Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Platsenta imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emaorganismiga. Põisloode enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest. Täismoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. Vaegmoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse mina, vastse ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel.
Lk 126-Organismide lootejärgne areng 1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt oma vanemaga aga moondelise puhul muutub alles vanema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. 2. Nimetage imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. Juveniilne, generatiivne, vananemisperiood. 3. Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 4
Lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone-östrogeeni ja progesterooni.Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 15.Mitmed ravimid,alkohol,teised narkootilised ained,olmemürgid ja ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 16.Otsene areng-roomajatel,lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Moondeline areng-selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng. Mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. 17.Täismoondeline areng-mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna,nuku ja valmiku staadiumid.Esineb nt. liblikatel,mardikatel ja kahetiivalistel.Vaegmoondeline areng- mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid.Nt.
rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine, sisemine ja keskmine. · Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel. · Menustruaaltsükkel- periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani · Menustruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus · Moondeline areng- selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut. · Ontogenees- isendi individuaalne aren. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani
pidurdumises embrüogenees organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või idu moodustumisega seemnel diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. Esineb sugurakkudes ja eostes täismoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid, esineb liblikatel, mardikatel, kahetiivalistel vaegmoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid, esineb rohutirtsudel, tarakanidel, lutikatel moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite
generatiivseks arenguks lõpevad surmaga vananemisperioodil aeglustub rakkude ja kogu organismi ainevahetus eluiga määratud geneetiliselt ja seda mõjutavad ka keskkonnategurid Loomadel lootejärgse arengu tüübid- otsene ja moondega (rühmitamine) Otsene- roomajatel, lindudel, imetajatel, ämblikel, rõngasussidel Moondeline- kalad, kahepaiksed, putukad, vähid, meduusid, lameussid Putukate moondeline areng jaguneb täis- ja vaegmoondeliseks Täismoondelised- sääsed, mesilased, sipelgad, liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad, põrnikad Vaegmoondelised- tirtsud, ritsikad, täid, kiilid, lutikad, prussakad, tarakanid
Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks. KUIDAS TOIMUB ORGANISMIDE ARENG? Organismi areng algab: a) Sugulise paljunemise korral viljastatud munarakust. b) Mittesugulise paljunemise korral mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Organismi individuaalne areng võib olla ka: 1) OTSENE - Roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. 2) MOONDELINE - Selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse TÄISMOONDELIST ARENGUT (mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid) (nt liblikas, mardikas ja kahetiivaline) ja VAEGMOONDELIST ARENGUT (mõnedel putukatel esinev
3,Kehaväline viljastumine(nt)? Kehaväline viljastumine esineb enamikel selgrootutel loomadel ja selgrooksetel kaladel ja kahepaiksetel. Kehavälisel viljastumisel on väga suur sugurakkude arv,sest viljastumine on juhuslik,vaenlaste olemasolu ja ebasootsad keskonna tingimused 4.Kehasisene viljastumine? Kehasisene viljastumine esineb imetajatel,lindudel ,roomajatel ja lülijalgsetel 5.Vaegmoondeline areng? Mõnedel putukatel esinev moondeline areng,mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid esineb nt rohutirtsudel 6.Lootejärkse arengu põhi etappid? Juveniilnestaadium e noorjärk , generatiivne staadium e sigimisvõimeline elujärk, raukumine e vananemis periood 7.Agoonia? Agoonia on faas enne kliinilist surma teadvuse ja pulsi kadumine, hingamise aeglustumine, reflekside kadumine. Elundkondade talitlus jätkub. Kui agoonias inimene abi ei saa, järgneb kliiniline surm. 8.Kliiniline surm?
ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel ja osal selgrootutel ja paljudel taimedel Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus Mutant- Mütseel- seeneniidistik Mükoriisa- sümbioos senneniidistiku ja taimejuurte vahel
Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott, koorin ehk kõldkest) ning nende ülesanded. Embrüonaalne induktsioon. Biogeneetiline reegel. 12.Histogenees ja organogenees, st kudede ja organite teke (mida pikemalt siin polegi!). 13.Platsenta, selle moodustumine ning ülesanded ja ainete (toit, O 2; jäägid, CO2) liikumine loote ja ema vahel. Sünnitus. 14.Lootejärgne areng: otsene areng, moondeline areng (sh selgroogsetel), täis- ja vaegmoondeline areng ning näited vastavatest organismirühmadest. (*Taime nn looteline areng lõpeb seemne idanemisega). 15.Otsene ja moondeline areng (nt kellel!?). Vaegmoone ja täismoone (putukatel). Moondelise arengu eeliseid: vastsel ja täiskasvanul sageli erinevad elupaigad, mis vähendab liigisisest konkurentsi toidule ja elupaigale; võimaldab liigi suuremat arvukust.
sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Platsenta(emakook) imetaja(inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Põisloode(blastula) enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest(moorulast). Täismoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Vaegmoondeline areng mõnedele putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid.
Seega peab last ootav ema esimeste raseduskuude jooksul erilist tähelepanu pöörama tervislikule eluviisile. 8.Lootejärgsel arengul eristatakse otsest ja moondelist arengut. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumit. Eristatakse täismoondelist vaegmoondelist arengut. Täismoondeline areng on mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. (liblikad,mardikad). Vaegmoondeline areng on mõndel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadium.(rohutirtsud, lutikad). 9. Lootejärgse arengu etapid: Juveliinne staadium e. noorjärk( algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad.)
d) 72 tundi 10. Küpsed spermid talletatakse mehe: a) munandites b) munandimanustes c) seemnejuhades d) eesnäärmes 11. Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c) emakas d) tupes 12. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: a) muna staadium b) vastse staadium c) nuku staadium d) valmiku staadium 13. Naise rasedus vältab tavaliselt a) 30 nädalat b) 40 nädalat c) 50 nädalat d) 60 nädalat 14. Kalade areng on: a) otsene b) moondeline c) vaegmoondeline d) täismoondeline 15. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub: a) idu b) juur c) vars d) vili 16. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote: a) kõldkestaga b) kusekotiga c) vesikest d) nabanööriga Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks 18. Viljastumine võib olla kas organismi ontogenees või partenogenees . 19
organis- mid koosnevad rakkudest! Ühest rakust ainuraksed (bakterid, algloomad, mõned vetikad) Mitu rakku hulkraksed. Reageerib keskkonna muutustele! Otsene areng Kasvab ja areneb. järglane on ema sarnane, aga mõõtmetelt väiksem Moondeline areng järglane ei sarnane vanemorganis- mile. Toimub ainevahetus. Paljunemine. LOOMAD TAIME D ED EN SE ALGLOO -MAD BAKTERID
puudus: väga pikk arenguperiood õistaimed, enamikud loomad 1. Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus (esineb iga kuu) 2. Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega 3. Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel 4. Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel. 5. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse tsükliline protsess, mis toimub naise organismis,
Hulkraksed · Aine- ja energiavahetus a. Autotroofid - elusolendid, kes saavad energia päikeselt ning toitained fotosünteesist b. Heterotroofid - elusolendid, kes saavad energia toitainetest (toitained hangitakse väliskeskkonnast) · Arenemis- ja kasvamisvõim (arenemine - uued tunnused; kasvamine - mõõtmete muutumine) a. Otsene areng (inimene, lõvi) - järglased sarnanevad sündides vanematega b. Moondeline areng (konn, kala) - järglased muutuvad arenedes vanemate sarnaseks · Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga · Paljunemisvõime a. Suguline - viljastumine b. Mittesuguline - pooldumine · Pärilikus - järglased sarnanevad oma vanematele · Stabiilne sisekeskkond a. Kõigusoojased b. Püsisoojased · Reageerimine ärritusele a
ainevahetuse. Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid. Roomajad, kalad jne- kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemp hoida. Sisekeskkonna stabiilsus on tunnus. Paljunemine- suguline ja mittesuguline. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Arenemis- ja kasvamisvõime.- Otsene ja moondeline areng. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga. Reageerimine ärritusele. Keerukas organiseerituse tase- molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. Populatsioon ongi orgaismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. TEADUSLIKUD FAKTID- probleemi püstitamine, taustinformatsiooni kogumine, hüpoteesi sõnastamine, kontrollimine, tulemuste analüüs ja järelduste tegemine,
eraldamine. Organismi lagundamis- (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on organismid: kas kõigu-(kalad, kahepaiksed) või püsisoojased (imetajad) paljunemisvõime suguline viljastumine või mittesuguline üherakulistel pooldumine v vegetatiivne paljunemine arenemis- ja kasvamisvõime otsene v moondeline omandavad uusi tunnuseid ärritusele reageerimine hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spets. valgumolekulid muutlikkus pärilikkus järglased sarnanevad oma vanematele kohastumine kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb välja kindel eluiga, mis lõpeb surmaga eluiga erinevatel liikidel erinev
Ontogenees- ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. Menstruatsioonitsükkel- ajavahemik ühe mens.kuni teise mens. alguseni. Kaasneb naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Ovulatsiooni järgselt on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi. Sügoot-viljastunud munarakk. Embrüo- ehk loode. Embrüogenees- organismi looteline areng.algab viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastunud munarakk mitoosi teel jagunema.(lõigustumine) Kobraloode ehk moorula. Embrüo rakud paiknevad ümber tekib blastosüst. See vorm vastab alamate liikide põislootele, sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar-embrüolast. (sellest areneb loode) sisemised lootekestad:kusekott,vesikest-asub loode. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku- platsenta. Blastosüsti staadiumile järgneb karik...
ontogenees isendi individuaalne areng viljastumisest surmani. otsene areng areng, mille korral järglane on täiskasvanud isendiga üldjoontes sarnane. partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. platsenta imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu on loode ühenduses emasorganismiga. põisloode kobarlootest arenev loomade lootelise arengu varajane staadium. täismoondeline areng moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja nuku ja valmiku staadiumid. vaegmoondeline areng moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid. vegetatiivne areng areng, mille käigus uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. · Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. · Tsütoginees on rakutuuma raku jagunemine. · Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis.
Mõisted Lahksuguline Munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites Liitsuguline Muna- ja seemnerakud arenevad ühes isendis Täismoondega areng Areng, kus muna-,vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk Vaegmoondega areng Putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke Muna Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või
DNA Aine- ja energiavahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid Heterotroofid Organismi lagundamisprotsessid (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. Paljunemisvõime Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine Arenemis- ja kasvamisvõime Otsene areng Moondeline areng Järglased sarnanevad sündides Järglased omandavad moonde vanematega. käigus uusi tunnuseid. Stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Kõigusoojased Püsisoojased Reageerimine ärritusele Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. Pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele.
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud fol...
Bioloogia KT kordamine 1. Biomolekulid- ained, mis esinevad ainult elusolendites: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 2. Elutunnused: rakuline ehitus: ühe- või hulkraksed; kohanemine; paljunemine; areng (otsene ja moondeline areng); aine ja energia vahetus; reageerimine välis ärritustele; pärilikkus 3. Tsütoloogia- rakuõpetus 4. Histoloogia- koeõpetus 5. Nimeta inimesel esinevad koetüübid: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude 6. Homoöstaas- kõrgematel organismidel esinev stabiilne sisekeskkond 7. Anatoomia- uurib organismide ehitust 8. Füsioloogia- uurib organismide talitlust ja selle regulatsiooni 9. Populatsioon- rühm ühte liiki isendeid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas 10
Suguline paljunemine enam hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon. · Arenemine kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast. · Reageerimine ärritustele hulkraksetel meeleelundid võtavad vastu ärritusi ja reageerivad nendele närvisüsteemi vahendusel. Alamatel organismidel ja taimedel nende asemel teatud orgaaniliste ainete molekulid. · Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga.
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrügeneesis) läbitakse liigi fülogeeniliste eellaste emrüonaalse arengu etappe Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esineb are...
Bioloogia 8 märts 2010 orgasnimide loote järgne areng Eristatakse otsest ja moondelist arengut - otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu oma vanematega (imetajad, linnud, roomajad) Moondelise arengu korral erineb vastsündinu oma täiskasvanute vanematest ja muutub tema sarnaseks läbi vahestaadiumite. Selgroogsetest loomadest esineb moondeline areng kaladel ja kahepaiksetel. Putukatel eristatakse täis- ja vaevmoondelist arengut. Täismoondelise arengu korral väljub munast vastne kes meenutab ussikest. ussike mingi aeg toitub ja siis nukkub, nuku laktiivne elutegevus puudub , anatoomilised muutused toimuvad nuku sees. nukust väljub valmik Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium, vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismidest, kuid kõik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse käigus. Kahepaiksetel muutub moondelise arengu käigus lõpmus hingamine kopsuhingamiseks Lootejärkse arengu põhietapid siin eristatakse noorjärku e....
Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad) Vaegmoone areng, kus läbitakse muna vastne valmik staadiumid (tirtsud, lutikad) Liitsuguline ühes organismis on nii emas kui isassuguelundid (teod, taimed)
Materjal 1. Loetle elutunnused *Elutunnused on: 1 )Rakuline ehitus 2) Kohanemine 3) Paljunemine 4) Areng (otsene ja moondeline arend) 5) Aine ja energia vahetus 6) Reageerimine välis ärritustele 7) Pärilikkus 2. Nimeta loomaraku osad ja organellid *Loomaraku osad on: 1) Rakutuum 2) Tsütoplasma *Loomaraku organellid on: 1) Tsütoplasmavõrgustik 2) Golgikompleks 3) Tsütoskelett 4) Ribosoomid 5) Mitokondrid 6) Lüsosoomid 3. Võrdletabelis seene, looma ja taime rakku Kõigil on eelnevad kuus.Taime rakul lisanduvad Suured vakuoolid, membraanikest ja plastiidid. Seenerakul lisandub membraanikest 4
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust.Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast.See võib toimuda eostega või vegetatiivselt. Eostega paljunevad sammal-ja sõnajalgtaimed.Karusammal, pintselhallik,punaliudik.Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid.Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viiis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Mitoosi anafaas-lühenevad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest.Tsentsomeerid kahestuvad.Karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis. Meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.Meioosi 1jag. Metafaas-homo...
Aine-ja energiavahetus- toitainete saamine keskkonnast nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. *autotroofid- taimed, kes sünteesivad endale ise vajalikud ained. *heterotroofid-loomad, kes peavad saama orgaanilise aine välikeskkonnast.Paljunemisvõime- suguline(imetajad, katteseemnetaimed), mittesuguline(pooldumine, eoseline, sõnajalad, seened, bakterid) Arenemine ja kasvamine-otsene areng(järglased sarnanevad sündides vanemaga), moondeline areng(konnad, liblikad). Stabiilne sisekeskkond-kõigusoojased(kalad, roomajad), püsisoojased(imetajad, linnud). Püsiv keemiline koostis, stabiilne happeline tase. Reageerimine ärritusele-Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele: üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. Pärilikkus-Järglased sarnanevad oma vanematega. Keerukas organiseerituse tase-Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline
Kehavline viljastumine-enamikel selgrootutel ja mnedel selgroogsetel loomadel esinev viljastumine(konn).nende munarakud viljastuvad vees, kus sugurakkude kohtumine on kllaltki juhuslik.seega heidetakse sugurakke vette suur hulk. Kehasisene viljastumine-esineb enamikel llijalgsetel,roomajatel,lindudel,imetajatel.mnarakkude arv vib olla viksem, kuna sugurakud on ebasoodsa keskkonna eest paremini kaitstud. Vaegmoondeline areng-putukatel esinev moondeline areng.muna-vastne-valmik.selle puhul jb ra nukustaadium.vastsndinu erineb suuresti tiskasvanud olendist kuid kik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse kigus jrk- jrgult.putukatest arenevad vaegmoondega niteks rohutirtsud, prussakad, lutikad.. Agoonia-Agoonia on faas enne kliinilist surma teadvuse ja pulsi kadumine, hingamise aeglustumine, reflekside kadumine. Elundkondade talitlus jtkub. Kui agoonias inimene abi ei saa, jrgneb kliiniline surm
Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Täismoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. Vaegmoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsude, tarakanidel ja lutikatel. Vegetatiivne areng on katteseemnetaimede lootejärgne areng, mille esimeseks staadiumiks on idand.
ajal kinnituvad kääviniidid Tsentrosoom - loomraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis Tsütoloogia - uurib rakkude ehitust ja talitust, on seotud mikroskoopia ja tüstogeneetikaga Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel.
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündim...
Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad vajalikke orgaanilisi aineid väliskeskkonnas saadvatest anorgaanilistest ainetest – Nt taimed ja mõned bakterid. Heterotroofid – organismid, kes saavad energiat ja aineid toidust. Nt – Loomad, inimesed, seened ja mõned bakterid. Paljunemisvõime - suguline ja mittesuguline paljunemine [vegetatiivne] Arenemisvõime – otsene ja moondeline areng Biomolekulide esinemine – Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleotiidhapped, vitamiinid. Molekulid, mis moodustuvad organisimis metabolismi (ainevahetusprotsesside) käigus. Reageerimine ärritusele – Aju registreerib ärritusele ning tegutseb vastavalt vajadusele. Keerukas organiseerituse tase – Molekulaarne, rakuline, isendiline,liigiline, ökosüsteemne ja biosfäärne tasand, kus elusorganismi erinevad osad on vastastikulises
8. Päev 84 Konnakulles esi-ja tagajalgadega, toimub lõpusekaane rebenemine ja eesjäsemete vabanemine, suuaparaadi ümberkujunemine ja eesjäsemete vabanemine. 9. Päev 84+ Veest kuivale siirdumine. 10. Päev 84+ Noor konn. Viljastumisest : Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul konnadel kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles. Alguses lõpustega hingav kulles toitub peamiselt taimedest. Mõne kuu jooksul areneb ta järk-järgult täiskasvanud liigikaaslase sarnaseks. Kapsaliblika areng viljastumisest surmani: SELTS: LIBLIKALISED (LEPIDOPTERA). Suur-kapsaliblikas (Pieris brassicae)
Ontogenees organismi individuaalne areng e. areng viljastumisest surmani (suguline paljunemine) või vanemorganismist erladumisest surmani (mittesuguline paljunemine)nemine sügoodi diploidseks kromosoomistikuks Viljastumine spermi ja munaraku kromosoomide üh Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust (mesilane) Kehaväline viljastumine enamus selgrootuid, mitmed selgoroogsed: kalad kahepaiksed (vees), heidavad vette väga palju sugurakke. Kehasisene viljastumine enamikel lülijalgsetel, kõigil roomajatel ja imetajatel; munarakkude arv väiksem. · Mehe seemnerakud valmivad suguküpsusest surmani · Naise munarakud valmivad suguküpsusest menopausini (45-55 a) Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Sellega kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine. Embrüogenees organismi lootleine areng, mis algab viljastu...
2)Põisloote teke 3)Karikloote teke 4)Organite teke Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned ja karvad. Keskmisest lootelehest tugi-, liikumis-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. 5.Milles seisneb biogeneetiline reegel? Selgrootute organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt teeb organism lootelises arengus läbi oma eelajaloolise arengu etappe. 6.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Too näiteid. Otsene areng- vastsündinu on üldplaanilt sarnane oma vanematega, mõõtmed on väiksemad ning on iseloomulik roomajatele, lindudele, imetajatele. Moondega areng- vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist, muutub vanemate sarnaseks läbides vahestaadiumid ning on iseloomulik selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele. 7.Nimeta imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. 1. juveniilne organism a) kasvamine; b) elundkondade talitluse täiustumine;
Anorgaanilised ja orgaanilised ained organismis 1. Nimeta elu tunnused (5tk) 1) Rakuline ehitus - rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, milllel on kõik elu tunnused (ainuraksed ja hulkraksed) 2) Aine- ja energiavahetus - toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine (autotroofid ja heterotroofid) 3) Paljunemisvõime - suguline —> viljastumine; mittesuguline —> pooldumine 4) Arenemis- ja kasvamisvõime - otsene areng —> järglased sarnanevad sündides vanematega; moondeline areng —> järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 5) Pärilikkus - järglased sarnanevad oma vanematele. ((( 6.) Stabiilne sisekeskkond - püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH) (kõigusoojased ja püsisoojased) ))) 2. Elu organiseerituse tasemel 1) Molekulaarne tase - puuduvad elutunnused 2) Rakuline tase - esinevad kõik tunnused 3)...
organismid, kes toodavad organismid, kes saavad orgaanilist ainet energiat väliskeskkkonnast fotosünteesi käigus tulevast orgaanilisest ainest päikese valgusenergia rakuhingamise käigus. abil. Paljunemisvõime Suguline Mittesuguline -uus organism saab -üks vanemorganism alguse kahe raku ühinemisest viljastumine pooldumine Arenemis- ja kasvamisvõime Otsene areng Moondeline areng Järglased sarnanevad sündides Järglased omandavad moonde vanematega. käigus uusi tunnuseid. Stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH), keha temperatuuri alusel jagatakse: Kõigusoojased Püsisoojased Reageerimine ärritusele ·Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; ·Üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid,
roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. 4. Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine? Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustamine. a) otsene arenemine- järglane on vanema moodi, kasvab. Nt: imetaja, roomajad, linnud. b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone. Nt: kahepaiksed, kalad. Täismoone- Muna- vastne- nukk- täiskasvanu. Nt: putukad. Vaegmoone. Muna- vastne- täiskasvanu. Nt: ritsikad, prussakad, lutikad. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. a) Juveniilne staadium ehk noorjärk- kestab sünnist kuni suguküpsuseni. b) Sigimisvõimeline elujärk (generatiivne)- järglaste saamine (võimalikult palju
vererühmade arenemisele. 3) toodab hormoone progestoroone (sünnituse algust reguleerib) ja mingi veel mis mingi liigestele jamab Biogeneetiline reegel inimene lootena kas kala või linnu moodi. Lootelise arengu käigus läbib organism eelajaloolisi etappe. Rasedusekestvus on 40 nädalad plus/miinus mõned nädalad. Tabel lehekülg 122 tabel pähe. Organismide lootejärgne areng Seda saab jagada kaheks: 1) otsene areng sarnaneb vastsündinud üldplaanilt oma vanematega 2) moondeline areng erineb vastsündinud täiskasvanud organismist. Muutub täiskasvanu organismi sarnaseks läbi vaheetappide. Moondeliselt arenevad konnad, kalad. Moondeline areng jaguneb veel ise: a) täismoondeline areng putukad, liblikad: nende munast väljub vastne (ussike) toitub kasvab ja varsti peab see vastne nukkuma. Seda iseloomustabki nukustaadium. Kui see nukustaadium on läbi siis tuleb ilus valmik
Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt 72 tundi Küpsed spermid talletatakse mehe Munandimanustes Munaraku viljastumine toimub Munajuhas Vaegmoondelise arengu korral jääb ära Nuku staadium Naise rasedus vältab tavaliselt 40 nädalat Kalade areng on Moondeline Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub Idu Platsenta moodustub emaka limaskesta Kõldkestaga kokkukasvamisel loote Millised eelised on kehasisesel viljastumisel Organismi hukkumise tõenäosus on võrreldes kehavälisega? väiksem, on kaitstud paremini ebasoodsate keskkonnatingimuste eest.
Ontogenees-iga isendi individuaalne areng. Algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Mittesugulise puhul vanemorganismist eraldumine, lõpeb ikka surmaga. Partenogees-uus organism areneb viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilased, lehetäid) kui ka mõnedel taimedel(võilill, kortsleht) Kehaväline viljastumine-suurem hulk toimub vees. Sugurakkude kohtumine toimub vees juhuslikult. Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline vilj...
energia saamine ja eraldamine. · Autotroofid- sünteesivad ise · Heterotroofid- saavad energia toidust Paljunemisvõime: Suguline Mittesuguline Viljastumine Pooldumine, pungumine jne, üksainus organism Arenemis- ja kasvamisvõime: · Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemaga. · Moondeline areng- järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. Stabiilne sisekeskkond: · Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). · kõigusoojased · püsisoojased Reageerimine ärritusele: Pärilikkus: · Järglased sarnanevad oma vanematele Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga: · Erinevatel liikidel on erinev eluiga Keerukas organiseeituse tase: · Molekulaarne, rakuline Kohastumine: Elu organiseerituse tasemed
14. Sugulisel teel levivad haigused: TRIHHOMONOOS, KLAMÜÜDIA, GONORRÖA EHK TRIPPER, HIV/AIDS, SÜÜFILIS, HEPATIIT B, GENITAALHERPES, SUGUELUNDITE NÄSAD, SEENNAKKUSED. KUIDAS SUGUHAIGUSE EEST END KAITSTA ?!? · Olla truu, Partneri hoolikas valik, HIV-test, Öelda EI juhusuhetele, Kasutada kindlasti kondoomi, Vaktsineerida hepatiit B vastu . 15. Pillid on tõhusaim ja efektiivseim meetod soovimatu raseduse vältimiseks. 16. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite 17. Vananemisega seotud muutused: Lihaste kaal, tugevus ja vastupidavus alanevad. Lihasfunktsioonid aeglustuvad, lõdvestumise aeg pikeneb, Veresoonte elastsus alaneb, Luud hõrenevad ja nõrgenevad, Muutub immuunsussüsteem, antikehade tootmise süsteem alaneb, Muutused välimuses (naha vananemine, kortsud, Tähelepanu
14. Sugulisel teel levivad haigused: TRIHHOMONOOS, KLAMÜÜDIA, GONORRÖA EHK TRIPPER, HIV/AIDS, SÜÜFILIS, HEPATIIT B, GENITAALHERPES, SUGUELUNDITE NÄSAD, SEENNAKKUSED. KUIDAS SUGUHAIGUSE EEST END KAITSTA ?!? · Olla truu, Partneri hoolikas valik, HIV-test, Öelda EI juhusuhetele, Kasutada kindlasti kondoomi, Vaktsineerida hepatiit B vastu . 15. Pillid on tõhusaim ja efektiivseim meetod soovimatu raseduse vältimiseks. 16. 17. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite 18. Vananemisega seotud muutused: Lihaste kaal, tugevus ja vastupidavus alanevad. Lihasfunktsioonid aeglustuvad, lõdvestumise aeg pikeneb, Veresoonte elastsus alaneb, Luud hõrenevad ja nõrgenevad, Muutub immuunsussüsteem, antikehade tootmise süsteem alaneb, Muutused välimuses (naha vananemine, kortsud, Tähelepanu. Aisting. Taju.
Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid. Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks. Sugulise paljunemise korral algab organismi areng viljastatud munarakust, mittesugulisel aga mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Areng võib olla otsene või moondeline. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Hulkraksed organismid v6tavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Üherakulistel närvisüsteem puudub. Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine ja areng. 1.2 Elu organiseerituse tasemed
32. nädal 40....45 cm Kõik elundkonnad on välja kujunenud. Oma suuruse 2,2...2,4 kg kohta ei saa enam vabalt liikuda. Enneaegsel sündimisel jääb ellu. 40. nädal 45...55cm Normaalne sünniaeg. 2,7....5 kg 7. kuidas jaotatakse postembrüonaalne areng? Iseloomusta vorme ja staadiume POSTEMBRÜONAALNE ARENG OTSENE MOONDELINE inimene kahepaiksed putukad imetajad kalad linnud täismoone vaegmoone roomajad Lootejärgne areng: noorjärk e. Juveliine staadium sigimisvõimeline e. Generatiivne vananemis e. Seniilsus staadium 8. mille poolest erinevad kliiniline ja bioloogiline surm?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
