3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? Kui toitaine lagundatakse, siis vabaneb energiat ja see talletatakse makroergilistesse ühenditesse, näiteks ATP (adenosiintrifosfaat) ja kui nüüd vajatakse mingite hormoonide sünteesiks energiat, siis saadakse see ATP'st ja ATP'd saab ainult nii, kui lagundatakse toitainet. 4. Milles poolest erinevad heterotroofid autotroofidest? Tooge heterotroofide näiteid. Heterotroofid ei sünteesi ise energiat ja seega toituvad autotroofide poolt moodustatud orgaanilisest ainest. 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni? Tooge näiteid. Dissimilatsiooni moodustuvad kõik lagundamisprotsessid nagu näiteks: tärklise lagundamne glükoosi molekulides (selleks on vaja vett!). 6. Missugused protsessid moodustavad organismi assimilatsiooni? Tooge näiteid. Assimilatsiooni moodustuvad kõik sünteesiprotsessid nagu näiteks: DNA süntees, RNA süntees. 7
1.Hüüfid on seeneniidid 2.Kandseened on söögiseened 3.Selgita seente rakenduslikku tähendust! Surnud organismide lagundajad 4.Millest tuleb mõndade bakterite patogeensus? Väliskeskkonda eritavatest mürkainetest bakteritoksiinidest 5.Selgita spoori tähtsust! Bakterid saavad spooride kujul ilma vee ja toitaineteta elada aastasadu 6.Kirjelda hetero- ja autotroofide erinevust! Heterotroof saab elutegevuseks vajaaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 7.Mis ülesanne on bakteritel looduses? Jääk ainete ja surnud organismide lagundajad 8.Millest toituvad maja ämblikud? Teistest majapidamises olevatest putukatest 9.Kuidas mõjuvad rasvased toidud meie ajutegevusele?
Bioloogia Üherakulised on organism, kes koosneb ainult ühest rakust. Üherakulistel rganismidel on kõik organismi põhifunktsioonid: nad toituvad, hingavad, kasvavad, paljunevad, kulgevad ning kohanevad väliskeskkonnaga. Hulkraksed on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust. Hulkraksed organismid on kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, ka putukad. Kui palju rakke on inimese kehas? Arvatakse, et inimese keha koosneb ca 1014 rakust. Mis juhtub, kui keha rakud hakkavad kontrollimatult jagunema? Miks vajab inimene toitu? Selleks, et saada energiat, mida saab toidust. Toitu saame ka aineid kasvamiseks. Autotroofid on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnastsaadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest. (Tavaliselt on selleks süsihappegaas) Heterotroofid on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Autotroofid...
Aine- ja energiavahetus Organismid vajavad elutegevuseks paljusid erinevaid orgaanilisi aineid, mida kõiki looduses valmis kujul leida ei saa, seetõttu sünteesib iga organism talle ainuomased orgaanilised ained ise. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakse väliskeskkonnast või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonist. Selle tõttu jagunevad organismid autotroofideks ja heterotroofideks. AUTOTROOFID Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed. Esmase orgaanilise aine saavad nad fotosünteesiprotsessis. Selle toimumiseks vajavad nad väliskeskkonnast valgusenerigat ja anorgaanilisi ühendeid. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos (see on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähtaine.) Protsessi jääkprodukt - hapnik eraldub atmosfääri. HETETROOFID Suurem osa organismidest on heterotroofid. Heterotroofid on eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto-või kemosünt...
ise. Selleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt enda poolt sünteesitud molekule või hangib need orgaanilisi ühendeid väliskeskonnast. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakseväliskeskonnast(nt:Valgusenergia) või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonis.Vastavalt sellele jaotatakse kõik organismid 2 rühma: autotroofid ja heterotroofid . Kust saavad autotroofid elutegevuseks vajaliku energia? Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed.Nad saavad selle orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis.Selle toimumiseks vajavad nad väliskeskonnast valguseenergiat ja anorgaanilisi ühendeid. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos.Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine.Taimedes moodustub glükoosist tärklis või tselluloos. Autotroodid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilsed ühendid
Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, milleks nad kasutavad valgus energiat. Esmase orgaanilise aine saavad nad fotosünteesiprotsessist. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. Sellest moodustub taimedes tärklis või tselluloos. Kunas glükoosist lähtub veel mitmete lipiidide ja aminohapete süntees, ei vaja taimed täiendavad orgaanilist ainet väliskeskkonnast. Autotroofide hulka kuuluvad ka mõned bakterid ja protistid. Heterotroofid saavad energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Orgaanilisi aineid saavad nad väliskeskkonna anorgaanilistest süsinikuühenditest. Heterotroofid lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet kahel eesmärgil: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteainete saamiseks. Miksotroof käitub valges kui autotroof ning pimedas kui heterotroof.
reaktsiooniks. HUMORAALNE REAKTSIOON veres olevate hormoonide ja mõnede teiste keemiliste ühendite regulatsioon -Hormoonid on orgaanilised ühendid , mida sünteesivad sisekretsiooni näärmed . -Inimese sisekretsiooni näärmed on ; peaaju , käbikeha ja ajuripats , kaelapiirkonnas kilpnääre ja harknääre , ning kõhukoopa erinevates osades neerupealised , kõhunääre ja muna- seemnesarjad . HETEROTROOFID ülejäänud organism mis ei kuulu autotroofide alla (kasutavad toiduks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi ühendeid ) Ühes kasvukohas elunevad sama liiki organismid moodustavad POPULATSIOONI LIIGILISEL TASEMEL saame jälgida eluslooduse omadusi. (uued liigid tekivad evolutsiooni käigus ) BIOTSÖNOOTILINE ORGANISEERITUSE RASE- on liigilisest kõrgem , valitsevad omavahelised suhted (samas elupaigas taime , - looma kooslus . ABIOOTILINE KESKKOND - moodustab ökosüsteemi (suurim on biosfäär )
Üks elu omadustest. Hõlmab kõiki organismis toimuvaid sünteesi- ja lagunemisprotsesse kokku. Organismid on avatud st toimub suhtlemine aine ja energia vahetus läbi keskkonna. Vastavalt ainevahetustüübile jagatakse kaheks: · Autotroofid. Kõik rohelised taimed ja osad bakterid, kes päikeseenergia abil sünteesivad anorgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid. · Heterotroofid. Kõik loomad, seened ja enamik baktereid kes tarbivad autotroofide poolt toodetud orgaanilist ainet. Assimilatsioon moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad
23. Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud ATP ja NADPH2 molekule. 24. Kui rakkudes ei ole piisavalt hapniku , siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Kuidas on organismid oma aine-ja energiavahetuse kaudu seotud väliskeskkonnaga? Autotroofid vajavad CO2'te, et sünteesida endale orgaaniline aine ja heterotroofid vajavad autotroofide poolt moodustatud orgaanilist ainet. Näiteks: kartul vajab kasvamiseks CO2'te ja valgusenergiat ja inimene hingates annab talle CO2'te aga sügisel inimene võtab kartuli ülesse ja sööb ära selle ja saab enda poolt hingatud CO2 molekulide poolt moodustunud ainet uuesti kasutada nii, et saab sellest enerigat. 26. Milline on ATP osa assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessides? ATP tekib molekulide lagundamisel (näiteks glükoosi) ja kulub ainete sünteesiks
Kust saavad organismid elutegevuseks vajaliku energia? Iga organism sünteesib talle ainuomased orgaanilised ained ise, milleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt enda poolt sünteesitud molekule või hangib osa orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanvat keemilist energiat. Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed ja suhteliselt väike rühm kemosünteesijaid, mis on erinevat liiki bakterid, mis toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- suurem osa orgaamilistest ainetest, siia kuuluvad eluslooduse kõigi liikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet e saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oküdatsiooil. Nt inimene, vihmauss. M...
orgaanilise aine esmane süntees või varuainete moodustumine 9. Rakus sünteesitakse valke: 1) vakuoolides, 2) rakukestades, 3) ribosoomides, 4) tuumades, 5) tsentrioolides. 10.Prokarüootide hulka kuuluvad: 1) viirused, 2) algloomad, 3) kõik üherakulised organismid, 4) bakterid, 5)väikesemõõtmelised seened. 11. Autotroofide hulka ei kuulu: 1) fotosünteesivad bakterid, 2) seened, 3) rohelised taimed, 4 kemosünteesivad bakterid, 5) vetikad. 12.Membraani ei esine: 1) rakutuumal, 2)mitokondril, 3) ribosoomil, 4) kloroplastil, 5) vakuoolil. 13. Kromosoomide koostises on põhiliselt: 1) rasvad ja valgud, 2) nukleiinhapped ja valgud, 3) vaid nukleiinhapped, 4) ainult valgud, 5) süsivesikud, lipiidid ja valgud. 14. Võrrelge baktereid ja päristuumseid rakke. Leidke kolm ühist tunnust. 1. Ühe rakulised ; 2
taastub. Kes on heterotroofid? Organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil (seened, inimesed). Kasutavad energiaallikana ainult orgaanilisi ühendeid. Autotroofid? Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest (enamasti rohelised taimed, aga ka mõned bakterid ja protistid) Kemosünteesijad? Autotroofide hulka kuuluvad erinevat liiki bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet anorgaanilisest ühenditest, aga valgusenergia asemel kasutavad nad anorgaaniliste ainete keemilist energiat. (sulfaatijad, nitrifitseerijad, raua- ja mangaanibakterid) Assimilatsioon? Organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat
-) NADPH2 moodustub fotosünteesi valgusstaadiumis. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus piisavalt olema: hapnikku. -) Fotosünteesi valgusstaadiumis eraldub: hapnik. -) Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: piimhape. -) ATP kui universaalne ülekandja on kasutatav: assimilatsiooniprotsessides. -) ADP kui energia talletaja on kasutatav: dissimilatsiooniprotsessides. -) Autotroofide põhirühma moodustavad liigid, mis kuuluvad: taimeriiki. -) Ühe glükoosi molekuli aeroobsel lagundamisel sünteesitakse kuni: 38 ATP. -) Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on: ATP süntees. -) Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad: stroomas. -) Molekulaarset hapnikku on vaja: hingamisahela reaktsioonides. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) GDP molekuli ehitusse kuulub kaks fosfaatrühma.
arvu kahekordistumiseks. 16. bakterirakkude paljunemine . 17. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumise teel. 18. Selgita, mida tähendab heterotroofne ja autotroofne bakterite puhul. Neid jagatakse vastavalt süsinikuallikale. Heterodroofide süsinikuallikas on orgaanilised ühendid. Nad kasvavad hästi aminohappeid ja suhkruid sisaldavatel söötmetel. Kuid suudavad lagundada ka naftat, taimekaitsevahendeid ja tselluloosi. Enamik baktereid on heterotroofid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas. 19. Kuidas jaotatakse baktereid hingamise alusel? Prokarüoodid jaotatakse aeroobideks ning anaeroobideks. Obligatoorsed aeroobid kasutavad hapnikku rakuhingamisel ning ei saa hapnikuta elada. Fakultatiivsed anaeroobid kasutavad hapniku olemasolul seda rakuhingamise. 20. Kuidas saavad energiat fototroofid? Nad saavad energiat päikeselt. 21. Kuidas saavad energiat kemotroofid? saavad energiat keemiliste substraatide oksüdeerimisel 22
Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks?Vastavalt süsinikallikale. Heterotroofide süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsiniku allikas on süsihappegaas. Kust saavad autotroofid energiat?Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid?Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. Nimeta autotroofe Taimed, kemosünteesijad, vetikad Kust saavad heterotroofid energiat
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Kõik organismid on avatud süsteemid, nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. · AUTOTROOFID 1. Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Autotroofid kasutavad vaögusenergiat(nt taimed), või keemilist energiat (nt bakterid) Autotroofide hulka kuuluvad: Taimed, osa baktereod, osa protiste(nt vetikad.) Autotroofid sünteesivad vajalikud ained: fotosünteesi teel või kemosünteesi teel. Fotosüntees toimub taimede kloroplastides. Fotosüntees on orgaaniline aine süntees anorgaanilstest ainetest valgusenergia abil. Taimed moodustavad orgaanilisi aineid. Nt glükoos, Süsihappegaasist ja veest. Kemosüntees on orgaaniliste ainete süntees ano...
Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. 12.Biosfäär seob elus-ja eluta looduse üheks tervikuks siin toimuvate energia ja aineringete kaudu. 13.Ökosüsteemi peamised osad on seene-, taime- ja loomakooslus ning mikroorganismid. 14.Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. Kõikides ökosüsteemides moodustavad esimese lüli autotroofid, kelle kaudu toimub primaarproduktsioon. Mingi osa autotroofide toodetud produktsioonist kasutatakse esmaprodutsentide elutegevuse tagajärjel ja teatav osa kandub teisele troofilisele tasemele – taimtoidulistele organismidele. Kolmanda taseme moodustavad teisest tasemest toituvad organismid ja nii edasi. Enamasti koosnevad maismaaökosüsteemide toiduahelad neljast kuni viiest tasemest, veeökosüsteemide omad aga kuni seitsmest tasemest. Energeetilises mõttes on kõige efektiivsemad kõige lühemad toiduahelad,
Kordamisküsimused ja vastused - bakterid ja arhed Veekogude elustik 1. Millest toituvad bakterid, milliseid elemente vajavad? Vastavalt süsinikuallikale (metaboolsete protsesside järgi) jagatakse bakterid heterotroofideks ja autotroofideks. Heterotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas (CO2). 2. Millised on bakterite ja arhede toitumistüübid? Nimeta ja kirjelda lühidalt. Fotolitotroofid: Taimed, vetikad, tsüanobakterid: valguseenergia arvel sünteesivad ATPd, C-allikana kasutavad CO2, CO2 redutseerimiseks kasutavad vett. Purpursed ja rohelised väävlibakterid: CO2 redutseerivad H2S abil Fotoorganotroofid: Purpursed ja rohelised mitteväävlibakterid, ATP sünteesivad valguseenergia
lagunemisel). Toodavad kogu eluks vajaliku orgaanilise aine ise ning ei sõltu energia saamiseks teistest organismidest. (On toiduks heterotroofsetele, näiteks taimed. Kui puudksid heterotroofsed, siis ei oleks maal ka hapniku ja muid vajalike aineid eluks meile loomadele) 11. Miks on meile olulised heterotroofsed organismid? Heterotroofsed organismid saavad eluks vajaliku eneriga orgaanilist ainet tarbides. Ise uut energiat ringlusesse ei too- on pelgalt tarbijad ja sõltuvad autotroofide energiast. Energia pärineb keemilistes ühendites talletatud energia vabatamisest. (meie oleme heterotroofid ning saame energiat toidust ehk orgaanilisest ainest. Oleme tarbijad ning ise uut energiat ringlusesse ei too 12. Troofilised tasemed, primaarproduktsioon. Mida me neist igapäevaeluks olulist järeldada võime? Mida kujutavad endast troofilised tasemed ja mida me neist igapäevaeluks olulist järeldada võime?
Üks elu omadustest. Hõlmab kõiki organismis toimuvaid sünteesi- ja lagunemisprotsesse kokku. Organismid on avatud st toimub suhtlemine aine ja energia vahetus läbi keskkonna. Vastavalt ainevahetustüübile jagatakse kaheks: · Autotroofid. Kõik rohelised taimed ja osad bakterid, kes päikeseenergia abil sünteesivad anorgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid. · Heterotroofid. Kõik loomad, seened ja enamik baktereid kes tarbivad autotroofide poolt toodetud orgaanilist ainet. Assimilatsioon moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad
) ise. Selleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt sünteesitud molekule või hangib osa orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Vastavalt sellele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: Autotroofid-organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. Ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg ainetest, selleks kasutavad nad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed, nad saavad esmase org. aine fotosünteesiprotsessis. Selle toimumiseks vajavad nad vkk valgusenergiat ja anorg ühendeid(H2O, CO2). Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Glükoos on paljude teiste org. ühendite sünteesi lähteaine. Taimedes moodustub glükoosist otseselt veel mitmete lipiidide süntees. Glükoos on koos mineraalsooladega aluseks veel paljudele järgnevatele biokeemilistele protsessidele. Lisaks taimedele on fotosünteesijad ka
energiahulk. Maailmameres on sekundaarprodutsendid tavaliselt taimedest ja vetikatest toituvad loomad (fütofaagid). 1.1. Primaarproduktsioon võib olla: 1.1.1 Primaarne koguproduktsioon (gross primary production, GPP): autotroofsete (fotosünteesivate ja kemosünteesivate) organismide poolt salvestatud energia koguhulk. 1.1.2 Primaarne puhasproduktsioon, netoproduktsioon (net primary production NPP): energia, mis jääb seotuks, kui autotroofide koguproduktsioonist maha arvata nende hingamine. GPP HINGAMINE =NPP 1.1.2.1 Hingamine (ingl k. respiration) organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. 1.1.2.2 Aeroobne hingamine on sisuliselt fotosünteesi pöördprotsess energia saamise eesmärgil (ATP ja soojus). CO2ks ja H2O-ks laguneb osa orgaanilisi aineid. Osa kataboolse protsessi vaheprodukte kasutatakse lähteainetena mitmetes
Taimede ökofüsioloogia kordamine 1. Tunnete C3, C4 ja CAM lehe morfoloogiat:epidermised, mesofüll, kobekude, sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad tülakoidid, graana, strooma. 2. Auto- ja heterotroofide vahe? Autotroofid on organismid, kes toodavad ise eluks vajaliku orgaanilise aine. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest. Autotroofide kasvu ajal toodetakse CO2st fotosünteesi käigus süsivesikuid ja edasise metabolismi masinavärgis polüsahhariide, lipiide, hormoone ning valke. Rakud saavad jaguneda ning toimub taimede kasv pikkusesse ja laiusess...
Mortmass moodustab veekogudes detriidi ja ladestub aeglase lagunemise puhul põhjasetteisse, soodes tekitab turbalasundi ning parasniiskeis tingimustes koguneb maapinnale kulu- ja kõdukihti. Bioproduktsioon põllul ja metsas mingi aja jooksul akumuleerunud orgaanilise aine hulk (elusaine, organismidesse salvestunud toit, ainevahetuse jääkproduktid ning tarbijate kasutatud aine) või selle kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalent. Autotroofide (produtsentide) salvestatud energia on esmane (primaarne) koguproduktsioon. Esmasest koguproduktsioonist produtsentide endi elutegevuseks kuluvat osa nim. hingamisenergiaks. Esmase koguproduktsiooni ja hingamisenergia vahe moodustab esmase (primaarse) puhastoodangu. Heterotroofide (sekundaarne, tertsiaalne jne.) puhastoodang sõltub võrdeliselt esmasest puhastoodangust. 37. Ökoloogiline efektiivsus
develop. 42. Kas klimaatilise kliimakskoosluse puhul on kogu kliimavöötme piires liigiline koosseis ühesugune? Põhjendage Jah on küll selle pärast et kliima on määravaks teguriks- Kliimatiline kliimaks on see mille poole pürgida. Ühel kliimavõõtmel on sama kliima(logish)seega sama klimaatiline kliimaks. 43. Mis protsessi käigus siseneb energia ökosüsteemi? Primaarproduktsiooni käigus Autotroofide (produtsentide) poolt toodetud biomassina. 44. Mis on produktsioon? Produktsiooni liigitus. Production is converting raw materials to finished products. Ajaühikus pinnaühiku kohta toodetud elusaine (biomass), võib mõõta ka energiaühikutes. Liigid: 1) Primaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass) *Koguprimaarproduktsioon (foto- või kemosünteesi käigus sünteesitud kogu biomassi hulk)
PAR fotosünteetiliselt aktiivne päikeselt pärit kiirgus, jääb vahemikku 380-710 nm. 44% tulevast kiirgusest on kasutatav fotosünteesiks, ülejäänud läheb õhu soojendamiseks. Jaguneb maakeral suhteliselt ebaühtlaselt, erinevus üle 2 korra. Fotosünteesi efektiivsus tõenäosus, et kvant läheb keemiliseks energiaks: Troopikas E f = 1-3% (kuni 3 kvanti 100-st); Parasvöötmes Ef = 0,6-1,2% (ca 1 kvant 100-st); CO2 Süsinik oluline ressurss autotroofide jaoks. Teevad anorgaanilisest süsinikust orgaanilise, heterotroofid tarbivad viimast. CO2 on taimedele eelistatuim süsiniku allikas (lisaks HCO3- ; CO3-). Talvel on CO2 rohkem, kui suvel, sest taimed talvel ei fotosünteesi. Praegu elavad taimed süsiniku näljas, seepärast on tekkinud C4-fotosüntees (suurendab fotosünteesi efektiivsust) Õhus 387 ppm (osakest miljoni kohta) ~ 0,04% O2 molekulaarne hapnik ~20,9% 6H2O + 6CO2 <-> C6H12O6 + 6O2
Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi maailmaruumi (albeedo). 2. Mis on neto- ja brutoprimaarproduktsiooni erinevus? Primaarne netoproduktsioon (PNP) on päikesekiirguse assimileerimise kiirus autotroofide poolt. Primaarne tähendab seda, et mõeldakse vaid fotosünteesivate organismide produktsiooni. Neto tähendab seda, et summaarsest fotosünteesist (brutost) on lahutatud maha fotosünteesivate organismide enda energiatarve (hingamine). Seega on primaarne netoproduktsiooni tulemus see, mis on potensiaalselt saadaval heterotroofidele. Brutoprimaarproduktsioon = varis + biomassi juurdekasv + hingamine.
Teatud juhtudel on organismides suunatult ülekaalus kas: a) Assimilatsioon (Rasvumisel, raseduse ajal, kasvamine) b) Dissimilatsioon (Raskete haiguste ajal, nälgimise ajal, vananedes) Organismide tasandil eristame 3 ainevahetustüüpi: 1) Autotroofsus organismid, kes sünteesivad kehaomaseid orgaanilisi ühendeid kehavälise energiaallika arvelt (kasutatakse kas valgusenergiat või keemiliste ühendite lagundamise energiat). Autotroofide hulka kuuluvad: Taimse fotosünteesi teostajad (klorofülliga taimed, osa protiste, tsüanobakterid) Kemosünteesivad bakterid (vesinikbakterid, metanogeensed bakterid 2) Heterotroofsus ainevahetustüüp, mille korral organism vajab teatud orgaanilisi aineid valmiskujul (vitamiine, asendamatuid amino- ja rasvhappeid). Heterotroofide hulka kuuluvad: Loomad Seened Enamus protiste, enamus baktereid
Kasutatakse nii regionaalses (Siberi taiga b.) kui ka tüpoloogilises tähenduses (okasmetsab.) Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. Biootilised tegurid organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. Bioproduktsioon mingi aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk või selle kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalent. Esmane kogutoodang autotroofide salvestatud energia, millest osa kulutavad autotroofid ise oma elutegevuses, ülejäänu moodustab esmse puhastoodangu ehk netoproduktsiooni. Heterotroofide netoproduktsioon (teisene e. sekundaarne, kolmandane e. tertsiaarne jne. puhastoodang) sõltub võrdeliselt esmasest puhastoodangust. Ökosüsteemides (ka majanduses) on b. olemise alus, peale aine ja energia kasutamise võimaldab see ainet ja energiat varuda ning väärindada.
0. teema 1. Miks ei saa mikroskoobi suurendust tõsta nähtava valguse lainepikkusega sarnase suuruse objektide jälgimisel? Valguse difraktsioon piirab. Valguskiirte paindumine väikeste esemete ümber tekitab difraktsiooniringid, mis ei võimalda väikesi ja lähestikku paiknevaid objekte eraldi näha. 2. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vähim punktidevaheline kaugus d, mida on võimalik mikroskoobis eristada. 3. Mis on numbriline apertuur ja millest ta sõltub? korrutis n x sinα/2. Iseloomustab objektiivi läätse võimet valgust koondada. Sõltub objektiivi ja preparaadivahelise keskkonna murdumisnäitajast (n). 4. Kuidas on võimalik mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Suurendada NA-d ehk keskkonna murdumisnäitajat suurendada. Optiliselt tihedama keskkonna murdumisnäitaja on vedelikul suurem kui õhul. Kasutatakse immersiooniõli preparaadi ja objektiivi läätse vahele (optiliselt tihedam keskkond). 5. Kui suur on valgusmikroskoobi lahutusvõime piir...
parasiittaimed ja enamik baktereist). Produtsendid (taim) kasutavad päikese valgust energiarikaste molekulide tootmiseks fotosünteesi protsessis, konsumendid kasutavad energia saamiseks (toitlumiseks) produtsente. 16) Mitu troofilist tasandit võib olla toiduahelas? Miks? Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. Kõikides ökosüsteemides moodustavad esimese lüli autotroofid, kelle kaudu toimub primaarproduktsioon. Mingi osa autotroofide toodetud produktsioonist kasutatakse esmaprodutsentide elutegevuse tagajärjel ja teatav osa kandub teisele troofilisele tasemele taimtoidulistele organismidele. Kolmanda taseme moodustavad teisest tasemest toituvad organismid ja nii edasi. Enamasti koosnevad maismaaökosüsteemide toiduahelad neljast kuni viiest tasemest, veeökosüsteemide omad aga kuni seitsmest tasemest. 6
ühendeid. Dissimilatsioon elusainete lagunemise protsess, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. Taime ja looma erinevused: taimedel rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomadel puuduvad. Taimed autotroofsed, loomad heterotroofsed. Taimedel puudub närvisüsteem ja organid ning kasutavad varuainena tärklist. Loomad kasutavad varuainena rasvasid. Autotroofsed fotosünteesivad, toodavad toitaineid. Heterotroofsed ei suuda ise toitaineid toota, kasutavad autotroofide poolt toodetud toitaineid. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomarakul need puuduvad. Prosenhüümsed rakud pikad, kitsad torukujulised (N: juhtkoed). Parenhüümsed rakud kandilised. Kude - ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nimetatakse kudedeks. Alg- ja püsikoed. Vt.konspektis RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND-- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta
bakterplanktoniks. Detriit koosneb vees hljuvast surnud orgaanilist ainest. Nekton on aktiivselt liikuv vee elustik ( kalad, imetajad). Bentaal on veekogu phi ja selle lhedane veekiht. ORGAANILINE AINE (OA) . Allohtoonne OA - veekogusse vljastpoolt sissekantud OA. Autohtoonne OA - veekogus toodetud OA. Lahustunud orgaaniline aine (LOA, ingl. DOC vi DOM). Kergesti lagundatav LOA (aminohapped, ssivesikud, polsahhariidid) satub vette nii autotroofide kui heterotroofide elutegevuse tulemusel. Suurem osa LOA-st esineb raskestilagundatavate krgmolekulaarste polmeeridena. Vees lahustunud LOA-d suudavad tarbida nii bakterid kui ka vetikad. Lahustumatu ehk hljuv orgaaniline aine (HOA, ingl. POM vi POC). koosneb planktonis ja detriidis sisalduvatest orgaanilistest henditest ning ta moodustab veekogus 10-20% orgaanilise aine koguhulgast. Tavaliselt on LOA : HOA : elusorganismide OA = 100 : 10 : 2 PRIMAARPRODUKTSIOON e
geneetiline info vahetamine. 4) Ökosüsteem MLB 6001 Üldbioloogia 16 5) Biosfäär Vt lisaks küs 2 lk 2-3. 11. Energiavoo vajalikkus Energiat on vaja: 1) hoida elustruktuuri piisaval tasemel, väliskeskkonnast tekitatud häirete kõrvaldamiseks, 2) ainevahetuseks, 3) paljunemiseks. Organismid jaotatakse kahte rühma: autotroofid ja heterotroofid. Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistestainetest. Kemosünteesijad erinevat liiki bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest, seejuures kasutavad nad valgusenergia asemel anorgaaniliste ainete keemilist energiat.
või taimseid õlisid. Suurem osa taimsest biomassist aga koosneb tselluloosist. Omnivooride suuapäraat (hambad) on universaalse iseloomuga ja ei kõlba sageli kuigi hästi ka loomse toidu puudmiseks ja tarbimiseks. Suurem osa omnivoore eelistab siiski toituda loomsest toidust kuna selle seedimine on kergem ja saadav energiakogus suurem. Redutsendid e. saprotroofid e. lagundajad Need organismid toituvad vaid surnud orgaanilisest ainest ja on, vaatamata sellele, et neid vahest asetatakse autotroofide ja heterotroofide kõrvale kolmandaks ökoloogiliseks grupiks, tegelikult lihtsalt eriline klass heterotroofe. Näiteks: ● enamus seeni ● enamus baktereid ● osad loomad Võimalik primitiivne isetoimiv kooslus võiks sisaldada ainult ühte autotroofi ja ühte lagundajat. Suurem osa taimsest massist (peamiselt tselluloos ja ligniin) lagunebki bakterite ja seente abil. Loomad pole võimelised selliseid keerulisi molekule seedima (va. seedekulglas elavate bakterite abil)
Maismaa all litosfääris võib elutegevust kohata 3-3,2 km sügavuseni. Siin on limiteerivateks faktoriteks kõrge rõhk ning temp. (3 km sügavuses ca 100 ºC). 3,1-3,2 km sügavuselt on leitud peamiselt sulfaatredutseerivaid baktereid. 3. Biosfääri produktiivsus ja biomass. Organismid ei ole kogu biosfääri ulatuses jaotunud ühtlaselt, suurim on nende esinemissagedus fütogeosfääris, mis langeb kokku autotroofide eluruumiga. Fütogeosfäär ulatub taimede maksimaalse kõrguseni (stepis 1-2 m, metsas 30-40 (100) m), mullas taimejuurte max sügavuseni (30-40 m) ning ookeanis max 100-350 m sügavuseni.Biosfääri ruumalaks hinnatakse ligikaudu 105-106 km3 (ca 0,04 % Maa mahust) ja elusaine hulgaks 1013- 1015 t (ehk 0,05 % Maa massist).Biosfäär erineb kõikidest teistest Maa geosfääridest oma erilise võime produktiivsuse poolest
Palju humiinaineid kajastub punases kollases spektri osas. Sellest ka värvus. Fotosüntees Päikeseenergia mõjul muudavad taimed veeslahustunud CO2 hapnikuks ja karbohüdraatideks (süsivesikuteks) andes seeläbi veekogu elustikule toidubaasi. Klorofüll on roheline pigment taimedes, mis fotosünteesi abil muudab päikeseenergia keemiliseks energiaks. Enamus päikesekiirgusest neeldub vees soojusenergiaks. Väike osa 400nm-700nm kiirgusest kasutatakse autotroofide (vetikad, taimed) poolt fotosünteesiks. Osa mis kasutatakse fotosünteesiks nimetatakse PAR (eesti keeles FKA). Fotosünteesi intensiivsust mõõdetakse ühikulise klorofüllimassiga organismidesse seotud anorgaanilise süsiniku hulgaga ruumi- ja ajaühiku kohta. mm3C/klorofülli kohta m3 korrutada aeg (tund). Fotosüntees: 6CO2+ 6H2O > C6H12O6 + 6O2 Hingamine (ehk respiratsioon): C6H12O2 > 6CO2 + 6H2O
Lisaks rohelistele taimedele kuuluvad produtsentide hulka ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid (üherakulised organismid). Produtsendid on toiduahela esimene lüli. Produtsentidest toituvad taimtoidulised loomad, neist omakorda loomtoidulised loomad ehk kiskjad. Toiduahela organisme, kes kasutavad toiduks elusaid organisme, nimetatakse tarbijateks ehk konsumentideks. Teine määratlus ütleb, et konsumendid on organismid, kes kasutavad otseselt või kaude autotroofide (roheliste taimede) poolt toodetud orgaanilist ainet, on kosumendid (leksikon) seega kõik heterotroofid. Sõltuvalt toitumisobjektist, jagatakse tarbijad: primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed ja kvaternaarsed tarbijad. Surnud produtsendid (taimed) ja konsumendid (loomad) lagundatakse destruentide poolt: need on mikroorganismid, seened, mitmed selgrootud loomad. Toiduahela moodustavd omavahel toitumissuhetes olevad produtsendid, konsumendid ja destruendid.
bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija). Autotroofide põhisosa moodustavad rohelised taimed. Fotosünteesi käigus võtavad taimed keskkonnast CO2 ja H2O, tekib glükoos, jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2 +H2O Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Siia kuuluvad eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes EI sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet; loomad, inimene. 4. Paljunemine
inimesi kui loomse toiduga. 1 kg liha saamiseks on vaja 90 kg taimset massi. 1 kg liha on taimedest küll toitvam, kuid seda ainult 1,53 korda, mitte 90 korda. Bioproduktsioon mingi aja jooksul akumuleerunud orgaanilise aine hulk (elusaine, organismidesse salvestunud toit, ainevahetuse jääkproduktid ning tarbijate kasutatud aine) või selle kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalent. Autotroofide (produtsentide) salvestatud energia on esmane (primaarne) koguproduktsioon. Esmasest koguproduktsioonist produtsentide endi elutegevuseks kuluvat osa nim. hingamisenergiaks. Esmase koguproduktsiooni ja hingamisenergia vahe moodustab esmase (primaarse) puhastoodangu. Heterotroofide (sekundaarne, tertsiaalne jne.) puhastoodang sõltub võrdeliselt esmasest puhastoodangust. Bioproduktsiooniga seonduvad järgmised mõisted. Saak osa bioproduktsioonist, mida kasutab kindel tarbija.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
