Tööleht: Kõrbestumine 1. Tööülesanne: salvesta tööleht oma kataloogi, et hiljem see MOODLESSE üles panna Vastamiseks kasuta infot filmist ning otsi lisa INTERNETIST. Oma töö illustreerimiseks võid lisada kaarte, graafikuid jne. 1. Mis on kõrb? Kui palju neid maailmas on ja kus nad asuvad? · Ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Kõrbeid asub üle kogu maailma, · NT: Lõuna-Aafrika kõrb Sahara. 2. Mis on kõrbestumine? · Protsess, mille käigus viljakas ala muutub kuivaks alaks, kus on taimedel raske kasvada, kuna sademete hulk on väike. 3. Millised on kõrbestumise põhjused? · Kliima ja inimtegevus (maa liigne kasutamine, põõsastike hävitamine, (vihma-)metsaraied, sobimatud maaharimisviisid), karjakasvandus ja üha soojenev kliima. 4. Kuidas mõjutab kõrbestumine Malis elavaid inimesi ja selle riigi majandust?
Kuivad alad moodustavad suure osa maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka muutuva kliima oludes kuivade alade niigi väga tundlik pinnas vaesestub ja ala muutub elamiskõlbmatuks. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise
Eesti Maaülikool Maastikuarhitektuur Liisa Sekavin Inimtegevuse mõju elusloodusele, veereziimi muutused, kõrbestumine. Referaat Juhendaja: lekt. Merle Öpik Tartu 2012 Referaadi eesmärk on selgitada kõrbestumise ja veereziimi muutuste mõju elusloodusele ning tuua välja nende omavahelisi seoseid. Refereerimisele on võetud enamasti materjal, mida on võimalik leida internetist ja koostatud pigem välismaa näidetel. Kõrbestumise ja veereziimide muutuste mõju puhul peetakse eelkõige oluliseks mõju inimesele
Toimub muldade hävinemine. Kuivad alad moodustavad kolmandiku maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka muutuva kliima oludes kuivade alade niigi väga tundlik pinnas vaesestub ja ala muutub elamiskõlbmatuks. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine.
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?........................................................
Kõrbestumine Kuivad alad moodustavad kolmandiku maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Igal aastal muutub planeedil Maa kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia-suurune ala. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas.
Tööleht . : Sahara kõrb Vasta küsimustele: Salvesta oma töö Moodlesse 1. Mis on kõrb? Kui palju neid maailmas on ja kus nad asuvad? Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. 1/3 maailmast on kõrb, mis asuvad peamiselt Aafrikas, kuid neid on üle kogu maailma. 2. Mis on kõrbestumine? Prosess, mille käigus väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus ehk viljakad alad muutuvad. 3. Mis on Sahara kõrb? Kus see asub? Sahara on maakera suurim kuum kõrb. Hõlmab enamiku Põhja-Aafrikast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. 4. Kui suur on Sahara
Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Miks tekivad kõrbed? Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbete liigid:
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Kõrbestumine Koostajad Rühm: Tallinn 2008 Kõrbestumine «Kõrbestumine on kujunenud globaalseks probleemiks, mis mõjutab kõiki inimesi,» kinnitas ÜRO ülikooli veeakadeemia asedirektor ja 95 riigist pärineva 1360 teadlase tööd hõlmava ettekande juhtivautor Zafar Adeel. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga
maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. LAHENDUSED Rohkem taimi kasvatada, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks e terassideks. Künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Istutada metsakaitse ribasid. Ei tohi korraga palju maad üles harida. MIS ON KÕRBESTUMINE? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetmisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee-erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest
MIS ON KLIIMA- MUUTUSTE TAGAJÄRJED? Agnes Adamsoo KÕRBESTUMINE! Kõrbestumine on protsess, mille · käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad · hõlmavad 1/3 maakerast. Looduslikud kõrbed on levinud · seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Kõrbestumine algab tavaliselt · põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Kõrbestumiseni on viinud troopiliste · vihmametsade raied mäestikes ja kliimaliste vööndite ülemineku- aladel. TORM! Torm on suure kiiruse ja jõuga tuul, · atmosfäärinähtus. Meteoroloogias nimetatakse tormiks · 20,8...24,4 m/s puhuvaid tuuli. KLIIMA SOOJENEMINE! Kliima soojenemine on tekitatud · meie inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides · süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates · atmosfääri kasvuhoone gaase. TAGAJÄRJRED! Ülemaailmse ...
mulla tallamisel. Ühe ja sama põllukuluuri kasvatamisel samal mullal mitu aastat 9.VIHMAMETSADE HÄVIMINE Lääne-kesk aafrika, kongo jõgi , amazonase jõgi, Kagu aasia saared Hävitatud on 40-50% kogu maailma troopilisetst metsadest. · Põhjused.(pidala vähenemine · Põllumajandus (soja oad)(harimine) · Maavarade kaevadamine · Väärispuidu raiumine · Kütteks maha raiumisel · Õlipalmide ja eükalüpide kasv, 10.KÕRBESTUMINE. · Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. · Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks
Tagajärjed erosiooni tõttu hävib igal aastal üle 25 miljoni tonni mulda. Vee-erosiooni puhul kaob mulla viljakus ning võib tekkida sügav org. Lahendused tuleks rohkem taimi kasvata, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takaistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terassideks. Samuti tuleks künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Korraga tuleks vähem üles harida. Tuleks istuda metsakaitse ribasid. Kõrbestumine Selgitus, hetkeolukord kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks, mullaviljakus kaob. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Maapinna kõrbestumine on kulgenud kasvavas tempos. Käesoleva sajandi alguses oli kõrbete kogu pindala juba üle miljardi hektari
looduse valitsejaks, kelle pädevuses on mõjutada looduslikke protsesse. Sageli on just inimesed paljude probleemide põhjustadajad. Võtame näiteks globaalprobleemid. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Tuntumad globaalprobleemid on: globaalne soojenemine, rahvastiku kasv, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigiliste mitmekesisuste vähenemine, erosioon, osoonikihi hõrenemine, AIDS-i levik, märgalade hävimine, nälg, maavarade ammendumine, vihmametsade pindalade vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus, õhusaaste, kliima muutus, happevihmad, veekogude reostus jne. Uurime lähemalt mõnda globaalprobleemi. Võtame näiteks õhusaaste. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad
Mullastiku hävinemine Karoliine Haidak Põlva 2009 Looduslikud põhjused Erosioon vee tõttu Erosioon tuule tõttu Hapestumine Üleujutused Maalihked www.bioneer.ee/.../004/t2_acid_rain_woo ds1.jpg Inimtegevuse tagajärjed Erosioon vee Raskemetallid tõttu Füüsiline Erosioon tuule hävinemine Bioloogiline tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi.ee/norm/contest/29/3466331_NcspEg.jpeg Muldade erosioon vee tõttu Erosioon ehk ärakanne Põhjused: 1. Vesi- paduvihmad, vooluveed 2. Inimtegevus- taimkatte hävitamine (nt. põldude harimine, lageraie nõlvadel) world.mongabay.com/.../deforestation10.html
Merilin Laars 10B Joonis 1 Asutraalia asukoht Austraalia asub lõunapoolkeral UusMeremaast loodes ja Indoneesiast lõunas Kõrbestumine toimub põhiliselt kõrbete, poolkõrbete ja savannide äärealadel ümber Austraalia Kõrbetes on taimkate hõre, muld on huumusevaene ja kuvuse tõttu vähe seotud, sellistes tingimustes hakkab toimuma tuuleerosioon. Tuul kannab tolmuosakesed kuni kümnete kilomeetrite kaugusele ja viljakas muld mattub viljatu pinnase alla. Keskonnakahjustus Ülekarjatamine (lambad ja kitsed) Liiga suurte põldude rajamine
KÕRBESTUMINE ANNI RUUGLA XI KLASS DEFINITSIOON Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks ehk teisisõnu toimub muldade hävinemine. Kõrbestumise protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga loodusmaastik, kus on hõre ja liigivaene taimkate või puudub see üldse Kõrbekliimale on iseloomulikud: temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul kõrge õhutemperatuur (absoluutne maksimum 59 °C), päikseline ilm (50-80% päevadest), sademete vähesus (keskmiselt 50-175 mm aastas), suur aurumine, väike õhuniiskus, tugevad tuuled. TEKKEPÕHJUSED Looduslikud tegurid: Põuad. Nende tõttu kuivavad allikad, langeb jõgede ja maa-aluste valgalade veetase, mille tagajärjel hävineb mullastiku pealmine str...
piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel, valdav on tuuleerosioon. Nagu igat probleemi, saab ka erosiooni vähendada. Näiteks mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Tuleks ka vähendada kaitseribade rajamist. Samuti harimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suunas. Lisaks erosioonile muudab maad kasutuskõlbmatuks kõrbestumine. Tekkepõhjusi on mitmeid. Kasvav inimkond sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport aga ka oskumatu niisutamine. Kõige suurem on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt. Kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samuti on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias aga isegi näiteks USA lääneosariikides
Eestis on küll viimase kümnendiga rahvaarv vähenenud, ent see ei aita kaasa maailma rahvaarvu stabiliseerumisele, sest põhi elanikkond elab Aasias- miljardilise elanikkonnaga Indias, Hiinas ning üle 120 miljonilise elanikkonnaga Jaapanis, 140 miljonilises Venemaal. Suure elanikkonnaga riigid vajavad ka palju toitu ja vett, ent täna rahvaarvu kiirele kasvule on paljudes riikides suurenenud toidupuudus ja veepuudus. Teiseks suurimaks probleemiks on kujunenud kõrbestumine ja erosioon. Kõrbestumine on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, maaharimise eesmärkidel kuivendatakse maid, ehtiustegevusega hävitatakse looduslik taimkate ning muidugi globaalse soojenemise tagajärjel tekib juurde kõrbepinda. Kuna Eesti asub parasvõõtmes, siis kõrbestumine Eestit veel ei ähvarda, küll aga erosioon ehk pindmiste mullaosakeste ärakandumine. Looduslik erosioon Eestis on väike- vee erosioon mõningatel aladel, tuuleerosioon küll valdavalt, et mitte suures koguses
Kõbestumine Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kahjuliku inimtegevuse näidetena võib välja tuua ehitustegevus ja veokite kasutamise, mis hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Süsihappegaasi pidev kasvamine toob endaga kaasa kasvuhoone gaasid, mis hakka...
elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. § Tinglikult toksilisteks loetakse sellised metallid, mida organismid vajavad üliväikestes kogustes ja mis suuremas kontsentratsioonis muutuvad toksiliseks: Zn, Cu, Cr, Co, Ni, As. Raskmetallid mullas Raskmetallid satuvad mulda: § metallurgiatööstusest § autokütustest (Pb etüleeritud bensiinist) § ohtlikest jäätmetest (Pb ja Cd patareidest) § reoveesetetest § mineraalväetistest (Pb, Cd) Kõrbestumine ehk desertifikatsioon Protsess, mille lõpptulemuseks on mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks. Tekib mulla puhvedusvõime ületamisel. Kõrbestumist soodustavad tegurid: § Kuiv kliima § Hõre taimkate § Intensiivne tuuleerosioon § Sooldumine Kõrbestumine ehk desertifikatsioon Kõrbestumist soodustavad inimtekkelised tegurid: § Põõsastike hävitamine tundlikel kõrbete servaaladel. § Troopiliste vihmametsade raied § Liigkarjatamine
Pilt [1] Kõrbestumine Sahelis Hugo Treffneri Gümnaasium Julia Shashkina Tartu 2013 Kõrbestumine · kõrbete pealetung ehk aridifikatsioon · viljaka maapinna hävimise protsess · langeb mulla toitainesisaldus · suureneb erosioonitundlikkus · aladel, kus on vähe sademeid ja/või hõre taimkate · Pilt [2] Põhjused Inimtegurid: Looduslikud tegurid: 1.Metsaraie 1.Põuad 2.Liigkarjatamine 2.Globaalne soojenemine 3.Liigne 3.Paduvihmad, põlluharimine üleujutused - 4
Suurenenud metsade raiumine kütuse, puidu, uue põllumaa saamiseks Metsatulekahjud (enamjaolt inimtekkelised) Happesademed Tormid Brasiilias raiutakse igal aastal massiliselt metsa müügiks ja põllumaa saamiseks Metsatulekahju Ida-Virumaal, Illuka vallas 03.06.2008. Metsatulekahju Vihterpalus sel suvel, kus põles üle 400 ha metsa, mille kustutamine läks riigile maksma üle 2 miljoni krooni. Metsade hävimise tagajärjed Metsade pindala vähenemise tõttu kõrbestumine Kliimamuutused Pinnase erosioon ning paljude taime- ja loomaliikide hävimine Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust.
valitsusevastaseid mässulisi, toetas Uganda Sudaani sisse. Sudaan ja Egiptus vaidlevad Hala'ibi kolmnurga kuuluvuse üle. Alates 2003. aastast on Sudaani välispoliitika keskendunud lõunaosa kodusõja lõpetamisele. DĀRFŪRI KONFLIKT Dārfūri konfl ikti on Sudaani lääneosas toimuv konfl ikt araablastest rändkarjakasvatajate ja neegritest põlluharijate vahel. Üks tüli peapõhjus on piirkonnas kasvav veepuudus ning kõrbestumine. Mõlemad konfl ikti osapooled on ühtmoodi islamiusulised ja tumedanahalised. Konfl ikt on põhjustanud piirkonnas näljahäda. Septembris 2004 arvati nälja ja haiguste tõttu surnud olevat 74 000 inimest. Ligi 2 miljonit inimest on pidanud oma kodudest lahkuma. DĀRFŪRI KONFLIKT Konfl ikt sai alguse 2003. aasta alguses, kui neegritest mässulised (liikumine "õiglus ja võrdsus" - JEM) ründasid valitsusvägede positsioone.
Sudaan Referaat Fred Ehand Juhendaja: R. Raam 10d klass 2010/2011 SISUKORD 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Geograafilised andmed 4.1 Asukoht 4.2 Kliima 4.3 Loodus 4.4 Maavarad 5 Kõrbestumine 5 Riigist üldiselt 5.1 Rahvastik 6 Majandus 6.1 Energiamajandus 6.2 Põllumajandus 7 Metsandus 8 Poliitiline olukord 8.1 Sisepoliitika 8.2 Välissuhted 9 Drfri konflikt 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas. Sudaan on pindalalt suurim riik Aafrikas. Sudaan on väga kuiv ja väga palav riik.
Pedosfäär Otsest vajadust mulda ja nende omadust hakati uurima kui inimesed jäid paikseks ja algas agraarajastu 7-8 tuhat aastat tagasi. Teadusharu 18.saj. kuulsaim vene teadlane Dokutsajev. Mullaga puutuvad kokku kõik elusloodusele hädavajalikud ainevood (veeringe, süsinikuringe jne.). Muld on just kui filter sademete ja põhjavee vahel. Kui on muld rikutud siis on ka põhjavesi rikutud. Mullaga seotud globaalsed probleemid: 1) Kõrbestumine (erosioon, lageraie, ülekarjatamine, maa ära kurnamine) 2) Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine 3) Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine) 1994 Kõrbestumis tõrje konventsioon. Eesmärk kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro. Mulla teke Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku
.......................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad.............................................................................................9 5. põhjavee reostumine...................................................................................................... 11 6. Fossiilkütus ja mineraalressurssid..................................................................................13 7. Üldine veepuudus ja Globaalne soojenemine................................................................ 14 8. happevihmad.......
540 245 praegused mandrid ja kahepaiksete areng (350) lülijalgsed, kahepaiksed, ookeanid, kliima jahe ja lülijalgsete areng (400) samblad, sõnajalgtaimed, kuiv, ulatuslik kõrbestumine taimed maismaale (420) loomade peamised ehitustüübid (540) hulkraksete taimede arenemine (1000) AGUAEGKOND vetikad, pehmed
KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane
tagajärjel peab järjest rohkem harima põldu, kuid ei kasutata vastavaid meetmeid, et maad viljakana hoida, kuna selleks puuduvad majanduslikud vahendid. Sellega tehakse liiga ka teistele keskkonna valdkondadele nagu näiteks metsad, mida peab järjest rohkem kasutusele võtma, et uut viljakat põllumaad saada. Mulla kehv kvaliteet on tingitud ka ökoloogilistest põhjustest, nimelt on mullas palju savi ja kive, mis on päris vulkaanilisest tegevusest. Tagajärgedeks on erosioon, kõrbestumine ja metsa lageraie. Samuti toidu vähenemine ja elu kvaliteedi langemine Aafrikas. Lahendus oleks väetiste ja põllumajandus riistade odavam tarnimine ja kättesaadavus, et neid rohkem kasutataks. ÜRO on korraldanud sealsete pinnase uurimise ning informatsioon ja tulemused on kõigile kättesaadavad ning loodetakse, et seeläbi jõuab info ja teadlikkus olukorrast ohustatud aladel jõuab ka kohalike valitsusteni. Kõrbestumine
Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Tagajärjed: merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia, suureneb kõrbestumine. Lahendus: vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid, piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Kõrbestumine- on kõrbealade laienemine looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Tekkepõhjused : kliima tegurid, erosioon mullastiku looduslik ärakanne, inimtegevus: metsaraie, liigkarjakasvatamine, valed väetamis,-niisutamis või maaharimisvõtted.
Raskete põllumajandusmasinate kasutamine- mullad tihenevad Muldade hävimise peamised põhjused 56% veeerosioon 28% tuuleerosioon 12% keemiline degradeerumine 4% füüsikaline degradeerumine Kordamisküsimused Mullatekketegurid, nende mõju mullale Mullas toimuvad peamised protsessid (leetumine, leostumine, kamardumine, gleistumine, soostumine, sooldumine) Erinevate kliimavöötmete mullad Muldade degradatsioon, erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine Mullaprofiil, mullahorisondid Tunneb joonisel ära must-, leet-, soostunud ja punamulla, oskab teha mullaprofiili joonist
erosioon, liigirikkuse vähenemine, kasvuhoonegaaside osakaalu suurenemine ja kõrbestumine. Kõik eelpool nimetatud tagajärjed on väga tõsised ja pöördumatu efektiga planeedile, seega peame võtma liigraiet tõsiselt ja võitlema selle probleemi vastu, sest hiljem ei ole enam võimalust seda korda teha. Põhja Hiinas on miljoneid elanikke ümberasustatud, sest Mao Zedongi valitsemisajal maha raiutud metsade asemele on tekkinud kõrbed, mis laienevad päevast päeva ja väga kiire tempoga. Kõrbestumine on teinud sealsed tingimused elamiskõlbmatuks ja on sundinud sealsed inimesed oma kodukoha hülgama. Seega peame olema kohusetundlikumad ja vältima lühiajalisekasu nimel nii suuri ohverdusi tegema, mille tagajärg võib saada saatuslikuks kohalikele elanikele ja tervele ökosüsteemile. Liigraie on tõsine probleem, millega tegelemist tuleb alustada esmajärjekorras, sest sellest tehtud kahjust taastumine võib võtta aega aastakümneid, enne kui saame tagasi sinna, kus olime ennem
aastal 9 + miljardit inimest Selle presentatsiooni esitamiseks kulunud aja jooksul sündinud laste arv: · http://www.overpopulation.org/impact.html Kolm suuremat ohupiirkonda Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia Ülerahvastumisest tulenevad keskkonnaprobleemid: · Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine · Veereostus · Õhusaaste · Metsatustumine · Taastumatute loodusvarade hävitamine Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine ! Umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Nõue põllukultuuride järele on kasvanud! · Intensiivne põllumajandus - Üleväetamine; · Monokultuuride kasvatamine; · Ekstensiivne põllumajandus - tuuleerosioon; · Liigkarjatamine;
märgata. (2,7.) (12.) 8. Inimtegevus 8.1 Enam jaolt tegeletakse seal uraani kaevandusega. Kasvatatakse ka veiseid ja lambaid, kuid vähe. Inimese mõju loodusele pole suuremal osal alast näha. (5) 8.2 Kuna pinnamood pole viljakas siis pole seal taimi ja puuvilju mida annaks eksportida teistesse riikidesse. (6.) 8.3 Uraani, teemandeid ja natukene naftat. (5, 7) 8.4 Kõrbestumine. Kõrbestumine on nähtus, mis seisneb taimkatte, mullastiku jm. looduskomponentide halvenemises kuiva kliimaga aladel. Kõrbestumine on üks keerukamaid ja kiiremini arenevaid protsesse, mis on muutumas tõsiseks ülemaailmseks probleemiks. Kiiresti kasvav rahvastik vajab rohkem toitu ja sellepärast haritakse põldudeks kogu selleks sobiv maa. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid suurendavad kariloomade arvu ja liiguvad väljakurnatud aladelt edasi soodsamatesse piirkondadesse. Kuid nende "põgenemine" kõrbe
Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine jne. Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe Mulla hävimine: (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskmetallid mullas. · Too kolm näidet, mille abil selgitad intensiivse põllumajanduse mõju keskkonnale. a) ..................................... b) ..................................... c) ....................................
stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks riigile kuuluva metsa pindala moodustama vähemalt 20% Eesti maismaa pindalast. Mets on taastuv loodusvara, kuid seda ainult teatud tingimustel. Metsi ohustavad peamiselt põllumaade laiendamine, kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. 4 Kõrbestumine Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200-1000 aastat. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise
Globaalprobleemid Globaalprobleem on nüüdisühiskonna arenguraskused,mis puudutavad kogu maailma ja mille lahendamiseks on vaja paljude inimeste jõupingutusi. Globaalprobleemid on: *Maa rahvastiku kasv *Loodusvarade ammendumine *Atmosfääri saastumine *Mageveevarude vähenemine *Energiakriis *Liigilise mitmekesisuse hävimine *Vihmametsade hävimine *Osoonikihi hõrenemine *Kõrbestumine *Kasvuhooneefekt *happesademed
(eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone) 5. Poolkõrbed ja kõrbed a) Parasvöötme lõunaosas, lähitrooplises ja troopilises kliimavöötmes. Esinevad savi-, lössi-, kivi-, soola-ja liivamullad. Taimedest aloe, kaktused, piimalilled, veevitsia jt. Loomadest sarvikrästik, punakänguru, kõrberebane, skorpion. Inimtegevusest on rändkarjakasvatajad. Probleemid : kõrbete laienemine ehk kõrbestumine 6. Lähistroopilised loodusvööndid a) Vahemerelised alad- Vahemereäärtes põhja- ja lõuna Anatrika lääneosas, kliimavöönd on lähistroopiline. Esinevad huumoririkkad pruunmullad. Taimedest õlipuu, seedrid : kõvaleheline taimkate. Loomadest panda, tiiger, puuma, haigur, madukael. Inimtegevus Kullaotsijad ning põllumjandus. Probleemid joogivee hankimine. b) Rohtlad Euroopas ja Aasias, kliimavööde parasvööde. Mullad
Kuna sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. 21. Miks on vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Kuna keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub algusest ja koguni ränist.Kuna aluselised katioonid eralduvad mullast on need väga happelised. 22. Kirjelda muldade erosiooni. Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgemateslt osadelt madalamatele. 23. Mis on kõrbestumine ja mis seda põhjustab? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks.Inimühiskonna vaesuse, ebaõige maakasutuse ja keskkonna kahjustumise omavahelised seosed avalduvad kõige traagilisemalt kõrbestumises. Nendel aladel on taimkate hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. 24. Kuidas mullad soolduvad? Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. 25
C lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G gleihorisont: sinisavi Mullatekke iseärasused: läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. Mulla tähtsus: võtab osa süsiniku ringest: aitab lagundada süsihappegaasiks; taimede elukeskkond; mulda on vaja kaitsta (pole mulda, pole elu) Enne maa harimist peaba rvestama mulla iseloomu, kliimat, reljeefi. Erosioon mullaosakeste ümberpaigutumine vee, tule või inimese abiga. Geoloogiline erosioon (tuul, vesi), kiirendatud erosioon (inimene) Kõrbestumine viljakas muld uhtub ära, kuiv kliima, liivane pind, viljatu pinnas kantakse viljaka mulla peale (liiv matab huumuse)
..............................................................................................................8 2.2 Millised tegurid mõjutavad Maakera soojenemist ja jahtumist........................................ 9 2.3 Osoonikihi hõrenemine...................................................................................................10 3. RAHAVSTIK........................................................................................................................12 3.1 Kõrbestumine..................................................................................................................12 3.2 Nälg ................................................................................................................................13 Kokkuvõte.................................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus...............................................................................
Põllumajanduse mõju keskkonnale Tegevus mõju keskkonnale Uute põldude rajamine Hävitav teisi ökosüsteeme Maade niisutamine Muldade sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise pinnase muutused. Põhjavee reostus (banaan vajab palju väetamist) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide vähenemine koos kahjulikega Monokultuuride kasvatamine Kurnatud maa, mulla viljakus väheneb, ühed ja Raskete põllumajandusvahendite kasutamine samad haigused Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, Ulatuslike põllumassiivide rajamine mulla organismide halvenemine Tuule-erosioon ja tuu...
Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine jne. Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe Mulla hävimine: (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskmetallid mullas. murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine Füüsikaline murenemine e rabenemine
mullad soolduda jne. 6. Iseloomusta mulla horisonte ja nende esinemist eri mullaprofiilides. 7. Selgita veereziimi mulla kujunemisele *Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. *Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. *Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 8. Võrdle eri loodusvõõndite muldi *Tundras-madal temperatuur, igikelts. Muld pidevalt niiske, sest väike aurumine., mulla paksus enamasti alla 10 cm. Turvastumine, voolamine, polügonaalpinnas *Okasmetsas-jahe & niiske kliima, sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. *Rohtlas- kontinentaalne kliima, aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad
1. KLIIMA kliimast sõltub taimkatte lopsakus, kivimite murenemise kiirus, bakterite aktiivsus. 2. TAIMED Taimejäänuste kõdunemisel teib huumus, mis on mulla mineraalse osaga seotud (mida rohkem huumust, seda mustem on muld). MIKROORGANISMID (bakterid, seened) lagundavad taime, loomajäänuseid huumuseks ja edasi mineraalideks. Mikroorganismidele sobiv temperatuur on 3 °C kuni 45 °C (parim 30° 37°) 3. FÜÜSIKALINE MURENEMINE: Kõrbes termiline murenemine päeval kivimid paisuvad, öösel tõmbuvad kokku ning kivimid pudenevad tükkideks. Kristallisatsioon vesi kivi lõhedes jäätub, maht suureneb ja lõhe surutakse laiemaks. Kivimid peenestuvad, kuid oma koostiselt kivimid ei muutu. Toimud enamasti külmas ning kuivas kliimas, kus temperatuuride kõikumine on suur. 4. KEEMILINE MURENEMINE: Enamasti soojas ja niiskes kliimas, kus toimuvad keerulised protsessid ja muutub kivimite mineraalne koostis. Näited: Vesi reageerib mineraalidega ( Na, ...
Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks. Vihmaperioodil elutseb kõrbes ka linnuliike. Inimtegevus Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides. Mis on kõrbestumine? Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala.
kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse ränd karjakasvatusega.Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. joonis 10. oaas joonis 11. masaid (aafrika põliselanikud) Sahara äärealadel liigse karjatamise ja tuule tõttu toimub kõrbestumine, kõrb laieneb kuni 6 km aastas. joonis 12. kõrbestumine Rahvastiku tihedus on Saharas väike. Enamus kõrbe on asustamata, asulad on kõrbe ääres ja oaasides näiteks Egiptuse oaasis Niiluse deltas kus elab üle 1000 inimese km² kohta. Joonis 13. rahvastiku tihedus KASUTATUD MATERJALID http://kaasikgeorge.blogspot.com/p/maailma-suurim-korb.html http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm
Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine jne. Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe Mulla hävimine: (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskmetallid mullas. 7.Maailma mullad. Tundrad madal temperatuur, maapinna läbikülmumine igikelts; aurumine väike, mulla teke aeglane, mulla paksus alla
piisavalt osta Maailma toidupropleemid Ø Loodus katastroofid Ø Rahvastiku kiire juurde kasv Ø Vaesus Ø Sise ja välispoliitiline konflikt Ø Mitte funktsioneerivad majandus struktuurid Ø Toidu halb majandamine (ületootmine = toodeti rohkem, riknenud toit visatakse prügikasti). Ø Napid toiduvarud Ø Valed toitumisharjumused Ø Põuaperioodid Ø Kõrbestumine Looduskatastroofid Ø Maavärinad, tsunaamid ja vulkaani pursked Ø Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg Ø India ookeani maavärin ehk Suur SumatraAndamani maavärin, 26.12.2004 Ø Maavärin tekitas tsunami, mida nimetatakse sageli Aasia tsunamiks. Ø Haiti maavärin toimus 12. jaanuaril 2010, hukkunuid 212 000 Ø
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
