1.Kus elavad piisonid? Piisonid elavad Euroopas ja Põhja Ameerikas. 2. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid võtavad vahel tolmuvanne mille eesmärgiks on karvkatte vahetumise sujuvamaks muutmine, putukate eemale hoidmiseks ning ka päikese kaitseks. Tihe ja paks karvkate putukate ja päikese kaitseks. Teravad sõrad paremaks liikumiseks. Väga arenenud haistmine, haistavad ohtu juba 2 kilomeetri kauguselt. Piisonid koristavad oma maid lumest puhtaks kuna nende peamine toit talvel ongi just rohi ja juurikad. 3.Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Taimetoitlastena söövad piisonid rohtu, kui seda ei tehtaks kasvaks preeria umbe.Lisaks langetavad piisonid ka väikeseid puid.Maas need kuivavad ning süttivad kiiresti põlema, mis soodustab tulekahjusi
Sigimine · Jõevähkide suguküpsus jõuab kätte 34 eluaastal · Sigimine toimub septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 kraadi ringis · Koorumine sõltub tugevasti kliimast ja ka veetemperatuurist, soojema kliimaga aladel võib koorumine toimuda enne varasuve · Emaste viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis, millest koorub ainult 70% marjateri Kulinaaria · Jõevähk, eriti tema liha on hinnatud kulinaariatoode · Elusad vähid keedetakse, lakad ja sõrad puhastatakse koortest, pannakse klaaspurki ning peale kallatakse külm keedetud soolvesi, selliselt et soolvesi ulatuks kuni kaaneni · Kõige peale kallatakse kiht oliiviõli või mõnda muud taimeõli · Purk seotakse pealt seapõiega või pärgamentpaberiga ja asetatakse jahedasse ruumi · Enne söömist leotatakse nii hoiustatud vähilakkasid mõni tund külmas vees Vähi püük · Eestis on jõevähi püük lubatud augustikuus · Püük on lubatud ainult vastava loa alusel
1 Lehm 1.1.1 Lehm inimese kasutuses Tublid piimalehmad võivad meile anda 4 suurt ämbritäit piima päevas. Sellest toodame meie aga palju häid piimatooteid. (N.t jogurtit, juustu, kohupiima, keefiri jne.) Piim on hea ka väikestele vasikatele kes pärast 9 kuulist tiinust sünnib. (Ka inimese rasedus kestab sama kaua.) (Kohtumine loomadega, autor: Genevieve Warnau) 1.1.2 Välimus Lehmal on suur nelja nisaline udar ja lühemad sarved. Neil on kandiline taga-osa ning jalgu kaitsevad sõrad. Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. („Loomade maailm“ autor: Jean- Baptiste de Panafieu) 1.1.3 Toitumine Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. Ta närib maast rohtu ja neelab siis mälumatta alla. Nii kogub lehm makku kümmekond kilogrammi toitu. Seejärel hakkab lehm toitu mäletsema: röhatab toidumassi uuesti suhu ja mälub alles nüüd peeneks. Niiviisi muudab ta seedivamaks ka puisemad taimed. Mäletsemisele aitavad kaasa maos elavad mikroobid. („Loomade
a) punase koorikuga. b) ogalise tugeva nahaga. c) rohekaspruuni koorikuga. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Magu osasilm liitsilm pearindmik seljakilp kitiinist hambad 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetelle. Põhjenda, miks. Kehaväline viljastamine, lahksuguline, koorumine, kestumine. _______________________ __________________________________________________________________________ Tundlad, sõrad, käimise jalad, ujujalad. __________________________________________ __________________________________________________________________________ 5. Milline väide on tõene (T), milline väär (V)? Paranda vale väide, eitust ära kasuta. Emane vähk muneb kevadel kuni 60 muna._______________________________________ __________________________________________________________________________ Erakvähid poevad kaitset otsides tühja teokarbi sisse._______________________________
Õlakõrgus on 110140 cm. ELUPAIK Põhjapõdra levilaks on Euraasia ja PõhjaAmeerika põhjaosa Euraasia põhjapõtru nimetatakse porodeks, PõhjaAmeerika metsikuid põhjapõtru kaributeks. Elupaigaks on okasmets, tundrud, alpiinne ja arktiline tundra. Osa asurkondadest rändab: suveks lagetundrasse ja talveks metsatundrasse. JALAD pikk kere ja kael, jalad suhteliselt lühikesed. eriti lühikeste jalgadega põhjapõdrad elavad teravmägedel. Põhjapõdra keskmiste varvaste sõrad on suured, laiad ja kühvlina kõverdunud. kaks sõrga koos moodustavad nagu suure lusika, millega on hea lund kraapida. Teravmägede põhjapõdrad Põhjapõdra sõrg KARVASTIK Põhjapõdra talvekarvastik on pikk, eriti kaelal. Jäme karvasüdamik on täidetud õhuga, seetõttu on ta väga kerge ja soe. Jalgu katavad lühikesed tugevad karvad. Suvekarvastik on hoopis lühem ja pehmem, ühetooniliselt hele või hallikaspruun.
Eesti Holstein Alates 1. jaanuarist 1998 nimetati eesti mustakirju tõug eesti holsteini tõuks. Lehmad on märgatavalt kõrgejalgsemad, keha on kitsam ja pikem, lihastik on vähearenenud, toitumus on hea vaid kinnisperioodil enne poegimist. Udar on pikem, vähem sügav, nisad normaalsed, tagantvaates hakkab silma udara keskside sügava vaona kahe udarapoole vahel. Veresooned kõhul ja udara välisseinal on hästi märgatavad. Jalad on tugevad, küllalt peeneluulised, vahel ka püstised. Sõrad on normaalse kujuga, sageli heleda sarvainega, harva esineb kõrvalekaldeid sõrakujus. Lehmad on rahuliku iseloomuga ja väga hea isuga. Hea põhisööda kasutus ongi eesti holsteini tõu eeliseks teiste tõugude ees. Eesti holsteini tõu lehmade piimatoodang, piimarasva- ja piimavalgutoodang on suurim Eestis. Piima rasvasisaldus on hea, aga valgusisaldus on vaid rahuldav. Eesti Punane 1951. aastal anti punaste veiste massiivile eesti punase tõu nimetus. Piimatoodang jäi vaid
pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Ta on kiire ja tugev. Ta suudab liikuda kuni 50 km ööpäevas. Lõhe on üks tähtsamaid meie veekogudes elavaid kalu. Merivähk e. Homaar Homaar ehk merivähk ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar. Varem loeti homaaride sugukonda ka Homarinus capensis, kuid 1995. aastast asub see uue perekonna Homarinus all. Merivähk on väiksem kui homaar. Selle koor on pehmem ja sõrad pikad ja krobelised. Merivähid on hele- või hallikasroosad, täiskasvanud merivähk on u 20 cm pikk ja kõige maitsvam septembrit detsembrini. Kuna merivähid säilivad halvasti, müüakse neid keedetult ja külmutatult. Merivähk on meredelikatesside tipp. Kulinaarses mõttes edestab homaar kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500-600 g homaar. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides
rahvas ja maaharijatega vaenujalal. Keelatud kasutada toiduks ka verd, sest verd vaadeldi kui keha hinge, tapetud loomade liha pidi ja peab olema verest puhastatud, sellega tegelesid spetsialistid. Nende tegevus tagab kosserliha. Kossertoit on valmistatud usklike juutide toiduettekirjutuste järgi. Süüa võib härja-, lamba-, kitse-, hirve-, gaselli-, põdra-, kaljukitse-, antiloobi-, metslamba-, metskitseliha ja ka kõikide nende loomade liha kellel on sõrad, täielikult kaheks lõhestatud sõrad. Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused. Lindudest ei või süüa kotkaid, kaarnaid, kulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, puguhane, kormorani, toonekurge, haigruid, vainukägu ja nahkhiirt. Islam Moslemid ei söö sealiha ja ei tarvita alkoholi ning verebaasil valmistatud toitu. Nad söövad islami rituaali kohaselt tapetud loomade liha. Moslemitel on paast ramadaani ajal, paastumine on
Seedeelundid Aitab silma IMETAJAD Karv pinda niiskena hoida Jämesool Pärasool Umbsool Varbad Küüned, küünised, sõrad, kabjad Närvisüsteem Seljaaju Peaaju Kaitsevad varbaid Väikeaju Ajukäärud
Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad ainult maismaa loomad. Eluviis Skorpionid veedavad päeva varjulises, niiskes kohas, harilikult kivi või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened kaevakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Toitumine Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Skorpion läheb jahile öösel
Keele keerud: · Pagari piparkook · Põrsas jooksis põrinal üle põranda, nii et sõrad krõbisesid · Musta lehma saba valge lehma taga, valge lehma saba musta lehma taga · Roheline tuli tuli tulipunase tule järel · Kabli klubi · Kummikutes kummitus kummitas kummutis. · Habemeajaja, majarajaja ja jaamaülem · Habemeajaja ja jaamaülem jalutasid honorari järele · Kummikutes kummitus kummitas kummutis · Eminemi / esimehe esimene esinemine · Jüriöö ülestõus · Õunapuu õitseaeg on Jüriöö ülestõusust jõululaupäevani
Vähid Märjamaa Gümnaasium 8-B Hanna-Liisa Hannus 2013/2014 Vähid ehk koorikloomad Elavad enamasti vees Keha, jäsemed, kehajätked – koosnevad lülidest Keha jaguneb – pearindmikuks ja tagakehaks Keha katab ja kaitseb kõva kitiinist ja lubiainest koorik Peas on kompimiseks tundlad ja nägemiseks liitsilmad, mis koosnevad paljudest osasilmakestest Pearindmikule kinnituvad käimajalad; esimesel paaril on suured sõrad enesekaitseks ja saagi haaramiseks. Pearindmik Tagakeha Uim Toituvad vetikatest ja väikestest loomadest, võivad süüa ka surnud loomi Lahksugulised; viljastamine on kehaväline; emasloomad kannavad viljastatud mune ja noori vähke tagakeha all Kasvavad kogu elu, poevad vanast koorikust välja ja kasvatavad uue (2 korda aastas – kevadel ja sügisel) Vereringe on avatud Tagakehal on ujujalad ...
jpg http://www.kalale.ee/galerii/6470 Iseloomustus Jõevähk Signaalvähk (tähnikvähk) 5 paari jalgu eesmine paar on teistest märksa suurem ja tipneb sõrgadega Pikad tundlad lõhna- ja maitseelundeiks Värvus on varieeruv ning oleneb veekogust Sarnaneb harilikule jõevähile, kuid sõrad Vähid vahetavad oma elu jooksul korduvalt on suuremad ja ümaramad kesta Isased vähid emastest suuremad eritunnuseks on sõrgadel paiknev valge Iseloomustus või sinakasroheline ovaalne laik Kasvab jõevähist kiiremini
pälvi nad sageli inimeste tähelepanu. Euroopas elutseb neli skorpioniliiki. Üks neist on Euscorpius flavicaudis, kes on inimesele täiesti ohutu. ELUVIIS Skorpionid veedavad päeva varjualuses, niiskes kohas, harilikult kivi all või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Euscorpius flavicaudise hammustus on mõnedele putukaliikidele surmav, ent inimesele see ohtlik ei ole. TOITUMINE Kõik skorpionid on jahimehed, kes toituvad loomsest toidust
· Lüli toiduahelas Erakvähk · Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks · Ookeanites, maismaal ja ka magevees Ämblikkrabi · Sõrad, meenutab ämbliku · Vetikad, karbid, surnud organismid · Muneb · Meenutab ämblikku (liikumine) · https://www.youtube.com/watch? v=qoCiTkQnVWg Huvitav teada · Krabide suurus varieerub 1 mm kuni jaapani hiidkrabini, kelle jalgade siruulatus küünib 3,8 meetrini · Esimesed vähid elasid maal 500 miljonit aastat tagasi · Maailmas tuntud 38 000 vähiliiki · Eestis 326 liiki · Vähid kasvavad kogu elu Küsimused
PÕDER Ellu-Marie Blond 8B Klass Tallinna 32.Keskool põder Alces alces Ladinakeelne nimetus Hirvlaste sugukond Suurim Sarvik ja metsauhkus Kehaehitus Pikad jäsemed Laiad sõrad Pikk ülamokk 40 cm habe lõua all TÄISKASVANUD PÕDER 600 kg = 10 mehe kaaluga 3 m pikkune Põdrapull Uhked sarved Emane põder Põdralehm Sarved puuduvad põdravasikas Kannab 8 kuud Ilmale tuleb aprilli lõpul, üks harva kaks põdravaskat Kaalub 615 kg Iga päevaga juurde 2 kg toitumine Toitub taimedest : Suvel 3040 kg Talvel 1420 kg
kilokalorit. VALKUDE EHITUS Valkude pikad molekulid koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Aminohape on karboksüülhape, mis sisaldab ka NH2 rühma. VALKUDE JAGUMINE · Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Nt munavalge · Liitvalgud koosnevad valgulisest osast ja mittevalgulisest osast. Nt valk + gklükoos = glükoproteiin Nt valk + nukleiinhape = nukleoproteiin VALKUDE STRUKTUURID Kiulised Neist koosnevad karvad, küüned, sarved, sõrad, lihased ja sidekude. Need ei lahustu vees. Päsma(puntra)taolised Kõik ülejäänd valgud on sellise struktuuriga. VALKUDE OMADUSED Väga reageerimisvõimelised. Välismõjude vastu väga tundlikud. Valkude tegevus on parim 40 kraadi juures. Enamik valkusid muutub elutegevuseks kõlbmatuks 70 kraadi juures. VALKUDE FUNKTSIOONID KEHAS Struktuursed materjalid kehavalkude sünteesil. Osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes.
paremini. Piisonid mäletsevad nagu lehmad ja on karjaloomad. Lehmad ja vasikad liiguvad oma karjas, mida juhib eakas, tugev ja kogenud isane. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Piisonid langetavad aeg-ajalt väikesi puid, mis maas kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad ka tulel edasi levida. Tulekahjud aga hävitavad enamiku taimedest jättes alles vaid rohujuured, peale seda tärkab maast võimas rohi, mis pakub piisoneile toitu. Piisonite teravad sõrad sõtkuvad maad, aidates veel kergemini pinnasesse imbuda..Rohtlataimi väetab piisonite sõnnik. Miks hävitati piisonid? Põhja-Ameerika hõivajad 19. sajandil vajasid selleks raudteid ehitada, selle jaoks oli omakorda vaja indiaanlaste maid. Kuna põliselanikud olid piisonitest sõltuvuses oli üks hõlpsamaid viise, kuidas indiaanlaste vastupanu murda, piisoni kui liigi hävitamine. Millist kasu said inimesed piisonitest?
külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad märgumatutena ning naha elastnsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised lõhna- või haisunäärmed. Higinäärmetest on tekkinud ka piimanääre. Imetajate nahk on paks ja elastne, selle alumise kihi alla koguneb rasv. Katteelundkonna hulka lisaks karvadele loetakse ka varvaste kaitseks kujunenud küünised, küüned, sõrad või kabjad, lisaks ka sarved (peale hirvlaste), [sarvsoomus]ed ja nahanäärmed. Vaid vaalalistel, veelise eluviisiga vaalad ja delfiinid on nahk karvutu. Skelett Koljut iseloomustab suhteliselt suur ajukolju, mis on tingitud aju suuremast mahust. Koljuluud kasvavad kokku hilja. Lihaskond Imetajate lihaskond on liigutuste mitmekesisuse tõttu väga diferentseeritud. Hingamiselundkond Imetajatel ainult hingamiselundid on kopsud. Sigimine Imetajad on lahksugulised. Viljastamine on kehasisene
Organismide koostis Keemiline koostis · ained · keemilised elemendid Anorgaanilised Orgaanilised Mineraalained Süsinik, vesinik, hapnik Hapnik CHO, Sellest moodustab peamiselt vesi. 1. Anorg. Vesi- lahusti reagtsioonid- oksuteerumine(hingamine) 2. Kaalium-naatriumioonid- närviimpulss- 3. Kaltsium- luude tugevus- haprus- 4. Magneesium- DNA ja RNA 5. Raud- Punaliblede koostisosa- Hemoklobliin- higamisel vajalik hapniku siduja 6. Anioonid- Karbonaat- hingamise läbi viiad 7. joodid- kilpnääre 8. orgaanilised ained- süsinik, vesinik, hapnik 1. Sahariidid 2. Elipiidid 3. Ribonukleiinhape RNA SÜSIVESIKUD ehk Sahhariidid Koosneb süsinikust, vesikust ja hapnikust. Jaotatakse neid monosahhariid, klükoos, fruktoos, Oligosahhariidid, maltoos, sahharoos, laktoos. Süsivesiku ühest grammist saab 17,6 k/j. ...
1. Lülijalgsete rühmad, nende esindajad.Putukad(mesilane), ämblikud(hiiglinnutapik) ja vähid(jõevähk) 2. Lülijalsetele iseloomulikud tunnused (3) Kitiinainest kest, lüliline keha, lülilised jätked 3. Vähi välisehitus jõevähi näitel, kehaosade ülesanded. Tagakeha (kinnituvad ujujalad), kaks liitsilma, sõrad (enesek. toidu haaramisesks), seljakilp (kaitseb), kaks paari tundlaid (kompimi, haistmi, maitsmi- seks), käimisjalad, ujujalad ja uim 4. Võrdle vähke ja ämblikke leia sarnasused ja erinevused. Ämblikul: 8 lihtsilma, 8 jalga, võrku tootvad närmed - vähk: uim, liitsilmad, ujujalad ja käimisjalad 5. Koosta toiduahelad mille üheks lüliks oleks vesikirp, jõevähk või ämblik. Vesikirp, haug, saarmas - taimhõljum,jõevähk, inimene - hiir, ämblik, madu 6
Nad on püsisoojased; neil on pealis-, alus- ja kattekarv; higi- ja rasunäärmed; väliskõrv kõrvalestaga; piimanäärmed ja nisad; tugev keha. 2. Imetajate välimus (hundikoer) Tugev keha; jässakas kael; väike pea; silmad lähestikku; ninasõõrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kõrvad; tugevad jäsemed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate välimus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jäsemed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seedimine Suu->neel->söögitoru->magu->sooltoru->pärak. 8
lund. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Kui midagi ei tehtaks, kasvaks preeria täiesti umbe. Piisonid hoiavad oma keskkonda, langetades aeg-ajalt väikesi puid. Maas puud kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad tulel ka edasi levida.Preeriatulekahjud hävitavad enamiku taimedest, jättes alles vaid rohujuured. Suure tulekahju järel tärkab maast võimas rohi ning pakub piisoneile piisavalt toitu. Nende teravad sõrad sõtkuvad maad ja nii imbub vesi kergemini pinnasesse. Ka väetamiseks sobilik sõnnik on põllupidajast piisonil omast käest võtta. Miks hävitati piisonid? Kontinendi hõlvamine valgenahaliste poolt vajas raudtee ehitamist, see omakorda indiaanlaste maid. Põliselanike vastupanu murdmise üks edukamaid viise oli piisoni kui liigi hävitamine. Piisonitel oli suur tähtsus indiaanlaste toitumises ja elus. Siiski jäid mõned isendid elama kaitstud aladele ja
suuremad ja keerulisema ehitusega vähid, nt: Jõevähk, krevett, langust, keldrikakand jne Homaar · Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: Euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja Ameerika homaarid Atlandi lääneosas. · Homaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised. Jaapani hiidkrabi · Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi) on suurimate isenditega lülijalgseliik tänapäeval. · Tema jalgade siruulatus võib küündida üle 4 meetri, keha kõrgus on kuni 37 cm ja kaal umbes 20 kg. Hiidkrabi elab Jaapani lähedal Vaikse ookeani põhjas, umbes 300400 meetri sügavusel. Hiidkrabi toiduks on surnud loomad ja vähid. Tema elueaks arvatakse kuni 100 aastat. Jõevähk
Valkude biosüntees Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud täidavad erakordselt palju ülesandeid orgnismis. Sellepärast on vaja ka toota uusi valke. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. See tähedab, et valkudel on kõigis organismides ehituslik funktsioon. Väga tähtis on valkude signaalfunktsioon. Signaalfunktsiooni ajal toimub signaalide vastuvõtmine väliskeskkonnast ja käskluste andmine rakku. Valkude kaitsefunktsioon on näiteks, kui inimorganismi on sattunud võõrvalk, siis selle vastu hakkavad moodustuma veres antikehad. Transportfunktsioon on see, kui valgud transpordivad organismis aineid. Näiteks, kui vere erütrotsüütides esinev liitvalk
Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub päraku kaudu, ühesuunaline seedesüsteem, on spetsialiseerunud piirkonnad, seedimine
Organismide koostis kontrolltöö (küsimused ja vastused) (11.klass) 1) Valkude ülesanded ja näited. - ensümaatiline funktsioon – inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. - ehituslik funktsioon – ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. - transportfunktsioon – hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõikidesse kudedesse. - retseptorfunktsioon – keele limaskesta retseprotvalgud aitavad meil toidu maitset tunda. - regulatoorne funktsioon – nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. - kaitsefunktsioon – organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustunud veres antikehad, mis seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. - liikumisfunktsioon – nt algloomade viburite ja ripsmete liikumine. - energeetiline funktsioon – valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotses...
Kui temperatuur tõuseb, ensüümide aktiivsus suureneb teautud piirini. Valude ülesanded organismides: Ensüümid- Ensüümid tagavad, et rakkudes aset leidvad keemilised reaktsioonid toimuksid vajaliku kiirusega. Inimorganismis on sadu tuhandeid valke, neist umbes 2000- 2150 on ensüümid. Ehitus- Valgud kuuluvad paljude rakuosade koostisesse. Valgulise ehitusega on lindude ja loomade suled, vill, sõrad, küünised, samuti inimese kõõlused, juuksed ja küüned. Transport- Transportvalgud aitavad ainetel liikuda.Vere punalibledes esinev valk hemoglobin transpordib hapnikku ja osaliselt ka süsihappegaasi, samuti on veres kindlad valgud rasvhapete ja raua trsnsportimiseks. Retseptorid- Vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel. Organismi regulaatorid Kaitse- Kaitseks võõraste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres kaitsevalgud-
Pesupulber Hambapasta Piimatooted nt juust ja kodujuust Moosid Mahlad Küpsetised maiustused Valkude funktsioonid organismis: Ainete transport hemoglobiin Regulatsioon insuliin, ajuripats, kasvuhormoon Info vahendamine retseptorid /raku ja väliskeskkonna vahel Keemiliste reaktsioonide kiirendamine ja aeglustamine ensüümid (amülaas) Ehitusmaterjal paljud rakuosad, suled, vill, sõrad, küüned Kaitse antikehad, hüübimisfaktor, madala ja kõrge temperatuuri eest Liikumine müosiin, aktiin (võimaldab lihaste lõtvumist ja pinguldumist) Energia erandjuhud Varuaine arenevad organismid
Teraviljakombain Kombaini lõikeaparaat Kombaini lõikeaparaadi põhiosad ja nede ülesanne 1. Eeder- selle küljes on lõikeaparaadi osad. 2. Sõrad- aitavad vikatil lõigata ning kaitsta kivide eest. 3. Vikat- vilja läbilõikamine. 4. Kaksiktigu- vilja sisse tõmbamine sööte konveierile. 5. Haspel- Lükkab viljapäid kaksikteole ette ja tõstab maha vajunud viljapäid. Lõikeaparaadi sõlmede käitamine Käib variaatori kaudu rihm ülekandega ja hüdromootoritega. Lõikeaparaadi reguleerimise võimalused 1. Saab reguleerida kaksikteol kiirust ja veorenni vahelist kaugust. 2. Hasplil saab kiirust muuta ning kõrgust. Lõikeaparaadi,kaitsesidurid, nende tähtsus ja reguleerimine Tähtis selles suhtes, et kui midagi juhtub näiteks kivi läheb kaksikteo vahele, siis tuleb mängu kaitsesidur. Et kõike asju jõuga ä...
Rohekas kitiinkest-kaitsevärvus Pea ja rindmik kokkukasvanud Seljakilp-(kaitseb keha ja lõpuseid) Lüliline tagakeha Pea eesosas tugev jätke=süvendis, varre otsas liitsilmad 2 paari tundlaid : lühemad ja pikemad (haistmine+kompimine) Jalad · Peal 6 paari(ülalõuad 1p)+(alalõuad 2p) · 3 paari lõuajalgu toidu haaramine+tükeldamine · 4 paari rindmikujalgu käimseks · 1 paar suured sõrad kaitsmine+ründamine · 5 paari ujujalgu sigimine(kinnituvad vastsed) · Kokkukasvanud UIM Kõnnivad edasi, ujuvad tagurpidi Vähilakk e. vähi tagaosa Toitumine : Suu=neel=söögitoru=magu=maks=sooltoru=pärak Erituselundid : rohelised näärmed, suu juures, tundlate alusel VÄHILAADSED (sabata) Krabid · Tugev, lai pearindmiku kilp - hiina villkäppkrabi-ekskülaline ??
„Minu kui loomeisiku isikuomadused ja käitumine” Igas inimeses peitub loomingulisisus, kuid see on iga invidiidi puhul erinev. Selle erilisuse annab aga meie erinevad isikuomadused ja käitumisviisid. Iseenda isikuomadusi on raske vaadelda, sest ega me ei mõtle neile ning lihtsalt juhindume neist. Selleks, et oleks lihtsam mõista minu loovust soodustavad omadused kirjeldan ennast koos piltidega. Rahulikkus: Mind on raske ärritada ning üritan asju eelkõige läbi mõelda ning analüüsida. Loomingulisusele aitab see sellega kaasa, et suudan keskenduda pikalt ühele lahendusele ning ebaõnnestumise korral ei heitu vaid proovin edasi. Oluline toetus loomingulisusele on ka see, et ükskõik kui palju keegi mu ideed maha teeb, siis lähen lõpuni. Kangekaelsus: Minu kohta ei saa öelda põikpäine, aga kui ma olen mõnes asjas veendunud või ette võtnud, siis ma ei saa seda jätta. Olen oma tähtkujult sõnn ning tõesti kui mina oma nö sõrad olen vastu löö...
siis arvestatakse 20-25 karpi sööjale. Ühe tassitäie keedetud ja puhastatud rannakarpide saamiseks läheb vaja 20-25 karpi. 5 2. Kuningkrabi Müüakse kolme põhilist liiki kuningkrabi - punane, kuldne ja sinine. Punane on kõige nõutavam, sest on tuntud oma magusa maitse poolest. Kuldne krabi on suuruselt väiksem. Sinisel kuningkrabil on eriti suured ja rikkalikud sõrad. Kuningkrabi suurust mõõdetakse selle järgi, mitu jalga moodustab 4,5 kg (10 naela). Näiteks suurus "12-14" tähendab, et 10 naelas on 12 - 14 jalga (sõrgu sinna hulka ei arvestata). Suurused varieeruvad "6-9" ( väga suured krabid) kuni "21-24". 2.1. Värv ja kuju Kõige lihtsam viis kindlaks teha, millise krabiga on tegu, on tema värvus ja kuju. Punane kuningkrabi on punakas oranzika värvusega ja pikkade nõtkete jalgadega. Sinisel
sellist võimalust Eestis pole pakutud, ning see lööks läbi meie riigis. Meie aga võtsime selle käsile, ning soovime teile pakkuda parimat jahindus-, ja majutusteenust, sealhulgas on ka võimalik osta ka parimat jahindustooteid ja jahinduseks vajalike riideesemeid või hooldusvahendeid, et muuta teie jahilkäik parimaks ja mugavamaks , mida ealeski olete kogenud. 2. Ettevõtte üldandmed · Ettevõtte nimi ''Sõrad ja Sarved'' · Ettevõtte juriidiline vorm OÜ Sõrad ja Sarved · Aadress Eesti, Valgamaa, Pähkel 12 · Telefonid 372 58925322 · Faks - puudub · E-mail jdkasjfsöfjsö[email protected] · Juhatuse liikmed Peeter Põder, Mihkel Mutt, Meelis Mäger · Põhikapital, st aktsiakapital/osakapital Põhikapital 5000 eurot · Omanikud, nende osa kapitalist Ott, 1000 eurot , Jögen 800 eurot. · Kontaktisik, tema telefon Ott 58925322 3. Äriidee · Ärivaldkond Jahimajutus teenus
............................6 Kasutatud kirjandus..........................................7 2 Eluviis Skorpionid veedavad päeva varjualuses, niiskes kohas, harilikult kivi all või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Jahipidamine Skorpion tegutseb öösel, jahtides putukaid ja ämblikke. Saagi kättesaamiseks on skorpionil kaks näpitsataolist sõrga.
Toitumine Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi. Kui väikeses terraariumis peetakse koos palju skorpione, on täheldatud kannibalismi. Skorpion läheb jahile öösel. Eriti aktiivne on ta palaval ajal. Ta liigub aeglaselt, saba üles tõstetud, sõrad ettepoole suunatud ja pisut avatud. Ümbruskonda tajub ta peamiselt lõugkobijate püstsete karvade trihhobotriumide abil. Skorpion reageerib elava objekti puudutusele. Kui saak on suuruselt sobiv, siis ta haarab selle ja sööb ära, kui mitte, siis võtab sisse ähvarduspoosi: käänab saba pearindmiku kohale ja vibutab seda küljelt käljele. Kui saak on väike, siis muljub skorpion selle pehmeks ja neelab alla. Kui saak osutab vastupanu, siis skorpion salvab seda, sageli mitu korda.
Pojad sünnivad Videvikus rohttaimed, Austraaliasse, Cervus elaphus Mass 100-150 mais või juuni algul. aktiivne. puude oksad ja Argentiinasse jne (200) kg. Pullid koor, veetaimed on raskemad. Sõralised Õlakõrgus kuni Laiad sõrad, pikk Polügaamne. Suure Taimtoiduline: ligi Intensiivne Pullid on Põder 216 cm, ülamokk ning Jooksuaeg liikuvusega loom, 60 rohttaime- ja küttimine lehmadest Alces alces tüvepikkus pikk (kuni 40 cm) septembris vahetab 30 puu- ning vähendab tunduvalt 200...290 cm. habe lõua all
· Bioregulatoorne funktsioon (osad hormoonid on valgulise ehitusega ja reguleerivad ainevahetuslikke protsesse, nt insuliin- veresuhkrut) · Kaitsefunktsioon (antikehad (valgud) asuvad võitlusesse antigeenide (võõrkehade) vastu ning ka kiirendab verehüübimist) · Struktuurne funktsioon (karvad, küünised, kabjad, sõrad, kõõlused, suled) · Varufunktsioon (munavalge- tibule toiduks) · Transportfunktsioon (verehemoglobiin transpordib hapnikku, rakumembraani suured valgud transpordivad molekule rakku sisse/välja) · Liikumisfunktsioon (algloomade viburite ning ripsmete liikumine, tingivad nendes organismides leiduvad valgulised torukesed)
o Valgu renaturatsioon algab valgu struktuuride taastumine, on denaturatsiooni pöördprotsess. Valkude funktsioonid: 1. ENSÜMAATILINE keemilised reaktsioonid ei kulge mitte iseenesest, vaid neid on vaja kas kiirendada või aeglustada. Reaktsioonide kiirust reguleerivaid valke nim. ensüümideks. 2. EHITUSLIK kuuluvad kõikide rahuorganellide koostisesse. Näiteks karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. 3. TRANSPORT rakumembraani koostisesse kuuluvad transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. 4. RETSEPTOR mõningad valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse näiteks keele limaskesta retseptorvalgud aitavad maitset tunda. 5. REGULATOORNE hormoonid, veresuhkru sisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub kõhunäärmes. 6
Valkude biosüntees Valkudel on organismides täita palju mitmesuguseid ülesandeid. Valgud kuuluvad kõik rakuorganellide koostisse. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, sõrad ja kabjad. Seega on valkudel kõigis organismides ehituslik funktsioon. Rakumembraani kostises esinevad transpordivalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Sellele tuginedes saab järeldada, et valgud täidavad organismis transpordifunktsiooni. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. Seda nimetataksegi valgu retseptorfunktsiooniks. Tänu retseptorvalkudele liigub amööb
RELIGIOONIDE MÕJUD TOITUMISKAVADELE. RELIGIOONID SÖÖVAD EI SÖÖ HINDUISM TAIMETOIDUD-riis, mais, Veise ja teistest sarvloomadest läätsed ja kaunviljad, käkid liha söömine on keelatud, kaasa madalasordilisest jahust, arvatud sealiha- pole lubatud köögiviljad. süüa religioonsetel kui ka Piimatooted-kohupiim ja jogurt. vanaaegsete tavade kohaselt. Ei Jogurtis marineeritud söö sibulat ja küüslauku. kanapoegi.taimetoitlastele Tomatitest ja peedist keelduvad küpsetatakse köögivilju ja nad punase vävuse tõttu. Lõuna maitseainetega kohupiima. ajal ei ole kombeks juua õlut, Riis kanaga on põhit...
Sellise krevetimasinaga suudetakse toota tuhandeid odavaid krevette tunnis HOMAAR Homaar ehk merivähk ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar. Meresügavustes elava vähkide klassi suurim esindaja võib olla üle 80 cm pikk. Varem loeti homaaride sugukonda ka Homarinus capensis, kuid 1995. aastast asub see uue perekonna Homarinus all. Homaaril on viis paari jäsemeid , neist esimese paari otstes on väga tugevad sõrad . Üks sõrg on suurem ja kohastunud merisiilikute rüü ja muude molluskite karpide purustamiseks. Teine , õhem lõikesõrg , aitab kalade ja teiste saakloomade keha tükkideks jaotada. Varrelised liitsilmad tagavad avara vaatevälja .Liha poolest eelistatakse emaseid homaare ,eriti just munemise ajal . Emaste homaaride suur eelistamine siiski mingit ohtu liigile ei tekita , kuna nüüd kasvatakse neid hiigelsuurtes kasvandustes
Aminohap om*kõigi aminohapete koosti kuuluvad aluseliste omad aminorühm(-NH2)ja happeliste om karboksüülrühm(-COOH).*Keemilised erinev tulenevad sellest, et molekuli ülejöäänud osad aga varieeruvad kõigil 20 aminohappel.*2 aminhap reager mood ribosoomis nende vahele kovalentne side, nim peptiidsidemeks.*valgud ei ole lineaarsed,tasapinnalised mol,vaid omavad mitmesug ruumilisi strukt.valgu mol strk*Valkude om tulevad mol koostisse kuuluvate aminhappejääkide järjestusest ja nende hulgast.*Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku strut.*see annab ülevaate,kui palju aminhappejääke ja millises järjek on polüpeptiidahelasse lülitunud, määrab ära valgu kõik omadused*Valgu 2 järku str tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. hoiab koos vesiniksidemeid.*3 järk str moodus mol edasisel kokkukeerdumisel.On keraja kujuga ja nim on gloobul.*kõigil valkudel globulaarset 3 järk str e...
UV kiirgusel , või keemiliste ühendite toimel . Nt muna kalgendumine keetmisel v praadimisel · Renaturatsioon- toimub vaid siis kui mõju pole olnud liiga suur ja valgustruktuurid pole lõplikult hävinenud . Ülesanded :Ehituslik funktsioon , Ensüümid koosnevad valkudest , need kiirendavad biokeemilisi reaktsioone , Valgud kuuluvad kõigi rakkude koostisesse , osa hormoone on valgud , Transportvalgud , valgulise koostisega on küüned , karvad , sõrad , sarved , kõõlused , kaitse antikehad verehüümimisvalgud .valgud annavad energiat . NUKLEIINHAPPED DNA desoksüribonukleiinhape ,asub rakutuumas , kannab geenilist infot RNA Ribonukleiinhape , kopeerib ja salvestab DNA infot . Koosnevad mõlemad nukeotiididest . DNA ehitus · Sõltub nukeotiidide järjekorrast ja arvust . · On 4 erinevat nukeotiidi A sisaldab adeniini G- sisaldab guaniini C sisaldab tsütosiini
Kahe aminohappe reageerimisel moodustub peptiidside, millega ühendatakse aminohappejäägid. Enamus valke koosnevad ühest, kuid osa ka kahest sellisest ahelast. Organismides toimuvaid keemilisi reaktsioone on vaja kas kiirendada või aeglustada, seda teevad valgud, mind nimetatakse ensüümideks. Valkude ensümaatiline funktsioon on see, et süljes olev valk amülaas lagundab tärklist. Ehituslik funktsioon on see, et karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad koosnevad ainult valkudest. Rakumembraanis on transportvalgud, mis juhivad osasid molekule nii rakku kui ka sellest välja (transportfunktsioon). Retseptorfunktsioon on see, et rakumembraanis on valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulaator funktsioon on vere suhkru sisaldust reguleeriv insuliin (näiteks). Kaitsefunktsioon: veres moodustuvad antikehad mitte omaste orgaaniliste ainete vastu. Kontraktsioonivalgud on need, mis
Kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Karvastik soojematel aastaaegadel punakaspruun, talvel hallikas. Kitse sabaümbrus on aasta läbi valge, mida kutsutakse sabapeegliks. Isasel metskitsel ehk sokul on kaheharulised sarved. ... Kehamõõtmed: Tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus ~ 75 cm. Kehamass: 24...35 kg. Eluiga: kuni16 a Poegade arv: 1-2 (3) Liigi kohastumused Kaitsevärvus Kehaehitus Sõrad Sokkude sarved Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid Abiootilised tegurid: Sademed, väga lumerohke talve tõttu võivad paljud metskitsed hukkuda, sest nad ei saa toitu kätte ja metskitsede arvukus väheneb. http://www.youtube.com/watch?v=4pvw3K1g3yA Temperatuur, kuuma ja põuase suve tõttu võib välgulöögist tulekahju tekkida ja kitsed surevad. Põuasel suvel on vett raske leida ja veepudus suur, ka siis võib metskitsede arvukus
Valkude ülesanded: · ensümaatiline ülesanne sülje ensüüm amülaas lõhustab sahhariide, maomahla ensüüm pepsiin valke, kõhunäärme ensüüm trüpsiin lõhustab valke ensüümid valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust · ehituslik ülesanne kõigis rakkudes valgud organellide ehituses, lisaks nt karvad, suled, kõõlused, lihased, kabjad, suled, sõrad... karvade koostises keratiin, nahas kollageen · transportülesanne hemoglobiin transpordib hapnikku, transportvalgud rakumembraanis · retseptorülesanne alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele (toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine), retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil · regulatoorne ülesanne hormoonid insuliin ja glükagoon reguleerivad vere suhkru sisaldust, kasvuhormoon reguleerib looma kasvamist
primaarstruktuur. RENATURATSIOON: denaturatsiooni pöördprotsess. Denaturatsiooni käigus valgu ruumilised struktuurid hävivad, renaturatsiooniga aga taastuvad. VALGUD: ÜLESANDED: ENSÜÜMID- biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. VITAMIINID- bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON: amülaas- suuõõnes- valgud reguleerivad biogeeniliste reaktsioonide kiirust. EHITUSLIK FUNKTSIOON: küüned , juuksed, karvad, suled, sõrad, kabjad jne. TRANSPORTVALGUD: esinevad rakumembraani koostises, juhivad kindlat tüüpi molecule nii raku sisse kui ka välja.- ehk TRANSPORDIFUNKTSIOON Vereensüümides esinev liitvalk hemoglobin kannab hapniku kopsudest kõigisse kudedesse. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse- selles seisneb valkude RETSEPTORFUNKTSIOON. Tänu RETSEPTORVALKUDELE liigub amööb toiduosakese suunas nign kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist
Annab ülevaate kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse liitunud Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel või voltumisel kruvikujuliseks heeliksiks Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed Tertsiaalstruktuur – keraja kujuga gloobulid või niitjad fibrillid Kvarternaarstruktuur – tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel Valkude ülesanded Ensümaatiline– ensüümid vajalikud reaktsioonide kulgeks Ehituslik – karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled on ainult valgulise ehitusega Transport – transportvalgud rakumembraanides; hemoglobiin Retseptoorne – rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi Regulatoorne – valgulised hormoonid Kaitse – antikehad, epiteelkoe väljakasvud Toksiline – putukate, madude mürgid Liikumine – lihaskoe valgud moodustavad lihased Energeetiline – valkude lagunemisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g LIPIIDID Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist Veest kergemad ja hüdrofoobsed
2.Kaitseülesanne -Valgud on antikehade koostises. Antigeen on võõras aine organismis. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. Valged verelibled tunnetavad antigeene. Valged verelibled- toodavad antikehasid. Antikehad seostuvad antigeenidega. Makrofaag (suur valge vererakk) ,,toitub" fagotsütoosi teel. Makrofaag õgib kasvajarakke. Keratiin- karvade koostises olev valk. Karvad kaitsevad imetajate keha. Sõrad , kabjad, küüned , sarved- koostises valk. 3.Ehituslik ülesanne Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 4.Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud. 5. Transport ülesanne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
