Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"puukborrelioos" - 56 õppematerjali

puukborrelioos e. Lyme tõbi kuulub looduskoldeliste haiguste rühma ja seda põhjustab spiroheet (spiraalikujuline bakter) Borrelia burgdorferi, mida leidub puugi seedekanalis.
thumbnail
2
doc

Puukborrelioos

Tekitaja Puukborrelioos e. Lyme tõbi kuulub looduskoldeliste haiguste rühma ja seda põhjustab spiroheet (spiraalikujuline bakter) Borrelia burgdorferi, mida leidub puugi seedekanalis. Haigust nimetatakse Lyme'i tõveks USA Connecticuti osariigi Lyme'i asula järgi, kus seda 1975. aastal esimest korda kirjeldati. Haigust tekitav bakter, mis esineb imetajate ja lindude veres ning levib inimesele puukide vahendusel, avastati tükk aega hiljem, alles 1984. aastal. Levik maailmas ja Eestis Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud. 1999. aastal registreeriti 321 haigusjuhtu. Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja mõnes Aasia riigis leidub mitmeid borreliabakterit levitavaid puugiliike. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30 % puukidest. Hoolimata sellest suurena näivast protsendist on risk pärast puugihammustust haigestuda ainult ük...

Bioloogia → Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Puukborrelioos

PUUKBORRELIOOS Lyme'i tõbi ehk borrelioos on spiroheedi Borrelia burgdorferi nakkus, mida levitavad puugid ja mis avastati 1984. aastal ning mis esineb imetajate ja lindude veres ja mis levib puukide vahendusel, kuna bakterit leidub puukide seedekanalis. Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ning igal aastal haigestub üle 300 inimese. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad. Haigustunnused: Lyme'i tõbi võib avalduda kuid või isegi aasta pärast puugi hammustust. Esmalt tekib hammustuskohale härjasilma meenutav punetus, mis pidevalt laieneb. Seejärel võivad ilmneda närvi ja südametalitluse häired, lihasvalu. Küllalt sageli areneb haigeil liigese ning lihasepõletik ehk artriit. Diagnoosimine. ...

Bioloogia → Biotehnoloogia
30 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Puukborrelioos e. Mycobacterium tuberculosis

Puukborrelioos e. Mycobacterium tuberculosis PuukBorrelioos e. Lyme'i tõbi kirjeldati USA's Connecticut'i osariigis Lyme'i asulas 1975. aastal esimest korda kuulub looduskoldeliste haiguste rühma Spiroheet (Borrelia burgdotferi), mida leidub puugis seedekanalites Nakatumine nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad jne puukide vahendusel leviv (Eestis võsa ja laanepuuk) Kirjeldus Peiteaeg 332 päeva Varajased sümptomid: peavalu, väsimus, palavik Ringikujuline laienev nahalööve (Erythema migrans), tekib 14 nädala jooksul Hilisemad sümptomid: kahjustused närvisüsteemis, liigestes või südames Ravi Ravitakse antibiootikumidega Puudub vaktsiin Õigeaegne ravi tagab hea paranemise Ennetamine Kanna pikkade varukatega riietust Kasuta putukatõrjevahendeid Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha Hammustuse korral eemalda puuk nahalt võimalikult kiirelt Desinfitseeri Kasutatu...

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Puukborrelioosi essee

Puukborrelioos Puukborrelioosi põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis. Erinevalt puukentsefaliidist ei toimu nakatumine koheselt, vaid kahe-kolme päeva jooksul. Kõige tüüpilisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala jooksul. Tüüpiline on paarisentimeetrine punetav laik, mis laieneb pidevalt. Varem või hiljem lööve kaob. Haigusnähtusi esineb ka närvisüsteemis ja südames, seda harvem. Need on märgid, et nakkus levib organismis, ning, et sellele ei pruugi eelneda nahalööve. Haigusnähtusid on veel: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamasti valuhoogude või paistetusena kas ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed. Mõnikord tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist lillakas nahakahjustus,...

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Põhilised haiguseid tekitavad bakterid

Spiroheedid: Clostridium botulinum ­ botulismi tekitaja Treponema pallidum ­ süüfilise tekitaja Clistridium difficile ­ Borrelia burgdorferi ­ puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens ­ gaasgangreeni Leptospira interrogans ­ liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae ­ gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis ­ Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Str...

Meditsiin → Nakkushaigused
76 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Viirushaigused (Rõuged ja puukentsefaliit)

Viirushaigused Referaaat Hanna-Liisa Tallinn 2010 Sisukord 3 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rõuged . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rõugete ja tuulerõugete erinevused 4 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rõuged Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Vaktsiiin 5 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Puukentsefaliit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Kuidas vältida puukentsefaliiti? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Mida teha, kui avastad puugi? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Haigusnähud 6 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Närvisüsteemi haigused ja kahjustavad tegurid

Närvisüsteem koosneb kolmest üksteisega tihedalt seotud närvisüsteemist, mis küll üksteist dubleerivad kuid töötavad sealjuures erinevates reziimides. Juhul, kui üks neist läheb rivist välja, haarab see kaasa ka teised. Närvisüsteemi haiguste hulka kuuluvad tihti radikuliidid, reumad, valud südames ja rinnakorvis, seedehäired või kõhukrambid, pidevad ja liikuvad valud. Närvisüsteemi häired võivad olla osalise või täieliku kuulmise kaotuse ning samas ka kohina põhjusteks kõrvades. Käte ja jalgade nõrkus, külmus või kuumus nende sees, peavalud ­ on samuti seotud närvidega. Kohata võib ka närvisüsteemi külmetust. Psüühilised kõrvalekalded saavad alguse hirmudest ja muretsemisest, see viib hallutsinatsioonideni. Hallutsinatsioonide juures võib märkida seda, et nad luuakse mõistuse poolt ning ilma mõtteta neid ei eksisteeri. Kuulmis- või visuaalne hallutsinatsioon ütleb inimesele asju ette ning aitab teda lühikese perioodi jooksul. Need või...

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bakterid ja bakteriaalsed haigused

Bakterid L. Pasteur tõestas 19. sajandil bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Alustas aktiivse vaktsineerimisega. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878. aastal jõudis ta haiguste juurde. Jõudis tõeni, et haigus ­ see on elusorganismidest põhjustatud. Nüüd kui usuti, et haiguste puhul on tegemist elus-organismidega, oli vaja need ainult ära tunda ning vaktsiinid, ravimid neile välja mõelda. Juhus tõi ta vaktsineerimise juurde ­ nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, kuid said immuunsuse. Marutaudi võitmine teeb Pasteurist pühaku. 1888. aastal loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. R. Koch ­ avastas vaktsiini Siberi katkule, tuberkuloosile ja koolerale. Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed. Bakteritel puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. vibureid võib olla k...

Bioloogia → Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

puuk

TÖÖLEHT 2 Teema: PUUGIHAMMUSTUS JA SELLEST TULENEVAD HAIGESTUMISED Ülesanne: Loe hoolikalt läbi teema "Puukidega levivad haigused" ja võrdle loetu põhjal puukide poollt levitatavaid haiguseid VÕRDLE JA VASTANDA Märgi, mida sa võrdled Leia sarnasused ja erinevused Ole täpne oma faktidega Teema: Puukensefaliit ja puukborrelioos. I võrdlusobjekt:Puuk ensefaliid II võrdlusobjekt:Puukborrelioos ehk Lyme´i tõbi Millised on nende sarnasused? Puukborrelioosi, aga ka puukentsefaliiti nakatumise riski vähendamiseks tuleks kanda heledaid riideid, toppida püksisääred jalanõude sisse ja kasutada putukatõrjevahendeid.Mõlemad on puugu käest saadavad haigused.

Meditsiin → Esmaabi
9 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Bakterhaigused

Text BAKTERHAIGUSED Mattias & Marten Bakterhaiguste põhitõed Baktereid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks Enamik nest moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi Erinevalt viirushaigustest, saab bakterhaigusi ravida antibiootikumidga, abi vältimisel ka vaktsineerimisest Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused Nakatumisviisid Otsene kontakt Piisknakkus (sülg, veri jne) Toidu ja veega Sugulisel teel Siirutajate vahendusel Levimuimad ja tuntuimad haigused Puukborrelioos Puugihammustuse tagajärjel Tunnusteks on ringikujuline lööve hammustuskohalt, palavik, külmavärinad, liigesevalud ning lõpuks närvisüsteemihäired Ennetada ei saa, vältida saab vaid puugihammustust Ravitakse antibiootikumidega Salmonelloos Nakatumine toimub süües toorest muna ja linnuliha Tunnusteks on palavik, kõhu- ja peavalu, kõhulahtisus, raskemat...

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia - Bakterid

Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid ­ rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides Hingamine Aeroobid (mügarbakter) ja anaeroobid (piimhappebakter) Toitumine Enamasti on bakterid heterotroofid (mügar-, piimhappe...

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

PUUKENTSEFALIIDI JA PUUKBORRELIOOSI VÕRDLUS

ERINEV SARNANE Tekitaja X Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), puugid) koduloomad ning linnud.

Meditsiin → Terviseõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Muutlikkus, bioloogia ja meditsiin

Mittepärilike viirushaiguste ennetamine: vaktsineerimine Mittepärilike bakterhaiguste ennetamine: hügieen, liha ja muna korralik kuumutamine ravi: antibiootikumid Viirushaigused Bakterhaigused Päriliku eelsoodumusega Rõuged, leetrid, Salmonelloos, Kõrgvererõhutõbi, punetised, mumps, tuberkuloos, lühinägevus, gripp, marutõbi, puukborrelioos, difteeria, suhkruhaigus, puukentsefaliit, A-B düsenteeria, teetanus, alkoholism, rasvtõbi, hepatiit, AIDS, herpes, gonorröa kopsuvähk, reuma, lastehalvatus, skisofreenia soolepõletik

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Bakteriaalsedhaigused

BAKTERIAALSED HAIGUSED TUBERKULOOS Laialt levinud nakkushaigus Äge või krooniline Kopsudele ja nende lümfisõlmedele Iga päev sureb u. 5000 inimest Eestis on haigeid umbes 30/100 000 Ravitav! Peiteperiood 2-12 nädalat Puukborrelioos Haigus võib avalduda väga erinevalt Spetsiifiline ringikujuline nahapunetus (1-4 nädala pärast) Haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames Väsimus Peavalu Iiveldus Kehakaalu langus Palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Puugid levitavad kahte haigust Düsenteeria · Bakteriaalne nakkushaigus · Düsenteeria kutsuvad esile sigellabakterid · Levib saastunud vee ja toiduga · On tüüpiline troopikas ja arengumaades

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Puugid - esitlus

võimalik. · Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga pesta. · Kui pärast hammustust märkad ringikujulist punetust või muid sümptomeid, pöördu kohe arsti poole. Haigused, mida puugid võivad levitada on: · puukentsefaliit, · Puukborrelioos · erlihhioos Kuidas end puukide eest kaitsta? · Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas. · Heledad riided on tumedatest soovitatavamad, sest nende peal on puugid hästi näha ja on võimalik nad juba enne hammustust eemaldada. · Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda ning seetõttu tuleks puuke otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel) ja jalgevahe. · Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Puugid

Puuk  Puuk on ämblikulaadne (skorpionid,ämblikud)  Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke.  Estis on levinud kaks puugiliiki- võsapuuk ja laanepuuk  Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini Puugi areng  Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk.  Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat.  1/10 mm vastne ja 3-4 mm täiskasvanud puuk  Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd Võsapuuk ja laanepuuk Võsapuuk:  Leidub kogu Eestis  Eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel Laanepuuk:  elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal  Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades.  Puuke võib leida ka karja...

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Viktoriin kõikidest õppeainetest

Füüsika tund!!! Mis on rõhu valem? (Vastus: p= F/S) Geograafia tund!!! Millises maailmajaos asub Tasmaania? (Vastus: Austraalia ja Okeaania) Kirjanduse tund!!! Mis on Lydia Koidula esimese näidendi pealkiri? (Vastus: ,,Saaremaa onupoeg") Keemia tund!!! Mis on tiheduse definitsioon? (Vastus: Tihedus näitab, kui suur on aine ühikulisie ruumalaga ainekoguse mass) Bioloogia tund!!! Miks peab läbi käsna keha pidevalt liikuma vesi? (Vastus: Nad saavad veest toitu ja toitained filtreerides läbikäivat vett) Vene keele tund!!! Millisest Vene multifilmist on pärit lause: ,,Lapsed, oleme sõbrad!" (Vastus: Kass Leopold) Ajaloo tund!!! Kes oli Prantsuse revolutsiooni põhitegelane? (Vastus: Napoleon) Kunsti tun...

Kirjandus → 8 klassi kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia- seened ja bakterid

Seened Seened on iseseisev riik. Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine 1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga 2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangi...

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
10
docx

NAKKUSHAIGUSED - kontroltööd

Puukentsefaliit Puuk-borrelioos Puugi "hammstuspiirkonnas" punetav laik Tekitaja viirus Tekitaja viirus Kahelaineline palavik Võimalik levik kitsepiimaga Puugi "hammustuspiirkonnas" punetav laik Plaaniline vaktsineerimine Võimalik vaktsineerida Kahelaineline palavik Kõhulaihtisuse esinem0ine 13. Nimeta tekitajad Puukborrelioos Gripp Salmonelloos IV rühm 1. Milline järgmine fakt(id) on õige(d) Patogeensus on mikroobi organismi tungimise võime mida patogeensem on mikroob, seda rohkem suudab ta püsida keskkonnas patogeensuse järgi on oportunistlikel mikroobidel väiksem võime haigusi esile kutsuda kui tõelistel patogeenidel patogeensus on mikroobi võime muuta oma ravimresistentsust 2. Laboratoorse immunoloogilise meetodiga eelkõige määratakse:

Meditsiin → Meditsiin
157 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Erimikrobioloogia

35) Seened kasvavad mikrobioloogilistel söötmetel aeglaselt, mistõttu neid kasvatatakse kuni neli nädalat. Seened kasvavad aeglaselt, v.a Candida. 36) Ureaplasma urealyticum – suguteede infektsioon, Mycoplasma hominis – suguteede infektsioon, Chlamydia trachomatis – LGV, Chlamydophila pneumoniae – pneumoonia, Mycoplasma pneumoniae – pneumoonia 37) Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum levivad põhiliselt sugulisel kontaktil. 38) Lyme tõbi ehk puukborrelioos 39) Leptospiroosi nakatumine toimub enamasti veega, mis on kontamineeritud nakatunud loomade uriiniga. 40) Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. 41) Spiroheetide laboratoorne diagnostika põhineb viroloogilistel ja seroloogilistel uuringutel. 42) Spiroheetide morfoloogia erineb bakterite omast, kuna nad omavad elastset rakuseina. 43) Treponema pallidum subsp. pertenue – vabarnatõbi ehk framböösia, Treponema pallidum subsp

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Immuunsüsteemi kaitsemine

KAITSE HAIGUSTE EEST Kaisa Nõmm HAIGUSTE LIIGID: PÄRILIKUD HAIGUSED VIIRUSHAIGUSED BAKTERIAALSED HAIGUSED PÄRILIKUD HAIGUSED ON HAIGUSED, MIS KANDUVAD VANEMATELT EDASI JÄRGLASTELE. PÄRILIKUD HAIGUSED ON TINGITUD MUTATSIOONIDEST EHK MUUTUSTEST RAKU GENEETILISES MATERJALIS. Pärilik haigus- kassikisa Kassikisa sündroom on tingitud 5. kromo- soomi osa kaduma minekust. PÄRILIKE HAIGUSTE EEST EI SAA ENNAST TÄIELIKULT KAITSTA, KUID HAIGUSTE TÕENÄOSUST SAAB VÄHENDADA : SUGULUSABIELUDEST HOIDUMINE MUTAGEENIDE VÄLTIMINE SÜNNIEELNE DIAGNOSTIKA SÜNDIDE VÄHENDAMINE ÜLE 40 AASTASTEL NAISTEL JA RISKIGRUPPI KUULUVATES PEREKONDADES PÄRILIKE HAIGUSTE RAVI: ASENDUSRAVI- Organismis puuduvate ensüümide või hormoonide viimine organismi DIEETRAVI- Spetsiaalne dieet, mis määratakse pärilike ainevahetushäirete korral GEENITERAAPIA- Haige geeni asendamine tervega ERIÕPETUS Eriõpetust vajavad Downi sündro...

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Viirused - esitlus

Inimesega kooselu -Vitamiinide ja ensüümide tootmine organismis (K- vitamiini, foolhapet, biotiini) -Seedekulglas aitavad toitu seedid (piimavalke, süsivesikuid) - Moodustavad normaalse mikrofloora nahal, soolestikus s.t inimese lõhna, tagavad immuunsuse -Tõvestavaid on vähemuses 3. Haigusetekitajad - neid on väga vähe. Süüfilise tekitaja Bakterhaigused  Botulism, teetanus, koolera, difteeria,düsenteeria, puukborrelioos, salmonelloos, klamüüdia, gonorröa e. tripper, süüfilis, siberi katk, iseeneslik abort, pidalitõbi e. leepra, tuberkuloos, läkaköha, tüüfus, bakteriaalne kopsupõletik (tekitajaks Hemofilus influenza või Pneumokokk) , leegionäride haigus

Geograafia → Maailma majandus- ja...
0 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Siirutajate vahendusel levivad haigused Eestis.

Kui haigust ei diagnoosita ja ravi ei alustata, võib inimene surra ühe ööpäeva jooksul. Katkupõhjustajad paljunevad kiiresti inimese veres ning lagundavad inimese vererakke. Selle tagajärjel tekivad mustad villid nahal. Eestis oli viimane katkuepideemia 1710­1712 PUUGID Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad. Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel. Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt. PUUGID - BORRELIOOS Borrelioos on haigus, mille eest tuleb eriti hoolikalt hoiduda suvel metsas käies. Selle haiguse põhjustajad levivad puukide vahendusel. Kui borrelioosipõhjustajat kandev puuk

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rakk

1. Märkige taime- ja loomarakku võrdlevas tabelis veergudesse X, kui nimetatud rakustruktuur on rakus olemas ja kui seda ei ole, siis O. Rakustruktuur Loomarakk Taimerakk Tsütoplasma X X Mitokondrid X X Kloroplastid O X Rakutuum X X Kromosoomid O O Tsentraalvakuool X X 2. Seostage rakuosa ja selles toimuv põhiprotsess. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Rakuosi on liiaga) a) rakumembraan Bpäriliku info säilitamine b) kromosoom C.fotosüntees c) kloroplast ...

Bioloogia → Rakubioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Bakterid ja Bakteriaalsed haigused

Bakterid Bakterid ­ prokaüoodid ehk eeltuumsed Bakterioloogia mikrobioloogia L. Pasteur 1857 a. Tõestas bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud,see on kuni 70 kraadini kuumutamine. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878 a. Jõudis ta haiguste juurde Jõudis tõeni, et haigus ­ see on elusorganismidest põhjustatud. Ta töötas välja marutaudi vaktsiini. A. Fleming avastas penitsilliini. Bakteriraku ehitus : limaKapsel Piilid Kest membraan Vibur Plasmiid, ta on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsete...

Bioloogia → Bioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Millal avastati bakterid?

1. Millal avastati bakterid? Esimesed bakterid avastas 17. saj. A. Van Leeuwenhoek, kes nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis ­ sellest järeldas, et tegu on elusolenditega. 2. Kes või mis on arhed? Ehk ürgbakterid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? Piiristav- kapsel, rakukest, rakumembraan raproduktiivne- ribosoomid, nukleoid, plasmiidid ainevahetus- tsütoplasma, rakusisaldis 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja tsütoplasmamembraan? Kapsel- Ei esine kõikidel bakteritel. Oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Rakusein- Annab rakule kuju ja kaitseb. Eeltuumsetel jäigem, mis asendab skeletti ja kindlustab kuju. Tsütoplasmamembraan-...

Bioloogia → Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Lööve täiskasvanul

naha nekroos. Roospõletik: pindmine tselluliiditüüpi infektsioon, võivad tekkida verised villid. Impetiigo: tavaliselt vesiikulid või pustulid rühmadena, mis rebenevad ja kattuvad koorikutega. Furunkulid ja karbunkulid algavad punetava valuliku kühmuna, mis küpsedes avanevad naha pinnale ja eritavad mäda. Kaasneda võib lümfangiit, mis on eriti ohtlik pea piirkonnas 3. Puukborrelioos: iseloomulik on erüteemi teke ( erythema migrans), kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku, mis tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1-4 nädala jooksul pärast puugihammustust, aja möödudes lööve kaob. 4.Allergilised nahalööbed: reaktsioon kemikaalidele, kosmeetikavahenditele,ravimitele, toidule, tavaliselt tekib sügelev paapul 5

Meditsiin → Meditsiin
2 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Puugid

Puukentsefaliidi vastu ei ole sobivat ravi. Nakatunuid võib lohutada teadmine, et haiguse korra läbipõdenud saavad eluaegse immuunsuse. Kuid ebameeldivusi on võimalik ennetada lastes end vaktsineerida. Vaktsineerimine Puukentsefaliidi vastu kaitseb tõhusalt vaktsineerimine, mis koosneb kolmest süstist. Esimese ja teise vahe on 1-3 kuud, kolmas süst tehakse 9-12 kuu pärast teist. Edaspidi vaktsineeritakse iga kolme aasta tagant. · Puukborrelioos Puukborrelioosi põhjustab bakter, millega nakatumise esimeseks tunnuseks on puugi hammustuse kohale tekkiv nahalööve. Kuid võib juhtuda, et haigustunnused ilmnevad närvisüsteemis, liigestes või südames. Arsti juurde tuleks minna juba siis, kui on tekkinud väiksemgi nakatumise kahtlus, sest alati ei alga haigus nahalööbega. Kahjuks ei teki pärast borrelioosi läbipõdemist immuunsust ja praegu veel puudub ka vaktsiin. Kuidas vältida haigestumist?

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Bioloogia uurimustöö

Val olevatele bakteritele. 34. Mil viisil levivad bakteriaalsed haigused? · Piisknakkus (tuberkuloos) · Saastunud toidu ja joogiga (salmonelloos) · Siirutajad (puukborrelioos) Otsene kontakt haigega (leepra ehk pidalitõbi 35. Too eelneva juurde näiteid? Piisknakkus- läkaköha. Koolera- saastunud toidu-ja joogiga. Süüfilis-sugulisel teel 36. Milliste haiguste puhul on antibiootikumide ravi mõttekas? Läkaköha puhul, koolera, puukborrelioos, süüfilis. 37. Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks? Bakterite paljunemiseks ehk pooldumiseks on vaja Sobivat kasvutemperatuuri, niiskust, toitainete olemasolu, jääkainete vähesust, keskkonna happesust, hapniku juuresolekut Puudumist. 38. Mil viisil püüab inimene hoida ära toiduainete riknemist bakterite tõttu? 39. Milline on bakterite roll looduses?

Bioloogia → Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Mikroobide elu

TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T11K MIKROORGANISMIDE ELU Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN 2009 1 Sisukord Mikroorganismid..............................................................................................................................3 Bakterid...........................................................................................................................................4 Bakterite kuju ja suurus...............................................................................................................4 Bakterite paljunemine..................................................................................................................4 Bakterite tähtsus looduses................................................................................................................5 Bakterite kasutamine bio...

Turism → Puhastusteenindus
64 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Bioloogia küsimused 11. klassile

Bakterite ehitus Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumisel. Arhed ehk ürgbakterid on rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonna tingimustes. Ekstermofiilid ­ kuumavee allikad ja ülissoolased järved. Anton van Leeuwenhoeki avastas bakterid 17 sajandil. Robert Koch avastas haigusi põhjustavaid baktereid(1843 ­ 1910). L.Pastewr avastas käärimise. Bakterite ehitus 1) Piilid Vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 2) Kapsel Ei esine kõikidel bakteritel. Elusorgansmides on kihn oluline kaitsebärjäär, et seista loomse organismi kaitse mehhanismide vastu. 3) Tsütoplasma ja ribosoomid Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid Rõnga...

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Bioloogia kordamine

o Organismi kasvamine ja areng põhineb rakkude jagunemisel · Rakkude uurimismeetodid o Valgusmikroskoobid o Värvimistehnika o Kudede lõikamine õhukeseks o Katsed bakteritega o Elektronmikroskoobid o Kompuutertehnika · Bakteriaalsed haigused (tunnused, levimisviisid, kuidas hoiduda) o Tuberkuloos ­ köha (üle 3 nädala, verine), öine higistamine - piisknakkus - sõita pigem oma transpordiga, pesta korralikult käsi o Puukborrelioos ­ ringikujuline nahapunetus, väsimus, peavalu, iiveldus, palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas - puuk kannab edasi ­ kontrollida pärast metsas käimist riideid, juukseid, kanda metsas /võsas liikudes pikki riideid o Düsenteeria ­ kõhuvalu, palavik, kõhulahtisus ­ saastunud vee ja toiduga ­ olla arengumaades reisides toidu ja veega ettevaatlik (mitte süüa tänavatoitu ja kohalikku kraanivett)

Bioloogia → Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Bakterid ja viirused

Bakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit./negat. · Peal on rakukest(kihn). Osadel kaetud limaga(kõige peal limakapsel, mis hoiab niiskust) · On baktereid, kellel on viburid · Piilid(bakteri raku väljakasvud, millega kinnituvad üksteise või substraadi külge) · Bakterite seest võib leida plasmiide(väikesed rõngas abikromosoomid). Võib olla 0 või mitmeid. Neid tekib vastavalt v...

Bioloogia → Bioloogia
166 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Bioloogiliste ohutegurite mõju töötajale

Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? .............................................................................................. 2 1.1.Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk................................................................ 2 1.2 Ainest tulenev oht........................................................................................................ 3 2.Bioloogilise ohuteguri toime................................................................................................... 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 ...

Meditsiin → Riski- ja ohuõpetus
49 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Bakterid ja seened

SEENED. * 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks ...

Bioloogia → Bioloogia
211 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rakuõpetus

RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA ­ bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA ­ bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODI...

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Bioloogia - elu olemus

Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus ­ 1) rakuline ehitus Rakk ­ organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased ­ kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine ­ sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine ­ vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine ­ imetajatel, lindudel, ro...

Bioloogia → Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mikrobioloogia töö

1. Prokarüoodid – on eeltuumsed rakud (rakutuumata rakud). Bakterid ja tsüanobakterid (sinivetkad). ''pro'' = enne + ''caryos'' = tuum Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid....

Meditsiin → Meditsiin
57 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Tasemetööks kordamine bioloogias

Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kasvuhooneefekt, referaat

1990. aastal kasutati pestitsiide ehk taimekaitsemürke 1,37 kg/ha kohta, praegu on see arv veelgi väiksem (võrdlusekd Holland: 20kg/ha). Tervishoid Soojemas maailmas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Eriti probleemseteks aladeks muutuvad praegused malaaria levikuala piiriterritooriumid, sest nendel aladel elavatel inimestel pole välja arenenud immuunsust malaaria vastu. Lisaks malaariale hakkavad sagenema ka puukborrelioos ning arboviiruse põhjustatud entsefaliit. Kuumade päevade sageduse suurenemine põhjustab suurlinnades õhu halvenemist, mis omakorda viib välja südame-, kopsu- ning teiste haigusteni. Suureneb suremus, eriti just vanemate inimeste seas. Hullenevad põuaperioodid, eriti vaesemates riikides, võivad vähendada värske ja puhta joogivee varusid. Keskmistel laiuskraadidel leviv põud ning merepinna tõusu põhjustatud näljahäda ning looduskatastroofid viivad välja

Õigus → Keskkonnaõigus
62 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Neuroloogia konspekt

Tervislikud seisundid, mis võivad põhjustada perifeerset neuropaatiat, hõlmavad:  Autoimmuunhaigused. Nende hulka kuuluvad Sjogreni sündroom, luupus, reumatoidartriit, Guillain-Barre sündroom, krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia ja vaskuliit.  Diabeet. Enam kui pooltel diabeediga inimestel tekib teatud tüüpi neuropaatia.  Nakkused. Nende hulka kuuluvad teatud viiruslikud või bakteriaalsed infektsioonid, sealhulgas puukborrelioos, vöötohatis, Epstein-Barri viirus, B- ja C-hepatiit, pidalitõbi, difteeria ja HIV.  Päritud häired. Sellised häired nagu Charcot-Marie-Toothi tõbi on pärilikud neuropaatia tüübid.  Kasvajad. Kasvajad, vähkkasvajad (pahaloomulised) ja vähkkasvajad (healoomulised), võivad areneda närvidele või ajada närve. Samuti võib polüneuropaatia tekkida mõne organismi immuunvastusega seotud vähi tagajärjel.

Pedagoogika → Eripedagoogika
85 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vaktsineerimine

Meningokokk- nakkus on kõrge nakkavusega ning kandub üle inimeselt inimesele köhimisel või aevastamisel. Meningokokk-nakkus võib põhjustada peavalu, kõrget palavikku, oksendamist, teadvuse hägustumist. Raskematel juhtudel võib tekkida sepsis, mis põhjustab kiiret terviseseisundi halvenemist ja võib lõppeda surmaga. Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini Vaktsiin puudub: · Ohatis · Genitaalherpes · AIDS · Puukborrelioos · Erlihhioos Ja paljud teised viiruslikud haigused. 11 Vaktsineerimine Eestis Eestis vaktsineeritakse korrapäraselt 0­17-aastaseid lapsi tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Tuberkuloosi vastu vaktsineeritakse vastsündinuid 3.­5. elupäeval tuberkuloosivastase

Bioloogia → Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Neuroloogia 2 kursus

 Seljaaju traumad Liikvori põhiülesanne on kaitsta ja toita ajukudet. Kaitseb traumade eest. PAREM AJUPOOL JUHIB VASAKUT POOLT.VASAK AJUPOOL JUHIB PAREMAT POOLT!! Peaaju verevarustushäired.  Insult  TIA(transitoorne isheemiline atakk) NEUROINFEKTSIOONID  Meningiit e. ajukelmepõletik  Entsefaliit e. ajukoorepõletik/puukentsefaliit  Müeliit e. seljaajupõletik  Entsefalomüeliit e. peaaju-seljaajupõletik  Aju abtsess  Puukborrelioos Nakatumine toimub: Piisknakkus, vere kaudu või otsesel kontaktil. ARVESTUSEL vahet teha !! Ajukelme ärritusnähud:  MENINGISM- mittepõletikulistest teguritest tingitud ärritusnähud,( liikvori rõhu muutus)  MENINGIIT- põletikulistest tegusitest tingitud ärritusnähud. SÜMPTOMID:  Peavalu,  oksendamine(tsentraalne- järsk oksendamine),  fotofoobia- valguskartus,  hüperteesia- nahaülitundlikkus, 5

Meditsiin → Aktiviseerivad tegevused
29 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

Kiirabi tuleb kutsuda vaid juhul, kui suur hoog kestab üle 10 minuti või kui hood järgnevad üksteisele, ilma et haige vahepeal teadvusele tuleks. 19. PUTUKAHAMMUSTUSED · Puuk o Pintsettide või puugitangidega õrnalt puugist kinni võtta ning keerata o Ära kata puuki õli või rasvaga o Naha sisse jäänud pea on ohtlik, nokk mitte · Puugiga edasikantavate haiguste oht suureneb sedamööda, mida kauem puuk sees on. Puukentsefaliit ja puukborrelioos Puugid on levitajateks sellistele rasketele nakkushaigustele nagu puuk-entsefaliit ja puukborrelioos e. Lyme' tõbi. Mõlemad tõved kuuluvad looduskoldeliste haiguste rühma ning haiguse tekitajate looduslikuks reservuaariks on pisiimetajad ja linnud ning siirutajaks iksoodpuugid. Nakkusohtlik aeg inimesele on seotud puukide aktiivsusperioodiga looduses, s.o. aprilli keskpaigast kuni oktoobri lõpuni. Entsefaliit algab gripitunnustega ja borrelioos punase laiguna!!

Meditsiin → Esmaabi
104 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

teiste haigusteni. Suureneb suremus, eriti just vanemate inimeste seas. Soojemas maailmas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Eriti probleemseteks aladeks muutuvad praegused malaaria levikuala piiriterritooriumid, sest nendel aladel elavatel inimestel pole välja arenenud immuunsust malaaria vastu. Lisaks malaariale hakkavad sagenema ka puukborrelioos ning arboviiruse põhjustatud entsefaliit. (Eestis on borrelioos viimase aja nähtus!)N.Ka Austria sattuda õige pea maade hulka, kus levivad malaaria ja muud troopilised haigused, arvavad Austria teadlased. (1 haigusjuhtum Viinist). Malaariat levitava malaariasääse laiemaks levikuks piisab sealjuures ilmastiku mitte kuigi olulisest soojenemisest. · Hoogustub kõrbestumine: Sahhara levib lõunasse ca 6km aastas. Ohud Eestile

Geograafia → Geograafia
482 allalaadimist
thumbnail
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID

teiste haigusteni. Suureneb suremus, eriti just vanemate inimeste seas. Soojemas maailmas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Eriti probleemseteks aladeks muutuvad praegused malaaria levikuala piiriterritooriumid, sest nendel aladel elavatel inimestel pole välja arenenud immuunsust malaaria vastu. Lisaks malaariale hakkavad sagenema ka puukborrelioos ning arboviiruse põhjustatud entsefaliit. (Eestis on borrelioos viimase aja nähtus!)N.Ka Austria sattuda õige pea maade hulka, kus levivad malaaria ja muud troopilised haigused, arvavad Austria teadlased. (1 haigusjuhtum Viinist). Malaariat levitava malaariasääse laiemaks levikuks piisab sealjuures ilmastiku mitte kuigi olulisest soojenemisest. Hoogustub kõrbestumine: Sahhara levib lõunasse ca 6km aastas. Ohud Eestile

Geograafia → Globaliseeruv maailm
6 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Neuroloogia

Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...

Pedagoogika → Eripedagoogika
202 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

Laktoosi talumatus -ei talu piimasuhkrut, saab tarbida hapupiimatooteid 2. Mittepärilikud- nakkushaigused ning organite ja organsüsteemide haigused. a) Viirushaigused Soolatüükad, kondüloomid Herpes: ohatis, genitaalherpes AIDS Hepatiit Gripp jt. hingamisteede infektsioonid Puukentsefaliit Marutõbi b) Bakterhaiguse Tuberkuloos Süüfilis Klamüdioos Tripper Puukborrelioos Angiin Teetanus Salmonelloos Botulism Stafülokokiline toidumürgitus 5 c) Seente põhjustatud haigused Küüneseen Mükotoksikoosid Seenemürgitused d) Parasiidid Kirbud, täid Sügelised Solge, laiuss q Täitke tabel. Haigus Teke või nakatumine, haigustunnused, ennetus ja ravi ...................

Bioloogia → Bioloogia
137 allalaadimist
thumbnail
28
docx

UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid

UURIMUSTÖÖ ,,Seened ja bakterid " Ingrid Tarmu TTG 11kl. Juhendaja Sanne Keerd 2010 Sisukord: Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened. Hallitusseente süste maatika. Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus. Lisa nr. 2 Kevadkorgits. Lisa nr. 3 Kollapii mliudik. Lisa nr. 4 Bakterid: Bakterid. Bakterite üldiseloo mustus. Bakterite ehitus. Bakterite ainevahetus ja toitumine. Bakterite paljune mine. Bakterite kasutamine, tähtsus. Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED ...

Bioloogia → Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Bakterid

Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmet...

Bioloogia → Bioloogia
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun