. puhmas kääbuspõõsas; puittaime eluvorm (nt jõhvikas, pohl, kanarbik) 44. puisniit puude ja põõsastega heinamaa 45. puu puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi 46. põllukultuur 47. põõsas puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi 48. pärandkooslus kooslus , mis on kujunenud pikaajalise inimtegevuse tulemusel 49. pärismaine liik e
ja lühemad toruluud. 2.Rühmita loetelus antud paljunemise näited (pealkirjasta tabeli lahtrid) abiks TV lk 51 ül 2 Vegetatiivne paljunemine Eoseline paljunemine Suguline paljunemine * metsmaasikas * tulp * maarjasõnajalg * kodukass * hüdra * harilik naat * kartul * kuuseriisikas * meritäht * vihmauss * kuuseriisikas * amööb * nutthallik * paeluss * meriroos * meriroos * hüdra * järvekarp * maarjasõnajalg * maarjasõnajalg * nutthallik * käsnad * metsmaasikas * silmviburlane * harilik naat * kartul 3.Millisel paljunemisel on kõige rohkem ja millisel kõige vähem pärilikke muutusi? Miks?
1. Sümbioos: nt mükoriisa ehk seenjuur: seen saab juurest orgaanilisi aineid, kuuse juur saab vett. Vastastikku kasulik kooselu. Meriroos ja vähk: meriroos kaitseb vähki, vähk toidab. 2. Kommensalism: nt inimese soolestikus elavad bakterid: inimesele kahjutud/ neutraalsed. Sipelgapesas elavad teised putukad ei häiri sipelgaid. 3. Parasitism: Parasiit toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal või sees. Nt solkmed, paeluss, verekaan, kirp. Kasutatud kirjandus: · Martin, M. Bioloogia põhikoolile III. Tallinn Avita, 2002 · Internetist: http://eelis.ic.envir.ee:8080/convention/cbd_concept www.puks.pri.ee/data//bioloogia.doc http://alorents.googlepages.com/sissejuhatusökoloogiasse www.koolielu.edu.ee/bio/mõisted.okoloogia.doc http://heidihaggi.googlepages.com/heidihaggi1.ppt
kaudu (toiduks uriin, (purunedes sõrmede vahel toorpiima, kuum- Väljaheited, jääb haavand) töötlemata piima- veri, liha toodete või liha tarbimine) Helmintoosid: pikkus nakatumine Kellelt saab? Kuidas levib? Mida kahjustab? paeluss 10m Halvasti Veis (kael ja Nudipaeluss: keedetud/praetud liha, rind) lammas Sarvlooma mida süües areneb seedetrakt -> nudipaeluss vereringe -> lihas = tangud
A) Biotroofne parasitism (ei põhjusta peremehe surma) on looduses laialdaselt levinud. NT sääsk B) Nekrotroofne parasitism: parasiit põhjustab oma elutegevusega peremeesorganismi surma, olles enamasti võimeline iseseisvalt edasi elama. NT paljud kiletiivaliste vastsed elavad putuka röövikute sees C) Välisparasiidid (ektoparasitism): parasiit elab peremeesorganismi pinnal või läheduses. NT paeluss, puuk, lutikad jne D) Endoparasitism - siseparasiidid: parasiit elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes NT bakterid ja viirused A) Ajutine parasitism esineb vaid organismi elu teatud perioodidel või teatud elutsüklitel. B) Alalise parasitismi puhul elavad organismid kogu elu koos. C) sotsiaalne parasitism - Mitmete ühiseluliste kiletiivaliste liigid "varastavad" või "röövivad" teiste liikide pesadest tööisendeid ning rakendavad need "tööle" oma pesades.
Antropogeene tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metskits. Konkurents On liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast.N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi.
· Kisklus- +/-, (+/+ tasakaalustab saakloomade arvu) · Herbivooria +/-(loom ja taim, taimele kahjulik, kuna ta hävineb), +/+ kui loomad aitavad taimel paljuneda nt seemnetega. · Konkurents- -/-, mõlemale poolele kahjulik. 4. Mis on parasitism, millised on selle vormid too näiteid parasiitsetest organsimidest? Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näited: Inimene ja paeluss, kirp ja koer, 5. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel? koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. Positiivsed: · Parem kaitse · Efektiivsem toiduotsimine Negatiivne · Haigused · Konkurent toidu ja elupaiga pärast. 6. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. · Eksosümbioos- üks sübiont teise peal, nt: erakvähk ja meriroos
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
KT evolutsioon Kordamisküsimused. 1 Loomariigi klassid:imetajad, linnud, kalad, roomajad,kahepaiksed 2. Kuidas inimtegevus võib soodustada uute liikide teket. Uute teede või suuremate rajatiste ehitamise tulemusena võivad populatsioonid olla üksteisest eraldatud. Selle tulemusena toimuvad muudatused. Näiteks ei lase kiirteed tigudel liikuda ühest piirkonnast teise.Aja jooksul kujunevad eraldatud populatsioonid geneetiliselt erinevateks. Olelusvõitluse tulemusena kas liigid surevad välja või muutuvad uute tingimustega, nii tekivadki uued liigid. 3. Võrrelge kohanemist ja kohastumist * Kohanemine on organismi individuaalne sobitumine elukeskkonna tingimustega tema mittepärilike tunnuste tõttu ja see võib olla pöörduv. * Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel( populatsioonil,liigil). Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumi...
organismide elutegevst mõjutavaid keskonnategureid nim. ökoloogilisteks teguriteks.ABIOOTILISED TEGURID - pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid. BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne, kahjulik. abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kane...
Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnaseks muutumine sarnastes tingimustes. Veeloomade kehakuju on sarnane. Nt: Delfiinil on tunnusd, mis sarnanevad imetajatega: imetamine, poegade sünnitamine Evolutsiooniline regress ehk tagasiminek* Toob kaasa: a) Taandarenemine: a. Osaline – puudutab mingit kindlat kehaosa (rudimendid – elundi embrüonaalne alge). Nt inimeste karvkate. b. Täielik – parasiitne eluviis (siseparasiidid) Nt paeluss, solkmed, viirused i. Neil pole liikumiselundeid, vereringet, närvisüsteemi, meeleelundeid. ii. Aga on hästi arenenud paljunemiselundid Kordamine 1. Evolutsiooni geneetilised alused (mutatsiooniline – ja kombinatiivne muutlikkus) 2. Olelusvõitlus 3. Looduslik valik (kol vormi, joonised) 4. Kohastumused 5. Liigi teke (ristumist takistavad tegurid, liigi tekke järjestus) 6
Tallinna Ülikool KÖÖGILEKSIKON Toiduvalmistamise tehnoloogia I Tallinn 2012 1 A (Crassostrea virginica) ja suur hiidauster(Crassostrea gigas). Sisaldavad rohkesti fosforit, rauda, tsinki, joodi ja vitamiine. Austriliha värvus varieerub roosakaspunakast rohekassiniseni, al dente - tähendab, et ,,on hamba all tunda". Väljendit olenevalt sordist on liha sitke ja krõmpsuv või rasvane ja pehme. kasutatakse pasta ja köögiviljade küpsuse väljendamiseks. Ei ole Karpi avatakse spetsiaalse noaga ja kindaga, ...
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki orga...
Organismi Kasulik Osapoole Näited de- või d vahelise kahjulik suhte vorm Konkurent Kahjulik konkurend Taimed, kes võitlevad valguse pärast. Loomade s id puhul, kus tugevamad sunnivad nõrgemaid alistuma. Parasitism Parasiit, Paeluss ja inimene kahjulik peremees- organism Röövlus/ kahjulik Kiskjad, hunt sööb lamba ära kisklus saakloom Herbivoori herbivoori liblikaröövlid söövad taime a kahjulik d Mutualism kasulik Peremeesl taimede suhe seente mükoriisaga, mis varustab iik, bakter taime anorg. ühendite ja mitmete
1. PARASITISM- toitumissuhe, kus üks organism (parasiit) toitub organismi (peremees) kehavedelikest või kudedest. See on ühele kasulik ja teisele kahjulik. - Ektroparasitism(nt soojavereliste loomade verd imevad putukad) Koer --- toit, elupaik -----põhjustab sügelust, imeb verd (kirp) - endoparasitism (nt bakterid, soolenugilised ja viirused) Inimene -------> toit, elupaik ---- toitainete puudus, mürgised ühendid (solge, paeluss, laiussid, maksa-kakssuulane e maksakaan, naaskelsaba) 2. SÜMBIOOS (kahe liigi vaheline suhe, mis on mõlemale kasulik - sipelgas - aitab talvituda, kaitseb - annab taimemahla (lehetäi) - seen vesi ja mineraalained annab orgaanilisi aineid (puu) 3. KISKLUS e karnivooria- toitumissuhe, kus üks loom (röövloom) sööb teist (saakloom). - ilves toitub jänesest annab toitaineid (jänes) 4. HERBIVOORIA e taimetoidulisus- toitumissuhe, kus rühm loomi toituvad taimedest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
