Energiallikas Lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. Varuaine Loomadel on varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilaskärjedel vahana. Kaitsevad organeid Nahaalune lipiidide kiht ja siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Soojusregulatsioon Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad hormoonid võivad anda naistele rasestumisvastase kaitse või neid võidakse kasutada hormoonraviks. Inimesed kasutavad sampoonides, sest
Mõlemad on kristalsed, magusad ja lahustuvad vees. Riboos ja desoksüriboos- on nukleiinhapetes( DNAs ja RNAs, moodustavad nö skeleti) Maltoos ehk linnasesuhkur Laktoos ehk piimasuhkur Sahharoos- glükoos+fruktoos. Leidub peaaegu kõikides taimedes. Kitiin- lülijalgsete ning seente rakkudes, moodustab kaitsvaid kestasid, vees ei lahustu, ei seedu. Tselluloos- struktuuripolümeer, mida leidub taimerakukestades. Tärklis- peamine taimne varuaine, ei lahustu külmas vees ning laguneb amülaasi toimel. Glükogeen- loomne varuaine maksas, lihastes. Analoogne taimede tärklisele. Hargneb rohkem, mis võimaldab kiiremini la Kiiremini energiat vabastada. Süsivesikute 3 põhilist ülesannet: enenrgeetiline, struktuurne ehk kaitsev ja varuainena. 12. Mil viisil jaotakse rasvad erinevatesse rühmadesse lihtrasvad, liitrasvad. Too näiteid erinevate lipiidide leidumisest organ
1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, lii...
Monosah: Gükoos- esmane E aitab ainetel liikuda (hemoglobiin) allikas, üleliigne tärkliseks Regulatoorne Insuliin alandab Fruktoos- MAGUS, ligimeelitav ül veresuhkru taset madalamaks Riboos ja desoksüriboos- ehituslik Retseptoorne raku pinnal olevad ül, nukleotiidides. valgu molekulid vahendavad inf Oligosah: Maltoos- E allikas raku ja väliskeskk vahel Liikumine taimedes Laktoos- varuaine algloomade viburid, ripsmed- imetajate piimas Sahharoos- koosnevad valkudest Varuaine kaitse külmumise eest, albumiin ja kaseiin on järglastele taimemahlal magus maitse. toitainevaruks Kaitse antikehad Polüsah: Tärklis- taimne varuaine kaitsevad haigustekitajate eest Tselluloos-taimedes ehituslik ül Mürgid putukate mürgit mesilane Kitiin-kaitse lülijalgsetel madu Energeetiline
Süsivesikud Süsivesikud täidavad organismis mitmeid funktsioone: on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvadrakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja disahhariidide) kohta. Peamised süsivesikud ning nende parimad allikad:
vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Ülesanded organismis: Energeetiline – 1 gramm 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanide koostises Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes, viljades Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele K, A, D, E, F ja mürkide talletuskoht Pruun rasvkude – talveunes olevate loomade energiaallikas Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad – taimsed õlid, kalade ja (küllastumata) mereloomade rasv Tahked rasvad – loomsed rasvad, (küllastunud) talletatakse rakkudes
4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, moodustunud glükoosimolekulidest, saab muuta vajadusel kiirelt glükoosiks, kasutatakse põhiliselt talvel, kui aeglane fotosüntees, mugulates ja viljades • glükogeen loomade ja seente varuaine, moodustunud glükoosimõlekulidest, salvestub maksa ja lihasrakkudesse, saab ka vajadusel glükoosiks tagasi lõhustada 5. Süsivesikute ülesanded • Energiaallikas ja varuaine kasutatakse energiapuuduse korral
C6H1206: magusaine puuviljades, õites, juurviljades, marjades. Desoksüriboos C5H10O6 : nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur (dna) 10.Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. – Kodus kasutatav, suhkrupeedis, roos. 11.Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtus? – Kitiin (putukas) lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta koostisosa, tärklis (kartul) taime varuaine, tselluloos taimede rakukestade peamine osa, glükogeen loomade ja seente varuaine. 12.Süsivesikute ülesanded organismis? – Annavad energiat ja ehitavad. 13.Mis on lipiidid? – Rasvataolised ühendid. Organismide energiaallikas. Rasvad, õlid, vahad, steroidid. 14.Kuidas jaotatakse lipiide? – Lihtlipiidid: glütserooli ja rasvhapete estrid. Rasvahapetes rohkem kaksiksidemeid kui õlis. Liitlipiidid – lihtlipiidide ühinemisel tekkivad
2) Desoksüriboos DNA koostises 3) Glükoos C6H12O6- e. viinamarja suhkur, peamine energiaallikas. 4) Fruktoos C6H12O6 e. puuviljasuhkur, leidub mees, puuviljades, mahlas. II oligosahhariidid 1) Sahharoos lauasuhkur: suhkruroos ja suhkru peedis (fruktoos + glükoos) 2) Maltoos linnasesuhkur, nt õlles. 3) Laktoos (piimasuhkur) moodustub piima näärmets III POLÜSAHHARIIDID On polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. 1) Tärklis energia varuaine taimedele, koosneb glükoosi molekulidest. ( Inimestel lagun. amülaas) 2) Tselluloos koosneb glükoosi molekulidest, asub taimeraku kestas. 3) Kitiin loomarakkude kestas, seemne raku kestas. 4) Glükogeen koosneb glükoosist ja paikneb MAKSAS ja Lihastes loomne varuaine. Insuliin aitab glükoosi tarvitada. SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED 1) Energeetiline kõige kiiremini kasutatav energeetiline allikas
Monomeer- väikese molekulmassiga ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekuliga, moodustades pikki ahelaid Süsivesikud ehk sahhariidid- on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku Süsivesikute ülesanded : Energeetiline funktsioon ( sahhariide kasutatakse esmase energia allikana, sest süsivesikutest saadakse energiat kiirelt kätte) Struktuurne ehk ehituslik funktsioon( tselluloos taimerakukestades, kitiin lülijalgsete toestes) Varuaine ülesanne ( glükogeen loomades, seentes ning tärklises ja inuliin taimedes ) Kaitsefunktsioon( süsivesikud kaitsevad organismi külmumise eest ) Ligimeelitamise funktsioon ( õite magus nektar meelitab putukaid ligi ) Sahhariidide jaotamine: Monosahhariidid, - ehk lihtsuhkrud lihtsama ehitusega sahhariidid ( glükoos ehk viinamarjasuhkur,- fruktoos ehk puuviljasuhkur, -riboos ( RNA struktuuris olev süsivesik ),- Desoksüriboos ( DNA struktuuris olev süsivesik )
Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Glükogeen-paljudest osadest koosnev liitsuhkur,loomade varuaine. Glükoos-kuuesüsinikuline lihtsuhkur,rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine.Peamine aju energiaallikas,. Hüdrofoobne-vett tõrjuv Hüdrofiilne-vees hästi lahustuv Informatsiooni-RNA-mRNA-rna-molekulid,mis kopeerivad ja toovad geneetilise info rakutuumast kohta,kus toimub valgusüntees. Katalüsaatorid-reaktsioone kiirendavad ained. Kitiin-paljudest osadest koosnev liitsuhkur,seente rakukestade peamine komponent,lülijalgsete välisskeleti peamine kom
maltoos- koosneb kahest glükoosijäägist laktoos- glükoos ja galaktoos piimasuhkur Polüsahhariidid- tärklis- mugukartul telluloos- taimeraku kestades kitiin- putukate ja seente rakukestades gükogeen- varueine lihastes ja maksas Süsivesikute funktsioonid: · energeetiline- organismis süsivesikuid lõhustades · struktuurne- putukate kest · ligimeelitav- nektar õites · varuaine- tärklis, glükogeen · kaitsefunktsioon- kaitseb ära külmumise eest · toitefunktsioon- laktoos · biosünteetiline- lähteaine · bioregulatoorne- kuuluvad hormoonide koostisse Lipiidid- orgaanilised ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest Lihtlipiidid- neutraalrasvad(õlid, rasvad) vahad ( taimsed ja loomsed Liitlipiidid- glükolipiidid, fosfolipiidid ( rakumembraani koostises) Steroidid- hormoonid, vitamiinid, kolesteriid
· C9H18O9 - nonosiid · C10H20O10 dekosiid · Väga aktiivne, vees lahustuv, magus Oligosahhariidid Maltoos, laktoos, sahharoos O OH H O O Glükosiitside H OH - H2O Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud · Tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen, · Taimne varuaine Sahhariidide tähtsus Sahhariidide energeetiline tähtsus: · Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks · Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. · 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 KJ energiat. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toiteaine: · piimasuhkur imetajate piimas.
Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes)
SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5
levinud kõigis rohelistes taimedes, aitab taimedel transportida Laktoos e piimasuhkur (loomne) esineb kõikide imetajate piimas Polüsahhariidide molekulid on moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, nende ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud. Kui kaks monosahhariidi omavahel liituvad tekib polüsahhariid. Polüsahhariidid: Tärklis taimne varuaine, mis on moodustunud glükoosimolekulist, saab muuta tagasi glükoosiks ja kasutada taime energiavajaduse rahuldamiseks. Tärklist leidub taime kõikides osades, eriti viljades ja mugulates. Glükogeen loomade ja seente varuaine, moodustunud glükoosimolekulidest. Salvestub maksa- ja lihasrakkudesse ning võib vajaduse korral glükoosiks tagasi lõhustada. Tselluloos taimerakkukestadede ehitusmaterjal, kõige levinum ühend taimeriigis
Lihtsuhkrus e monosahhariidid: 5-6 süsinikaatomit, väga aktiivsed: Glükoos (Rakkude peamine toitaine, suuremate molekulide ehitusüksus), Fruktoos(Magusaine puuviljades, õites, juurviljades, marjades), Riboos(nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur). Oligosahhariidid: 2-3 liitsuhkrut: Sahharoos(glükoosist, lauasuhkru peamine koostisosa), Laktoos(esineb kõikide imetajate piimas), Maltoos e linnasesuhkur. Polüsahhariid e liitsuhkrud: Tärklis(glükoosist, Taimne varuaine), Glükogeen (loomade ja taimede varuaine), Tselluloos(taimede rakukestade peamine koostisaine), Kitiin (lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta koostisosa) Ülesanded: 1. Energiallikas ja varuaine 2. Ehitusmaterjal 3. Kaitse 4. Lähteaine 5) lipiidide ehitust ja ülesandeid rakkudes; Ehitus: Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest, hüdrofoobsed. Lihtlipiidid on rasvad (loomsed), õlid(taimsed) ja vahad(taimsed ja loomsed). Rasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest
3. Polüsahhariidid monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega Tärklis koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varuenergiaallikana, leidub mugulates Tselluloos koosneb tuhandetest glükoosijääkidest, taimede ehitusmaterjal (rakukestad) Kitiin glükoosimolekulid + lämmastiku radikaal, seene rakukestas, lülijalgsete välisskeletis, seente varuaine Glükogeen koosneb glükoosijääkidest, varuaine loomadel ja seentel, talletub maksas ja lihastes Süsivesikute tähtsus 1. Energeetiline esmane energiaallikas ( ligikaudu 60% energiast) 2. Struktuurne kitiin ja tselluloos 3. Varuaine tärklis ja glükogeen 4. Kaitse suhkurlahus kaitseb külmumise eest 5. Toite piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimede nektar 7. Bioregulatoorne hormoonide koostises 8. Biosünteetiline lähteaineks teiste ühendite, nt nukleiinhapete, sünteesiks
molekulidega, moodustades pikki ahelaid. Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Kõik süsivesikud pole magusad nagu suhkur. Nende ülesanded on: · Energeetiline funktsioon Sahhariide kasutatakse esmase energia allikana, sest süsivesikutest saadakase energia kiirelt kätte. 1 g sahhariidi = 17,6 kj energiat. · Struktuurne ehk ehituslik funktsioon tselluloos taimerakukestades, kitiin putukatel. · Varuaine ülesanne glükogeen loomades ja seentes, tärklis ja insuliin taimedes. · Kaitsefunktsioon süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest. · Ligimeelitamise funktsioon Õite magus nektar meelitab putukaid ligi. Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised: · Glükoos ehk viinamarjasuhkur · Fruktoos ehk puuviljasuhkur
molekulidega, moodustades pikki ahelaid. Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Kõik süsivesikud pole magusad nagu suhkur. Nende ülesanded on: Energeetiline funktsioon – Sahhariide kasutatakse esmase energia allikana, sest süsivesikutest saadakase energia kiirelt kätte. 1 g sahhariidi = 17,6 kj energiat. Struktuurne ehk ehituslik funktsioon – tselluloos taimerakukestades, kitiin putukatel. Varuaine ülesanne – glükogeen loomades ja seentes, tärklis ja insuliin taimedes. Kaitsefunktsioon – süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest. Ligimeelitamise funktsioon – Õite magus nektar meelitab putukaid ligi. Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised: Glükoos ehk viinamarjasuhkur Fruktoos ehk puuviljasuhkur
mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist;veest kergemad ja hüdrofoobsed. Jagataske lihtlipiidid(naturaalrasvad); liitlipiidid(fosfolipiidid);tsüklilised lipiidid (steroidid). ÜL: energeetiline;ehitluslik(membraani koostises);varuaine;ainevahetuslik funkstioon. DNA polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid
Fruktoos aga on lihtsuhkur, mida esineb kõige rohkem puuviljades, mees, õites, marjades. Seda nimetatakse ka puuviljasuhkruks. Riboos ja desoksüriboos on viiesüsinikulised lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete ja DNA koostisesse. Sahharoos on toiduvalmistamisel kasutatava roo või peedisuhkru peamine koostisosa. See moodustub glükoosi ja fruktoosi ühinemisel ning on levinud kõigis rohelistes taimedes. Tärklis on taimne varuaine. Seda saab alati vajaduse korral ümber glükoosiks muuta, millest omakorda saab taim energiat. Sama ülesannet täidab ka glükogeen, kuid see käib loomade ja seente kohta ning salvestub maksa- ja lihasrakkudesse. Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad, see on taimsete kiudude põhikomponent. Tselluloosi molekul koosneb mõnesajast kuni kümnetest tuhandetest glükoosimolekulidest, see annab taimedele vajaliku tugevuse. Inimorganism tselluloosi ei omasta.
- Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades - Idanevaks seemneks - Kasutatakse õlle ja viski valmistamisel maltoosi sisaldavaid linnaseid ( odraseemneid) 2) Laktoos - Piimas esinev suhkur, imetajatel järglaste jaoks 3) Sahharoos - Taimemahlades, mis saadud suhkruroo või peedi mahlade aurustamise ja lisandi eemaldamise teel III Polüsahhariidid e liitsuhkrud 1) Tärklis - Taimedes energeetiline varuaine - Leidub mugulates, sibulates, viljades - Meie seedesüsteemis laguneb tärklis glükoosiks = Läheb verre 2) Tselluloos - Taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad) 3) Kitiin - Lülijalgsete toeses ja seente rakukestas 4) Glükogeen - Energiarikas varuaine loomadel - Talletub põhiliselt maksas ja lihastes Süsivesikute tähtsus 1) Energeetiline - Organismi esmane energiaallikas - 1g süsivesikuid 4kcal
Bioaktiivsed aine-ensüümid,vitamiinid,hormoonid.Lipiidid-organismide energiallikaks.Sahhariidide 2 ül:energeetiline ja ehituslik. Biosünteetiline-lähteaineks teiste ainete sünteesil.Polüsah-kintiin(loom); tselluloos(taim).Varuaine-tärklis(taim);glükogeen(loom). Rakkude koostis:orgaanilised ained;anorgaanilised ained. Bioelemendid jag.3ks: 1)Põhibio-elemendid e.makroelemendid(C,H,N,O,P,S)Esinevad aatomitena.2)Ioonsel kujul esinevad elemendid.Na,K,Ca,Mg,Cl.3)Mikroelemendid,Fe,Cu,Zn,Mn,Co. Anorgaanilised ained-Vett on inimeses 70-95%, Vee tähts-Hea lahusti;osaleb reaktsioonides.Suur soojusmahtuvus. Katioonid:K-ja Na-ioonid:närviimpulss sünapsis rakurõhu reguleerimine.
- Kevlar o Mootorrataste rehvid, kuulivest, tulekindel materjal - Nomex o Tulekindel materjal, nt päästetöötajate riided - Technora o Valmistatakse ülitugevaid fiibermaterjale, köied 6. Sahhariidid - OOS MONOSAHHARIID – lihtsuhkur DISAHHARIID – süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist POLÜSAHHARIID – tekkimisel eraldub vesi: - Struktuursed – organismide ehitusmaterjal - Varupolüsahhariidid – varuaine loomine - Muude ül polüsahhariidid – puuviljades, tekitab tarretist Sahharoos – glükoos + fruktuus - Tavaline suhkur: põleb, lahustub hästi vees Maltoos – glükoos + glükoos - Linnasesuhkur: toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, õlus Laktoos – galaktoos + glükoos - Piimasuhkur: piimas, organismis on ensüüm, mis lõhustab seda Trehaloos – glükoos + glükoos - Seenesuhkur Tselluloos
3)Polüsahhariidid- polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Need on: · tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana. · tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toite: piimasuhkur imetajate piimas Energeetiline (annab eneergiat) Kaitseks
nt. Tärklis (glükoosi varu taimedes) ja tselluloos (taimede rakukestades) Rasvmolekuli ehitus ja õli ja rasva võrdlus Rasvmolekuli pea on hüdrofiidne (märgav) ja saba hüdrofoobne (vett hülgav) KÜLLASTUNUD rasvhapped on toa temperatuuril tahked (loomsed rasvad) KÜLLASTUMATA rasvhapped on toa temperatuuril vedelad (taimsed rasvad õlid) Mida rohkemkaksiksidemeid, seda madalam sulamis temperatuur. PEA SABA Lipiidide funktsioonid (5tk + 1 seletusega) 1. Varuaine (naha all) 2. Soojusisolatsioon/dermoregulatsioon 3. Energeetiline energiarikkaim varuaine! 4. Regulatoorne (hormoonid) 5. Ehituslik (rakumembraanides) 6. Omega rasvhapped tervislikus, kuna organism neid ise ei sünteesi, kuid elutegevuseks vajab.
organismis. -Vesi tagab rakkude siserõhu. -Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. -Vett on vaja organismide paljunemiseks. -Vesi reguleerib soojust. -Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi. -Vesi trantspordib aineid. -Vesi on tähtis lahusti. -Vesi on fotosünteesi lähteaine. 5. Millest koosnevad süsivesikud? -süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 6. Süsivesikute ülesanded organismis RIBOOS-nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur. GLÜKOGEEN-loomade ja seente varuaine. TSELLULOOS-taimede rakukestade peamine koostisosa. KITIIN-lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta koostisosa. TÄRKLIS-taimne varuaine. LAKTOOS-esineb kõikide imetajate piimas. GLÜKOOS-rakkude permien toitaine, suuremate molekulide ehitusüksus. FRUKTOOS-magusaine puuviljades, õites, juurviljades, marjades.
pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist (enamasti on nende suhe 20:80 või 30:70). Keemilised omadused: Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide (ensüümide) toimel. Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (karutlis2024%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks. Tselluloos Tselluloos on -D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on elementaarlülide arv.
Sellist protseduuri nim fotosünteesiks. Plastiidid jagunevad : 1. Kloroplast 2. Kromoplast 3. Leukoplast Fotosüntees on protsess , mille käigus muudetakse energia keemiliseks energiaks. Päikeseenergiat kasutatakse energiaallikana, et lähteainetest saadakse lõppproduktid suhkur ja hapnik. Graanum on tülakoidide kogum, mis asub taimerakkude kloropastis Strooma- kloropasti poolvedel sisemus, milles on lahustunud valgud Leukoplast on värvusetu organell, mille ülesanne on varuaine, eelkõige tärklise talletamine Vakuool on taimerakus olev organell, millel on peamiselt vee säilitamise ülesanne Vakuooli ülesanded: · Kindlustab raku siserõhu ehk turgori · Aitab säilitada vett ehk on vee reservuaar · Vana raku vakuoolides on jääkained · Noore raku vakuoolides on toitained · Samas võivad sisaldada ka kibedaid ülesandeid, mis kaitsevad taime ärasöömise eest
Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel. 11. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus? · Tärklis: varu ja energiaallikas (mugulates, sibulates, viljades) · Tselluloos:taimede ehitusmaterjaal (taimede rakukestad) · Kitiin: lülijalgsete toeses · Glükogeen: energiarikas varuaine loomadel (maksas, lihastes) 12. Süsivesikute ülesanded organismis? · Energeetiline · Struktuurne(kitiinlülijalgse ja seened, tselluloostaimerakukestad) · Varuaine(tärklistaimedes, glükogeenloomades) · Toite(piimsuhkur imetajate piimas) · Kaitse(külmumise eest) · Ligimeelitav(õistaimede nektar) · Bioregulatoorne(hormoonid) · Biosünteetiline(nukleiinhapped) 13. Mis on lipiidid?
SÜSIVESIKUD · Koostis süsinik, vesinik, hapnik · Omadused veesõbralik, molekulis palju OH rühmi, magus TSELLULOOS · Omadused polümeere sahhariid, kiuline ehitus, tugev, painduv, rasklahustuv · Kasutusalad tehakse paberit ja puitu, puuvilla kasutatakse riiete tegemisel RASVAD · Definitsioon elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga rasvhapete jääkidest · Omadused varuaine, osad tahked, osad vedelad, tõrjuvad vett, ei märgu · Vajalikkus elutähtis varuaine, mida organism toidupuuduse korral kasutab · Jaotus tekke ja oleku järgi loomsed rasvad tahked, taimsed rasvad vedelad VALGUD · Definitsioon elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest · Vajalikkus võtavad osa organismi kasvamisest ja paljunemisest, on organismis ehitusmaterjaliks, panevad organismi liikuma
Liitsuhkrud moodustuvad kahest või enamast lihtsuhkru molekulist SAHHAROOS roo- või peedisuhkru peamine koostisosa moodustub glükoosi ja fruktoori ühinemisel levinud rohelistes taimedes LAKTOOS EHK PIIMASUHKUR kõikide imetajate piimas POLÜSAHHARIIDID molekulid on moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiniku molekulist ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud TÄRKLIS GLÜKOGEEN taimne varuaine · loomade ja seente varuaine moodustunud glükoosimolekulidest · salvestub maksa- ja saab kiiresti muta glükoosiks lihasrakkudes leidub taime kõikides osades TSELLULOOS KITIIN kõige levinum ühend taimeriigis · sarnane tselluloosile taimerakkude kestad · lülijalgsete välisskeletis jne mõnedsajad kümnedtuhanded
viinamarjasuhkur, fruktoos e puuviljasuhkur, desoksüriboos, riboos. OLIGOSAHHARIIDID Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on organismides moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Fruktoosi ja glükoosi liitumisel tekib sahharoos. Laktoos e piimasuhkur. Kaks glükoosimolekuli liituvad, tekib linnasesuhkur e maltoos. POLÜSAHHARIIDID Kõrgmolekulaarsed ühendid (biopolümeerid), mille ehituslikeks elementideks e monomeerideks on monosahhariidid. Näiteks tärklis e taimne varuaine, saab kartulist ja maisist. Loomne varuaine on glükogeen, talletatakse lihastes ja maksas. Tselluloos on taimeraku kestades, ülesanne on kaitsesüsteem. Kitiin on seeneraku kestades, põrnikate kestades. Polümeer palju komponente Monomeer ehituslik üksus SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED: · Annavad energiat, mis tuleb glükoosist. · Ehituslik funktsioon · Glükogeen ja tärklis täidavad varuaine funktsiooni · Ligimeelitamise funktsioon, et ära tolmelda
kümmet, glükoos, fruktoos, riboos, oligosahhariid liitsuhkur, madalamolekulaarne, tekivad monosahhariidide liitumisel,sahharoos, maltoos, laktoos, polüsahhariid liitsuhkur, kõrgmolekulaarne, tekivad paljude monosahhariidide liitumisel, tärklis, glükogeen, tselluloos, ülesanded energeetiline energia allikas organismis, glükoos,fruktoos, ehituslik tselluloos (taimerakukesta moodustamine), kitiin (putukate koorikkesta moodustamine), varuaine tärklis (varupolüsahhariid taimedes), glükogeen (varupolüsahhariid loomades), nende lagundamisel saab glükoosi, toit laktoos (piimasuhkur imetajate piimas), kaitse tselluloos ja kitiin (rakutsütoplasma suhkrustamine, mis kaitseb külmumise eest), ligimeelitav (õite nektari lõhn ja magusus, mis meelitab ligi putukad), bioregulatoorne hormoonide koostises, biosünteetiline lähteaine teiste ühendite sünteesin, riboos, desoksüriboos. lipiidid
Inimese homöostaasi kontrolltöö küsimused 1.NIMETA KOLM SÜSIVESIKUTE ÜLESANNET ORGANISMIDES, TOO IGA KOHTA KONKREETNE NÄIDE. ● Elutegevuseks vajalik energia- energitat saame glükoosi lagundamisel ● Struktuuri ülesanne- taime- ja seeneraku kestas; selgrootute välistoese koostises. ● Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) 2.MILLISESSE AINEKLASS, ÜLESANNE Lipiid Süsivesik Valk Annavad kõige rohkem Elutegevuseks vajalik Ehitusmaterjalideks, energiat, ehituseks energia, energiat saame enüümid juhivad biomembraaniele, glükoosi lagundamisel. ainevahetust, hormoonid varuaineks, rasvkude kaitseb Struktuur, Varuaine korraldavad ja kontrollivad
(C6H10O5)n 2) hüdrofoobne 2) seemnetes (teravili) 3) tahke 3) vartes TSELLULOOS 1) valge, tahke 1) taimerakukestades 1) energiliselt tähtis varuaine (C6H10O5)n 2) vees lahustumatu 2) struktuuripolümeer 2) varustab töötvaid lihaseid 3) ei moodusta kolloidi energiaga GLÜKOGEEN 1) valge 1) kõrgemate loomade rakkudes 1) varuaine, mida organism
Tärklis Tselluloos Kitiin Glükogeen Tärklis Koosneb glükoosijääkidest. Taimed kasutavad varu-energiaallikana. Leidub mugulates (kartulid), sibulates, viljades (nisu, riis). Tselluloos Tuhanded omavahel ühinenud glükoosijäägid. Taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). Kitiin Koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. Glükogeen Koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toite: Piimasuhkur imetajate piimas
koosneb 2 glükoosi molekulist Laktoos e piimasuhkur Moodustub piimanäärmetes Lõhustamiseks on vaja laktaasi (ensüüm) Selle ensüümi puudumine on laktoositalutamatus Huvitav : 90% aasia täiskasvanutest ei saa tarbida laktoosi sisaldavaid produkte Polüsahhariidid - koosneb paljudest lihtsuhkru jääkidest Tärklis - polümeer Koosneb tuhandest glükoosi molekulidest on tekkinud polükonsendatsioonil: nC6 H12O6 (C6 H10O5 ) n + nH 2O energia varuaine taimedel (sibulates,mugulates,teraviljades) Riis, mais, kartul eriti tärklisi rikkad sooltorus hüdrolüüsi järel laguneb glükoosiks (C6H10O5)n + nH2O --H2SO4 nC6H12O6 Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes, koosneb glükoosijääkidest Energeetiline reserv,varu Glükoosi ebapiisuvusel laguneb glükogeen glükoosiks Peamine glükoosi varude vorm loomses rakus Insuliin muudab liigse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks Tselluloos
skelett. Suhkrulahus kaitseb külmumise eest. 2) Teada sahhariidide jaotumist mono-, oligo-, polüsahhariidideks. Näiteid. Vastus: Jagatakse molekuli suuruse järgi. Monosahhariidid (lihtsuhkrud) on glükoos ja fruktoos. Oligosahhariidid (süsivesikud, milles 2-10 monosahhariidi on omavahel liitunud) on sahharoos(lauasuhkur), maltoos (linnasesuhkur), laktoos (piimasuhkur), laktaas(lõhustumiseks vajalik ensüüm) Polüsahhariidid(polümeerid) on tärklis (energia varuaine taimedes), tselluloos (kõikides taimedes kestade peamine koositsosa), glükogeen (läheb verre, saame energiat) 4. Lipiidid: 1) Lihtlipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Lihtlipiidid koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. Lihtlipiidid on rasvad, õlid ja vahad. Väga energiarikkad. 2) Fosfolipiidide ehitus ja ülesanded;
Desoksüriboos-(DNA koostises) Glükoos-viinamarja suhkur,kõikide organismide esmane energia allikas Fruktoos- puuvilja suhkur 2. Lihtsamad liitsuhkrud Maltoos e. linnase suhkur(idandatud seemned) Sahharoos e. suhkrupeedi suhkur; suhkruroo suhkur Laktoos e. piimasuhkur- sisaldub piimas 3. Polüsahhariidid-keerulised liitsuhkrud Tärklis- kartulist(on taimede tähtsaim varuaine) Tselluloos- taimerakkude kestad on tselluloosist Kitiin- putukate väliskiht ja jõevähi koorik koosneb kitiinist Glükogeen- loomorganismide varuaine talletatakse maksas Lipiidid: ... on orgaaniliste ühendite klass. Ei lahustu vees. Rasvad Õlid Vahad Steroidid nt: kolesterool, vitamiin D, suguhormoonid jne. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis esinevad rakumembraani koostises. Valgud e proteiinid: ..
Elemendid millest koosneb GLÜKOOS - C6H12O6 ehk viinamarjasuhkur, kõikide organismide peamine energiaallikas. FRUKTOOS - C6H12O6 ehk puuviljasuhkur, leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Kõige magusam suhkur. SAHHAROOS - C12H22O11 ehk tavaline lauasuhkur, mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis MALTOOS - linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist. LAKTOOS - piimasuhkur, moodustub peamiselt piimanäärmetes. TÄRKLIS - energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). TSELLULOOS - Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad GLÜKOGEEN - talletatakse maksas ja lihastes, insuliin muudab liigse glükoosi veres glükogeeniks. KITIIN - lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas. Tähtsus Inimorganismile Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega kuna nad on hästi kättesaadavad ja ka kergesti omastavad
Oskad eristada loetelust süsivesikud. Süsivesikute üle ja alatarbimise ohud. Süsivesikud ehk sahhariidid. 1. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud 1) riboos (RNA koostises), 2) desoksüriboos (DNA koostises), 3) glükoos ehk viinamarjasuhkur, 4) fruktoos ehk puuviljasuhkur 2. Oligosahhariidid 1) sahharoos (tavaline lauasuhkur), 2) maltoos ehk linnasesuhur (õlut, viskit), 3) laktoos ehk piimasuhkur 3. Polüsahhariidid 1) tärklis (energia varuaine taimedes), 2) tselluloos, 3) glükogeen (talletatakse maksas ja lihastes, glükogeen lõhustab glükoosiks tagasi, glükagoon ehk hormoon, glükoos läheb verre), 4) kitiin (lühijalgsete välisskeletis, seente rakukestas) Süsivesikute ületarbimise ohud: Rasvumine, risk II tüüpi suhkrutõve tekkeks, suhkur toidus mõjutab käitumist Süsivesikute alatarbimise ohud: Ajutegevuse häired, kaariese teke 6.Lipiidid
Nt: 1) sahharoos roo-e.peedisuhkur 2) maltoos ehk linnasesuhkur.. moodustub tärklise lõhustumisel 3) laktoos ehk piimasuhkur, leidub looma- ja rinnapiimas. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud Monosahhariidide jäägid on seotud glükosiidsidemetega pikkadeks ahelateks. Nt: Tärklis mugulates ja viljades Glükogeen varuane lihastes, maksas ja seentes Tselluloos taimeraku kestades Kitiin lülijalgsete toeses ja seente kestades. Inuliin varuaine, korvõielistes taimedes. Süsivesikute funktsioonid organismis 1. energeetiline ehk süsivesikutest saadakse energiat. 1G süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,5 kJ energiat. 2. Struktuurne 1) kitiin 2) tselluloos oligosahhariidid retseptoritena loomarakumembraani välispinnal 3. ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 4. varuaine talletatakse taimedes tärklise- ja inuliinina ning seentes ja loomades glükogeenina 5
-ehituslik (glükoos,fruktoos), energeetiline ül (tärklis,glükogeen) -glükoos,tärklis,tselluloos Mono- ja oligosahhariidid lahustuvad vees , omavad värvust Polüsahhariid on värvusetu ja ei lahustu vees , nt tärklis (kartul) Valgud -aminohappetest (mis on ühendatud peptiidsidemega määrab omadused) -ehituslik-(membraan), trantsport-(trantsportvalgud),regulatoorne-(DNA kasutus,insuliini sialdus),kaitse-(hüübimisvalgud),liikumis-(sperm,lihas), energeetiline ül (varuaine) Lihtvalgud koosnevad aminohappe jääkidest (munavalge) Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast (hemoglobiin) Mida keerukamaks muutub ehitus , seda keerukam ka funktsioon Valgud on moodustunud ribosoomides RNA täidab olulist rolli valgu sünteesi kohta info talletamisel Nukleiinhapped -nukleotiididest (T)(pikad ahelad) -info talletuslik ül -DNA ja RNA (kromosoomide põhiline koostisaine)
Toetavad reproduktsiooni protsesse Tagavad organimsi kohanemise erinevates tingimuses Aitavad tagada organismi homöostaasi Ainevahetuse regultsioon LIPIIDID (rasv) vees ei lahustu lahustuvad orgaanilistes ainetes jaguneb: tsütoplasmaatiline kõikides kudedes varu/reservrasv ladestub organismis Bioloogiline tähtsus: esineb kõikides kudedes rakumembraani koostises energeetiline varuaine deoppsrasv termoregulatsioon endogeense vee reserv küllastumatute rasvhapete allikas Lipiidid on heterogeensed ühendid, mida iseloomustavad: vähemalt kahekompunentilised biomolekulid tähtsad toidukomponendid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine Lipiidide ehitusüksus baasalkohol rasvhapped Inimorganismi lipiidid sisaldavad küllastunud ja küllastamata rasvhappeid.
polüsahhariidid on tärklis ja tselloloos. 9.Iseloomusta glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni(leidumine, milline süsivesikute rühm, ülesanne). Glükoos- leidub taimedes, on monosahhariid ning on rakkude põhiline toitaine. Fruktoos- leidub puuviljades, mees, marjades, on lihtsuhkur. Laktoos- leidub imetajate piimas, on olligosahhariid. Tärklis- leidub kartulis ja tervalijades, on polüsahhariid, on taimne varuaine, muudab mugulad jms toitvaks sest organism suudab selle kergelt glükoosiks lagundada. Tselluloos- leidub taimedes, taimerakkude kestaes, on polüsahhariid, annavad taimedele tugevuse(puud on 50% tselluloos) Kitiin leidub seenerakkude kestades, lülijalgsete välisskeletis, on polüsahhariid ning kaitseks. Glükogeen leidub loomades ja seentes, on olligosahhariid, ning on seente ja loomade varuaine. 11.Mis on laktoositalumatus, millest see tekib, kellel esineb?
.. on süsivesikud, milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. 1. Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2. Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. III POLÜSAHHARIIDID ...on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid 1. Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklise koostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer. Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Kui vaatame metsa, näeme tselluloosi, mis
Tärklis · Struktuur - a-glükoosi jäägid Amüloos - n kuni 6000, spiraalne, hargnemata ahel (1-4 sidemed) Amülopektiin - n kuni 1 milj., hargnenud ahel (1-4 sidemed, hargnemiskohtades 1-6 sidemed) · Hügroskoopne; vees ei lahustu, vaid pundub, soojendamisel tekib kliister · Hüdrolüüs tärklis => dekstriinid => maltoos => glükoos · Energeetiline varuaine · Kasutamine: toiduained, etanool Tselluloos · Struktuur - b-glükoosi jäägid n kuni 10 000 hargnemata ahelad, mis ühinevad omavahel vesiniksidemete abil · Hüdrofiilne, ei lahustu vees · Hüdrolüüs tselluloos => lühemad ahelad => glükoos · Struktuurne polüsahhariid (taimerakukestad) · Levinuim polüsahhariid Maal · Kasutamine: paber, looduslikud ja tehiskiud, etanool, lõhkeained jt.
· Millised kolm põhitunnust on iseloomulikud biomolekulile? Sisaldab süsinikku, moodustub organismis, sisaldab rakkudele kättesaadavat energiat · Nimeta neli põhilist biomolekuli. Süsivesikud, valgud, lipiidi, nukleiinhapped · Nimeta kaks mono-, kaks oligo- ja kaks polüsahhariidi. Mono -Glükoos, fruktoos ; Oligo - Laktoos, Sahharoos. Polü - Tärklis, tselluloos · Nimeta kolm süsivesikute põhifunktsiooni. Energeetiline, Struktuurne, Varuaine · Millistesse kolme suuremasse rühma jagunevad lipiidid? Lihtlipiidi, Liitlipiidid, Steroidid · Nimeta kaks steroidi. Teststeroon, Östrogeen · Nimeta kolm lipiidide põhifunktsiooni. Energeetiline, Struktuurne, Varuaine · Millest koosnevad valgud? Amonihapetest · Kus toimub valkude süntees? Ribosoomides · Miks ja mille alusel jagatakse inimese aminohapped kolme alarühma? Asendamatuid (8) - ainult toidust, osaliselt asendamatud (3) - sünteesime
annaabi.ee 
