Tallinna teeninduskool Biojäätmete käitlemine Eestis Iseseisev töö Liisi Iling T11K 2009 Sisukord Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine. · Korraldatud jäätmeveo piirkondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi konteinerisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. · Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti. · Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid.
..........................................................................................4 Biojäätmete konteinerite kasutamine...................................................................................... 5 Konteinerite arv ja suurus, tühjendamise sagedus.................................................................. 5 100% biolagunev kilekott....................................................................................................... 6 Miks biolagunevad kilekotid ei ole eriti säästev valik?.......................................................... 6 Kas biolagunevad kilekotid lagunevad igal juhul kiiresti?..................................................... 6 Kasutatud materjal...................................................................................................................... 7
.............................................................................................4 1.2. Kilekottide kasutamine Eestis..........................................................................................5 2. Kilekottide taaskasutus...........................................................................................................6 2.1. Ümbertöötlemise probleemid...........................................................................................6 2.2. Biolagunevad kilekotid....................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 Lisa...................................................................................................
biolagunevate jäätmete käitlemisel; · lahenduste pakkumine biolagunevate jäätmete käitlemiseks maakondade kaupa. Biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013 baseerub ,,Biolagunevate jäätmete käitlemise" I etapi ja II etapi töödes koostatud biolagunevate jäätmete andmetele, meie lähinaabrite kogemustele ja Eesti ning EÜ vastavatele seadustele ja direktiividele. Tegevuskava on jaotatud üheksaks alateemaks: 1. Biolagunevad jäätmed ja nende käitlemise vajalikkus 2. Hetkeolukord maakondades 3. Abinõud biolagunevate jäätmete tekke vältimiseks või koguste vähendamiseks 4. Biolagunevate jäätmete käitlemisega seotud negatiivse keskkonnamõju vähendamine 5. Biolagunevate jäätmete käitlusvõrgustik 6. Biolagunevate jäätmete käitlemise protsessid 7. Biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine 8. Biolagunevate jäätmete käitlemise arendamine 9. Kokkuvõte ja järeldused
Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel või pakendeid/pabereid saab kasutada näiteks wc-paberi tegemiseks. Mis on olmejäätmed? Olmejäätmed on termin, millega kirjeldatakse ringlusesse/taaskasutuseks võetavaid jäätmeid. Olmejäätmed jagunevad igapäevaselt: · pakendijäätmed - pandiga joogitaara ja segapakend · ohtlikud jäätmed · vanapaber ja papp · biolagunevad jäätmed Kuid on ka: · suurjäätmed (s.h. mööbel) · elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid) · immutamata puitu · vanametalli · kile Vanapaber ja papp: · Ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja · reklaammaterjalid · Töövihikud, paberist ja papist kaustikud, · trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber · Ümbrikud, ilma kaaneta raamatud · Pappkastid ja karbid, jõupaber ja paberkotid · jm
· Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine lk.3 · Jäätmekäitlus lk4 · Ohtlikud jäätmed ja prügivedu lk5 · Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained lk 6 · Eesti on tegelikult puhas Riik lk7 Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine Korraldatud jäätmeveo piir kondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi kontein erisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti. Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid , leib, sai, poolfabrikaadi d, pagaritooted ja kondiitritoote d, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Majapidamispab er, pabersalvrätid , kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. Toataimed ja lõikelilled
JÄÄTMED KUI ÜLEMAAILMNE KESKKONNAPROBLEEM Allan Margus MIS ON ÜLDSE JÄÄTMED? · Inimtegevuse tagajärjel moodustunud ained, esemed või nende jäägid. JÄÄTMETE LIIGID · Biolagunevad jäätmed. · Ohtlikud jäätmed. · Taaskasutuses jäätmed. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED MIKS ON SEE TEEMA PROBLEEMIKS SAANUD? · Rahvastiku arvu suurenemine. · Kiire linnastumine. · Paremad elutingimused. · Kasutusel olevad materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. · Tarbimise ja tootmise suurenemine. TAGAJÄRJED · Linnade sees ja ümbruses prügimäed. · Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. · Pinnas, vesi ja õhk saastuvad prügimägede
hüdroksülkarboksüülhapete polüestreid. PHA- d on bakterite sünteesitavad varuained, mis on looduses laialt levinud. PHB sünteesimisega pole mingit probleemi, seda plasti toodavad mikroorganismid valmiskujul. • Tärklis on looduslik polümeer, mida saadakse maisist, kartulist, nisust, tapiokist jms. Bioplastikute liigid • Polüolefiinid polüetüleen (PE) ja polüpropüleen (PP) on enimkasutatavad plastid. Need bioplastid ei ole biolagunevad. • Polüamiidi (PA) toodetakse osalise bioplastina. • Biopolüuretaanide (PU) omadused on väga laialt modifitseeritavad, neid on vahtudes duroplastideni. Valmistamisel võib kastada looduslikku kiudu (lina-, kanepi-, puidu-, džuudi-, kenafi-, banaanikiudu), mille eelis sünteetiliste kiududega võrreldes on madalam hind, väiksem tihedus, tootmise ajal väiksem CO2 – heide, lihtsam ümbertöötavus ja bio lagunevus. Bioplastikute eelised • Minifragmente ei jää alles
JA NENDE UTILISEERIMINE SISUKORD · Sissejuhatus......................................................lk 3 · Kodus tekkivad jäätmed...................................lk4 · Jäätmete utiliseerimine.....................................lk5 SISSEJUHATUS · Kodumajapidamises igapäevaselt tekkivatest jäätmetest suur hulk on pakendijäätmed, vanapaber ja biolagunevad jäätmed. Kui neid jäätmeliike eraldi koguda, tekib umbes 70% vähem segaolmejäätmeid kui varem. KODUS TEKKIVAD JÄÄTMED · Ohtlikud jäätmed (jääkõlid, õlifiltrid, värvi-, liimi-, laki- ja lahtustijäätmed, elavhõbedalambid, vanad ravimid, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, patareid ja akud jms). · Elektroonikajäätmed (olmelektroonika ja kodutehnika, nt külmik, pesumasin, mikser, triikraud, föön, raadio jne).
Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleeem 2016 Jäätmed Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid Jäätmete liigid Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed: aia- ja haljastujäätmed; kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; toiduainetööstuses tekkinud jäätmed Jäätmete liigid Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust.
suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsed ained eemaldavad riietelt ja nõudelt mustuse ning hoiavad mustuse lahustatuna pesuvees. Tihti kasutatakse anioonsete ja mitteioonsete pindaktiivsete aine segu. Kõik pindaktiivsed ained kahjustavad vee elustikku, kui nad ei ole biolagunevad. Uuemad pindaktiivsed ained on biolagunevad aeroobsetes tingimustes – kui on vaba hapnikku. Seetõttu on küsimus, kas nad on ka anaeroobselt biolagundatavad – olukorras, kus hapnikku ei ole. Ökomärkide Nordic Swan ja EL lilleke nõue on, et pindaktiivse ained oleks vähemalt 60% anaeroobselt lagunevad. Sellist nõuet on vaja,
JÄÄTMED: Jäätmeid tekib palju! Taaskasutatakse vähe! Jäätmete sorteerimine Ohtlikud jäätmed, Probleemjäätmed (elektri- ja elektroonikajäätmed,rehvid jt.), Pakendid:, Paber ja papp, Klaas Joogikartong, Klaas, Metall Plast, Biolagunevad, jäätmed, Olmejäätmete , konteiner , Ehitusjäätmed ja mööbel. Jäätmete taaskasutamine materjaliringluses Paber, Klaas, Metall, Plastik Segapakendid Pakendikonteinerisse sobivad: alumiiniumist jms metallist pudelid ja purgid ning konservikarbid; plastpudelid, -purgid, -topsid, -karbid, kilekotid: kartongist piima-, mahla- ja veinipakid. Klaastaara- uus klaas Metallpurgid- uute purkide vms metallesemete valmistamine Tetrapakendid- paberi ja papi tootmine
(põhikomponendid ja (-toimingute) kirjeldus peamised ohtlikud ained) Biolagunevad jäätmed- Jäätmete bioloogiline Sorteerimine ja seeejärel koosnevad toidujäätmetest, ringlussevõtt, jäätmeid biologiline ringlussevõtt haljastusjäätmetest, kasutatakse mullaviljakuse reoveesetest, paberist ja tõstmiseks. Biolagunevad papist. jäätmed, mis selleks otstarbeks ei sobi ladestatakse prügilasse (D1). Ohtlikud jäätmed- Ladustamine Paikuse Separeerimine Ohtlikud jäätmed koosnevad prügilasse Vanadest akudest ja patareidest, värvijäätmetest, õlistest jäätmetest, vanadest ravimitest, päevavalguslampidest jmt.
Aastatel 20032007 tekkis üle 80% jäätmetest tööstuses, 72% kogu jäätmetekkest moodustasid põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed. Oluline osa tööstusjäätmetest tekkis ka puidutööstuses ja tsemenditootmises, kuid need jäätmed suunati suures osas taaskasutusse. Olmejäätmeid tekkis aastail 19992007 keskmiselt 400 kg elaniku kohta. Liigiti kogutud olmejäätmetest moodustab enamiku vanapaber ja papp, järgnevad klaasi-, metalli- ja puidujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal on aastail 20032007 moodustanud stabiilselt 11% olmejäätmete kogutekkest. Olmejäätmete ladestamine prügilatesse vähenes ajavahemikul 19992007 oluliselt. Ladestamisele lähevad peamiselt segaolmejäätmed, mida on enne osaliselt sorditud. Olmejäätmete taaskasutamine on suurenenud, enamiku sellest moodustab pinnastöötlus ja bioloogiline ringlussevõtt (eelkõige kompostimine). Olmejäätmetest
.........................................1 Prügiveo reeglid.....................................................................................................................................1 Kuidas prügi sorteerida?.........................................................................................................................2 Paber ja kartong..................................................................................................................................2 Biolagunevad jäätmed........................................................................................................................2 Pakend................................................................................................................................................3 Miks prügi sorteerida? Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk
Plastikud võivad jääda ka looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt. Kilekotid on sarnaseks ohuks ka kuival maal, kui loomad söövad ära toidu järele lõhnavaid kilekotte. Kuid ega ei ole head ilma halvata. Biolagunevatel kottidel on ka oma miinused. Üheks neist on see, et need kotid ei ole nii vastupidavad ja võivad maksta rohkem kui tavalised kotid ja seda just sellepärast, et biolagunevad kilekotid on tehtud 100% bakterite poolt ära söödavast materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklisest, sojavalgust või muust. See-eest aga biolagunevad need soodsates tingimustes sajaprotsendiliselt, lühikese ajavahemiku jooksul. Kui nüüd võtta arvesse kõiki neid teadmisi nii biolagunevatest, kui ka mitte lagunevatest plastikkottidest, siis isiklikult arvan ma, et ma olen ikkagi luksuse nautleja, mitte tark tarbija.
teistest jäätmevoogudest ning mittehuvitatusest vt. tabel 3-3. 43 Tabel 3-3 Ettevõtetes tekkivate biolagunevate jäätmete töötlemise (kompostimine) soovituslik skeem Ettevõtted (toiduainetööstus, toitlustuskohad, hulgilaod ja kaubanduskeskused) on huvitatud biolagunevate jäätmete käitlemisest Valmisolek Vahend Võimalik koostöö viis Soov kompostida (biolagunevaid jäätmeid käidelda), aga puudub võimalus Koht, kuhu viia oma transpordiga biolagunevad jäätmed kompostimiseks: · Regionaalprügila või jäätmejaam, kuhu saab viia biolagunevaid jäätmed nt. Tasuta või väikema tasu eest. Koostöö KOV-ga: Ühise kompostiplatsi rajamine. On nõus biolagunevaid jäätmeid sorteerima eraldi muudest jäätmetest · Eraldi konteinerid biolagunevate jäätmete kogumiseks · Väiksemate jäätmekoguste puhul ka eri värvi kilekottide süsteem või biolagunevate kottide või paberkoti süsteem. Prügifirma viib regionaalsesse prügilasse või
Jäätmete liigitamine Jäätmeid liigitatamiseks on mitmeid võimalusi. Jäätmeid saab liigitada: · Tekkekoha alusel: nt tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed jne · Algotstarbe (kasutuse): nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt · Materjali: vanapaber, klaas, metall, jt · Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad · Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne · Ohtlikkuse: tavajäätmed, inertjäätmed ja ohtlikud jäätmed · Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmeseaduse järgi on jäätmed liigitatud: · Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. · Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või
keskkonda sattumine või ebaprofessionaalne käitlemine on ohtlik nii loodusele kui ka inimeste tervisele. Teisalt on see keskkonnasõbralik tegu, sest kõike kokku kogudes ja tehastesse viimist oodates muutub suurem osa jäätmetest ümbertöötlemiseks kõlbmatuks, kuid ise sorteerides aitame me vähendada jäätmete segunemist omavahel ja see tagab jäätmete puhta kvaliteedi ning seetõttu ka kergema jäätmete taaskasutamise ja ümbertöötlemise. Paber- ja pappjäätmed, biolagunevad jäätmed, toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed ja pakendid on väga hea taaskasutusväärtusega materjalid. Kolmandaks oluliseks põhjuseks on see, et olmejäätmete sorteerimisega on võimalik saavutada rahaline kokkuhoid, mida hoolikamalt jäätmeid sorteerida ja mida rohkem neid taaskasutusse saata, seda vähem jääb neid segaolmejäätmete konteinerisse ning seda vähem tuleb jäätmeveo eest
Jäätmed ja looduskeskkond Sisukord Mis on jäätmed? Jäätmete taaskasutus Prügisorteerimine Säästev eluviis Mis on prügila? Tulevik prügiveos Kasutatud kirjandus Mis on jäätmed ? Jäätmed Ohtlikud jäätmed Olmejäätmed Taaskasutatavad jäätmed Biolagunevad jäätmed Jäätmete taaskasutus Milleks taaskasutatakse ? Energia säästmine Väheneb kahjulik mõju keskkonnale Prügisorteerimine Korraldus Ümbertöötlus Ohtlike jäätmete hoiustamine Sorteerimine tekkekohas Säästev eluviis Kuidas säästa: Toidu varumine & valmistamine Kokkuhoidmine kütmisel Riiete ja jalanõude rohkus Vee korduskasutus tööstuses Mis on prügila? Prügila on... jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või pikema aja jooksul Tulevik prügiveos Mida näeb ette tulevik: Märgistuste ühtlustamine Jäätmete tekkimise skeem: Tekkekoht > sortim...
tekkivate jäätmetega. Olmejäätmed jagunevad: Segaolmejäätmed - koduses majapidamises tekkivad jäätmed, mis on segunenud, v.a. ohtlikud jäätmed. Eelsorteeritud jäätmed - paber-, klaas- ja plastikjäätmed, igasugused pakendijäätmed ja metallijäätmed, mis on eelnevalt kogutud liigiti ja toimetatud spetsiaalsetesse konteineritesse. Orgaanilised jäätmed - koduses majapidamises tekkivad biolagunevad jäätmed, mis toimetatakse spetsiaalsesse konteinerisse. Nende hulka kuuluvad põhiliselt toidujäätmed ja aiajäätmed (niidetud hein-muru, puuoksad, puulehed, puukoor, rohimise jäägid, jm.) Ehitusjäätmed, mis tekivad erinevat tüüpi ehitiste ja hoonete lammutamise ning ehitustööde ja remondi käigus. Ehitusjäätmed jagunevad: Segaehituspraht - igasugused ehitusjäätmed, mis on segunenud (puit, kips, klaas,
või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 3. Biolagunevad jäätmed - on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 4. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 5. Olmejäätmed - on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. On ilmselge, et jäätmed ning nende käitlemine on globaalne probleem. Sellest tulenevalt
plastiknõud. Üheks väga laialtkasutatavaks pakendimaterjaliks on plastik jogurti- ja kohvitopside näitel. Kuna suurus ja materjal on kaks põhilist faktorit taaskasutuse seisukohast, siis mida väiksem toode ja mida rohkem materjale selles kasutatud on, seda raskem on seda järeltöötleda. Lahendusena on mõned ettevõtted alustanud oma pakendite ümberkujundamist. Samuti pakuvad kohvikud taaskasutavaid topse. Teise variandina on kasutuse võetud biolagunevad pakendid. Samas on biolagunevate pakenditega omakorda probleem. 2011. aastal Ameerika Ühendriikides mittetulundusühingu GreenBlue koostatud raporti kohaselt on biolagunev prügi avaldamas hoopis negatiivset mõju kasvuhoonegaaside tõusuna. Kuigi paljudel prügimägedel on olemas seadmed prügist tekkivate gaaside püüdmiseks, siis reaalsuses jõuab atmosfääri umbes 30 % metaani ja CO2 segu, mis aitab globaalsele kliimasoojenemisele ühe ühiku kohta 25 korda rohkem kaasa kui
olmejäätmete kogust ja seeläbi vähenevad ka käitlemise kulud. Samuti nagu eelpool öeldud töödeldakse ka õmblustööstuses jäätmeid. Kõik tuleb sorteerida kust need hiljem juba saadetakse ümbertöötlemisse. JÄÄTMETE LIIGITUS. · Tavajäätmed Jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. · Püsijäätmed tavajäätmed milles ei teki füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Ei ole biolagunevad, ei põhjusta kk, saatust . · Ohtlikud J. jäätmed, mis ei lagune ja on kk. , tervisele või varale kahjulikud. · Olmejäätmed kodumajapidamis , kaubandus, teenindus, või mujal tekkinud samalaadsed jäätmed. PILDID.
neid õieti käsitleda ei oska, on ohtlik nii loodusele kui ka teiste inimeste tervisele. Teisalt on see loomulikult keskkonnasõbralik tegu, sest kui kõik kokku koguda ja viia tehastesse, siis selleks hetkeks on enamus jäätmed juba ümbertöötlemiseks kõlbmatud. Kui inimesed ise sorteeriks kodudes aitab see kaasa jäätmete mitte omavahelisele segunemisele prügi hulgas ning see tagab jäätmete puhtama kvaliteedi, mis omakorda kergendab nende ümbertöötlust ja taaskasutust. Biolagunevad jäätmed, toidujäätmed, pakendid ning papp- ja paberijäätmed on tegelikult väga hea taaskasutussõbralikud. Kolmandaks põhjuseks saab tuua ka rahalise kokkuhoiu. See tähendab seda, et olmejäätmete sorteerimisel, mida hoolikamalt neid sorteerida ja mida rohkem taaskasutusse saata, seda vähem jääb neid segaolmejäätmete konteineritesse ning seda vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seda sellepärast, et saab kasutusele võtta väikesema konteineri ning kasutada ära vaid
Jäätmed : · On mistahes vallasasjad, mille valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed: · On jöötmed, mis vöhemalt ühe jäätmeseaduse 25 lõikes 1 loetud ohtliku omaduse tottu voivad põhjustada kahju tervisele ka keskkonnale. Tavajäätmed: · On koik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmed: · On kodumajapidamises tekkivad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad kaubanduses, teeninduses või mujal, ja on oma omaduselt samalaatsed. Olmejöötmetes vüib sisaldudaa nii tava kui ka ohtlike jäätmeid. Biolagunevad jäätmed: · On aeroobselt või anaaeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Püsijäätmed: · On tavajäätmed , milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil. Jäätmete liigid. Segajäätmed:...
Jäätmekäitlus Valdis Jõgi VA15 Viljandi Kutseõppekeskus Vana-Võidu 2015 Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on vastavalt Jäätmeseadus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Mis ei tohi kaasneda jäätmekäitlusega ja mis on selle aluseks. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted - säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmed jagunevad järgmiselt (Jäätmeseaduse § 3-7 järgi) Tavajäätmed onkõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta...
Keskkond · Kõik meid ümbritsev moodustab keskkonna · Inimene on keskkonna osa Jäätmed on vallasasjad, mille: · Valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, · kavatseb kasutuselt kõrvaldada, · kohustatud kasutuselt kõrvaldama. Kuidas tekivad jäätmed? · Põhiline jäätmetekke viis on tarbimine · Igasugune tarbimine eeldab mingil määral jäätmete teket Jäätmete liigid · Olmejäätmed · Ohtlikud jäätmed · Tavajäätmed · Püsijäätmed · Biolagunevad jäätmed Olmejäätmed · Kodumajapidamises, kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. · Liigiti kogutud olmejäätmetest moodustab enamiku vanapaber ja papp, klaasi-, metalli-, puidujäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Ohtlikud jäätmed · Jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu (määratletud Jäätmeseaduses) võivad olla ohtlikud tervisele, varale, keskkonnale.
Viikman TALLINN 2012 JÄÄTMETE TASAKASUTAMINE Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete valmistamiseks või energia saamiseks. Taaskasutada saab mitmeid inimeste igapäevases kodumajapidamises ning ettevõtluses tekkivaid jäätmeid, nagu näiteks klaas, plastmass, kile, metall, paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed. Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust: 1) Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega säästetakse 1 puu. 2) Energia säästmine. Näiteks: 1 alumiiniumpurgi valmistamiseks kulub sama palju energiat kui 20 purgi valmistamiseks taaskasutatavast materjalist. 3) Prügilate arvu vähenemine, sest jäätmeid veetakse ladestuspaikadesse vähem. Mis saab edasi meie majapidamises suure hoolega kokku kogutud jäätmetest?
prügilagaasi tekib vähem; nõrgvett on vähem; prügila järelhooldus on lihtsam; kiireneb lademe stabiliseerumine KOMPOST = KAUP; VÄIKSEM SÕLTUVUS PRÜGIFIRMAST; VEOVÄLP ON PIKEM (VÄHEM JÄÄTMEID PRÜGIVEDAJALE) Kompostimine on aeroobne, selles osalevad bakterid, seened ja teised mullaasukad. Kompostimisel vabanevad vesi, CO2 ja mineraal- ja väetusained. Kompostmassi temperatuur võib tõusta kuni 70 ºC. NÕUDED JÄÄTMETELE (kergelt biolagunevad, C/N (soodsaim 20-30osa C, 1 osa N) suhe peab olema õige, pH tase, ei tohi sisaldada mürke) PROTSESSILE (kompostisegu peab olema poorne, soe ja niiske) Hästi biolagunevad jäätmed- süsivesikud, valgud Halvasti biolagunevad jäätmed- vahad, vaigud, puiduligniin ABPR- Animal by-products- loomsed kõrvalsaadused) Kompostimass ei tohi olla: liiga kuiv; liiga niiske (vähese vee korral võib lagunemisel tekkida ülearune soe) Kompostimass peab olema poorne
aastatel 18-20 milj t/a vahemikus (u 14-15 t/a elaniku kohta). Eelkõige mõjutab seda põlevkivi kaevandamine ja töötlemine u 70% kogu Eestis tekkivatest jäätmetest on seotud põlevkivitööstuse ja -energeetika sektoriga, samas kui näiteks olmejäätmed on jäätmetekke üldkogusest alla 3%. Olmejäätmeid tekkis aastail 20012009 keskmiselt 400 kg elaniku kohta. Liigiti kogutud olmejäätmetest moodustab enamiku vanapaber ja papp, järgnevad klaasi-, metalli- ja puidujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal on aastail 20032007 moodustanud stabiilselt 11% olmejäätmete kogutekkest. Olmejäätmete ladestamine prügilatesse vähenes ajavahemikul 20012009 oluliselt. Ladestamisele lähevad peamiselt segaolmejäätmed, mida on enne osaliselt sorditud. Olmejäätmete taaskasutamine on suurenenud, enamiku sellest moodustab pinnastöötlus ja bioloogiline ringlussevõtt (eelkõige kompostimine)
11. Milliseid polümeere nimetatakse a)homopolümeeriks: polümeerid, kus on ainult ühte tüüpi monomeerlülisid b)kopolümeeriks: polümeeriks, mis koosneb makromolekulidest, mille koostises on erinevad monomeerlülid 12. Millest koosneb naturaalne kautsuk 13. Milest valmistatakse sünteetilist kautsukit. 14. Kuidas saadakse kummit. 15. Milliseid polümeere toodetakse estrite baasil. 16. Milliseid plastmasse nimetatakse biodegradeeruvateks. Plastmassid, mis on biolagunevad 17. Milliseid kiudusid toodetakse polüamiididest. plastkiude 18. Millise omaduse poolest ületavad polüamiidkiud naturaalseid kiudusid. tugevus, kuumuskindlus, vastupidavus 19. Mida nimetatakse silikoonideks ja kus leiavad need kasutamist. 20. Millised eelised on silikoonmäärdeainetel
JÄÄTMED KUI ÜLEMAAILMNE KESKKONNAPROBLEEM JÄÄTMED ● Ülejäänu, mis on otseseks ülesandeks kõlbmatu, kuid toormeks kõlblik ● Liigitatakse: – Biolagunevad jäätmed – Ohtlikud jäätmed – Taaskasutatavad jäätmed MIKS SEE PROBLEEM ON? ● Koos rahvastiku kasvuga suureneb nii olme- kui ka tööstusjäätmete hulk ● Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu PROBLEEMI TAGAJÄRJED ● Palju suuri prügimägesid ● Pinnas, vesi ja õhk saastuvad ● Põhjustab kliimamuutusi
varuained, mis sünteesitakse keskkonnas, kus on palju süsinikku, ent vähe teisi makroelemente, s.o lämmastik, hapnik, fosfor või väävel. Miks on head? PHA-d on keskkonnasõbralikud bioplastid, mis valmistatakse taastuvast toormest ja looduses täielikult lagunevad. Inimkond tunneb nende vastu üha rohkem huvi, sest polühüdroksüalkanoaate saab kasutada sünteesitud plastide asendajana, ent hetkel on selle tootmise hind väga kõrge. PHA-d on biolagunevad ained, mis aeroobsetes tingimustes lagunevad süsinikdioksiidiks ja veeks, anaeroobsetes tinigimustes on jääkproduktiks metaan ja süsinikdioksiid. Antud polümeeri biolagundatavus sõltub temperatuurist, niiskusest, pH-st ja ka materjali keemilisest koostisest, lisaainetest ja kristallilise faasi osakaalust (mis võib olla kuni 70%). Milline struktuur? PHA-d on lineaarsed polüestrid, mille monomeerideks on hüdroksüalkanoaadid. Neil on 2
Võrreldes 2012. aastaga on tõusnud hinnang puhta joogive kättesaadavusele, elanike keskkonnateadlikkusele ning ka jäätmetega seotud teabe kättesaadavusele. 6. Kuidas Sulle tundub, kas Eesti elanikud on pigem keskkonnateadlikud või mitte? Kuivõrd keskkonnateadlik on Sinu pere? Ma arvan, et Eesti elanikud on keskkonnateadlikud, sest meie riigis on ohtlikke jäätmete punktid, samuti saavad inimesed viia ära enda vanad patareid poodidesse. Poodides on kasutusel tihti ka biolagunevad kilekotid. Meie pere on keskkonnateadlik, kuna eelnevat tõin välja ka jäätmete punktid siis minu ema töötab ühes punktis ja samuti, me sorteerime asju mida visata prügikasti mida mitte. Nagu näiteks taara, taaraautomaati, klaaspurgid ja klaaspudelid klaasprügisse, patareid viib ema oma töö juurde, samuti ka ehitusest jäänud järele värve ja spreisid viib tööle.
Tereftaalhape ärritab silmi ja nahka, etüleenglükool on kahjulik allaneelamisel. Tereftaalhapet saadakse omakorda ksüleenist, mis on tuleohtlik, kahjulik sissehingamisel ja nahale sattumisel ning ärritab nahka. Kloor on mürgine sissehingamisel, ärritav ja väga mürgine veeorganismidele; etüleendikloriid tekitab katseloomadel vähktõbe, on väga tuleohtlik, kahjulik allaneelamisel ja ärritav; vinüülkloriid tekitab inimesel vähktõbe ja on äärmiselt tuleohtlik 5. Biolagunevad kiled ja biokiled. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Metalsetest kiledest on tuntuim alumiiniumfoolium, rahvakeeli hõbepaber, mille rakendusvaldkonnad on hoopis teised kui polümeersetel kiledel ning mille keskkonnaohtlikkuse pärast ei ole seniajani veel muretsetud. Ka paberit võib tinglikult kilede hulka liigitada.
Jäätmete tekkekohas sortimine ja liigiti kogumine on selle poolest eelistatum, et tagab taaskasutatavate jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema taaskasutamisvõimaluse. Jäätmekäitlusettevõttesse jõudnud jäätmed on segunenud biolagunevate jäätmetega ,mis määrivad ja rikuvad, muutes materjalide taaskasutamise raskeks või isegi võimatuks. Eraldi tuleb koguda vähemalt neli liiki jäätmeid : · vanapaber ja kartong · pakendid · biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed · ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed on: Akud; Patareid; Õlid, Ravimid; Päevavalguslambid; Värvid; Lahustid; Muud ohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab ettevõtjal olema ohtlike jäätmete käitluslitsents, mille annab Keskkonnaamet. Ohtlike jäätmete
eraldama, et säästa looduslikke ressursse. 3 Prügimajandus Ma elan maal, kortermajas. Meil on siin oma aiamaa, meil lähi ringkonnas on 3 prügikasti ja 1 jäätmejaam. Prügiga meil siin väga probleemi pole. Me kodus sorteerime prügi. Enamasti on meil biolagunev, plastpakend, klaaspakend, metallpakend, joogikartong ja vahel harva ka ohtlike jäätmeid. Me sorteerime biolagunevad asjad me viime komposti aiamaale. Plastpakend, metallpakend, joogikartong lähevad pakendikonteinerisse. Klaaspakendi me viime taaravastuvõttu, aga klaaspudelid või klaaspurgid mida seal vastu ei võeta paneme me klaaskonteinerisse. Ohtlikud jäätmed me viime jäätmejaama, mis on meie kodukohal kõigse lähemal. Sinna me viime näiteks: jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis, kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed, rehvid
Rohumaad taastuvenergia allikana: biogaasi tootmine rohtsest massist, energiahein Mõisted Taastuvenergia- eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused Mahajäetud põllumaade kasutamine Alternatiiv fosiilsetele kütustele Biomassi varud suured Tootmine laialdane Keskkonnasõbralikkus
Mitteioonsed pindaktiivsed ained Näiteks alküül fenooletoksülaadid on väga mürgised veeorganismidele. Näiteks ka alkoetoksülaat on väga mürgine veeorganismidele, kuid tavaliselt nad lagundatakse veepuhastusjaamades. Fosfonaadid Kasutatakse veepehmendamiseks ja on loodussäästlikud. Tõhustavad pesuainete toimet, suurendavad pesulahuse mustusekandevõimet ja ei lase mustusel tagasi kangale sadeneda. Polükarboksülaadid Ei ole vabalt biolagunevad. Neil on väike mürgine efekt mereorganismidele ja inimestele. Seep Puhastav toime Zeoliidid Kangapehmendaja, ei ole ohtlik. Zeoliit võib põhjustada halva lõhna probleeme pesumasinates, kuna heitvee sete võib kuhjuda ja koguda baktereid. Ensüümid Peetakse keskkonnale ohutuks, kuid võivad sissehingamisel põhjustada allergiat. Eemaldavad rasked plekid ning on kergesti lagunevad. Lõhnaained Paljud lõhnaained on nafta baasil valmistatud. Võivad
Madis Arula Jõgeva Gümnaasium 12.A Jäätmete väärtustamine ja taaskasutamise ohud. Jäätmed kuuluvad paratamatult meie igapäevaellu ning seetõttu peaks otsima kõikvõimalikke lahendusi, et mitte hävitada meid ümbritsevat loodust ning mitte matta endid prügi alla. Jäätmete tekke poolest ühe elaniku kohta on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas, seda aga eelkõige meie põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstuse tõttu. Jäätmeid tuleks väärtustada ja võimalikult ratsionaalselt kasutada. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on eesmärgiks jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmete taaskasutamine, samuti nende korduskasutamine ja materjalina ringlussevõtt või taaskasutamine energia saamiseks. Kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine keskkonnakaitse nõudeid arvestades, on viimane lubatav käitlusviis, siiski ladestatakse suur osa olmejäätmetest Eestis endiselt sortimata kujul ja keskkonnanõuetele mittevastavatesse prügilatess...
Nii püsib kilekott kauem vastu. Kolmas lahendus tuleks hoida alati kilekott kas taskus või käekotis, siis ei peaks poest uut ostma. Samuti ei tohiks plastikkotid visata olmeprügi hulka. Hea lahendus oleks ka see, et kasutada vanu kilekotte prügikottidena. See omapoolest vähendaks kilekottide hulka ja säästaks teie raha. Ja suurim soovitus, ärge visake ära natukene katki läinud või natukene määrdunud kilekoti. Samuti on tänapäeval paljudes poodides olemas biolagunevad kilekotid. Kuid nende miinusteks on kõrge hind ja väike vastupidavus. Kui me kohe ei vähenda kilekottide kasutamist, siis ootab meid ees tõeline katastroof. Kujutage ette, et jalutate metsas ning puude ja põõsaste asemel on igal pool kilekotid, te ei kuule linnulaulu ega näe loomi, kuna kilekotid on ka nende elu ära viinud. Kas teid rahuldab selline tulevik? Kas te olete valmis elama maailmas, kus valitsevad kilekotid? Kui ei, siis
- Hamburgeri tasku Jälgimise all olnud päeva vältel käisin poes ühel korral, ostsin 3 banaani, 2 saia, paki juustu, kartulisalati, snickersi ja kilekoti. Käisin ka väljas söömas ostsin ühe hamburgeri ning 0,5 l Sprite. Tekkinud jäätmed : teepakk, piimapakk, tualettpaber, paberkäterätt, salvrätikud, toidujäätmed, salatikarp, 2 väikest kilekotti, hamburgeritasku , banaanikoored, Sprite pudel - Biolagunevad jäätmed tualettpaber, paberkäterätt, salvrätikud, toidujäätmed, banaanikoored, teepakk, hamburgeritasku - Pakendid - piimapakk, salatikarp, kilekotid - Taara Sprite plastpudel Antud päeva jooksul ei tekkinud mitte ühtegi ohtlikku jäädet, kõige rohkem tekkis biolagunevaid jäätmeid. Prügikonteinerit meil kodus ei ole, sorteerime prügi ise erinevate liikide järgi ning viime kõige lähemal asuvasse jäätmejaama, milleks on Väätsa prügila. Järeldused :
d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks. 5. Jäätmete liigitus Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed 6.Jäätmed 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4.Tootmisjäätmed- tööstusjäätmed,põllumajandusjäätmed, lammutus ja kaevandusjäätmed 5
Jäätmekäitleja registreerimistõend Ohtlike jäätmete käitluslitsents Taaskasutatavad, ohtlikud ja muud erikäitlust nõudvad jäätmed hoitakse eraldi Jäätmete kogunemisel paigutatakse jäätmed nende tekkekohas kogumisvahenditesse Jäätmed pakitakse nii, et need ei levitaks lõhna ega ei põhjustaks ohtu tervisele ega kekskkonnale Kogumisvahendite puhul tuleb vältida sademete ja loomade pääsemist nendesse Paber ja papp Pakendid Biolagunevad köögija sööklajäätmed Suurjäätmed Segunenud olmejäätmed Hügieeniline toiduaine on: Puhas Tervislik Inimtoiduks sobiv Toiduhügieeni hulka kuulub: Toiduainete ja toodete turvalisus Säilitamine Ohutu käitlemine Kaitsta toitu saastumisohu eest Takistada kõigi patogeensete mikroorganismide paljunemist määrani, mis võiks põhjustada tarbijate haigestumist või toidu kiiret riknemist Hävitada patogeenseid mikroorganisme või
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Probleem- Prügi ja jäätmed REFERAAT Pärnu 2014 Sisukord 1) Sisukord 2) sissejuhatus 3) Jäätmekäitlus 4) Jäätmed jagunevad järgmiselr 5) Jäätmekoguste ja kvaliteedi kontroll 6) Mis on jäätmed? 7) Jäätmekäitluse areng 8) Kokkuvõte 2. Sissejuhatus Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmeseaduse kohaselt jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid kasutada kompostimisel teatud juhtudel soojuselektrijaama kütusena. 3. Jäätmekäitlus 1) Jäätmeseaduse järgi peab jäätmeid esmajärguliselt kasutama materjalina ja teisejärguliselt energiana. 2)...
jaanuari 2006. a määrusega nr 8) nende püsielupaigad kaitse alla võtnud. (3) Elukeskkonna seisund Tõlliste valla haldusterritooriumi reguleerib jäätmehoolduseeskiri. Jäätmehooldust korraldavad ning kontrollivad Tõlliste Vallavalitsus koostöös sihtasutusega Valga Piirkonna Keskkonnakeskus. Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suurjäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed, kompostitavad biolagunevad jäätmed ja segaolmejäätmed. Tõlliste valla territoorium moodustab koos Otepää, Sangaste, Õru, Karula ja Taheva valla ning Valga linna I piirkonnaga ühise jäätmeveo piirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajale kohustuslik. Jäätmevaldajad on korteriühistud või -ühisused, nende puudumisel aga kinnistu omanikud, millel asub elu- või äriruum või suvila. (2) Jäätmete sorteerimispunktid on:
..........5 1.2 Kilekottidega kaasnevad ohud keskonnale............................................................................5 1.3 Kilekottide maksustamine......................................................................................................6 2 KILEKOTTIDE KASUTAMINE EESTIS...................................................................................8 2.1 Võimalikud Eestis rakendatavad kilkottide tarbimise vähendamise meetmed....................10 2.2 Biolagunevad kotid..............................................................................................................10 2.3 Keskkonnaministeeriumi ettepanek.....................................................................................12 3 KÜSITLUS.................................................................................................................................13 3.1 Valim..................................................................................................
trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 32 000 eurot JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus Jäätmed jaotuvad: Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Jäätmeid tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Toitlustusettevõtetes tuleb jäätmete tekkekohas eraldi koguda toiduõli- ja rasva Jäätmeid vedav jäätmevedaja või -käitleja on kohustatud vältima
Keskkonna probleemid Meid ümbritseb roheline keskkond. Iga päev me saastame ja lõhume seda. Tegelikkuses peaksime pigem seda kaitsma ning rohkem aitama kaasa selle arengule. Mida saaksid inimesed teha selleks, et meie keskkond oleks puhtam? Inimkond ise hävitab seda, mis on eluks vajalik. Kuidas saab eraisik aidata kaasa looduse säästmisele? Iga inimene kodus kasutab prügikasti. Kui me vaid viitsiks ka oma jäätmeid sorteerida, oleks see tohutult suureks abiks. Näiteks jäätmeid tuleks sortida nende tekkimise ajal. Sortimise tagajärjel taastavad taaskasutatavad jäätmed kõrgema kvaliteedi. Sorteerituid jäätmeid on kergem jäätmekäitlusjaamas ladustada ja seda hõlpsamini taaskasutatavate pakendite ümberkäitlus. Biolagunevad jäätmed ehk toiduained jms tuleks sortida eraldi, sest sellised jäätmed rikuvad ja määrivad materjale ning muudavad taaskasutamise raskeks või isegi võimatuks. Paljud sellest ei ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
