Sinu kool TOOMEMÄE SKULPTUURID Referaat Koostaja: Hindaja: Tartu 2011 Karl Ernst von Baeri monument Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geograafia Seltsi asutaja,Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige ja Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Baeri portree oli ka Eesti kahekroonisel rahatähel. Baeri monument on loodud tema 10. surma-aastapäeva Aleksandr Opekusini poolt. See on silmapaistev saavutus monumentaalplastika alal, see on skulptuuri liik, kus teos asetseb aluse peal. Opekusin kujutab Baeri raugaeas, tugitoolis, avatud raamat põlvedel, mõtlikult pead toetades. Mälestussammas avati 16. novembril 1886. aastal. Mälestussam...
Esitage lahenduskäigu kirjeldus kirjalikult. Joonis 1 Vastus: Et otsustada, kumb sirge läheb üle eestvaates, siis märgistan pealtvaates sirge b' punkti U' ja sirge a' punkti V', mis asetsevad ühel ja samal esikiirel. Nende punktide ühiseks eestvaateks on sirgete a ja b eesvaadete lõikepunkt U''=V''. Tõmmates sidejoone läbi selle punkti, näeme pealtvaatelt, et sirgel b asetseva punkti U kaugus esiekraanist on suurem sirgel a asetseva punkti V omast. Järelikult on punkt U eestpoolt vaadates vaatlejale lähemal kui punkt V, see tähendab sirge b läheb sirge a eest läbi. Seepärast sirge a eestvaade märgitakse joonisel katkestatult. Et otsustada, kumb sirge läheb üle pealtvaates, siis märgistan eestvaates sirge b'' punkti N'' ja sirge a'' punkti M'', mis asetsevad ühel ja samal põhikiirel. Nende punktide ühiseks pealtvaateks on sirgete a ja b pealtvaadete lõikepunkt N'=M'. Tõmmates sidejoone läbi
transporttöödeks ning baasmasinaiks väga paljudele ehitusmasinatele. Liigitatakse: 1. Käiguosa tüübi alusel a) ratastraktorid b) roomiktraktorid 2. Otstarbe ja kasutusvaldkonna alusel a) põllumajanduslikud b) tööstusliku c) transportveotraktorid d) metsaveotraktorid e) jäätmetöötluseks 3. Raami konstruktsiooni alusel a) šarniir-liigend raamiga b) jäiga raamiga (raamita, poolraamiga ja täisraamiga) 4. Kabiini ja mootori paiknemise alusel a) ees asetseva mootori ja taga asetseva kabiiniga traktorid, milledel tööseadme eelistatuim paigutus on masina taga b) ees asetseva kabiini ja taga asetseva mootoriga, milledel tööseadme eelistatuim paigutus on masina ees c) keskel asetseva kabiiniga ja taga või ees asetseva mootoriga, millede tööseadmed võivad paikneda nii ees kui taga. (Ratastraktorid jaotatakse rataste mõõtmete alusel: a) erineva diameetriga rattad eri telgedel b) võrdse diameetriga rattad eri telgedel ja roomiktraktorid roomiku mõõtmete alusel: a)
kõrgemal kui sirgel a asetsev punkt 2`. Järelikult ülalt vaadates on punkt 1`vaatlejale lähemal kui punkt 2`, seetõttu läheb sirge b sirgest a üle ehk sirge b on pealtvaates nähtav. Analoogiliselt otsustan, kumb sirge on joonise eestvaatel katkestatud. Vaatlen sirgete a ja b ja punkte 3 ja 4, mille ühiseks eestvaateks on sirgete a ja b eestvaadete lõikumispunkt 3``ühtib 4``. Tõmban sidejoone läbi selle punkti , selgub pealtvaatel, et sirgel b asetseva punkti 3`` kaugus esiekraanist on suurem, kui sirgel a asetseva punkti 4`` omast. Seetõttu läheb sirge b sirge a eest läbi ja seetõttu on on sirge b eestvaates nähtav.
E = E1 + E2 + E3 + ...En ; Töö laengu nihkumisel elektriväljas A elektriväljas asetsevale laetud kehale mõjub jõud F , kui laeng sooritab nihke s , siis see jõud teeb töö: A = q E d , kus d on alg- ja lõpp-punkti kauguste vahe mõõdetuna piki välja; Elektriväljas asetseva aetud keha potentsiaalne energia Wp: Wp = q E d , kus d on keha kaugus mingist 0-ks loetavast kaugusest mõõdetuna piki välja; Potentsiaal elektrivälja iga punkti iseloomustav suurus, mis on määratletud kui välja mingis punktis asetseva laetud keha potentsiaalse energia Wp ja selle keha laengu q suhe: Wp = ;
õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest. NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha. Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus. NÕUDED: Jalalabad ja sääred samamoodi nagu kõrgasendis, kuid reied veidi taha kaldu. Kere on puusaliigestest kallutatud ette paralleelselt tagapool asetseva jala säärega.
(Põhiekraani risttasand , esiekraani risttasand , külgekraani risttasand). Nivoopinnad on paralleelsed ühe ekraaniga, st risti kahe ülejäänud ekraaniga. (Horisontaalpind , frontaalpind v, profiilpind). Tasandi jälgsirged Tasandi jälgsirge (jälg) on sirge, mida möödad tasand lõikab ekraani. Jälgsirged lõikuvad paarikaupa telgedel x, y, z punktides X, Y, Z. Neid punkte nim telgpunktideks. Tasandi jälgede tuletamiseks on vaja leida kahe sel tasandil asetseva sirge jälgpunktid ning samanimelised... Punkt ja sirge tasandil Punkt on tasandil, kui ta asetseb selle tasandi mingil sirgel. Sirge on tasandil, 1)kui tema kaks punkti on sellel tasandil; 2)kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasanil asetseva sirgega. Tasandil asetsevate sirgete jälgpunktid on selle tasandi vastavatel jälgsirgetel- see lause on aluseks tasandi jälgede tuletamisel, sest tasandi kahe sirge jälgpunktid määravad selle tasandi jälgsirged.
teatris lava suure kauguse tttu publikust. Teater koosnes jrgmistest osadest: 1) theatron, publiku asupaik. Kaljusse raiutud istmed kerkisid lestikku vhehaaval laienevate kontsentriliste poolringide nol. Rhtsate, veidi avaramate lbikikude kaudu istmete vahel publiku vaateruum jagunes ridadeks, pstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt les, - kiiljaiks lvideks; esimesed istmeread olid mratud valitsejaile ja muile thtsamaile isikuile. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nd nimetame lavaks ja mida antiikajal tpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion titis algul nhtavasti ainult dekoratiivset lesannet, olles nitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel.
hargi ette keskele. 2. Vii lõng ümber parempoolse haru hargi taha ja võta lõng heegelnõelale. 3. Too lõng läbi algsilmuse. Moodustusid ahelsilmus ja hargi parempoolse haru ümber esimene küljeaas. 4. Vii heegelnõela vars hargi parempoolse haru taha ja pööra harki pool pööret kellaosuti liikumise suunas ning selle pööramisega läks lõng ümber hargi haru ja jäi hargi taha ning heegelnõel jäi hargi ette esimene küljeaas on nüüd vasakul. 5. Suuna heegelnõel läbi vasakul asetseva küljeaasa: suunaga alt üles ja eest taha. 6. Võta lõng heegelnõelale ja too küljeaasast läbi, nii et heegelnõelal oleks kaks silmust. Võta uuesti lõng heegelnõelale ja too läbi kahe silmuse. Küljeaasa lõngale moodustub kinnissilmus. 7. Peale pööret on jälle lõng ümber parempoolse haru ja heegelnõel hargi ees. Suuna jälle heegelnõel läbi vasakul asetseva küljeaasa suunaga alt üles ja heegelda küljeaasa lõngale kinnissilmus. 8
97. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede noondetegurid). Ristdimeetria on ristprojektsioon, kus teljestiku kujutamisel kaks telge asetsevad ekraani suhtes võrdse nurga all. Kui telgede kaldenurgad on valitud nii, et ühe telje ühiku kujutis tuleb kahe ülejäänud telje omast kaks korda lühem, on tegemist nn. standardse ristdimeetriaga. 98. Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks. 99. Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristdimeetria jaoks.
KAHE PARALLEELSE TASANDI VAHELISEKS KAUGUSEKS - on nende ühisel normaalil asuva tasandi vahelise lõigu pikkus. KAHE TASANDI VAHELISEKS NURGAKS - nim nende tasandite kõikesirgete joonestatud sellisete lõikesirgega ristuvate sirgete vahelist nurka, millest üks asub ühel, teine teisel tasandil. PARALLEELSETE TASANDITE VAHELINE NURK - on 90*. TASANDID RISTUVAD - kui tasandite vaheline nurk on 90*. TASANDID VÕIB OLLA MÄÄRATUD KUI: a)3 mitte phel sirgel asetseva punktiga b)sirge ja väljaspool sirget asetseva punktiga c)kahe lõikuva sirgega d)kahe paralleelse sirgega
9. DNA ahela terminaator piirkond a) alustab DNA sünteesi b) alustab RNA sünteesi c) lõpetab RNA sünteesi 10. Transkriptsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil X Järjesta järgnevad valgu sünteesi iseloomustavad etapid õiges järjekorras (10p) A Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil peptiidside. B mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. C mRNA ühineb ribosoomiga. D Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu.
6. Antikoodon on osa a) rRNA-st b) tRNA-st c) DNA-st d) aminohappest 7. Replikatsiooni teostab ensüüm a) DNA-polümeraas b) helikaas c) RNA-polümeraas d) aminohape 8. Transkriptsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil VII Järjesta järgnevad valgu sünteesi iseloomustavad etapid õiges järjekorras D Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil peptiidside. H mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. A mRNA ühineb ribosoomiga. G Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu.
ja tema tõelise pikkuse vahel (Üldasendilise tasandi esikaldenurk on nurk tasandi ja esiekraani vahel ehk nurk tasandi esilangusjoone ja tema eestvaate vahel, määratakse täisnurksest kolmnurgast, kus 2 on nurk esilangusjoone projektsiooni ja tema tõelise pikkuse vahel). 26. Sõnastage sirge tasandil asetsemise tingimused. Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti asuval sellel tasandil, sirge on tasandil, kui ta läbi tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega. 27. Mis on tasandi horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi horisontaal on sirge, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, horisontaali eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega ning pealtvaade paralleelne tasandi põhijälgjoonega. (Tasandi frontaal on sirge, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne esiekraaniga, frontaali pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega ning eestvaade paralleelne tasandi esijälgjoonega) 28
Loeng 4 Mis tahes sirgjoone lõikumisel ekraani risttasandiga on lõikepunkti üks projektsioon tasandi joonkujutise ja sirge samanimelise projektsiooni lõikepunktis, teine aga tuletatakse nagu sirgel asestseva punkti puuduv vaade. Ekraani ristsrige lõikumisel mis tahes tasandiga ühtib lõikepunkti üks projektsioon sirge punktkujutisega, teine aga tuletatakse nagu tasandil asetseva punkti Tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sealhulgas ka tasandi nivoosirgetega. Nurgad sirgrete ja tasandite vahel Nurk lõikuvate sirgete vahel (tuletatakse kolmnurk) Nurk kahe tasapinna vahel võrdub nurgaga nende tasapindade normaalide vahel Nurk sirge ja tasandi vahel on nurk selle sirge ja tema ristporjektsiooni vahel sellel tasapinnal
Tööorganiks on neil: a) hark, tükklastide tõstmiseks b) kopp puistelastide jaoks c) tööplatvorm või häll materjalide ja tööliste tõstmiseks. 7. Roomiklaadurite kasutusala ja tüübid. Roomiklaadurid on ettenähtud peamiselt puistematerjalide laadimiseks transportvahendeile. Kaasajal kasut kahte tüüpi roomikkäiguosal laadureid: a) roomiktraktorite baasil laadurid b) spetsiaalsel roomikmasinal laadurid, mis võivad olla kahesuguse mootori asetusega: eesasetseva või taga asetseva mootoriga. 8. Masina tootlikkuse arvutus laadimistöödel. Masina tootlikkus laadimistöödel arvutatakse järgmise valemiga: , milles q-ühe tsükliga laetav materjali maht, m3; tts-tsükli kestus, min; E-töö efektiivsuse tegur. (Ühe tsükliga laetav materjali maht arvutatakse valemiga q=qk*K, milles qk-kuhjaga kopa maht, mis antud masina tehnilises karakteristikus, K-kopa täitetegur. Tsükli kestused, kopa täitetegurid
4. Fataalne perekondlik unetus- leitud ainult 28 perekonnas. Haigus kahjustab aju osa, mis reguleerib magamist. Haiguse süvenedes tekkiv täielik unetus on ravimatu ja lõpeb surmaga. Valgu sünteesi iseloomustavad: 1.m-RNA ühineb ribosoomiga 2. m-RNA molekuli alguskoodoniga seostb esimene tRNA molekul, millega on ühinenud aminohape metioniin. 3.Ribosoomi siseneb teine TRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNA koodonile vastava aminohappe. 4.Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva aminohappe vahele sünteesitakse peptiidside. 5.Dipeptiid vabaneb tRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. 6.t-RNA nihkub koos mRNAga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (3) t-RNA. 7.Ribosoomi siseneb järgmine tRNA (3), mis toob endaga kaasa uue aminohappe. 8. RIbosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside. 9. Protsess kestab stoppkoodoni saabumiseni. 10
Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71). Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid) Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. (Nienstedt 2001: 71).. Impulss levib sünapsis ainult ühes suunas, sest närvilõpmes pole vastuvõturetseptoreid ning postsünaptilises rakus puuduvad vajalikud põiekesed ehk ülekandeained
otsest kandumist läbi kipsplaatkonstruktsioonide. • Sobib nii vahelagedesse kui ka kipsplaatseintesse. • Parandab konstruktsiooni helipidavust kuni 20 dB võrra. Gyproc AP-25 akustilise profiili • AP-25 puhul peab paigaldamine ja kasutamine seinas karkassipostide samm • Paigaldamine on konstruktsioonis lihtne. olema 600 mm. • Tuleb jälgida • Risti asetseva AP- paigaldusjuhiseid. 25 profiili samm • Kinnitada täpselt ja 400 mm. läbimõeldult. • Tavaliselt • Kommunikatsioonid kasutakse sellisel ei tohi olla juhul kahte kihti kontaktis AP-25 kipsplaati. profiiliga. Raskeid esemeid, nagu näiteks köögikappe, ei tohi kinnitada akustilise profiiliga seina külge! Gyproc AP-25 akustilise profiili paigaldamine ja kasutamine laes • AP-25 profiilid paigaldatakse ühe-ja
Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli. 7. Kuidas toimub valgu süntees? (translatsioon) Toimub ribisoomis. Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. Lõpeb stoppkoodonitega. 8. Miks on geneetiline kood ühetähenduslik? Alati määrab kindla aminohappe ära üks koodon – üksühene vastavus. 9. Miks on geneetiline kood mittekattuv? Ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. 10. Missugust geneetilise koodi nähtust nimetatakse sünonüümsuseks? Nähtus, mil ühele aminohappele vastab mitu koodonit.
9. DNA ahela terminaator piirkond a) alustab DNA sünteesi b) alustab RNA sünteesi c) lõpetab RNA sünteesi 10. Transkriptsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil X Järjesta järgnevad valgu sünteesi iseloomustavad etapid õiges järjekorras (10p) 4 A Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil peptiidside. 2 B mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. 1 C mRNA ühineb ribosoomiga. 9 D Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu.
Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Puhkeasendis laskumisel on jalad põlvest peaaegu sirged, kere
Hermanni torni eellane. 14. sajandi vältel laiendati linnust. Esimesena rajati kastelli põhjaküljele väike eeshoov, aastail 1341-1342 aga suur läänepoolne eeshoov. Üldjoontes juhindusid kõik hilisemad täiendused ja ümberehitused selleaegsest põhiplaanist. Ordu liikmete sõjalis-kloostriline eluviis nõudis peahoone ümberehitamist konvendihooneks. Selline kindlustus kujutab endast alati nelinurkset võimsate müüridega hoonet ruumidega sisekülgedel ja keskel asetseva siseõuega. Läänetiivas asusid konvendihoone tähtsamad ruumid - dormitoorium (magamistuba) ja refektoorium (söögisaal). Põhjatiivas asusid foogti elamisruumid ja köök. Teisel korrusel asus kabel. Ida- ja lõunatiiba kasutati peamiselt ladudena. Enne Teist maailmasõda asus linnuses garnison. Peahoonet kasutati nii relva- kui ka toidulaona. 1944. aasta lahigutes sai linnus kõvasti kannatada. 1968. aastal algasid restaureerimitööd. Alates 1986. aastast
Valgusünteesi etapid: 1. mRNA ühineb ribosoomiga metioniin ribosoom U A C A U G G U A G G A mRNA 2. mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC) 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe Met Val U A C C A U A U G G U A G G A 4. Ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminoapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside Met Val U A C C A U A U G G U A G G A 5. Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge 6. tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le 7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA Met Val Gly U A C C A U C C U A U G G U A G G A 8
Uurida laine levikiiruse sõltuvust sagedusest. 2. Kasutatud vahendid 1. Spektrianalüsaator 2.Sweepgeneraator ühendatud lainejuhiga 3. Joonlaud 3. Töö käik Mõõtsime lainejuhi mõõtmed, et arvutada kriitilist lainepikkust ja sagedust vabas ruumis. Lained alla kriitilist sagedust lainejuhis ei levi. Seejärel muutsime generaatori sagedust 4 korda(kriitilisest lainepikkusest kõrgematel sagedustel) ja mõõtsime kahe kõrvuti asetseva pinge (x1 ja x2) miinimumi asukohad. Seejärel arvutasime lainepikkuse nii mõõdetud miinimumide abil, kui ka sõltuvalt vabas ruumis levivast lainepikkusest ja võrdlesime neid omavahel. 4. Mõõtetulemused Generaatori Lainepikkus Pinge Pinge Lainepikkus lainejuhis, mm sagedus f0x vabas miinimumi miinimumi Mõõdetud Arvutatud GHz ruumis asukoht x1, asukoht x2, ( )
Kiivsirgeteks nimetatakse kaht mitteparalleelset sirget ruumis, mis ei oma ühiseid punkte (s t). Kahe kiivsirge vaheliseks kauguseks nimetatakse vähimat kaugust nende sirgete selliste punktide vahel, millest üks asub ühel, teine teisel sirgel. Kahe sirge vaheliseks nurgaks nimetatakse väikseimat nende lõikumisel tekkinud kõrvunurkadest. Sirge on paralleelne tasandiga, kui sirge, mis ei asetse tasandil, on paralleelne mingi sellel tasandil asetseva sirgega. Sirge on risti tasandiga, kui see sirge on risti iga sirgega tasandil. Kui sirge on risti kahe lõikuva sirgega tasandil, on see sirge risti ka tasandiga. Sirge ja tasandi vaheliseks nurgaks nimetatakse sirge ja tema projektsiooni vahelist nurka. Täisnurga projektsioon tasandil on täisnurk ainult siis, kui täisnurga üks haar asub tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole risti tasandiga. Kaht tasandit nimetatakse paralleelseteks, kui neil ei ole ühtki ühist punkti
Suusatamine Laskumisasendid Kristiina Pärtel 9.A 2016 Laskumisasendid Kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend, põikilaskumisasend. * Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. * Laskumine puhkeasendis
Bartholdy (1809-1847) loomingust Viiulikontsert, solistiks Triin Ruubel. Tegu oli väga meeldiva loominguga, mis pani minu kui orkestrimuusikat vähehindava inimese suhtuma klassikalisse muusikasse varasemast hoopis teisiti. Soome komponisti Jean Sibeliuse (1865-1957) loomingust esitati Sümfoonia nr.3, Triin Ruubel viiulil. Tema oli ka kontserdi eestvedajaid. Orkestridirigendiks oli tunnustatud endine Rahvuooper Estonia ning praeguse Itaalias asetseva Bolzano ja Trento Haydni okestri peadirigent Arvo Volmer. Kontsertmeistri rollis oli Arvo Leibur, kes vastutas viiuli koosseisu üle. Orkester oli paigutatud nii, et kõige ees lava suhtes oli dirgent ning tema ümber olid erinevate pillide koosseisud. Lava kummasegi äärde olid paigutatud viiulimängijad, keskel asusid tšellomängijad ning nendest lava tahapoole jäid kontrabassi- ning puhkpillimängijad. Kõik pillimängijad olid riietatud vägagi peenelt ning viiskalt
VPN Referaat VPN - Virtual Private Network VPN (virtual private network) on põhimõtteliselt privaat võrk, mis kasutab interneti, et luua turvakanal kahe üksteisest eemal asetseva osapoole vahel. VPN Turvakanaleid on kolme sorti: Sissepääsu-VPN (ing. Remote-access): turvakanalite abil tagatakse juurdepääs firma sisevõrku väljastpoolt kas sissehelistamise, ADSL-püsiühenduse, raadiovõrgu, GPRSi või juhtmega võrgu kaudu. Enamasti firmadel, kelle on palju mobiilseid töötajaid. Intraneti VPN: see turvakanal on peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on mõeldud firma osakondade ühendamiseks turvakanali abil ühtsesse võrku peakontoriga.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 19.02.2020 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr: 31 TO: KOODUVATE JÕUDUDE SÜSTEEM Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Statiivid, ringskaala, koonduvate jõudude süsteemiga. raskused, jõu andurid PS-3202, kaalud, Windows arvuti Pasco Capstone tarkvaraga või nutiseade SParkvue äpiga (hästi sobib tavaline kaasaegne mobiiltelefon) Skeem: Teoreetilised alused: Jäik keha on staatilises tasakaalus kui üheaegselt on täidetud kolm järgmist tingimust: Kõikide kehale mõjuvate väliste jõudude vektorsumma on null. Kõigi kehale mõjuvate väliste jõ...
kaotand tähtsuse. Struktuurgeenid-määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude,trna ja rrna sünteesi. Regulaatorgeenid-kontrollivad struktuurg avaldumist.Geneetiline kood-vastavus, kui 3 järjestikust mRNA molekuli määravad aminohappe valgu molekulis. Universaalne-koodonite ja aminohapete vastavus pea kõigis eel-ja päristuumsete organismide rakkudes. Sünonüümne-ühele aminohappele mitu koodonit.Mittekattuv-nukleotiid ei kuulu kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. Viirused-mitterakuline biol objekt,koosneb nukleiinhappes&valkudest. Ümbritseb valkudest kapsiid. Herpes, marutaud, mumps, leetrid,HIV. Viiruse seondumine rakuga-vabanemine ümbrisest-sisenemine rakku-viirusosakeste moodustumine(-genoomi vabanemine kapsiidist?)-regulaatorvalkude süntees-raku ainevahetuse muutumine-genoomi replitseerumine-struktuurvalkude sõntees. Peremeesrakus bakter-viirus bakteriofaag. DNA viiruses üks DNA molekul, RNAs võib mitu
Pöördkehad reede, 10. mai 2013. a Külli Nõmmiste Jõhvi Gümnaasium Definitsioon Pöördkehaks nimetatakse geomeetrilist keha, mis tekib tasandilise kujundi pöörlemisel ümber kujundi tasandil asetseva sirge (telje) Pildid: http://mathworld.wolfram.com/ Silinder Silindriks nimetatakse pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber ühe oma külje Külgpindala Täispindala S k = 2 r h S = Sk + 2 S p = silindri külgpind = 2 r (r + h) gl et
NARWA 1345 · Narwa vapp VILJANDI ORDUAJAL Orduajal oli kaks vappi: uks ROOSI, teine NEITSI MAARJA kujutisega. 18. Saj. võeti kasutusele ainult ROOSIGA vapp VILJANDI-FELLIN 1283 · Viieõieline roos, ülevalt väljub rist · Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN Viljandi nimetus VILJANDI VAPP · Neitsi Maarjaga PAIDE-WEISSENSTEIN 1291 · Sinisel kilbil torn kolme ülestikku asetseva laskeavaga ja punase koonusekujulise katusega. Kummalgi pool torni LIPUKESED. RAKVERE-WESENBERG 1302 · Pitsatil kolmeharuline KROON, alaosas KUUEHARULI NE TÄHT (sini- punasel taustal kuldne kroon ja täht) KURESSAARE 1563 (Magnus)- Arensburg · Sinisel kilbil 2 lossitorniga hõbedane loss. · Ühel tornil
● KOODIPÄIKE: initsiaatorkoodon- AUG mRNA-s; stoppkoodon- ei kodeeri aminohappeid (UAA, UAG, UGA) ○ koodon- mRNA-s ○ antikoodon- tRNA-s ● ETAPID: 1) mRNA ühineb ribosoomiga; 2) mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul; 3) ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe; 4) ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside; 5) dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge; 6) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (III) tRNA-le; 7) ribosoomi siseneb kolmas tRNA; 8) kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside; 9) …
pikkuse vahel. Esikaldenurk 2 on nurk ekraani ja tasandi esilangusjoone vahel. Määratakse täisnurksest kolmnurgast, kus 2 on nurk esilangusjoone projektsiooni ja esilangusjoone tõelise pikkuse vahel. 26. Sõnastage sirge tasandil asetsemise tingimused. 1. Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti on sellel tasandil. 2. Kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega. 27. Mis on tasandi horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, tunnuseks: horisontaale eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega ja pealtvaade paralleelne tasandi põhijäljega. Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne esiekraaniga, tunnuseks: frontaali pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega ning eestvaade
-Indutseeritud lang: Juhi pinnale moodustunud makroskoopililine laeng. -Elektriline induktsioon: Indutseeritud laengute tekkimise nähtus kehas. -Polariseerumine: Olukord, kus aine osakesed nihkuvad tasakaaluasendist elektrivälja toimel, ent jäävad siiski seotuks. -Dipool: Aine osake, mis sisaldab positiivset ning negatiivset poolust. 3) Kuidas saadakse ja milleks kasutatakse ElektroKardioGrammi? - Elektrokardiogrammi puhul mõõdetakse inimese kehal rindkere juures asetseva kahe elektroodi vahel tekkivat pinget ning pannakse see ajalisse sõltuvusse graafikul. Kasutatakse diagnoosimaks südamega seotud haigusi.(Teisi sõnu võib öelda, et mõõdetakse ka südamelihase takistuse ajalist muutust.) 4) Kuidas saadakse ja milleks kasutatakse ElektroEntsefaloGraafiat? - Elektroenstefalograafia puhul mõõdetakse analoogiliselt inimese ajus tekkivaid pingeid asetades elektroodid kas peanahale või koljusse. Kasutatakse diganoosimaks
pikkuse vahel. Esikaldenurk 2 on nurk ekraani ja tasandi esilangusjoone vahel. Määratakse täisnurksest kolnurgast, kus 2 on nurk esilangusjoone projektsiooni ja esilangusjoone tõelise pikkuse vahel. 26. Sõnastage sirge tasandil asetsemise tingimused. 1. Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti on sellel tasandil. 2. Kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega. 27. Mis on tasandi horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, tunnus: h''||x ja h'||p. Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on parall esiekraaniga, tunnus: f'||x ja f''||e. 28. Mis on tasandi põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi
illegaalsed.) Meie ühiskonnas leidub lihtsalt väga suurel hulgal inimesi, kes on teinud oma elus nii saatusliku vea, et seda enam parandada ei saa, ning selleks pole meie ühiskonnas ka väga suurt võimalust antud. Selleks oleme olemas aga meie, tööinimesed. Me proovime anda neile seda, mida neil muidu ei oleks, ELU. Samal ajal, kui me kingime väikse osa oma tulust sellele inimesele, kes seda tõesti vajab, hoiame ära ka kuritegevuse. Mõelge vaid, kui palju me teeme meie enda ümber asetseva ühiskonna heaks selle väikse summaga meie igakuisest palgast.
● Vanimad elumärgid on 3,43 miljardit aastat tagasi ja leitud on need Austraaliast, nim. Stromatoliitideks ● Esimesed elusolendid olid ainuraksed prokarüoodid,mis lahknesid kaheks: arhedeks ja bakteriteks. ● Arhed? ● Osadel organismidel arenes välja võime saada energiat anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides. ● Kemosüntees? Esimesed elusolendid maal ● 3 miljardit aastat tagasi tekkis fotosüntees ● Fotosünteesi eelduseks oli bakterirakus asetseva rohelise pigmendi olemasolu,mis võimaldas siduda päikese valgusenergiat ● Tänu vee ja valguse rohkusele said fotosünteesiks võimelised organismid eelise ning kiire paljunemise ● Kaks miljardit aastat tagasi hakkas rohkem vaba hapniku atmosfääri jõudma Esimesed elusolendid maal ● Hapniku kogunemisega kaasnesid olulised muutused: ● Hapnik reageeris teiste gaasidega atmosfääris tänu millele
t 300, TC 1,i t ch ,charring−test−specimen=∑ i=1 n d i+1−d i βi, j= t 300, i+1−t 300, i n βi, j β j =∑ i=1 n Valemites leiduvate tähiste tähendused : t ch Põlemis testi näidis = βi , j Söestumisaste kahe kõrvuti asetseva termopaari vahel = βj Söestumisaste termopaari grupi kohta = Söestumisaste = β Arvutuste läbiviimiseks kasutasin exceli abi. Arvutused TC 1.1 +TC 1.2+ TC 1.3 t ch= =56 0 3 d 2−d 1 β 1.1= =0,01538 mm/ s t 3002−t 3001 β 1.1 + β 2.1 + β 3.1 + β 4.1 + β 5.1+ β6.1 + β 7.1 + β 8.1
Seda kasutatakse kohtades, kus on kasutusel isekopeeruvad ehk mitmekihilised blanketid, näiteks pankades blankettide printimisel. Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi-tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile. 2) Õisprinter (Daisy-wheel) Printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust või metallist printimisketast, mille moodustavad keskosast kiirtena väljaulatuvad vardakesed koos tipus asetseva sümboliga. 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised
inimestevaheliste suhete põhilisi seaduspärasusi, ehk isiksustevaheliste (tüüpidevaheliste) suhete teooria. See teooria on niivõrd süsteemne, et sel alusel sai võimalikuks uue teadusliku suuna väljaarendamine. Iseloomu formeerimine ei ole enam hüpoteeside ja oletuste aineks, kuna nüüd võib seda protsessi vaadelda kui teatud psühholoogilise tüüpi kuuluva ning reaalses sootsiumis (reaalses ühiskonnas) vastavas kohas asetseva isiksuse sotsioonset adaptatsiooni. Väga tähtsaks teooriaks, mis aitas kaasa sotsioonika tekkele, oli Poola psühhiaatri Antoni Kpiski informatsioonilise metabolismi teooria. Selle teooria olemus seisneb selles, et inimese vastastikutoimimise protsess ümbritseva maailmaga kannab informatsioonilist iseloomu ja kujutab endast vastastikust informatsioonivahetust
kruvireegli abil; Kruvireegel kui kontuuris kulgeva voolu suund ühtib kruvi pööramise suunaga, siis kruvi liikumise suund loetakse kontuuri poolt piiratud pinna normaali positiivseks suunaks; Magnetvälja jõujooned - konstrueeritud jooned magnetvälja kujutamiseks. Magnetvoog magnetilise induktsiooni vektori B voog, mis on määratletud: = B S cos kus S on magnetväljas asetseva pinna pindala, on nurk pinnanormaali ja magnetvälja suuna vahel. on arvuliselt võrdne väljaga risti olevat ühikulise pindalaga pinda läbivate välja jõujoonte arvuga; Magnetvoo ühik 1 Wb (veeber) selline magnetvoog, mis läbib pinda pindalaga 1 m2 , kui see asub magnetväljas magnetilise induktsiooniga 1 T risti väljaga; Lorenzi jõud magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud: FL = q v B sin
1. Mõõtmistulemuste graafiline analüüs Füüsikalistes katsetes mõõdetakse sageli kahte suurust x ja y , millest üks on teise funktsioon y f x . Nende suuruste vahelise sõltuvuse heaks illustratsiooniks on graafik (vaata joonist 7). Üldjuhul on graafikuks sujuv, ilma murdepunktideta kõver. Selle saamiseks tuleb kõigepealt katsepunktidele teljesuunaliste sirglõikudena usaldusalad märkida. Seejärel aga nendest selline sujuv kõver läbi tõmmata, mis oleks kõige lähemal katsepunktidele ja läbiks samas kõiki usaldusalasid. Joonis 7. Katsepunktide lähendamine sujuva kõveraga. Joonisel 7 esitatud lähenduskõvera mingi punkti A ordinaadi määramatuse leidmiseks fikseeritakse tema abstsiss (näiteks xA) ja mõõdetakse punkti A ümbruses sümmeetriliselt asetseva n katsepunkti kõrvalekalded lähendussirgest y-telje sihis yi yi . Siin on y i katsepunkti ordinaat koha...
* kiire erutustasemega mehele. Külgpoos on olnud lemmikpoos Kameruni ja Ida-Aafrika neegritele ning Aasia põhjarahvastele 7. TAGUMINE KÜLGPOOS Paar lamab paremal või vasemal küljel, mees naise selja taga. Peenise viib tuppe mees, naine tõstab sel ajal põlve ülespoole. Edaspidi võib mees liibuda naise seljale, stimuleerides käega rindu, kõhtu, kliitorit, reisi või asetudes naise keha suhtes nurga all ning hoides naist puusadest. Poos sobib: * keskmise või lühikese ja madalal asetseva tupega naisele, kellel on peamiselt tupega seotud orgasm ning kõdisti erutus on vähem tähtis. Partneriks sobib mees, kellel on keskmine või suur peenis ning optiliselt erogeensed tsoonid naise selja pool, reied aga vähese erogeense tundlikkusega. Poos ei sobi: * kliitori orgasmi tüübiga naisele, kelllel on sügav tupp ning mehele kellel on lühike peenis. * mehele kelle visuaalseks erogeenseks tsooniks on naise rinnad ja naise keha esikülg * rasestumiseks.
LISA KÜSIMUSTE VASTUSED 9 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 2. ÕNNETUSJUHTUMI JA SELLELE EELNENUD ASJAOLUDE ÜLDINE KIRJELDUS Tööõnnetus leidis aset Paides 20.04.2012 kell 11:25.Firma Metforce OÜ tootmisruumis Meister A. Tamm andis tööülesandeks asetseva metallist töölaua mõõtmete vähendamiseks. Tööülesande täitmiseks kasutas K. Tõniste elektrilist käsitööriista, mis oli paigaldatud nõuetekohaselt ja seade oli töökorras. K. Tõniste omas kõiki isiklikke kaitsevahendeid, töökohal oli sobiv valgustus. Tööd alustades oli ta teadlik väikesest metallplaadist töökoha all, millesse hiljem sisselõikas ning ketaslõikur enda lõikesuunda vahetas. Ketas libises edasi lõike kohast ära ja tabas kannatanu jalga.
valgusvalgus suund Valguse murdumise suund Valguse peegeldumise suund Valguse murdumise suund Lineaarselt polariseeritud valgus Polarisatsioonifilter Kahe risti asetseva polarisatsioonitasapinnaga on võimalik märgatavalt vähendada peegeldusi. Tugineb füüsikaseadusel, et peegeldumisel polarisatsioon säilib, kuid hajumisel kaob · Lisaks on veel UV filter, mis arvestab ruumis oleva valgusega ehk ei lase UV kiirtel paberilt tagasi peegelduvat valgust mõjutada Spektromeeter · Tänapäeval kasutatavad densitomeetrid on foto-spektromeetrid, millele on lisatud densitomeetri funktsioon. Kõik mõõtmised
stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid. Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on kallimad, kui täiteained mida lisatakse. Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud, kaoliin, tekstiilmaterjalid. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Kui neid ei lisataks, muutuks kile rabedaks. Plastifikaatorid kui ka stabilisaatorid on madalmolekulaarsed ained. Need ained võivad sattuda näiteks nõus asetseva vedeliku või toiduaine sisse. Selle tõttu võibki vahel tunda plastmassnõus pikalt olnud vedelikes, näiteks veepudelis, ebameeldivat maitset. Tihtipeale võivad need ained olla ka tervisele kahjulikud, seetõttu ei tohi toidu hoidmiseks kasutada suvalist plastmasskarpi. Karp peab olema alati mõeldud toidu säilitamiseks. Võib isegi öelda et pole asja mida tänapäeval polümeeridest teha ei saa. Neid kasutatakse kõikjal. Nii igapäevaelus, kui ka kõikjal mujal
ulatuses ühesuguse kuju ja suurusega. Mõõtmete märkimise näited on näha järgneval joonisel [Pilt 1]. Pilt 1. Mõõtmete märkimine joonisele Üldnõuded joonisele mõõtude märkimiseks Mõõtjoon tõmmatakse mõõdetava lõigu suhtes alati paralleelselt, piirikjooned aga põhiliselt risti. Kui mõõtnooled on lühikesed ja nool ei mahu piirikute vahele, pikendatakse mõõtjoont ning nooled pannakse väljapoole piirikjooni [Pilt 1, a ja d]. Mitme järjestikku asetseva mõõtme andmisel, kui mõõtnooled joonisele ei mahu, märgitakse kokkupuutuvate mõõtjoonte otspunktid kas üheainsa noole, punkti või kaldkriipsukesega [Pilt 1, c]. ● Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest 10 (mm) kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. ● Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. ● Väiksem mõõde antakse kontuurile lähemal, suurem mõõde kontuurist kaugemal
Elevaator Algandmed ton := 1000kg ton Q := 20 elevaatori tootlikkus hr a := 70mm väikesetükilise lubjakivi tükisuurus H := 17m vertikaalne tõstekõrgus Arvutus Elevaator parameetrite valik valik (1, lk 237, Tabel 58): Elevaatorikopaks sobib sügav, kaldu asetseva esiküljega ja silindrilise põhjaga kopp, kuna tegemist on kuiva, teralise ja hästi puistuva materjaliga. Aeglase käiguga,täitmine materjali puistamise teel,lossimine vabavoolu teel. := 0.8 keskmine täitetegur m v := 0.7 liikumiskiirus ketil s Lubjakivikillustiku puistekaal.(2) ton killustik := 1.600 3 m Leian koppade jookva meetri mahu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
