Ökoloogilised tegurid kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end ...
Netoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi maksimaalne sündivus-teoreetiline maksimaalne puhastoodang sündivus konsumendid e tarbijad redutsendid e ökoloogiline sündivus-sündivus reaalsetes lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised tingimustes karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid absoluutne sündivus-populatsioonis sündinud e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised isendite arv Suremus-ajaühikus hukkunud isendite arv suhteline sündivus-sündivus ühe isendi kohta Ökoloogiline suremus-suremus reaalses keskk. Füsoloogiline eluiga-liigi teoreetiline eluiga Teoreetiline minimaalne suremus-suremus ideaalsetes tingimustes ideaalsetes tingimustes Ökoloogiline eluiga-liigi tegelik keskmine eluiga
fütofaagid e. herbivoorid organismid, kes toituvad ainult taimedest Teisesed konsumendid e lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: esimese astme kiskja fütofaagi sööja teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja tippkiskja see, kes asub sööjate rivi lõpus. · Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid. · Juhul kui üks loom jahib teist ja lõpuks ta tapab ning ära sööb, siis esimest nimetatakse kiskjaks ja teist ohvriks. · Parasiididnugilised, organismid, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis-või toitaineid. · Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma (sooleussid) · Fakultatiivparasiidid parasiteerivad ainult soodsail
Dinosaurused Siim Mumme ja Gregor Kutateladze Tallinna Tehnikagümnaasium Sissejuhatus Teemaks valisime dinosaurused Dinosaurused olid suurimad elajad maal Kokku elasid dinosaurused maal 140 milljon a. Sisukord 1. Dinosaurustest. 2. Ajastud. 3. Herbivoorid. 4. Karnivoorid. 5. Omnivoorid. 6. Veealused dinosaurused 7. Taevast juhtivad dinosaurused 8. Välja suremine. 9. Fossiilid. 1. Dinosaurused Suurimad dinosaurused. Teised nimed. -Hiidsisalikud. -Ürgsisalikud. 2. Ajastud Triiase ajastu. Juura ajastu. Kriidi ajastu. Herbivoorid ehk taimetoitlased Toitumine. Kivide neelamine. Tuntumad liigid. -Stegosaurus. -Triceratops. Karnivoorid ehk lihasööjad Toitumine. Tuntumad liigid. -Türannosaurus-Rex. -Velociraptorid. -Allosaurus . Omnivoorid ehk segatoitlased
päikeseenergia keemiliseks energiaks. Süsinikuringe – taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosünteesi käigus, hindamise käigus vabaneb CO2, ehk inimene hingab sisse õhku mida taimed toodavad ja inimene hingab välja CO2 Esimene troofiline tase – tootjad e. autotroofid e. taimed Teine troofiline tase – esimese astme tarbijad e. herbivoorid Kolmas troofiline tase – teise astme tarbijad e. karnivoorid või omnivoorid Neljas troofiline tase – kolmanda astme tarbijad e. karnivoorid või omnivoorid Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samas paigas Kooslus – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil territooriumil Tippkiskja – röövloom, kellel pole vaenlasi (nt jääkaru või inimene) Anabioos – organismi eluprotsessid aeglustunud, nähtavaid elumärke pole Biosfäär – ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab
1.Abiootilised tegurid Abiootilised tegurid tulenevad organisme ümbritsevast anoorgaanilisest maailmast,nende hulka kuuluvad kliima,valgus,temp,niiskus. 2.Biootilised tegurid Biootilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad elus looduse tegurid,tulenevad organismide kooseksisteerimisest 3.Antropogeenne tegur Antropogeenne tegur on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. 4.Sümbioos Sümbioos on kooseluvorm ,mis on mõlemale osapoolele kasulik. 5.Kommensalism Kommensalis on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kasulik teisele neutraalne 6.Parasitism Parasitism on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kahjulik teisele kasulik(paeluss) 7.Konkuretns Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm 8.Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline suhe 9.Tippkiskja Tippkiskja on röövloom kellel ei ole looduslikke vaenlasi 10.Herbivoorid Herbivoorid on taimtoidulised loomad ,kes tavaliselt toitub ...
arenev tervik, mis koosneb elukooslusest ja eluta keskkonnast. • Elusorganismid on mõjutatud üksteisest ja ka eluta keskkonnast (biootilised ja abiootilised tegurid). Rollid ökosüsteemis Tarbijad Enamasti loomad. Tarbivad toiduks tootjate loodut või nendest toitujaid. Kiskjad, herbivoorid, omnivoorid. Tootjad Lagundajad Fotosünteesivad Enamasti seened ja taimed. Toodavad bakterid. orgaanilisi Lagundavad surnud ühendeid organisme → toitained fotosünteesi tootjatele. käigus. Oluline lüli Toiduahelate Toiduahel Organismide järjestus toitumissuhete alusel. Energia ja ained liiguvad ökosüsteemis
on hõivanud mingis osas sarnase ökoniši. • Tugevam või paremini kohanev liik võib teise liigi välja tõrjuda. • Konkurentsi vähendamiseks liigid spetsialiseeruvad erinevatele ressurssidele. Konkurents • Konkurents mõjutab taimi rohkem kui loomi. • Taimed, mis on vähemnõudlikud, on konkurentsivõimelisemad. • Loomad vähem mõjutatud, kuna võivad oma toitumisharjumusi muuta ja vajadusel mujale liikuda. Jääkarud on omnivoorid – söövad nii loomi kui taimi. Konkurents • Organismide jagunemine: taimed on tootjad (fotosüntees) ja seened ja loomad on tarbijad. • Tarbijad jagunevad omakorda taimtoidulisteks ja kiskjateks ehk loomtoidulisteks. Kiskja ja saaklooma arvukus sõltub üksteisest, tekivad populatsioonilained. Parasitism • Organismidevahelise suhe, mis on ühele osapoolele kahjulik, teisele kasulik. • Peremeesorganism enamasti ei sure kiirelt, sest parasiidil
.................. on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud. 8. Lämmastiku- ja fosforiühendite reostus Eesti veekogudes .................... . 9. Osoonikiht kaitseb meid liigse .................... eest. 10. Eestis kasvab metsa osakaal .................... kinnikasvamise arvelt. III: Otsusta, kas antud väide on õige või väär. Paranda eitust kasutamata! 1. Bioom on eritüübiliste ökosüsteemide kogum. 2. Inimkonnast 2/3 sööb vaid taimset toitu. 3. Omnivoorid on loomtoidulised loomaliigid. 4. Kui järv kasvab kinni ja tekib soo, on tegemist lõpliku suktsessiooniga. 5. Rahvastiku kasvuga kaasnev kõige negatiivsem mõju on linnastumine. 6. Eurütoopne liik on kitsa ökoloogilise amplituudiga organism. 7. Rohelised taimed on toitumissuhtelt miksotroofid. 8. 4 tähtsamat toidutaime on nisu, riis, kartul ja mais. 9. Kogu maad hõlmav ökosüsteem on biosfäär. 10. Kõige suurem liigirikkus Eestis on rannaniidul. 11. Metsa osakaal Eestis kahaneb
Troofilised tasemed bioloogilises aineringluses Helena Teras Sissejuhatus Toitumissuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele. Ühele tasemele kuuluvad organismid, kes tarvitavad toiduks ühepalju olulisi muundumisi läbi teinud ainet. I tase tootjad ehk produtsendid Rohelised taimed Toodavad orgaanilisit ainet Kasutavad mineraalseid toitained, vett, päikesekiirguse energiat II tase tarbijad ehk konsumendid Loomad, kes söövad teisi organisme Taimtoidulised loomad ehk herbivoorid 1.astme tarbijad Loomtoidulised loomad kiskjad ehk karnivoorid 2.astme tarbijad Tipptarbijad ehk 3.astme tarbijad kotkad Tarbijad on ka raipesööjad (raisakotkad, rongad) ja kõigesööjad (omnivoorid) Lagundajad ehk destruendid Laguahel Väga tähtis ökosüsteemi osa Taime ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine tagab toitainete ringluse Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänu...
2. Teisesed konsumendid, lihasööjad e. zoofaagid e. karnivoorid kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid · Esimese astme kiskja fütofaagi sööja · Teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja · Kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja · Tippkiskja see,kes asub sööjate rivi lõpus Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid. Parasiidid; - nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides ( endoparasiidid ) - või nende pinnal ( ektoparasiidid ) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. - Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnda aega peremehe arvel toituma ( sooleussid ) - Fakultatiivparasiidid nugivad ainult soodasil juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt ( voodilutikas ) Kõrgeltarenenud parasiidid ka : seened, bakterid jt. mikroorganismid, mis
Kerahein -> tihane, rohutirts, õiesikk, hiir, jänes -> hiireviu, rebane, rästik, konn -> rebane Nugiahel- iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest Leht -> vihmauss -> lestad -> bakterid ja mikroseened Troofiline tase- iga toiduahela lüli. I troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Tipptarbija,-kisjka: Hüljes, III omnivoorid (kõigesööjad) väikesed kiskjad: metssiga, jooksiklane II rohusööjad loomad : põder, jänes, siklased I tootja : Tamm, leseleht Biomass- ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass. Produktiivsus- biomassi juurdekasv. Dominantliik- liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Ökoloogilised globaalprobleemid Ülerahvastumine: toidupuudus, õhu-, vee- ja mullasaaste, linnastumine
1.Ökoloogia mõiste- Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. (Teadus, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning reguleerivaid tegureid) 2.Organisatsioonitasemete järgi looduse liigitamine 1.biosfäär; 2.Bioom ehk ökosüsteem; 3.kooslus; Koosluse moodustavad populatsioonid. Populatsiooni moodustavad isendid. 3. Mõisted: biosfäär, ökosfäär, bioom, autökoloogia, demökoloogia, populatsioon, sünökoloogia Biosfäär- maa elukond; Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid; Bioom ehk ökosüsteem- kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum. Kooslus- omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal. Autökoloogia- uurib üksik organismi ja keskkonna suhteid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid 4...
Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad. Inimese varusuhkur on glükogeen, seda talletatakse maksas ja lihastes. FOTOSÜNTEES Toimub rohelistes taimedes. Taimed on võimelised sünteesima süsihappegaasist ja veest suhkrut e glükoosi. Protsessil eraldub molekulaarne hapnik, aga see on kõrvalprodukt. Toimub nähtava valguse olemasolul. Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud klorofülli energia arvelt. Eristatakse kahte etappi:
Kaltsium (Ca) ja magneesium (Mg) 13. Vee neutraalsus Vesi on neutraalne kui pH tase on 7 , alla selle on vesi happeline , üle selle aluseline 14. Mis on huumus ? Mulla viljakas osa mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste lagunemisel , muundumisel 15. Iseloomusta toiduahelat . Esimene tase : rohelised taimed ehk tootjad ehk produtsendid Teine tase : taimtoidulised loomad ehk herbivoorid Kolmas tase : loomtoidulised ehk kiskjad ehk karnivoorid Neljas tase : tipptarbijad ehk omnivoorid 16. Laguahela tähtsus / Mis on laguahel ? Lagudajad (bakterid,seened) muundavad surnud orgaanilise aine mineraalaineteks mida taimed omastavad oma juurtega , saab alguse toiduahel 17. Organismide vahelised suhted * Sümbioos on erinevate liikide kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni käigus. nt sipelgas ja lehetäi * Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kasu ega kahju. nt hai ja imikala
, , , : , , : , , , , : (kohanemine), (kohastumine) : (, ), (:, ), (, ) :, , , ( , ); , ( , , ) . ( ) (Ökoamplituud). . (toopilised) , (troofilised) ( ), (generatiivsed) - ; : , , , , : (), (), (). / . , " ", (karnivoorid, omnivoorid, herbivoorid), " " , ( ) , , : , , . . , . - , . , , , . -, , , , , ( ), (, , , ) . , , . , , , () (populus , ) , , , : , , . : , (, ) 5 () - (). () . , , , , (., ) . : - . . , . . ( ).
Ökoloogiline püramiid – ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis. Iga toiduahela lüli e troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. 1. Arvukuse püramiid 2. Biomassi püramiid 3. Energiapüramiid Troofilised tasemed ja tarbimisastmed 1. Troofiline tase – tootjad e autotroofid e taimed 2. Troofiline tase – esimese astme tarbijad e herbivoorid 3. Troofiline tase – teise astme tarbijad e karnivoorid või omnivoorid 4. Troofiline tase – kolmanda astme tarbijad e karnivoorid või omnivoorid Toiduahel – jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahel näitab aine ja energia liikumist tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Toiduahela I tase – autotroofid II tase – fütofaagid III ja järgnevad tasemed – zoofaagid Toiduvõrgustik – erinevad toiduahelad põimuvad toiduvõrgustikuks, toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb.
kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule Kooslus ehk elukooslus ehk biotsönoos ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum. Sealsed organismid sõltuvad nii keskkonnatingimustest kui ka üksteisest. ÖS komponendid Abiootilised: Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus või veesisaldus, mulla- ja veekeemiline koostis jt Biootilised: primaarsed tootjad, herbivoorid, karnivoorid, omnivoorid, detrivoorid jt Kooslusi kirjeldavad näitajad Liigirikkus (species richness) mitu liiki on kindlal alal või koguses vees/mullas/õhus. Liigi arvukus (species abundance) mitu ühes liigist indiviidi/isendit on alal või koguses vees/mullas/õhus. Saame rääkida ka suurema grupi arvukusest (nt kalade arvukus) Bioloogiline mitmekesisus Biodiversity Geneetiline mitmekesisus (genetic diversity) Funktsionaalne mitmekesisus (functional diversity)
Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum · Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise · Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad · Omnivoorid kõigetoidulised loomad · Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orga...
Merikilpkonni on kaks perekonda - Cheloniidae, Dermochelyidae. Liike neis kokku seitse, kes pole väljasurnud. Peaaegu kõik säilinud liigid on väljasuremis ohus. Varemalt on teada veel kolme perekonda merikilpkonni, kuid nende esindajad on tänaseks päevaks välja surnud. Merikilpkonnade vanus võib olla ka terve sajand. http://en.wikipedia.org/wiki/Marine_turtles http://www.turtles.org/threats.htm TOITUMINE Merikilpkonnad olenevalt liigist võivad olla karnivoorid, herbivoorid kui ka omnivoorid. Nende lõuad on vastavalt kohanenud dieediga. Söögi valik võib oleneda ka isendi vanusest. Näiteks roheline merikilpkonn nooremas eas toitub peamiselt lihast, kuid raugaeas vahetub ta ümber taimtoidule. Muuhulgas on kilpkonna toiduks käsnad, erinevad molluskid, millimallikad, vetikaid, erinevad veetaimed, merikarbid, tõrikodalised, koorikloomad, vähilaadsed, hüdraloomad, korallid. Kõike seda leidub rannikuvetest, kus nad viibivad peamiselt. http://www.seeturtles
Laguahel - Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. NT Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseen Tavaline toiduahel: 1. tootja - Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. 2. I astme tarbijad rohusööjad ehk herbivoorid 3. II astme tarbijad kõigesööjad ehk omnivoorid 4. III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks NB!!Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast (Ökoloogilise püramiidi reegel; ökoloogiline efektiivsus). Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 10. Millised keskkonnaprobleemid seostuvad inimpopulatsiooni arvukuse kasvuga? - Ökoloogilise mitmekesisuse vähenemine
toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Tootjad: Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Konsumendid ehk tarbijad: · Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. I astme tarbijad rohusööjad herbivoorid II astme tarbijad kõigesööjad, omnivoorid III astme tarbijad lihasööjad ehk kiskjad, karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks Lagundajad: Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. 13. Mis on ökoloogiline tasakaal? Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. 14. Milliste tegurite mõjul võib ökoloogiline tasakaal muutuda (vabalt valitud näited)?
Läänemere põhjaloomastik Kairi Käiro Läänemere biootilisediseärasused · Vähesed liigid suutnud kohastuda Läänemeres esinevate tingimustega · Kooslused on liigivaesed ja üksikute liikide osakaal suur · Läänemere kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja riimvee organismidest · Läänemeres on vähe ehtsaid riimveelisi liike võrreldes geoloogiliselt vanade riimveeliste Musta ja Kaspiamerega · Madala bioloogilise mitmekesisuse tõttu on Läänemere ökosüsteem kergesti haavatav · Eutrofeerumine · Soolsuse mõju: o liikide arv väheneb soolsuse vähenemisega;mageveeliikide arvu suurenemine soolsuse vähenemisega ei suuda kompenseerida mereliikide arvu vähenemist o isendite mõõtmed vähenevad soolsuse vähenemisega (söödav rannakarp, söödav südakarp, kilu, lest, meririst) Aineringe iseäras...
aineringi kaudu Ökosüsteemi struktuur: 1) BIOTSÖNOOS e elukooslus (elus osa ökosüsteemist)- taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid 2) ÖKOTOOP e eluta loodus- õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond Toiduahel 1) tootjad e produtsendid nt rohelised taimed, vetikad(protistid), autotroofsed bakterit 2) I astme tarbijad e konsumendid- rohusööjad e herbivoorid 3) II astme tarbijad e konsumendid- kõigesööjad e omnivoorid 4) III astme tarbijad e konsumendid- lihasööjad e kiskjad e karnivoorid Toiduvõrk- nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit Õ lk 21 joonis, millest järeldub: peaks olema rohkem saakloomi; kui saakloomade arvukus tõuseb, siis tõuseb ka kiskjate arvukus Populatsioonilaine- populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nim sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks.
saame selle energia taime süües. Ülejäänud energia väljub soojusenergiana(ülejääk). Taimed tootjad ehk produtsendid, fotosünteesijad, autotroofid. Loomad, inimesed tarbijad ehk konsumendid, heterotroofid. Konsumeerima ära sööma/ära tarbima. Lihasööjad ehk karnivoord ehk zoofaagid. (hunt, rebane) Rohusööjad ehk taimtoidulised ehk herbivoorid ehk fütofaagid.(jänes, kits) Kõigetoidulised ehk omnivoorid. (karu, mäger) Parasiidid nugilised, organismid, kes elavad teistes organismdies(endoparasiidid sise, nt paeluss) või nende pinnal(ektoparasiidid välised, nt kirp, saavad meilt toitu, elupaik on mujal)ja kasutavad nende koostis- või toitained. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused(mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid). Molekulid lähevad tagasi ringesse ja jõuavad välja algsessse koostisse.
Iga järgnev lüli kontrollib eelneva lüli arvukust ning sõltub sellest. Ökosüsteemi iseloomustavad liigirikkus, produktsioon ehk tootlikus, ning seal toimuvad muutused.² 1.3 Trooflised tasemed Esimese taseme moodustavad produtsendid ehk orgaanilise aine tootjad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Teise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad. Tarbijad jagunevad omakorda kolmeks: I astme tarbijad ehk rohusööjad herbivoorid, II astme tarbijad ehk kõigesööjad omnivoorid ning III astme tarbijad ehk lihasööjad karnivoorid. Kolmanda taseme moodustavad lagundajad ehk destruendid. Produtsendid, konsumendid ja destruendid moodustavad aineringe, mis tagab ökosüsteemi toimimise.³ (Lisa 1) 1 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 17,18. 2 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 20. 3 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 19. 2. Läänemeri
järeldada võime? Mida kujutavad endast troofilised tasemed ja mida me neist igapäevaeluks olulist järeldada võime? Troofilised tasemed: Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid troofilistele tasemetele. I tase- produtsendid (I taseme moodustavad alati autotroofsed organismid) II tase- primaarsed tarbijad ehk konsumendid (II taseme moodustavad alati herbivoorid ehk taimtoidulised organismid) III tase- sekundaarsed tarbijad (III taseme moodustavad alati edasi omnivoorid ja (segatoidulised) ja karnivoorid (lihatoidulised) Primaarproduktsioon- kiirus, millega taimede poolt toodetakse biomassi pindala ühiku kohta. Väljendatakse: sisalduva energia hulga järgi, kuivatatud organismi ainemassi järgi, seotud süsiniku hulga järgi. Primaarproduktsioon on kasutatav inimkonna poolt. See väljendab osa, mille tarbib ära inimkond. 13. Aineringed: süsinikuringe, fosforiringe, lämmastikuringe, veeringe.
- liigilise mitmekesisuse vähenemine happevihmad - muldade hapestumine - veekogude hapestumine - metallide korrosioon toitumissuhted ökosüsteemis autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise heterotroofid organismid, kes orgaanilisi aineid ise ei sünteesi lihasööjad e loomtoidulised e karnivoorid e zoofaagid rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid kõigesööjad e kõigetoidulised e omnivoorid e polüfaagid endoparasiidid siseparasiidid ektoparasiidid välisparasiidid lagundajad e redutsendid (bakterid, seened ja selgrootud) spetsialistid e monofaagid toituvad ainult ühest liigist generalistid e polüfaagid segatoidulised kõigesööjad troof lõpuga seondub toidga troofilised tasmeed: 1) 1 troofiline tase tootjad 2) Tarbijad 3) Tippkiskja 4) Lagundaja Konsortsium kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega
Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad.
1. Sissejuhatus Merikilpkonni(superfamily Chelonioidea) on maailmas 7 eri liiki(Caretta caretta, Chelonia mydas, Eretmochelys imbricta, Lepdochelys kempi, L. Olivacea, Natator depressus, Dermochelys coriacea). Merikilpkonnad on suured, hapniku hingavad, ühed maailma vanimad roomajad, kes elasid juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi. Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad troopilistel ja subtroopilistel ookeanivetel. Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad elada 80-150 aastaseks. Merikilpkonnade suurus varieerub vastavalt liigile. Kui tuua võrduseks emasloom ja isasloom, siis erilist suuruse vahet ei täheldata, küll aga eri liigid varieeruvad eri pikkusele ja kaalule. Näiteks (Dermochelys coriacea) on suurim merikilpkonnaline, ta võib kasvada 1.2 -1.9m pikkuseks ja kaaluda 200 500 kg. Vä...
Fotosünteesivad bakterid Kemosünteesivad bakterid Konsumendid: Konsumendid e. Tarbijad organismid, kes otseselt või kaudselt toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Heterotroofid: Biofaagid( elus org. Aine): - Zoofaagid - Fütofaagid Sparofaagid(surnud org. Aine) - Pantofaagid Karnivoorid Herbivoorid omnivoorid Redutsendid e destruendid e lagundajad loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensümümide abil lagundavad bakterid ja seened. Kõik lagundajad on heterotroofid. konsumendid Toiduahel, toitumisahel, jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Kiskahel, laguahel, Nugiahel konsumendid Produtsend
Netoproduktsioon Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Spetsialistid ja generalistid Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid Herbi-, omni- ja karnivoorid Lihasööjad e loomtoidulised e karnivoorid e zoofaagid Rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid Kõigesööjad e kõigetoidulised e omnivoorid e polüfaagid Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk Ökoloogilise püramiidi tüübid: Troofiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis Energiapüramiid Arvukuse püramiidid Toiduahel näitab aine ja energia liikumist tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb Konsortsium kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega Ainete liikumine ökosüsteemis
· Heterotroofid organismid, kes kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad · Omnivoorid kõigetoidulised loomad · Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide
rikkaliku karusnahani, mis kaitseb looma väga tõhusalt külma eest. Kõik imetajad hingavad kopsude abil, teiste hulgas ka mereelulised, näiteks lamantiin, vaal või delfiin. Imetajate toitumisviis on liigiti väga erinev: nad võivad olla karnivoorid (söövad liha nagu lõvi või hunt), herbivoorid (toituvad taimedest nagu antiloobid), kalatoidulised (nagu delfiin), putuktoidulised (nagu sipelgaõgija), räipesööjad (hüaan), omnivoorid (söövad enam-vähem kõike nagu siga või inimene), või koguni hamatofaagid (imevad verd nagu hiid vampiir). Imetajatel on harilikult kaks järjestikust hambumust- piimahambad ja jäävhambad. Jäävhambaid on piimahammastega võrreldes mõnevõrra rohkem. Hambumus on väga tähtis, sest see on üks imetajate klassifikatsiooni põhialuseid. Mõnel imetajal polegi hambaid, või on neid väga vähe see on napihambuliste rühm, kuhu kuuluvad sipelgaõgija, vööloom ja laiskloom
Seakasvatus Eellased: Entelodondid ehk põrgusead ehk terminaatorsead. Elasid ligikaudu 21 miljonit aastat. Olemas kogu komplekt hambaid-lõikehambad, silmhambad,purihambad-viitab segatoidulisele ratsioonile nagu tänapäeva sead. Omnivoorid nagu tänapäeva sead-süües nii liha kui taimi. Lõhenenud sõrad, kus 2 varvast toetub maapinnale. Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus
4.variant Allelopaatia on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht[1]. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessioonide kulgu[1]. Allelopaatiliste mõjudega arvestamine võib olla oluline nt segakultuuride kasvatamisel Omnivoorid- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Inimene on omnivoorne liik vaatamata sellele, et mõned inimesed söövad ainult taimset toitu (vegetarianism) ja mõned loomset päritolu toitu (karnivoor). Üldiselt söövad inimesed võrreldes teiste primaatidega rohkem loomse päritoluga toitu. Rahvuspark Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja ma...
1.Millega tegelevad ökoloogia ja keskkonnaõpetus? - Ökoloogia vaatlusaluseks on mitmesugused seosed looduses nii üleplaneedilises mõttes kui ka kitsamalt, näiteks koduaias või metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted...
· Heterotroofid organismid, kes kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad · Omnivoorid kõigetoidulised loomad · Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide
• Heterotroofid – organismid, kes kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi • Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) • Herbivoorid – taimetoidulised loomad • Karnivoorid – lihatoidulised loomad • Omnivoorid – kõigetoidulised loomad • Bioproduktsioon – aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk • Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada • Autökoloogiline amplituud – hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav • Sünökoloogiline amplituud – parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab
(karpofaagid) ja üherakulistest vetikatest toituvad loomad; 4) taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid ( grazers) elusaist taimeosadest ja seentest toituvad loomad, algo-, mütseto-, lihheno-, ksülofaagid (e lignivoorid), füllofaagid ning fruktivoorid. Lähtume traditsioonist, mida on järginud ka Eesti ökoloogid, ja jaotame heterotroofid järgmiselt: lagundajad, nugilised, taimtoidulised, loomtoidulised ja omnivoorid. Omnivoor loom, kes sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Karnivoor lihatoiduline; kitsas tähenduses kiskjaliste seltsi (Carnivora) kuuluv loom 13. Heterotroofe mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Heterotroofide puhul -( Loomad, seened, enamusbaktereid) Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, tuli, vesi, pH, O2 Heterotroofide puhul, kelleks on loomad, seened & enamus baktereid toit,
(inimene ja solge) o Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. o Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. o Kiskahela viimaseks lüliks on tippkiskja. (ristämblik ja toakärbes) o Taimtoidulise looma- taimeriigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. o Herbivoorid on lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. o Hulk loomaliike on segatoidulised ehk omnivoorid nad toituvad nii taimedest kui ka loomadest. o Nendeks on näiteks metssiga ja karu. Ökosüsteemid Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Mis iseloomustab populatsiooni? o Sama popultasiooni isendid saavad vabalt omavahel ristuda, sest nad elavad samas elupaigas.
Enamasti õitsevad need taimed hilissuvel, sügisel või talvel. Päevaneutraalsetele taimede õitsemine ei sõltu fotoperiodismist, mis tähendab, et neil pole oluline päeva ja öö pikkuse suhe (Wikipedia 2009). Fotosüntees tagab autotroofidele elu. See tähendab, et päikesevalguse kaasabil hangivad nemad oma eluks vajalikud ained . Taimedest aga omakorda toituvad esimese astme tarbijatena herbivoorid ning hebivooridest juba kas omnivoorid või karnivoorid ning tekib toiduahel. Toiduahela ühe lüli kadumine võib kaasa tuua tohutuid tagajärgi, kuna mõned loomaliigid on toitumisel spetsialiseerunud vaid teatud kindlatele liikidele ning selle järgi kujunevad ka ökosüsteemid ning taimede, loomade elualad. Ka ajaloo suurimate väljasuremiste järel taastusid ökosüsteemid vähemalt 30 miljonit aastat. 250 miljoni aasta eest Permi ajastul suri välja üle 90 protsendi liikidest nii putukate, taimede, mereloomade,
Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. NT Kõdunenud lehed -> vihmaussid ->lestad -> bakterid ja mikroseen Tavaline toiduahel: 1. tootja - Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. 2. I astme tarbijad – rohusööjad ehk herbivoorid 3. II astme tarbijad – kõigesööjad ehk omnivoorid 4. III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks NB!!Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast (Ökoloogilise püramiidi reegel; ökoloogiline efektiivsus). Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 32. Mis on elurikkus ja kuidas seda hinnatakse?
SEEDEFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) 3 alarühma: Browsers roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased) toit kergesti seeditav Grazers rohu- ja heinasö...
kui ka välisparasiite kontrolli all puhtus ja hea ventilatsioon. Ja ka liblikõieliste lisamine söötadesse aitab parasiite hävitada, sest liblikõielised sisaldavad tanniini, mis aitab piirata parasiitide arvu. 1.1. Loomade söötmine Mahetootmises peetakse oluliseks, et sööt oleks kasvatatud peamiselt oma ettevõttes ning ostusööta oleks võimalikult vähe. Väga tähtis on ka see, et sööt oleks võimalikult liigi spetsiifline ja naturaalne. Sead on olemuselt omnivoorid ehk kõigesööjad, mistõttu on neile võimalik anda väga palju erinevaid söötasid. Söötmisel keskendutakse loomade füsioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja eelkõige loomakasvatussaaduste kvaliteedi, mitte aga niivõrd toodanguühiku suurusele. Erinevus tavaseakasvatusest on see, et ratsiooni rikastamiseks peab päevaratsioonis olema ka mingi koresööt, olgu siis värksel, kuivatatud või sileeritud kujul. Väga oluline on katta sigade proteiini- ja energiavajadus
See on vaja neutraliseerida bikarbonaatidega (tuleb pankreaselt, niudesoolelt, jämesoolelt), kuid kui väga palju VFA-d on, siis see ka ei aita – pH langeb ja mikroorganismid surevad, aga laktaati sünteesivad bakterid jäävad ellu – laktaat kahjustab epiteeli.Laktaat imendub ka halvasti. Imendumine läbi epiteelrakkude (koos teiste rasvlahustuvate ainetega). LRH-sid kasutatakse epiteelrakkude ja ka teise kudede energiaallikana. Kõige enam toodavad VFA muide omnivoorid ja herbivoorid. Moodustuvad fermentatsioonigaasid – CO2 ja CH4; transporditakse soole peristaltikaga pärasoolde. Sünteesitakse B ja K vitamiine bakterite poolt. Lämmastiku saavad bakterid uureast (verega transporditakse sinna), peensooles seedumata jäänud proteiinidest. Bakterid sünteesivad proteiini, aga see ei imendu jämesooles (eritatakse roojaga). Käärsooles imenduvad bakterite poolt toodetud vit K, B12, tiamiin, riboflaviin. Tselluloosi seede erinevused
Kontiinum pidevus. Topograafiline k. väljendub selles, et taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala. Taksonoomiline k. kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused. Ajaline k. nii topograafiline kui ka taksonoomiline k. muutuvad ajaliselt. Kunstlik valik inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Kõigetoidulised e. omnivoorid loomad, kes söövad mitmesugust (nii taimset kui ka loomset) toitu (nt. metssiga, pruunkaru, hallvares). Levik - liigi territoriaalne paiknemus. Levila - sama, mis areaal. Areaal e. levila mingi taksoni või süntaksoni esinemisala (territoorium või akvatoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone (ei arvestata üksikute hälbinud idite leide). Võib koosneda mitmest lahusosast e. arellist. Inimtegevusest mõjustamata areaali nimetatakse
Ühe organismi ainevahetuse jäägid on alati kasutatavad teiste organismide poolt mingil otstarbel. Fotosünteesil üle jäänud hapnik on näiteks tarbitav aeroobsete heterotroofide poolt. Loomad (jt. heterotroofid) ehitavad oma keha üles juba valmis orgaanilisest ainest, mida nad energeetilistel eesmärkidel muudavad keerulisest (korrapärasest) lihtsamaks (korrapäratumaks) ja vabastavad keemilise sideme energiat tootes sellest soojust (jälle entroopia kasv). 19. Herbivoorid, karnivoorid, omnivoorid, parasiidid? Fütofaagid e. herbivoorid e. taimtoidulised Need mõisted ei vaja erilisi kommentaare. Siia rühma kuuluvad organismid, kes on spetsialiseerunud taimse materjali söömisele. Organismid, kes toituvad taimedest ja loomadest kuuluvad omnivooride hulka. Siia kuuluvad: ● imetajatest näiteks maletsejad ● lindudest näiteks hanelised ● vähesed kalad ● putukatest tirdid, lehetäid, suur osa sihktiivalistest ja mardikalistest jpm. ● ussidest näiteks kartuli-kiduuss
· kehavereringe ja kopsuvereringe · viljastumine kehasisene · sünnitavad pojad toidavad piimaga hoolitsevad järglaste eest LOOMADE KÄITUMINE · loomade käitumist mõjutavad: a) kliima b) toit c) sugutung d) muud faktorid (kisklus, haigused jne) · talvitumine: a) talveuinak/talveuni b) rändamine ,,lõunasse" · toit: a) herbivoorid b) karnivoorid c) omnivoorid · sugutung: a) liitsugulised b) lahksugulised KODULOOMAD · lemmikloomad: - kass - koer - papagoi - hamster - küülik - jne · taluloomad: - lehm - kits - lammas - siga - kana - jne ! Koduloomad sõltuvad oma peremehest, kes peab neile võimaldama elupaiga, söögi ja turvalise pesitsuspaiga !
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
