Evolutsiooni mehhanismid Kuidas toimub bioevolutsioon? Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsivasuunalised muutused (ühe liigi sees toimuv) Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke, areng ja väljasuremine Takson- süstemaatika üksus, liigitamine sarnasuste järgi: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik, domeen Domeen- bakterid, arhed, eukarüoodid, kõige suurem üksus Mis evolutsioneerub? Populatsioon Üksikindiviid ei evolutsioneeru
Biuka KT 15.01.2009 Evolutsioon. Väikseim evolutsioonivõimeline rühm on populatsioon. Populatsiooni evolutsioonivõimeline muutumine (mikrorevolutsioon) seisneb tema genofondi ja geneetilise struktuuri kindlasuunalises muutumises, millega kaasnevad tunnuste muutused. Populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine algab isendite geneetilisest muutumisest mutatsioonidest, sugulise paljunemisega kaasnevast genotüüpide kombineerumisest ning populatsioonidevahelisest geenivoolust. Väikestest populatsioonidest võib geneetiline triiv põhjustada ulatuslikke, kuid juhusliku suunaga geneetilise struktuuri muutusi. Kindlasuunalisi, kk-tingimustega kooskõlalisi muutusi populatsioonis(ja kogu liigis) pühjustab looduslik valik. Looduslik valik seisneb isendite ebavõrdses paljunemises sõltuvalt nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimustest olelusvõitlusest. Põlvkonnast põlvkonda toimiv kindlasuunaline looduslik valik kinnistab geneetil...
EVOLUTSIOON Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid. Teadusliku maailmavaate kohaselt jõuab oma arengu lõpuni kunagi ka päikesesüsteem ning inimene kui bioloogiline liik. See ei pruugi ilmtingimata tähendada millegi/kellegi lõppu, vaid asendumist uute süsteemide/liikidega. Eristatakse järgmisi evolutsiooni vorme: Füüsikaline (kosmiline) evolutsioon: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke, Universumi (tähede ja galaktikate) ja planeetide (Maa) teke. Belgia astronoomi G. Lemaitre´i ,,suure paugu" hüpoteesi kohaselt sai Universum algus...
1. Mis on bioevolutsioon? Elu arengut Maal esimestest elusolenditest kuni praeguste liikideni nimetatakse bioevolutsiooniks 2. Paigutage nähtused loogilisse järjekorda: 1. keemiline evolutsioon 2. prokarüootsete rakkude teke 3. hulkraksuse kujunemine 4. selgroogsete teke 5. püsisoojasuse kujunemine 6. emakasisene areng 3. Ajaliselt : Millal kujunes Maa Elu tekkeajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi (Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana.) Millal ilmnesid Maismaale esimesed elusorganismid Umbes 3 miljardit aastat tagasi – lülijalgsed. Millal ilmusid Maale esimesed elusorganismid 4 miljardit aastat tagasi 4. Evolutsiooni tõendid 1) Üheks tõendiks on asjaolu, et maakoore kihid sisaldavad väga erinevaid organisme. Vanemates maakoore kihtides on organismid lihtsama ehitusega. See näitab evolutsiooni käiku. 2) Lootelise arengu võrdlemisel selgub, et kõrgemate organismide ...
Evo etapid-füüsikaline evo (ebapüsivate elementaarosakestest raskemate aatomite,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng),keemiline evo (aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),biologiline e bioevolutsioon (elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni),sotsiaalne evo (inimühiskonna areng-kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)Evo tõendid. PALEONTOLOOGIA-Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. HOMOLOOGILISED ORGANID. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele.Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele.N:kolmas sil...
Aegkond-geokronoloogilise skaala suurjaoutustest keskmine, eiooni ja ajastu vahel eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Ajastu- geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas(lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks. Bioloogiline evolutsioon- bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoprodutseeruvatest süsteemidest. Eoon-(kr. Igavik) geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus ; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum. Evolutsioon-Süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustamine. Bioloogiline evolutsioonseisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgul keerukamate
Evolutsioon 2.1. Evolutsiooniteooria kujunemine. Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) 1. terviklik evolutsiooniteooria. Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele omased 2 tendentsi: 1)sisemine täiustumistung 2) kohanemisvõime elutingimustega. Charles Darwin (1809-1882) 1. teaduslikult põhjendatud ev. teooria
1.Abiootilised tegurid Abiootilised tegurid tulenevad organisme ümbritsevast anoorgaanilisest maailmast,nende hulka kuuluvad kliima,valgus,temp,niiskus. 2.Biootilised tegurid Biootilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad elus looduse tegurid,tulenevad organismide kooseksisteerimisest 3.Antropogeenne tegur Antropogeenne tegur on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. 4.Sümbioos Sümbioos on kooseluvorm ,mis on mõlemale osapoolele kasulik. 5.Kommensalism Kommensalis on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kasulik teisele neutraalne 6.Parasitism Parasitism on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kahjulik teisele kasulik(paeluss) 7.Konkuretns Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm 8.Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline suhe 9.Tippkiskja Tippkiskja on röövloom kellel ei ole looduslikke vaenlasi 10.Herbivoorid Herbivoorid on taimtoidulised loomad ,kes tavaliselt toitub ...
Evolutsioon Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keeustumine. Bioevolutsioon- seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk- järgult keerukamate eluvormide tekkes. Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest orgaanilistest ja anorgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite teke. Fosiil- organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- teadusharu, mis uurib möödunud aegadel elanud organisme. Uurib kivistisi e. fosiile. Homoloogilised elundid- ehitusplaani poolest sarnased organid Mandunud elundid-elundid, mis on kaotanud oma algupärase ülesande. Analoogilised elundid- elundid, mis täidavad ühesugust ülesannet, aga ei ole sarnase ehituse ja päritoluga. G.Cuvier- arvas, et eri maakihtides on eri loomade kivistised, mida sügavamale, seda erinevad on need tänapäe...
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahju...
1)Evolutsioon- kindlasuunaline pöördumatu areng Bioevolutsioon- elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu Erinevad evolutsioonid : Sotsiaalne evolutsioon- Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng Keemiline evolutsioon – Tänu sellele sai tekkida elu 2)Kes lõi esimese teadusliku ja kes tervikliku evolutsiooniteooria? Teadusliku- Charles Darwin Tervikliku –Jean –Baptiste Lamarck 3)Mis on lamarkism? - Keskkonnatingimuste mõjul orgasimides tekkinud muutused on otstarbekohased ja pärilikud 4)Sünteetiline evolutsiooniteooria? – Teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle tegureid, mehhanisme. 5)Paleontoloogia,millega tegeleb ja fossiil? – Palentoloogia – möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. Tegeleb kivististe ehk fossiilide uurimisega. Fossiil-organismi kivistunud jäänus 6)Fülogenees- lii...
· Evolutsioon on elu areng Maal, organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerinud liikidest ja järk-järguliselt keerukamate eluvormide teket. Vormid: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ehk bioevolutsioon, sotsiaalne evolutsioon. · Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi inglise teadlane Charles Darwin. Teooria: liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. · Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid palentoloogia-teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Palentoloogiast tulenevad ka kõige otsesemad andmed organismivormide eksisteerimisaja, nende ajaloolise vanuse kohta. Kuidas määratakse
EVOLUTSIOONIÕPETUS Kordamine kontrolltööks I MÕISTED Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon-bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kiv...
LK. 51 1.Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon tähendab mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengu, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon ja sotsiaalne evolutsioon. 2.Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3.Milles seisnes Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean - Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus
Evolutsioon Evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul muutunud on, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. · Inimese evolutsioon Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese
säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine. Kuidas on korraldatud looduskaitse Eestis? ,,Looduskaitseseadus" Evolutsiooniteooria kujunemine 1. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist Füüsikaline evolutsioon (,,suur pauk", elementaarosakesed) Keemiline evolutsioon (makromolekulid) Bioloogiline evolutsioon e bioevolutsioon (prokarüoodid) Sotsiaalne evolutsioon (hulkrakne) Erasmus Darwin (1731 1802), Charles Darwini vanaisa. Evolutsiooniteooria kujunemisel olid olulised geoloogilised uuringud (Georges Cuvier). I terviklik evolutsiooniteooria Jean Baptiste de Lamarck ,,Zooloogia filosoofia" (1809). Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevad kuigi aeglases arengus. Elusorganismidele omased 2 tendentsi: Sisemine täiustumistung Kohanemisvõime elutingimustega
Põhjendage oma valikut! 1. Patareide kogumiskastid 2. Tuled vahetunni ajaks või toast lahkudes kustutada 3. Prügi viimine õigesse kohta (prügikasti) ning selle sorteerimine Õpik lk. 51 1. Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon on süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Evolutsiooni vormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon, sotsiaalne evolutsioon. 2. Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3. Milles seisneb Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt kujunenud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4. Kuidas seletas Lamarvk elu evolutsiooni? Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal iseärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. 5
ultraviolettkiirgusest, õhuelektrist. Tekkisid eeldused elu tekkeks. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi · Sagedased vulkaanipursked · Maal puudus mullakiht · Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega · Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär (N2,CO2,SO2,H2,NH2,CH4) · Atmosfääris puudus vaba hapnik. · Puudus osoonikiht ning Uv-kiirgus jõudis takistamatult maale. BIOEVOLUTSIOON Elu tekkis vees. Protobiondid esmased elukandjad. Prokarüoodid(eeltuumsed) energia orgaanilistest ühenditest esmased heterotroofid. Energia anorgaanilistest ühenditest esmased kemosünteesijad. Vanimad eukarüoodid · Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis . Grypania spiralis leiti Michiganist Usa-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. · 2 miljardit aastat tagasi. · Tuum tekkis lähteraku membraani sissesopistumisel.
Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elus...
(alkohol, ravimid, haigused) suhtes, mis võivad viia väärarenguni. Kolmanda raseduskuu lõpuks (loode on 9 cm pikk) suudab loode liigutada käsi ja jalgu, nägu ja kõrvad kujunevad välja. Järgnevate kuudega jätkab laps kasvamist, täiustub elundkondade ehitus ning ilmnevad uued refleksid. Rasedus kestab tavaliselt 40. nädalat e. 9 kuud (enneaegne laps sünnib enne 36. nädalat). 2.bioloogiline ja sotsialne evolutsioon. Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul on muutunud, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. Neodarvinliku teooria valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ninglooduslik valik. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu Sotsiaalne inimühiskonna areng, s.o. kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. 3
Geneetilise muundamise käigus paigutatakse üks või mitu geeni ühest organismist teise, kusjuures geene on võimalik üle kanda omavahel mittesuguluses olevate organismide vahel nt. võivad geneetiliselt muundatud põllukultuurid (GM-kultuurid) sisaldada geene, mis on pärit viirustelt, bakteritelt, loomadelt või teistelt taimedelt. MLB 6001 Üldbioloogia 26 21. Evolutsiooni tõendid Evolutsioon ajaline areng Bioevolutsioon elu ajaline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 1) Bioloogilised tõendid Erineva vanusega geoloogilised kivistised sisaldavad erinevate organismide kivistisi. Liikide vahevormid nagu puuduksid: · Keskaegkonna kivimid hävinenud, puuduvad vahevormide ajast tekkunud kivimid antud punktis. · Liigitekke mehanism peidab vahevormid ära (hüppeline rühmaesindajate vahetus)
embrüonaalse arengu etappe. Bioindikatsioon - on keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. (Indikaatorliikideks sobivad kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid). Biokeemiline reaktsioon - organismis või rakus ensüümide poolt juhitav keemiline reaktsioon. Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Bioloogiline evolutsioon - bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) - mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. bioloogiline kell - mehhanism, mis reguleerib eelkõige organismi elutalitluste ööpäevarütmi.
agaamseid komplekse, kuhu kuuluvad apomiktilised mikroliigid, neile päritolult väga lähedased seksuaalsed liigid, hübriidid ning lisaks sellised mikroliigid, mis - kuigi harva - käituvad tavaliste, seksuaalsete liikidena. Selliseid komplekse erineb taimeperekondades või- lill (Taraxacum), hunditubakas (Hieracium) jt. 1.1.3.3. Liikide tekkimise ja olemuse kohta tuleks õppijal lugeda Henni Kallaku raamatuid Adaptatsiogenees ja liigiteke (Tartu, 1986; eriti lk. 47- 86) ja Bioevolutsioon (Tallinn, 1990; eriti lk. 66-78). 1.1.4. Küsimusele "mis on liik?" püütakse vastust anda liigikontsept- sioonide, liigi defineeringute ja liigi praktilise standardi esitamise kaudu. Suuremas osas teoreetilisestki kirjandusest on need kolm mõistet sageli segi aetud; kõneldes liigikontseptsioonist mingis perekonnas pee- takse silmas hoopis praktilist standardit. 1.1.4.1. Liigikontseptsioon on teoreetiline lähtekoht, mille alusel liike üldse (põhimõtteliselt) eristada saab
INIMESE PÕHILISED BIOELEMENDID Inimorganismi põhibioelementideks on vesinik, süsinik, hapnik, lämmastik, fosfor ja väävel (koguhulgast on ligikaudu 62% H, 25% C, 10% O ja 2% N). Põhibioelementide kombineerumisel kujunevad biomolekulid ja seega ka raku orgaaniline aine, meie kudesid moodustavad ühendid. Bioevolutsiooniliselt ongi eelistatumad mittemetallid, eriti väikese tuumalaenguga kerged elemendid. Süsinik Ta on elava keskne bioelement (lihtsustatult ongi bioevolutsioon süsinikuühendite evolutsioon). Süsiniku juhtroll tuleneb sellest, et: 1)iga C-aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C-aatomitega; 2) C-aatomite vahelised kovalentsed sidemed on küll stabiilsed, kuid ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad; 3) C-aatom annab üksik-, kaksik-, ja kolmiksidemeid (biomolekulide mitmekesisus!); 4) C-aatomid moodustavad lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
mida maapealsed elavad inimesed näevad ainult piltidelt või läbi teleskoopide. Need võimalused, mis avanevad inimesel pärast surma, on täiesti võrreldamatud maapealse veedetud ajaga. Elu on Universumis tegelikult väga levinud. Planeet Maa pole kaugeltki ainuke paik Universu- mis, kus eksisteerib mõistuslik elu. Universumis on tuhandeid planeete ja ka ,,kosmose välju", kus eksisteerib elu oma igakülgsuses. Eluvormid varieeruvad väga suuresti ja ka nende bioevolutsioon on tegelikult suurel määral erinev Maa elusloodusest. Usk õpetab meile, et head inimesed lähevad taevasse ja kohtuvad Jumalaga palgest palgesse. Ja nii see ka tegelikult on. Inimesed satuvad ,,kosmilisse paradiisi", millest juba oli siin juttu eespool. Kuid mis saab nendest inimestest, kes on sooritanud oma elu ajal kohutavaid tegusid? Nii see siiski ei ole, et nad satuvad kohta, kus elutsevad deemonid ja koletised, kes siis piinavad inimesi ja karju- vad
mida maapealsed elavad inimesed näevad ainult piltidelt või läbi teleskoopide. Need võimalused, mis avanevad inimesel pärast surma, on täiesti võrreldamatud maapealse veedetud ajaga. Elu on Universumis tegelikult väga levinud. Planeet Maa pole kaugeltki ainuke paik Universu- mis, kus eksisteerib mõistuslik elu. Universumis on tuhandeid planeete ja ka ,,kosmose välju", kus eksisteerib elu oma igakülgsuses. Eluvormid varieeruvad väga suuresti ja ka nende bioevolutsioon on tegelikult suurel määral erinev Maa elusloodusest. Usk õpetab meile, et head inimesed lähevad taevasse ja kohtuvad Jumalaga palgest palgesse. Ja nii see ka tegelikult on. Inimesed satuvad ,,kosmilisse paradiisi", millest juba oli siin juttu eespool. Kuid mis saab nendest inimestest, kes on sooritanud oma elu ajal kohutavaid tegusid? Nii see siiski ei ole, et nad satuvad kohta, kus elutsevad deemonid ja koletised, kes siis piinavad inimesi ja karju- vad
mida maapealsed elavad inimesed näevad ainult piltidelt või läbi teleskoopide. Need võimalused, mis avanevad inimesel pärast surma, on täiesti võrreldamatud maapealse veedetud ajaga. Elu on Universumis tegelikult väga levinud. Planeet Maa pole kaugeltki ainuke paik Universu- mis, kus eksisteerib mõistuslik elu. Universumis on tuhandeid planeete ja ka „kosmose välju“, kus eksisteerib elu oma igakülgsuses. Eluvormid varieeruvad väga suuresti ja ka nende bioevolutsioon on tegelikult suurel määral erinev Maa elusloodusest. Usk õpetab meile, et head inimesed lähevad taevasse ja kohtuvad Jumalaga palgest palgesse. Ja nii see ka tegelikult on. Inimesed satuvad „kosmilisse paradiisi“, millest juba oli siin juttu eespool. Kuid mis saab nendest inimestest, kes on sooritanud oma elu ajal kohutavaid tegusid? Nii see siiski ei ole, et nad satuvad kohta, kus elutsevad deemonid ja koletised, kes siis piinavad inimesi ja karju- vad