Island 2018 Üldiseloomustus Kaugus mandrist - 1500 km Atlandi ookeani põhjaosa Islandi vabariik Atlandi ookeani keskahelik Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril kuuma täpi piirkond vulkaanilise tekkega saar saare kogupindala - 103 000 ruutkm 65 N, 18 W Pinnamood: mägine, vulkaanilised mäed laavaväljad, liustikud, geisrid, fjordid keskmine kõrgus 557 m merepinnast Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aast...
docstxt/13847942560691.txt
Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Tundrat võib jagada kaheks: 1. arktiline põhjapooluse lähedal 2. mägitundra e. alpiinne kõrgel mägedes (sõltub laiuskraadist, vt. täpsemalt kõrgusvööndilisuse alt) Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. See on kitsas üleminekuala tundra ja ...
Elu olemasolu maal tagab ise eluks vajalike Fotoperiodism-organismide reaktsioon seisund madalate temp. Üleelam. füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi Suveuni-kuumade ja kuivade maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. Muutumisele aastaaegade üleelamiseks Kõigesoojased-sõltuvad otseselt välis- Bioom-samatüübiliste ökosüsteemide anabioos-organismi eluprotsessid Keskkonna temp.(kalad,selgrootud, kogum. Sedavõrd aeglustunud, et Roomajad,kahepaiksed) Autoroofid-organismid, kes süneetsivad nähtavaid eluavaldusi pole Püsisoojased-kehatemp. Püsib ühtlasena eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. sõltumata välistemp
deem vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) kõik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Võivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt). Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum, nt. taiga, tundra, savann. 3. Ökoloogilised faktorid. Ökoloogiline faktor aine, energia või info voog keskkonnas, mis on suuteline avaldama organismidele mõju. 1) Abiootilised eluta päritolu, nt. nafta, hapnik. Biootilised elusat päritolu, nt. toit nt. kana 2) Otsesed saab otseselt tarbida, nt. toit. Kaudsed ei saa otseselt tarbida, nt. kõrgus. 3) Ressursid faktorid, mida tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e
1.Ökoloogia mõiste- Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. (Teadus, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning reguleerivaid tegureid) 2.Organisatsioonitasemete järgi looduse liigitamine 1.biosfäär; 2.Bioom ehk ökosüsteem; 3.kooslus; Koosluse moodustavad populatsioonid. Populatsiooni moodustavad isendid. 3. Mõisted: biosfäär, ökosfäär, bioom, autökoloogia, demökoloogia, populatsioon, sünökoloogia Biosfäär- maa elukond; Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid; Bioom ehk ökosüsteem- kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum. Kooslus- omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal. Autökoloogia- uurib üksik organismi ja keskkonna suhteid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal
Toiduahel moodustatakse toitumissuhete alusel reastatud organismidest (tootjad, tarbijad, lagundajad) Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ja lõpeb mikroorganismidega Toiduvõrgustik omavahel põimunud toiduahelate kogum Populatsioonilaine populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus Ökoloogiline tasakaal populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgmise troofilise taseme biomass on umb. 10% eelmise taseme biomassist
Abiootiline tegur – organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur – organismi mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Antropogeenne tegur – inimese mõju elusale loodusele Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja on võimelised saama omavahel järglaseid Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm Kommensalism – kooseluvorm, kus üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – kiskja ja saaklooma suhe (loomtoidulisus) Herbivooria – Taimtoidulisus Konkurents – liike või organisme negatiivselt mõjutav suhe, tuleneb näiteks
nälga Muutused: 1)kasvav populatsioon sündimus suurem kui suremus, 2)kahanev arvukus langeb, põhjuseks mingi välistegur: üleujutus, 3)stabiilne isendite arv püsib samal tasemel Muutuste tagajärg: kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus; üks ökosüsteem võib asenduda teisega Populatsioonilained populatsiooni arvukuse perioodilised ajalised muutused Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum; näiteks tundra, kõrb jne Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas Ökoloogilised globaalprobleemid: 1)Toimetulek jäätmemajandusega, põhjuseks liige tarbimine, tagajärjeks prügi liigne hulk, lahenduseks taaskasutuse suurendamine
Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on:1. rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.2. lähtekivim 3. Kliima 4. Reljeef 5. aeg 6. kaasajal ka inimtegevus 3) iseloomustab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse; 4) selgitab bioomide (bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkattevööndi ja ühtlasi ka kliimavöötme piires) tsonaalset levikut ning analüüsib tundrat, parasvöötme okas- ja lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi; 5) iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas; 6) tunneb joonistel ning piltidel ära leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud mulla;
ÖKOSÜSTEEMSED SUHTED MAX 42p. Merli Saalits 12.A (4p) Reasta esitatud mõisted selliselt, et nad mahutuksid üksteise sisse. Alusta kõige väiksemast üksusest! Biosfäär, bioom, liik, ökosüsteem, isend, areaal, biotönoos, populatsioon, ökotoop Isend-liik-populatsioon-areaal-biotönoos-ökotoop-bioom-ökosüsteem-biosfäär (15p) Kuna kõik ökosüsteemsed suhted on toitumissuhted, siis saab nende alusel ökosüsteemis toimuva aine- ja energia liikusmise ühelt toofiliselt tasandilt teisele täpselt järjestada. Järjestatud toitumissuhteid nimetatakse toiduahelaks, mis algab alati tootjatega e autotroofidega ja lõppeb lagundajaga. Kuna ressursid Maal on piiratud, siis peavad ökosüsteemsed toitumissuhted olema tsüklilised
Biosfäär Mis on biosfäär? Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Elustikku on planeedil Maa nii maismaal, vees kui ka õhus. Millest biosfäär koosneb? BIOS Maismaa pindmine kiht e. Veekogud e. Hüdrosfäär FÄÄR Õhkkond e. Atmosfääri Litosfääri ülemine osa alumine osa Litosfääri ülemine osa Maapind ja mõnekümne sentimeetri paksune mullakiht. Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal. Mullas elavad peamiselt ussid, kuid ka mõned pisiimetajad. Mikroorganismid on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad. Hüdrosfäär Mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Kõige rikkam elustik on kaldapiirkon...
KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus.
Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mida eksamitöö küsimused puudutavad. Pöörake tähelepanu ka slaididel toodud küsimustele! Eksamivastustes on soovitav kõigepealt määratleda (defineerida) mõiste või nähtus, seejärel selgitada seda täpsemalt, ja siis tuua näiteid. 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: popfulatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. 1) Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika 2) Kooslus (tsönoos, biotsönoos) organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos
Suur temp skaala, kuum Sahara kuni külmakõrbed. Külmakõrbetes päeval päike sulatab õhukese kihi ja öösel jälle sulatab, maa koguaeg liigeb seetõttu. Inimtegevus on kaasa aidanud kõrbete levikule. 7. troopilised vihmametsad on äärmiselt liigirikkad. Nemad ei kannata vedela vee puuduse all. Aastane kesk sademe hulk on 200 cm. Isegi kõige kuivematel perioodidel sajab seal, kasvõi ainult öösel. Asub põhja ja lõuna pöörijoone vahel. 8. merevee bioom. Ookeanid katavad 71% maakera pinnast. Sügavus 11 km. Ookeanides toimub intensiivne veemasside liikumine. 9. magevete bioom, kuh kõik jõed, järved, tiigid. Bioomidest rääkisime seepärast, et näidata koosluste vahelisi sarnasusi ja erinevusi. Kuid nendest bioomidest võib teha vaid jämedaid järeldusi, kuna ühes bioomis võivad olla suured erinevused. ( Mõtles sellega koosluste erinevusi, või liikide, indiviidide erinevusi nt rohumaal elajate vahel) Põõsas pähklupuu, tikri
Samatüübiliste Organismidele mõju Taimtoidulise looma ehk Teadusharu, mis uurib ökosüsteemide kogum. avaldavad eluslooduse herbivoori ja taime ökosüsteeme ja nendes Nt kõrb, troop. tegurid. omavaheline toitumissuhe. toimuvaid muutusi. vihmamets BIOOM BIOOTILISED TEGURID HERBIFOORIA ÖKOLOOGIA Erinevat liiki Organism, kes saab Organismide reaktsioon Ökosüsteemi organismide oma elutegevuseks ööpäevase valguse- ja troofilised tasemed, mille kooseluvorm, mis on vajaliku energia pimedusperioodi produktiivsus väheneb ühele osapoolele toidus sisalduva muutumisele kõrgemate tasemete
Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus. Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökoniss. Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Toitainete liikumine ökosüsteemis. . Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid
Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt sama tiigi karpkalad saavad anda järglasi vaid omavahel. Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits Hiiumaal. Ökosüsteem- isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökoloogiline taaskaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär- kõige suurem ökosüsteem. Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, kõrb, troopilised vihmametsad. Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Globaalprobleemid: Toidupuudus, puhta vee puudus,kasvuhooneefekt, osooniaugud. Toidupuudus- nt Aafrika maad on põllumajanduseks kõlbmatud, metsade hävimine,ülekarjatamine,mullastiku vaesumine.erostioon ja kõrbete levik.
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
KUDE-sama talitlusega ja sarnastest seotud rakkudest koosnev organi osa ELUND/ORGAN-kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus ELUNDKOND/ORGANSÜSTEEM-kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum POPULATSIOON-ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni LIIK-looduslik organismirühm , kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ja neil on oma levila ELUKOOSLUS-ökosüsteemi elusosa BIOOM-samatüübiliste ökosüsteemide kogum ÖKOSÜSTEEM-ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud BIOSFÄÄR-kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht HÜPOTEES-oletatav vastus püstitatud probleemile TEADUSLIK FAKT-korduvalt teadusliku meetodiga tõestatud teadmine LOODUSSEADUS-teadulike faktide üldistus, mis võimaldab seletada loodusnähtusi METABOLISM-toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks
...................... . 7. .................... on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud. 8. Lämmastiku- ja fosforiühendite reostus Eesti veekogudes .................... . 9. Osoonikiht kaitseb meid liigse .................... eest. 10. Eestis kasvab metsa osakaal .................... kinnikasvamise arvelt. III: Otsusta, kas antud väide on õige või väär. Paranda eitust kasutamata! 1. Bioom on eritüübiliste ökosüsteemide kogum. 2. Inimkonnast 2/3 sööb vaid taimset toitu. 3. Omnivoorid on loomtoidulised loomaliigid. 4. Kui järv kasvab kinni ja tekib soo, on tegemist lõpliku suktsessiooniga. 5. Rahvastiku kasvuga kaasnev kõige negatiivsem mõju on linnastumine. 6. Eurütoopne liik on kitsa ökoloogilise amplituudiga organism. 7. Rohelised taimed on toitumissuhtelt miksotroofid. 8. 4 tähtsamat toidutaime on nisu, riis, kartul ja mais. 9
taandub raud(II)oksiidiks. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud mullad, mis on keemiliselt murenenud lähtekivimile. 8. Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamise tagajärjel. 9. Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. 10.Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Nt: tundra ja metsatundra, taiga/parasvöötme okasmetsad, mäerohtlad ja põõsastikud, parasvöötme okasmetsad, troopilised ja lähistroopilised okasmetsad jne. 11.Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad
http://www.abiks.pri.ee Abioot.tegurid eluta looduse tegurid:temp,valgus,niiskus,tuul. Antropogeenne tegur inimtegevusest tulenev mõju loodusele. Areaal e. levila, mis on igal liigil. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioot.tegurid eluslooduse tegurid(tulenevad organ. kooseksisteerimisest):sümbioos,kisklus. Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Biotehnoloogia organismidele omastele protsessidele põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Destruent e. lagundaja lagundab kõigi talle eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet mineraalseks.
Kude histoloogia- hesuguse pritolu ehituse ja talitlusega rakkude rhm Elund,organ, elundkond anatoomia, fsioloogia Organism anatoomia, fsioloogia, sstemaatika Populatsioon koloogia rhm he liigi isendeid, kes mingil kindlal ajahetkel elab kindlal territ ja vimelised omavahel ristuma Liik sstemaatika, anatoomia kik sarnased isendid Kooslus koloogia kik hel maaalal eksisteeruvad populatsioonid kossteem koloogia eluta keskkond + elusloodus(muld hk kivi + kalad) Bioom biogeograafia suuremtmeline htlaseilmeline maa(tundra) Biosfr biosfripetus maasfriline kest, kus eksisteerib elu Bioloogia- teadus, uurib elu kiki ilminguid Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel Loodusseadus teaduslike faktide ldistus, mis vimaldab selgitada mitmeid loodusnhtusi(nende psiv korduvus) Neuraalne regulatsioon nrvissteemi vahendusel toimuv loomorganismi talitluste regulatsioon
Aktiivsustüüp võib muutuda aastaajati. 14. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Nii on olemas lühipäevataimed kui ka pikapäevataimed. 15. 1) Populatsioon ühisel territooriumil elavad ja samal ajal elavad ühe liigi isendid 2) Kooslus ühel ajal elavad liigid 3) Ökosüsteem isereguleeriv tervik, milles biosönoos ja ökotoop on omavahahel seotud aineringi kaudu. 4) Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogu 5) Biosfäär maapinna kihtide ruumi osa, mis sisaldab elusorganisme 16. 1) Biosfäär: on maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 2) Ökosüsteem: on isereguleeruv süsteem, milles aine-ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. 3) Bioom: on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 4) Populatsioon: selle moodustavad
Biosfäär kogu elu planeedil Maa. Biosfääri suuruseks umbes 30km. (15 alla, 15 üles). Bioom Makroökosüsteem (ühe taimkatte ja kliimavööndi või kõrgusmäestiku kõrgusvööndite kogum). Piiriefekt kõige tihedamini koondunud õhu, vee ja maapinna kokkupuutepunkt. Litosfäär maapind/ -põu. Atmosfäär õhk jms. Hüdrosfäär Kõik vaba veega seotu. Planeedi boimass kõikide eluslooduse ojb. Eluslooduse masside kogum. Maa biomassiks on 10astmes14 tonni. Suurima osa annavad vetikat. Makrosüsteem sarnase elustikuga kohad ehk nö suured ökosüsteemid
Biosfäär maaosa mida asustavad elusorganismid Litosfäär maismaa kiht Hüdrosfäär veekogud Atmosfäär õkskord Bioom on maakeral kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ( rohta, kõrb..) Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnas. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused elutegevuse tagajärjel ja inimtegevusega. Biosfäärikaitsealad säilitatakse suuri tüüpilisi alasid loodusest kui tervikust Reservaat on inimese poolt loodud range kaitsega ala. Reservaatidel on on viibimine keelatud, et vältida kahjulikku mõju
jätkub valgust taimedele. · Loomad võivad elada tunduvalt sügavamal, isegi kuni 11 000 m sügavusel. Ähijärv Karulas Muutused biosfääris B io s f ä ä r i m u u tu s e d O r g a n is m id e e lu t e g e v u s e I n im e s e t e g e v u s e tõ ttu tõ ttu Bioom · Bioomiks nimetatakse suure , suhteliselt ühetaolise elutingimustega maa- ala väga suure ökosüsteemi elustikku. · Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade piirkonnas. Kirde Eesti loodusel on taiga bioomile iseloomulikke jooni. Tuntumad bioomid on: · Tundra · Taiga · Parasvöötme heitlehine mets · Rohtla · Poolkõrb · Kõrb · Ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad Bioome eristatakse maailmas 14. Tänan tähelepanu eest!
Eluslooduse organiseeritus: 1.Molekulaarne 2.rakuline 3.koeline 4.organ/elund 5.organism 6.elundkond 7.populatsioon 8.liik 9.kooslus 10.ökosüsteem 11.bioom 12.biosfäär Elu tunnused: Rakuline ehitus Biomolekulide esinemine Aine- ja energiavahetus Paljunemisvõime Arenemis- ja kasvamisvõime Stabiilne sisekeskkond Reageerimine ärritusele Kohastumine Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõpeb surmaga Keerukas organiseerituse tase Millest organismid koosnevad?
9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassi juurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. 10. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiat soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevuseks. 11. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotüübist. Kooslus eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. Populatsioon ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. Bioom makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 12. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel.
ökoloogilise püramiidi reegliks. 8. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassi juurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. 9. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiat soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevuseks. 10. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotüübist. Kooslus - eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. Populatsioon ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. Bioom - makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 12. Toiduvõrgustikuks nimet
Geograafia töö 2- pedosfäär 1. Nimeta tunnused, mis iseloomustavad bioomi. Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum (makroökosüsteem, ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum). 2. Too näiteid väärast veekasutusest. Araali meri oli soolane suurjärv Kesk-Aasia kõrbete vahel. See on drastiline näide väära veekasutuse kohta, millega rikuti looduslik veeringe. Meri toitus kahest suurest jõest: Amudarjast ja Sõrdarjast. 1960. aastatel hakati Nõukogude Liidu eestvedamisel nende jõgede
mikroorganismid) Ökotoop- õhk-, vesi-, muldkeskkond Toiduahela moodustadavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnu organismidest ning lõpeb mikroorganismidega. Toiduvõrk- omavahel põimunud toiduahelate kogum Troofiline tase- toiduahela lüli Ökoloogiline tasakaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tudnra, tiga, kõrb..) Stabiilne populatsioon- sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiirestu kõrgemate troofiliste tasemete suunas.
4) reageerimine ärritusele 5) pärilikkus 6) kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 3.Elu organiseerituse tasemed. Oskad järjestada elu organiseerituse tasemeid. Tead näiteid iga elu organiseerituse taseme kohta. 1) molekulaarne DNA, RNA, valgud 2) rakuline eukarüdoodid, prokarüdoodid, 3) koeline kattekude (taimedel) 4) populatsioon sama liigi esindajad 5) liik taime, looma ja seeneliigid 6) kooslus taime, elu, loomakooslus 7) ökosüsteem mets, järv, põld, meri, raba 8) bioom tundra, taiga, stepp 9)biosfäär 4. Vesi. Vee funktsioonid organismides, vee tähtsus. Loode areneb vees, 5.Süsivesikud. Süsivesikute jaotus. Süsivesikute funktsioonid ja näited iga funktsiooni kohta. Oskad eristada loetelust süsivesikud. Süsivesikute üle ja alatarbimise ohud. Süsivesikud ehk sahhariidid. 1. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud 1) riboos (RNA koostises), 2) desoksüriboos (DNA koostises), 3) glükoos ehk viinamarjasuhkur, 4) fruktoos ehk puuviljasuhkur
biomass ja elusaine produktsioon. Maa biomass on umbes 2,44*1012 tonni, mis on 0,00001% maakoore massist. Elusaine produktsioon ehk aasta jooksul juurde tekkiv organismide mass aastas on umbes 2,32*1011 tonni. Biomass(2) Organismide massist langeb ligi 90% kõrgematele taimedele, 9% alamatele taimedele, seentele ja mikroobidele, ainult 1% loomadele. Loomadest omakorda moodustavad suurema osa (98%) selgrootud loomad. Bioom Maakeral on kujunenud välja hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ehk bioomid. Tuntumad bioomid on tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, poolkõrb ja kõrb ning ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad. Biosfääri kaitse Käsitleb elukeskkonna (kliima, õhk, vesi, pinnas jne) muutumist elusloodusele ohtlikuks, rahvastiku kasvu probleeme ning riikidevahelisi ja rahvusvahelisi kokkuleppeid. Biosfäärikaitsealad
toiduahel - toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. troofiline tase - toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. populatsioonilained - populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused.ökoloogiline tasakaal-ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tundra, taiga jne). stabiilne populatsioon- populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. kasvav populatsioon - populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. ökoloogilise püramiidi reegel - iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. biomassi püramiid-ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi
isendite arv. Populatsiooni tihedus- ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. Populatsioonilained- populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. 7. MÕISTED Bioom- Sarnaste ökosüsteemide kogum. Ökoloogilise püramiidi reegel- Igas järgnevas ökosüsteemi troofilises tasemes talletab 10% eelmise troofilise taseme energiast ja biomassist.
11. Ökosüsteem Elusorganismid koos eluta looduse komponentidega ühel alal. 12. Biosfäär Elus loodus. Bioloogia on eluteadus, sest Bioloogia uurib elu kõigil organiseerituse tasemetel Kõik elusolendid on rakulise ehitusega Biomolekule sünteesitakse ainult elusates rakkudes Bioloogia uurimisobjektiks on ka kogu biosfäär Bioloogia uurib ka liikide omavahelisi suhteid Maakera suurim bioom on Siberi Taiga Teaduslik uurimismeetod sisaldab probleemi, hüpoteesi, katseid, analüüsi ja järeldusi Oletatav vastus probleemile on hüpotees Teaduslik fakt on kontrollitud teaduslike meetoditega Paljude loodusteaduslike faktide üldistus on loodusseadus Teaduslike faktide ja seaduste üldistamise tulemuseks on teooria Bioloogia uurib elusloodust organismi ja liigi tasemel Biosfääri ulatus kõrgusesse on umbes 10 km
docstxt/126824006113980.txt
Koostanud: Ülle Irdt Ökoloogia Ernst Haeckel, 1866 bioloogia haru, mis uurib organismide ja organismide ning keskkonnavahelisi suhteid Ökoloogia ülesanded: Organismide kohastumuste uurimine Organismidevaheliste suhete uurimine Aine ja energiavahetuse uurimine Ökoloogia Ökoloogia uurimistasandid: Organism Populatsioon Biotsönoos e. kooslus Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: Bioom Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele sügavusele Ökoloogia alajaotused Ökofüsioloogiaeluprotsesside olenevus keskkonnast Autökoloogiaisendi suhted keskkonnaga
elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted organismide vahel 3.Organiseerituse tasemed: biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Kõige suurel ökoloogiline süsteem. Hõlmab kõike elusat vees, õhus ja maismaal. Biosfääri siseneb päikeseenergia, tänus millele on elu Maal võimalik. Seosed toimivad toiduahelate ja aineringete näol. Bioom Biosfäär jaguneb vööndite kaupa bioomideks: tundra, stepp, kõrb jne. Kooslus Teatud ühetüübilist maa-ala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. Näiteks kõik elusorganismid mõnes metsas, järves või rabas
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10
Tundrad Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 17.02 2011/2012 Sisukord: · Üldinfo · Taimestik · Loomastik · Kliima · Tundrates elavad inimesed Tundrad Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurapuud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra nimetus tuleb saamikeelsest sõnast tndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel, kuid ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel
keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised ting.-Keskkonna füüsikalised ja keemilised tingimused
Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassijuurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. Iga järgmise taseme biomass on u 10% eelmise taseme biomassist. 17. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiast soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevusprotsessideks. 18. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. 2. Populatsioon ühel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. 3. Kooslus ökosüsteemi elus osa 1. Bioom geograafiliselt piiritlev ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 5. Biosfäär Maad ümbritsev elusloodus (hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri). 4. Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide
Biomassi püramiid saadakse siis kui ühe toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomasse kujutame ristkülikuna, kusjuures ristküliku pindala S peab olema võrdeline selle troofilise taseme biomassiga. Iga järgmise troofilise taseme biomass on umbes 10% eelmise taseme biomassist. 11. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Kooslus ökosüsteemi elusosa. Kuuluvad: taimekooslused, loomakooslused, seenekooslused, mikroorganismid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. 12. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel. rohevetikas vesikirp ahven haug saarmas 13. Koosta toiduvõrgustik. 14. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1
pidurdades kasvuhooneefekti ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on maailma liigirikkamad ja vanemad ökosüsteeme. 7. Milles seisneb ekvatoriaalsete vihmametsade majanduslik tähtsus? Vihmametsatest on pärit palju eksootilisi puuvilju,maitseaineid,näiteks apelsin,mandariin,banaan,mango,kohvipuu,pipar,kardemon,ingver,kaneel jne 8. Iseloomusta parasvöötme okasmetsi. Parasvöötme okasmets ehk taiga on bioom, millele kuuluvad Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes paiknevad okasmetsad. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv, Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood 9. Milles seisneb parasvöötme okasmetsade ökoloogiline tähtsus? Okasmetsades kujunenud happelised huumusained (okaspuude varis) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks 10. Milles seisneb parasvöötme okasmetsade majanduslik tähtsus?
mikroorganismidega. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Populatsioonilaine Populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus. Ökoloogiline tasakaal - Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär Maa pinnakohtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Kõige suurem ökosüsteem. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. 4. Ökosüsteemides toimuvad muutused Stabiilne populatsioon - Populatsioon, milles sündimus ja suremud on ajalises tasakaalus. Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal? Kasvavas populatsioonid ületab sündimuse suremuse. Kahanevas on vastupidi. Seda võivad põhjustada nt: paduvihm, põud, maavärin, temperatuuri muutused. Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel?
Nende asuala laiub idast läände 11 000 km ulatuses. Eskimod jagatakse kaheks:inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod ja jupiki keeli kõnelevad jupikid.Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi poolest kõige aasialikumad. Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Tundra Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kiduradpuud ja põõsad.Tundras peavad taimed taluma karmi talve,tugevaid tuuli, lühikest kasvuperioodi, õhukest pinnast ja liigniiskust. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. Tundra nimetus tuleb kildinisaamikeelsest sõnast tndâr , mis tähendab kõrget metsatut ala. Rahvastik Ligi pooled Alaska asukad elavad Anchorage'i linnastus. 2009
Toiduvõrk- nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit Õ lk 21 joonis, millest järeldub: peaks olema rohkem saakloomi; kui saakloomade arvukus tõuseb, siis tõuseb ka kiskjate arvukus Populatsioonilaine- populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nim sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Biosfäär on Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. ÖKOSÜSTEEMI MUUTUMINE Kasvav populatsioon- sündimus ületab suremuse Kahanev populatsioon- suremus ületab sündimuse Stabiilne populatsioon sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve JOONIS Õ LK 22 Ökoloogilise püramiidi reegel: iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. ÜLESANDED
annaabi.ee 
