Toitumissuhted ökosüsteemis Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine · Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: organismid e. biootiline osa eluta osa e. abiootilised osa · Ökosüsteemi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks: 1.muld 2.veereziim 3.mineraaltoitumise reziim 4. (meso)kliima Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid · autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: Konsumendid e. tarbijad; redutsendid e. lagundajad. Konsumendid · Vastavalt toidu allikale: Esmased konsumendid, taimtoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid organismid, kes toituvad ainult taimedest Teisesed konsumendid e lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: ...
arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi liigiline koosseis on ökosüsteemi kuuluvate liikide nimistu. Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusse kuuluvate liikide arvu. Dominandiks nimetatakse liiki, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Taimede biomassiks nimetatakse nende kuivkaalu pinnaühiku kohta. Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. 7. Toitumissuhted ökosüsteemis, toiduvõrk, troofilised tasemed, populatsioonilained. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad (rohelised taimed, autotroofsed bakterid, mõned protistid), tarbijad (kasutavad toiduks teisi elusorganisme) ja lagundajad (mikroorganismid, seened ning mitmed selgrootud loomad). Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb
· tuul jne. Keskkonnategurid Biootiliste keskkonnategurite hulka kuulub ka inimmõju antropogeensed tegurid. keskkonna saastamine metsade hävitamine soode kuivendamine võõrliikide sissetoomine loodusressursside kasutamine sh. jahindus. Antropogeensed tegurid mõjutavad looduse bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust. Toitumissuhted kooslustes Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad ilmekalt toitumissuhetes. Toitumissuhted moodustavad ökosüsteemis tsükli e. ringe: Tootjad Tarbijad Lagundajad Toitumissuhted Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.
ÖKOSÜSTEEMSED SUHTED MAX 42p. Merli Saalits 12.A (4p) Reasta esitatud mõisted selliselt, et nad mahutuksid üksteise sisse. Alusta kõige väiksemast üksusest! Biosfäär, bioom, liik, ökosüsteem, isend, areaal, biotönoos, populatsioon, ökotoop Isend-liik-populatsioon-areaal-biotönoos-ökotoop-bioom-ökosüsteem-biosfäär (15p) Kuna kõik ökosüsteemsed suhted on toitumissuhted, siis saab nende alusel ökosüsteemis toimuva aine- ja energia liikusmise ühelt toofiliselt tasandilt teisele täpselt järjestada. Järjestatud toitumissuhteid nimetatakse toiduahelaks, mis algab alati tootjatega e autotroofidega ja lõppeb lagundajaga. Kuna ressursid Maal on piiratud, siis peavad ökosüsteemsed toitumissuhted olema tsüklilised. Selle tagab laguahel, mis algab surnud organismidega ja lõppeb mikroorganismidega, kelleks on (1)bakterid ja (2)seened
Ökosüsteem kui tervik • Toiduahela peamiste lülide – tootjate, tarbijate ja lagundajate – omavahelised toitumissuhted. • Iseregulatsiooni kujunemine ökosüsteemis ning seda mõjutavad tegurid. Ökosüsteem • Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mis koosneb elukooslusest ja eluta keskkonnast. • Elusorganismid on mõjutatud üksteisest ja ka eluta keskkonnast (biootilised ja abiootilised tegurid). Rollid ökosüsteemis Tarbijad Enamasti loomad. Tarbivad toiduks
välismõjutustele kui üks tervik ning nende vahel on eristatavad üleminekud. Kõik ökosüsteemid saavad eksisteerida tänu energiaallikale (Päikesele). Ökosüsteemi iseloomustavad liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu
Ökosüsteemi näitajaid on: 1. Liigiline koosseis, see on ökosüsteemi liikide nimistu. 2. Liigi rikkus, mille all mõistetakse erinevate koosluste, liikide arvu. 3. Dominantne liik, see on liik, kelle populatsioon on kõige arvukam. 4. Biomass, see on kuiv kaalu mass pinnaühiku kohta. 5. Produktiivsus, see iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Kui võrrelda nt. männiku ja kuusiku juurde kasvu m3 hektari kohta, siis männikute aastane juurde kasv on 5,1m3/ha ning kusikutel 7,4 m3/ha. 6. Toitumissuhted, see on küsimus sellest, kes keda või mis mida sööb. TOITUMISSUHTED Populatsiooni omavahelised suhted avalduvad kõige ilmekamalt toitumissuhetes, selle alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduvõrk kujuneb toiduahelate põimumist. Esimeseks lüliks on alati taimed, põhjus on selles, et nad sarnastavad C, CO2 õhust, mis otsa ei lõppe. Rohelised taimed on tootjad produtsendid, neid söövad e. tabivad konsumendid mitme astmena. Kui taimed, loomad, surevad alluvad nad
- anAeroobses keskkonnas saavad elada vaid vähesed organismid toiteelemendid - looduses 92 keemilist elementi - elusorganism kasutab 42 elementi - põhibioelemendid: H,C,O,N,P,S happelisus - neutraalne PH7 - happeline alla 7 - aluseline üle 7 PH - mõjutab organisme otseselt ja kaudselt - liigilise mitmekesisuse vähenemine happevihmad - muldade hapestumine - veekogude hapestumine - metallide korrosioon toitumissuhted ökosüsteemis autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise heterotroofid organismid, kes orgaanilisi aineid ise ei sünteesi lihasööjad e loomtoidulised e karnivoorid e zoofaagid rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid kõigesööjad e kõigetoidulised e omnivoorid e polüfaagid endoparasiidid siseparasiidid ektoparasiidid välisparasiidid lagundajad e redutsendid (bakterid, seened ja selgrootud)
) 4. + 0 kommensalism( mardikalised elavad sipelgapesas. See pakub neile kaitset ja toitu, sipelgad ei saa aga sellest ei kasu ega kahju.) POPULATSIOON Iseloomustus: · Arvukus · Populatsiooni tihedus · Populatsiooni lained( arvukuse muutus ajas) ÖKOSÜSTEEM Iseloomustab: · Liigiline koosseis · Liigirikkus · Dominant · Biomass · Produktsioon · Toitumissuhted TOIDUAHELAD TOOTJA e. produtsent-> TARBIJAD e. konsument-> LAGUNDAJAD e. destruent Taim taimetoiduline ÖKOLOOGILISE PÜRAMIIDI REEGEL AINERINGED C-ringe peamised protsessid: · Fotosüntees · Hingamine,lagundamine · settimine,põlemine. Süsiheppegaasi molekul->taim->toimub fotsüntees->tekib glükoos ja tärklise molekul->tärklis
NELITEIST 1. Okasnahksete ehitus- 2. Tähtsus looduses- 3. Inimesteelus- 4. Eluviis- VIISTEIST 1. Organismide ja keskkonnavahelisi seoseid- 2. äited elus ja eluta looduse tegurite mõjust organismidele- 3. Populatsioonidele- 4. Ökosüsteemidele- KUUSTEIST 1. Organismide kooselu vormid- 2. Parasitism- 3. Parasiit- 4. Peremees- 5. Vaheperemees- 6. Sümbioos- 7. Mükoriisa- 8. Kokurents- 9. Koloonia- 10. Taimtoisulisus- 11. Kisklus- 12. Kiskja- 13. Röövloom- 14. Saakloom- SEITSETEIST 1. Toitumissuhted- 2. Näited- 3. Toiduahel- 4. Toiduvõrk- 5. Aineringe- 6. Tootja- 7. Tarbija- 8. Langetaja- KAHEKSATEIST 1. Populatsioon- 2. Kooslus- 3. Ökosüsteem- 4. Biofäär- ÜHEKSATEIST 1. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus- KAKSKÜMEND 1. Loodus- ja keskkonnakaite põhimõtted- 2. Näited- 3. Keskkonnakaitse- 4. Looduskaitse- 5. Looduskaitseala- 6. Rahvuspark- 7. Igaüheõigus- KAKSKÜMENDÜKS 1. Inimtegevuse mõjust keskkonnale- 2. Üldjoones globaalsed keskkonnaprobleemid- 3
toitumissuhe. Kasulik vaid loomale. (Herbivoorid: lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits, põder) Näiteks: jänes sööb talvel puukoort. Konkurents – sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Võitlus kasulikumate keskkonnatingimuste pärast s.t. osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast Näiteks: metsvindi pesad on teineteisest 100 – 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. 5. Ökosüsteemi koostis ja toitumissuhted ökosüsteemis 1.tase on taimed 2. taimtoidulised loomad 3. kõigesööja 4. lihasööja 5. ülikiskja 6. Toiduahelad Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – raudkull Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – rebane 7.Milles seisneb ökosüsteemis toimuv iseregulatsioon? Ökosüsteemi iseregulatsiooni tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides 7.1 Kuidas tekib ökoloogiline tasakaal?
Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on seotud elusorganismid ja eluta keskkond Eesti aladele on tavalised ökosüsteemid metsad ning osades kohtades ka sood ja rabad Sarnastest ökosüsteemidest moodustuvad bioomid → biosfäär (osad nendest on liigirikkamad) Ökosüsteemi iseloomustavad: 1. Liigirikkus 2. Ökosüsteemi produktiivsus (biomassi juurdekasv ajas) Toitumissuhted ökosüsteemis Toitumissuhete põhjal jagatakse ökosüsteemis organismid erinevatele troofilistele tasemetele Troofilised tasemed: 1. Tootjad (produtsendid) - Toodavad anorgaanilistest ühenditest (H2O, CO2) orgaanilisi ühendeid (glükoos) ehk viivad läbi fotosünteesi - Tootja on näiteks vetikas (maailmameres omab põhilist osa) 2. Tarbijad (konsumendid) - Kasutavad teiste elus organismide orgaanilisi ühendeid
Osa herbivoore toitub üksikutest taimeliikidest, teised aga pole toidu suhtes nii nõudlikud ja söövad paljusid taimeliike. Mõned herbivoorid toituvad ainult kindlatest taimeosadest - lehtedest, puidust, viljadest või seemnetest. Herbivoorid kulutavad sageli suure osa oma ajast söömisele. Lehetäi Maipõrnikas Metskits Põder Kokkuvõte Nii liigisisesed kui ka liikidevahelised suhted tuginevad konkurerimisele samade keskkonnatingimuste pärast. Liikidevahelised toitumissuhted võivad olla küllaltki eriilmselised. Sümbioos on vastastikku kasulik kooseluvorm. Sellest mõnevõrra erinev on kommensalism, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism toob kasu parasiidile ning kahju peremehele. Kisklusega kaasneb saaklooma hukkumine, herbivoorid toituvad aga taimedest. Kasutatud allikad Bioloogia gümnaasiumile 4.kursus http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodusained/? %D6KOLOOGIA:ORGANISMIDEVAHELISED_SUHTED http://helenakarinlotta.blogspot
valisime, et väheneb. Puukoristaja liigi arvukus väheneb, meie valisime, et jääb enam-vähem samaks. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Vihmaussi liigi arvukus peale lageraiet jäi segaseks, saime tekstist aru, et väheneb. Puukoristaja kohta arvasime, et jääb samaks aga vähenes. RÜHMALIIMETE NIMED Ülesande pealkiri Toiduvõrgustik ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Mis loomad elavad niidul, erinevate organismide suhe ja toitumissuhted niidul. Kust leidsite taustainfo? Internetist saadud uurimistööst niidu toiduvõrgustiku kohta. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 12/20 Vastuste analüüs Toiduvõrgustik oli kõik õigesti. Õige oli see, et kakand on lagundaja, lehetäi 1. astme tarbija, 1. Ja 2. astme tarbija ja tamm tootja. Tabelis oli valesti ainult see, et kakk polnud märgitud kui 2., 3., 4. Astme tarbija, vaid ainult 5. astme tarbija. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud.
Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1. Ökosüsteemi liigiline koosseis 2. Liigi rikkus (erinevate liikide arv) 3. Dominant-liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam. 4. Produktiivsus – ehk tootlikkus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul. Toitumissuhete põhjal organismide jaotamine Toitumissuhted ökosüsteemis: Toitumissuhete põhjal jaotatakse orgnismid troofilistele tasemetele: Troofiline tase - iga järgneva toiduahela lüli 1 Tootjad ehk produtsendid Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees 2 Tarbijad ehk konsumendid Tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet a) esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid (taimtoidulised loomad) b) teise astme tarbijad ehk sekundaarkonsument
Ökotoop tähendab elukeskkonda ( õhku, vett, mulda), kus organismid elavad. Samas ka abiotilisi tegureid, mis elukeskonda mõjutavad. Ökosüsteemid jagunevad looduslikud ja kuntslikud. Kuntslikud on akvaarium, terraarium, paisjärv, tiik, kanal, botaanika aed, zoo park. Looduslikud on mets, soo, raba, meri, järv, jõgi. Ökosüsteemi näitajad on liigiline koosseis liigi rikkus, tominantliik, biomass, produktsioon- biomassi juurdekasv ajas, toitumissuhted- kes, keda sööb. Toitumis suhted ökosüsteemis toiduvõrk, droofilised tasemed Toitumis suhete alusel reastatud organismide moodustavad toiudu ahela. Selle esimeseks lüliks on ..... . rohelised taimed sünteesivad ja moodustavad esimese orgaan aine CO2 ja veest ja päikese energia osavõtul ergastuvad kloroplastide klorofülli molek. Moodustub elektron transpordi ahel ja valgus staadiumis seotakse keemilise energia poolest energi rikkad ühendid ( ATP ja NADPH2)
N: jänes sööb talvel puukoort Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Võitlus kasulikumate keskkonnatingimuste pärast s.o osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Endosümbioos üks organism elab teise kehas. N: bakterid, mis lagundavad. 6. Aineringe Toitumissuhted moodustavad ökosüsteemis tsükli ehk ringe. Toiduahel ahel, mille moodustavad toitumissuhete alusel reastatud organismid ja mis iseloomustab väga hästi ökosüsteemis organismide vahelisi suhteid. Toiduahelate osad: Rohelised taimed: tootjad Taimetoidulised loomad: tarbijad Loomtoidulised loomad: tarbijad Seened, bakterid: lagundajad Koosluste organismid moodustavad enamasti paljusid toiduahelaid. Seejuures võivad samad organismid
ÖKOSÜSTEEM Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1) Ökosüsteemi liigiline koosseis 2) Liigirikkus 3) Dominant- liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam 4) Produktiivsus- ehk tootlikus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul Toitumissuhted ökosüsteemis · Toitumissuhete põhjal jaotatakse organismid troofilistele tasemetele: · Troofiline tase- iga järgneva toiduahela lüli 1) Tootjad ehk produtsendid (Toodavad orgaaniist ainet kogu ökosüsteemi jaoks) 2) Tarbijad ehk konsumendid (tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet) a. esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid ehk kõik taimtoidulised loomad b. teise astme tarbijad ehk sekundaar konsument c
üleminekud. Kõik ökosüsteemid saavad eksisteerida tänu energiaallikale (Päikesele). *Ökosüsteemi iseloomustavad Liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). *Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu.
16. Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused Poolustest ekvaatori suunas elurikkus suureneb, kuna seal on sobilikumad keskkonnatingimused paljudele liikidele ja vanemad ökosüsteemid. 17. Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele Pindala kasvades elurikkus suureneb ning isoleeritusega väheneb(nt saared). 18. Troofilised suhted ja toitumisahelad ning nende mõju liikide arvukusele Troofilised suhted ehk toitumissuhted on ökosüsteemis liikide vahel esinevad püsivad seosed toitumise objekti alusel. Toitumissuhted moodustavad toitumisahelad. Troofilised suhted reguleerivad liikide arvukust ehk ühegi troofilise taseme organismide arv ei saa piiramatult kasvada. Näiteks kui kasvab jäneste arvukus, siis kasvab ka nt huntide arvukus(söövad jäneseid), aga üks hetk on hundid söönud nö üleliigsed jänesed ära, mistõttu neil tekib toidupuudus ja huntide arvukus langeb. 19
Ühel või teisel juhul meie näiteks olnud raudkull sureb kunagi ning tema keha satub maapinnale. Edasi tarbivad tema keha teised elusorganismid, lagundajad - seened, bakterid, mikroobid. Sellist toiduahelat, kus iga järgmise taseme tarbija kasutab eelmise tarbija jääke, nimetatakse laguahelaks. Laguahela lõpptulemusena muudetakse orgaaniline aine uuesti anorgaaniliseks aineks, mida taimed saavad kasutada orgaanilise aine moodustamiseks. Ja kõik algab uuesti otsast peale. Toitumissuhted on looduses tegelikult keerulisemad, kui seda ühes lihtsas toiduahelas saab väljendada. Toiduahelad on omavahel põimunud ning moodustavad toiduvõrgu, mis iseloomustab tõepärasemalt tegelikke toitumissuhteid looduses. 3 PILET 5 1.Loomaraku põhimõtteline ehitus. Rakuorganellid. 4 2.Sugukromosoomid. suguliitelised puuded.
Abiootilised on eluta keskkonna tegurid. Biootilised teiste organismide otsene või kaudne mõju. · Perioodilised/ aperioodilised. Perioodilised on näiteks öö ja päeva vaheldumine, tõus ja mõõn, aastaajad. Aperioodilised näiteks looduskatastroofid. · Keemilised/ füüsikalised/ bioloogilised/ (sotsiaalsed). Keemilised näiteks mulla elementaarkoostis (pH jne), füüsikalised: raskusjõud, UV-kiirgus. Bioloogilised: asustustihedus, toitumissuhted. Sotsiaalsed: isenditevaheline kommunikatsioon, rollijaotus · Looduslikud/ antropogeensed. Looduslikud: elus ja eluta keskkonna mõju. Antropogeenne: inimtegevuse otsesed ja kaudsed tagajärjed. · Vastavalt elupaigale: muld/ õhk/ vesi. (Nende kaudsed ja sekundaarsed mõjud elutegevusele) Kiirgus kui ökoloogiline faktor · Fooniline kiirgus (kõikjal)- nõrk stimuleeriv toime mutatsioonidele
nt multitsüklonites Akumulatsioon- maismaaökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, veel 3-5 korda. DDL- rasvlahustuv, raskesti lagundatav. Koguneb organismi ja talletatakse rasvkoes. Mürgid liiguvad söömisega. Nt üks organism on mürki saand ja teine sööb selle mürgise organismi ära jne. TOIDUAHELAD JA TOIDUVÕRGUD Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel organismidevaheline toitumissuhestik e toiduvõrk Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid, esmased
Põllumajanduses seda üldiselt enam ei kasutata, kuid kasutatakse endiselt nt malaariatõrjes. Taimekaitsevahendeid kasutades hävitame taimi kaudselt. Nt mõne taimeliigi tolmlemisel osalevad kindlad putukad, kui aga putukad peaksid hävima, on ohus ka see sama taimeliik. Taimeliik hävibki nii – kui tolmlemist ei toimu, siis seemned ei valmi ja nii see liik kaobki. TOIDUAHELAD JA TOIDUVÕRGUD Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel – organismidevaheline toitumissuhe e toiduvõrgustik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid,
Bakterhaiguste levimise viisid ja haiguste väl- timine. Bakterite tähtsus looduses ja inimesele. Viiruste koht eluslooduses. Viirustega naka- tumine, peiteaeg, haigestumine ja tervenemine. Immuunsuse teke. Immuunsüsteemi ja vaktsi- neerimise roll viirushaiguste vältimisel. Organismide suhted sama liigi isendite vahel, populatsioonide moodustumine ja liigi levila. Eri liikide vahel eksisteerivad kooseluvormid. Ökosüsteem ja biosfäär kui isereguleeruvad süsteemid. Toitumissuhted ökosüsteemis. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Biomassi juurdekasvu püramiid ning selle alusel öko- süsteemi erinevate organismide arvukuse leidmine. Populatsioonide suurust mõjutavad elus- looduse tegurid, looduslik tasakaal. Eluta looduse tegurid ja nende mõju erinevatele organis- mirühmadele. Konkurentsi tähtsus. Negatiivne ja positiivne inimmõju populatsioonidele ja 3
ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES Energia kontseptsioon Toitumissuhted ja produktiivsus Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit
likvideerimise. Autoökoloogia e. Isendökoloogia uurib isendite üksikorganismide suhteid ümbritseva keskkonnaga. Demökoloogia uurib populatsioone, muutusi ja seoseid nendes. Sünökoloogia uurib kooslusi. Geoökologia - uurib maastikke koos neid asustava elustikuga. Globaalökoloogia biosfäär uurimisobjektiks. Üldökoloogia eluslooduse ja keskkonna vastastikused suhted. Autökoloogia Suhteid organismide ja keskkonna vahel Organismist lähtudes: ·Toitumissuhted toitumisökoloogia ·Sigimis-, paljunemissuhted sigimisökoloogia ·Levimissuhted leviku ökoloogia Keskkonnast lähtudes: ·Hüdrobioloogia veeorganismide ökoloogia ·Maismaaökoloogia ·Aerobioloogia * monobiontsed * Kahebiontsed bioloogiline adaptatsioon tagasisidel põhinev nähtus avaldub organismidel kahesuguselt: 1. isendi eluea vältel toimuv modifikatsiooniline adaptatsioon e. kohanemine 2
Voolukiiruse ja põhja koostise vaheline seos - > 1 m/s kivine; 0,5-1 m/s kivine-kruusane; 0,25- 0,5 m/s kruusane-liivane; 0,1-0,25 m/s peenliivane; < 0,1 m/s mudane või savine Milliseed füüsikalised tegurid mõjutavad vooluvete elustikku? vee ühesuunaline liikumine, veetaseme muutumine, põhja iseloom, valgustingimused, temperatuuri reziim Millised bioloogilised tegurid mõjutavad vooluvete elustikku? koosluste koosseis ja ajalugu organismide omavahelised suhted (toitumissuhted) Fütoplanktoni jaotus jõelõikudel 1.Seisuveekogudest kuni 1 km allpool asuvad jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi ja arvukuse tase ning taksonite arv on keskmine või kõrge. Biomassi dominandid on enamasti järve fütoplanktonile iseloomulikud liigid. (4%). 2.Tugevasti reostunud jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi tase on väga kõrge, arvukuse tase kõrge ja taksonite arv väike. Biomassi dominantliik silmviburvetikas Euglena viridis. (<1%).3. Väga väikese vooluhulga,
termodünaamika seadusele. On võimalik mõõta energiat enne ja pärast muundumist. Esimese seaduse põhjal peaksme saama mõlemal juhul ühesuguse tulemi, teise põhjal peaks muundunud energiahulk olema väiksem. · 21. Väide, et energia läbides ökosüsteemi kaotab võimet teha tööd, tugineb termodünaamika teisele seadusele muundumisel osa energiast hajub ning seda ei saa enam kasutada ehk kasutatava energiahulk süsteemis väheneb. III Toitumissuhted ja produktiivsus · 22. [2 p.] Toitumissuhteid taimede ja loomade vahel on võimalik formaliseerida diagrammidega, nimeta need: 22. · a)toiduahela diagramm - korduv üksteisele järgnev ärasöömiste jada, mille käigus kandub energia ühelt organismilt teisele. b) Toitumisvõrgu diagramm - mitu ristuvat toiduahelat moodustavad keeruka toitumisvõrgu. · 23. [2 p.] Milliste toitumissuhteid iseloomustavate diagrammidega on tegemist joonistel?
Toiduahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. Toiduahela esimeseks, madalaimaks astmeks on taimed - tootjad, järgmiseteks aga loomad tarbijad. Mikroobid lagundavad organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. 19. Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal. Loodusliku tasakaalu rikkumine. Eelnevas toiduahelas kujutatud toitumissuhted on väga lihtsad. Tegelikkus on palju keerlulisem. Kui palju erinevaid loomi sööb rohtu? Ja kui palju sööb kiskja erinevaid loomi? Toiduahel näitab ainult üht võimalikku toidu ja energia liikumise teed. Suuremal osal loomadel on mitu toiduobjekti ja nad on sellega mitme toiduahela lüliks. Nii on toiduahelad looduses seotud. Omavahel seotud toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad"
(esimese astme kiskja, teise astme kiskja, kolmanda astme kiskja, tippkiskja). Veel ühe tähtsa konsumentide grupi moodustavad parasiidid. Nugilised organisnmid, kes elavad teistes organismides(endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis või toiduaineid. Redutsendid- Detridofaagid-surnuid taimseid ja loomseid jäänuseid sööjad..toituvad 16)Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhiliseks suheteks, mis valitsevad on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel-organismidevaheline toitumissuhestik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke e konnekseid. Toiduahelad jaotatakse: 1)karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel) 2)laguahel e detriitahel 3)nugiahel e parasiittoiduahel 17)Ökoloogiline püramiid e
ettevalmistav faas. Sentrioolid liiguvad poolustele. Metasfaas- Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas- Kääviniidid lühenevad, Kromotiidid liiguvad poolustele. Telofaas- Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse . Taimerakus kujuneb vahesein. Kääbviniidid kaovad, tekkivad tuumakesed. 2. Toitumissuhted ökosüsteemides. Ökoloogilise püramiidi reegel Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Saab alguse taimedest omastavad ökotoobist anorgaanilisi ühendeid ja fotosünteesivad vajalikud ained. Taimi nim. toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks kuuluvad siia rühma ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid. Produtsendid on toiduahela esimene lüli. Toiduahela organisme, kes kasutavad toiduks elusaid organisme, nim. tarbijateks ehk konsumentideks.
Põimunud toiduaheld moodustavad toiduvõrgu. Iga toiduahel lüli e troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest! 1. lüli: produtsendid orgaanilise aine tootjad. 2. lüli: konsumendid e tarbijad jagunevad: · I astme tarbijad -kasutavad toiduks orgaanilist ainet. · II astme tarbijad kõigesööjad · III astme tarbijad lihasööjad Destruendid e lagundajad tarbivad eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundavad selle mineraalaineks. Toitumissuhted koos destruentidega moodustavad ökosüsteemis tsükli e aineringe. Ökosüsteemi troofilised tasemed moodustavad ökoloogilise püramiidi. Biomass ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kõrgemate troofiliste tasemete suunas. Produktiivsus e biomassi juurdekasv väheneb samuti kõrgematel tasemetel. Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Toiduahelate erivormid:
· Konkurents- ehk olelusvõitlus, organismid peavad eluks vajalike tingimuste pärast omavahel pidevalt võitlema · Koloonia- üht liiki organismide suur grupp · Taimetoidulisus- organism, kes toitub ainult taimedest · Kisklus- organismide vaheline võitlus · Kiskja- murrab teisi loomi · Röövloom- püüab ja sööb teisi loomi · Saakloom- loom, kes langeb röövlooma saagiks 33.teab toitumissuhteid, toob nende kohta näiteid · Toitumissuhted-taimetoitlus, kisklus, parasiitsus · Toiduahel-organismid, kes söövad ja annavad teineteisele moodustavad toiduahelad. · Tõiduvõrk-üheskoosluses valitsevate toiduahelate kogum · Aineringe-ained liiguvad organismis · Tootja-organism,kes toodab ainet · Tarbija-organism, kes tarbib aineid · Lagundaja-organism,kes lagundab aineid 34.analüüsib ökoloogilist tasakaalu mõjutavaid tegureid Inimene, kliima
viirust. ÖKOLOOGIA 1.Kooslus-eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Ökosüsteem-isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse eluosast (kooslusest) ja eluta osast. Biosfäär-Maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem. Looduslik mitmekesisus-liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas. Looduslik tasakaal-ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatuna. 2.Toitumissuhted-konkurents-isendite vaheline võitlus eluks vajalike tingimuste, peamiselt toidu ja eluruumi pärast. Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialisus-ühte liiki isendite kooseluvorm Kisklus-ehk röövlus on toitumissuhe, milles üks loom sööb teist looma ja tapab selle. Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. 3
ökosüsteemis (mööda toiduahelat) maismaal ja vees, bioakumulatsioon. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Karjamaa- parasiit- ja laguahel. Põhjus-tagajärg seosed. Kriteerium: Osata kirjeldada mõne aine, energia või mürgi liikumist ökosüsteemis, tuua välja peamised iseärasused, osata tuua välja inimese mõju antud süsteemile. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel organismidevaheline toitumissuhestik.Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste
W. Reegli erijuht on ennetamis e. Aljohhini reegel. Aljohhini reegel e. ennetamisreegel- seaduspärasus mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvale taimekattevööndile omaseid kooslusi, lõinanõlval lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid kooslusi. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel – organismidevaheline toitumissuhestik.Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne
kättesaadavad nii mullast, veest kui õhust. Detridofaagid- surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. 1 21. Toiduahelad ja toiduvõrgud. 2 Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel organismidevaheline toitumissuhestik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne
autor pooldab ning mille õigsuses püüab lugejat veenda. Kirjutajate seisukohti, veendumusi ja vaatenurka iseloomustavate tähenduskihtide puhul saame eesti looduskirjanduses välja tuua kaks domineerivat tendentsi. Esiteks on siinse looduskirjanduse traditsioonis rõhutatult suur teadusliku komponendi osatähtsus, mis väljendub detai- lideni täpsetes liigikirjeldustes ja -nimedes, aga ka loodusteadusliku taustinformatsiooni (kasvukohad, tunnused, toitumissuhted jms) rohku- ses. Teaduslikkuse taotlus on aidanud tasakaalustada ka ilukirjanduslike väljendusvahendite kasutamist ja vältinud seeläbi tunderõhuliste moo- nutuste, antropomorfiseeringute või müstitsismi kalduvate loodusteoste tooniandvat esilekerkimist eesti looduskirjanduse mis tahes arenguetap- pidel. Teine oluline eesti looduskirjandust iseloomustav tegur on olnud kodu- maa-tundmise paatos, lokaalne, rahvapärimuslik ja topofiilne aspekt.
--- 90 Peatükk: 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid Peatükist saad teada * Mis on toiduahel, toiduvõrk, toidupüramiid? * Miks kujutatakse toitumissuhteid toidupüramiidina? * Kuidas energia toiduahelas edasi kandub? * Mis on ökoloogiline tasakaal? * Miks ökoloogiline tasakaal muutub? Olulised mõisted * toiduahel * toiduvõrk * arvukuse püramiid * biomassi püramiid * ökoloogiline tasakaal Looduses on kõik omavahel seotud, ühed tähtsamad organismidevahelised seosed on toitumissuhted. Toitudes saab organism teisest organismist elutegevuseks ainet ja energiat. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahel näitab, kes keda sööb ning kuidas toitained ja energia ökosüsteemis ühest organismist teise liiguvad. Rohelised taimed asuvad toiduahela alguses ja moodustavad toiduahela esimese lüli e astme. Kuna taimed toodavad ise orgaanilist ainet fotosünteesil, nimetatakse neid tootjateks. Loomad moodustavad toiduahela järgmised astmed. Nemad tarbivad valmis
· Happelisusest sõltub nii toitainete kui ka mõnede kahjulike ainete lahustuvus. · Madala pH-ga võib mullas olla mürgistes kogustes mangaani ja rauda (lahustub välja kivimist). Mõned toitained (Ca, Mn, K) juurtele kättesaamatud. · Kõrge pH tingimustes on raud, mangaan, fosfaadid jt. mineraalained vähelahustuval kujul ja taimedele halvasti kättesaadavad. Autökoloogia Suhteid organismide ja keskkonna vahel Organismist lähtudes: · Toitumissuhted toitumisökoloogia · Sigimis-, paljunemissuhted sigimisökoloogia · Levimissuhted leviku ökoloogia Keskkonnast lähtudes: · Hüdrobioloogia veeorganismide ökoloogia · Maismaaökoloogia · Aerobioloogia * monobiontsed * Kahebiontsed bioloogiline adaptatsioon tagasisidel põhinev nähtus avaldub organismidel kahesuguselt: 1. isendi eluea vältel toimuv modifikatsiooniline adaptatsioon e. kohanemine 2
liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse ehk biotönoosi. Sellesse kuuluvad populatsioonid võib jagada taime-, looma- ja seenekoosluseks ning mikroorganismideks. Kogu biotsönoos on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga ehk ökotoobiga. Selle all mõistetakse nii territooriumi kui ka abiootilisi tegureid. Biotösnoos+ökotoop=ökosüsteem. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Toitumissuhted ökosüsteemis. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Selle esimeseks lüliks on enamastu taimekooslusse kuuluvad organismid. Rohelisi taime nimetataks tootjateks. Lisaks taimedel kuuluvad tootjate hulka ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid. Tootjatest toituvad herbivoorid (tarbijad), neist omakorda kiskjad (karnivoorid). Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele. Nende hulka kuuluvad mikroorganismid ja seened, aga ka mitmed selgrootud loomad.
· valgus · jõe sügavus · voolukiirus ja veetase · jõepõhja iseloom · jääkate · kevadine jääminek · suurvesi · temperatuur · biogeenid · reostus 26. Põhjaloomade toitumissuhted Eesti suurjärvedes. a. Toitumine bentaalis valdavalt detriidist või teistest loomadest. b. Setteneelajad neelavad valikuta veekogude põhjasetteid, ei tee vahet seeduvate ja mitteseeduvate osakeste vahel. 27. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised üksused. i. Süsteem ja evolutsioon b. Süsteem peaks peegeldama kalade evolutsiooni e. fülogeneetilisi sugulussuhteid - c
Heitlehistes metsades ja troopilistes vihmametsades, kus toitained vabanevad piisava kiirusega, võib ka väikseim tulekahju põhjustada pöördumatuid muutusi ja kahju. Troopilises vihmametsas hävitab juba pinnatuli huumusrikka pinnakihi, mis viib toitainete väljauhtumisele ja muldade erosioonile. Ökosüsteemi struktuur (ehitus) Vaadeldes ökosüsteemi elusosa, märkame , et põhilisteks suheteks, mis valitsevad on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel organismidevaheline toitumissuhestik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke e. konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne
annaabi.ee 
