1. 1 RAHVASTIK MILLEST SÕLTUB SÜNDIVUS? (õ. lk. 29) Viljakas eas naiste arv- fertiilne iga Naiste vanus sünnitamisel (õ. lk. 29 joonis 2.4) Religioon ja usk Kooselu traditsioonid Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine Väärtushinnangud Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Naise roll ühiskonnas Sündivus on väga oluline riigi arengutaseme näitaja! (õ. lk. 30 joonis 2.6) MILLEST SÕLTUB SUREVUS? Traditsiooniline ühiskond Nüüdisaegne ühiskond
BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Loote väärarenguid põhjustavad tegurid on teratogeenid. Kobarloode ehk Moorula, Blastotsüst ehk Põisloode Lootevee ülesanded: Kaitse põrutuste, Kaitse veekaotuse, Vähendab raskusjõu mõju, Kaitse temp. eest, Stabiilne sisekeskkond Platsenta ülesanded: Ainevahetuslik, Platsentabarjäär, Antikehad, Hormoonid Areng: Sündimine, Juveniilne, Fertiilne, Seniilne -> Surm PIIRAMATU organism kasvab elu lõpuni (taimed) PIIRATUD organism saavutab teatud mõõtmed (imetajad) PERIOODILINE organism kasvad etappidena (puud) Rasestumisvastased vahendid: Kondoom (2), Spermitsiidid (3-5), Pessaar (2), Spiraal (1.5), Steriliseerimine (M-0.15, N-0.04)
Lühiülevaade liigimääratlusest eesti rohelistel konnadel Rohelisi konni on Eestis kolm liiki. Järvekonn (Rana ridibunda), tiigikonn (Rana lessonae) ja veekonn - kahe eelmise fertiilne hübriid(Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus). Välimuselt on kõik kolm konnaliiki ülimalt sarnased, suisa nii sarnased, et asjatundmatu inimene liigitaks need kolm üheks ja samaks liigiks. Kolme konnaliigi uurimisel, kasutades kolloidosakeste uurimist elektriväljas on avastatud, et kaks vanemliiki on geneetiliselt siiski erinevad ning ühtlasi tõestas mikroelektroforees, et veekonna puhul on tegemist tiigikonna ja järvekonna hübriidiga.
Süsteemne erütematoosne luupus Luupusnefriit Jaak Timberg Tartu, 2011 Süsteemne erütematoosne luupus · Autoimmuunne silelihaskoehaigus · Krooniline elukvaliteeti kahjustav haigus · Nahk, liigesed, kardiovaskulaarsüsteemis, neerud kopsudes, KNS, maks · N:M 9:1 · Fertiilne iga ( 15 44) · Aasia, Aafrika päritolu · Geneetiline taust (1q23-24) · Antikehad ANA, anti-dsDNA, anti-Sm jt Etioloogia · UV-kiirgus · Ravimid · EBV · Häired rakkude apoptoosis · Geenid: CRP ja seerumi amüloid P geenid, FCR retseptorid · Silikaat, pestitsiidid, elavhõbe Luupusnefriit · Tõsine SLE tüsistus · 30-50% diagnoosimise hetkel, 60-80% tekib haiguse edasise kulu jooksul · Tsirkuleerivad immuunkompleksid ladestuvad neerudes:
Biogeneetiline reegel-ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu tee. Inimese lootelise arengu lõppetapp-hakkavad kasvama küüned, karvad, reageerib välisärritustele, elundkonnad välja arenenud. Moondeline arengu puhul ei sarnane organism sündides täiskasvanule ja läbib arengus selgelt erinevaid etappe. Otsese arengu puhul on organism sündides täiskasvanule sarnane. Imetajate lootejärgse arengu peamised etapid-juveniilne, fertiilne ja seniilne Juveniilses staadiumis loomorganismis toimuvad muutused-kasvamine, elundkondade täiustumine, reflektoorne tegevus. Enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vanadusperioodi. Vananemine-elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub välisilme. Taime lootejärgse arengu etapid-Juveniilne:areneb taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Kasvuperiood:õisi ei moodustu
mesoderm; gastrula ei ole veel loode (!); kujunevad elundid ja elundkonnad; Idulane ei sarnane inimesega, 3 kuu pärast on ta loode. Biogeneetiline reegel: lootelise arengu algetappidel toimub liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Postembrüogenees Postembrüonaalne areng algab loote väljumisega munakestadest ja emakast. Juveniilne ehk suguküpsuseelne iga; Fertiilne periood ehk suguküpsusjärk looduses enamike organismide elu sellega piirdubki; Seniilne ehk raukusperiood lõpeb surmaga. Kasvamine organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine: Piiramatu kasv organismi kasv elu lõpuni (taimed); Piiratud kasv organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad); Perioodiline kasv kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud).
" Duss ja urineerimine ei ole efektiivsed rasestumisvastased meetodid. Peale ejakulatsiooni siseneb sperma emakakaela ja on dusi veeulatusest kaugel. 9 21. "Sa ei jää rasedaks, kui sa seksid püsti või oled pealmine." Mõned inimesed arvavad, et seks kindlates poosides (nagu püsti seismine) surub sperma naise tupest välja. Tegelikult ei ole poosid seksi ajal seotud sellega, kas naine on fertiilne või mitte. Kui mees ejakuleerib, siis sperma satub tuppe. Spermatosoidid hakkavad liikuma läbi emakakaelakanali kohe pärast ejakulatsiooni. 22. "Sa ei jää rasedaks, kui su partner tõmbab enne seemnepurset suguti tupesti välja." Suguti välja tõmbamine enne ejakulatsiooni ei ole kindel meetod. Pisut vedelikku, mis sisaldab spermatoisoide, väljub peenisest enne, kui mees jõuab tegelikult haripunktini. Võib
Mõõtmised tehakse hommikul enne voodist tõusmist pärasoolest ja registreeritakse tabelina. Seksuaalvahekord on lubatud alles siis, kui temperatuur tõuseb. 5. sümptotermaalne meetod Selle korral mõõdetakse nii basaaltemperatuuri, kui jälgitakse munaraku irdumisele kaasuvat sümptomaatikat: emaka limaeritust, emakakaela niiskust. (Billingsi ovulatsioonimeetod). Fertiilne faas algab siis, kui emakakael tundub palpatsioonil esimest korda niiske või limane olevat. Viimane fertiilne päev on neljas päev alates sellest, kui limaeritus oli maksimaalne. 6. coitus interruptus e. katkestatud suguühe ... tähendab seda, et suguühe katkestatakse mehe poolt enne ejakulatsiooni. Seega sperma ei satu naise tuppe, kuna suguakt katkestatakse enne selle lõppu. Sekkumine suguakti 3 füsioloogiasse toob aga enesega kaasa ka ebasoovitavaid nähtusid: lõpetamata suguühe
emakaõõnega. Munajuha kaudu kandub munarakk munasarjast emakasse. Munarakk - naise organismi kõige suurem rakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1- 0,2 mm. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega. Menarhe naiste esimene menstruaalne veritsemine. Menstruatsioon (ehk menses ehk menorröa) on naise emaka tsükliline vereeritus. Ovulatsioon - munaraku vabanemine munasarjast. See on sinu menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas Menoppaus on naise elu loomulik osa. Üleminekueas, mida kutsutakse ka klimakteeriumiks, esineb naistel sageli erinevaid kaebusi: näiteks kuumahood, öised higistamised, unehäired, meeleolu muutused ja tupekuivus. Mehe suguelundid - munandid, munandimanused, eesnääre, seemnepõiekesed,
Teema 22: Kaitsealused taimed I kategooria Eesti elustik ja elukooslused Jane Tõevere, Triin Rannak Tallinna Ülikool, 2012 Haruldaste taimeliikide kaitsmise ajalugu 1920 11 haruldast taimeliiki, mis vajavad kaitset 1935 esimene looduskaitseseadus, 20 haruldast taimeliiki 1979 Eesti NSV punane raamat, 155 taimeliiki 2004 Looduskaitseseadus, 261 taimeliiki Kategooriad I kategooria 35 taimeliiki II kategooria 144 taimeliiki III kategooria 82 taimeliiki I ja II kaitsekategooria taimed kaitse all Vabariigi Valitsuse määrusega III kaitsekategooria taimed kaitse all keskkonnaministri määrusega I kategooria taimede kaitse Kasvukohtade säilitamiseks moodustatakse kaitsealad. KEELATUD: isendite ja kasvukohtade kahjustamine liigi täpse asukoha avalikustamine ERILOATA EI TOHI: liike uurida elutingimusi muuta loodusest eemaldada paljundada ja kasvatada tehistingimustes pildistada,...
Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon Ovulatsiooniks nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. See on menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul
SÜGELISED Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................3 1. HAIGUSE OLEMUS JA NAKATUMINE .......................................4 2. SÜMPTOMID JA LEIUD .................................................................6 3. SÜGELISTE RAVI ..........................................................................10 KOKKUVÕTE .....................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................. 13 2 SISSEJUHATUS Sügelised on lestade esilekutsutud haigus, mis annab endast aeg-ajalt märku. See on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Sügeliste sagedast esinemist peetakse iseloomulikuks just vähearenenud riikidele. Kui aastakümneid tagasi arvati olevat sesos nahahooldusvahendite vä...
Laps nakatub ema vere kaudu juba enne sündi 20. Miks on inimloode kõige vastuvõtlikum keskkonnateguritele just raseduse esimesel kolmandikul? Mida ja miks peaks tulevane ema (isa) raseduse ajal vältima? Siis arenevad loote süda, jäsemed jms tähtsad elundid. Vältima suitsetamist, alkoholi joomist, ebatervislikke toite. 21. Iseloomusta lühidalt inimese juveniilset ja fertiilset iga. Juveniilne iga lapseiga; inimene kasvab ja areneb intensiivselt; aju suureneb; Fertiilne iga murdeiga; algab u 10 aastaselt; inimene muutub paljunemisvõimeliseks; sugurakkude küpsemine ja sugutunnuste arenemine; kehalised muutused; pikkuskasv 22. Mille poolest erineb otsene ja moondega areng? Too näiteid. Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. NT inimene, linnud, imetajad
Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6 h, korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem. 29) Too välja põhjuseid, miks tehakse keisrilõiget. Platsenta täielik eesasetus, Platsenta irdumine, Tuharseis, Nabanööri pitsumine, Lapse hapnikupuudus, Mitte edenev sünnitus, Rasedustoksikoos, Preeklampsia, Kaks või enam last jne. 30) Milliseid perioode eristatakse postembrüonaalse arengu käigus? Juveniilne ehk suguküpsuseelne iga; fertiilne periood ehk suguküpsusjärk - looduses enamike organismide elu sellega piirdubki; seniilne ehk raukusperiood - lõpeb surmaga. 31) Kuidas jaotatakse kasvamist? Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed); Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad); Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud). 32) Kirjelda otsese ja moondelise arengu erinevusi, too näiteid organismide kohta, kes arenevad moondega, kes otse
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel
Rakutsükkel Rakuteooria põhiseisukohad. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Uued rakud saavad alguse olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas ...
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
ei moodusta. Eelleht on enamasti maasisene, saab suguküpseks 6-15 aastaga Sugukond selaginellilised (Selaginellaceae) Mitmeaastased rohttaimed Lehed (fülloodid) keelekesega Esinevad erilised varrest moodustuvad risofoorid (juurekandjad), mille otstes arenevad lisajuured Eosed sporofüllidel, mis moodustavad eospea Eelleht redutseerunud Sugukond lahnarohulised (Isoëtaceae) Vars redutseerunud jämedaks muguljaks säilitusorganiks Lehed mõne sentimeetri kuni meetri pikkused Sporofüüdi fertiilne osa on taandarenenud ja kujutab endast ühte suurt eospead. Sporangiumid asetsevad lehe alusel koopas Eellehed tugevasti redutseerunud 26. Lehtsooneostaimed: ositaimed, raagraikad, sõnajalgtaimed hmk ositaimed Equisetophyta Levinud kogu maailmas, enamus põhja-poolkeral Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis Maailmas 32 liiki, Eestis 11 liiki Rohttaimed, varred lülilised, roidelised, seest õõnsad, sõlmevahed üsna pikad.
Seetõttu peaks ilu sõltuma kultuurist ja seega puudub absoluutse ilu kriteerium. 2) Vastupidiselt sellele võime me käsitleda ilu kui teatava reproduktiivse potensiaali väljendust. Seetõttu otsime me endale kaaslast teatavate kriteeriumide alusel – nt mees peab olema tugev ja terve, et ta oleks võimeline tagama ressursside olemasolu. Nt eelistavad mehed naistel väikest lõuga. Selle kujunemine on aga sõltuv östrogeenist, seega annab see meestele viite ka sellest, et see naine on fertiilne - et ta on võimeline viljastuma. Ta ei ütle, et ta on võimeline, vaid ta annab sellise vihje. Samasuguse vihje annab naistele mehe viljakusest mehe tugev lõug. Meestes hinnatakse massiivseid lõuapärasid, laia lõuga ja võimsaid kulme.Need tunnused viitavad meessuguhormoonide küllusele. Torso. Kõik need asjaolud, mis on seotud naise viljakusega, kõik sellega seotud muutused organismis, /alatoitlus, menopaus, rasedus, tüsedus/ mõjutavad ka naise kehakuju. Tavaliselt
(progesterooni), mille toimel algul monofaasiline (anovulatoorne) menstruaaltsükkel läheb üle regulaarseks bifaasiliseks (ovulatsiooniga) tsükliks. 3 Reproduktiivse- e. suguküpse ea all mõistetakse iga, milleni jõudnud naisel on generatiivne (soojätkamise-) funktsioon lõplikult välja kujunenud ning mille vältel naine on võimeline sünnitama. Fertiilne iga kestab 15.-45. eluaastani. Seda perioodi iseloomustavad regulaarsed ovulatoorsed menstruaaltsüklid. Klimaketeeriumi- e. üleminekuiga võib jagada pre-, peri- ja postmenopausiks. Seda perioodi iseloomustab munasarjade talitluse järkjärguline nõrgenemine. Anovulatoorsed tsüklid järjest sagenevad, viljastumisvõime väheneb, hakkab vähenema östrogeenide produktsioon. Muutub menstruatsioonitsüklite rütm, menstruatsioonid korduvad harvemini, esineb ebakorrapärasust.
õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi. Maasikvili esineb ainult perekonnas maasikas (Fragaria). Kui pähklikesed on ümbritsetud õiepõhjast (täpsemalt hüpantiumist) tekkinud lihakatest kudedest, kujuneb tõrsik ehk tsünarrood (cynarrhodion), mis esineb perekonnas kibuvits (Rosa). Pähkli (nux) tunneb ära tugeva puitunud või nahkja viljakesta järgi. Pähkel areneb sünkarpsest kahe- või kolmepesalisest sigimikust, millest fertiilne on vaid üks sigimikupesa. Pähklis asub enamasti üks, harva kaks seemet. Pähkel on iseloomulik kaseliste (Betulaceae), jalakaliste (Ulmaceae), pöögiliste (Fagaceae) ja kirburohuliste (Polygonaceae) sugukondadele. Pähkli külge kasvanud viljalehed võivad moodustada tiivad. Selliseid tiivulisi pähkleid esineb perekondades kask (Betula), lepp (Alnus) jmt. Tõru (glans) moodustub kolmepesalisest sigimikust, milles kaks pesa jäävad viljatuks. Tõru üht otsa katab lüdi (cupula),
See takistab soomääramise toimimist (loomadel), polüploidide rakud on suuremad organism on suurem. 24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide. Võimalik saada lähedaste kuid erinevate liikide hübridiseerumisel. Meioosis paardusid ühelt eellaselt pärinevad homoloogilised kromosoomid omavahel ja teiselt eellaselt pärinevad jällegi omavahel ja jaotusid seejärel regulaarselt. Kõigisse sugurakkudesse tekkis võrdne arv kromosoome. Fertiilne heksaploidne nisu on saadud erinevate metsikute eelasliikide järjestikulise hübridiseerimise tulemusena. Lisaks kromosoomide duplitseerumisele liikidevahelises hübriidides, võib polüploidseid taimi arendada ka meristeemrakkude mitoosihäirete tagajärjel. 25. Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused. Polüteenkromosoomid polüploidiseerumine viisil, kus DNA replikatsioonil tekkinud tütarkromatiidid ei eraldu. Võivad koosneda paljudest paralleelselt
ei toimu emakas, puudub platsenta, areng toimub munakestade sees muna varuainete arvelt. (NT: hai, emakala e. kivinuts, rästik) 2) Sündimine e. väljumine emakast. Omane pärisimetajatele. Bioloogilise sünni mõiste on erinev üldisest sünni mõistest Postembrüonaalne areng jaotub järgmisteks etappideks: 1) Juveniilne e. noorusjärk- kuni suguküpsuse saabumiseni. Järku iseloomustab intensiivne kasv eesmärgiga saavutada paljunemiseks vajalikud mõõtmed 2) Fertiilne e. suguküpsusjärk- potentsiaalne paljunemisvõime, mis kindlasti kõigi organismide puhul ei realiseeru. [ 3) Seniilne e. raukusjärk- vabas looduses loomad tavaliselt seniilsusjärku ei jõua. Jõuavad kodukoomad, inimesed (ja taimed). Organismi kehaline ja vaimne taansareng]. Kõikidest arengujärkudest jõuab välja surmani. See on arengu tagaja, sest kui organismid elaks igavesti, poleks mingit arengut. REK: perioodide kohta ei ole küsimusi 25.09. KASV Bioloogiline kasv
6. Soo määramine lindudel Soo määramine lindudel: Emased on heterogameetsed (ZW) ja isased homogameetsed (ZZ). Järglaste sugu on määratud emalt saadava (Z- või W-) sugukromosoomiga. 7. Soo määramine mesilastel Soo määramine mesilastel: Emased moodustuvad viljastatud munarakkudest ja on diploidsed ning isased viljastamata munarakkudest ja on haploidsed. Fertiilne emane (kuninganna) kontrollib järglaste hulgas emaste ja isaste suhet: enamasti moodustuvad steriilsed emased (töömesilased). 8. Suguliiteline pärandumine (ristpärandumine) ristpärandumine (ingl. Cris-cross inheritance)- Suguliitelise pärandumise juht, kus ema tunnus kandub poegadele ja isa tunnus tütardele. 9. Tüvirakud ja apoptoos tüvirakk (ingl. Stem cell)- Rakk, millel on laiaulatuslik
Seega, viljakate allopolüoidide saamiseks on vaja kromosoomistik kahekordistada ning saavutada olukord, kus iga liigi kromosoomikompleks oleks esindatud paarisarvulises korduses. 17 Allopolüploidid tekivad lähedaste liikide ristamisel (hübridiseerimisel) ja on enamasti viljakad Autopolüploidid saadakse sama liigi siseselt ja on harva viljakad. Krookuse allopolüploidi teke kahe eellase hübridiseerimisel, kellest ühel oli 4 ja teisel 3 paari kromosoome Fertiilne heksaploidne nisu on saadud erinevate metsikute eelasliikide järjestikulise hübridiseerimise tulemusena. Kaasaegne nisu sisaldab kolme erinevat kromosoomikomplekti 7-st kromosoomist, mille puhul toimus endoreduplikatsioon, nii et somaatilistes rakkudes on 42 kromosoomi Lisaks kromosoomide duplitseerumisele liikidevahelistes hübriidides võivad polüploidsed taimed areneda ka meristeemrakkude mitoosihäirete tagajärjel
Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Juhtkimbud kollateraalsed Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes Eosed eospeades. Eelleht maapealne Klass PSILOPSIDA raagraikad = hmk raagraigastaimed Selts Ophioglossales maokeelelaadsed Sugukond maokeelelised ( Ophioglossaceae ) Kolm perekonda (90 liiki), üks levinud ainult Malaisias ja Polüneesias, teised – maokeel ja võtmehein kogu maailmas Lehed sukulentsed, dihhotoomselt harunenud kaheks erinevaks osaks: eoseid kandev fertiilne osa ja assimileeriv steriilne osa Sporangiumid kerajad, kuni 3 mm läbimõõdus, asuvad kahes reas fertiilse leheosa servades (võtmeheintel) või lühikeste külgharude tippudes (maokeelel) Eelleht (protallium) on maasisene, mitmeaastane, toitub mükoriisa abil. Vahel võib areneda ka maapinnal, siis sisaldab klorofülli ja on autotroofne. Klass POLYPODIOPSIDA päriskeerdlehikud = hmk SÕNAJALGTAIMED ( Pteridophyta ) Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal ainult lehed Eelleht maapealne
Eoseline paljunemine Spooridel e. eostel on kõva kest, levivad tuulega, tekivad sporangiumites e. eoslates; sugulise paljunemise spoorid – ei saa vahetult tekkida uut organismi Zoospoorid e. rändeostel puudub kõva kest, liiguvad viburite abil, tekivad zoosporangiumites e. rändeoslates; suguta paljunemise spoorid – tekib vahetult uus vanemaga sarnane isend a) filamendid b) gametofüüdid c) gametofüütide grupp arenevate sporofüütidega d) esimene fertiilne leht e) eoslad f) täiskasvanud taim https://www.youtube.com/watch?v=-xF83pHEx6Q Seeme:Suur, Varuained,Niisked ,Viljastatud,Diploidne,Võimeline kasvama kohe uueks taimeks Eos: Väike,Varuaineteta,Kuivad ,Viljastamata,Haploidne,Areneb kõigepealt eelleheks, kus toimub viljastumine -> saab alguse uus taim Mõlemal juhul võib tegemist olla ristviljastumise või sama taime piires viljastumisega Mõlemal juhul võib levis püsida uinunud olekus pika aja vältel sobivate tingimusteni Isend
Inimese loomulikus arengus kehtib biogeneetiline reegel : lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu lühike ja kiire kordus. * sügoot - ainurakne * blastula - ainuõõssed * süda on pulseeriva torukesena - ussid. * lõpuspilud - kalad * suur varvas vastandub teistele - ahvid Postembrüonaalne areng : - arenguetapp, mis algab a) väljumisega munakestadest b) väljumisega emakast. Postembrüonaalse arengu etapid : a) juveniilne e. suguküpsuseelne iga. b) fertiilne periood e. suguküpsusjärk.(looduses enamike organismide elu sellega piirdubki. c) seniilne e. raukusperiood(lõpeb surmaga) Kasv : - organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu pöördumatu suurenemine ajas. Kasvu vormid : a) piiramatu kasv : - organism kasvab elu lõpuni(seened, taimed) b) piiratud kasv : - organism saavutab vaid teatud mõõtmed.(imetajad) c) perioodiline kasv : - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel. (puud ja koorikloomad) Kasv jaguneb
kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem. Korduvsünnitajatel on kiirem. 33 Normaalne sünnitus: laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega: saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. Postembrüonaalne areng. Arengu etapid: algab väljumisega munakestadest ja emakast Juveniilne ehk suguküpsuseelne iga Fertiilne periood ehk suguküpsusjärk- looduses enamikeorganismide elu sellega piirdubki. Seniilne ehk raukusperiood- lõpeb surmaga. Kasvamine. Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv- organism kasvab elu lõpuni (taimed). Piiratud kasv- organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad). Perioodiline kasv-kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud). Areng. AR EN G
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
