Rakuorganellid Tsütoplasmavõrgustik endoplasmaatiline retiikulum . Tsütoplasmas olev membraansete kanalite , põiekeste ja tsisternikeste süsteem , mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine . Tuumavälismembraan ja tsütoplasmavõrgustik on alati seotud . Tsütoplasmavõrgustikud : · Siledapinnaline · Karedapinnaline Tsütoplasmavõrgustiku ülesanded : · Siledapinnalises toimub varusüsivesikute glükogeeni süntees .Lipiidide ja bioaktiivsete ainete nt. steroidhormoonide süntees. · Karedapinnaliseks muutub tsütoplasmavõrgustik seal paiknevate ribosoomide tõttu . · Ribosoomides toimub valkude süntees . Ribosoomid · Ribosoomidel puuduvad membraanid , nad sisaldavad rRNA ja valgumolekule . Golgi kompleks · Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest . · Tsütoplasmavõrgustikust satuvad ained Go...
Rakuorganellid Janely Kaljura, Caspar Sepp 11A 2015/16 Organellid on “rakkude organid” • Kindlaid ülesandeid täitvad allüksused • Eraldab fosfolipiidne membraan • Mikroskoobi abil vaadeldavad • Tuumaga rakkudes palju organelle Ribosoomide iseloomustus • Rakuorganell; • Ühes rakus miljoneid ribosoome; • Ribosoome on eluslooduses kõikjal; • On ka mitokondrites ja kloroplastides; • Mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on Ribosoomide ehitus • Väikesed kaheosalised rakuorganellid; • Ribosoomides puuduvad membraanid; • Koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Ribosoomide ülesanded • Valkude sünteesimine Ribosoomide asukoht rakus • Võivad paikneda tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Mitokondrite iseloomustus • Rakuorganell; • Valgusmikroskoo bis nähtavad; • Paljunevad poold...
Lk 61-Rakuorganellid 1. Kirjeldage tsütoplasmavõrgustiku ehitust. Tsütoplasmavõrgustik koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. 2. Mis ülesanded on tsütoplasmavõrgustikul? Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene transport ja karedal tsütoplasmavõrgustikul on ribosoomid, kus toimub valkude süntees. 3. Kuidas moodustuvad uued ribosoomid? Ribosoomid valmistatakse rakutuumas olevates tuumakestes. 4. Mille poolest erinevad ribosoomid teistest rakuorganellidest? Ribosoomidel puudub membraan. 5. Mis ülesandeid täidavad lüsosoomid? Lüsosoomid lagundavad aineid, mida enam rakk ei vaja. 6. Kirjeldage mitokondri ehitust. Mitkonder on ümbritsetud kahe membraaniga ning sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. 7. Mis tähtsus on mitokondritel? Mitkondrites toimub hingamisahela lõpp faas ja sealt tuleb energia, mida rakk vajab elutegevuseks 8. Miks on eri rakkudes erine...
Rakuorganelli d tagavad raku elutegevuse Alice Niinemäe I kursus • Organellid on rakkudes kindlaid ülesandeid täitvad allüksused • Üldiselt eraldab organelle ülejäänud raku sisemusest membraan • Tuumaga rakkudes on palju organelle,mõned organellid on olemas ka eeltuumsetes rakkudes
RAKUORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED ORGANELL ÜLESANNE TAIM LOOM Tuum Kontrollib raku + + elutegevust Tuumamembraan Valikuline ainete + + transport Karüoplasma Seob tuuma tervikuks + + Tuumake rRNA süntees + + Tsütoplasma Seob rakuorganellid + + tervikuks Mitokonder Varustab rakku + + energiaga Ribosoomid Valgu süntees + + Vakuool Sisaldab varu- ja Suured Väiksed jääkaineid Lüsosoomid Ainete lõhustamine + + Karedapinnaline Valkude süntees + + tsütoplasmavõrgustik
RAKUORGANELL EHITUS ÜLESANNE ribosoom kaheosaline (väiksem alamüksus ja suurem alamüksus), valkude sünteesimine koosneb rRNA ja valkude molekulidest, membraanid puuduvad mitokonder kahe membraaniga (välismembraan, sissesopistunud sisemembraan), välismembraan katab ja rakkude varustamine kaitseb, sisemembraani energiaga kristades muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks tsütoplasmavõrgustik ...
2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud 8. nukleiinhapped 9. pigment 10. regulatoorained (ensüümid, hormoonid) 11. lahustunud gaasid Tsütoplasma ülesanne: Tsütoplasma seab kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. TUUM Tuumake Poorid Ribosoomid Tuum Tsütoplasmavõrgustik Tuuma ehitus: Tuuma ümbritseb kaks membraani, membraanis paiknevad poorid,mille kaudu toimub ainevahetus. Tuuma täidab karüoplasma. Tuumas esinevad kas üks või mitu
Eukarütoorse ehk päristuumse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt mitmesuguseid organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. PÄRISTUUMNE RAKK Raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisaineks on vesi (60%90%). Seal on palju madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminihappeid, nukleotiide, mono ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jne. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Raku tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNAd, valke, RNAd ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Tuumakeseks nimetatakse piirkonda, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA SEOB RAKUORGANELLID ÜHTSEKS TERVIKUKS. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu TOIMUB AINETE LIIKUMINE TUUMA SISEMUSSE JA SEALT VÄLJA. Tuumasisene plasma ehk karüoplasma-sisaldab DNA-d, RNA-d, valke, ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. TUUMA KÕIGE OLULISEMAD OSAD ON KROMOSOOMID!!!! Tuumas on tuumakesed ja selles piirkonnas toimub kromosoomidelt intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. RAKUTUUM REGULEERUB KÕIKI RAKUS TOIMUVAID PROTSESSE
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koossesinemise kaudu Biomolekulid on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil Biomolekuli esinemine on üks elu tunnus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad kõik elu tunnused Loomad saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus oleva orgaanilise aine lagundamisel Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel Püsisoojased organismid on ainult imetajad ja linnud Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes. Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused Kalad kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased Sisekeskkonna...
Enamus anorgaanilised ained katioonide ja anioonide kujul dissotsieerunud. Anorgaanilised ained osalevad paljudes keemilistes reaktsioonides ja tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on palju orgaanilisi ühendeid aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid ja orgaanilised happed. Tsütoplasmas on ka kõik biopolümeerid valgud, nukleiinhapped. Peale selle on veel ainevahetuse produkte, pigmente, regulaatoreid ja gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises on seob rakuorganellid ühtseks tervikuks. Milline on rakutuuma ehitus ja ülesanne? Tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Membraanide sees on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus rakku ja rakust välja. Tuumamembraanid on sarnased teiste rakkude membraanidega. Tuuma sisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks ja see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d jne. kromosoomid on raku olulisimad osad. Enamasti neid ei näe, sest nad on peeneteks niitideks lahti harutatud. Neid on näha ainult rakujagunemise ajal, sest siis
Rakk 1. Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2.Rakkude jaotus Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed . tuum on olemas, ainu ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seenerakud. Üherakulised organismid: 1)mikroskoopiliste mõõtmetega 2)harilikult iseloomuliku väliskujuga 3)aine- ja energia vahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt bakterid, algloomad, pärmiseened. Hulkraksed organismid: 1)iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed jt Hulkraksesorganismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 3.Rakutuum Raku keskel. Tuumas asuvad kr...
tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH; o sisaldab aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt; o esindatud on ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped; o sisaldab ka ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase; o tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Rakutuum: o tuumaümbris koosneb kahest membraanist; o tuumamembraan on ehituselt sarnane teiste rakumembraanidega; o membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja; o poorid on suured, et läbi mahuksid ka suured molekulid; o tuumasisene plasma on karüoplasma; o karüoplasma sisaldab DNAd, valke, RNAd;
1. Mida uurib tsütoloogia? · Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust ning uurimisobjektideks on rakud. 2. Mille leiutamisega seoses tekkis tsütoloogia ja miks nii? · Valgusmikroskoobi, sest valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega ja ilma mikroskoobita ei saaks näha rakke. 3. Millised on loomorganismide põhilised koetüübid? Teada natuke nende eripära. · Epiteelkude, näiteks nahk · Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri · Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel · Närvikude, näiteks närvirakkudes. 4. Teada rakuteooria kolme põhiseisukohta. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Rakkude ehituse talitlus on omavahel kooskõlas. 5. Miks Karl Ernst von Baer nii tuntud on (ja miks eestlased teda teada võiks)? · Ta oli võrdleva embrüoloogia rajaja. · Sest ta sündis ja...
päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks Kõikidel rakkudel ühine: ümbritsetud membraaniga täidetud vedela tsütosooliga sisaldvad kromosoome, kus asub DNA sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel:
Kordamisküsimused eksamiks. 1) Uurimistasandid morfoloogias organism, organsüsteemid, organid, koed, rakud, rakuorganellid 2) Struktuuri ja funktsiooni seos struktuur tagab funktsiooni ; funktsioon kujundab ja arendab funktsiooni, kutsudes selles esile ümberkorraldusi vastavalt funktsiooni eripärale 3) Kuidas struktuuri muutus kujundab funktsiooni (ja vastupidi)? eelmises 4) Erinevused prokarüootse ja eukarüootse raku vahel. - prokarüootsetel puudub rakutuum ja rakuorganellid nt bakterid, eukarüootsed teised elusorganismid
Selgita pro-ja eukarüoot, too näiteid 13.võrlde neid Prokarüoot e. eeltuumne Eukarüoot e. päristuumne Puudub membraaniga piiritletud tuum Tuum Vähem erinevaid organelle ja membraanseid Rohkem -//- struktuure Arhed, bakterid Loomad, taimed, seened, bakterid 5. Miks rakud on erinevad? • Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakuorganellid Ehitus Ülesanne Rakumembraan • koosneb valkudest, • Eraldab raku fosfolipiididest, sisekeskkonda oligosahhariididest ning väliskeskkonnast kolesteroolist. • kaitseb
erinevaid molekule ja vallandavad rakusisesed biokeemilised reaktsioonid, sisetalitlus muutub vastavalt väliskeskkonna muutustele -Tuum: -Asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni -juhib raku elutegevust -reguleerib rakus toimuvaid protsesse -tuumakestas toimub ribosoomide moodustumine ja rRna süntees -Tsütoplasma: -Poolvedel raku sisaldis, koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest ja anorgaanilisest ainest -Seob rakuorganellid ja tumma kindlaks tervikuks, kindlustab koostöö -jääkainete eritumiskoht -sisaldab varuaineid, ainevahetuse produkte, pigmente -Tsütoplasmavõrgustik: -mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakusisene ainete liikumine -Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik: -Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees -Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik: -membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees
· Tsütoplasma peamiseks koostisaineks on vesi(selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained ) · Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt. · Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks · Tuumasisest plasmat nim. Karüoplasmaks (sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid) · Rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga · Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub · Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu(inimkeha raku tuumas üldjuhul 46 kromosoomi)
Eukarüootse raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisosaks on vesi, kuid seal leidub ka lüsosoome (ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse erinevaid aineid, veesisaldus kõigub 60- 90%). Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi aineid (aminohapped, nukeotiidid, orgaanilised happed jne). Samuti on tsütoplasmas esindatud biopolümeerid. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakusisest plasmat nimetakse karüoplasmaks (sisaldab DNA'd, RNA'd, valke ja madalmolekulaarseid ühendeid). Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Rakutuum on üldiselt ümar, võib selle kuju ja suurus erinevates rakkudes varieeruda. Enamus rakkudes on üks tuum, kuid näiteks kingloomal on kaks tuuma. Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Neid võib jagada 23 paariks mikroskoopilise sarnasuse alusel
Raku ehitus ja talitus 1665 Robert Hook valgusmikroskoop. 1826 Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku 1858 Rudolf Virchowil sõnastas rakuteooria. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus. Üherakulised organismid amööb, kingloom, bakterid(piimhape ja muud sõbrad) Hulkrakulised organismid inimesed, kutsud, kiisud, lilled... Päristuumne rakk Eeltuumsed e prokarüoodid(bakterid ja teema), päristuumsed ehk eukarüoodid. Viimased jagunevad: protistid, taimed, seened, loomad. Viirused pole miski neist. Raku ümber on rakumembraan. Eukarüootse raku sees on tsütoplasma ja organellid. TUUM nagu päristuumne. Tsütoplasma peamiseks koostaineks on vesi, millest on lahustunud anorgaanilisi ja organaanilisi aineid. Anorgaanilised dissotsieerunud olekus, osalevad ...
Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku moodustavad nad 23 kindla kuju ja suurusega paari. 6. Rakumembraan, ehitus, ülesanded. Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakkuteda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Ta kaitseb raku sisekeskkonda. 7. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid, tsentrosoom, Golgi kompleks, tsütoskelett. Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate põiekeste ja kanalikeste keerukas süsteem. Tsütoplasmavõrgustik moodustab raku ruumalast umbes 10% ja kogu rakus esinevate erinevate membraanide hulgast umbes poole. Tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub erinevate rakus vajalike ainete süntees ja ka mõningate mürgiste ainete kahjutuks tegemine
1. Rakuorganellide ehitus ja ülesanded · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. Tuuams asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TÄHTSUS: sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. · Tsütoplasma on poolvedel raku sisaldis. Koosneb peamiselt vest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. TÄHTSUS: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) rakusisene ainete liikumine. Siledapinnalise ERi ülesanded: varu...
Ribosoom: Ülesanne Valkude sünteesimine Ehitus-kaheosalised rakuorganellid,mis koosnevad ribosoomi-RNA(rRNA) ja valgu molekulidest.Puuduvad membraanid. Mitokonder: Ülesanne- Rakkude varustamine energiaga Ehitus-Ümber kaks membraani:Sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan. Välismembraan katab ja kaitseb,Sisemembraani sopistus ehk kritsades muundatatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivamaks. Pikliku kujuga isseisvad üksused, oma ribosoomiga. Paljunevad pooldumise teel. Tsütoplasmavõrgustik:
eukarüoodid. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid, neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Eukarüoodse rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, sisemus on täidetud tsütoplasmaga, milles on erinevaid organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, reguleerib raku elutegevust. Loomarakk.. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasma koosneb eelkõige veest, kus on lahustunud palju anorgaanilisi (kat/anioonid, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH taseme) orgaanilis ühendeid (valgud, sahhariidid) Rakutuuma ümbris koosneb kahest membraanist, nendel paiknevad poorid, mille kaudu toimib ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuuma sisene plasma on karüoplasma. Sisaldab DNA-d, valke, RNA-d. Kromosoomid on tuuma kõige olulisem osa.
RAKUEHITUS Rakumembraan: ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, ainete transport ühest rakust teise Tsütoplasma: ühendab rakuorganellid tervikuks Ribosoomid: yoimub valgusüntees, neid on rakus tuhandeid ja need on ühed tähtsamad rakuorganellid Golgi kompleks: valkude ümbertöötlemine, nende pakkimine põiekestesse, kontrollib kõiki keemilisi ühendeid Mitokonder: raku varustamine energiaga Tsütoplasmavõrgustik: tsütoplasma võrgustikus toimub rakuliste ainete transport. 1)siledapinnaline - lipiidide ja sahhariidide tootmine 2) karedapinnaline - asuvad ribosoomid, toimub valkude tootmine
Epiteelkude katab keha ja elundite pinda. Tsütoplasmavõrgustik on membraanes ehitusega kanalite ja tsisternide süsteem. Kardepinnaline tsütoplasmavõrgustikul asuvad ribosoomid (toimub valkjude süntees ja töötlemine).Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul sünteesitakse nig töödeltakse lipiide ja süsivesikuid. Fagotsütoos on tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Pinotsütoos on vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Ribosoomid on rakuorganellid, kus sünteesitakse valke. Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldavad põiekesed, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid Golgi kompleks membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, kus toimub ainete vastuvõtmine, ümbertöötlemine ja pakkimine Tsütoplasma raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosne vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid
· Membraanide ehitus ja funktsioonid 3 erinevust, miks erineb taimerakk loomarakkust? · taimerakus on kloroplast: seal toimub fotosüntees. · Vakuool hoida varuaineid, v vett v jääkaineid. Taim närbub ära kui vakuool tühjaks saab. · Rakukest koosneb tselluloosist. Vaja selleks et taim seisaks püsti. Hoiame energiat kokku, ei sõltu valgusest, hoiame raku ruumi kokku. Bakteritel pole tuuma, neil on DNA üle keha. RAKUORGANELLID Raku tuum - Raku geneetilise info säilitamise koht. Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan). Kromatiin DNA+valgud. Kromosoom kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem. Rakumembraan kahekihiline ja koosneb fosfolipiididest. Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb rakku välismõjude eest. Ühendab rakke omavahel. Tagab ainete ja
Ülesanne: varustab rakku energiaga. Rakumembraan: 2kihti fosfolipiide. Põhikoostisaine fosfolipiid. Ülesanne: läbi membraani transport. Ribosoomid : RNA ja valgud on koostises. Ülesanne valgu süntees, pannakse kokku rakutuumas olevates tuumaketest. Golgi kompleks membraanist. Sisternikujuline, ülesanne: ainete sorteerimine. Lüsosoom koosneb membraanikihist. Toimub ainete säilitamine ja lagundamine. Tsütoplasma raku sisemus. Peamiseks koostisaineks vesi, seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Päristuumne rakk e. Eukariioodi. Jaotatakse prostistideks, taime -, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu nii päris- kui ka eeltuumsete hulka. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Enamikes on 1 tuum. Eeltuumne rakk e. Projarüoodid. Bakterid. Puudub membraaniga piiritletud tuum ning sisemuses on tunduvalt vähem. Rakutuum tuumaümbris koosneb 2 membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu
Osmoos on molekulide liikumine läbi membraani madala kontsentrasiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Ainete aktiivne transport läbi rakumembraani - ainete aktiivne transport vajab lisaenergiat ja transportvalke ning toimub madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontensentratsiooniga keskkonda. Fagotsütoos on tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Pinotsütoos on vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Rakuorganellid tagavad raku elutegevuse Organellid on rakkude organid. Organellid on rakkudes kindlaid ülesandeid täitvad allüksused. Organelli nimetus tuleb sellest, et organell on sama raku jaoks mis organ inimese jaoks. Ribosoomid on raku orgnellid. Seal sünteesitakse valke. Mida rohkem valke peab rakk sünteesima seda rohkem ribosoome on. Ribosoomid on kõikjal eluslooduses. Ribosoomide ülesandeks ongi valkude sünteesimine. Ribosoomides ei ole membraani. Mitokondrites toodetakse energiat
Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid 2 rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). Prokarüootid- bakterid. Eukarüoodid- protistid, taime- ja loomariigis. Viirus ei kuulu kumbagi rühma. Tsütoplasma Raku sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga, mille peamiseks koostiseks on vesi, lahustunud orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, happed jt.) ja anorgaanilised ained (katioonid, anioonid). Tähtsus: seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente. Rakutuum Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusinformatsiooni. Koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub liikumine tuuma ja tuumast välja. Karüoplasma- tuuma sisene plasma, mis sisaldab valke, DNA-d, RNA-d
kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine ○ sidekude - palju rakuvaheainet sisalvad kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks ● Mikrotuubulid - koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu. Esineb rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes. ● Tsentrosoom - koosneb kahest tsentrioolist. Nende vahel moodustavad kääviniidid, mis osalevad raku pooldumisel ● Lüsosoom - membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad ensüüme. Ensüümid lõhustavad rakkudesse transporditud toitaineid, jääkprodute ja surnud rakuorganelle ● Mitokonder - koosnevad siledast välismembraanist ja kurrulisest sisemembraanist. Toimub rakuhingamine. ● Tsütoplasmavõrgustik - membraanse ehitusega kanalite ja tsisternide süsteem. Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Viimases asuvad ribosoomid. Toimub valkude süntees ja töötlemine. Esimeses sünteesitakse ning
PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: · Membraaniga ümbritsetud tuum
pakitud ühendeid. Lüsosoom Kehaomaste ainete Ühekihilise membraaniga lagundamine, surnud rakkude ümbritsetud põiekesed ning lagundamine hulkraksetes, sisaldavad mitmesuguseid kudede lagundamine. orgaanilisi aineid lagundavaid Mittevajalike ainete ensüüme. lõhustamine. Tsütoplasma Seob rakuorganellid ja Rakku täitev geelitaoline aine, rakutuuma ühtseks tervikuks milles paiknevad kõik ning tagab nende koostöö. rakuorganellid. Koosneb veest Sisaldab raku elutegevuseks ja vees lahustunud orgaanilistest vajalikke aineid, tagab ja anorgaanilistest ainetest. toitainete laialikandmise rakus, Tsütoplasma on nii
kuju, tagab taimede püstise asendi, kaitseb rakku siserõhu ehk turgori eest Rakumembraan- eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast, kontrollib ainete transporti rakku ja välja, toimuvad keemilised raktsioonid, kaitseb välismõjude eest, info liikumine raku ja väliskeskkonna vahel Tsütoplasma- raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosnev vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid, sisaldad raku elutegevuseks vajalikke aineid, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, aitab säilitada raku kuju, aminohapete sünteees, glükoosi lagundamine, paknevad raku rasvade ja glükoosivaru ning lahustunud ioonid, päristuumsetel pidevas liikumises, eeltuumsetel on liikumatu Tsütoskelett- valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks, ühendab omavahel raku- ja tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja
1) Kromosoom kordistub 2) Rakk pooldub 11. Võrdle bakteriraku sisenemist struktuuri ja organelle looma ja taimerakuga. Bakteriraku suurus on 0,5-5 μm, tuum puudub, aga selle asemel on tuumapiirkond. Esineb 1 rõngaskromosoom, DNA-d a geene on vähe. Ribosoomid on väikesed, neid on vähe ja asuvad vabalt tsütoplasmas. Tsütoplasma on jäik ja liikumatu. Viburid on väiksemad ja koosnevad flagelliinist. Membraaniga ümbritsetud rakuorganellid puuduvad. Taimeraku ja loomaraku suurus on 20-40 μm, tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga. Pulkjad kromosoomid, DNA-d ja geene on palju. Ribosoomid on suuremad, neid on palju ja asuvad tavaliselt tsütoplasmavõrgustikul. Tsütoplasma on vedelam ja liikuvam. Viburid on suuremad ja koosnevad tubuliinist. Membraaniga ümbritsetud rakuorganellid on olemad nt lüsosoomid, tuum, Golgi kompleks, mitokondrid, taimedes veel plastiidid (nt kloroplastid)
Kehaomaste ainete lagundamine: surnud rakkude lagundamine hulkraksetes ja kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) 9. Rakumembraan – 2 kihti ja koosneb fosfolipipiidest. Kaitseb rakku välismõjude eest 10. Rakutuuma membraan 11. Tsütoskelett - valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju, võimaldab rakul liikuda ja hoiab paigal rakuorganellid. 12. Tuum – ümbritsetud kestaga, säilitab geneetilist infot (dna) Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool ehk põhiaine ehk maatriks. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: Ümbritsetud membraaniga Täidetud vedela tsütosooliga Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees
(2) 9. Nimeta organism, kes kuulub prokarüootide hulka.(1) 10. Nimeta organisme, kes kuuluvad eukarüootide hulka.(3) 11. Kirjelda tsütoplasmavõrgustiku ehitust. Missuguseid ülesandeid täidab tsütoplasmavõrgustik? 12. Inimese kromosoomide arv keharakkudes ja sugurakkudes. 13. Nimeta ribosoomi ülesanne. 14. Millest koosneb tsütoskelett ja missuguseid ülesandeid täidab rakus? 15. Kus asub tsentrosoom ja nimeta ülesanne. 16. Korda jooniselt rakuorganellid. 1. a) kõik organismid koosnevad rakkudest b) iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust c) rakkude ehitus ja talitlust on omavahel kooskõlas 2. Rakke jaotatakse tuuma alusel: eeltuumsed ehk prokarüoodid piiritletud rakutuum puudub, päristuumsed ehk eukarüoodid tuum on olemas. 3. Tsõtoplasma koosneb veest ja lahustunud anorgaanilistes ja orgaanilistest ainetest. Tsütoplasma seob rakuorganellid ühtseks tervikuks. Ülesanded
aineks, mida taimed saavad kasutada orgaanilise aine moodustamiseks. Ja kõik algab uuesti otsast peale. Toitumissuhted on looduses tegelikult keerulisemad, kui seda ühes lihtsas toiduahelas saab väljendada. Toiduahelad on omavahel põimunud ning moodustavad toiduvõrgu, mis iseloomustab tõepärasemalt tegelikke toitumissuhteid looduses. 3 PILET 5 1.Loomaraku põhimõtteline ehitus. Rakuorganellid. 4 2.Sugukromosoomid. suguliitelised puuded. Sugukromosoom isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Inimese sugukromosoomid on X ja Y. Naisel XX ja mehel XY. Suguliiteline puue inimese puue, mida määrav geen on X kromosoomis. XhY isa XHXh ema Xh Y XH Xh
Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune. PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett · Tsentrosoom Raku tuum Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust.
saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on ained , mis osalevad biokeemilistes reaktsioonides, tagavad püsiva pH; orgaanilised omavahel kooskõlas. ained lipiidid, sahhariidid, valgud). On pidevas liikumises, seob rakuorganellid Rakud jagunevad: Eeltuumsed e. prokarüoodid tuuma asemel pärilikkusaine. ühtseks tervikuks. Päristuumsed e. eükarüoodid protistid taimed, loomad. Rakutuum seda ümbritseb kaks membraani (poorsed); sees on tuumake, mis Ainult loomarakule omane organell: tegutseb raku paljunemisel; tuuma täidab karüoplasma. Ülesanne: reguleerib raku
Vakuoolid- on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Vakuoolide ÜL: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine. Rakukest- ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Oma jäikusega annavad rakukestad taimele tugeva toese ja püstise asendi. Rakukest koosneb tselluloosist. Plastiidid- on ainult taimedele omased 2 membraaniga ümbritsevad rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente. Plastiidides toimub fotosüntees. Varuainete ümberkujundamine ja säilitamine. Metabolism- kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid kokku. Tagab organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsioon- organismi kõik sünteesireaktsioonid. Oluliseimad assimilatsiooniprotsessid organismis: Fotosüntees (ainult rohelistes taimedes!), DNA süntees, RNA süntees, Valgusüntees, Lipiidide ja sahhariidide süntees
Võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi rakus sünteesitud ained, sorteerib, pakib ja töötleb ümber ribosoomides sünteesitud valke ning osaleb rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamises 50.Lüsosoomide ülesanded? Kehaomaste ainete, surnud rakkude, kudede lagundamine 51.Kuidas osalevad lüsosoomid immuunsüsteemi töös? Lagundavad võõrkehasid 52.Tsütoplasma iseloomustus? Rakku täitev geelisarnane aine, milles paiknevad kõik rakuorganellid 53.Tsütoplasma ülesanded? Seob rakuorganellid ja –tuuma ühtseks tervikuks ning tagab nende koostöö 54.Mille poolest erinevad loomaraku, taimeraku ja bakteriraku tsütoplasma? Loomarakus on tsütoplasmat ligikaudu pool raku mahust, taimerakkudes tunduvalt vähem, bakterite rakus on tsütoplasma liikumatu 55.Tsütoskeleti iseloomustus? Valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks 56.Rakutuuma ülesanded
välimemembraani pindala ja sisekeskkonnaruumala suhe on oluline. · Taimeraku kuju määrab rakukest. Päristuumne rakk · Eeltuumne-prokarüoot · Päristuumne- eukarüoot · Prokarüoodid- bakterid ( puudub piiritletud tuum, vähem organelle ja rakulisi struktuure ) · Eukarüoodid- protistid, taime-, seene- ja loomariik. · Tsütoplasma: koostisained: vesi, aminohapped, nukeliinhapped, shhariidid, valgud jms.- Seob rakuorganellid tervikuks. · Tuum- 2 membraani. Karüoplasma ( DNA , valgud, RNA ) . Mitu tuumakest ( kromosoomide rRNa süntees, ribosoomide moodustamine)- Tuum Teguleerib raku s toimuvaid protsesse. · 46 kromosoomi. 23 paari- homoloogilised sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. · Kromosoomivalgud- histoonid Rakumembraan · Membraan eraldab rakus sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb, ühendab rakke omavahel.
JahKuidas toimub erinevate ainete transport rakku?vesi - osmoosiga gaasid - diffusiooniga kaaliumi ioonid - aktiivtranspordiga tahked makromolekulid - fagotsütoosiga vedelad makromolekulid - pinotsütoosiga Kõige väiksemaks rakuks peetakse:mükoplasmatMillsed funktsioonid on järgmistel rakuosadel rakus?rakumembraan - eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, ainete valikuline liikumine rakku rakutuum - kontrollib raku elutegevust tuumake - rRNA süntees tsütoplasma - seob rakuorganellid ühtseks tervikuks, sisaldab varujajääkaineid kromatiid e pärilikkusaine - geneetilise info säilitamiseks sile tsütoplasmavõrgustik - glükogeeni jt. ainete süntees ja transport kare tsütoplasmavõrgustik - ensüümide süntees mitokonder - rakuhingamine, varustab rakku energiaga Golgikompleks-erinevate ainete ümbertöötlemine, pakkimine põiekestesse ja transport l üsosoom - makromolekulide ja
TAIMERAKKUDES TOIMUV PROTSESS, MILLE KÄIGUS SAADAKSE PÄIKSEENERGIA ABIL LIHTSATEST ORGAANILISTEST ÜHENDITEST GLÜKOOSI (KÕRVALPRODUKT O2) MIDA INTENSIIVSEMALT FOTOSÜNTEES TAIMEDES TOIMUB, SEDA ROHKEM ORGAANILIST AINET TAIM TOODAB JA EDA KIIREMINI TA KASVAB. *KLOROPLASTID ON TAIMERAKU ORGANELL, MILLES TOIMUB FOTOSÜNTEES.TAIMEDE KLOROPLASTID SEOVAD VALGUSENERGIAT. ÜHES RAKUS ON NEID 30-40 TÜKKI.NEID ON LEHE ÜLAPINNAL ASSIMILATSIOONIKOES.SEE ON OVAALSE KAHEKORDSE MEMBRAANIGA ÜMBRITSETUD RAKUORGANELLID, MILLE SEES ON MEMBRAANIDEST MOODUSTUNUD TÜLAKOIDID. SISEMUSE MOODUSTAVAD VEES LAHUSTUNUD VALGUD. *VALGUSSTAADIUMIS LAGUNEB VESI VESINIKIOONIDEKS JA HAPNIKUKS NING PÄIKESE VALGUSENERGIA SALVESTUB ATP MOLEKULIS. PIMEDUSSTAADIUMI REAKTSIOONI NIMETATAKSE KA CALVINI TSÜKLIKS. ENERGIA SAADAKSE ATP MOLEKULIDE SUURE ENERGIAGA SIDEMETE KATKEMISEL.SÜSIHAPPEGAASIST JA VESINIKIOONIDEST SAAB MITMETE JÄRJESTIKUSTE REAKTSIOONIDE LÕPPTULEMUSENA GLÜKOOS. *FOTOSÜNTEESI INTENSIIVSUST MÕJUTAVAD
Viis riiki: looma r, taime r, seene r, mikroorganismide r(bakterid), protistid(ainur) Molekul molekulaarbioloogia Rakuorganellid rakupetus e tstoloogia Rakk rakupetus e tstoloogia. eelutuumsed e prokarioodid (bakterid, pristuumsed e eukarioodid(loomarakk) Kude histoloogia- hesuguse pritolu ehituse ja talitlusega rakkude rhm Elund,organ, elundkond anatoomia, fsioloogia Organism anatoomia, fsioloogia, sstemaatika Populatsioon koloogia rhm he liigi isendeid, kes mingil kindlal ajahetkel elab kindlal territ ja vimelised omavahel ristuma Liik sstemaatika, anatoomia kik sarnased isendid Kooslus koloogia kik hel maaalal eksisteeruvad populatsioonid kossteem koloogia eluta keskkond + elusloodus(muld hk kivi + kalad) Bioom biogeograafia suuremtmeline htlaseilmeline maa(tundra) Biosfr biosfripetus maasfriline kest, kus eksisteerib elu Bioloogia- teadus, uurib elu kiki ilminguid Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade...
elusorganismide tunnused:kasvab,ärritustele reageerib,rakuline ehitus, biomolekul, suremine, stabiilne sisekeskkond, evolutsioneerumine, energiavahetus, paljuneb, areneb, pärilikkus,ainevahetus molekulid(molekulaarbioloogia)-uurib,kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse rakudrakuorganellid(rakubioloogia)-bioloogilisi protsesse raku tasandil koed(histoloogia)-kudede ehitus,arenemine,talitlus organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted 1-molekuli tase,2-organelli tase,3-raku tase,4-koe,elundi ja elundkonna tase,5-organismi tase,6-liigi tase(etnoloogia),7-populatsiooni,koosluse ja ökosüsteemitase,8-biosfääri tase. hüpotees-taustainformatsiooni põhjal tehtav oletus teaduslik teooria-ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seadu...
D)Golgi kompleks 4.toitainete lõhustumine E) ribosoom 5. päriliku info avaldamine ja edasiandmine F) tsentrosoom 6. päriliku info säilitamine G) mitokonder 7.oluline rakujagunemisel H) lüsosoom 8.valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse I) mikrotorukesed 3. Märkige joonise järgi tabelisse järgnevad rakuorganellid. (4p) Nr Rakuorganell 2 3 4 5 7 10 11 13 4. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli? Mis on tema peamiseks ülesandeks rakus? (2p) See on kõigile eukarüootsetele rakkudele iseloomulik organell. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. 5. Mis on karedapinnalise- ja siledapinnalise tsütoplasmavõrgutiku erinevus ja ülesanded? (3p) 6
Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad lihtsa pooldumise teel (sissesopistumise teel või ristvaheseina sissekasvamise teel), mis algab sellest, et mikroob kasvab oma pärilikult määratud pikkuseni. Rakkude jagunemise alustamiseks on vajalik valk FtsZ. FtsZ (filamentous temperature sensitive) valk on eukarüootide tubuliiniga homoloogne valk, mis rakkude jagunemisel moodustab algul rõnga jagunemiskoha ümber ja see rõngas tõmbub hiljem kokku, aidates tütarrakkudel eralduda. Pooldumise eel toimub DNA replikatsioon, mille tulemusena moodustub bakteris kaks rõngaskromosoomi. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid.. Protsess lõpeb raku keskele vaheseina tekkimisega, mille tulemusena moodustuvad kaks uut tütarrakku. Need võivad jääda üksteisega veel mõneks ajaks seotuks, moodustades erineva pikkusega ahelaid Koos tsütoplasma jagunemisega kaheks jaotuvad selles paikn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
