Võilill on nii tavaline taim, et lähemat tutvustamist ta ei vaja. Kuid enamik inimesi ilmselt ei tea, et võililleliike on Eestis tublisti üle saja. Kõik nad tunduvad väga sarnased. Kuna nende kasutamises ja tähtsuses inimese jaoks pole ka olulist vahet, siis ei ole tavaliselt vajadust nende liikide äratundmiseks. Suur osa võililleliikidest paigutatakse sageli ühe niinimetatud kollektiivliigi alla. Selleks ongi harilik võilill, keda me nüüd lähemalt uurimegi. Võilille iseloomustavad juurmise kodarikuna asetsevad sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kuigi kõik tema keelõied tunduvad esmapilgul väga sarnastena, on neil tegelikult ka väikesi erinevusi. Nimelt on servmistel õitel alumisel küljel lillakas vööt
Referaat Harilik võilill (Taraxacum officinale) Tallinn 2010 Harilik võilill (Taraxacum officinale) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Taksonoomia: Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Astrilaadsed Sugukond: Korvõielised Perekond: Võilill Liik: Harilik võilill Rahvapärased nimed Piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi, Eluvorm Ühekojaline mitmeaastane rohttaim. Kasvab 5...70 cm kõrguseks. Taimedel on valge piimmahl, mis võib olla mürgine. Võililled alustavad õitsemist mais, kui paiselehtede aeg läbi saab. Õis Taimel esinevad ainult keelõied, mis koonduvad tihedasse paljuõielisse korvõisikusse. Õisikul on kuni 2 cm pikkune hallikas- kuni puhasrohelistest süstjatest lehtedest (neist osal
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorgan...
Asulate taimed LOE ÕP LK 98-99 Millisteelutingimustega peavad olema kohastunud linnas kasvavad taimed? Mitmekesine taimestik- kohastumised Osadele piisab vähesest mullast Taluvad tallamist ( võilill, teeleht, valge ristik, nurmik jne.) Taluvad saastunud õhku Taluvad kunstlikku valgust ( tänavavalgustus) Taluvad kas vähest vett või üleujutust Taluvad koerte ja kasside uriini Taimede jaotus Kultuurtaimed ehk istutatud taimed Nt: erinevad lilled- võõrasema, peiulill Looduslikud taimed, mis taluvad tallamist Nt teeleht, võilill, lõhnav kummel Prahitaimed- puju, takjas Mis tähtsus on taimedel asulas? Taimede tähtsus- kirjuta vihikusse
Sissejuhatus Valge iminõges on tavaline taim Eestis. Kasvab elamute ümbruses, teeservades. Hea nektari- ja õietolmutaim. Õitseb maist septembrini. Paju esimene nektari andja kevadel. Mesilased meelsasti külastavad paju, saadest lõhnavat nektarit ja kuldkollast õietolmu. Must sõstar õitseb mai alguses kuni 10 päeva. Mesilased on peamised musta sõstra tolmendajad. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu. Võilill annab rohkelt õietolmu. Üle +20C ilmadega eritab ta küllalt nektarit. Võilille õitsemise ajal on õhtuti mesitarude ümber aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Tamm õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist. Tamme meeproduktiivsus on väike, kuni 10 kg/ha. Tuultolmneja kuid
Väetatud mullas umbrohi ei kasva. Tüütu umbrohi võib olla ka inimesele kasulik. Võilill (piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi) Võilill on nii tavaline taim, et lähemat tutvustamist ta ei vaja. Võililleliike on Eestis tublisti üle saja. Kõik nad tunduvad väga sarnased. Suur osa võililleliikidest paigutatakse sageli ühe niinimetatud kollektiivliigi alla, selleks on harilik võilill. Võilille iseloomustavad juurmise kodarikuna asetsevad sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kõikidel õitel ei ole õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet
mesilased. Rahvapärased nimed: härja pead, rukkisinine, rüälill, sinilill jt. Ravimtaim Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi. Mitmeid vorme kasvatatakse Harilik võilill (Taraxacum officinale) piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi Võilill on nii tavaline taim, et lähemat tutvustamist ta ei vaja. Kuid enamik inimesi ilmselt ei tea, et võililleliike on Eestis tublisti üle saja. Kõik nad tunduvad väga sarnased. Kuna nende kasutamises ja tähtsuses inimese jaoks pole ka olulist vahet, siis ei ole tavaliselt vajadust nende liikide äratundmiseks.
Söödavad, sisaldavad rohkesti C vitamiini. Süstemaatika alused Küsimusi kordamiseks 1. Mida uurib süstemaatika ? 2. Millised on looduses esinevad riigid ? 3. Millisteks alarühmadeks jaguneb hõimkond ? 4. Milline on olnud taimeriigi hõimkondade arengusuund ? 5. Kas herne seeme on kahe- või üheiduleheline ? Miks ? 6. Aga tammetõru, viljatera, "kastanimuna", kõrvitsaseeme ? 7. Millise tunnuse tõttu on sugulased maasikas ja võilill ? 8. Millise tunnuse tõttu on sugulased maasikas ja õunapuu ? 9. Miks hernes ja sibul on kaugemad sugulased kui hernes ja tamm ? 10. Paiguta järgmised taimed süstemaatilistesse rühmadesse sellisele tasandile kui Sinul on võimalik (kasuta ka taimemäärajat): Lehtsalat Kaalikas Kartul Maasikas Tomat Õunapuu Porgand Maikelluke
pööris liitsarikas urvad Õisikus erinevad õied neiusilm lodjapuu Sellistest õitest koosneb võilille õisik Õitsemise kestus Monokarpne õitseb üks kord elu jooksul polükarpne õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud Liigutused e. nastid: võilill avneb hommikul, sulgub õhtul Tropismid (liigutus kindla ärritaja suunas): päevalill keerab end päikese poole Õie ristlõige seemnealge kroonleht tuppleht T E viljakest sigimik T - tolmukas E - emakas
Toiduks, õli saamine,jookide valmistamiseks, ravimina 7) Mürktaimi ja ravimtaimi ? Ravimtaimed: kummel, kibuvits, piparmünt, nõges, nurmenukk Mürktaimi: surmaputk, jugapuu, köoking, maavits, võsaülane. 8) Võrdlus : Üheidulehelised: üks iduleht, rööpsed leherood, narmasjuurestik, Kaheidulised: kaks idulehte, harunenud leherood, sammasjuurestik. 9) Puud-tamm,vaher,kask ,põõsad-mustsõstar, punasõstar, aroonia , puhmad-pohl, sookail, kanarbik, mustikas ,rohttaimed- salat, võilill, ristik 10) 1-2 aastasi ja püsikuid ? 1-2 aastased taimed: tomat, kurk, porgand, kapsas, Püsikud: ristik, võilill, karikakar 11) Õistaime põhitunnused ? Õied,vili 12) Kuidas paljunevad raukud ja millega rakke uuritakse ? Rakud paljunevad jagunedes, uuritakse mikroskoobiga. 13) Plastiidide 3 tüüpi, leidumine ja ülesanded ? Kloroplast- leidub: lehes ja taime rakkudes, ülesanded:fotosüntees, Kromoplastid- leidub: õie kroonlehtedes ja viljades, Ülesanded: annab värvi,
(3p) *) 1. Osaleb enamikes oksüdatsiooniprotsessides. *) 2. Seotud Maad ümbritseva osooonikihiga. *) 3. Osaleb põlemisprotsessides. -) Tooge produtsentide, konsumentide ja destruentide kohta näiteid. Kuidas on need organismis omavahel seotud? Koostada toiduahel! *) Produtsendid toiduahela tootjad, toiduahela esimene liige. *) Konsumendid toiduahela tarbijad, jagunevad: herbivaarid, karnivaarid ja omnivaarid. *) Destruendid surnud orgaaniliste ainete lagundajad. *) Võilill (tootja) ritsikas konn kurg rebane (lõpptarbija ehk konsument) destruendid võilill (+ kõigist liikmetest nool destruentide suunas). *) Rukis (tootja) hiir rästiks siil rebane (lõpptarbija ehk konsument) destruendid võilill (+ kõigist liikmetest nool destruentide suunas).
7. Selgitada tolerantsusreeglist lähtuvalt kuidas mingi tegur võib olla piiravaks teguriks? tolerantsusreegel - selle kohaselt mõjub pidurdavalt see ökoloogilinetegur, mis kõige enam eemaldub optimumist ja läheneb taluvuse- ehk tolerantsusepiirile. Optimum rahuldab organismi vajadust. 8. Missuguste tegurite alusel saab iseloomustada populatsiooni? Arvukus, asustustihedus, sooline ja ealine struktuur 9. Koosta ökoloogiline, milles on ära märgitud neli troofilist taset1. Võilill, 2. Tigu. 3 Siil 4. Rebane Esimene troofiline tase: moodustavad produtsendid ehk orgaanilise ainete tootjad. Teine tarbijad. – Sealt esimese astme rohusööjad ehk herbivoorid, teise astme tarbijad kõigesööjad (omnivoorid), kolmanda astme lihasööjad ehk kiskjad. Kolmabda troofilise taseme moodustavad lagundajad 10. Koosta toiduahel (neli lüli) 1. Võilill, 2. Tigu. 3 Siil 4. Rebane
Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk)....
Soontaimed 1.Katteseemnetaimed ja paljasseemnetaimed on seemnetaimed. Miks antud taimerühmadel on sellised nimetused ? 6p Katteseemnetaimed: sest seeme areneb kaitstult vilja sees. Paljasseemnetaimed: sest seemned valmivad emaskäbi soomustel katmatult. Millised antud taimedest kuuluvad paljasseemnetaimede, millised katteseemnetaimede rühma ? Lehis, võilill, kadakas, nulg, pärn, jugapuu, õunapuu. Paljasseemnetaimed : *Lehis *Kadakas *Jugapuu *Nulg Katteseemnetaimed : *Võilill *Hernes *Õunapuu *Pärn 2.Rohttaimede elukestus ( eluiga ) on erinev. Kirjuta kuidas nimetatakse vastavalt sellele antud taime. 3p - Ühe aastane taim. - Mitmeaastane taim
PUUD PÕÕSAD Umbrohud LILLED ja prahitaimed okaspuud lehtpuud söödavad Ilupõõsad Harilik Metsikult Sirel võilill Võsaülane Vaevakask Kõrvenõges Siniliilia Dielsi tuhkpuu Hall Lõokannus kogelejarohi Kanakoole Harilik
Meeproduktiivsus saavutab 30-40 kg/ha.Heledal punaka varjundiga meel tugev omapärane lõhn,mis mee kristalliseerudes kaob,mesi ei muutu seejuures kõvaks jämedateraliseks massiks.Kui pihlakamett koguneb palju on soovitav seda juba kristalliseerumise aial segada, et vältida suurte kristallide ja kõva massi teket. Võilill Korvõieliste sugukonda kuuluv püsirohttaim,mida Eestis esineb üle 160 erineva pisiliigi,neist enamlevinud on 30.Sügavale mulda tungiva sammasjuure tõttu kujutab võilill endast aedades ja põllul raskestitõrjutavat umbrohtu.Õitseb mai keskpaigast kuni augustini,kuid peamine mee-ja õietolmukorje saadakse esimese kolme nädala jooksul pärast õitsemise algust.Kollased korvõisikud on rohkeõielised.Võilill on väga hea õietolmutaim-nende massilise õitsemise ajal võib tugev mesilaspere koguda 0,6-1,0 kg oranzi õietolmu päevas. Nektarieritus on seevastu 4
Ökoniss · Võilille ökoniss Eluvorm mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 5...70 cm. Taimedel on valge piimmahl.Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda võilill. Harilik võilill on kollektiivliik, mille alla koondatakse Eestis kasvavad 165 võilille pisiliiki. Kasvab meil peamiselt rohke inimmõjuga kohtades: tee- ja põlluservades, aedades, haljasaladel, parkides, söötidel, karjamaadel, kuid ka prahipaikadel, looduslikel loo-, päris-, ranna-, soo-, lammi- ja puisniitudel, kraavikallastel, harvem salu- ja laanemetsades. Eelistab lämmastikurikast mulda. Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida
Pungumine Pärmseened, korallid, hüdra Sibulatega Sibul, tulp, liilia Võsunditega Hanijalg, maasikas Mugulatega Kartul Juurevõsuga Lepp, vaarikas Juurega Ohakas, võilill Võrsikutega Karusmari, mustsõstar Lehega Varjukannikene Hulgijagunemisega Okasnahksed, meritäht Oksaga Suguline
Taimede kasutamine Koostasid: Carmen Maaring ja Gerli Albert Lõhnav kummel Ravimtaim Ei aita allergiliste haiguste puhul. Kasutatakse välispindselt Harilik võilill Eriti väärtuslik on võilillesilo, mis suurendab veiste piimatoodangut. Väärtuslik meetaim. Noori lehti ja keelõisi tarvitatakse salatina või supilisand Imikas Ravimtaim Tehakse salatit Imetakse mahla mis on mesimagus Harilik luuderohi Ravimtaim aitab luu haiguste vastu Toataim kuid kasvatatakse ka väljas
Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaup 105 MRA, Maili Pärlin Kartul Maguspirn e. Topinambur Maguskartul Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikk...
korjet, sest mesilased vajavad taimeliikide mitmekesisust. Looduslikud meetaimed Looduslikud meetaimed on taimed, mis kasvavad metsades, niitudel, soodes, karjamaadel. Nende taimede liigirikkus ja kasvukohad sõltuvad putukatest(tolmendajatest) ja tuule suundadest(isetolmnevad taimed). Head looduslikud meetaimed on pajud, remmelgad, vahtrad, paakspuu, türnpuu, ojamõõl, pajulilled, põdrakanep, äiatar, nõmm-liivatee, puned, kanarbik, võilill, pärn jpt. Metstaimed Metsades kasvavad meetaimed on valge lepp, sarapuu, paju, valge iminõges, tõrvalill, viirpuu, käbihein, ojamõõl, harilik pihlakas, harilik paakspuu, mustikas, harilik kukehari, naat, pohl, harilik mailane, mets-nõianõges, aas-kurereha, heinputk, harilik sealõuarohi, harilik ebajasmiin, ahtalehine põdrakanep, karvane pajulill, kanarbik, kuldvits. Põllukultuurid Põllukultuuride hulka kuuluvad paiseleht, harilik võilill, köömen, raps, harilik
Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas Rumex oblikas Scilla siniliilia Stellaria tähthein Tanacetum soolikarohi Taraxacum võilill Tritolium ristik Tussilago paiseleht Tupha hundinui Urtica nõges Vicia hiirehernes Viola - kannike
organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad. Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, mis samuti võib ilmneda nii liigisisesena kui ka liikidevahelisena Loomadel on mitmeid kohastumisi konkurentsi vältimiseks. Metsvintide pesad paiknevad üksteisest saja meetri, kullilistel aga mitme kilomeetri kaugusel, et vältida konkurentsi naabriga toidu pärast. Võilill ja naat, levides murus kiiresti ja võttes oma laiade lehtedega valgust ära, tõrjuvad valguskonkurentsis teised taimeliigid välja. Meresaartel ja laidudel tihedalt asustatul kajakakolooniates konkureerivad omavahel kalajakas ja naerukajakas soodsamate pesapaikade pärast. Naerukajakas Kalakajakas TÄNAN KUULAMAST !!
· Rooma · Viigimari salat · Salatsigur · Sibulad · Spinat · Võilill NEUTRAALNE Liha, linnuliha ja Kala ja mereannid Aedviljad ja Kaunviljad Puuviljad ja Teravili, leib ja munad salatid marjad saiatooted · Kalkun · Haug · Aedsalat · Aedoad · Arbuus · Basmati-
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist puutüvi drunk puukoor bark kadakas juniper kask betula tamm dam mänd pine kuusk ...
..................................................................................................................................................... Kirjuta veel üks inimkaasleja ........................................................ 4. Sõna „pealinn“ kasutatakse ka Narva, Pärnu, Otepää ja Türi kohta. (1p) Milline neist on talvepealinn? ......................................................................... 5. Jooni alla loetelusse sobimatu. (3p) kodutuvi, toonekurg, koduvarblane, võilill, suur teeleht, rändrott, suurkõrv Põhjenda oma valikut .......................................................................................................................................... 6. Koosta üks linna toiduahel. (4p) ...................................... -> ....................................... -> ........................................ -> ........................................ 7. Kuidas mõjutab inimtegevus keskkonda asulas, kus asub sinu kool? Too 2 näidet! (2p) .......
Fleurs roos/roosa la rose nartsiss- la narcisse võilill - le pissenlit liilia- la lily nelk le gousse võõrasema la belle-mère sinilill la hepatica ülane le anémone krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule Nurmenukk le Primevère officinale Saialill la calendula Petuunia la pétunia Õisik - inflorescence Õis fleur Lillekasvatus floriculture Lillesibul - bulbe Muld sol Aednik - Le jardini...
Harilik nälghein Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill Tripleurospermum inodorum Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg Potentilla anserina RISOOMIDEGA Harilik orashein Elytrigia repens Harilik puju Artemisia vulgaris Harilik naat Aegopodium podagraria Kõrvenõges Urtica dioica Põldmünt Mentha arvensis Soo-nõianõges Stachys palustris Paiseleht Tussilago farfara Põldosi Equisetum arvense ROOMJUURELISED Põldohakas Cirsium arvense
· Üheidulehelised enmasti teraviljad, kõrrelised ja heintaimed. Õied on väikesed ja ilmetud, enamasti tuultolmlejad. Varred on kõrred. Lehed on pikad ja kitsad. · Kaheidulehelised 1. ristõiellised nt. raps 2. liblikõielised nt. hernes 3. roosõielised nt. kibuvits 4. sarikalised nt. porgand 5. korvõielised nt. võilill 7. Eestis esineb nii pärismaiseid (kohalikke), kui ka võõrliike (sissetoodud). 8. Võõrliigid tuuakse sisse: · kogemata laevade, autode, rongidega (lõhnav kummel) · tahtlikult - on uusi liike sisse toodud selleks, et suurendad põllu, metsa ja aia metsakultuuride valikut (nulg).
Suviumbrohud Harilik nälghein- spergula arvensis- suvi Harilik punand- fumaria officinalis-suvi Karvane võõrkakar- calinsoga ciliata- suvi Kirju kõrvik- galeopsis speciosa- suvi Konnatatar- polygonum convolvulus- suvi Lõhnav kummel- matricaria suaveolens suvi Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium ...
tema tekstidele loodud populaarseks saanud laule. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte, eestilisi ning sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale, noorsoojutte, luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. JUUNI Kui kollane võilill on päike- soe lillelõhn juures on tal. Sa endale tundud nii väike nii puude kui päikese all. Sander Soikka Suur heinakõrs sulle on suuni, Kuid putuka jaoks on ta puu... On heinakuu, jaanikuu, juuni- kuum maasikamaitsemise kuu!
RAVIMTAIMED Koostaja: XXX PIPARMÜNT Kasulik seedimisele Rahustava toimega Tõstab söögiisu Külmetuse vastu Kõhuvalu korral PÄRNAÕIED Köha vastu Palaviku vastu Külmetuse vastu Põletike vastu RAUDROHI Peatab ninaverejooksu Haavarohi (suleb vere) Rahustav Köha vastu Peapöörituse vastu NÕGES Reumaga saunas vihelda Hea vererõhule Sügeliste vastu nõgeseleemega määrida KUMMEL Krampide puhul teha vanni Paistetusele kompressi Hambavalu vastu Palaviku vastu Kõhulahtisuse vastu NURMENUKK Uimasuse ja peavalu vastu Köha vastu Veresoonte lupjumise vastu Nohu vastu VÕILILL Juuri kasutatakse siseelundite haiguste vastu Kõhukinnisuse korral Söögiisu tõstmiseks PAISELEHT Paistetuse vastu Haudunud kohtade raviks Rögalahtistav toime NAISTEPUNA Verevaesuse puhul Kõhulahtisuse vastu Alandab vererõhku Põiehaiguste korral ...
Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Võilille piimmahl on väga paljude toimeainetega ja muuhulgas ka ravim. Näiteks sobib ta mitmetest nahahaigustest vabanemiseks. Kuid huvitav on veel see, et sellest valgest piimmahlast toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki. Pilt 2. Harilik Võilill HARILIK MUSTIKAS (Vaccinum myrtillus) Rahvasuus einsinikad, mustigud ja sinimarjad. Mustika marjad (pilt 3) on tumesinised või peaaegu mustad. Mustika viljad on ümmargused. Mustika võrsed on kolme-nelja esimeses aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ravimisel kasutatakse mustika lehti ja marju, mis on head nii kõhule, kui ka silmanägemisele ning marjatõmmist võib kasutada angiini raviks. Samuti kasutatakse 6
homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe raku ühinemine Mittesuguline (osaleb üks organism) eoseline (sõnajalgtaimed, seened, samblad, vetikad), vegtataiivne (pooldumine, pungumine, keha jagunemine) Vegetatiivne paljunemine õistaimedel Juuretükkidega võilill, mädarõigas; juurevõsunditega pappel, kreek; varrevõsunditega valge ristik, aedmaasikas; risoom orashein, vaarikas; mugul bataat, kartul; sibul tulp, tulp; lehega aas jürilill, begoonia Suguelundid Seemnesarjad e munandid seemnerakkude e spermide tootmine Munandimanus spermide talletamine Seemnejuha spermide liikumine Seemnepõieke ja eesnääre sperma tootmine Suguti sigitamine Munasarjad munarakkude valmimine
Õpik lk 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvav...
Heljo Mänd "Pillerpall" Võilill. Oi kui palju murul väikseid Kevad lillekesi nagu päikseid! Nüüd juba mitmes öö on soe, Põimid nendest pärja pähe, tuul kõnnib kikivarvul, enam puhtaks käed ei lähe. võilille rõõmsaid nutte poeb Ülane. maast lugematul arvul. Ülane, ülane Luht rohetab ja kirendab lumetäheke, ja paisub varsakabi tule ka aasale ja jõgi kuldselt virvendab, külla väheke. ka temal talv on läbi. Siin on küll tuuled, Kõik mutukad ja putukad kuid nendega harjub, on ärevil ja jutukad, igav sul elada et kevad võidu sai. põõsaste varjus. Ja tuhat väikest muusikut Meelespead. nüüd hõiskab eemal kuusikus: Kuidas kukkusid küll rohtu "Käes mai! Käes mai!...
valmistavad taruvaiku. Mõned tuntumatud meetaimed Eestis on : Paiseleht Harilik vaher Punane sõstar Must sõstar Karusmari Harilik mustikas Harilik võilill Valge inimnõges Pohl Raps Harilik pärn Mee KASUTAMINE Mett tarbitakse kõige rohkem töötlemata vedelana, kristalliseerununa või koos kärgedega. Kõige rohkem kasutatakse mett külmetushaiguste raviks (97% elanikkonnast), ent väga suure osa
jookide ja musta teega. Kasulikud toiduained:Lamba-, loomaliha ja hakkliha, maks, süda, uluki-, vasika- ja talleliha. Kaladest haug, heeringas, heik, koha, ahven, lõhe, sardiinid, tursk, vikerforell. Linaseemne - ja oliiviõli. Kreeka pähklid ja kõrvitsaseemned, kikerherned. Aedviljadest brokoli, artishokk, sibulad, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, kartul, peet, mädarõigas, naeris, petersell, porrulauk, pipar, spinat, vetikad, võilill. Puuviljadest ning marjadest viigimarjad, ploomid. Mahladest ananassi -, ploomi- ja kirsimahl. Maitseainetest karri, petersell, vetikad. Taimeteedest ingveri-, jalaka-, kibuvitsa-, peterselli-, piparmündi-, pärnaõie- ja võilille tee . Jookidest sobivad 0 tüübile ka soodaveed. A veregrupp A tüüpi inimene peaks veregrupidieedi järgi olema taimetoitlane (suur süsivesikute ja väike rasva sisaldus), tegelema vähem jõuliste harjutustega, nagu jooga või golf, mediteerima
maaaluste võsunditega Paiseleht korvõielised mitmeaastane Teeservad, seemnetega rohumaa kraavid Mets- sarikalised Kahe või Aed, niidud seemnetega põld harakputk mitmeaastane Harilik võilill korvõielised mitmeaastane Teeservad, Kasvupungade rohumaa karjamaa ga Harilik kõrrelised mitmeaastane Teeservad, Seemnetega, põld orashein põllud risoomidega Tuulekaer kõrrelised üheaastane Põllud seemnetega põld
taimedele see on iseloomulik : ...4... juurte asemel on risoidid 1. toomingas ...2... eosest areneb eelleht 2. lehviksammal ...5... lehtedeks on okkad 3. laanesõnajalg ...1... tolmleb putukate abil 4. karusammal ...3... eosest areneb eelniit 5. Jugapuu 3. Tõmba joon alla taimele, kes ei sobi loetellu. Põhjenda, miks ? vaarikas, pihlakas, hernes, karukold, võilill 4. Kuidas tekib turvas ? Nad kasvavad tipust ning surevad alumises osas nagu teisedki samblad. Kuid liigniiskuse ja happelise keskkonna tõttu lagunevad nad osaliselt ja muuutuvad ajajooksul turbaks. Miks peetakse turvast taastumatuks loodusvaraks ? Kuna ta kasvab väga aeglaselt Kirjuta 3 turba kasutamisviisi: keemiatööstuse tooraine, loomadele allapanekuks, õlisid, tõrva, meditsiin, põllumajanduses, küttematerjal(brikett) 5
Õietolmutaimed eritavad nektarit vähesel määral või ei erita seda üldse. Mesilased külastavad nende taimede õisi varakevadel või intensiivsel haudmekasvatamise ajal, kui nektarit eritavatelt taimedelt ei saa õietolmu piisavalt. Ühed tähtsamad õietolmutaimed on sarapuu, lepp, paiseleht, tamm jt. Suviti külastavad mesilased õietolmutaimedest vahel ka kibuvitsa, lupiini, ja vägiheina õisi. Suurem osa taimi annab nii nektarit kui ka õietolmu. Sellised taimed on näiteks pajud, võilill, vaarikas, valge mesikas, valge ristik, põdrakanep, viljapuud, marjapõõsad jt. Ainult nektarit andvaid taimi on Eestis väga vähe. (Rohtla, 2001) Õitsemisaja järgi jaotatakse meetaimed kevadisteks, suvisteks ning sügisesteks taimedeks. Kevadised meetaimed õitsevad varakevadest kuni juuni keskpaigani. Sellised taimed on näiteks vaher, paiseleht, pajud, võilill, marjapõõsad, viljapuud, mustikas, pohl. Suvised meetaimed õitsevad peamiselt juuni keskpaigast kuni juuli lõpuni
moodustumisega. Sarnasused Sünteesivad Glükolüüside vajalikud lagundamine toimub orgaanilised ained. mõlemal juhul Vajavad energiat tsütoplasmas. elutegevuseks. On olemas kõik elu omadused. Näited autotroofid: võilill, Anaeroobne: veini Fotosüntees: taim vetikad kääriminebi võtab juurte kaudu heterotroofid: koer, vett, õhulõhede inimene kaudu CO2, päikest võsu kaudu Hingamine: energia
taimede pungadelt. Korjeid teevad mesilased põldudelt, parkidest, haljasaladelt, metsadest, soodest, karjamaadelt ning igaltpoolt, kus kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Taimi, millelt mesilased teevad korjeid jagatakse omakorda rühmadesse. Õietolmutaimed, mis ei erita nektarit või eritavad seda väga vähesel määral, siis neilt korjavad mesilased vaid õietolmu. Õietolmutaimede hulka kuuluvad sarapuu, lepp, paisleht, kuldvits, haab, pappel, kask, läätspuu, võilill, paisleht ja paljud teised taimed. Kuid on olemas veel taimi, kust meislased saavad ainult nektarit, kuid kõige soodsam on mesilastele taimed, mis eritavad nii nektarit, kui ka õietolmu. Nektari-, ja õietolmutaimede hulka kuuluvad enamik korjetaimi, näiteks pajud, võilill, vaarikas, pärn, põdrakanep ja paljud teised taimed. Looduslikud meetaimed kindlustavad mesilastele pideva korje, esineb enamjaolt metsarikastes piirkondades
mangaan, räni, strontsium Taruvaigu kasulikkus · Takistab mitmete haigusttekitavate pisikute arenemist · Parandab haavu ja paiseid · Leevendab valu · Allergia- ja põletikuvastase toimega Kasutus · Kasutatakse piirituslahusena, salvidena või puhtal kujul · Lakkide valmistamisel · Toidu säilitamine Õietolm · Nimetatakse ka suiraks · Kogutakse tavaliselt kevadel õitsevatelt meetaimedelt · Peamised õietolmuandjad on paju, võilill, paiseleht, suur läätspuu · Õietolmu kasutavad mesilased haudme toitmiseks, vaha tootmiseks ning organismi tugevdamiseks Õietolmu koostisosad · Sisaldav valke, rasvasid, süsivesikuid A-, B1-, B2-, C-, B6-, PP- vitamiinid, mikroelemendid, pantoteen- ja mitmesugused aminohapped Õietolmu kasulikkus · Mõjutab soodsalt mao ja soolte funktsioneerimist · Parandab söögiisu · Turgutab organismi üleväsimuse korral · Toob leevendust depressiooni korral
Faase 4 Faase 4+4 Erinevad I profaas ja I anafaas Aitab parandada vigaseid rakke On vajalik suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks Asendab vanu rakke Aitab kasvada 8. Somaatiline rakk Keharakk: Neuron, erütrotsüüt, leukotsüüt, trombotsüüt jne. 9. Gameet Sugurakk 10. Eükarüoodid Päristuumsed: Võilill, jääkaru, põisadru, amööb, kingloom, pärmseen, koppvetikas jne. 11. Rakkude diferentseerumine · Toimub pärast viljastumist, kui viljastatud munarakk hakkab jagunema · Diferentseerumise reeglid: *Diferentseerumine on pöördumatu *Diferentseerumise käigus rakkude jagunemisvõime väheneb (Erandiks on tüvirakud!) · Toimub interfaasis 12
sees toimuv) Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke, areng ja väljasuremine Takson- süstemaatika üksus, liigitamine sarnasuste järgi: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik, domeen Domeen- bakterid, arhed, eukarüoodid, kõige suurem üksus Mis evolutsioneerub? Populatsioon Üksikindiviid ei evolutsioneeru Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Mis on populatsioon? Näiteks Harilik võilill Põltsamaa linnas Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil Populatsiooni iseloomustavad: · Leviala · Arvukus · Genofond = geenifond- populatsiooni kõik geenid ja alleelid Geenid- pärilikkuse kandjad DNA-s. DNA lõik, mis määrab ära ühe ühe RNA molekuli sünteesi. Alleelid- ühe geeni erivorm (nagu geen, kuid moonutatud kujul) Kõik populatsioonid on erinevad Popultasiooni geneetiline struktuur- populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe.
Lennuki tiivakuju eripära tekitab tiiva kohale kiirema õhuliikumise, kui tiiva alla, selliselt rõhkude erinevuse saavutamise kaudu toimub lendu tõusmine ning lendamine. Milline on tuullevivate tiibviljadega seemnete ehitus? Jalaka ja künnapuu tiibviljad ning hariliku vahtra kaksiktiibvili. Ka kasel ja lepal on seemned varustatud kileja äärisega. Mõned seemned on varustatud ka lendkarvadega, nagu ohakas ja võilill: ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Teeb katseliselt kindlaks, millise kujuga peab olema propellerina langev ese, kas ka tuubi kujuline lennuk võiks lennata? ● Oskab teha ohutuid katseid ja neid planeerida ● Oskab teha kokkuvõtteid katsetest TÖÖÜLESANDED ● Planeerida katse käik ● Katse läbiviimine kava järgi ● Katse vormistame kirjalikult ● Töölaua korrastamine TÖÖVAHENDID
Üks teadaolevalt vanimaid korvõielisi on raudrohi kõrget hinda teati juba antiikaja Kreekas ja Roomas. Korvõielised on õistaimede suurim sugukond: selles on ligikaudu 8000 perekonda. Korvõieliste liikide arvu on raske määrata, sest olenevalt liigi kriteeriumidest on süstemaatikud eristanud 1425 tuhat liiki. Eestis on eristatud ligi 300 liiki Liikide arvu ebakindlus on seotud apomiksise suure osakaaluga mitmes korvõieliste perekonnas (nt hunditubakas Hieracium, karutubakas Pilosella, võilill Taraxacum), mistõttu neis ei moodustu selgelt eristunud liike ja nende kirjeldamisel sõltub palju süstemaatikute kokkuleppest liigi määratlemisel (enamasti kirjeldatakse neis perekondades suurel hulgal pisiliike). 3. Korvõieliste välistunnused 3.1. Lehed Lehed on terved või lõhestunud, rootsulised või rootsutud, paiknevad vaheldumisi, harvemini vastakuti, männases või juurmise kodarikuna. Lehed on ilma abilehtedeta. 3.2. Õied
Alghindepunktiks on 53 hp. Mahaarvamised: lõimiste vaheldus gleimuldadel 4%; kuivendus 30%, madal toitainesisaldus 5%. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: AM''', sügav lammi madalsoomuld, t_3100 Sügavkaeve nr. 4 23.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 24' 02.98" N ; 26° 40' 47.43" E , 50,5 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Palsa Maakasutus: võsastunud põllumaa. Domineerivad 4-6 m. pajud nind alustaimesiku moodustavad naat ja võilill. Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef. Mulla kirjeldus: mulla struktuursus on hea. Huumusesisaldus 3-3,5%. Aumistes kihtides esinev koresus neutraliseerib mulda. Keemine alates 35 cm. A- huumushorisont. 0-30(35) cm. Lõimis: liivsavi 1s 1, ls1. Happesus: 6,8 pH. Esineb kive- v01 Bw- metamorfne sisseuhtehorisont. 30-75 cm. . Lõimis: liivsavi 1, ls1. Happesus: 6,8 pH Esineb savistumist. k°3 - tugevasti koreseline. C- lähtekivim. 75- cm. Lõimis: liivsavi 2, ls3
Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse teguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla.Vanemate järglastelt pärandavad kasulikke muutusi määravad geenid edasi. Isendite pärilikest muutustest kujunevad tervele populatsioonile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
