geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. (Määrab ära suurema osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest) Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluaseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonnitit muutumatuks Väiksem evolutsioonivõimeline organismirühm on POPULATSIOON Geneetilise muutlikkuse allikad pop: · Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus, enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud Uute geenide teke(kasulikud muutused tekivad ka, kuid neid tekib vähem) · Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel( mood suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikkusest) · Geenisiire- erinevate populatsioonide isendiste ristumine · Geenitriiv- juhuslikud muutused pop geneetilises strukutuuris(suurem mõju väikestes populatsioonides)
kromosoomide kordsuse tulemusena võivad tekkida Põhjuseks ved mitoosis või muutused. Põhjuseks uued alleelid, mis reeglina meioosis. Kromosoomi lõik võib kromosoomide lahknemise on retsessiivsed. Suhteliselt välja langeda, kkahekordistua, häireed meioosis: Downi, väikese ulatusega ja ei ümber paikneda. Muutused on Edwardi sündroom. pruugi avalduda tunnusena. laiema ulatusega ja avalduvad Võib tekkid retsessiivne fenotüübis sündroomidena ja alleel, mis avaldub järglste arenguhäireta. NT: kssikisa fenotüübis. Hagused: sündroom, Martin Belis tõbi. sirprakuline aneemia Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused : Paika panevad geenid, nt:juukse värvus, karva jämedus. Laia reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused : Geenide ja keskkonna mõju nt: kehakaal. NIMETA. Mittepärilikud haigused, mis võivad viia looteväärarenguni on punetised, toksoplasmoos.
2.keemilised-ravimid,happed,lahustid,bensiin 3.bioloogilised-mikroorganismid,viirused Mutatsioone võivad põhjustada ka organismisisesed vead:replikatsioon,transkriptsioon,translatsioon a. Geenmutatsioon väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses Hõlmavad geenis ühte või mõnda nukleotiidi: nukleotiidipaari lisandumine/kadumine/ümbevahetamine Võivad tekkida uued alleelid Geenmutatsioonid ei avaldu fenotüübis, kuna: - 1 aminohape asendub teisega ja on keemiliselt sarnane - Üks nukleotiid asendub teisega , kuid määrab ära sama aminohappe - Muutus on retsessiivne Näiteks:albinism,hemofiilia,kurttummus,diabeet b. Kromosoommutatsioon patoloogia,mille põhjuseks pn kromosoomide arvu või struktuuri muutus - Autosoomsündroomid-kromosoomimuutused autosoomides - Gonosoomisündroomid-muutused sugurakkudes
Kohastumused ehk adaptsioonid(tunnus) *On organismirühma kasulikud tunnused, mis soodustavad keskkonnas toimetulekut. Nad kujunevad loodusliku valiku toimel. *On pärilikud *Avalduvad fenotüübis *On suhtelised Miks on suhtelised? 1. Materjali tekkeks annavad juhuslikud mutatsioonid. 2. Geneetiline triiv võib muuta valiku suunda. 3. Kõigil liigi isenditel ei avaldu kohastumused võrdselt ja ühetaoliselt. 4. Keskkonna tegurid muutuvad kiiresti. Mõju vastandlik. 5. Kohastumused kasulikud isendirühmale, üksikisendile kahjulikud. 6. Eri liiki isenditel on vastastikku kohastumuse vajadus(nt:kirp ja koer) Kohastumuste väljendamine: 1
Kromosoommutatsioon- Kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused. Kuna fenotüüp kujuneb välja genotüüp ja keskkonna tingimuste koostoimest, siis: (Nähtavad mitoosi/meioosi mikroskoopilisel uurumisel) 1. Pärilik ehk geneetiline muutlikkus. Modifikatsiooniline muutlikkus- keskkonnatingimustest tulenev tunnuste Genotüübilised muutused on suuremad, kui fenotüübis paistab, sest: varieerumine. Ei kaasne ka muutusi kromosoomides. * Alleelide ja geenide vastasmõju (domineerimine) Mutageen- mutatsioone tekitav tegur. * Sõltub geenide avaldamistingimustest a) kombinatiivne muutlikkus
Spontaansed mutatsioonid – nn iseeneslikud, tekkinud siiski keskkonnast (UV, hapnik) Indutseeritud mutagenees - Mutageneesi kasutatakse laboratoorse meetodina mutantsete tüvede saamiseks. Üldjuhul saadakse mutaantseid tüve kahel eesmärgil: • uurida teatud geeni või valgu funktsiooni, • saada tüvesid, mida on võimalik kasutada tööstuses. 3. Geenmutatsioonid. Milles seisnevad geenmutatsioonid? Näiteid haigustest. Millal geenmutatsioonid fenotüübis ei avaldu? Vastus: Esinevad geenides replikatsiooni käigus. DNA molekulides on muutunud vaid mõned nukleotiidid. Võib kaasa tuua vastava valgu aminohappelise koostise muutuse, mis omakorda väljendub fenotüübis. Tulemuses võib olla märkamatu või väga suur viga. Duchenne’i lihasdüstroofia- haigus, mille puhul lihased jäävad nõrgaks. Sünnitakse normaalselt, avaldub teismeeas. Hemofiilia- kaasasündinud verehüübimatus Huntingtoni tõbi- värisemine ja koordinatsioonihäired
Kantserogeenid - tegurid, mis kutsuvad esile vähktõve teket mutatsioonid keharakkudes sugurakkudes embrüogeneesis, sugurakkude postembrüogeneesis moodustumise käigus kanduvad järglastele päranduvad järglastele vegetatiivsel sugulisel paljunemisel paljunemisel somaatilised mutatsioonid generatiivsed mutatsioonid võivad avalduda fenotüübis sarnaselt fenotüübi järgi raske vahet teha Spontaansed mutatsioonid - normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid Indutseeritud mutatsioonid - eksperimendis kunstlikult esile kutsutud mutatsioonid Tänan tähelepanu eest!
organismist teise. GMO-de PLUSSID suurem saagikus, väiksem keskkonna saastatus, uued ravimid. GMO-de MIINUSED võib osutuda inimesele kahjulikuks, negatiivsus keskkonnale, halvem maitse. GEENITERAAPIA on haiguste ravimismeetod, kus sisestatakse konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi rakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. GEENMUTATSIOONID toovad kaasa vastava valgu aminohappelise koostise muutuse, mis omakorda väljendub fenotüübis. Tulemus võib olla väike või suur. HEAD punaliblede kasv, HIV immuunsus. HALVAD varane raukumine, juuste väljalangemine.
spontaanne Generatiivne Somaatiline Muutuste pärandumine Enamasti pärandub Ei pärandu Modifikatisooniline Geneetiline Põhjus Keskkonnategurid Mutageenid, alleelide ja geenide kombinatsioon Milles on põhjus Fenotüübis Geneetilised materjalis Pärandumine Ei pärandu Võivad päranduda Mutageen – mutatsioone tekitav tegur Füüsikalised mutageenid – röntgenkiirgus, UV-kiirgus, radioaktiivsus Keemilised mutageenid – mürgid, ravimid, happed Bioloogilised mutageenid – bakterid, seened, viirused, algloomad Kantserogeen – mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähi teket
erinevad teineteisest. Molekulaargeneet:Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad.Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi Mutatsioon-Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid).Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud.Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas.Kombinatiivne- Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel.Meioosis - kromosoomide ristsiire viljastumisel - alleelide kombineerumine Geensiire- Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Loomade ränded. Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv-Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris
Meestel on nad ühekordselt ja avalduvad igal juhul, ka retsessiivsel kujul. Seetõttu esineb meestel palju sagedamini retsessiivseid suguliitelisi haigusi. Daltonism - puna - rohe värvipimedus Hemofiilia - verehüübimatus, suguliitelinepuue, tuleneb retsessiivsetest algalleelidest X- kromosoomis (joonis vihikus) 5. Millest tuleneb kombinatiivne muutlikkus? Mutatsiooniline muutlikkus; mutageenid. Milles seisnevad geenmutatsioonid? Näiteid haigustest. Millal geenmutatsioonid fenotüübis ei avaldu? Millest tulenevad kromosoommutatsioonid? Näiteid haigustest. Genoommutatsioonid? Näiteid haigustest. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Vastus: Esinemb kahte tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus - seisneb vanemate geenialleelide ümberkombineerumises järglate genotüüpiideks. Kombinatiivse muutlikkuse korral kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu
asendusravi, geeniteraapia 11. Mis põhjustab pärilikke haiguseid, päriliku eelsoodumusega haiguseid, mittepärilike haigusi. + näited. PH (daltonism) ja PEH(alkohol, rasvtõbi) põhjustab viga pärilikkuse aines. MP(viirushaigused) keskkond 12. Mis on geenmutatsioon, kromosoommutatsioon, genoommutatsioon? GM- toimub muutus DNA nukleofiilses järjestuses. KM-muutub kromosoomide ehitus. GEM- muutub kromosoomide arv. 13. Millal geenmutatsioon ei avaldu fenotüübis? kui ühe nukleodiidi asendumine teisega ei põhjusta aminohappe vahetust valgu molekulis. KUI mutatsiooniga kaasneb küll ühe aminohappe asendumine teisega, kuid see ei muuda sünteesitava valgu funktsiooni. Kui moodustunud mutantne alleel on retsessiivne.
metsatulekahjud, üleujutused,reostused jm. isendirühma eelispaljunemine Mikroevolutsioon -Mutatsiooniline muutlikus: ..väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Uued geenivormis ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. -Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi -Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu.Need,mis järglastele. avalduvad on enamasti kahjulikud,kuid vahest esineb ka -Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad kasulikke mtatsioone. selle populatsiooni genofondi. -Kobinatiivne muutlikkus: -Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. populatsiooni geneetiliseks struktuuriks
1.Mutatsioonid 2.Kombinatiivne muutlikkus(järglasesse uus geeni kombinatsioon) 3.Geenivool(geenisiire) 4.Geneetiline triiv 1.Mutatsioonid geneetilise muutlikkuse peamine allikas (enamasti kahjulikud) *geenmutatsioonid uued alleelid, geenid *kromosoommutatsioonid uued geenid, muutused avaldumises *genoommutatsioonid uute geenide eristumise võimalus Mutatsioonide ... *tagajärg annab evolutsiooniks lähtematerjali *sagedus väike *iseloom enamus ei avaldu fenotüübis, enamus kahjulikud! *sagedust tõstab populatsioonide geenide koguarv ja isendite arv populatsioonis 2.Kombinatiivne muutlikkus *Iseloomulik suguliselt sigivatele organismidele *uusi geene, alleele ei teki * kombineeruvad ümber olemasolevad geenid/alleelid järglaste genotüüpideks *kalduvus tasakaaluseisundile *evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3.Geenivool(geenisiire) *Eri populatsioonide isendite ristumine *alus: eoste,viljade,seemnete,vastsete levik,organismide ränne
Evolutsiooni mehhanismid Kuidas toimub bioevolutsioon? Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsivasuunalised muutused (ühe liigi sees toimuv) Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke, areng ja väljasuremine Takson- süstemaatika üksus, liigitamine sarnasuste järgi: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik, domeen Domeen- bakterid, arhed, eukarüoodid, kõige suurem üksus Mis evolutsioneerub? Populatsioon Üksikindiviid ei evolutsioneeru Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Mis on populatsioon? Näiteks Harilik võilill Põltsamaa linnas Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil Populatsiooni iseloomustavad: · Leviala · Arvukus · Genofond = geenifond- populatsiooni kõik geenid ja alleelid Geenid- pärilikkuse kandjad DNA-s. DNA lõik, mis määrab ära ühe ühe RNA molekuli sünteesi. Alleelid- ühe geeni eri...
Sealt tulenevalt võivad tekkida uued alleelid või hoopis väikesed muutused DNA primaarstruktuuris. On olukorrad, kui geenmutatsioonid ei avaldu mingil juhul. Kui vähemalt ühe nukleotiidi asendumine teisega ei põhjusta valgu molekulis ühe aminohappe asendumist teisega, geenmutatsioon ei avaldu. Samuti ei piisa ainult ühe aminohappe asendumisest, sest see ei muuda sünteesitava valgu ülesannet. Kindlasti ei avaldu geenmutatsioon fenotüübis ka juhul, kui moodustunud mutatante alleel on retsessiivne ning tema kõrval on samal ajal homoloogiline dominante alleel. (Einma 2009). Samas mõnikord, kui ainult ühel geenil geenipaarist on mutatsioon, võib juba siis ilmneda erinevusi. Selle eelduseks on, et muteerunud geen on piisavalt tugev, et normaalse geeni funktsioneerimine ei ole võimalik. (Kääriäinen 2002). Tuntakse ka mutatsioone, mis on nähtavad mikroskoobis kromosoomimuutustega. Ühe
organismide puhul tekitada vähktõbe. Neid peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus säilida. Nad jagunevad oma olemuselt kaheks: pärilikud ja mittepärilikud. Pärilikest mutatsioonidest eristatakse geen-, kromosoom- ja genoommutatsioone. Nende tagajärjeks on mutatsiooniline muutlikkus populatsioonis. Enamik neist ei avaldu organismi fenotüübis ning on kahjulikud, väga harva tekib organismis kasulikke mutatsioone. Mutatsioonide tõttu on põhjustatud ka haiguseid. Samuti kujuneb nende käigus eelsoodumus mõningatele haigustele, näiteks suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi jne. Mutatsioonide tõttu muutuvad ka haigused, enamasti veel keerukamas ning muutunud haigustele on veelgi raskem leida ravi. Seega kui ei oleks maailmas mutatsioone ei oleks ka
Praeguseks on selge, et looduslik valik on põhiline jõud, mis muudab alleelide sagedust populatsioonis ja viib liikide evolutsioneerumisele. Nagu juba Darwin täheldas, sünnib populatsioonis rohkem järglasi, kui keskkond võimaldab ning osa isendeid hukkub. Järglaskond on geneetiliselt mitmekesine, mis avaldub nende fenotüübilises erinevuses. Seetõttu on osal järglaskonnast suuremad eeldused ellu jääda ning paljuneda kui teistel. Seega suureneb populatsioonis edukama genotüübiga isendite osakaal ning väheneb vähemedukate oma. Looduslik valik saab toimida suvalisele päritavale tunnusele, mis väljendub indiviidi fenotüübis. Looduslikul valikul on kolm erinevat viisi, stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik, mida mööda valik võib toimuda ning nendel viisidel on populatsiooni jaoks erinevad tagajärjed. Stabiliseeriv valik säilitab liigid ja kohastumused süvenevad. Selles valikus olulisemad protsessid säilivad, sest keskkond ei muutu. Stabili...
populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. G e n e e t ilin e m u u t lik k u s M u t a t s io o n ilin e m u u t lik k u s K o m b in a t iiv n e m u u t lik k u s G e e n is iir e G e e n it r iiv Geneetilise muutlikkuse peamised allikad Mutatsioonid Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Kombinatiivne muutlikkus Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · viljastumisel - alleelide kombineerumine Geenisiire Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Loomade ränded · Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv
(daltonism, hemofiilia). 7. Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas? Inimeste suguliitelised puuded tulenevad enamasti retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Sellepärast, et meestel on ainult üks X- kromosoom, siis avalduvad hemofiilia ja daltonism neil juba siis, kui nende ainuke X-kromosoom sisaldab vastavat alleeli. KORDAMISEKS 1. Dominantsete alleelide poolt määratud tunnused avalduvad fenotüübis heterosügootses olekus. + 2. Mendeli lahknemise seaduse kohaselt lahknevad kõik tunnuspaarid üksteisest sõltumatult.- 3. Katseloomade homo- või heterosügootsuse kindlakstegemiseks kasutatakse analüüsivat ristamist. + 4. Inimese AB0 süsteemi vererühmad on määratud polüalleelselt. + 5. Sugukromosoomid on ainult sugurakkudes. - kõigis keharakkudes 6. Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad järglastele alati üheskoos. - kromatiidis 7
Seega genotüüp on geenide kogum, mis määrab mikroorganismide geneetilise potensiaali. Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse muutlikkus kolmeks: 1Modifikatsiooniline muutlikkus - mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. (Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral.) 2. Mutatsiooniline muutlikkus - on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse mutageneesiks ja muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks
omavahelised erinevused on üksnes mittepärilikud, st modifikatsioonilised. 9) Kantserogeen tegur, mis kutsub esile vähktõve teket. Valdav osa mutageene on samaaegselt ka kantserogeenid ning seetõttu tuleb vältida nendega looduse saastamist. 10) Kromosoommutatsioon kromosoomi pikkuse ja struktuuri muutumine, mida põhjustavad häired mitoosis või meioosis. Kromosoom võib välja langeda, kahekordistuda või ümber paikneda. Muutused on laiema ulatusega ja avalduvad fenotüübis sündroomide ja arenguhäiretena (nt kassikisa sündroom ja Martin Belli tõbi). 11) Mutageen Keskkonnategur, mis põhjustab mutatsioone (sh kantserogeen vähk, teratogeen loote väärareng). 12) Mutatsioon igasugune muutus raku geneetilises materjalis. Võib toimuda nii DNA kui kromosoomidega. 13) Polüploidsus nähtus, kus kogu kromosoomistik muutub mitmekordseks (n haploidne, 2n diploidne, 3n/4n jne polüploidne)
elektroonikatööstus) kasutatav biotehnoloogia. Prokarüootide(eeltumne rakk) eelised katsetamisel: · Paljunevad kiiresti. Ühest mikroobist saab 24 tunni pärast üks miljard mikroobi. · Nende paljundamine võtab vähe ruumi- mikroorganismid. · Mikroobe on võimalik kasvatada vedelatel, tahketel ja kunstlikel söötmetel. · Mikroobid on haploidsed ja ühe rõngaskromosoomiga. Kui geenis tekib muutus, siis avaldub see ka fenotüübis. Kui soovitakse luua transgeenseid organisme(võõra DNAga organismid), siis on vaja neisse viia soovitud geen. Selleks luuakse viirusvektor. Viirusvektor on viirus, kus oma genoomile on juurde lisatud uus geen. Näiteks kui inimesel on geneetiline haigus, on võimalik geeniteraapia abil viia vastava koe rakkudesse terve geen. Viirusvektorite kasutamine: 1. Raviomadustega geen viiakse otse organismi. Sisestatud viirusvektor liitub kromosoomiga. 2
Laia reaktsiooninormiga on näiteks inimese kehakaal, kanade munatoodang ja veiste piimaand. Generatiivseteks mutatsioonideks nimetatakse seda kui mutatsioonid toimuvad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. Somaatilisteks mutatsioonideks nimetatakse keharakkudes tekkinud mutatsioone.Võivad tekkida nii embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus Gen. ja Som. Mutatsioonid võivad avalduda fenotüübis sarnaselt ja seetõttu on neid raske eristada. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel, somaatil. Aga mitte.Somaatilised kanduvad järglastele vegetatiivse paljunemise käigus.(Nt viljapuud)
- Epigeneetiline toime geeniekspressiooni ja rakufenotüübi muutused organismi arengu käigus, mis ei ole seotud muutustega DNA nukleotiidses järjestuses, vaid mittegeneetiliste faktoritega - Supressorgeen geen, mis surub maha mutantse geeni avaldumise - Pleiotroopsus üks geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid - Sündroom mitme tunnuse üheaegne patogeenne muutus - Penetrantsus genotüübi avaldumise sagedus kandjate fenotüübis - Ekspressiivsus kirjeldab geeni fenotüübilise avaldumise - Komplekstunnus - - Geneetiline imprinting ehk vermimine geneetilise info valikuline ekspressioon
-) Kõik haigused, mis kanduvad vanema organismilt järglasele viljastumismomendil on pärilikud haigused. -) Vähkkasvaja on pärilikkuse eelsoodumisega haigus, sest kui vanemorganism on põdenud seda, siis on suurem tõenäolsus, et ka järglane põeb vähki. -) Geenmutatsioonid erinevad kromosoommutatsioonidest sellega, et esimesed toimuvad vaid ühe geeniga, samal ajal kui teised toimuvad tervetes kromosoomilõikudes. -) Geenmutatsioon ei avaldu fenotüübis, kui ei muutu aminohape valgu molekulis, kui valgu molekuli funktsioon jääb samaks või kui geen ei avaldu. * 3. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p) -) Tekkepõhjustest tulenevalt võime eristada mittepärilikke, pärilikke ja päriliku eelsoodumusega haigusi. -) Tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooni normiks. -) Mutatsioone tekitavaid tegureid nimetakase mutogeenideks.
Mõisted 3: - Domineerimine olukord, kui heterosügootses genotüübis alleelipaari üks liige avaldub ja teise toime on pärsitud - Retsessiivsus alleeli tüüp, mis dominantse alleeli esinemise korral ei avaldu fenotüübiliselt - Kodominantsus tunnuse kujunemisel osalevad mõlemad alleelid alleelipaarist võrdselt ja teineteisest sõltumatult, andes heterosügootses seisundis iseseiva tunnuse - Intermediaarsus heterosügoodi fenotüübis avaldub homosügootsete vanemate vahepealne tunnus - Haiguse kandja vaatamata geeni ühes alleelis esinevatele muutusele ei ole inimene haige - Glükokaalüks suhkrurikas raku välispinna osa, mille moodustavad proteoglükaanid, glükoproteiinid, kuid mis pole väga kindlalt rakumembraaniga ühendatud - Lookus kindel koht kromosoomis, kus asub geen - Alleel kromosoomi lookuses olev üks kahest või mitmest alternatiivsest
Mittepärilik muutused toimuvad geneetilise materjali ehituses (mutageenid) 22. Kombinatiivse muutlikkuse mõju organismidele mida ümber kombineeritakse ja kuidas? Vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks Meioosis ristsiire, sõltumatu lahknemine Viljastumine juhuslike sugurakkude ,,kohtumine" Retsessiivsed alleelid satuvad homosügootsesse seisundisse, avalduvad need mida mõlemal vanemal fenotüübis ple (0 veregrupp jne) 23. Mutatsiooniline muutlikkus erinevad mutageenid ja mutatsioonide erinevad tasandid (geen, kromosoom ja genoom). Bioloogilised viirused, bakterid, hallitusseente toksiinid Keemilised ravimid, olmekeemia, orgaanilised üheendid, tugevad alused/happed Füüsikalised kiirgusd Geenmutatsioonid kahjustatud üks geen (nukleotiidid asendunud teistega) ei avaldu kui: sünonüümsus, aminohappe muutus eimuuda valgu ül, tagajärg retsessiivne alleel Kromosoom.
see peaks normaalselt avalduma. 13. Milles seisnevad geenimutatsioonid Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. Nad hõlmavad tavaliselt geenisiseselt ühte või mõnda nukleotiidi. Geenimutatsiooni tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Tekivad peamiselt replikatsiooni käigus(Sagedusega 1/ miljoni nukleotiidi kohta) see toob kaasa vastava valgu aminohappelise koostise muutuse, mis omakorda väljendub fenotüübis. Tulemus võib olla märkamatu või väga suur. Kui 1-2 nukleotiidi on juurde tulnud/ära kadunud, muutub kogu aminohappeline järjestus valeks. 14. Tuua näiteid kasulikest ja kahjulikest geenimutatsioonidest Kasulikud: Erütropoietiin(hormoon) stimuleerib vereliblede kasvu, HIV immuunsus, ensüüm mis eraldab kolesterooli verest. Kahjulikud: juuste väljalangemine, tsüstiline fibroos, varane raukumine.
isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsioon ei evolutsioneeru, ta säilib sellisena igavesti, kuid sellist pole olemas. Geneetilise muutlikkuse allikad-mutatsioonid-geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi geenide paiknemises ja kordsuses. Genoommutatsioonide tagajärjel muutub krom ja nendes asutvate geenide kordsus. Mutatsioon on harulda,e sageli ei avaldu fenotüübis. Kui avaldub, siis on kas kasulik, kahjulik või neutraalne. Geenivool-Teises populatsioonis tekkinud mutatsioonid siirduvad vaadeldavasse populatsiooni. Sisseränne põhjustab olemasolevate alleelide sagedust. Selle peamisteks tagajärgedeks on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine. Geneetiline triiv-puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. See on seda olulisem, mida väiksem on populatsioon
Meid huvitab geneetiline distants nende punktide vahel. Selleks arvutame keskmise ristsiirete hulga kromosoomide kohta: 0 x (15/100) + 1 x (60/100) + 2 x (15/100) + 3 x (10/100) = 1,2 9. Kuidas tõestada kodominantsust mingi antigeeni näitel (LMLN) ... Kodominantsus - tunnuste (alleelide) võrdväärne ja teineteisest sõltumatu avaldumine heterosügootse genotüübi puhul; mõlemast alleelist määratud tunnusevariandi üheaegne avaldumine heterosügootse indiviidi fenotüübis. Alleelide kodominantne avaldumine on tavaline molekulaarsete tunnuste, sh. rakupinna antigeenide (nt. vererühmade) puhul. NT. AB-veregrupi puhul on A ja B alleelid teinetese suhtes kodominantsed, 0 suhtes aga lihtsalt dominantsed. III rida 1. Struktuurne ja funktsionaalne allelism 3. Vähi teke protoneerimisel 5. Proto-onkogeenide aktiveerimine ja näide. Proto-onkogeenide hulka kuuluvad kasvufaktorid, kasvufaktorite
Ka nemad on tihedalt seotud õistaimedega. 5. 1) Populatsiooni geneetiline struktuur sõltub: • Mikroevolutsioon -On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: Mutatsioonilisest muutlikkusest Kombinatiivne muutlikkus Geenivoolust Geneetilisest triivist Looduslikust valikust • Mutatsioonile muutlikkus -Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone. • Kombinatiivne muutlikkus tuleneb: 1. gameetide tekkel toimub ristsiire. 2. meioosis lahknevad paarilised kromosoomid juhuslikult. 3. sugurakud kohtuvad juhuslikult • Geenivool - ühe pop. Geenid tulevad teise. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. • Geneetiline triiv
Ka nemad on tihedalt seotud õistaimedega. 5. 1) Populatsiooni geneetiline struktuur sõltub: · Mikroevolutsioon -On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: Mutatsioonilisest muutlikkusest Kombinatiivne muutlikkus Geenivoolust Geneetilisest triivist Looduslikust valikust · Mutatsioonile muutlikkus -Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone. · Kombinatiivne muutlikkus tuleneb: 1. gameetide tekkel toimub ristsiire. 2. meioosis lahknevad paarilised kromosoomid juhuslikult. 3. sugurakud kohtuvad juhuslikult · Geenivool - ühe pop. Geenid tulevad teise. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Geneetiline triiv
struktuuris. Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. Geenmutatsioonide tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Geenmutatsiooni tulemusena võib häiruda näiteks insuliini süntees ning inimene põeb seetõttu suhkrutõbe. Kromosoommutatsioonid on kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused, mis on nähtavad mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel. Tekkepõhjused võivad olla vead mitoosis või meioosis. Geenmutatsioon ei avaldu fenotüübis järgmistel juhtudel: 1) Kui ühe nukleotiidi asendumine teisega ei põhjusta aminohappe vahetust valgu molekulis. 2) Kui mutatsiooniga kaasneb küll ühe aminohappe asendumine teisega, kuid see ei muuda sünteesitava valgu funktsiooni. 3) Kui moodustunud mutantne alleel on retsessiivne. Genoommutatsioonid on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. Üks inimese kõige sagedasemaid genoommutatsioone põhjustab Downi sündroom
Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus, konkurents. Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). H...
saadakse teises hübriidpõlvkonnas (F2) genotüüpide lahknemine suhtes 1:2:1 ja fenotüüpide lahknemine suhtes 3:1. Mendeli III (sõltumatu lahknemise seadus) - Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnuspaarid II hübriidses põlvkonnas (F2): 1) teineteisest sõltumatult ja 2) kombineeruvad omavahel vabalt. Kodominantsus - mõlemast alleelist määratud tunnusevariandi üheaegne avaldumine heterosügootse raku fenotüübis. Intermediaarsus - domineerimisnähtus puudub, tunnuste vahepealne avaldumine III Definitsioonid Geen –pärilikkuse algüksus, DNA-ahela funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ühe polüpeptiidi (valgu) sünteesiks ja määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Geenmutatsioonid- kahjustatud on üks geen: väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses või ühe nukleotiidipaari asendumine, välja langemine, kahekordistumine, ümber paiknemine, lämmastikaluste
genoomi muude elementide kogum. Pudelikaelaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutises olulisest vähenemisest. Mutatsioonid geneetilise muutlikkuse peamine allikas (enamasti kahjulikud) *geenmutatsioonid uued alleelid, geenid *kromosoommutatsioonid uued geenid, muutused avaldumises *genoommutatsioonid uute geenide eristumise võimalus Mutatsioonide ... *tagajärg annab evolutsiooniks lähtematerjali *sagedus väike *iseloom enamus ei avaldu fenotüübis, enamus kahjulikud! *sagedust tõstab populatsioonide geenide koguarv ja isendite arv populatsioonis Geenivool(geenisiire) *Eri populatsioonide isendite ristumine *alus: eoste,viljade,seemnete,vastsete levik,organismide ränne *tagajärg:soodsate alleelide levik üle liigi *populatsioonide geneetilise struktuuri ühtlustumine Geneetiline triiv(geenitriiv) *juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris *on juhuslik *pole kindlat suunda
Populatsioon - üks liik (harku metsa jänesed). Kooslus - mitu liiki (harku metsa jänesed, hundid jne.). Geenifond - liigi geenide kogum. Genotüüp - organismi geenide kogum) On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: · Mutatsioonilisest muulikkusest · Kombinatiivne muutlikkus · Geenivoolust · Geneetilisest triivist · Looduslikust valikust Mutatsiooniline muutlikkus · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonid teel · Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone. Kombinatiivne muutlikkus · Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · Viljastumisel - alleelide kobineerumine Geenivool · Erinevate populatsioomode isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivas sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Migratsioon (tuul, tolmlejad putukad, loomade ränded jm) Geenitriiv
Kas inimene, omandades uue geeni ja seeläbi ka uue tunnuse kaotab oma isiksusest midagi või kas see muudab teda kui inimest. Selle üle arutavad teadlased tänapäevani. 13. Intermediaalsus - ehk tunnuste vahepealne avaldumine. 14. Codominantsus - Mitte kõik alleelid ei ole domineerivad ja retsessiivsed nagu need Mendel uuritud herne taimedel olid. Mõned alleelid on sama tugevad ning jäljendavad üksteist. Kui nii alleelid on olemas ja nad mõlemad on väljendatud fenotüübis võivad olla nad hübriidid ehk kahe alleeli segu. 15. Fenüülketonuuria - on sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni. Eestis sünnib igal aastal 1-3 fenüülketonuuriaga last. Haiguse varasel avastamisel ja kohesel ravi rakendamisel on võimalik haigus täielikult kontrolli all hoida. 16. Sirprakuline aneemia - on autosoom-retsessiivne pärilik haigus, mille
1.Pärilikud haigused: a)kombinatiivse muutlikuse tagajärjel n:kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism(värvipimedus) b)mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel- sugurakkudes n: Downi sündroom, Klinefelteri sündroom, Turneri sündroom Pärilike haiguste ennetamine: mutageenide vältimine, hoidumine sugulasabieludest, sünnieelne diagnostika Pärilike haiguste ravi: asendusravi(organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone), dieetravi(rajendatakse pärilike ainevahetushaiguste korral), kirurgiline ravi(eemaldatakse pärilikud väärarengud), geeniteraapia(organismis vahetatakse defektne geen tervega) Päriliku eelsoodumusega haigused: Kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koosmõjul n:kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, rasvtõbi, alkoholism, kopsuvähk Mittepärilikud haigused: sõltuvad keskkonnateguritest Looteväärarengud on tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjulikest keskkonnateguritest Nakkushaigused on mittepäril...
4500 kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Populatsiooni geenifond ja geneetiline struktuur ei püsi muutumatuna. Mikroevolutsioon on populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus. Mutatsiooniline muutlikkus- uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone. Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Migratsioon ( tuul, tolmlejad, putukad, loomade ränded jm ). Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni
-) Hulkraksed organismid tekkisid aguaegkonnas. -) Lõhestav valik seiseb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. -) RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. -) Uus täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. -) Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Elu tekkele eelnes: keemline evolutsioon. -) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismidele: kahjulikud. -) Esimesed Aafrikast välja rännanud inimlased olid: püstised inimesed. -) Esimesed elusolendid ilmusid Maale umbes: 4 miljardit aastat tagasi. -) Kaasaegsed inimesed kuuluvad liiki: tark inimene. -) Linnud põlvnevad: roomajatest. -) Linnu tiib ja inimese käsi on: homoloogilised. -) Mikroevolutsioon on: liigisisesed evolutsioonilised muutused. -) Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes: 100 tuhat aastat tagasi.
populatsioon( liigisisene rüh, mis kestvalt asustab teatud piiratud osa liigi levilast). Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Geneetilise muutlikkuse esmaseks allikaks on mutatsioonid. Mutatsioonide tulemusena tekib populatsioonis mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud, põhjustavad organismide hukkumist, alandavad elujõudu, takistavad või piiravad järglaste saamist. Kasulikud mutatsioonid: suureneb organismide vastupidavus haigustele, temperatuurile jne. Geneetilise muutlikkuse teiseks allikaks on alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Kombinatiivne muutlikkus moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikkusest. Isendite ristumine ehk geenisiire.peale mutatsioonide, geneetilise
PÄRILIKKUS Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi genoom- kromosoomikomplekt, mis sisaldab geneetilist materjali(24 kromosoomi) Genotüüp-ühele isendile omane geenide ja erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkonna tingimused mõjutavad tunnuste avaldumist.(soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist) Molekulaargeneetilised põhivormid: replikatsioon-DNA süntees, transkriptsioon- RNA süntees translatsioon- valgu süntees Molekulaargeneetika-teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Matriitsüntees-DNA, RNA ja valgud sünteesitakseolemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon- matriitsüntees. Toimub enne rak...
kuigi antud geen on kõigis kärbestes identne. Aina rohkem on hakatud eraldama selliseid regulaator geene ja see on hämmastav, kui võimsad need geenid on ja kui pikka aega on nende teha olnud kogu evolutsiooni käik tegelikkuses.) Epigeneetika Epigeneetika ehk päritavad muutused geeni ekspressioonis või raku fenotüübis, mida põhjustavad erinevad muutuste mehhanismid mis erinevad alus DNA sekventsi muutustest. 21. sajandil on saanud epigeneetika üldaktsepteeritud faktoriks, mis on mõjutanud rakkude eristumise evolutsioonilist käiku. Kuigi epigeneetikat hulkrakses organismis arvatakse olevat eristumise mehhanismiks, kuna epigeneetilised mustrid nullivad ennast ära, siis kui organismid paljunevad, kuigi on mõningaid nähtusi, kus epigeneetiline informatsioon kandub edasi generatsiooniliselt
kuigi antud geen on kõigis kärbestes identne. Aina rohkem on hakatud eraldama selliseid regulaator geene ja see on hämmastav, kui võimsad need geenid on ja kui pikka aega on nende teha olnud kogu evolutsiooni käik tegelikkuses.) Epigeneetika Epigeneetika ehk päritavad muutused geeni ekspressioonis või raku fenotüübis, mida põhjustavad erinevad muutuste mehhanismid mis erinevad alus DNA sekventsi muutustest. 21. sajandil on saanud epigeneetika üldaktsepteeritud faktoriks, mis on mõjutanud rakkude eristumise evolutsioonilist käiku. Kuigi epigeneetikat hulkrakses organismis arvatakse olevat eristumise mehhanismiks, kuna epigeneetilised mustrid nullivad ennast ära, siis kui organismid paljunevad, kuigi on mõningaid nähtusi, kus epigeneetiline informatsioon kandub edasi generatsiooniliselt
B 14.. Millised antud väidetest on õiged? VÄÄR VÄIDE PARANDA ÕIGEKS EITUST KASUTAMATA! 14.1 .Kõrvuti uute liikide tekkimisega, on paljud liigid välja surnud ja kuskil mujal piirkonnas uuesti tekkinud VALE Kõrvuti uute liikide tekkimisega on elu ajaloos toimunud nende väljasuremine 14.2. Linnud põlvnevad roomajatest ÕIGE 14.3. populatsioonis elavate loomade geenid ja alleelid moodustavad populatsiooni geeni struktuuri ÕIGE 14.4. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kasulikud VALE Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. 14.5. Darwini arusaamade kohaselt põlvnevad olemasolevad liigid algselt loodud liikidest VALE Darwini arusaamade kohaselt on olemasolevad liigid arenenud ühest liigist. 15. Võrdle mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse osa evolutsiooni materjalina? 16.Selgita mõisteid: a) makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass)
Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Populatsiooni geneetilise struktuuri algseks allikaks on mutatsioonid. Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid. Mutatsioonide tulemusena tekib populatsioonis mutatsiooniline muutlikkus. Igas põlvkonnas, ühes gameedis ehk sugurakus on üks geen tuhande kuni miljoni mutatsiooni kohta. Ühes inimeses on keskmiselt kaks uut mutatsiooni. Need ei pruugi avalduda fenotüübis. NB: enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismile kahjulikud. Geneetilise muutlikkuse teiseks tähtsaks allikaks on geenialleelide ja kromosoomide kombineerumine sugulisel sigimisel. * Geenisiire (vool) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või selle allosade vahel. * Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Looduslik valik * Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises sõltuvalt nende
et diploidses organismis on antud geenil 2 samasugust või erinevat alleeli, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide paari liikmete samades asukohtades. Polüalleelsus iseloomustab liiki, populatsiooni jne. Organismirühmas võib 1geen esineda rohkem kui 2 alleelse vastandina. Geneetika 2 Dominantsus s.o alleelsete geenide vastasmõju, mille puhul fenotüübis alati ilmnevat tunnust määravat alleeli nim dominantseks. Retsessiivne alleel, mis: a) avaldub fenotüübis, kui puudub vastav dominantne alleel st. mõlemad vaadeldavad alleelid on retsesiivsed b) avaldumist surutakse dominantse alleeli poolt alla ja seda juhul kui 1 alleel on dominantne ja teine retsesiivne. Lookus geeni asupaik kromosoomis.
et diploidses organismis on antud geenil 2 samasugust või erinevat alleeli, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide paari liikmete samades asukohtades. Polüalleelsus – iseloomustab liiki, populatsiooni jne. Organismirühmas võib 1geen esineda rohkem kui 2 alleelse vastandina. Geneetika 2 Dominantsus – s.o alleelsete geenide vastasmõju, mille puhul fenotüübis alati ilmnevat tunnust määravat alleeli nim dominantseks. Retsessiivne – alleel, mis: a) avaldub fenotüübis, kui puudub vastav dominantne alleel st. mõlemad vaadeldavad alleelid on retsesiivsed b) avaldumist surutakse dominantse alleeli poolt alla ja seda juhul kui 1 alleel on dominantne ja teine retsesiivne. Lookus – geeni asupaik kromosoomis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
