iseennast. Saavutatakse iseseisvus. Nooruk hakkab juurdlema filosoofiliste probleemide üle. (V. Zukovskaja ,,Vestlusi kasvatusest", 1979). Noor hakkab kahtlema paljudes küsimustes- kelleks ta tahab saada, oma seksuaalsuses jne. Kujuneb välja terviklik ego-indentiteet. Oluline on, et noorub loob lähedase sideme teise inimesega . Kui seda luua ei suuda, võib tal areneda üksindus- ja isoleeritustunne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Raugaiga Seitsmes eaperiood on raugaiga. See esineb aastatel 75-90. Sellele järgneb pikaealisus, mis on siis alates 90. eluaastast. Selles arengustaadiumis vaatab inimene tithi tagasi oma elule- ta võib olla sellega kas rahul või tunneb, et on elanud valesti. Süveneb taandareng ning organism on vastuvõtlikum haigustele- sagenevad kroonilised haigused. Vananemisprotsessid ilmnevad kõikides kehaorganites. Vanurid on tihti üksikud ning võivad kergesti unustada lähisündmusi. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002).
Käitumine muutub tasakaalukamaks,tundumused sygavamaks ja pysivamaks. 5)täiskasvanuiga- a)varajane kypsusiga-organism ei muutu,võimed arenevad maksimumini,luuakse prekond,kohanetakse tööga.b)hiline kysusiga-ollakse töös tasemel,lõpuks hakkavad kehalised ja vaimsed võimed aeglaselt taandarenema. C)elatanuiga-kahaneb jõud,langeb õppimisvõime,nõrgenevad mälu ja tähelepanu,väheneb kehaline suutlikkus,ilmnevad ervisehäired. D)vanuri-ja raugaiga-vanur kuni 90aa,,yle selle raugaiga. Syveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. 6)surm- a)agoonia-vahetult surmaeelne seisund,elundite talitlus on väga aeglane,pulssi ei ole tunda,hingamine ei ole mõrgatav. B)kliiniline surm-elutätsate elundite talitlus on lakanud,närvisüsteem on väljlylitunud,syda ei löö,elustatav 3-5min. C)bioloogiline surm- närvirakud on hävinud,elustamine ei ole enam võimalik. 2. Nimeta mehe suguelundid ja nende ülesanded.
emarakk) Koorumine, sünd, idanemine Lõigustumine – moorula (kobarloode) Juveniilne iga (arenemine erinevate Blastulatsioon – blastotsüst (väga täpne etappide järgi (otsene ja moondega) liikumine) Suguküpsus e fertiilsus Histo ja oranogenees Raugaiga Koorumine, sünd, seemne küpsemine Surm Lootekestad Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. amnion e. vesikest - kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. allantois e. kusekott - sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. koorion e. kõld või irdkest - kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded kaitse põrutuste eest
ainevahetuse jääkained. 8.lapse väärareng suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, halvad toitumisharjumused, sünnitamine küpses eas 9.rasedusest saab hoiduda rasestumisvastaste vahenditega-kondoom, spiraal või hormoonitabletid 10.HIV/AIDS, süüfilis, gonorröa, klamüdioos, trihhomonoos, herpes kondoom/spiraal/tabletid 11.imikuiga (vastsündinu), lapseiga (koolieelik), murdeiga, noorukiga, täiskasvanuiga (küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga ja raugaiga) 12. kliiniline surm seisund. kus inimene on kaotanud teadvuse, seiskuvad hingamine ja südame töö, nahk on sinikahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud; bioloogiline surm kliinilise seisundi järgne seisund, kui 5-6 minuti järel pole suudetud elustada. hävivad ajurakud, keha jahtub, veri paikneb ümber madalam asuvatesse kehaosadesse ja lihased kangestuvad. 13. seoses üleminekuga tagajäsemetel kõndimisele on tekkinud muudatusi
nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud Kõnd kahel jalal: - S-kujuline selgroog mass jaotub väikesele pinnale aeglus siseorganis toetuvad üksteise peale + käed vabad töö tegemiseks Ainevahetus: 1) Sünteesireaktsioon vaja energiat 2) Lõhustumisreaktsioon tekib energiat Aeroobne organism : tarbib hapnikku, ajurakkude eluks Sisekeskkonna stabiilsus : organid+ närvisüsteem
Punetised. Füüsikalised mõjutused: löögid, põrutused, pidev rappumine, kitsad riided, tugevatoimelised kiirgused. 7. Last ootava naise toit peab sisaldama piisavalt kõiki põhitoitaineid, et hoida last tervena. 8. Rasedusest hoidumine. Naistel rasestumisvastased- ehk hormoontabletid, spiraal. Meestel kondoom 9. Eluea etapid. Vastsündinuiga, imikuiga, lapseiga, murdeiga ehk puberteediiga, noorukiiga, täiskasvanuiga(küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga, raugaiga), surm (kliiniline, bioloogiline). 10. Püstiasendi positiivsed küljed. Selgroog on S-kujuliselt kõverdunud ja ristluulülid on liikumatult kokkukasvanud, et keha raskust toestada. Meie käed on vabad ja me saame nendega sooritada erinevaid liigutusi ja kaasas kanda esemeid. Negatiivsed. Liikumiskiirus on kahanenud. Tagajäsemetele langeb suurem koormus.Kokkukasvanud ristluulülid muudavad sünnituse raskemaks. 11. Negatiivne tagasiside. Normist kõrvalekalle
Bioloogia. PALJUNEMINE JA ARENG Suguline Mittesuguline o Vegetatiivne o Eoseline Paljunemine üldine eluavaldus, mille eesmärk on järglaste taastootmine ja liigi säilitamine. MITTESUGULINE paljunemine. ,,looduslik kloonimine" e. geneetiliselt samasugune pärilikkusaine. Enamus taimi ja algelisemad loomad (hüdrad, käsnad). o EOSELINE Üherakuline Kestadega kaetud Geneetiliselt vanemale identne Näited: SÕNAJALG maarja sõnajalg, kilpjalg VETIKAD põisadur SEENED murumuna (v.a PÄRM!) SAMMALTAIMED SAMBLIKTAIMED o VEGETATIIVNE Vanim teadaolev paljunemisviis. Paljune...
välja kujunenud, arenetakse täiskasvanuks. 21-...a täiskasvanuiga : 21 60a küpsusiga: organismi kujunenud, rohkem ei muutu; võimed arenevad maksimumini; lõpuks hakkavad võimed aeglaselt taandarenema. 6075a elatanuiga : pension, kahaneb jõud, langeb õppimisvõime, nõrgeneb mälu ja tähelepanu, väheneb kehaline suutlikkus, tervise halvenemine. 7590a vanuriiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. 90...a raugaiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. Kliinilise surma seisundis on inimene kaotanud teadvuse, seiskuvad südame töö ja hingamine. Samuti on nahk sinakaskahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud. Rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 56 minutit. Selle aja jooksul saab elustada. Bioloogilise surma nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine, vere ümberpaiknemine madalamal asetsevatesse kehaosadesse ja lihaskangestus
nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud. Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.com/search.php?s=inimese+evolutsioon www.koolielu.edu.ee/bio/inimese.evol.ppt
". Või et kuna on ,,võimuhaaramise" aasta, kas siis peab figuuri seljal olevas sisselõikes nägema viidet saksa natsionaalsotsialistide levitatud ,,legendile pistodatorkest?" Täis armastus vaatab aga Lenininägu last, oma sigitist. Kas ,,üli-isaga" õnnestub võrdsus, kas temast õnnestub vabaneda või ei, sellele küsimusele jätab ,,Wilhelm Telli mõistatus" vastamata. Telli figuur on Dali huviobjekt veel vähemalt kahes pildis: ,,Wilhelm Tell" (1930) ja ,,Wilhelm Telli raugaiga" (1931) ,,Wilhelm Telli mõistatus" (1933) 7 2.3 Näiteid tuntumatest maalidest ,,Narkissose metamorfoos" (1937) 8 ,,Püha Antoinuse kiusatus" (1946) ,,Autoportree Mona Lisana" (1954) ,,Corpus hypercubus" (1954)
mesilane, liblikas, sipelgas) Vaegmoone: muna → vastne → valmik (nukkumist ei toimu, nt. prussakas, termiit, kiil, rohutirts, konn) Postembrüogeneesi jagunemine: 1) Juveniilne (e. noor-) järk: kasvamine, areng, õppimine (nt. linnulaul, rääkima õppimine). Lõppeb puberteediga. 2) Generatiivne (e. paljunemisvõimeline) järk: eesmärk maksimaalselt paljuneda, tagada järglaste kvaliteet (neid kasvatada). 3) Seniilne järk (e. raugaiga): lõppeb surmaga, pole paljunemisvõimeline. Vananemine ..on määratud geenidega (telomeerid lühenevad), seda mõjutab keskkond. Telomeerid, mis on kromatiitide otsas, lühenevad ja geenide avaldumine kui ka uute rakkude tekkimine väheneb ning vigade arv suureneb. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuste eest. Telomeerid lühenevad iga mitoosiga. Telomeeride lühenemist ei toimu tüvi- ega vähirakkudes. agoonia - surmale eelnev seisund
keskmine küpsusiga e keskiga(35-60)- *al 45 hakkavad füüsil võimed langema;liigeste elastus väheneb,organism vanaeb *vananemiskiirus individuaalne *tõuseb kristalliseerunud intelligentsuse osatäht;kogemuslik pagas ja mälus talletatud info hulk suur,kasutatav *Integraalsus/Meeleheide X hiline küpsusiga e elatanudiga(60-75a)-*krooniliste haiguste esinemise risk kõrge *väheneb vaimsete ül sooritamise kiirus *väheneb vahetu mälu maht ja meenutamiskiirus XI vanuri e raugaiga(75-surm)- *füüsikal ja vaimne funtsiooneerimine halveneb kiiresti *iseseisev toimetulek häiritud,vajab abi *soodsalt mõj lähedus ja hoolitsus NÄRVIRAKU JA PEAAJU EHITIS. Peaaju ehituse ül- 1)Mõhnkeha-ühendab 2 ajupoolkera 2)Naalduv tuumake-naudingukeskus 3)Hüpotalamus-kontrollib sisenõresüsteemi ja autonoomset (ainevah, tempkohanemine, janu/nälg),seksuaalkeskus,valukeskus,stressikeskus 4)Ajuripats 5)Ajusil-refektoorne keskus,närviimpulsside
". Või et kuna on ,,võimuhaaramise" aasta, kas siis peab figuuri seljal olevas sisselõikes nägema viidet saksa natsionaalsotsialistide levitatud ,,legendile pistodatorkest?" Täis armastus vaatab aga Lenininägu last, oma sigitist. Kas ,,üli-isaga" õnnestub võrdsus, kas temast õnnestub vabaneda või ei, sellele küsimusele jätab ,,Wilhelm Telli mõistatus" vastamata. Telli figuur on Dali huviobjekt veel vähemalt kahes pildis: ,,Wilhelm Tell" (1930) ja ,,Wilhelm Telli raugaiga" (1931) ,,Wilhelm Telli mõistatus" (1933) 2.2 ,,Mälu püsivus" 1930. aastate alguses on Dali eriti vastuvõtlik igasuguse söödava, taignataoiliste pikaksvenitatud ja voolavate vormide suhtes. Leivad muutuvad fallosteks, millel lamavad laialivalguvad praemunad ja kellad. ,,Mehaanilis-tehnilisest esemest pidi saama minu hirmsaim vaenlane ja isegi kellad oleksid pehmed või poleks neid üledse olemas" jutustab Dali 1942
aastani. · iseloomustab hormoonide mõjul sugutunnuste kujunemine. · Tulemus: eneseteadvus, iseseisvustung, armumine. 4. nooruki iga kuni 21-22. aastani · kehalise arengu jätkumine · kasvamine lakkab · organism välja kujunenud nii vaimselt kui füüsiliselt. 5. täiskasvanuiga: a) Küpsusiga varasem kuni 36 aastani, hilisem kuni 60- aastani. b) Elatanuiga kuni 75-aastani. Kahaneb jõud, mälu jne c) Vanuriiga kuni 90- aastani. Taandareng. d) Raugaiga üle 90 aasta. Kliiniline surm teadvuse kaotus, süda ja hingamine seiskub, lihased lõtvunud, silmapupillid laienenud. Rakkudes olevate hapnikuvarudega saab elada veel 5-6 minutit. Bioloogiline surm ajusurm! Keha jahtub, lihaskangestus. INIMENE KUI TERVIK Inimese eri kehaosad ja elundid moodustavad omavahel kokkusobiva terviku. Inimese erinevus loomadest: · püstine kehahoid · S-kujuliselt kõverdunud selgroog
· Laps tugineb esimestel eluaastatel keha tasakaalu reguleerimisel põhiliselt visuaalsele informatsioonile, 3-6-a. laps aga kasutab rohkesti juba ka kinesteetilist informatsiooni III LOENG MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL INIMESE ELUIGA · Eluiga on ajavahemik inimese sünnist kuni surmani · Üldiselt jaotatakse inimese eluiga järgmiselt: - lapseiga kuni 15. eluaastani - noorus 15.- 45. eluaastani - keskiga 45.- 65. eluaastani - vanuriiga 65.- 90. eluaastani - raugaiga alates 90. eluaastast VANANEMISEGA SEOTUD PROBLEEMID · Vananemisega seotud probleemid on tänapäeval eriti aktuaalsed seoses vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemisega ühiskonnas · Praegu on Eestis üle 60-aastaste elanike osakaal 19%, aastal 2050 on see prognooside kohaselt üle 40% · Elanikkonna vananemine mõjutab tervishoiu ja sotsiaalteenuste nõudlust, samuti tööhõivet · Olulisel kohal on ka vanemaealiste taastusravi ja tervisespordiga seotud probleemid kasvab vajadus
seotud: - istuv eluviis tingib rida haigusi (alaseljavalud, veenihaigused jt.) - immobilisatsioon (voodis lamamine, kipsmähis, ortoos jt.) VANANEMISEL / INIMESE ELUIGA · Eluiga on ajavahemik inimese sünnist kuni surmani · Üldiselt jaotatakse inimese eluiga järgmiselt: - lapseiga kuni 15. eluaastani - noorus 15.- 45. eluaastani - keskiga 45.- 65. eluaastani - vanuriiga 65.- 90. eluaastani - raugaiga alates 90. eluaastast VANANEMISEGA SEOTUD PROBLEEMID · Vananemisega seotud probleemid on tänapäeval eriti aktuaalsed seoses vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemisega ühiskonnas · Praegu on Eestis üle 60-aastaste elanike osakaal 19%, aastal 2050 on see prognooside kohaselt üle 40% · Elanikkonna vananemine mõjutab tervishoiu ja sotsiaalteenuste nõudlust, samuti tööhõivet · Olulisel kohal on ka vanemaealiste taastusravi ja tervisespordiga seotud probleemid kasvab
XO-Turneri sündroom(naisel ainult 1 kr. Jäme kael, steriilsus) XYY-mees, normaalne *kaksikute meetod-võimaldab uurida keskkonna toimet inimestele *biokeemiline meetod-naine oli tegelikult mees 80. ontogenees (ontogeny) -- organismi (isendi) individuaalne areng alates viljastumisest ja lõpetades surmaga. Jaguneb embrüogeneesiks e. prenataalseks arenguks ja postembrüogeneesiks e. postnataalseks arenguks; viimases eristatakse tavaliselt kolm järku: nooriga, täisiga ja raugaiga; osal loomadel kulgeb nooriga moondega. Varastel etappidel kordab o. mõningaid fülogeneetiliste eellaste arengufaase. Diferentseerumine tähendab geenide valikulist ekspressiooni. Antud organismi kõik rakud, vaatamata nende väga erinevale diferentseerituse astmele, sisaldavad täpselt ühesugust genoomi (v.a. üksikud erandid: imetajate erütrotsüüt kaotab diferentseerumise käigus üldse oma genoomi,
XO-Turneri sündroom(naisel ainult 1 kr. Jäme kael, steriilsus) XYY-mees, normaalne *kaksikute meetod-võimaldab uurida keskkonna toimet inimestele *biokeemiline meetod-naine oli tegelikult mees 80. ontogenees (ontogeny) -- organismi (isendi) individuaalne areng alates viljastumisest ja lõpetades surmaga. Jaguneb embrüogeneesiks e. prenataalseks arenguks ja postembrüogeneesiks e. postnataalseks arenguks; viimases eristatakse tavaliselt kolm järku: nooriga, täisiga ja raugaiga; osal loomadel kulgeb nooriga moondega. Varastel etappidel kordab o. mõningaid fülogeneetiliste eellaste arengufaase. Diferentseerumine tähendab geenide valikulist ekspressiooni. Antud organismi kõik rakud, vaatamata nende väga erinevale diferentseerituse astmele, sisaldavad täpselt ühesugust genoomi (v.a. üksikud erandid: imetajate erütrotsüüt kaotab diferentseerumise
Mõõtmed väiksemad. Iseloomulik- roomajatele, lindudele, imetajatele. MOONDEGA ARENG Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist. Muutub vanemate sarnaseks läbides vahestaadiumid. Iseloomulik- selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele. 1. väheneb konkurents elupaiga suhtes. 2. soodustab levikut. 3. ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks juveniilne e suguküpsuseelne iga, ja siis generatiivne ehk suguküpsusjärk ja seniilne e raugaiga 3. Evolutsiooni mõiste, evolutsiooni vormid Evolutsioon süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. 1. Füüsikaline evolutsioon ebapüsivate elementaarosakestest raksemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2. Keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest
4) aeg suunatud tulevikku. Külvatakse tuleviku jaoks, kõike tehakse tulevikku. Kõik tööprotsessid suunatud tuleviku poole. Üldiselt ei saa rääkida selgelt eristatud minevikust, olevikust, tulevikust. Puudub selge individuaalne diferentseeritus, ajale on iseloomulik üldine suunatus ettepoole. 5) Aeg läbi-lõhki ruumiline ja konkreetne. Inimese ja looduse (maa) elutsüklid identsed. Seotud omavahel. Sünd, kasvamine, rasedus, raugaiga, seda kõike võib kujutleda nii inimese kui looduse elusüžeena. Aeg on tagasipöördumatu, realistlik. 6) Aeg on ühtne. Hiljem näeme eraelu eraldumist ühiskondlikust elust. Kui abstraktselt võttes jäi aeg ühtseks, siis süžeelt ta kahestus. Eraelu sündmused ei ole ülekantavad ühiskonnasündmustele. Arenenud kapitalismi ajajärgul, muutub riiklik ja ühiskondlik elu abstraktseks ja peaaegu süžeetuks. Folkloorses ajas on kõik üks –
sds, is f iste, tool; asupaik, elukoht; pind, simul 1. adv. üheaegselt, ühtlasi; 2. conct., ka alus; koht, ase simulatque, simulac, simul ut niipea kui semper adv. alati simulcrum, n kujutis, kuju, pilt sentor, ris m senaator, senati liige simul, v, tum, re jäljendama, matkima; sentus, s m senat; senati istung teesklema senectus, tis f vanadus, raugaiga; (asja) sn conct. kui aga vanus, iga sine praep. c. abl. ilma, -ta senex, senis, abl. e; gen. pl. um (comp. singulris, e üksik, eraldi võetud; ainulaadne, senior) 1. adi. vana, elatanud; 2. subst. m, f erakordne rauk, vanur singul, ae, a num. distr. (pl. sõnast singulus) snsus, s m taju(mine), tunne, meel; mõte, ükshaaval, ühekaupa; üksikult; iga üksik
Impulsiivsus, kompromissitu. Seksuaalhuvi. Enda vastandamine teistele. 6. NOORUSIGA- 17-25- rahunemine, täiskasvanuks saamine, süstemaatilisem mõtlemine, sügavamad, püsivamad tunded. Psüühilised ja füüsilised võimed saavutavad oma näitajate tipu. 7. KÜPSUSIGA 20/25- I 55/59 II 60-75 kõigi võimete kõrgaeg, algab taandareng. Väheneb õppimisvõime, mälu, nürinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus. Konservatiivsus, püsivuse, harjumuspärase vajadus. 8. RAUGAIGA üle 75- süveneb taandareng, easpetsiifilised hagused, tihti invaliidsus. Vajalik hooldamine, ei mäleta, tunne ära. Aga ka vastupidised variandid olemas. Lähima arengu tsoon- vahemaa tegeliku arengutaseme ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. UNI- psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Ei teadvusta ümbritsevaid ärritajaid, ei ole keskkonnast teadlik. Funktsioonid: * taastada
Näiteks elavad ka Venetsueela kariibid ses suhtes täiesti turvaliselt ja vähimategi ebamugavusteta. Francisco Corr´eal 13 ütleb, et kuigi kariibid on peaaegu alasti, käivad nad kogu aeg julgesti metsas ringi, relvadeks ainult vibu ja nooled; ometi pole kunagi kuuldud, et loomad oleksid kellegi neist nahka pannud. Teised, kardetavamad vaenlased, mille eest inimene end eelmainitud viisil kaitsta ei saa, on sellised loomulikud nõrkused nagu lapsepõlv, raugaiga ja mitmesugused haigused -- kurvad märgid meie jõuetusest. Kaks esimest on ühised kõigile loomadele, haigused aga vaevavad eelkõige ühiskonnas elavat inimest. Mis puutub lastesse, siis mulle isegi näib, et emal, kes kannab järglast kõikjal kaasas, on märksa lihtsam teda toita kui neil paljudest liikidest emasloomadel, kes peavad kogu aeg kurnavalt edasitagasi käima, kord saaki otsima, kord pisiperet imetama või toitma minnes
loomuliku surmani. Eristatakse nelja ontogeneesi järku: (1) looteline areng (2) lootejärgne areng sünnist kuni suguküpsuseni (3) täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste (4) kestab paljunemisvõime kadumisest surmani. Üksikasjalikumalt aga: - Imikuiga - Maimikuiga - Mudilasiga - Koolieeliku- või varajane kooliiga - Kooliiga - Noorusiga - Küpsusiga - Raugaiga Lähima arengu tsoon on vahemaa tegeliku arengutaseme (,mida mõõdab probleemide iseseisva lahendamise võime) ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. Indiviidi aktiivsuse ehk käitumise algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese või looma liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema, looma. Vajadused ajendavad kogu psüühilist tegevust, pannes subjekti tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas ning koheselt kui inimene midagi teeb, saab see objektiivseks.
Munaraku viljastumine toimub vees, väljub kulles, hakkab arenema täiskasvanud organismi sarnaseks. Inimese arengu etapid. Imikuiga. 1.eluaasta, kiire kasv, kaal suureneb 2-3x. Lapseiga. Kuni suguküpsuseni 12-14a. kiire kasv ja areng. Murdeiga. Kuni 18a. Hormoonid. Teiseste sootunnuste kujunemine. Järgneva paari aasta- noorukieaga jõuab organism oma kasvus ja arengus lõpule. Täiskasvanuiga. Pereloomine ja eneseteostus. Raugaiga. Füüsiliste ja vaimsete võimete langus. Vananemine. Vananemine algab inimesel viljastumise hetkest ning haarab organismi tervikuna. Vananemine on geneetiliselt määratud, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt: päevitamine, haigused, toitainete vaegus, kehavõõraste ainete kuhjumine, rakkude jagunemisvõime langus. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil
annaabi.ee 
