Paleontoloogia - teadus möödunud aegadel elanud organismidest. fossiilid - väljasurnud organismide jäänused/jäljendid. Fülogenees- evolutsiooniline põlvnemine (liigi genoomis talletunud informatsioon) Kivististe suhteline vanus - näitab millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Kivististe absoluutne vanus - näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geokronoloogiline skaala - geoloogiline ajaarvamine, mis on saadud maailma eri piirkondade kivististega järjestuste võrdlemisel. Feneetilised võrdlused - hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia- võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks (perekonnad, sugukonnad, klassid jne)Homoloogilised organid sarnased organid ntk selgroogsete loomade jäsemeluud. Mandunud elundid e. vestiigiumid e. rudimendid talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedastel liikidel on...
Evolutsioon KT Evolutsioon ehk mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: 1. FÜÜSIKALINE (elementaarosakesed, aatomid) 2. KEEMILISED (polümeerid, makromolekulid, mikrokerad) 3. BILOOGILISED (eeltuumsed, tuumaga organismid, hulkraksed) 4. SOTSIAALSED (sümbolid, mõtlemine, suhtlemine, tule kasutus) Evolutsioonitõendid: 1. Paleontoloogia 2. Võrdlusmeetod (mida sarnasemad organismid, seda lähemas ajas nende esivanemad) 3. Lootelise arengu võrdlus (esimeses looteeas on liikide ehitus suhteliselt sarnane) 4. Molekulaargeneetiline võrdlus (dna võrdlus) Eramus Darwin ,,Liigid pole algselt looduna muutumatud" Charles Darwin ,,1 põhjendatud evolutsiooniteooria" ehk muutumine toimus ja toimub ning selle põhjuseks on looduslik valik ehk tugevamad jäävad ellu (toit, elukoht). Teiseks
EVOLUTSIOON EVOLUTSIOONITEOORIA 1. Mõisted: evolutsioon, fossiilid, homoloogilised elundid, analoogilised elundid, mantunud elundid, paleontoloogia. Evolutsioon – organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2
Kivistis ehk fossiil organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- Teadus möödunud aegade organismidest.mis on tuvastatud kivististe kaudu. Evolutsioon- süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon -seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide tekkes, aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Sotsiaalne evolut.- inimühiskonna ajalooline areng, tsivilisatsioonide , riikluse ja tehnoloogiate areng.
Läksin :Evolutsiooni tõendid: >> Loodulik valik Paleontoloogia uurib fossiile ehk kivistisi - seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja Tavaliselt:mida sügavamad kihid,seda vanemad organismid. paljunemises,mis tuleneb nende geneetilistest ja Suhteline vanus näitab seda,millised organismid eksisteerisid varem elutingimuste iseärasustest. ja millised hiljem. >>Ellujäämist ja paljunemist piiravad Aboluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust
varem elanud liikidest nende muutumise läbi. Aastail 1832-1836 viibis Darwin ümber-maailmareisil purjekal "Beagle". Ta uuris taimestikku ja loomastikku ning uuris ka väljasurnud organisme. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas Darwin looduslikku valikut. Looduslik valik tulenes olelusvõitlusest ja individuaalsest muutlikkusest. Loodusliku valiku materjaliks saavad olla vaid pärilikud muutused. Loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad organismid elukeskkonnaga. 1.Paleontoloogia- uurib fossiile. Mida sügavamates kihtides on organismide jäänused, seda vanemad nad on. On leitud ehituse järkjärgulisi üleminekuridu iidsetest vormidest tänapäevaste liikideni, mis viitab otseselt fülogeneesile. Suhteline vanus- nt. seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus- nt. kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad orga. elasid. 2.Võrdlusmeetodid.
Evolutsioonsüst pöördumatu areng,mitmekesistumine,täiustumine.elu areng.organismide põlvnemine. Darwinliigid pole algselt looduna muutumatud. Cuvierliigid algselt loodud ja muutumatud,hukkusid üleilmsetes katastroofides,kivistised. Lamarckelu tekib korduva isetärkamise teel,elu kestel omandatud muutused päranduvad,hindas üle keskkonnategureid ja organ.sisemist püüdlust täiustumisele. Darwin*looduslik valikparemini kohastunud isendite eelis paljunem ja ellujäämine.*muutlikkus välistingimused.*olelusvõitlus. Paleontoloogiateadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilkivistis,organismi/osa kivistunud jäänus või jäljend.Makrosilmaga nähtav.Mikromikroskoobiga nähtav.Ürglind(linnu ja roomaja tunnused). Homoloogilineehitusplaanilt sarnased(selgroogsete loomade jäsemeluudinimene,vaal,nahkhiir). Rudimendidmandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on vajalikud ja väljaarenenud(3.silmalaugööku...
1)Kes oli Darwin?-teadlusliku evolutsiooniteooria looja 2)Biogeneetiline reegel-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 3)Fossiil-väljasurnud loomade jäänuseid ja jäljendeid sisaldav kivistis 4)Paleontoloogia on teadus,mis uurib kivistisi 5 7e.t.1)Biogeograafilised tõendid-mida lähemal asuvad samasse taksonisse kuuluvate liikide areaalid,seda lähemalt suguluses nad on 2)Molekulaarbioloogilised tõendid-mida lähemalt suguluses on organismid,seda sarnasem on nende DNA nukleotiidine ja valkude aminohapeline järjestus 3)Lootelise arengu tõend-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe
,,Jääkamber"-soe tiik, milles on jääpall, tingimused väga muutlikud ja soodustas evolutsiooni.(0-27 kraadi juures). ,,Kuum katel"-150-250 kraadi ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas. · Sotsiaalne-See on inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades. Algas 2 miljonit aastat tagasi. Evolutsiooni tõendid: 1) Paleontoloogia-teadus möödunud aegadel elanud organismidest(fossiilid). Uurib erinevates kivimikihtides säilinud taime-ja loomajäänuseid. Fossiilsed jäänused: kojad, koorikud, skeletid, soomused. 2) Homoloogilised organid-organite põhiehitus on sarnane. Ehitus võib olla sarnane aga ülesanne võib olla erinev. 3) Rudimendid-moondunud elundid ehk taandarenguga. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad, kõrvalihased, karvkate, ussiripik ehk pimesool.
>elementaarosakesed->aatomid->makromolekulid->mikrokerad->prokarüoodid- >eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi, Ajalooline vanus jaguneb suhteline vanus näitab, millised org. eksisteerisid varem, millised hiljem. absoluutne näitab kivististe tegelikku vanust. radioaktiivsete elem. ja isotoopide meetodit. Geokronoloogia geoloogiline ajaarvamine e. geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivimite vanuse hinnangu alusel. II Võrdlusmeetodid a
Õpik lk. 57 1. Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks? Kivistisi ehk fossiile. 2. Mis on fossiilid ja kuidas need tekivad? Fossiilid ehk kivitised, mis tekivad loomajäänuste mineraliseerumisel setetesse. 3. Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegeliku vanust, seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid.
üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse elu evolutsiooniks e. bioloogiliseks evolutsiooniks. Kuid evolutsioonilised muutused ei toimu ainult elus looduses, vaid ka eluta looduses. Evolutsiooni põhivormid: Kosmiline e füüsikaline evolutsioon ehk universumi kujunemine Keemiline evolutsioon aatomite ja molekulite areng Bioloogiline evolutsioon - elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng Maal Paleontoloogia Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia. Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Evolutsioonilised tõendid Evolutsiooni kulgu aitavad välja selgitada väljasurnud organismide ja praegu Maal elavate organismide uurimine.
1. Mis on evolutsioon? 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) 4. Mis on kohastumine, kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). 7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid.. 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 13. Kirjelda loomariigi arengut. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. 15. Kuidas algas inimese areng? 16
Evolutsiooni tõendid Angeelika Sooba 1. Paleontoloogia andmed Paleontoloogia uurib fossiile. Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Paleontoloogid uurivad erineva vanusega kivimikihtides säilunud taime ja looma jäänuseid kivistisi ehk fossiile. 2. Võrdlusmeetodid a) Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid Mandunud elundid ehk rudimendid- Homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule. Viievarbalised jäsemed
hõlmav. Kivistis e. fossiil- on mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemid areng. Geokronoloogia- on teadusharu, mis tegeleb dateerimise ja Maa ajaloos asetleidnud sündmuste ajaliste suhete kindlaksmääramisega.Geokronoloogia põhineb peamiselt isotoopgeoloogia ja paleontoloogia. Kambriumi plahvatus-piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesisuse kohta. Tekkisid peaaegu kõikide loomahõimude algsed esindajad. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate keemiliste ühendite ja makromolekulide teke.
Evolutsiooni teooriad Aire Bormann 2008 JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Esimese tervikliku evolutsiooniteooria looja Prantsuse vaesunud aadliku pere 9. laps Noorukina oli sõjaväes ohvitseriks Õppis arstiteadust ja botaanikat Suurema osa elust töötas Pariisi botaanikaaias 1793. a sai zooloogiaprofessoriks Huvid: meteoroloogia, keemia, füüsika, paleontoloogia, geoloogia JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane Evolutsiooniidee populariseerija Esimese tervisliku evolutsiooniteooria looja Lamarck'i teooria põhiseisukohad: 1. Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele 2. Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt 3. Algelisest olestest arenesid järk- järgult täiuslikumad organismid
Keskaegkonnas asustasid maad mitmesugused sisalikud.See oli dinosauruste ajastu. Roomajatest kujunesid esimesed imetajad ja arenesid ka esimesed lindude eellased. Keskaegkonna lõpus surid hiidsisalikud välja. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad,säilisid väiksemad roomajad. 14.Millised roomajatele ja millised lindudele iseloomulikud tunnused esinesid 150 miljoni aasta vanusel ürglinnul-Nad oli püsisoojased, kuid neil oli ka lennuvõime. 16.Mida uurib paleontoloogia ning keda peetakse selle teadusharu rajajaks- Paleontoloogia on teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogia rajajaks on Georges Cuvier. 17. Kirjelda milliseid tõendeid võib leida evolutsiooni toimumise kohta (5)- Kivistised e fossiilid,organite põhiehituse sarnasus, Rudimendid inimesel esinevad jäänukelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele,
rohkem ellu ja annavad rohkem järglasi. 4. Kohastumuseks nimetatakse isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke tunnuseid, mis tagavad liigi säilimise. 5. Fossiiliks nimetatakse kivistist. 6. Rudimendiks nimetatakse elundite algeid, mis on kaotanud tähtsuse. Näiteks: pimesooles ussripik , silma sisemise nurga pilkkile, karvkate, tarkusehambad, õndraluu. 7. Bioloogilise evolutsiooni tõendid: · Paleontoloogia andmed. Paleontoloogia uurib fossiile. Mida sügavamad on kihid, seda vanemad on organismid. · Võrdlusmeetod. Mida sarnasemad on organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. · Rudimendid (jäänukelundid). · Embrüonaalse (lootelise) arengu võrdlus · Molekulaargeneetiline võrdlus. DNA ja kehavalkude võrdlemisel on võimalik kindlasks teha organismide vahelist sugulust. Mida sarnasem on eri liikide DNA, seda
Esimesel etapil moodustusid gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud). Teisel etapil toimus ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised orgaanilised ühendid püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast eristuvateks molekulideks. Millised on tõendid, et toimub evolutsioon? Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi ehk fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Mida näitavad paleontoloogilised uurimused? paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi
mitmekesisuse tekke,galaktikate,tähtede ja planeedisüsteemide areng 17.Keemiline evolutsioon Universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulidesk ning lihtsatest anoorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolkulide tekke. 18.Bioloogiline evolutsioon Bioevolutsioon,elu ajalooline areng Maal,algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest 19.Paleontoloogia ja fossiilid Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest ,mis on tuvastatud kivististe ehk fssiilide kaudu Fossiilid organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäliend 20.Rudimendid Inimese jaoks ebavajalikud kehaliikmed (kolmas silmalaug,Drawini köbruke,tarkuse hammas,segmenteerunud lihased,pimesool,õndraluu,keha osaline karvkate,silmhammas) 21.Cubier evolutsiooniteooria Tema seisukoht oli ,et liigid on algselt loodud ning muutumatud 22.Lamarck ev.teooria
Evolutsioon Elu tekkimise seisukohad: -teiselt planeedilt -elu tärkamine kohapeal -loomise teooria Karl von Linne – eluslooduse süstematiseerimine (rühmitas organisme välistunnuste järgi, sõna liik ja liikide ladinakeelne nimetamine) Erasmus Darwin – I kes oletas, et liigid võivad muutuda Georges Cuvier – paleontoloogia rajaja PM (teadus, mis uurib maakeral elanud ja väljasurnud organismide kivistisi FOSSIILE) 1.mida sügavamal paiknevad kivimind, seda rohkem erinevad tänapäevastest 2.organismide massilist väljasuremist põhjustavad katastroofid 3-väljasurnud organismide asemele lõi looja keerukama elu Jean-Babtiste Lamarck – I tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1.Selgrootud ja selgroogsed 2.mõisted riik, hõimkond, klass, selts Puudused: 1.hindas üle organismide sisemist püüdu täiustumisele 2
5.Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? Charles Darwin pidas liikide muutumise peamiseks põhjuseks looduslikku valikut. See tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. LK.57 1.Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks? Kivistisi ehk fossiile. 2. Mis on fossiilid ja kuidas need tekivad? Fossiilid on kivistised, mis tekivad loomajäänuste mineraliseerumisel setetesse. 3.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust , seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid
RNA 10.Millised elusorganismid olid tõenäoliselt esimesed Maal? Arvatavasti bakteri laadsed organismid, umbes 4 miljardit aastat tagasi 11.Millal ja kuidas võis kujuneda hulkraksus? Vanimad elusorganismid tekkiside umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased üherakulised ja tuumata. 12.Millised linnu ja milised roomaja tunnused olid 150 miljonii vanusel ürglinnul? Nad oli püsisoojased, kuid neil oli ka lennuvõime. 13. Mida uurib paleontoloogia ning keda peetakse selle teadusharu rajajaks? Paleontoloogia on teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogia rajajaks on Georges Cuvier 14. Kirjelda milliseid tõendeid võib leida evolutsiooni toimumise kohta (5)? *Kivistised e fossiilid *Organite homoloogsus e organite põhiehituse sarnasus *Rudimendid inimesel esinevad jäänukelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on
Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur. Olelusvõitlus-organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-,valgustingimuste talumises. Mandunud elund(vestigaalne elund e. vestiigium)-evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. Paleontoloogia-teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fosiilide kaudu. Pseudogeen-genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid pseudogeene, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad.
EVOLUTSIOON Georges Cuvier- paleontoloogia rajaja 1) Mida sügavamad on maapõue kihid, seda erinevamad on kivistised. 2) Arvas, et liigid on loodud muutumatutena. Jean-Baptiste de Lamarck- 1. Tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1) Elu korduv isetärkamine 2) Täiustumistung 3) Elu jooksul omandatud muutused päranduvad + - + 1. Tervikliku teooria rajaja -Isetärkamine + liikide muutuvuse, ajaloolise arengu idee -Elujooksul omandatud tunnused päranduvad
AVICENNA Ibn Sina Ibn Sina, läänemaailmas tuntud kui Avicenna Elas aastatel 930-1037 Pärsia teadlane, üks peamiseid Aristotelese tõlgendajaid Tegeles ka astronoomia, keemia, geoloogia, loogika, paleontoloogia, matemaatika, füüsika, poeesia ja psühholoogiaga Kirjutanud ligikaudu 450 uurimust 240 säilinud tänapäevani Tuntumad teosed ,,Raviraamat" ,,Meditsiini kaanon" Saavutused Moderne meditsiin ja kliiniline farmakoloogia Nakkushaiguste nakkuslik loomus ja karantiini nõue Aroomiteraapia isa Auruga destilleerimine Geoloogia isa tiitel Kasutatud kirjandus http://www.islam.pri.ee/index.php?id=508 http://et.wikipedia.org/wiki/Ibn_S%C4%ABn%C4%81
vanusehinnangute alusel. Keemiline evolutsioon - Universumine ja algse Maa A-biootilistes tingimiustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks. Looduslik valik- Populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus mis on tingitud nende geneetilistest erinevustestja elutingimuste piiravast toimest. Mandunud elund- Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis Olelusvõitlus-Organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest lähtuvalt Paleontoloogia- Teadus möödnud aegade organismidest, mis on tuvastatud fossiilide kaudu. Pseudogeen- Genoomi DNA nukleotiidijärjestus,mis sarnaneb mõne normaalse funtksionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Ribosüüm- Katalüütilise ehk Ensümaatilise aktiivsusega RNA molekul Geenivool- Geneetilise materjali vahetus, populatsioonide või populatsiooni allosade vahel.. isendite või migratsiooni ja ristumise teel.
Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organite ja organismi ehitust Füsioloogia Uurib organismide ja organite talitlust ja regulatsiooni Geneetika Uurib pärilikkust ja muutlikust Molekulaargeneetika Uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel Ökoloogia Uurib organismide ja keskkonna seoseid Evolutsiooni õpetus Uurib elu ajaloolist arengut Paleontoloogia Uurib möödunud aegadel elanud organisme Süstemaatika Elusorganismide rühmitamine toksonitesse Viroloogia Uurib viirusi Mikrobioloogia Uurib baktereid Algoloogia Uurib vetikaid Mükoloogia Uurib seeni Lihhenoloogia Uurib samblikke Zooloogia Uurib loomi Protozooloogia Uurib algloomi Etoloogia Uurib loomade käitumist Entomoloogia Uurib putukaid Ornitoloogia Uurib linde
Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku.
ja pärilikud. Praegu darvinismil põhinev õpetus, ühendatud mendelliku geneetikaga. Seda nimetatakse sünteetiliseks evolutsiooni teooriaks. Tähtsad küs: 1. 3 ev vormi. 2. Millal toimus? Mis toimus? 1.5 miljardit a tagsi, suur pauk, elementaarosakestest aatomid. Aatomitest molekulid biomolekulid Elutegevuse areng. Eelduseks, et maakera ei ole suletud süsteem. 3) ev teooriad. (Georges Cuvier(paleontoloogia rajaja, kivimikihid), Lamarck( otsis alguse lugu, on isetärkamise võimalus, organismid tahavad iseenesest täiustuda), Darwin(tugines LaMarcki õpetusele, tänapäevase ev teooria alge, palju tõestusi, faktilist materjali, nende võrdlus) Looduliku valiku aspekt (suretatakse välja nõrgemad, negatiivne valik) Olelusvõitlus/looduses pidev konkurents (elupaik, toit, valgus, liigikaaslased) Liikidel pidev alakohastuvus.
Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik
Evolutsiooni tõendid Bio IV Kivistised · Paleontoloogia · Luud, karbid, seemned, lehed, taime puitunud osad; ihnofossiilid · Kumbaid rohkem: maismaa- või veeloomi? · Settekivimid: lubjakivi, savid, kildad, liivakivi, vulkaaniline tuhk Ihnofossiilid trilobiit 2paikne Fossiliseerumine · Mineraliseerumine (kaltsiit, räni, püriit, apatiit) · Merevaik · Mumifikatsioon · Turbarabad Fossiliseerumine · jää Elavad fossiilid 400-150 Ma 270Ma
Evolutsiooniteooria kujunemisest · Füüsikaline · Keemiline · Bioloogiline · Sotsiaalne Georges Cuvier (1769-1832) paleontoloog, katastrofismiteooria Paleontoloogia on teadus väljasurnud organismidest 1. Mida sügavamad maapõue kihid, seda erinevamad kivistised. 2. Kuid arvas siiski, et liigid on loodud muutumatutena Eesti paas on tekkinud 500 000 000 380 000 000 aastat tagasi! Milliste loomade kivistisi siit võib leida? Milliste taimede? Suure kanjoni kivimikihte saab lugeda kuni 2 miljardi aasta vanuseni Jean-Baptiste de Lamarck 1
Evolutsioon* - elu järk-järguline areng lihtsamatest ainurakkudest keeruliste hulkrakseteni. Elu tunnused on : 1. Rakuline ehitus 2. Kasvamine, areng 3. Reageerimine keskkonnaärritustele 4. Homöostaas* (püsiv sisekeskkond) 5. Evolutsioneerimise võime 6. Teatud keskmine eluiga 7. Metabolism* (aine-ja energiavahetus): toitumine, hingamine, eritamine. 8. Meemid 9. Paljunemine (suguline ja/või mittesuguline) Evolutsiooni tõendid: 1. Paleontoloogia* - kivististe ning fossiilide leidmine. 2. Liikide võrdlus erinevatel viisidel. Nt. homoloogiliste elundite põhjal, analoogiliste elundite põhjal, konvergentsi põhjal ning divergentsi põhjal. 3. Rudimendid* - taandarenenud elundid, mis on säilinud, aga enam ei toimi. Näited rudimentidest: pimesoole ussripik, silma-ja tarkusehambad, kolmas silmalang, kõrvaliigutaja lihas, Darwini käbruke, osaline karvkate, õndralülid (sabaluu), segmenteerunud lihased.
o Maa kujuteldav telg on kaldu Maa pöörlemise suhtes. Maa teke · Geoloogiline aeg-aeg, mille jooksul on eksisteerinud planeet MAA (4,5 miljardit aastat)(loe õpikust maa tekkimine) · geoloogiline ajaarvamine jaguneb: o eoon-kõige pikem periood(üle 100 milj.a) o aegkond-Maa ajaloo pikem periood(100 milj.a) o ajastu-Maa ajaloo lühem periood(10 milj.a) · Paleontolooga-tadus elu arengust enne käesolevat geoloogilist momenti. · Paleontoloogia uurimisobjektid on: o Väljasurnud organismid ja isendid. · Fossiilid e kivistised-kauges minevikus elanud organismide jäänused, mis on säilinud setetes ja settekivimites. · Suhteline vanus näitab, kui palju on üks kivim teisest noorem või vanem. (määratakse, et alumised vanemad)
Histoloogia teadus, mis uurib kudede ehitust ja talitiust. Lihhenoloogia teadus, mis uurib samblikke. Mikrobioloogia teadus, mis uurib mikroorganismide ehitust ja talitlust, Molekulaarbioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarsel tasemel. Molekulaargeneetika teadus, mis uurib pärilikkusest tulenevaid seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Mükoloogia teadus, mis uurib seeni. Ornitoloogia teadus, mis tegeleb linnuvaatlustega ning uurib lindude elutegevust. Paleontoloogia teadus, mis uurib taimede ja loomade jäänuseid ning kivistisi. Rakendusbioloogia teadus, mis tegeleb uute bioloogiliste seaduspärasuste kasutuseie võtmisega inimkonna huvides. Rakubioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusorganismide rühmitamisega taksonitesse. Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Viroloogia teadus, mis uurib viiruseid. Zooloogia teadus, mis uurib oom
Portugali Üldandmed: Hispaania - keelkonnas on umbes 23 keelt Prantsuse - umbes 23 milj kõnelejat (ungari, soome, eesti, modva) Itaalia Rumeeni Uurali algkodu: - Uurali piirkonnas. - määramiseks on kasutatud lingvistilise paleontoloogia meetodit. Lingvistilise paleontoloogia meetod: -leitakse taime ja looma nimesid tähistavad sõnad keeltest, mis pärinevad algkeelest - sõnadele tuleb juurde bioloogia - sõnade levikuala uuritakse metsade järgi. Algkeel: - ühisuurali sõnu on umbes 200, neist 109 on eesti k olemas Ühisuurali alla kuuluvad: kehaosad, sugulussuhted, loomade, taimede ja loodusnähtuste nimed, asesõnad, numbrid. Eripärad uurali keeltes: - palju käändeid (28 ungaris)
Histoloogia kudede ehitus ja talitlus Anatoomia organite ja organismide ehitus Füsioloogia organite ja organismide talitlus ning regulatsioon Geneetika pärilikkus ja muutlikkus Molekulaargeneetika pärilikkuse seaduspärasused molekulaarsel tasemel Ökoloogia organismide ja keskkonna seosed Evolutsiooniõpetus elu ajalooline areng Paleontoloogia möödunud aegadel elanud organismid Süstemaatika elusolendite rühmitamine taksonitesse Viroloogia viirused Mikrobioloogia bakterid Algoloogia vetikad Mükoloogia seened Lihhenoloogia samblikud Zooloogia loomad Protozooloogia algloomad Etoloogia loomade käitumine
1. Evolutsioon on päritavate tunnuste muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Süsteemi pöördumatu ajalooline areng 2. Evolutsiooni tõendid : *paleontoloogia *feneetilised võrdlused *embrüonaalne areng *geneetilised võrdlused *biograafilised võrdlused 3. Evolutsiooni vormid *Füüsikaline- viis keemiliste elementide mitmekesususe tekkeni. Galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi arenguni *Keemiline- aatomid ühinseid molekulideks. Tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Keemilise evolutsooni võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused, Mitmeasteline protsess.
vähendavad liigiarvukust. Bioloogiline isolatsioon. Ökoloogiline:teatud liikidel on ajaliselt erinev tolmnemis aeg(harilik- ja hõbekuusk). Spetsiifilised signaal tunnused:emaste ligi meelitamiseks(tedremäng). Anatoomiline:kehaehitus ei võimalda paarituda(karu ja hiir). Biokeemiline: sugurakud ei sobi omavahel(õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel pärsitud) Evolutsiooni tõendid-Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid paleontoloogia, teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid:väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid.
Populatsioon- loomade käitumist uurib etoloogia, ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid nt Viidumäe luuderohud. ökosüsteemi tasand-ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringi kaudu seotud nt järv. biosfääri tasand- kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase, kogu maad ümbritsev kiht. ökoloogia-uurib organismide ja eluta keskkonna suhteid. Molekulaargeneetika- Pärilikkus ja muutlikkus. ihtüoloogia-kalad. Paleontoloogia- möödunud aegadel elanud organismid. Anatoomia-organite ja organismi ehitus. Teadusliku meetodi põhietapid: * probleemi püstitamine,*taustinformatsiooni kogumine*hüpoteesi sõnastamine(oletatav vastus püstitatud probleemile*hüpoteesi kontrollimine(vaatlused, katsed, eksperimendid*tulemuste analüüs ja järelduste tegemine.
populatsioonikaaslastega kauem elada või rohkem järglasi saada. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 6. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 7. Ressursid (toit, elupaigad) on looduses piiratud. Paleontoloogia- teadusharu, mis uurib muistsete organismide maailma fossiilide abil Fossiilid- ammustel aegadel elanud organismide jäänused Kõikidest maakeral elanud organismidest ei ole fossiile säilinud N: seened, pehme kehaga mereloomad Kivimikihtide kaudu arvutatakse välja fossiili vanus Fossiilid võimaldavad jälgida ühe liigi/organismi arengut, võib leida organisme, kellel esinevad ammu välja surnud loomade kui ka tänapäeval
Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad ja tarkusehambad, õndraluu, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, umbsoole ussripik (pimesool) 3. Evolutsiooni tõendid ja nende selgitused Kivistised ehk fossiilid – geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänused; saadav info näitab mingi liiki võimalikku arengut, millised olid organismid enne. Paleontoloogia on teadus, mis uurib kivistisi. Sarnasused organismide ehituses – näiteks selgroogsetel enamasti viievarbalised jäsemed, koosnevad homoloogilistest luudest, kuid erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. Lootelise arengu sarnasus selgroogsetel loomadel - Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba
BIOLOOGIA KT KORDAMINE MÕISTED: Muutlikkus- organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda Paleontoloogia- teadus, mis uurib fossiile Evolutsioon- pikaldane arenemise/muutumise protsess Evolutsiooni neli etappi: 1. Füüsikaline evo- planeetid, universum, elementaarosakeste kujunemine 2. Keemiline evo- lihtsamate ja keerukamate ühendite/ainete teke 3. Bioloogiline evo- elu areng planeedil Maa 4. Sotsiaalne evo- kõne- ja kultuuriareng Kohastumine- protsess, mille tulemusel on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks
1. Teaduslikud kirjeldused Ajaloolised loodusteadused nagu näiteks kosmoloogia, paleontoloogia on üles ehitatud konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldusele. Laboriteadustes nagu tahkisefüüsika ja valkude keemia pööratakse tähelepanu hoopis teistsugustele asjadele. Laboriteaduses teevad teadlased katseid ning otsivad selle abil, kuidas katseobjekt mingites tingimustes käitub. Sarnaste katsetulemuste vahele märgitakse seos. See annab võimaluse hiljem ennustada sarnaste katsete lõpptulemusi. Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal
Evo etapid-füüsikaline evo (ebapüsivate elementaarosakestest raskemate aatomite,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng),keemiline evo (aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),biologiline e bioevolutsioon (elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni),sotsiaalne evo (inimühiskonna areng-kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)Evo tõendid. PALEONTOLOOGIA-Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. HOMOLOOGILISED ORGANID. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele.Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele.N:kolmas silmalaug
biogeograafilise ja aretusliku), et liikide ajalooline muutumise on tominud ja toimub teaduslikult põhejndatavate seaduspärasuste järgi. Peamine põhjus: Looduslik valik. 3 fakti:Isendite paljunemine, olelusvõitlus, indiviitide mitmekesisus. 4. Leia õige lauselõpp! 3 p. 1. Esimesteks maismaataimedeks olid: c) samblad 2. Imetajad põlvnevad: d) roomajatest. 3. Kõige liigirohkemaks taimerühmaks on kujunenud tänapäevaks: d) õistaimed. 5. Milline on paleontoloogia osa evolutsiooni selgitamisel? 3 p. See annab kõige otsesemaid andmeid elu ajaloost maal. See on teadnus mööndunud aegadel elanud organismidest. Pateontoloogilisednuuringud on nidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega, mida pinnapoolsemate kihtidega on tegemist, seda rohkem sarnanevad organismid tänapäevastega. 6. Milles seisnes Cuvier katastroofiteooria?3 p.
Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel Prokarüoot- eeltuumne organism Looduslik valik- looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb ende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest Geenisiire- kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidese kuuluvate isendite ristummine, nn geenisiire Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest Rudiment- kõrgematel loomadel võib esineda ka alamatele loomadele iseloomulike tunnuste algmeid, mis ei ole äielikult välja arenenud ega täida enam oma algset ülesannet, nt õndraluu lülid, osaline karvkate Liik- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila Eukaröoot- päristuumne organism Geen- DNA lõiku, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi, nim geeniks
Jean Baptiste Lamarck Tema arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 2.Darwini tähtsus Ta töötas välja Darwini teooria, milleks oli, et liigid ei ole mitte loodud, vaid on arenenud varem elanud liikidest. 3.Evolutsiooni tõendid Elu arengust Maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kihid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib nendes leida. Fossiilid võimaldavad jälgida ühe liigi või organismirühma arengut. Nende täpse vanuse määramisel kasutatakse abivahenditena väga vähesel hulgal radioaktiivseid aineid ja nende laguprodukte. 4.Mis on homoloogilised elundid?
Keemiline evolutsioon – Aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistestv molekulidest keerukamate ja polumeersete orgaaniliste ühendite teke. c. Bioloogiline evolutsioon – Organismi elukoeskkonnaga sobitumine. Elusorganismi arenemine. d. Sotsiaalne evolutsioon – Inimühiskonna areng. Kultuuride ja tsivilisatsiooni areng. 2. Mis võimaldab, kirjelda elu arengut Maal? Selgitage. a. Paleontoloogia – Teadus möödunud aegadel olevatest elus organismidest. b. Kivimkihid, jäljendid(fosiilid). c. Embrüonaalne areng. d. Geneetiline areng. e. Jäsemeluude areng. 3. Kirjeldage taimeriigi arengut ja loomariigi arengut. a. Ürgeoon – Elu teke, ainuraksed prokarüoodid. b. Agueoon – Fotosünteeesivate organismide ilmumine. Tekkis vaba haonik ja osoonkiht. Suguline paljunemine. Hulkraksete organismide
annaabi.ee 
