Liigi tasemel saab tegeleda kõikide bioloogiaga seotud teadustega. Eri liiki isendid üldiselt omavahel ei ristu. Populatsioon on rühm ühte liiki isendeid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas, näiteks moodustavad populatsiooni ühes tiigis elavad kogred. Koosluse moodustavad kõik elusolendid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas, näiteks kõik ühes tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja loomad. Ökosüsteem om samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhtes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga. Teadus organismide ja eluta keskkonna suhtes ökoloogia. Kõik ökosüsteemid kokku moodustavad aga biosfääri, mis on eluslooduse kõige kõrgem tase.
Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinalaühiku kohta. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Biotsönoos- elukooslus (taime-, seene-, loomakooslus + mikroorganismid) Ökotoop- õhk-, vesi-, muldkeskkond Toiduahela moodustadavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnu organismidest ning lõpeb mikroorganismidega. Toiduvõrk- omavahel põimunud toiduahelate kogum Troofiline tase- toiduahela lüli Ökoloogiline tasakaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tudnra, tiga, kõrb..)
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluv...
Biotsönoss elukooslus, mille moodustavad ühel territooriumil elavad mitme liigi populatsioonid Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1)liigiline koosseis, 2)liigirikkus, 3)dominandid, 4)biomass Toiduahel toitumisahel, mille moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb mirkoorganismidega, saaduseks anorgaanilised ained, mida kasutatakse uuesti Toiduvõrk võrk, mille moodustavad omavahel läbipõimunud toiduahelate kogumid
kromosoomistikus. 25. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover - homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. 26. RNA liigid. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Ribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA(informatsioon), tRNA(transport) ja rRNA(ribosoom) molekule. 27. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad, lagundajad. Rohelised taimed TOOTJAD, organismid, kes kasutavad teisi toiduks TARBIJAD 28. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nede ainuomaste organellide- plastiidide esinemine, anamik taimerakke on lisks rakumembraanile übr-ud tiheda rakukestaga. Samuti esineb vakuoole, mida loomerakus pole. 32. Fotoperiodism- reageerimine öö- ja päevapikkusele. 33. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku
·elundkonna ehk organsüsteemi tasand mitu organit, mis talitsevad ühiselt ·organismi tasand on olemas kõik elu tunnused, ssekeskkonna stabiilsus ·populatsiooni tasand ühel asutusalal elavad sama liiki organismid, saab võimalikuks suguline paljunemine ·liigi tasand isendid saavad vabalt paljuneda, ühine sise- ja välisehitus, talitus jne ·ökosüsteemi tasand ühisel territooriumis, omavahel toitumissuhtes olevad organismid koos eluta keskkonnaga ·biosfääri tasand kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht 3. Järjesta uurimistöö etapid uurimisküsmus taustainfo kogumine -- hüpotees sõnastamine vaatlus/katse järeldus(e/te) tegemine 5.Sõnasta uurimisküsimus ja/või hüpotees 6.. Loe tabelist, graafikult, jooniselt välja andmed (tulemused) ja sõnasta nende põhjal järeldused 7. Milline on ainete üldine jaotus organismis (rakus)?
16)teooria ühe teadusharu teaduslike faktide ja teaduste üldistamine. 17)tsütoloogiauurib rakkude esitust ja talitust 18)ökoloogiaökoloogia tegeleb ökosüsteemiga 19)morfoloogia uurib organismide välisehitust (oluline selrootute poolt) 20)histoloogiateadusharu, mis uurib kudesid. 21)homöostaasorganismi talituse tegulatsiooniga kindlustatakse stabiilne sisekeskkond. 22)ökosüsteem ...moodustavad elukooslused + eluta loodus. Selle moodustavad üisel territooriumil omavahel toitumissuhtes olevad organismid koos looduse eluta osaga. NIMETA 1.eluslooduse riigid 1) Loomad 2) Taimed 3)seened(samblikud) 4)protistid (14 = päristuumsed e eukarüoodid) 5)bakterid(bakterid on eeltuumsed e. prokorüoodid) (protistid & bakteridainuraksed, vetikad, aegloomad) 2.biomolekulidena einevad ained1)sahhariided e.suhkrud. 2)lipiidid e. valgud. 3)mekleiinihapped (DNA, RNA) 3.Ainurakseid/hulkrakseid organismeAinuraksed:BAKTERID, PROTISTID(algloomad,üherakulised,vetikad), SEENED(pärmseened).
iv. Energiaringe ühesuunaline, mitte tsükliline , kvalitatiivne muutus, mis on lihtne, päikesekiirgusega tuleb lühilainelisem valgusenergia, aga ökosüsteemis hajub eeskätt pikema lainepikkusega soojusenergia 1. Toiduahelad, toiduvõrgustikud a. Kui on vaja koostada toiduahel etteantud liikidest: alati tuleb alustada produtsendist ehk taimest; seostada tuleb omavahel reaalselt toitumissuhtes olevad ja samas elupaigas toimivad liigid; toiduahelas ei tohi olla korraga mitut taime; arvestada tuleb liikide suurusvahekordi; inimeste ei tohi toiduahelasse panna; seen ei ole produtsent, seentega toiduahelat alustada ei tohi b. Kui on antud toiduahelad ja tuleb leida vead: vead on bioloogiliselt ilmekad ja selged vaadata tuleb
elukoosluse Ökotoop biotsönoosi elukeskkond, mille all mõistetakse nii territooriumi, millel biotönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad Biotsönoosi ja ökotoobi omavaheline seos? Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteemi näited - tiik, salu-okasmets, raba Ökosüsteemi iseloomustatakse kahe millise näitajaga? Eluta ökotoop. Elus biotsönoos. Toiduahel toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbija ja lagundajad Tootjad rohelised taimed ja lisaks nendele ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid Tarbijad toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks teisi elusorganisme. Sõltuvalt toiduobjektist jagunevad nad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. Herbivoorid on I astme tarbijad, neist toituvad kiskjad ehk II astme tarbijad, kellele järgnevad III astme tarbijad. Lagundajad surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
Atmosfääris oli madal süsihappegaasi tase. 31. Millised on võrreldes C3 taimedega kasvu limiteerivad tegurid veetaimedel/C4 taimedel/CAM taimedel? Veetaimedel kõrge pH (CO2-e vähe) 32. Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett. Kordamisküsimused 5. Loeng 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe? Kooslus on organismide kooselu vorm, ökosüsteem on isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhtes olevate organismidega 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid. Bioom on ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem. Bioom on nt Siberi taiga. Ökosüsteem on nt järv, mets, niit. 3. Väljenda FS kõvera algtõusu läbi mõistete kiirgushulk, kadu ja FS kasutegur. 4. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk?
Geneetika - teadus, mis uurib organismide pärilikkust. Hulkraksetel sõltub organismi talitlus tema elundite ja elundkondade koostööst, mida reguleeritakse närvisüsteemi ja keemiliste signaalide kaudu. Liigi määratlemine toimub paljude erinevate tunnuste abil: paljuneminem siseehitus, välisehitus, talitlus, genoom, nõudmised elukeskkonnale. Ökosüsteem - Abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus, mille moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhtes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Eluslooduse süstemaatika: Takson - süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mitmete sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Taksonoomia - grupeerumine sarnasuse alusel. Taksonitel on ladinakeelsed nimed, liiginimi on kahesõnaline. Liikide ühendamisel korgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus ehk homoloogia. Ehitus on sarnane aga funktsioonid võivad olla erinevad.
ja igal aastal nad ei annagi järglasi (nt vaalalised). · Veepuhtust mõõdetakse saprobakterite arvu järgi, kolibakterite arvu · Produktsiooni määravad faktorid: järgi. Koliindeks- bakterirakkude arv 1 ml temperatuur, gaasi- ja soolareziim, vee vees. Kolitiiter- vähim veehulk (ml), milles läbipaistvus, toit, toitumissuhtes, ka on bakterirakk. hindamismeetod. Veekogu majanduslik kasutus- joogivesi, · TEISPRODUKTSIOON EI SAA transport, niisutus, elekter, kalapüük. OLLA KÕRGEM KUI Veekogu puhastus kallis, tuleks soodustada ESMAPRODUKTSIOON. Mida rohkem isepuhastust. on toiduahela lülisid, seda madalam on Esmane reostus- mürkainete otsene
toiduahela. Selle esimeseks lüliks on enamastu taimekooslusse kuuluvad organismid. Rohelisi taime nimetataks tootjateks. Lisaks taimedel kuuluvad tootjate hulka ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid. Tootjatest toituvad herbivoorid (tarbijad), neist omakorda kiskjad (karnivoorid). Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele. Nende hulka kuuluvad mikroorganismid ja seened, aga ka mitmed selgrootud loomad. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. Lagundajad toituvad surnud organismides sisalduvast orgaanilisest ainest. Laguaehl algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismiga. Laguahela lõpp-produktideks on anorgaanilised aineid, mis on tootjate poolt taaskasutatavad. Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Ökosüsteemi iseregulatsioon. 62
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
