ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained Valgud Vitamiinid Lipiidid Mineraalained Süsivesikud Vesi Seedekulg · Seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: Ø Suu Ø Neel Ø Söögitoru Ø Magu Ø Kaksteistsõrmiksool Ø Peensool Ø Jämesool Ø Pärasool Ø Pärak Seedenäärmed · Seedimisest võtavad osa seedenäärmed: Ø Süljenäärmed Ø Maks Ø Kõhunääre · Mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi. Suu · Seedimine algab suus. · Toit peenestatakse hammastega · ja segatakse süljega, mida toodavad süljenäärmed 0,8 - 1,5 liitrit ööpäevas · Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi AMÜLAAS, mis lõhustab süsivesikuid
Seedeelundkond *Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib
Koja alumises osas avaus ehk koja suue Lihaseline jalg + kombitsatega pea Kõhtjalgsed Tähtsaimad meeled: · Kompimismeel ja maittsmismeel kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoontesse = kops = süda Liitsuguline Enamik elab maismaal Kõhtjalgne limusk Paljuneb, nagu vihmauss KIRITIGU ja VIINAMÄETIGU- L.K.A Magevetes-MUDATIGU, SARVTIGU, LABATIGU NÄLKJAD
Seedelundkon Suu-neel- Algab Sooltoru algab Suuava-neel- Magu, maks, Tindinääre, d sööögitoru- suuavaga, suuavaga ja hõõrel-magu- sooltoru, süda, seepiaplaat, umbselt söögitoru, lõpeb pärakuga. sooltoru-maks- neer, lehter lõppev sool. pugu, magu, Toit ja üks neer/pärak Sool sool, pärak, toidujäägid ei mahukas ja eritustorukese segune. Kaks külgmiste d neeru. jätketega, nendee kaudu toimub toidu jaotumine ussi kehas. Pärakut pole, tahked toidujäägid eritatakse suu kaudu, vedelad neerudega
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga
SEEDIMINE on toidu lõhustumisprotsess · TOIT - TOIDUAINED on enamasti taimse või loomse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained valgud vitamiinid lipiidid mineraalained süsivesikud vesi SEEDIMINE TOIMUB SEEDEKULGLAS, MILLE OSADEKS ON : SUU NEEL SÖÖGITORU MAGU KAKSTEISTSÕRMIKSOOL PEENSOOL JÄMESOOL PÄRASOOL PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED SÜLJENÄÄRMED MAKS KÕHUNÄÄRE, mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi Seedimine algab SUUS · Toit peenestatakse hamm...
7. Kirjelda õhu liikumise teekonda! Nina või suuõõs, neel, hingetoru ehk tranhhea, kopsutoru ehk bornhid, kopsutorukesed ehk bronhiollid, kopsusombud 8. Mis reguleerib hingamist? Hingamist reguleerib piklikaju, mis saadab signaali rindmiku ja fragma lihastesse. Signaaliks on co2 tõus ja ph langus, tekib piimhape. Ei allu tahtele 9. Kirjelda toidu liikumise teekonda(kus mis toimub?) Suu- neel-söögitoru-magu-peensool-jämesool-pärasool-pärak Suu- toidu peenestamine ja niisutamine + süsivesikute lagundamine ensüüm amülaas toimel. Neel- juhib toidu söögitorru Söögitoru- juhib toidu makku Magu- algab toidu lagundamine Peensool Parasol Pärak- eritab tahked ained 10.Mis on sisenõrenäärmed? Sisenõrenäärmed on näärmed mis toodavad hormoone. 11.Erituselundkonnad ja nende eritised(5) Soolestik-tahked ained Kopsud, co2, o2 Neerud-kusiaine, soolad,vesi Põis- uriin
Kokkuvõte: seedeelundkond · Inimese seedeelundkonna moodustavad suu66s koos hammaste ja keelega, neel, s66gitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. · Seedimise ulesanne muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja soogitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks magu toidu mahuti. Maon6re soolhappe toimel havib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete
Ümarussid · Lülistamata keha · Neid näeb mikroskoobiga · Inimeses elab liimuksolge, roosaka värvusega ehk kutiikula · Ta ei kinnitu kuskile ja liigub vabalt · Kehaõõs on vedelikuga täidetud, milles paiknevad sooltoru ja sigimiselundid · Solge toitub inimese sooles olevas poolseeditud toidus · Sooltoru algab suuavaga ja lõpeb pärakuga · Toit ja toidujäägid ei segune omavahel · Kaks torukujulist neeru · Puudub vereringe-ja hingamiselundid Siseehitus · Pärak · Suu · Sooltoru · Neerud · Sigimiselundid · Neel · Närviväät · Eritusava Paljunemine · Lahksuguline loom · Isane on kõvera tagakehaga · Munetud munad ei saa areneda · Muna peab viibima vähemalt kaks nädalat õhu ja niiskuse käes · Inimene sõltub saastunud toiduga
liikumiselundkond organeid. Vereringeelundkond Süda, veri, veresooned Ainete transport, kõikide elundite ja elundkondade sidumine, viib välja jääkained Seedimiselundkond Suu, neel, söögitoru, magu, Organismi varustamine peensool, jämesool, pärasool ja toitainetega pärak Erituselundkond Neerud, nahk, kopsud ja Eemaldada organismist soolestik kahjulikud jääk- ja mürkained Hingamiselundkond Kopsud Organismi varustamine hapnikuga Närvisüsteem Närvid, peaaju, seljaaju Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni
Iseseisevtöö Lameussid : Elupaik - Parasiitussid ehk nad elavad kellegi sees. Välimus Väikesed , Lameda kehaehituseg Seedelundkonna osad -Seedeelundkond algab algab keha kõhtmisel küljel paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Toit Toitub inimese ära seeditud toidust. Hingamiselnudkond Hingavad difusiooni teel Erituselundkonna osad Hästi arenenud protonefriidid Eritavad lima Sigimine On mõlemasugulised loomad , neil on nii emas kui isas suguelundid Muna areng nt paeluss, ta laseb lahti ühe oma lülidest kus on üle 1000 muna - munad peavad saama välja värskeõhu kätte niiskesse kohta- Muna jõudis rohu sisse sealt sööb ära ta lammas või lehm loom tapetakse ära
Meriliiliad on planktontoidulised, kuid mõned söövad ka pinnaseosakesi ehk detriiti [2]. Meriliiliate morfoloogia ja anatoomia Enamikul säilinud meriliiliatel, eelkõige madalas vees elavatel, on kaks olulisemat kehapiirkonda - karikas ja haarmed. Karikas on topsikujuline keskne osa, mis asetseb suusmisest ehk oraalsest küljest allpool ja mis on suunatud aluspinnast eemale. Enamik organeid on paikneb karikas. Nii suu kui pärak avanevad oraalsel küljel - see on meriliiliatele iseloomulikuks tunnuseks. Pärak on kergesti eristatav seetõttu, sest see asetseb luustunud koonusel oraalse külje suhtes perifeerselt. Haarmed on pikad käetaolised pikendused karika küljes, mida meriliilia kasutab toitumisel. Igal haarmel on rida lühikesi harusid mõlemal küljel, mida nimetatakse pinnulateks. Pinnulate ülesandeks on toitu püüda. Osadel krinoididel on ka kolmas kehaosa- vars
Toiduainedinimtoiduks mõeldud taimsed/loomsed ained Toitainedtoiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhestamisel vabaneb energia. Seedekulglatoidu liikumise tee (suu, neel,söögitoru,magu, peensool,jämesool,pärak). . Pärakväljuvad tahked toidujäägid. ). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi See See Seedenä Seede En dek dita äre nõre sü ulgl v üm a toita osa ine SUU Süsi Süljenää Sülg A vesi rmed mü kud laa s MA Valg Maonäär Maom Pe GU ud med ahl psi in
sääreluu- sõrmeluud kannaluu- LIHASED lihased VERERINGE süda veresooned •veenid •arterid HINGAMINE nina hingetoru kopsud SEEDIMINE suu söögitoru maks magu sooled pärak HAMBAD •piimahambad •lõikehambad •jäävhambad •silmahambad •purihambad AJU peaaju seljaaju Ajust lähevad keha igasse paika närvid. INIMESE SÜND loode nabanöör lootevesi KUIDAS OLLA TERVE ? •Söö tervislikult ! •Liigu palju värskes õhus ! •Karasta end ! •Puhka korralikult ! •Hoidu kahjulikest ainetest ja harjumustest !
skeletilihasest,kõhrkude Seedeelundkond Suõõs,milles on Lagundab toitu,tagab toitainete süljenäärmed,neel ja ülekandmise verre. söögitoru,magu,maks ja kõhunääre,mille juhad suubuvad kaksteistsõlmiksoolde,peensool, kus toitained imenduvad verre,pärasool,pärak Hingamiselundkond Ninaava,neel ja kõri Tagab gaasivahetuse Ringeelundkond Süda,veresooned,veri Ainete transpor:*hingamisgaasid*toitai ned*jääkained*hormoonid osaleb dermoregulatsioonis,osaleb
rasvkude ja veri . 3. Millised on närvikoe iseärasused, seosta ülesannetega Väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve, võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 4. Nimeta elundkonna elundid ja ülesanne: a) Närvisüsteem - Peaaju, seljaaju,, närvid, retsptorid ülesanded: elundkondade tööd tuleb juhtida ja kooskõlastada b) Seedeelundkond - suu- neel- söögitoru- magu- peensool- jämesool- pärak ülesanded: jääkainete eemaldamine, varustab energiat c) Sisenõreelundkond ajuripats, neerupealised, kõhunääre ülesanded: tootavad hormoone
Erituselunditeks protonefriidid. Emasloomadel lisaks munasarjadele ka rebusarjad, mõlemasoolised. Eluviis: röövloomad, elavad meres ja magevees, harvem ka mullas. Kärssusside ehitus: Lameda, ripsmelise kehaga. Tsöloom on olemas, aga mitte lausalise õõnena, vaid tükati: moondunud osalt veresoonkonnaks, osalt kärsapaunaks. Iseloomulik väga pikk kärss, mis sissetõmmatuna paikneb paunas ja võib välja paiskuda tolle kokkusurumise toimel (vesiskelett!). Suu ja pärak eraldi. Kehas lülistuse algmeid. Eluviis: röövloomad, elavad peamiselt meres. 20. Parasiitsete lameusside (Platyhelminthes) põhirühmade lõpp- ja vaheperemehi magevees, näiteid Lõpp- ja vaheperemehi magevees: kalad, konnad ja nende kullesed (Monogenea), imiussidel: vaheperemees enamasti limune, lõpp-peremees selgroogne (nt maksakaanil vastne teos, täiskasvanult lamba maksas), Tetracotyle percae-fluviatilis:
Seedeelundkonna ehitus Autor:Sten Lepamaa Juhendaja:Livia Roomets Seedeelundkonna osad: · Suuõõs · Neel · Söögitoru MAKS · Magu MAGU PEENSOOL · Peensool JÄMESOOL · Jämesool · Pärak SUUÕÕS · Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes. · Süsivesikute seedimine algab suus tärklise lõhustumine algab süljes leiduva ensüüm amülaasi toimel. · Toit tükeldatakse lõikehammastega ja peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. NEEL · Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. · Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega. · Kõrikaas
17. Eesnääre ladina keeles Prostata Asend: kastanisuurune lihaselisnäärmeline moodustis kusepõie põhja all funktsioon Eesnäärme nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib seemnerakke (muudab liikuvateks). 18. Lahkliha ladina keeles perineum Asukoht reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal. Nimetage elundid, mis läbivad lahkliha mehel välissuguelundid ja pärak naisel välissuguelundid ja pärak 19. Selgitage mõisted: * Esmasuriin uriin, mis sünteesitakse esmaselt ja millest enamik imendub tagasi verre. Selle eritushulk ööpäevas on 180L * Lõplik (teisene) uriin on see uriin, mis eraldub põie kaudu Selle eritushulk ööpäevas on 11,5L * Diurees kuseeritus * Glükosuuria uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus * Hematuuria vere esinemine uriinis.
lülidest, kus on suguelundid (hermafrodiidsed). 19. Ripsussid - Väikesed või õhukesed, kehapind ripsmelise limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel, pärakut pole, hermafrodiitne suguelundkond. N: selts kolmehaarmelised piimjas valgelamelane; selts torusoolelised. Kärssussid veidi ripsusside moodi. Lameda ripsmelise kehaga, iseloomulik pikk kärss, mis sissetõmmatuna paikneb paunas. Suu ja pärak eraldi. Kehas lülistuse algmeid. 20. Ainupõlvsed - parasiidid, peremeeste vahetust pole. Peamiselt kaladel, eriti nende lõpustel. N: kaksikuss e. liit-kaheksanaplane (Diplozoon paradoxum)-karplastel, sõrmikketaslane- karpkalalaste uimedel ja nahal, harilik haakketaslane karpkalalaste lõpustel, mitusuulane-nugib konnade kusepõies. Kahepõlvsed e. imiussid - lõpp-peremees selgroogne, vaheperemees limune. N: maksakaan-lambas ja teos, harilik vereimiuss-inimese
11.kl Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest Seedekanali moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg Süljes olev amülaas lagundab tärklist Kui toit liigub neelu siis katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse Suulagi sulgeb tee ninaõõnde Edasi liigub toit söögitorusse Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune
selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? 3. Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? 4. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. Tunda tuleb paiknemist, ehitust ja ülesandeid: suuõõs, keel, hambad, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, maks, kõhunääre, jämesool, ussripik (umbsool), pärak 5. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. 6. Nimeta kõik seedenäärmed. Mida nad toodavad? 7. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad, milleks lõhustuvad? 8. Millises elundis toitainete lõhustumissaadused imenduvad ja kuhu? 9. Nimeta maksa ülesanded (4 tk) 10. Tervisliku toitumise reeglid: miks ja kui palju taime/sega/loomset toitu; vee kogus; hommiku/lõuna/õhtusööki; toitumise sagedus: valkude/rasvade/süsivesikute kogus? 11
» Esimesed loomad tekkisid vees Seened umbes 600 miljonit aastat tagasi » Jaguneb Taimed selgroogseteks ning selgrootuteks Protistid » Heterofoobse toitumisega Bakterid Hõimkond keelikloomad » seljakeelik » selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lameussid » Lõpusepilud » saba, mis ulatub pärak taha Ainuõõssed » lihaste kimbud ümber keha. » Jaguneb alamhõimkonnaks: limused mantelloomad Süstikkalad selgroogsed Sammalloomad Klass imetajad » Kõrgelt arenenud närvisüsteem » Järglasi sünnitatakse roomajad » toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega emapiimaga » täiuslik termoregulatsioonisüsteem
leidmiseks) Kuulamiselundid tagakeha esimeses lülis, suhtlevad helide abil, hea kuulmine Nägemiselundid kehva nägemine, külgmised liitsilmad, võimaldab eristada objekte ja nende liikumiskiirust, värvusi Seedeelundid enamasti seedib soolas, ( harva sooleväline) suised (peenestamine), suu ( seguneb süljega), pugu magu kesksool ( seedimine ja imendumine) tagasool, pärak. Eritusfunktsioon täidavad Malpighi sooned, umbsed sole väljastopised. Hingamine trahheed Paljunemine Putukad on lahksugulised, suguline diomorfism ( emased ja isased on erinevad) 1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) · Vaegmoone Munavastnevastnetäiskasvanu · Täismoone Munavastne(röövik)nukkvalmik Ülevaade
Lõhestumisreaktsioonid keerukamate ühendite lõhestumine lihtsamateks, energia vabaneb, moodustuvad ühendid kasutatakse sünteesireaktsioonides, tekivad jääkained, toimuvad toidu seedimisel, mittevajalike koostisosade lagundamisel. Sünteesireaktsioonidlihtsamatest ühenditest keerukamate moodustamine, vajatakse energiat ja lähteaineid, toimuvad organismi kasvamisel ja teatud osade taastamisel. SEEDEELUNDKOND Seedekulglatoidu liikumise tee(suu,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärak). Suu toidu peenestamine ja segamine süljega, algab süsivesikute seedimine. neeltakistatakse toidu liikumine hingetorusse. Söögitorutoidupala juhtimine makku lihaste kokkutõmmete abil. Magutoidu mahuti, hakkavad seedima valgud, toit segatakse maonõrega, temperatuur ühtlustub, hävitatakse haigustekitajad. Peensooltoidu lõplik seedimine(rasvad, valgud, süsivesikud). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi
(piimatooted, kala, tekib nahas)- luustiku jaoks mineraalid Ca- (piimatooted)- luustik. Fe- maasikad, punane peet )- verepunaliblede moodustamine, hapniku kandmine. Näärmed- toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme . suu(hambad, keel, süljenäärmed)->neel -> söögitoru -> magu (limaskest, klapid, maonäärmed)-> kaksteistsõrmiksool(kõhunääre, maks, sapipõis)-> peensool(soolehatud)-> pimesool-> jämesool -> pärasool -> pärak . amülaas- süljenäärmes, aluseline kk, niiske suus, kui suhu satub toit või vedelik hakkab rohkelt sülge eritana, hävitab suus leiduvad bakterid, süsivesikud , tärklist . pepsiin- maoseinte limaskesta näärmed, maos, eritingimustel, mao temp 37 C, happeline kk , lagundab valke, aminaalhape. Lipaas- kõhunääre, kõhunäärmes, kaksteistsõrmiksool, soe, aluseline kk, lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Sapp- maksas, koguneb
Mõned read nendest olid: " suuremat botaanikut ega zooloogi pole eales sündinud" ja et tema liigitus süsteem "on suurim teadussaavutus". Võibolla mõtlete, kust tulid tal ideed kõikide liikide kirjelduseks. Linne teine rabav joon oli alaline, vahel lausa palavikuline kiindumus seksi. Teda rabas muuhulgas mõnede merekarpide sarnasus naise häbemega, nii said ühe kakarbilise kehaosad nimeks vulva, labia, pubes, anus ja hymen (häbe, häbememokad, häbemekink, pärak ja neitsinahk). Kevadist aegagi kirjeldas ta järgmiselt: "Sugupooled peavad pulmi...". Üks taimeliik sai Carlilt nimeks Clitoria (lad k clitor kliitor). Jah teda peeti küll veidrikuks, kuid tema liigitussüsteem on võrratu. Enne Linned anti taimedele lohisevalt kirjeldavaid nimesid ja ei osatud neid ka liigitada.
seedimine. peensool seeditakse toit lõplikult, pind hatuline, kurviline, et pindala oleks suurem, valkude ja süsivesikute lõhustumis saadused verre ja rasvade lõhustamis saadused lümfi, rasvade, valkude, süsivesikute seedimine, toitainete imendumine. jämesool kogunevad seedumata jäägid, ül vee tagasi imendumine, bakterid kes toodavad k vitam (vere hüübimine), jämesoole lõpus väljaheide: seedumata jäägid, vesi, hukka saanud bakterid. pärasool. pärak väljutatakse tahked jäägid. erituselindkond (nahk, kopsud, neerud, soolestik) ül vedelate jääkide eemaldamine, 2 neeru 2 kusejuha kusepõis kusiti, neer vedelate ainevahetus jääkide eemaldamine, vee mineraal soolade sisalduse reguleerimine veres tagavad püsiva sisekeskkonna, nh3 organismist välja, ehitus neerukoor (neerukehakesed), neerusäsi (neerutorukesed), neeruvaagen, eritatakse uriin, vesi, soolad, kusiaine. nahk eritatakse higi, vesi, mineraal
Seedimine Seedimine on toidu lõhustumisprotsess. Toit koosneb toitainetest, mis saab jagada kahte rühma: makrotoitained ja mikrotoitained. Makrotoitainete hulka kuuluvad: valgud, lipiidid, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Toidu seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool ja pärak. Minu söögiks on teraleib vorsti ja kurgiga. Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes, kus toit tükeldatakse hammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi amülaas, mis lõhustab süsivesikuid. Peale selle on sülg leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket. Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. Neelamise ajal
Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seedimine Suu->neel->söögitoru->magu->sooltoru->pärak. 8. Hingamine Hästi arenenud kopsud; sisepind suur niiet hapnik pääseb kiiresti verre ning süsihappegaas eraldub kiiresti. 9. Vereringe Sarnaneb lindude omaga; süda neljaosaline. 10. Erituselundkond Neerud->kusepõis. Kui see täitub paisatakse jäägid organismid kehast välja. 11. Sigimine, areng Innaajal on emane viljastumisvõimeline. Emase munajuhas toimub muna- ja seemneraku ühinemine. Tiinus on järglase areng emakas. Poegimine on kõigil erinev
* sapp aitab seedida rasvu. (sapipõis, sapijuha, maks ) Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunääre * Kõhunäärmenõre sisaldab ensüümi lipaas * suhkrute ja valkude seedimine Kõhunääre reguleerib veresuhkru sisaldust veres. Jämesool Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. * toitainete imendumine verre * Tahked toidujäägid eemaldatakse päraku kaudu * Inimese seedekulgla : Suuõõs neel söögitoru magu peensool jämesool pärak Toitainete tähtsus. * Veri kannab toitained keha mööda laiali. * Toitainetest saavad rakud energiat. * Noored rakud vajavad toitaineid ka kasvamiseks
keskkonna happelisusest v aluselisusest. 2100 erinevat ensüümi in org. Vitamiinid on lihtensüümid. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks. (Cvit puudus=skorbuut; Avit puudus=kuivsilmsus, Dvit puudus = rahhiit) Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hambad+keel), neel, söögitoru, magu, peensool (kaksteistsõrmiksool), jämesool, pärak. Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest, seal on mitmed olulised seedenõred. Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. Amülaas aitab seedida tärklist. Tärklis hakkab suhkruteks lõhustuma. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Pepsiini mõjul (koos soolhappega maos) hakkavad valgud maos lagunema. Pepsiin toimib ainult kindlal temp, tugevalt happelises keskkonnas. Kaksiksõrmiksooles toimub rasvade lõhustumine.
Okasnahksed Palade PK nimi . Klass 03.05.2012 Okasnahksed Meritähed Merisiilikud Meripurad MERITÄHED · Okasnahksete hõimkond. · Viiekiireline ( enamasti) . · Esineb arvukalt Lääne- ja Põhjamere rannikul. ISELOOMULIKUD OMADUSED · Keskkettaga lame keha. · Suuava paikneb keha alapoolel . · Pärak ülapoolel, veidike külje peal . · Lubiplaatidest koosnev lubiskelett säilitab meretähe kuju ja vormi . · Väikesed tangikujulised haarlad . · Hiljusejalakesed . · Paapulid. TOITUMINE · Püüavad erandatult saaki. · Sõeluvad veest toitaineid. · Keemilised signaalid. · Spetsialiseerunud liistaklõpuseste püügile. · Tulevad toime tugevasti sulgunud kodadega. PALJUNEMINE · Lahksugulised. · Fragmentatsioon. PILDID
kõhunääre on 10-15cm pikkune elund. Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksiksõrmiksoolde. Sapp Maksas sünteesitud nõre valmistab ette rasvade seedimist peensooles ja hävitab baktereid Magu ja selle ülesanded. Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Seedimise etapid Suuõõs neel ja söögitoru magu kaksteistsõrmik peensool jämesool pärak. Erituselundid Nahk, kopsud, soolestik, neerud. Neerude ehitus ja töö Neerud on tähtsaimad eritusorganid. Neid on 2 ja nad paiknevad mõlemal pool selgroogu. Nende kaudu eemaldub organismist suurem osa vedelaid jääkaineid. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust veres. Haigused Diabeet geenihaigus, tekib valest toitumisest. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast.
Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss)Kopsud(kiritigu,ämblik,skorpion,toakärbes)Trahheed(rohutirts). Millega toimub suguline ja mittesuguline paljunemine? suguline paljunemine toimub sugurakkude
tunnused- kombitsad, nokataolised lõuad, suured silmad, tindinääre, lehter, närvisüst. võimaldab kehavärvi muuta, meelerakkude abil tunnetavad maitset ja lõhna. Karpidele iseloom. tunnused- sisse-ja väljavooluava (alumise kaudu sisse, ülemise välja), meeltest maitsmis- ja kompimismeel (jalaga), kaheosaline koda (lukuside ühendab pooli, avab ja suleb sulgurlihaste abil), vastsed on kevadeni mantliõõnes, siis kaladele. *Teo seedee.: suuava-neel- magu- sooltoru- pärak. Erituse.: neer- neerujuha *Karbi seedee. : auu- neel- magu- sool. Avatud veretinge.
Kõhunääre Kõhunäärmenõre sisaldab ensüümi lipaas suhkrute ja valkude seedimine Kõhunääre reguleerib veresuhkru sisaldust veres. Jämesool Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. · toitainete imendumine verre Tahked toidujäägid eemaldatakse päraku kaudu Inimese seedekulgla Suuõõs neel söögitoru magu peensool jämesool pärak http://www.youtube.com/watch?v=Uzl6M1YlU3w http://youtube.com/watch?v=IxNpXO8gGFM&feature=related Kasutatud materjal: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Head_lateral_mouth_anatomy.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Tooth_section_international.png http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2007/06_02/teethDM1506_228x307.jpg http://www.lilypads.com.sg/images/teeth.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/95/Gebit.PNG http://lepo.it.da.ut.ee/~stas/index_structure.html
Liha Valgud peamsielt Kartul Süsivesikud(tärklis) Herned Valgud, süsivesikud Pekk Rasv enamuses Pähklid Rasv,valgud,süsivesikud Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hamamste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. SEEDIMINE: SUUS: 1)toimub toidu peenestamine; 2)toidu segamine; 3)niisutamine; 4)kvaliteedi hindamine; 5)algab süsiveskikute hindamine. MAOS: 1)valkude seedimine; 2)bakterite hävitamine; 3)mahuti 1-3,5 l. 12SÕRMIKSOOLES: 1)valgud, rasvad, süsivesikud seonduvad; 2)imendumine.
kõhnaks, tekib mingite ainete puudus, rasvunud inimese süda peab rohkem tööd tegema(suurendab südame koormust ja kurnab seda). 6.Anoreksia- närvisüsteemi häiretest tingitud enese näljutamine. Buliimia- söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine. Ortoreksia- söömishäire, mis on tingitud püüdest toituda ülitervislikult. 7.Teada seedeelundkonna osi, ehitust ja seedimis etappe. Etapid: suu-neel-söögitoru-magu-sooled-pärak 8.Mis on maksa ülesanded?(3-4...) -toodab seedimiseks vajalikku sappi. -puhastab verd mittevajalikest ainetest. -on toitainete varupaik -maksas sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. 9.Uriini tekke etapid.(lk65) Kui jääkainete rikas veri jõuab neerudesse, liigub see erilistesse verekapillaaride koogumikesse. Seal algab jääkainete eraldamine verest ja uriini moodustumine, mis toimub kahes etapis kõigepealt moodustub esmane uriin ja sellest uriin.
kõhnaks, tekib mingite ainete puudus, rasvunud inimese süda peab rohkem tööd tegema(suurendab südame koormust ja kurnab seda). 6.Anoreksia- närvisüsteemi häiretest tingitud enese näljutamine. Buliimia- söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine. Ortoreksia- söömishäire, mis on tingitud püüdest toituda ülitervislikult. 7.Teada seedeelundkonna osi, ehitust ja seedimis etappe. Etapid: suu-neel-söögitoru-magu-sooled-pärak 8.Mis on maksa ülesanded?(3-4...) -toodab seedimiseks vajalikku sappi. -puhastab verd mittevajalikest ainetest. -on toitainete varupaik -maksas sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. 9.Uriini tekke etapid.(lk65) Kui jääkainete rikas veri jõuab neerudesse, liigub see erilistesse verekapillaaride koogumikesse. Seal algab jääkainete eraldamine verest ja uriini moodustumine, mis toimub kahes etapis kõigepealt moodustub esmane uriin ja sellest uriin.
Elundkond Elundid Ülesanne Katteelundkond Nahk,limaskestad Katavad, kaitsevad, vooderdavad , eritavad Tugi-ja Luustik ja lihastik Toestavad , panevad keha liikuma liikumiselundkond seedeelundkond Suu , neel , söögitoru, Tahke toidu töötlemine ja jääkainete soolestik,pärak , sülgnäärmed eemaldamine ,vajalike ainete omandamine Hingamiselundkon Nina,neel,kõri,pikkhingetoru Kindlustab organismis gaasivahetuse, d Varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest.
Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. VI Peensool · lõpeb seedimine · pind hatuline · Valkude/Süsivesikute lõhustumissaadused => hatud, kurrud VII Jämesool · kogunevad seedumata jäägid · ül: toimub vee tagasiimendumine · ül: bakterit toodavad K-Vitamiini Väljaheide= seedumata jäägid + vesi + hukka saanud bakterid Kõhulahtisus - vee tagasiimendumist ei toimu Kõhukinnisus - vee tagasiimendumine liigne VIII Pärak · väljutatakse tahked jäägid Seedenäärmete ja -Ensüümide talitlus · seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsvesikud · maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel · maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde · peensooles lõped süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine · maksas sünteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks väikesteks tilgakesteks
kasvavad ligi meetriseks.(2) Meritähtedel on harilikult enam-vähem lame keha keskkettaga, mis läheb aegamisi üle temast radikaalselt lähtuvateks kiirteks. Looma allapool keeratud külge, mille keskel asetseb suuava, nimetatakse suuküljeks ehk oraalseks küljeks, ülemist külge aga suuvastaseks ehk aboraalseks küljeks. Mõnikord nimetatakse oraalset külge tinglikult kõhtmiseks ja aboraalset aga selgmiseks. Meritähtedel kellel on olemas pärak ehk anaalava, paikneb see ketta selgmise külje keskpaiga ligidal. Keset iga kiire allkülge kulgeb vagu, milles on arvukalt pehmeid liikuvaid jätkeid, hiljuse- ehk ambulakraaljalakesi, mis meritätedel talitlevad kulgemiselundeina.(1) Meritäht liigub mööda merepõhja kiirte alapooltel olevate jalakestega (hiljuse- ehk ambulakraalijalakesed), jalgu on umbes 500 ja nad on torukujulised ning seest õõnsad. Neid võib igas kiires olla mitu sada
Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetrium - perimetrium Pärasoole- emaka õõnestis e Douglasi õõs - excavatio retrouterina seu Douglasi Tupp - vagina colpos Neitsinahk - hymen Rinnanääre - mamma Lahkliha - perineum Pärak - anus Seedeelundite süsteem - systema digestorium seu apparatus digestorius Suuõõs - cavum oris Neel - pharynx Söögitoru - oesophagus Magu - ventriculus, gaster Peensool - inestinum tenue Jämesool - inestinum crassum Keel - lingua Hambad - dentes Seedimine - digestio
Seedimine on eusüümide abil suurte toidumolekulide väiksemateks molekulideks lagunemine, et need pääseksid verre ja et rakud saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal
5. Miks peab kasvav organism tarbima segatoitu, st nii taimseid kui ka loomseid saadusi? Sesti nii saab piisavalt erinevaid makro- ja mikrotoitaineid. Nt loomsed toiduained sisaldavad täisväärtuslikke valke, milles on eriti tähtsad sellised aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. 6. Kirjuta seedetrakti osad selles järjestuses, kuidas toit neis liigub. Suuõõs – neel – söögitoru – magu – kaksteistsõrmik – peensool – jämesool – pärak. 7. Kirjelda protsessi, mis toimub seedetrakti osades. *Suuõõnes algab süsivesikute (tärklise) lõhustumine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. *Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hõlbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima. *Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega. Maos algab valkude lõhustumine
LIHASKUDE- nende talitluseks on kokkutõmbumine neid on kaht t üüpi silelihaskude, vöötlihaskude, selektilahesed, südamelihased NÄRVIKUDE- suudavad vastuvõtta ärritusi, neid töödelda, ärritust edasi kanda ja salvestada. 5. Elundkondade talitlus ja selle regulatsioon Inimesel on 9 elundkonda: KATTEELUNDKOND-(nahk, juuksed, küüned) TUGIELUNDKOND- (kõõlused, luud, liigesed, lihased) SEEDEELUNDKOND-(maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärak) HINGAMISELUNDKOND-( ninaava, kurk, kõri, hingetoru, kopsutoru, kopsud) gaasivahetus toimub kopsudes. Gaasid sisenevad O2 , CO2 lahustunud kujul vereringesse. Väljahingavas õhus on muutunud O2 ja CO2 konserdatsioon hapnik on vähenenud ja süsihape suurenenud. Rakuhingamine on keemiline protsess rakus klükoos oksudeerub O2 toimel tekib energia. RINGEELUNDKOND- (süda, veresooned) O2 ja CO2 trantsport. Organismi varustamine toiduainetega, hormoonidega ja antikehadega
sugujuhasse. Emane sünnitab poegi, need elavad mõnda aega ema seljal ja kestuvad seal esimest korda. Skorpion saab täiskasvanuks 1-1,5-aastaselt. Peale kestumist katted tugevnevad ja värvuvad ning käppadele ilmuvad küünised. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). 4 1.4 Skorpioni ehitus 1 Paar suuri silmi ja 5 paari külgmisi silmi 2 Tagakeha 3 Saba ehk taga-tagakeha 4 Sõra osa 5 Jalad 6 Suuosa 7 Näpitsad 8-9 Lõuakobija 10 Mürgiastel 11 Pärak 5 1.5 Huvitavaid fakte · Skorpione süüakse Pekingis, Hiinas · Skorpion saab olla söömata umbes pool aastat · Skorpionid on osa Hiina meditsiinist, kus kasutatakse skorpionite ja madude veini valuvaigisti ja vastumürgina 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Entsüklopeedia 8 köide, 1995 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/skorpion2.htm 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Scorpion 4. http://www.zbi
Verev meritäht kuulub Euroopas kõige tuntumate Atlandi ookeani rannikuloomade hulka. Esineb arvukalt Lääne- ja Põhjamere rannikul. ISELOOMULIKUD OMADUSED Meritähtede, merisiilikute ja meripurade kehaehitus eristab neid teistest loomadest. Vereval meritähel on harilikult enam-vähem lame keha keskkettaga, mis läheb järk-järgult üle viieks kiireks. Teistel meritähtede liikidel, näiteks kiirtähel, võib olla isegi kuni viiskümmend kiirt. Suuava paikneb keha alapoolel, pärak ülapoolel, veidi külje peal. Nende vahele jäävad tähtsamad seedeelundid. Lubiplaatidest koosnev lubiskelett säilitab meretähe kuju ja vormi. Meritähe keha pealispoolt katavad enesekaitseks ja keha puhastamiseks mõeldud väikesed tangikujulised haarlad. Kiirte alapoolel paiknevad neljas reas hiljusejalakesed. Need on varustatud iminappadega ja ette nähtud liikumiseks ning saagi kinnihoidmiseks. Kehapinnal paikneb peale
ainevahetuses. Põhiliseks vitamiinide allikaks on inimesele toit. · Organismi ainevahetuse kiirus sõltub mitmetest teguritest, näiteks vanusest, keha temperatuurist, toitainete hulgast, ensüümide aktiivsusest, kehakaalust jne. · Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõd koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru,magu, peensool,jämesool ja pärak. · Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult.
annaabi.ee 
