tapetseerimisel, seljaosa on puust. Pintslite hoidmine Pintslid ja harjased tuleb kohe pärast töö lõpetamist ära puhastada. Neid korras hoidmata on võimatu saavutada töös head lõpptulemust. Kui töö katkestatakse lühiajaliselt võib panna töövahendid plastmasskotti nii, et nad ei puutuks kokku õhuhapnikuga ja püsiksid töökõlbulikena paari tunni vältel. Värvimisrullid Rullid on mõeldud suurte pindade värvimiseks. Rull koosneb: vars, hülss, otstes kinnitusmutrid, rullikate. Rulli parim kattematerjal on lambanahk. Kasutatakse ka kunstmaterjale, nagu polüester, akrüül, nailon jne. Pritsvärvikambrid Suletud ruum, kus toode värvitakse hästi korrastatud tingimustes Need tingimused on: hea ventilatsioon, värvipritsmete eemaldamine filtrite abil. Värvikambri temperatuuri ja õhuniiskust on võimalik reguleerida. Kambris on hea valgustus ja reguleeritavad suruõhuaparaadid. Aitäh!
IS elemendid ehk insertion sequences (800 2000 np), suht identse ehitusega, võivad lülituda väga erinevatesse kohtadesse bakteri kromosoomis või plasmiidis, näit. IS50.Iseloomustus: väikesed, alla 2500 np, suht identse ehitusega sisaldavad ainult transpositsiooniks vajalikke geene mõlemas otsas on IR järjestused (inverted repeat) ehk 9 50 bp otsmised pöördkordusjärjestused (vastassuunalised, palindroomsed) IS-elemendi insertsioonil tekivad elemendi otstes 2 13 bp pikad DR- (direct repeat) ehk otsekordusjärjestused. IS element kodeerib ensüümi transposaas, mis võimaldab transpositsiooni toimumist läbi lõika kleebi mehhanismi. Tn elemendid, iseloomustus: suuremad IS elementidest. kompleksed sisaldavad mõlemas otsas IS elementi. Tekivad, kui kaks IS elementi lülituvad lähestikku kromosoomi ja muudavad nende vahele jääva DNA lõigu mobiilseks. kodeerivad lisaks
Arvutus tulemused tabelina. rpm 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 5500 6000 6500 Tabel graafiku kujul. Voolukiiruse graafik.1 ÜLESANNE 2. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto sisselaskesüsteemis voolukiirus sisselaske kanali alguses iga 500 p/min tagant, alates tühikäigust. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm SL kanal on ovaalne, otstes poolringidega, 47x35mm, mille ristlõike pindala on 0.001645m2. Mootori töömaht on 2354cm3, seega ühe silindri ruumala on 588cm3= 0.000588 m3 Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl = 2 60 A vsl sisselaske voolukiirus(m/s) n silindrite arv kanali kohta N pöörlemissagedus(p/min) TA täiteaste Q silindri ruumala(m3) A drosseli ristlõikepindala (m2) Arvutus tulemused tabelina rpm m/s
Arvestatud ei ole laagrite höördemomente 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy (1) Varda toereaktsioonid y telje sihis Leitakse (tegelikkuses joonisega võrreldes vastupidise märgiga) Vastus tuleb negatiivne kuna rihmaratta A jõud mõjuvad zx tasapinna suhtes paralleelselt, kuid rihmaratta B jõud zx tasapinnast ülespoole. Leitakse (tegelikkuses joonisega võrreldes vastupidise märgiga) 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy (2) Varda paindemomendid telje z sihis Varda otstes põõrdemomente ei teki, paindemoment M ei teki Paindemomendi epüür Varda paine xy tasapinnas vaadates võiks välja näha midagi taolist nagu ülaltoodud joonisel Põikjõu Q epüürist võib loobuda, kuna Q mõju painde tugevusanalüüsis on tavaliselt väike. 3.3 Paindemoment kesk-peatasandis zx (1) Varda toereaktsioonid telje z sihis 3.3 Paindemoment kesk-peatasandis zx (2) Varda otstes momente ei teki, seega Leitakse moment Leitakse moment
ülemine aste on stülobaat, sellele toetub sammastik. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Samba osad: baas, tüves,kapiteel. Tüves on keskelt paisunud(entaas), kaetud kannelüüridega, kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest(ülemine). Sammaste arv allub kindlale reeglile. Pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem, lisaks üks sammas(6x13) (8x17). Talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine on friis, mis on kaunistatud reljeefidega. Templit kattis madal viilkatus. Templi otstes 3nurksed viiluväljad tümpanonid, millel skulptuurid, katuseserval liist(sima), otstes veesülitid. Sammasterea taga oli risttahukakujuline kivist seintega hämar ruum (naos), naosel oli kassettlagi. Hämaras ruumis jumalate kujud. Kreeka arhitektuuris 3stiili e. orderit: DOORIA oli vanim, lihtne ja range. Madalad, jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus. Friis koosneb triglüüfidest, millel 2 püstvaokest ja
9. DNA ahela terminaator piirkond a) alustab DNA sünteesi b) alustab RNA sünteesi c) lõpetab RNA sünteesi 10. Transkriptsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil X Järjesta järgnevad valgu sünteesi iseloomustavad etapid õiges järjekorras (10p) A Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil peptiidside. B mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. C mRNA ühineb ribosoomiga. D Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu.
a) rRNA-st b) tRNA-st c) DNA-st d) aminohappest 7. Replikatsiooni teostab ensüüm a) DNA-polümeraas b) helikaas c) RNA-polümeraas d) aminohape 8. Transkriptsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil VII Järjesta järgnevad valgu sünteesi iseloomustavad etapid õiges järjekorras D Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil peptiidside. H mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. A mRNA ühineb ribosoomiga. G Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu. E Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge.
tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmatest Narmad ehk karvad (pili) on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel. Narmad ei põhjusta raku liikumist. Narmaste abil kleepub mikroorganism seente, taimede, loomsete rakkude külge, seedekulgla hingamisteede jne epiteelile. 11. Kapselist (kihn) Kapsel on limaaine, mida produtseerib ja kihistab rakk oma pinnale. Kapsel
Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoopide tüübid: - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - skaneerivad mikroskoobid Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar. Valgusallikast tulev valgus koondatakse kondensoriga esemelaual olevale esemele. Statiivi küljes asuvate jäme- ja peenseadekruvidega saab tuubust üles-alla liigutada. Mikroskoobi kasuliku suurenduse määrab lahutusvõime. Osadel mikroskoopidel on kujutise pildistamise võimalus.
orgaanilisi aineid (annavad luudele elastsuse, 25%), luudes on 20% vett. Orgaanilised ained: valgud, rasvad. Valgud moodustavad luukoes elastseid kiudusid, rasvad on toitainete tagavara. Mineraalained: kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumiühendeid. Vananedes suureneb nende kogus luus ja elastsus väheneb. Kõhr on luust pehmem ja painduvam. Loote toes koosneb kõhrest, seetõttu ei teki sündimisel vigastusi. Kõhrkude võimaldub luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Nende rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanutel on selle asemel luukude, nende luud enam ei kasva. Normaalseks luustumiseks on vajalikud kaltsiumisoolad ja vitamiin D. Kõhr kude jääb kõrvalestades ja nina mõnes osas. Kõhrega on kaetud ka luude liigesepinnad. Luud katab pealt õhuke luudümbris, mis ühendab seda ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi luurakke. Luukude uueneb kogu elu. Kui luu murdub, hakkab
Höövelmaterjali kvaliteet Omadus AB C D Mänd, kuusk Mänd Mänd, kuusk Praod ja lõhed On lubatud On lubatud Lunatud juuspraod, üksikuid, kuid mitte üksikuid, kuid mitte kuid mitte pikemalt läbivsid juurpraod. läbivaid juuspraod. kui ½ laua Puittote otstes ol Puittoote otstes on pikkusest. Lubatud lubtud lühikesed lubatud lühikesed läbivad lõhed, kuid läbivad praod läbivad praod mitte pikemalt kui ½ laua pikkusest. Putukakahjustused Ei ole lubatud On lubatud On lubatud Mädanik Ei ole lunatud Ei ole lubatud On lubatud
447438 eKr. stiilis marmorist tempel. Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Artemise tempel See asub Pühendati Artemise Ehitatud joonia Ephesoses.Ehitati eelkäijale, stiilis, Tempel oli u. aastal 850 eKr. viljakusjumalanna 110 meetrit pikk ja Kybelele. 55 meetrit lai, seal
Kreeka templid Allar Mölder 10.klass VinniPajusti Gümnaasium Kreeka templite põhiplaanid Athena Nike tempel Tempel on joonia stiilis, amfiprostüül. Nike oli Ateena võidutooja. Türklaste aeg kanti tempel laiali, kuid saksa arheoloogid ehitasid selle taas ülesse. Apolloni tempel Dooria stiilis. Tempel asub Korintoses. Ehitatud lubjakivist, otstes kuus ja külgedel viisteist sammast. (Säilinud neist seitse) Templi keskele on ehitatud sein, mis jagab templi kaheks. Artemise tempel Oli pühendatud jumalanna Artemisele. Oli rajatud 550 e.m.a. 365.aastal e.m.a põletas selle templi maha Herostratos. Templist on jäänud alles templi mudel. Zeusi tempel Tempel asub Olümpias. Erechtioni tempel Athenale ja Poseidonile pühendatud tempel (421.a. e.m.a)
Kordamine 1. Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 2. Rannanõlv- maapina osa, mis pairneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas 3. Rand- maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab 4. Rannamoodustised- lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. 5. Rannik- rannaga piirnev maismaa ja maalaveelise mere osa 6. Järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus lainete kulutav tegevus. 7. Pankrannik kui järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis seda nim. pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 8. Kulutusrand- iseloomulik õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine (tingitud suuremast kulutusest poolsaarte otstes). 9. Rannavall- ra...
elastseid kiudusid ja rasvad, mis on põhiline toitainete tagavara. Mineraalainetest on kõige rohkem kaltsiumi, fosforit ja magneesiumi (rakuvaheaines) Vananedes rohkem mineraalaineid, luude elastsus väheneb · Luukude on sidekude, mis koosneb rakuvaheainest ja luurakkudest · Loote toes koosneb peamisel kõhrest, mistõttu ei teki enamasti lapse sünnil vigastusi. Lastel on pikkade luude otstes kõhrkude, mis jaguneb ja luud kasvavad selle tõttu pikemaks ehk toimub luustumine, mis kestab kuni 20 aastani. Luustumist ei toimu kõrvalestades · Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega, see moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad luud jämedamaks. Tagab murdunud luu kokkukasvamise · Luuümbrises on palju veresooni ja närve, mille vahendusel on luud ühenduses teiste organismi osadega.
9. DNA ahela terminaator piirkond a) alustab DNA sünteesi b) alustab RNA sünteesi c) lõpetab RNA sünteesi 10. Transkriptsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil X Järjesta järgnevad valgu sünteesi iseloomustavad etapid õiges järjekorras (10p) 4 A Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil peptiidside. 2 B mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. 1 C mRNA ühineb ribosoomiga. 9 D Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu. 10 E Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge.
LESTAD JA PUUGID KIRKE KÜLVIK 8.A 2015 LESTAD Ämblikulaadsetest lülijalgsed 0,05-13 mm. Akaroloogia Pahklestlased, süüdiklestlased, võrgendilestlased, tolmulestad ja puuklased LESTAD Kahjurputukad Paljud lestad on tähtsad lagundajad Parasiidid Elab kõikjal Neli paari jäsemeid, mille otstes iminapad https://www.youtube.com/watch?v= 47CIdUld8eQ SÜÜDIKLESTAD Imetajate ja lindude nahaparasiidid Tekitavad sügelisi Emane uuristab peremehe nahasse käike Toituvad epitermisest ja lümfist Areneb lõimetis VÕRGENDILESTLASED Toitub taimemahlast Piklik keha (o,2-1 mm) Eritavad võrgendit Nende hulgas on ohtlikke kasvuhoonekahjureid TOLMULESTAD Palja silmaga nähtamatud (0,2-0,4mm) Kõige enam leidub voodis
1. mRNA ühineb ribosoomiga metioniin ribosoom U A C A U G G U A G G A mRNA 2. mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC) 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe Met Val U A C C A U A U G G U A G G A 4. Ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminoapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside Met Val U A C C A U A U G G U A G G A 5. Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge 6. tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le 7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA Met Val Gly U A C C A U C C U A U G G U A G G A 8. Kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate
Vuuk esimese ploki kohal ja viimase ploki all tuleb alati armeerida. Aeroc ploki ladumine http://www.aeroc.ee/index.php?page=1037&lang=est Vundamendi ja esimese plokirea vahele hüdroisolatsioon. Esimene rida müürimördiga. esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Segada vastavalt liimikotil olevale juhendile sobilik liimsegu. Seejärel täita plokkide otstes olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Liimikelguga laotab liimi ühtlase kihina plokkide pinnale. Liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga. Plokke saab saega vastavasse mõõtu saagida. Murfor Tegemist on õhukese tsingitud armatuur valmisarmatuuriga (L=3,05m), Aeroc ploki abivahendid Fibo plokk Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et
Probleemküsimus: Miks on puuvõra eri osades lehed erineva suurusega? Vahtra taustinformatsioon: Vahtra võra on suur ja laiuv. Täiskasvanud puu koor on rõmeline ja vaoline, aga noore puu koor on sile ja hall. Vahtra lehed on viiehõlmalised ning lehe otstes on teravad tipud. Lehtede suurus ja pikkus on erinev. Suvel on lehed erkrohelised, aga sügise saabudes muutuvad lehed punaseks, kollaseks, oranziks ja pruuniks. Vahtra viljad on huvitava kujuga ning neid on võimalik panna ninale. Vaher esineb leht- ja segasalumetsades enamasti alumises puurindes koos saare ja tammega. Ta on külmakindel ning hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Vaher on mullastiku suhtes nõudlik, ta eelistab liivsavimuldi, mis on viljakad, huumusrikkad ja niisked.
kihtidesse, mida nimetatakse lootelehtedeks kolmest lootelehest arenevad elundid ja elundkonnad kolmanda rasedusnädala lõpul on elundkonnad arenema hakanud loote elundkondade areng jätkub ning loode kasvab kiiresti 7.Mis on: Ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast Ontogenees – isendi areng viljastumisest surmani Apoptoos – kontrollitud rakusurm Rakutsükkel – raku eluring ühest jagunemisest teiseni Telomeer – DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes Telomeraas - kromosoomi otstes asuv DNA ahela piirkond DNA replikatsioon – DNA jagunemine kaheks Haploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad ühes korduses Diploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses Menstruatsioon – emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine Hermafrodiit - organism, kellel on olemas nii emas-kui isassugurakke tootvad organid
selle uuesti üles. Artemise tempel Üks seitsmest maailmaimest. On pühendatud jumalanna Athenale. Rajatud 550 e.m.a. 365 e.m.a. põletas selle templi maha Herostratos. Templist on alles selle varemed On loodud mudel Türgis, Istanbulis. Artemise templi varemed Artemise templi mudel Türgis Apolloni tempel Dooria stiilis. Tempel asub Deloses, mida peeti mitmete kreeka jumalate sünnikohaks. Ehitatud lubjakivist, otstes kuus ja külgedel viisteist sammast (säilinud vaid seitse) Zeusi tempel, asub Olümpias Hera templid Paestumis Herale ehitati mitmeid templeid. Kõige paremini säilinud templid asuvad Itaalias, tolleaegses Paestumi linnas. Hera oli Zeusi naine. Erechteioni tempel Athenale ja Poseidonile pühendatud tempel, 421 e.m.a. Poseidoni tempel Asub Paestumis (Lõuna- Itaalia) 450 e.m.a. Varase dooria stiili näide Hephaistose tempel Dooria stiilis
27.Soojusjuhtivus 1. Soojusjuhtivuse seadust on matemaatilisel kujul mugav formuleerida, vaadeldes soojuse levikut homogeenses vardas pikkusega ja ristlõike pindalaga S. Katse näitab, et kui varda otstes on fikseeritud erinevad temperatuurid T1 ja T2, siis varda ristlõiget läbib soojusvoog intensiivsusega , kus võrdetegur k on varda materjali iseloomustav konstant, mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks. See on ainus parameeter, mida on tarvis aine või materjali soojusjuhtivuslike (või ka soojust isoleerivate) omaduste spetsifitseerimiseks. 2. Soojusjuhtivustegur- Soojusjuhtivustegur (U) näitab mitu vatti soojusenergiat läheb läbi
Silmapaistvam ehitis Akropoli keskel asuv Parthenon on jumalanna Athenale pühendatud ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel. Parthenon valmis 447438 eKr Periklese algatusel, ehitustöid juhtis Pheidias. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitusmaterjaliks oli 16 km kaugusel asuvast Pentelikoni mäest saadud marmor. Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Nende läbimõõt oli 1,9 m ja kõrgus 10,4 m. Ülemiselt trepiastmelt mõõdetuna on Parthenon 30,9 meetrit lai ja 69,5 m pikk. Siseruum ehk cella oli 19,2 m lai ja 29,8 m pikk. Silmapaistvam ehitis Templi sees asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Parthenoni tempel on kaunistatud reljeefidega. Reljeefid kujutasid lugusid kreeka müütidest
on seotud mitmesuguste manifestide, pamflettide ja poliitiliste platvormidega. Tsehhovi austajana oli Stoppard juba ammu plaaninud tsehhovlikku ,,vene näidendit", milles ei toimuks näiliselt midagi, kuid kõik oleks siiski pingeline ja dramaatiline. ,,Utoopia" keskmes on inimsuhted, ideaalide põrkumine tegelikkusega, moraalne küpsemine. Eksiilis viibivate vene intelligentide teed ristuvad erinevates Euroopa otstes. Tegevus toimub ajavahemikul 1846 kuni 1852 Moskva lähistel mõisas, Saksamaal Salzbrunnis, Pariisis, Dresdenis ja Nizzas. "Laevahuku" keskne tegelane on Aleksandr Herzen, mõjukas vabamõtleja, toimetaja ja publitsist, kes elab pagulasena välismaal ja asutab Londonis vaba vene trükikoja ning annab välja almanahhi "Põhjanael" (Poljarnaja Zvezda) ning ajalehte "Tornikell" (Kolokol). Lisaks on teisigi ajaloolisi tegelasi, nagu Turgenev, Belinski, Bakunin, Marx jt
juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). Pooljuhtseadised (dioodid, transistorid, kiibid) Vastupingestatud pn-siire +N / P- (MIINUSED/PLUSSID) Päripingestatud pn-siire -N/ P+ (MIINUSED PLUSSIDE POOLE/PLUSSID MIINUSTE POOLE) Pingestamata pn-siire N/P (MIINUSED/PLUSSID) 8. Vahelduvvoolu tekitamine. Laengukandjad võnguvad. Voolutugevus muutub perioodiliselt. Kui mingis mähises magnetvoog muutub, tekib emj, same mähise otstes pinge. Generaatori tööpõhimõte. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektronmagnetvälja energiaks. Sisaldab magnetvälja tekitavat seadet ja juhtmemähist. 9. Vahelduvvoolu transport. Trafo tööpõhimõte. Trafo on seade pinge ja voolutugevuse muutmiseks püsival sagedusel. Koosneb kahest mähisest, mis keritud ühisele südamikule. 10. Vahelduvvoolu võrk kodus. Voolukaitsmed. Faasi- ja nulljuhe. Kaitsemaandus 11
JUHIVAD SELLE EDASI VÄLIMISTESSE RIIETE KIHTIDESSE • TOPELTRIIDEST ÕLAOSA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS KUSTUTUSRIIETUS • VÄLISKIHT • NIISKUSBARJÄÄR • TERMOVOODER ENAMKASUTATAVAD KUSTUTUSRIIDED KOOSNEVAD KAHEST OSAST: • PÜKSID • JAKK PÜKSID KOOSNEVAD: • PÜKSTE OSA • TRAKSID • LUKK • TASKUD • PÕLVETUGEVDUSED • HELKURID JAKK KOOSNEB: • JAKI OSA • HÕLMADE KINNITUS (LUKK, NÖÖBID VM) • KAPUUTS • KAELUS • VARRUKA OTSTES OLEVAD SOONIKUD • TASKUD • TUGEVDUSED • HELKUR-RIBAD KIIVRISUKK • SUKK KATAB KOGU PEA,VÄLJA ARVATUD NÄO OSA SILMADEST SUUNI • SEE OSA NÄOST KAETAKSE SUITSUSUKELDUMISEL HINGAMISAPARAADI MASKIGA • SUITSUSUKELDUMISEL ASETATAKSE SUKK KINDLASTI HINGAMISAPARAADI MASKI ALLA TULETÕRJEKIIVER 1. KIIVRIKEST 2. SISEMISED REGULEERIMISRIHMAD 3. KLAASI FIKSAATOR 4. KAELA TOED 5. MASKI KIIRKINNITUSE KOHAD 6. NÄOKAITSEKLAAS 7. „PRILLID“ TULETÕRJEKINDAD
Liinil on ühtlane täituvus ja suurem regulaarsus (sõidukite liikumise vastavus sõidugraafikule). Radiaalliini puudused: ümberistumise vajadus sõitjate jaoks, kelle sõidueesmärk on kaugemal kui linna tsenter. Samuti on vaja kohta ümberpööramiseks linna tsentris, sellega on sageli raskusi. Kõige suurem puudus on see, et ekspluatatsioonikiirus väheneb, tööaeg suureneb, kuna seisuajad puhkuseks sõidukijuhtidele otstes tõstavad ringiaega. Diametraalliini eelised: aitavad vähendada ümberistumisi, mis annab sõitjale ajakulu säästu Sobivad suurte, ühtlaste voogude puhul kogu trassi ulatuses ja mõlemas suunas. Diametraalliini puudused: Diametraalliin on õigustatud suurte, ühtlaste voogude puhul kogu trassi ulatuses ja mõlemas suunas. Kui see tingimus ei ole täidetud, siis on diametraalliini organiseerimine ebaefektiivne, õigustamata
Silmapaistvam ehitis Akropoli keskel asuv Parthenon on jumalanna Athenale pühendatud ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel. Parthenon valmis 447438 eKr Periklese algatusel, ehitustöid juhtis Pheidias. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitusmaterjaliks oli 16 km kaugusel asuvast Pentelikoni mäest saadud marmor. Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Nende läbimõõt oli 1,9 m ja kõrgus 10,4 m. Ülemiselt trepiastmelt mõõdetuna on Parthenon 30,9 meetrit lai ja 69,5 m pikk. Siseruum ehk cella oli 19,2 m lai ja 29,8 m pikk. Silmapaistvam ehitis Templi sees asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Parthenoni tempel on kaunistatud reljeefidega. Reljeefid kujutasid lugusid kreeka müütidest. Seda peetakse Vana-
KÄEVÕRUD Keskmisel rauaajal on kantud pronksist ja hõbedast käevõrusid, mille eeskujud pärinevad peamiselt balti aladelt. Rohkesti on leitud jämenevate otstega võrusid. Need on kuusnurkse, teravovaalse, trapetsi- või rombikujulise ristlõikega ja sageli kaunistatud. Ornament jaotub üldiselt tahkude kaupa ja koosneb peamiselt ringidest, lipsukestest, rombidest või kolmnurkadest. Iseloomulikud on motiivide vööndid ja kokkujooksvad read, tihti esineb siksakki. Mõnikord on käevõrude otstes pikirenn. Teine enamlevinud tüüp on kolmnurkse ristlõikega massiivsed keskharja ja äärerantidega võrud. Need on sageli hõbedast. Osa neist on kaunistatud ringide, poolringide ja täketega. Kasutati ka spiraalvõrusid ja laiemaid õhukesi lameda, lamekumera või pikiharjaga käevõrusid. Need on otstelt, harvem kogu pinnalt kaunistatud täis- ja poolsilmade, täkete ning joontega. Eelviikingiajal levisid Soome
1 Väändemoment Väändemomendi epüüri koostan lõikemeetodit kasutades (arvestamata jätan laagrite hõõrdemomendid). TAB=M=21,9 Nm(-) Joonis 4. Väändemomendi epüür 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy Joonis 5. Varda toereaktsioonid y telje sihis Paindemomendi epüüri koostan lõikemeetodiga. Varda paindemomendid telje z suhtes: Kuna varda otstes pöördemomente ei mõju, siis punktide A ja B pöördemoment võrdub nulliga. M Az=0 M Bz=0 +¿ M Ez=F Ay∗AE=365,1∗0,16 ≈ 58,5 Nm ¿ −¿ M Cz=F B∗CB=365,1∗0,32≈ 116,9 Nm ¿ Joonis 6. Varda paindemomendid z-telje suhtes 3.3 Paindemoment keskpeatasandis zx Joonis 7. Varda toereaktsioonid z telje sihis Leian varda toereaktsioonid z-telje sihis. Pöördemomentide summa pukti C suhtes:
● KOODIPÄIKE: initsiaatorkoodon- AUG mRNA-s; stoppkoodon- ei kodeeri aminohappeid (UAA, UAG, UGA) ○ koodon- mRNA-s ○ antikoodon- tRNA-s ● ETAPID: 1) mRNA ühineb ribosoomiga; 2) mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul; 3) ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe; 4) ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside; 5) dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge; 6) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (III) tRNA-le; 7) ribosoomi siseneb kolmas tRNA; 8) kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside; 9) …
Luuümbis on kõiki luid kattev sidekoest kest, mis liigestes asendub kõhrega. Luuümbris sisaldab luumoodustusrakke e osteoblaste, mis on vajalikud luu kasvuks ning taastumiseks. Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Käsnollust leidub lühikeste luude ja lameluude © EeeOoo (rinnaku) seesmistes osades ning pikkade luude (reieluu) otstes. Plinkollusest on kõikide luude välimine kiht. 6. Luude keemiline koostis ja füüsikalised omadused Luud koosnevad: mineraalainest 55% , orgaanilistest ainetest 25% ja veest 20%. Mineraalained (Ca, P, Mg , soolad) annavad luudele kõvaduse, orgaanilise ühendid (valgud ja rasvad) painduvuse ja elastsuse. Noorel loomal on orgaaniliset ja anorganilist ainet luudes võrdselt, vananedes muutuvad luud hapramaks. 7. Luude seostumise vormid
Mikroskoopilistest seentest on enimtuntud pärmseened, pagaripärmi (ümara väliskujuga üherakuline kottseen, paljuneb pungumise teel) kasutatakse taigna kergitamiseks. Pärmseeni kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamiseks. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomarakulgi, taimedele omased plastiidid ja vakuoolid puuduvad. Väliskujult on üherakulised pärmseened ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nende otstes olevate avade kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuumad ühest rakust teise. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Ehituselt on seenerakk ümbritsetud membraaniga, mida ümbritseb kitiinist rakukest (kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju, on gaaside ja vedelike poolt mõlemas suunas läbitav). Keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud
Kaitsehaiguste eest ninaõõnes ja hingetorus filtreerivad ripsmed, sülg, higi, pisaravedelik, maomahl, mittepatogeensed mikroorganismid, immuunsüsteem Immuunsuse vormid: tsellulaarne immuunsus (tapjarakud, hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga), humoraalne immuunsus (antikehad seonduvad patogeeniga, neutraliseerivad selle ning märgistavad ta hävitamiseks fagotsüütide poolt) Allergia e ülitundlikkus, allergeen, kõigesuhtes, võibad kashjustada elundeid, Vananemine DNA otstes telomeerid mis poolduvad, kriitilises pikkuses enam mitte, organism hakkab ,,kuluma", keskonnategurid, *juuste hõrenemine *nägemise, kuulmise halvenemine *kopsumahu vähenemine *naha elastsuse vähenemine *luude hõrenemine *seedehäired *lihasjõu vähenemine *võimetus *
20. sajandi algul tuli moodi must sukman. 19. sajandi esimesel poolel kuulus setu naiste ja neidude valge ülikonna juurde arhailine valgest linasest puusapõll. Sajandi teisel poolel see kadus, selle asemele ilmus etteseotav poeriidest või linasest põll. Peaehteks oli pidulikul puhul vanik, kuklas rippuvate siidpaeltega. Igapäevaselt kanti valget pearätti. Abielunaise peakate oli pikk käterätikutaoline linik, mille otstes olid värvilised triibud, sissekootud kirjad, tikand, narmad ja pits. Särkide kaunistused olid 19. sajandi esimesel poolel punase lõngaga tikitud või sisse kootud. 19. sajandi lõpul lisandus sellele sissekootud taimornament. Setu naiste uhkuseks olid rohked ja mitmekesised hõbeehted. Need moodustasid kogu varanduse. Sõlg saavutas erakordsed mõõtmed. Lisandusid hõbekeed. Kogu ehtekomplekt kaalus 2-6 kg. Mehe ülikonna põhiosad olid särk, püksid ja vöö
tammeokstega tekkel - on mustast sametist põhjaga, rumm on kahevärvilisest kalevist - roheline ja valge. Tekli põhjale on õmmeldud valgest paelast rosett, mille keskel on valges tikandis kolmnurga ja sirkli kujutis - tehnika sümbolina, kuna korp! asutati tehnikateaduste üliõpilaste poolt tsirkel - on monogrammiks kujundatud tähekombinatsioon VCFT (Vivat Crescat Floreat Tehnola) värvilindid särped - on laiad korporatsiooni värvivööd, narmad otstes värvirapiirid - on tseremoniaalsed rekvisiidid Korporatsioon Tehnola lipp Värvide tähendus must - kohusetruudus roheline - noorus valge - lakkamatu püüe edu poole Kasutatud kirjandus http://www.tehnola.ee/?sisu=ajalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Korporatsioon_Tehno la AITÄHH KUULAMAST !
1.Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. 7. Mineraal ained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised Lihasgrupp Suuremad Ülesanne ühendid aga elastsuse. lihased 3.kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade Pealihased Mälumislihased, Liigutab luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. miimilised alalõualuud. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu lihased Muudavad näo pikemaks. Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ilmet. ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris Kaelalihased Paljud väikesed Liigutavad pead
· Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb peamiselt kõhredest. Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas, aga luude rakud uuenevad koguaeg. Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine. Luustiku funktsioonid; · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · Mineraalainete talletaja · Vereloomeelund · Rasvade talletaja Liidused- liikumatud luudevahelised ühendused (sidekoelised, kõhrliidused, luuliidused) Liigesed- pidev ühendus luude vahel katkenud, on kahe või enama luu liikuv ühendus
−21.5333 𝐹3𝑧 { 6.5333 } 296.951 −220.153 −337.500 𝑤2 14 2 10 ∙ [−220.153 958.571 315.000 ] {𝜑2 } = {−21.5333} −337.500 315.000 630.000 𝜑3 6.5333 𝒘𝟐 = 𝟎. 𝟎𝟎𝟏𝟒𝟎𝟗𝟕𝟐𝟔; 𝝋𝟐 = −𝟎. 𝟎𝟎𝟎𝟐𝟏𝟗𝟏𝟐𝟔; 𝝋𝟑 = 𝟎. 𝟎𝟎𝟎𝟗𝟔𝟖𝟒𝟕𝟕 7. Sisejõudude M ja Q arvutus elementide otstes sõlmpunktide siirete abil 55.897 −117.347 −55.879 −117.347 0 𝐹 (1) 2 = 10 ∙ [ −117.347 328.571 117.347 164.286 ] ∙ { 0 } −55.879 117.347 55.879 117.347 0.001409726 −117.347 164.286 117.347 328.571 −0.000219126 −5.306 = { 12.943 } 5.306
juures. · Plaadi pind on sile, karestatud või reljeefne. · Võib olla glasuuritud, glasuurimata või osaliselt glasuuritud. 12. KVARSTVINÜÜLPLAAT · Plaadiks lõigatakse PVC kate mille täitmiseks kasutatakse kvartsliiva. 13. KULUMISKIHT põrandakatte pealmine kiht, mille ülesanne on vastu võtta kogu kulumiskoormus ning mille kuludes materjali värv ja muster ei muutu. 14. LAUDPARKETT · Külgedel ja otstes sulunditega kihilistest laudadest kate, mille pinnakiht on vastupidavast täispuidust. · Vahe või alakiht täispuidust või puitplaadist. 15. SPOONPARKETT · Laudparketi analoog, mille pealmine väärispuidust pinnakiht on asendatud õhema puiduspooniga. 16. MOSAIIKPARKETT · Üksikutest viimistlemata parketilippidest mustriline põrandakate. · Paigaldamise lihtustamiseks on eelnevalt valmisplokkides alusvõrgule liimitud.
on visad ja töökad; me keskaegse rikkuse, 700-aastase orjapõlve, lühikese iseseisvuse ning Nõukogude okupatsiooni poolt raskeks muudetud ajalugu on muutnud rahvast tugevamaks ning ühtehoidvamaks. Võõrvõimu ikkele hoolimata on säilinud kultuur isegi siis, kui selle alalhoidjaid on alla miljoni. Pikk kannatuste rada viis lõpuks välja omariikluseni, mis on ülim võit hoolimata sellest, et Eesti nimi ei ole tootmisriikide loetelu eesotsas või ei ole kaugemates maailma otstes pea kellegi kõrvu jõudnud. Kui keegi tuleks mulle ütlema, et mu koduriik on vaene, viiks ma ta jalutama Tallinna vanalinna ning jutustaks pikalt meie rahva kannatustest, kultuuriloost ja tänapäevast. Olen kindel, et Eestimaal elades pole võimalik seda hoiakut kaua hoida, kuna just oma läinud, praeguste ja tulevaste elanike poolest oleme tohutult rikkad ja jääme selleks alati. Laura Kassin 10.a klass
Tänapäeval mängivad klavikordi eeskätt renessanss-, barokk- ja klassitsismiaegse muusika fanaatikud. Klavikord on tähelepanu äratanud ka teistes muusikastiilides, näiteks rockis on klavikordist arenenud clavinet, mis sisuliselt on elektriline klavikord. Klavikordis jooksevad enamasti ühepikkused keeled põiki läbi nelinurkse kõlakasti vasakult paremale häälestuspulkade ehk virbliteni. Enne häälestuspulki ületavad keeled kõvera puust roobi. Klahvide mängijast kaugemates otstes on väikesed messingist plaadikesed. Keeled, mis on tavaliselt messingist või messingi ja raua sulamist, on kinnitatud kahekaupa ühele helikõrgusele nagu ka näiteks lautol või mandoliinil. Kui klahv alla vajutatakse, lööb metallist plaadike keeli altpoolt. Erinevalt klaverist ei põrku plaadike kohe keeltest eemale, vaid jääb nendega kontakti kuni klahv vabastatakse. Plaadike käitub samaaegselt sadula ja heli tekitajana. Heli tugevust saab varieerida muutes löögi tugevust
Isotoonilisel kontaktsioonil ei muutu lihase pinge Jala luud: tibia, fibula, femur T-torukese funktoon lihaskontsentraltsioonil on juhtida aktsioonpotentsiaali lihasrakku Luuaines on enam valku Müoglobiini funktioon lihaskoes: reservhapniku säilitamise koht Skeletilihasraku funktsionaalseks üksuseks on: sarkomeer Jagunemsvõimelistest kõhrerakkudest koosnevad epifüüsiplaadid asuvad: diafüüsi otstes, ... Motoorseid närviimpulssi vahendavad sarkolemmile: motoorsed lõpp-plaadid Nendest protsessidest toimub aeroobselt: rakuhingamine, ATP süntees Kehatasandeid tähistavad terminid: frontaalne, sagitaalne Skeletilihasrakus paiknevad struktuurid: müofibrill, aktiini ja müosiini filament Kudedest koosnevad elundite osad: parenhüüm, epiteel, limaskest ATPaasne aktiivsus on müosiini peal Peened müofilamendid ei paikne l-vööndis
· Toimumisaeg: kogu raku elutegevuse vältel · Komplementaarsus: mRNA: AUGC tRNA:UACG · Vajatakse: - Energia(ATP) - Aminohapped - RNA molekule(kõiki kolme tüüpi) - Ensüüme - Valgulisi faktoreid · Etapid: - mRNA ühineb ribosoomiga - esimene tRNA molekul seondub mRNA initsiaatorkoodoniga - ribosoomi siseneb teine tRNA - kahe tRNA otstes oleva aminohappe vahele sünteesitakse peptiidside. - Tekkinud dipeptiid vabaneb initsiaator tRNA küljest ja jääb teise tRNA külge - Ribosoom nihkub edasi - Ribosoomi siseneb kolmas tRNA jne. - Translatsioon lõppeb kui ribosoom jõuab üheni kolmest stoppkoodonist · Tulemus: esmases struktuuris lihtvalk Geneetiline kood on seaduspärasuste süsteem mille abil nukleotiidi järjestuses olev info viiakse üle aminohappeliseks järjestuseks.
=1.0±jx, milles konstantne SWR ring lõikub ringiga, mille aktiivtakistus R=1 ehk on võrdne liini lainetakistusega. Lugesime diagrammi servalt nihke suuruse lainepikkustes ning arvutasime vastava nihke mm-tes. 0,17 - 0,132 = 0,038 l1= 442mm*0,038+442mm = 458,796mm c) Lühisliini pikkuse leidmiseks määrasime Zx reaktiivtakistuse Xx. Viimase kompenseerimiseks valisime liinile lülitatava lühise pikkuse sellise, et tema otstes realiseeruks reaktiivsus Xx. Selleks leidsime lühise takistuse diagrammil, teisendasime juhtivuseks ning liikusime sealt edasi generaatori poole punktini Xx. Saadud nihke teisendasime mm-ks. L2=L2'* + /2=266,9mm L2´=0,354-0,25=0,104 c) Koostasime vastava sobitusskeemi reallselt ja mõõtsime uue seisulaineteguri. L1=458,796mm ja L2=266,9-75=191,9mm Mõõtsime uued Umax ja Umin. Umax=52V Umin=14V SWR=SQRT(Umax/Umin)=SQRT(52/14)=1,927 4.Kokkuvõte ja järeldused
F Ay AC + F By CB 9167 0,15+1568 0,45 F Dy = = =6935,5 6936 N CD 0,3 M D=0 -F Ay AD+ FCy CD-F By DB=0 pöördemomentide summa D suhtes F Ay AD + F By DB 9167 0,45+ 1568 0,15 FCy = = =14534,5 14535 N CD 0,3 2.1.2 Varda paindemomendid telje z suhtes M Az=M Bz=0 varda otstes pöördemomente ei mõju +¿ M Cz=F Ay AC =9167 0,15=1375 Nm ¿ -¿ M Dz =F By DB=1568 0,15=235 Nm ¿ 2.2 Paindemoment kesk-peatasandis zx FD z x FCz FBz
peamised 109 sümfooniat. Siis, kui valiti audoktoriks, kirjutas oxfordi sümfoonia. ,,Üllatussümfoonia", ,,Lahkumissümfoonia", kõige tuntum on ,,Kellasümfoonia" 2. Haydn on uue klaverimängu stiili väljaarendaja. 18. sajandi teisel poolel levis Euroopas uut tüüpi klaver- Viini klaver. Klavessiini ja klaveri erinevus: klavessiinil on keelte otsas plekktorud, mis heli võnkumisel annab plekilise terava kõla. Klaveril on keelte otstes vildiga vooderdatud pedaalid. Maheda kõlaga. 3. Haydn kirjutas ka lavamuusikat. 1 ooper ,,Apteeker" 4. Oratooriumid ,,Maailma loomine", ,,Aastaajad". ,,Maailma loomise" aluseks on piibli legend, mis kujutab kolmes osas maailma loomist. See toimus 7 päevaga. 1. osas on muusika, mis kujutab eluta loodust. 2. osas kujutab loomi ja linde. 3. osas tuleb juba inimene. Peategelane on jutlustaja, kes räägib elust, mis laulus toimub
tRNAde struktuur ja funktsioon. tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. Struktuur tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa - õlga ja 4 üksikahelalist piirkonda - lingu, mis paiknevad vastavate õlgade otstes. tRNA molekuli otsad asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv kaksikahelaline osa kannab nimetust "aktseptor- õlg", selle 3' otsa paardumata nukleotiididele liidetakse estersidemega aminohape. Aktseptor-õlg on 7 aluspaari pikk. T-õlg (ka TC õlg) on saanud oma nime tänu modifitseerunud nukleotiididele, mis asuvad T-lingus. Need nukleotidid on ribosüültümidiin T ja pseudouridiin . T-õla pikkus on 5 aluspaari, T-lingu pikkus varieerub harilikult 7-9 nukleotiidi ulatuses
Seened on iseseisev riik. Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine 1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga 2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangib vett, mineraalaineid ja kaitseb taime. Taim aga annab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
