Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"püsisoojasus" - 48 õppematerjali

püsisoojasus - on teatud selgroogsete võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna temperatuurist.
thumbnail
2
doc

MAKROEVOLUTSIOON

Makroevolutsioon + näited makroevolutsioon- makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk...

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
29
pptx

Kõigusoojasus ja püsisoojasus, raskete aegade üleelamine

Raskete aegade üleelamine. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cyanocitta-cristata-004.jpg Karl Pütsepp 2014 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BYSA 3.0" alusel. Sissejuhatus Õpiku teemad "Miks on hea, kui keha on soe?" ja "Kuidas rasked ajad üle elatakse?" (lk 98 ­ 105) Tv lk 44 ­ 47 Loomade jaotamine kehatemperatuuri keskkonna temperatuurist sõltuvuse järgi Loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist, nimetatakse kõigusoojasteks. Loomi, kelle kehatemperatuur ei sõltu keskkonna temperatuurist, nimetatakse püsisoojaste...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Evulutsiooniteooria kujunemine

* tõelised lehed ­ fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD 300-350 milj a tagasi 280-300 milj a tagasi * paljunemine seemnetega * kehasisene viljastumine KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD ­ 150 milj a tagasi · lennuvõime · püsisoojasus INIMENE- ~2milj a tagasi · Elu on alguse saanud lihtsa ehituse ja talitusega olestest...

Bioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
2
doc

EVOLUTSIOON

e)paljasseemnetaimedel sõnajalgtaimede ees: koed on rohkem eristunud, paljunemine f)õistaimedel paljasseemnetaimede ees: õies on seeme kaitstud keskkonnam eest, kohastumusi rohkem (seemnete levitamisel, tolmlemisviisidel) g)roomajatel kahepaiksete ees: kehakate on soomuseline(ei lase nahal kuivada), siseehitus on keerulisem(kopsud), toimub kehasisene viljastamine(on tõenäolisem) h)lindudel roomajate ees: tiivad, lendamine(õhus rohkem ruumi), püsisoojasus , täiuslikult arenenud vereringe, kopsud, süda, suled katavad keha. i)imetajatel roomajate ees: imetajad on püsisoojased(ei sõltu ümbritsevast temperatuurist), välja arenenud vereringe, hingamiselundkond, keha katab karvkate, järglased arenevad kehasiseselt(emakas), poegi toidetakse ema piimaga....

Bioloogia
169 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Evolutsioon

Elu päritolu 3 seisukoht: 1.on toimunud elu algne loomine 2.elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3.elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 3,7-4a. Füüsikaline ev- 15mld.a. elementaarosakestest tekivad aatomid ja lihtsad molekuli(H;He) ­ ,,Suur pauk" (universum hakkas 13,7mld a.t. kujuteldamatult tihedast olekust pahvatuslikult paisuma) Keemiline ev-lihtsatest mol.moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.(aminohapped-polüaminohapped-polümeerid)=ei võrdu algeliste elusolestega! Atmosf.puudus vaba hapnik. Atmosfääride omavahliste reakts.tulemusel moodustusid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohap,nukleotiidid, monosah). Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polüm.liitusid püsivateks polüm.kogumikeks, mis oliud ümbritsevad kk-st eraldat...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Üldbioloogia konspekt (2. osa)

taimede väljumine veest maismaale soontaimede kujunemine paljunemine eostega kaheliviljastumise kujunemine õistaimedel 3) loomadel: heterotroofse ainevahetustüübi kujunemine närvisüsteemi kujunemine erinevate elundkondade kujunemine aktiivse kulgemisvõime kujunemine aktiivne kulgemine ehk liikumine keskse toese kujunemine (seljakeelik või selgroog) keshasisene viljastumine püsisoojasus emakasisene areng ja sünnitus B. Uuest tüübist lähtuv kohastumine (adaptatiivne radiatsioon) erinevatesse elukeskkondadesse: 1) bioloogiliste eeliste olemasolu 2) vabade ökonisside olemasolu ehk keskkond, kuhu saab levida Makroevolutsioonis saame eristada kahte muutust: 1) Evolutsiooniline progress Suurem eristumine bioevolutsioonis ­ toimib kõikidel tasanditel: o genoomitasandil ­ unikaalne ja korduv...

Üldbioloogia
90 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Üldbiloogia

Sahhariidid e suhkrud, lipiidid e rasvad, valgud, nukleiinhapped (DNA,RNA), vitamiinid. 6. Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. · pH tase Happesus, enamusel neutraalne (7) · Vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon · Püsisoojasus Ainult imetajad ja linnud. · Kõigusoojasus Teiste selgroogsete (kalad, kahepaiksed, roomajad) ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida. Veelgi enam sõltuvad väliskeskkonnast ainuraksed, kuna nende ainevahetus on veel algelisem. 7. Elusorganismid reageerivad ärritusele. · Ainuraksed kasutavad välismembraanis olevaid molekule ... mis annavad infot väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ning organism reageerib vastavalt ärrituse...

Üldbioloogia
101 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Evulutsiooniteooria kujunemine

* tõelised lehed ­ fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD 300-350 milj a tagasi 280-300 milj a tagasi * paljunemine seemnetega * kehasisene viljastumine KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD ­ 150 milj a tagasi · lennuvõime · püsisoojasus INIMENE- ~2milj a tagasi · Elu on alguse saanud lihtsa ehituse ja talitusega olestest · Evolutsiooni vältel on ilmunud Maa elukonda üha keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismid...

Bioloogia
68 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

§ Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. See hormoon aktiviseerib rakkudes ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Tekkinud glükoos läheb verre. Nälgimise korral hoitakse veresuhkrusisaldust vajalikul tasemel rasvasid ja kehavalke lagundades. v Soojusregulatsioon § Inimene on püsisoojane organism, ~37´C. Püsisoojasus põhineb soojuse tootmise ja loovutamise tasakaalus. § Soojuse kaotamine: o soojuskiirgusena; o vee aurustumise teel, o soojusjuhtivuse teel, näiteks tooli; o soojuse siirdamise ehk konvektsiooni teel, näiteks vette ja õhku (tuulega soojuskadu suurem). § Vees on soojuskadu palju suurem, kuna vesi on parem soojusjuht kui õhk. Riided vähendavad soojuskadu, tekitades liikumatu õhukihi....

Bioloogia
137 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Evolutsiooniõpetus

a. tagasi 150 mln. a. tagasi KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD LINNUD · · Õite ja viljade esinemine · · · · Lennuvõime Püsisoojasus · · Püsisoojasus · · Areng emaüsas 2 miljonit aastat tagasi INIMENE Vanaaegkonna eel ja algusel arenes elu vees. Ka praeguse Eesti alasid kattis sel ajal meri ­ Paleobalti meri. Ordoviitsiumi ja siluri ajastutel meres elanud vetikatest, ainuraksetest,...

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

* paljunevad eostega * paljunemine vees * tõelised lehed ­ fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD 300-350 milj a tagasi 280-300 milj a tagasi * paljunemine seemnetega * kehasisene viljastumine KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD ­ 150 milj a tagasi · lennuvõime · püsisoojasus INIMENE- ~2milj a tagasi · Elu on alguse saanud lihtsa ehituse ja talitusega olestest · Evolutsiooni vältel on ilmunud Maa elukonda üha keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismid...

Bioloogia
407 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Bioloogia konspekt (12. klass)

Liigi nimi on Homo sapiens. Inimese kui imetaja tunnused Imetaja tunnused inimesel: · Hästi arenenud aju ja ajukoor, mis võimaldab keerukaid tingitud reflekside kujunemist. Inimesel on hea mälu ja arenenud meeled. · Sisenemine viljastumine, loote arenemine emakas, sünnitamine, imetamine ja poegade hoole. · Inimesel on imetajaga sarnane ainevahetuse tase, püsisoojasus , kinnine vereringe, kaasi vahetus kopsudes ja sarnaseid haigustekitajaid. · Inimesel on keerukas sotsiaalne käitumine. Nagu imetajatel. Inimese liigitunnused Omapära võrreldes primaatidega on esiteks ajumaht. Püstine kehahoid, kõnnak kahel jalal, mida võimaldab skelet ja lihased. Miite see Soome sigimine. Aeglane areng ehk neoteenia, mis võimaldab keerukate tingitute reflekside kujundamisel. Sotsiaaldsed suhted(keerukad muutuvad suhted). Oskus valmistada tööriistu ja oskus kasutada...

Bioloogia
362 allalaadimist
thumbnail
6
docx

9. klassi bioloogia

Notosaurused ­ loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad Plakodondid ­ töntsakad roomajad, kes toitusid kividele kinnitunud limustest Luukalad ­ sellesse rühma kuulub suurem osa kõrgemaid kalu, kaasa arvatud tänapäeval kõige sagedamini esinevad pärisluused ­ ahvenad, haugid, särjed jt Imetajad ­ 200 miljonit aastat tagasi, kõrgeima arengutasemega selgroogsed, toidavad poegi piimanäärmete nõrega ­ emapiimaga, püsisoojasus , areng emaüsas, esimesed imetajad oli väikesed putukatest toituvad ööloomad Linnud ­ 150 miljonit aastat tagasi, selgroogsed, kellel on suled ja tiivad, ehituselt ja põlvnemiselt on linnud lähedased roomajaile (nt ürglind ­ arheopterüks), lennuvõime, püsisoojasus 2 miljonit aastat tagasi ­ mammut, esimesed inimese eellased Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv...

Bioloogia
81 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Väljasurnud roomajad

kohutav loomadele, kel on võimalus langeda taliuinakusse. Tuleb märkida, et roomajate väljasuremine langeb ajaliselt kokku lindude ja imetajate õitsenguga. Nähtavasti ürgsete roomajate väljasuremises mängis peamist osa konkurents maakerale ilmuvate täiuslikumate maismaa-selgroogsetega. On piisav näiteks võrrelda lendsisaliku lennust linnu tiivaga. Lennuse juhusliku rebenemise tagajärjel sisalik hukkus. Mõne sule kaotamine ei tee aga lindu lennuvõimetuks. Lindude ja imetajate püsisoojasus tagas neile suure sõltumatuse temperatuuri kõikumistest. Kasutatud kirjandus: 1)"Väljasurnud loomad" 2)"Seltsid, klassid, hõimkond"...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Organismide koostis

Energia salvestub orgaanilistesse ainetesse. 3. Loomad saavad energia nende ainete hilisemal oksüdatsioonil. - Organismid võtavad kk-st energiat vastu ja väljutavad seda (soojusenergia). · Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. - Ainevahetuslike protsesside regulatsioonil tagatakse organismide püsiv keemiline koostis. - Nt. Stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon (pH) on kõigil org stabiilne. - Kõigu- või püsisoojasus e org kehatemperatuur tuleb ainevahetuse iseärasustest. · Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. - Pooldumine, vegetatiivne paljunemine, suguline paljunemine. - Pärilikkus on seaduspärasus, et järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. - Pärilikkuse kandajteks on kromosoomides paiknevad geenid. - Geenidesse kodeeritud geneetilist infot kasutatakse kõigis eluprotsessides. Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks....

Bioloogia
86 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Evolutsioon

Primitiivsetest roomajatest kujunesid 200 milj. aasta eest välja esimesed imetajad, kes olid väikesed ja sarnanesid hiirega. Välja arenesid ka lindude esimesed eellased. Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusel suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus. Keskaegkonna lõpus surid välja hiidsisalikud. Tänapäeva roomajate esindajad on palju väiksemad. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad, kellel on palju eeliseid võrreldes roomajatega. Neil on püsisoojasus , karvkate, järglased paremini kaitstud.Praegu elab maismaal ja vees loomaliike kõige erinevamatest rühmadest ning liikide arvu poolest on loomad valitsev organismirühm Maal....

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
46
doc

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID

BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE...

Bioloogia
739 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Elu teke ja areng maal

7. Keskaegkond . Kliima oli ühtlaselt niiske ja soe . Peamiselt okaspuud ja teised paljasseemnetaimed . 8. Imetajate hoogne areng . 200 miljonit aastat tagasi . Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusena sai võimalikuks , et suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus . 9. Imetajate eelised roomajate ees . Osavamad liikujad, külma eest kaitseb neid paks karvkate. Neil kujunes välja püsisoojasus , mis võimaldas asuda elama jahedama kliimaga aladele. Järglased olid paremini kaitstud 10. Sarnased omadused . Püstine kehaasend, aju sarnasus . 11. Australopiteek ­ 51 miljonit aastat tagasi . Osav inimene (homo habilis) ­ 1,6 ­ 2 miljonit aastat tagasi . Püstine inimene (homo erectus) ­ 1,6 ­ 0,3 miljonit aastat tagasi . Varajane päris inimene (homo sapiens) ­ 300 000 aastat tagasi...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Inimese evolutsioon

- Geneetilised iseärasused SÜSTEMAATIKA - RIIK: Loomariik (osaline karvkate, jäsemed, püsisoojased) - KLASS: Imetajad (piimaga toitmine) - SELTS: Primaadid - SUGUKOND: Inimlased - PEREKOND: Inimene - LIIK: Homo sapiens sapiens ARENG - Ainuraksed- geneetiline kood - Selgrootud- kahekülgne sümmeetria - Kalad- skeleti põhitüüp - Roomajad- 5 varvast, kopsud - Alamad imetajad- hammastik, püsisoojasus , piimanäärmed - Kõrgemad imetajad- platsenta, elussünnitus - Ahvid- ruumiline nägemine INIMESE EVOLUTSIOONI MÕJUTAVAD TEGURID - Pärilik muutlikus - Geenitriiv - Geenivool - Looduslik valik INIMESE EVOLUTSIOONI SUUNAD - Püstine kehahoid - Kahel jalal liikumine - Esijäsemete areng tööorganiteks - Peaaju areng - Infovahetus (häälitsused) - Mõtlemis- ja kõnevõime Põhjusteks...

Bioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Evolutsioon

· Ristumisbarjääri teke · Inimmõjuteke ­ paisud jõgedel EVOLUTSIOON : makro, mikro Muutlikust loovad tegurid: · Mutageenid · Muutlikust kinnistavad tegurid: · Kombinatiiivne muutlikus · Looduslik valik · Geenisiire · Isolaadid · Geenitriiv Evolutsiooon jaguneb: Progress ­ täiustumine · Püsisoojasus · Fotosüntees · Kehasisene viljastamine Divergents ­ mitmekesisus · Eukarüootide lahknemine · Ehitus · kohastumine Konvergents-sarnastumine · Talitlus Ainuraksed Geneetiline kood, pärilikuse seaduspärasus Selgrootud Loomadbilateraalne sümmetria Kalad Luustik kuulmisaparaat...

Bioloogia
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun