Tekitaja Puukborrelioos e. Lyme tõbi kuulub looduskoldeliste haiguste rühma ja seda põhjustab spiroheet (spiraalikujuline bakter) Borrelia burgdorferi, mida leidub puugi seedekanalis. Haigust nimetatakse Lyme'i tõveks USA Connecticuti osariigi Lyme'i asula järgi, kus seda 1975. aastal esimest korda kirjeldati. Haigust tekitav bakter, mis esineb imetajate ja lindude veres ning levib inimesele puukide vahendusel, avastati tükk aega hiljem, alles 1984. aastal. Levik maailmas ja Eestis Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud. 1999. aastal registreeriti 321 haigusjuhtu. Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja mõnes Aasia riigis leidub mitmeid borreliabakterit levitavaid puugiliike. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30 % puukidest. Hoolimata sellest suurena näivast protsendist on risk pärast puugihammustust haigestuda ainult ük...
PUUKBORRELIOOS Lyme'i tõbi ehk borrelioos on spiroheedi Borrelia burgdorferi nakkus, mida levitavad puugid ja mis avastati 1984. aastal ning mis esineb imetajate ja lindude veres ja mis levib puukide vahendusel, kuna bakterit leidub puukide seedekanalis. Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ning igal aastal haigestub üle 300 inimese. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad. Haigustunnused: Lyme'i tõbi võib avalduda kuid või isegi aasta pärast puugi hammustust. Esmalt tekib hammustuskohale härjasilma meenutav punetus, mis pidevalt laieneb. Seejärel võivad ilmneda närvi ja südametalitluse häired, lihasvalu. Küllalt sageli areneb haigeil liigese ning lihasepõletik ehk artriit. Diagnoosimine. ...
Puukborrelioos e. Mycobacterium tuberculosis PuukBorrelioos e. Lyme'i tõbi kirjeldati USA's Connecticut'i osariigis Lyme'i asulas 1975. aastal esimest korda kuulub looduskoldeliste haiguste rühma Spiroheet (Borrelia burgdotferi), mida leidub puugis seedekanalites Nakatumine nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad jne puukide vahendusel leviv (Eestis võsa ja laanepuuk) Kirjeldus Peiteaeg 332 päeva Varajased sümptomid: peavalu, väsimus, palavik Ringikujuline laienev nahalööve (Erythema migrans), tekib 14 nädala jooksul Hilisemad sümptomid: kahjustused närvisüsteemis, liigestes või südames Ravi Ravitakse antibiootikumidega Puudub vaktsiin Õigeaegne ravi tagab hea paranemise Ennetamine Kanna pikkade varukatega riietust Kasuta putukatõrjevahendeid Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha Hammustuse korral eemalda puuk nahalt võimalikult kiirelt Desinfitseeri Kasutatu...
Puukborrelioos Puukborrelioosi põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis. Erinevalt puukentsefaliidist ei toimu nakatumine koheselt, vaid kahe-kolme päeva jooksul. Kõige tüüpilisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala jooksul. Tüüpiline on paarisentimeetrine punetav laik, mis laieneb pidevalt. Varem või hiljem lööve kaob. Haigusnähtusi esineb ka närvisüsteemis ja südames, seda harvem. Need on märgid, et nakkus levib organismis, ning, et sellele ei pruugi eelneda nahalööve. Haigusnähtusid on veel: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamasti valuhoogude või paistetusena kas ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed. Mõnikord tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist lillakas nahakahjustus,...
Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Str...
Viirushaigused Referaaat Hanna-Liisa Tallinn 2010 Sisukord 3 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rõuged . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rõugete ja tuulerõugete erinevused 4 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rõuged Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Vaktsiiin 5 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Puukentsefaliit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Kuidas vältida puukentsefaliiti? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Mida teha, kui avastad puugi? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Haigusnähud 6 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....
Haige hakkab kartma oma lähedasi, kodu, kõiki tuttavaid asju. Ta sulgub endasse, püüab katkestada kõik suhted ümbritseva maailmaga. Sellisel moel kasvab närvisüsteemi häire tihti üle täisväärtuslikuks vaimuhaiguseks. On olemas kindlad hallutsinatsioonid, mille puhul inimene loob oma mõtetega inimesesarnase olendi, mis elab temast sõltumatult. See olevus võib muutuda nii reaalseks, et võib tuua füüsilist kahju. *Puukentsefaliit *Puukborrelioos *Suitsetamine *Alkohol *Stress *Narkootikumid *Reumad( allergilene põletikuline haigus, mis võib kahjustada südant, liigeseid, kesknärvisüsteemi, nahka ja nahaalust kudet.) *Radikuliidid(Nimmevalu on väga sageli esinev healoomulise kuluga haigus, mis enamikul juhtudel paraneb ise, aga võib põhjustada ka ajutist töövõimetust.) *Valud südames ja *rinnakorvis *Seedehäired *Kõhukrambid *Parkinsoni tõbi
vaktsineerimisest. Funktsionaalne toit Toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsussüsteemi. ,,Hellus" sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME3 mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi. Nakatumise viisid. Piisknakkus (tuberkuloos) Saastunud toidu ja joogiga (salmonelloos) Siirutajad (puukborrelioos) Otsene kontakt haigega (leepra ehk pidalitõbi) Difteeria Levimisviis piisknakkus Kaigusnähtused tursunud lümfisõlmed, köha, häälekaotus, neelamisraskused, palavik, võib põhjustada lämbumist Läkaköha Piisknakkus, ägedad köhahood, vilistav hingamine, võib kaasneda oksendamine ja hapniku puudus. Salmonelloos Saastunud toidu ja joogiga. Iiveldus, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus, väike palavik. Bakter sureb toidu valmistamisel. Teetanus Levib haava kaudu, musta süstlaga
TÖÖLEHT 2 Teema: PUUGIHAMMUSTUS JA SELLEST TULENEVAD HAIGESTUMISED Ülesanne: Loe hoolikalt läbi teema "Puukidega levivad haigused" ja võrdle loetu põhjal puukide poollt levitatavaid haiguseid VÕRDLE JA VASTANDA Märgi, mida sa võrdled Leia sarnasused ja erinevused Ole täpne oma faktidega Teema: Puukensefaliit ja puukborrelioos. I võrdlusobjekt:Puuk ensefaliid II võrdlusobjekt:Puukborrelioos ehk Lyme´i tõbi Millised on nende sarnasused? Puukborrelioosi, aga ka puukentsefaliiti nakatumise riski vähendamiseks tuleks kanda heledaid riideid, toppida püksisääred jalanõude sisse ja kasutada putukatõrjevahendeid.Mõlemad on puugu käest saadavad haigused. Millised on erinevused? Millised on erinevused?
Baktereid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks Enamik nest moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi Erinevalt viirushaigustest, saab bakterhaigusi ravida antibiootikumidga, abi vältimisel ka vaktsineerimisest Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused Nakatumisviisid Otsene kontakt Piisknakkus (sülg, veri jne) Toidu ja veega Sugulisel teel Siirutajate vahendusel Levimuimad ja tuntuimad haigused Puukborrelioos Puugihammustuse tagajärjel Tunnusteks on ringikujuline lööve hammustuskohalt, palavik, külmavärinad, liigesevalud ning lõpuks närvisüsteemihäired Ennetada ei saa, vältida saab vaid puugihammustust Ravitakse antibiootikumidega Salmonelloos Nakatumine toimub süües toorest muna ja linnuliha Tunnusteks on palavik, kõhu- ja peavalu, kõhulahtisus, raskematel juhtudel ka septitseemia ja elundikahjustused Ennetada saab täites hügieeninõudeid ning küpsetades eelpool mainitud
Difteeria Kurk Katk Lümfisõlmed, kopsud Düsenteeria Peensool Koolera Peensool Botulism Närvisüsteem Teetanus Närvisüsteem Süüfilis Suguelundid Gonorröa Suguelundid Puukborrelioos Nahk, närvisüsteem Bakterite kasutamine biotehnoloogias 1. Toiduainetetööstus (aminohapete tootmine, toidupaksendajad) 2. Farmaatsiatööstus (antibiootikumid, vitamiinid) 3. Tekstiilitööstus 4. Energeetika 5. Loomakasvatus 6. Keskkonnakaitse (Heitvete puhastamine) 7. Metallurgia 8. Meditsiin 9. Põllumajandus 10. Orgaaniliste hapete, etanooli tootmine
ERINEV SARNANE Tekitaja X Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), puugid) koduloomad ning linnud.
Mittepärilike viirushaiguste ennetamine: vaktsineerimine Mittepärilike bakterhaiguste ennetamine: hügieen, liha ja muna korralik kuumutamine ravi: antibiootikumid Viirushaigused Bakterhaigused Päriliku eelsoodumusega Rõuged, leetrid, Salmonelloos, Kõrgvererõhutõbi, punetised, mumps, tuberkuloos, lühinägevus, gripp, marutõbi, puukborrelioos, difteeria, suhkruhaigus, puukentsefaliit, A-B düsenteeria, teetanus, alkoholism, rasvtõbi, hepatiit, AIDS, herpes, gonorröa kopsuvähk, reuma, lastehalvatus, skisofreenia soolepõletik
BAKTERIAALSED HAIGUSED TUBERKULOOS Laialt levinud nakkushaigus Äge või krooniline Kopsudele ja nende lümfisõlmedele Iga päev sureb u. 5000 inimest Eestis on haigeid umbes 30/100 000 Ravitav! Peiteperiood 2-12 nädalat Puukborrelioos Haigus võib avalduda väga erinevalt Spetsiifiline ringikujuline nahapunetus (1-4 nädala pärast) Haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames Väsimus Peavalu Iiveldus Kehakaalu langus Palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Puugid levitavad kahte haigust Düsenteeria · Bakteriaalne nakkushaigus · Düsenteeria kutsuvad esile sigellabakterid · Levib saastunud vee ja toiduga · On tüüpiline troopikas ja arengumaades
võimalik. · Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga pesta. · Kui pärast hammustust märkad ringikujulist punetust või muid sümptomeid, pöördu kohe arsti poole. Haigused, mida puugid võivad levitada on: · puukentsefaliit, · Puukborrelioos · erlihhioos Kuidas end puukide eest kaitsta? · Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas. · Heledad riided on tumedatest soovitatavamad, sest nende peal on puugid hästi näha ja on võimalik nad juba enne hammustust eemaldada. · Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda ning seetõttu tuleks puuke otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel) ja jalgevahe. · Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist
muid sümptomeid, tuleb pöörduda kohe arsti poole. Haigused mida puugid võivade levitada Puukentsefaliit: võsapuuk ja laanepuuk Gripitaolised haigusnähud võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad jääknähud Tasakaaluhäired,jäsemete halvatused,peavalu, keskendumis- ja mäluhäired Ei levi inimeselt inimesele Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus. Puukborrelioos: kahjustab nahka, närvisüsteemi,liigeseid ja südant võsa- ja laanepuuk Puukentsefaliidi leviku kaart Kuidas end puukide eest kaitsta Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi. Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas Heledad riided Kinnine, pikkade varrukatega riietus ja pikad püksid Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda,
(Vastus: Taim, kes kasvab teiste taimede koorel, lehtedelja okstel) Bioloogia tund!!! Kes kuuluvad limuste alla? (Vastus: Teod, karbid ja peajalgsed) Füüsika tund!!! Mis on resultantjõud? (Vastus: Jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku) Bioloogia tund!!! Nimeta kaks põhilist haigust mida võivad puugid levitada. (Vastus: Puukentsefaliit ja puukborrelioos) Muusika tund!!! Kumb on kurvakõlaline, kas moll või duur? (Vastus: moll) Muusika tund!!! Mismoodi tähistatakse tähega nooti la? (Vastus: A) Eesti keele tund!!! Millisele neist tuleb komad vahele panna, kas samaväärsetele määrustele või hõlmavatele määrustele? (Vastus: Samaväärsetele määrustele) Eesti keele tund!!! Määruse mõiste. (Vastus: Määrus- Lauseliige, mis märgib tegevuse
spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Bakteritel on oluline roll mulla kujundajatena Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterite poolt tekitatavad haigused *süüfilis *läkaköha *katk *difteeria *tuberkoloos *puukborrelioos Bakterid lagundavad sõraliste seedekulglas taimeraku kestade tselluloosi. Hambaaugud tekivad hambakatust, mille moodustavad bakterid. Bakterid lõhustavad toidus sisaldavaid suhkruid ja muudavad need piimhappeks. See aga reageerib hammaste koostises olevate kaltsiumisooladega. Biotehnoloogia tegeleb organismile omaste protsesside saamisega tehislikes tingimustes
Puukentsefaliit Puuk-borrelioos Puugi "hammstuspiirkonnas" punetav laik Tekitaja viirus Tekitaja viirus Kahelaineline palavik Võimalik levik kitsepiimaga Puugi "hammustuspiirkonnas" punetav laik Plaaniline vaktsineerimine Võimalik vaktsineerida Kahelaineline palavik Kõhulaihtisuse esinem0ine 13. Nimeta tekitajad Puukborrelioos Gripp Salmonelloos IV rühm 1. Milline järgmine fakt(id) on õige(d) Patogeensus on mikroobi organismi tungimise võime mida patogeensem on mikroob, seda rohkem suudab ta püsida keskkonnas patogeensuse järgi on oportunistlikel mikroobidel väiksem võime haigusi esile kutsuda kui tõelistel patogeenidel patogeensus on mikroobi võime muuta oma ravimresistentsust 2. Laboratoorse immunoloogilise meetodiga eelkõige määratakse:
35) Seened kasvavad mikrobioloogilistel söötmetel aeglaselt, mistõttu neid kasvatatakse kuni neli nädalat. Seened kasvavad aeglaselt, v.a Candida. 36) Ureaplasma urealyticum – suguteede infektsioon, Mycoplasma hominis – suguteede infektsioon, Chlamydia trachomatis – LGV, Chlamydophila pneumoniae – pneumoonia, Mycoplasma pneumoniae – pneumoonia 37) Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum levivad põhiliselt sugulisel kontaktil. 38) Lyme tõbi ehk puukborrelioos 39) Leptospiroosi nakatumine toimub enamasti veega, mis on kontamineeritud nakatunud loomade uriiniga. 40) Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. 41) Spiroheetide laboratoorne diagnostika põhineb viroloogilistel ja seroloogilistel uuringutel. 42) Spiroheetide morfoloogia erineb bakterite omast, kuna nad omavad elastset rakuseina. 43) Treponema pallidum subsp. pertenue – vabarnatõbi ehk framböösia, Treponema pallidum subsp
TARUVAIKU KÜÜSLAUKU SIBULAT PETERSELLI KIBUVITSAMARJATEED PÄRNAÕIETEED BAKTERIAALSED HAIGUSED BAKTERIAALSED HAIGUSED ON HAIGUSED, MIDA PÕHJUSTA- VAD PATOGEENSED BAKTERID (nt difteeria, läkaköha) BAKTERIAALSED HAIGUSED ON ENAMASTI NAKKUSHAIGUSED. HAIGESTUMISEKS ON VAJA KINDLAT HULKA TÕVESTAVAID HAIGUSTEKITAJAID. Läkaköha põhjustavad BAKTERHAIGUSTESSE NAKATUMINE PIISKNAKKUS (nt tuberkoloos) SIIRUTAJAD (nt puukborrelioos) SAASTUNUD TOIT JA JOOK OTSENE KONTAKT HAIGEGA PUUGID LEVITAVAD PUUKBORRELIOOSI KUIDAS ENNAST KAITSTA BAKTERHAIGUSTE EEST? HAIGESTUNUGA KONTAKTI VÄLTIMINE HÜGIEEN IMMUUNSUSE TUGEVDAMINE TERVISLIKUD ELUVIISID VAKTSINEERIMINE BAKTERHAIGUSTE RAVI ERINEVALT VIIRUSHAIGUSTEST, SAAB BAKTERIAALSEID HAIGUSEID RAVIDA ANTIBIOOTIKUMIDEGA. ENAMASTI ON ANTIBIOOTIKUMID SUUNATUD BAKTERI RAKUS
Inimesega kooselu -Vitamiinide ja ensüümide tootmine organismis (K- vitamiini, foolhapet, biotiini) -Seedekulglas aitavad toitu seedid (piimavalke, süsivesikuid) - Moodustavad normaalse mikrofloora nahal, soolestikus s.t inimese lõhna, tagavad immuunsuse -Tõvestavaid on vähemuses 3. Haigusetekitajad - neid on väga vähe. Süüfilise tekitaja Bakterhaigused Botulism, teetanus, koolera, difteeria,düsenteeria, puukborrelioos, salmonelloos, klamüüdia, gonorröa e. tripper, süüfilis, siberi katk, iseeneslik abort, pidalitõbi e. leepra, tuberkuloos, läkaköha, tüüfus, bakteriaalne kopsupõletik (tekitajaks Hemofilus influenza või Pneumokokk) , leegionäride haigus
Kui haigust ei diagnoosita ja ravi ei alustata, võib inimene surra ühe ööpäeva jooksul. Katkupõhjustajad paljunevad kiiresti inimese veres ning lagundavad inimese vererakke. Selle tagajärjel tekivad mustad villid nahal. Eestis oli viimane katkuepideemia 17101712 PUUGID Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad. Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel. Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt. PUUGID - BORRELIOOS Borrelioos on haigus, mille eest tuleb eriti hoolikalt hoiduda suvel metsas käies. Selle haiguse põhjustajad levivad puukide vahendusel. Kui borrelioosipõhjustajat kandev puuk
1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Õige 2. Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Õige, rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest, mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu. 3. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas. Õige Põhjendage rakuteooriast lähtuvalt, miks erinevalt bakteritest ei liigitata viirusi elusolendite hulka Bakterid Viirused 1.Stimuleerib antikehade teket. 1.Puukborrelioos 2.Haigusi ravitakse antibiootikumidega. 2. Tuberkuloos 17. Leidketekstist neli viga ja parandage need. Päristuumse raku kesta läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- jakaredapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub lipiidide süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine erinevate ainetega. Neis toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi.
ilmneda muhud ei ole valulik Koolera · saastunud joogi- ja toiduga, väljaheidetega · Haigusnähud: tugev kõhulahtisus, oksendamine, krambid, veekaotus võib põhjustada surma · Ennetamine: vaktsineerimine Botulism · toiduga, haava kaudu · neelamis ja kõnehäired, oksendamine, kõhuvalu, halvatus · Ennetamine: keeta toitu 100 kraadi juures üle 10 minuti · ravi aint antitoksiinidega Puukborrelioos · levib puugihammustusega · ringikujuline punetus hammustuskoha ümber; 2 perioodi · ennetamine puugihammustuse vältimine · ravimine antibiootikumidega Düsenteeria · Saastunud joogi- ja toidu kaudu levib · kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik, krambid · ennetamiseks tuleb pidevalt kontrollida inimesi · ravib antibiootikumid vedeliku andmine, esineb alla 10 aasta vanustel lastel Tuberkuloos · piisknakkusega levib
Tekib bakterite, sülje ja toidujääkide ühendumisel hamba igeme piirile. Bakterite kolooniad hakkavad eritama mitmesuguseid kahjulikke happeid ja toksiine. 27. Nimeta ja kirjelda sagedasemaid bakteriaalseid haigusi ning nende levimisviise (difteeria- piisknakkus, salmonelloos- saastunud vee ja toidu kaudu, teetanus- sügavate haavade saastumisel mullaga, leepra- hui teangi, kontaktnakkus vbolla, koolera- saastunud vee ja toidu kaudu, botulism- saastunud konservide kaudu, puukborrelioos- puugihammustuse kaudu loomadelt inimestele, düsenteeria- saastunud käte vee ja toidu kaudu, tuberkuloos- õhupiisknakkusena, süüfilis- suguliselt, gonorröa- suguliselt). 28. Milliste bakteriaalsete haiguste vastu toimub hetkel Eestis plaaniline laste vaktsineerimine? Tuberkuloos, difteeria, teetanus, läkaköha, hemofilus influenza b-tüüp 29. Kuidas ravitakse bakteriaalseid haigusi? Bakteriaalseid haigusi ravitakse antibiootikumidega. 30
naha nekroos. Roospõletik: pindmine tselluliiditüüpi infektsioon, võivad tekkida verised villid. Impetiigo: tavaliselt vesiikulid või pustulid rühmadena, mis rebenevad ja kattuvad koorikutega. Furunkulid ja karbunkulid algavad punetava valuliku kühmuna, mis küpsedes avanevad naha pinnale ja eritavad mäda. Kaasneda võib lümfangiit, mis on eriti ohtlik pea piirkonnas 3. Puukborrelioos: iseloomulik on erüteemi teke ( erythema migrans), kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku, mis tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1-4 nädala jooksul pärast puugihammustust, aja möödudes lööve kaob. 4.Allergilised nahalööbed: reaktsioon kemikaalidele, kosmeetikavahenditele,ravimitele, toidule, tavaliselt tekib sügelev paapul 5
Puukentsefaliidi vastu ei ole sobivat ravi. Nakatunuid võib lohutada teadmine, et haiguse korra läbipõdenud saavad eluaegse immuunsuse. Kuid ebameeldivusi on võimalik ennetada lastes end vaktsineerida. Vaktsineerimine Puukentsefaliidi vastu kaitseb tõhusalt vaktsineerimine, mis koosneb kolmest süstist. Esimese ja teise vahe on 1-3 kuud, kolmas süst tehakse 9-12 kuu pärast teist. Edaspidi vaktsineeritakse iga kolme aasta tagant. · Puukborrelioos Puukborrelioosi põhjustab bakter, millega nakatumise esimeseks tunnuseks on puugi hammustuse kohale tekkiv nahalööve. Kuid võib juhtuda, et haigustunnused ilmnevad närvisüsteemis, liigestes või südames. Arsti juurde tuleks minna juba siis, kui on tekkinud väiksemgi nakatumise kahtlus, sest alati ei alga haigus nahalööbega. Kahjuks ei teki pärast borrelioosi läbipõdemist immuunsust ja praegu veel puudub ka vaktsiin. Kuidas vältida haigestumist?
33. Mille poolest erineb bakterirakk päristuumsetest rakkudest (vähemalt kolm iseärasust) Bakterirakk on prokarüootne ehk eeltuumne rakk, mis paljuneb pooldumise teel. Nad on hästi väiksed, neil puudub tuum, Golgi kompleks, tsütoplasmavõrgustik, saavad vahetada ehk nö üle kanda geneeti Val olevatele bakteritele. 34. Mil viisil levivad bakteriaalsed haigused? · Piisknakkus (tuberkuloos) · Saastunud toidu ja joogiga (salmonelloos) · Siirutajad (puukborrelioos) Otsene kontakt haigega (leepra ehk pidalitõbi 35. Too eelneva juurde näiteid? Piisknakkus- läkaköha. Koolera- saastunud toidu-ja joogiga. Süüfilis-sugulisel teel 36. Milliste haiguste puhul on antibiootikumide ravi mõttekas? Läkaköha puhul, koolera, puukborrelioos, süüfilis. 37. Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks? Bakterite paljunemiseks ehk pooldumiseks on vaja
Haigus Nakatumine Kahjustuspiirkond organismis Difteeria Piisknakkusena Kurk ja kõri (võib põhjustada lämbumise) Kopsupõletik Piisknakkusena Kopsualveoolide, bronhioolide põletik Puukborrelioos Puukide vahendusel Punetus hammustuse kohal, närvisüsteemi kahjustused Salmonelloos Toiduga (munad, kanaliha) Soolestik Düsenteeria Toiduainete ja pesemata käte Soolestik vahendusel Botulism Toiduga (konservidega) Närvisüsteem
Enamk neist moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõkestavaid haigus tekitajaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Nakatumine bakterihaigustesse Bakteraalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused. Nakkusviisid: a) Piisknakkus(tuberkuloos) b) Saastunud toidu ja joogiga(salmonelloos) c) Siirutajad(puukborrelioos) d) Otsene kontakt haigusega(pidalitõbi) Bakterite roll looduses 1. Lagundajad ehk destruendid Koos seete ja algloomadega olulised orgaanilise aine lagundajad. Tagavad ainete ringlemise ökosüsteemis. Süsinikuringe, Lämmastikuringe. 2. Sümbiondid Sümbioosis taimede, loomade ja seentega. Inimese nahal ja sooles. Liblikõieliste taimede juurtel mügarbakterid. Timetoiduliste seedeolendkonnas tselluloosi lagundajad. 3
o Organismi kasvamine ja areng põhineb rakkude jagunemisel · Rakkude uurimismeetodid o Valgusmikroskoobid o Värvimistehnika o Kudede lõikamine õhukeseks o Katsed bakteritega o Elektronmikroskoobid o Kompuutertehnika · Bakteriaalsed haigused (tunnused, levimisviisid, kuidas hoiduda) o Tuberkuloos köha (üle 3 nädala, verine), öine higistamine - piisknakkus - sõita pigem oma transpordiga, pesta korralikult käsi o Puukborrelioos ringikujuline nahapunetus, väsimus, peavalu, iiveldus, palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas - puuk kannab edasi kontrollida pärast metsas käimist riideid, juukseid, kanda metsas /võsas liikudes pikki riideid o Düsenteeria kõhuvalu, palavik, kõhulahtisus saastunud vee ja toiduga olla arengumaades reisides toidu ja veega ettevaatlik (mitte süüa tänavatoitu ja kohalikku kraanivett)
· Mikroobivabad organismid on haigustele ülivastuvõtlikud, sest nende immuunsüsteem pole korralikult välja arenenud · Bakterid, mis põhjustavad organismi tungides haigusi on patogeensed bakterid(eritavad mürgiseid aineid e bakteritoksiine, mis kutsuvad esile kohekahjustusi) · Patogeensed bakterid satuvad organismi: õhk(piisknakkus, tuberkoloos); toit, jook(botulism, salmonelloos); kontakti teel: nahk, limaskestad(süüfilis); siirutajate abil(putukad, loomad- puukborrelioos) ja muld(teetanus) · Leviku teed organismis: vere ja lümfiga(süüfilis), närvikiududega(teetanus ja botulism), levitavad toksiine(difteeria) · Toksiinid on reeglina valgulised aineid ja neil on väga spetsiifiline toime · Virulentsus- haigustekitaja patogeensuse aste(kui ohtlik on) · Kaitse on vaktsineerimine: nõrgestatud või surmatud bakteritega; nõrgestatud toksiinidega · Organismis tekib imuunvastus=aktiivne immuunsus · Passiivne immuunsus= valmis antikehad
Ülekanne käte kaudu,nakatunud voodipesu, õhu kaudu aerosoolide ja nahakettudega. Ohustatud isikud: Vältimine: · põllumajandustöötajad · käte hügieen · meditsiinitöötajad · desinfitseerivad ained · toiduainetetööstuse töötajad · kaitsekindad · loomakasvatajad · infektsioonide ravi · metsamajandus Puukborrelioos Inimesele kandub võsa- ja laanepuugilt. Ohustatud isikud: · metsatöölised · metsavahid · karjased · põllumajandustöötajad · teised välitöödega seotud isikud Klamüüdia Levib sugulisel teel, otsesel kontaktil genitaal- või urinaareritistega, piisknakkusena, võimalik on levik ka halvasti kloreeritud veega ujumisbasseinides. Ohustatud isikud: · linnukasvatajad · loomaaiatöötajad · meditsiiniline personal · sõjaväelased
lämbumine) Toksiinid = reeglina mürgised valgulised ained, millel on väga spetsiifiline toime. Osa baktereid eritab toksiine oma elutegevuse käigus. Teine osa on mürgised alles pärast nende surma (lagunedes). Inimorganismi satuvad toksiinid: * õhu kaudu (piisknakkus, nt tuberkuloos) * toidu ja joogiga (toidunakkus nt salmonelloos) * naha-, limaskestade kaudu (kontaktnakkus, nt süüfilis) * siirutajate kaudu (puukborrelioos), mulla kaudu (teetanus) virulentsus haiguse tekitaja patogeensuse aste. Teetanus takistab lihaste lõdvestumist; satub organismi mikrohaavade kaudu. Botulism äge toidumürgitus, mis lõpeb närvihalvatusega. Peiteperiood 12-36 tundi. Takistab lihaste kokkutõmbeid (ka nende, mida me ise ei kontrolli, nt. hingamiselundkonna lihased) Algab valudega lihastes ja hingates; topeltnägemine; neelamine häiritud. Tuberkuloosi tekitajaks Kochi kepike.
Bakteriaalsete haiguste raviks kasutatakse antibiootikume, osade bakterihaiguste (toksiinide) vastu vaktsineeritakse, aga bakterit ennast antikeha kahjutuks ei tee. Toksiinib on valgulise ehitusega. On baktereid, mis muutuvad toksiliseks lagunema hakates. Bakterite tekitatavaid haigus: salmonelloos (toiduainetega), düsenteeria (toiduainete ja pesemata käte vahendusel), botulism, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kopsupõletik, puukborrelioos, difteeria, tuberkuloos (hingamisteede kaudu), gonorröa (sugulisel teel).
g) biopuhastises (reovee puhastamiseks) Ülesanne 7 a) surnud organismide lagundamisel b) süsinikuringes c) lämmastikuringes Bakterhaigused Haigus Nakatumine Kahjustuspiirkond 1.Difteeria Piisknakkus Kurk, kõri 2.kopsupõletik Piisknakkus Kopsualveoolide, bronhioolide põletik puukborrelioos Puukide vahendusel Punetus hammustuse kohal, närvisüsteem Salmonelloos Toiduga Soolestik (munad, kana ) Düsenteeria Toiduainetega, pesemata Soolestik käed Botulism Toiduga (konservid) Närvisüsteem
Levivad fekaalidega saastunud toiduainete kaudu. Kõhulahtsust tekitab enterotoksiin ja palavikku endotoksiin. Elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Shigelloos e. Batsillaarne düsenteeria – jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Levib (fekaalidega saastunud) toidu ja veega. Põhjustab Shigella bakter. Gonorröa e. Tripper – tekitajaks N.gonorrhoeae. Peamiselt seksuaalkontakt kaudu. Ründavad suguteede, silma, pärasoole ja neelu limaskesta, põhjustades ägedat mädapõletkku. Puukborrelioos e.Lyme'i tõbi- Borrelia burgdorferi. Satub organismi puugi süljest. Borrelia looduslik reservuaar on mitmed metsloomad: hirved, põhjapõdrad, paljud linnud. Kahjustab primaarselt nahka, närvisüsteemi, südant ja liigeseid, aga ka neerusid. Süüflis – Trepoema pallidum, on patogeensetest treponeemidest olulisim. Sugulisel teel. Ei läbi tervet nahka seega on vaja nakatumiseks nahavigastust. Bakter paljuneb selle koha
spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Bakteritel on oluline roll mulla kujundajatena Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterite poolt tekitatavad haigused *süüfilis *läkaköha *katk *difteeria *tuberkoloos *puukborrelioos Bakterid lagundavad sõraliste seedekulglas taimeraku kestade tselluloosi. Hambaaugud tekivad hambakatust, mille moodustavad bakterid. Bakterid lõhustavad toidus sisaldavaid suhkruid ja muudavad need piimhappeks. See aga reageerib hammaste koostises olevate kaltsiumisooladega. Biotehnoloogia tegeleb organismile omaste protsesside saamisega tehislikes tingimustes Aine- ja energiavahetus
1990. aastal kasutati pestitsiide ehk taimekaitsemürke 1,37 kg/ha kohta, praegu on see arv veelgi väiksem (võrdlusekd Holland: 20kg/ha). Tervishoid Soojemas maailmas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Eriti probleemseteks aladeks muutuvad praegused malaaria levikuala piiriterritooriumid, sest nendel aladel elavatel inimestel pole välja arenenud immuunsust malaaria vastu. Lisaks malaariale hakkavad sagenema ka puukborrelioos ning arboviiruse põhjustatud entsefaliit. Kuumade päevade sageduse suurenemine põhjustab suurlinnades õhu halvenemist, mis omakorda viib välja südame-, kopsu- ning teiste haigusteni. Suureneb suremus, eriti just vanemate inimeste seas. Hullenevad põuaperioodid, eriti vaesemates riikides, võivad vähendada värske ja puhta joogivee varusid. Keskmistel laiuskraadidel leviv põud ning merepinna tõusu põhjustatud näljahäda ning looduskatastroofid viivad välja
kroonilistest, aksonaalsetest või demüeliniseerivatest, geneetilistest või omandatud neuropaatiatest. Kui mononeuropaatia põhjuseks on trauma või surve ühele närvile (nt mediaannärvi ehk keskpidise närvi kahjustus karpaalkanali ahenemisest ja survest närvile), siis polüneuropaatiate põhjuseid on oluliselt rohkem. Paljusid närve korraga võib kahjustada teine süsteemne haigus (nt diabeet, erinevad reumatoloogilised haigused), infektsioonid (HIV, puukborrelioos, herpesviirus), ainete puudus (B1, B6, B12 vitamiinid), mürgid (alkohol, ravimid, metallid), organismi enese immuunsüsteem (Guillain-Barré sündroom, multifokaalne motoorne neuropaatia) või geneetiline defekt, mis takistab närvi normaalset funktsioneerimist. Kaebusteks on tundlikkushäired, valu, nõrkus, aga võib esineda ka südametöö, higistamise ja sooletegevuse häireid. Kõige sagedasem polüneuropaatia põhjustaja on diabeet - umbes 2/3
Meningokokk- nakkus on kõrge nakkavusega ning kandub üle inimeselt inimesele köhimisel või aevastamisel. Meningokokk-nakkus võib põhjustada peavalu, kõrget palavikku, oksendamist, teadvuse hägustumist. Raskematel juhtudel võib tekkida sepsis, mis põhjustab kiiret terviseseisundi halvenemist ja võib lõppeda surmaga. Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini Vaktsiin puudub: · Ohatis · Genitaalherpes · AIDS · Puukborrelioos · Erlihhioos Ja paljud teised viiruslikud haigused. 11 Vaktsineerimine Eestis Eestis vaktsineeritakse korrapäraselt 017-aastaseid lapsi tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Tuberkuloosi vastu vaktsineeritakse vastsündinuid 3.5. elupäeval tuberkuloosivastase
Seljaaju traumad Liikvori põhiülesanne on kaitsta ja toita ajukudet. Kaitseb traumade eest. PAREM AJUPOOL JUHIB VASAKUT POOLT.VASAK AJUPOOL JUHIB PAREMAT POOLT!! Peaaju verevarustushäired. Insult TIA(transitoorne isheemiline atakk) NEUROINFEKTSIOONID Meningiit e. ajukelmepõletik Entsefaliit e. ajukoorepõletik/puukentsefaliit Müeliit e. seljaajupõletik Entsefalomüeliit e. peaaju-seljaajupõletik Aju abtsess Puukborrelioos Nakatumine toimub: Piisknakkus, vere kaudu või otsesel kontaktil. ARVESTUSEL vahet teha !! Ajukelme ärritusnähud: MENINGISM- mittepõletikulistest teguritest tingitud ärritusnähud,( liikvori rõhu muutus) MENINGIIT- põletikulistest tegusitest tingitud ärritusnähud. SÜMPTOMID: Peavalu, oksendamine(tsentraalne- järsk oksendamine), fotofoobia- valguskartus, hüperteesia- nahaülitundlikkus, 5
Kiirabi tuleb kutsuda vaid juhul, kui suur hoog kestab üle 10 minuti või kui hood järgnevad üksteisele, ilma et haige vahepeal teadvusele tuleks. 19. PUTUKAHAMMUSTUSED · Puuk o Pintsettide või puugitangidega õrnalt puugist kinni võtta ning keerata o Ära kata puuki õli või rasvaga o Naha sisse jäänud pea on ohtlik, nokk mitte · Puugiga edasikantavate haiguste oht suureneb sedamööda, mida kauem puuk sees on. Puukentsefaliit ja puukborrelioos Puugid on levitajateks sellistele rasketele nakkushaigustele nagu puuk-entsefaliit ja puukborrelioos e. Lyme' tõbi. Mõlemad tõved kuuluvad looduskoldeliste haiguste rühma ning haiguse tekitajate looduslikuks reservuaariks on pisiimetajad ja linnud ning siirutajaks iksoodpuugid. Nakkusohtlik aeg inimesele on seotud puukide aktiivsusperioodiga looduses, s.o. aprilli keskpaigast kuni oktoobri lõpuni. Entsefaliit algab gripitunnustega ja borrelioos punase laiguna!!
teiste haigusteni. Suureneb suremus, eriti just vanemate inimeste seas. Soojemas maailmas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Eriti probleemseteks aladeks muutuvad praegused malaaria levikuala piiriterritooriumid, sest nendel aladel elavatel inimestel pole välja arenenud immuunsust malaaria vastu. Lisaks malaariale hakkavad sagenema ka puukborrelioos ning arboviiruse põhjustatud entsefaliit. (Eestis on borrelioos viimase aja nähtus!)N.Ka Austria sattuda õige pea maade hulka, kus levivad malaaria ja muud troopilised haigused, arvavad Austria teadlased. (1 haigusjuhtum Viinist). Malaariat levitava malaariasääse laiemaks levikuks piisab sealjuures ilmastiku mitte kuigi olulisest soojenemisest. · Hoogustub kõrbestumine: Sahhara levib lõunasse ca 6km aastas. Ohud Eestile
teiste haigusteni. Suureneb suremus, eriti just vanemate inimeste seas. Soojemas maailmas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Eriti probleemseteks aladeks muutuvad praegused malaaria levikuala piiriterritooriumid, sest nendel aladel elavatel inimestel pole välja arenenud immuunsust malaaria vastu. Lisaks malaariale hakkavad sagenema ka puukborrelioos ning arboviiruse põhjustatud entsefaliit. (Eestis on borrelioos viimase aja nähtus!)N.Ka Austria sattuda õige pea maade hulka, kus levivad malaaria ja muud troopilised haigused, arvavad Austria teadlased. (1 haigusjuhtum Viinist). Malaariat levitava malaariasääse laiemaks levikuks piisab sealjuures ilmastiku mitte kuigi olulisest soojenemisest. Hoogustub kõrbestumine: Sahhara levib lõunasse ca 6km aastas. Ohud Eestile
Puugiga edasikanduvad nakkused. puukentsefaliit, borrelioos, ehrlihhioos, babesioos, tulareemia. Puugid säilitavad haigusekitajaid. Puukentsefaliit – inkubatsiooniperiood kuni 2 nädalat, 1.faasis (3-6 p) palavik, iiveldus, oksendamine, müalgia, harva meningeaalsündroom. Vaheaeg u 7 päeva. 2.faas – palavikuline, meningiitiline vorm, poliomüeliitiline vorm (lõtv parees, atroofiad). Vaktsineerimine. Puukborrelioos – multisüsteemne haigus, inkubatsiooniperiood 3-32 p. 7 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 1.staadium – varane lokaliseeritud, hammustuskohal ringjas lööve, peavalu, iiveldus, tem tõus, paresteesiad, sügelus, lihas ja liigesvalud.
Laktoosi talumatus -ei talu piimasuhkrut, saab tarbida hapupiimatooteid 2. Mittepärilikud- nakkushaigused ning organite ja organsüsteemide haigused. a) Viirushaigused Soolatüükad, kondüloomid Herpes: ohatis, genitaalherpes AIDS Hepatiit Gripp jt. hingamisteede infektsioonid Puukentsefaliit Marutõbi b) Bakterhaiguse Tuberkuloos Süüfilis Klamüdioos Tripper Puukborrelioos Angiin Teetanus Salmonelloos Botulism Stafülokokiline toidumürgitus 5 c) Seente põhjustatud haigused Küüneseen Mükotoksikoosid Seenemürgitused d) Parasiidid Kirbud, täid Sügelised Solge, laiuss q Täitke tabel. Haigus Teke või nakatumine, haigustunnused, ennetus ja ravi ..................
Raku diameeter 0,5-5m Raku diameeter 20-40m. LISA 6 Bakterhaigused Haigus Nakatumine Kahjustuspiirkond organismis Difteeria Piisknakkusena Kurk ja kõri (võib põhjustada lämbu mist) Kopsupõletik Piisknakkusena Kopsualveoolide, bronhioolide põletik Puukborrelioos Puukide vahendusel Punetus ham mustuse kohal, närvisüstee mi kahjustused Sal m onelloos Toiduga ( munad) Soolestik Düsenteeria Toiduainete ja pese mata Soolestik käte vahendusel Botulis m Toiduga. Kõige ohtlikum Närvisüstee m toksiin! Kangestustõbi ehk Haava kaudu Närvikoes, krampide
Ravi ja profülaktika. Penitsilliin või ampitsilliin +/- gentamütsiin. Ainus meningiiditekitaja, kes tsefalosporiinidele tundlik pole! Profülaktikas vältida pesemata juurviljade, pooltoore liha, toorjuustu söömist. Kemoprofülaktikat ei ole testitud, vaktsiin puudub. Bakterid mõmm :) 05/06 Borrelia burgdorferi puukborrelioosi puhul (relapsing feverist ei kirjuta) Üldist. Puukborrelioos on dermatoloogiliste, reumatoloogiliste, neuroloogiliste ja kardioloogiliste nähtudega haigus. Tegelikult põhjustavad borrelioosi inimesel 3 liiki Borreliaid. Värvuvad nõrgalt G-. On spiroheedid. Verest puukborrelioosi korral ei leia. Neil on 7-20 flagellumit, mis võimaldavad väänlevat liikumist. On mikroaerofiil. Virulentsus. Toksiine ei tooda, antikehad kõrvaldavad nad kiiresti. Koes peituvad Borreliad suudavad muuta serotüübi-spetsiifilisi
annaabi.ee 
