1000 seemne mass 0,5-0,6 g. Mugul e. muundunud vars: Moodustub mullasisese varre külgharu e. stooloni tippu. Oma olemuselt on ta toitainete säilitamise organ. Stoolonid kasvavad mullas horisontaalselt. Vastavalt stoolonite pikkusele jagunevad pesad: 1. Hajus pesa- mugulaid on vähe ja nad asuvad puhmastest kaugel. Omane hilistele sortidele. Koristamine on raskendatud. 2. Keskmiselt hajus pesa- enamus Eestis kasvatatavaid sorte. 3. Kompaktne pesa - mugulad paiknevad koos. Omane peamiselt varastele sortidele. Vähese muldamise korral on oht, et mugulad jäävad päikese kätte. Varases kasvufaasis moodustuvad kartulil väikesed klorofüllita soomusjad lehekesed, mis mugula kasvades kuivavad ja jätavad mugulale lehearmi e. kulmu. Kulmu suurus ja sügavus on sordiomane tunnus. Mugulast apikaalse tipu poole moodustuvad silmad e. iduaugud. Ühes silmas on tavaliselt 3 uinuvat punga, harva rohkem. Mugula idanedes virgub neist ainult üks,
eelistustele ja on kohanenud meie kliimaga. Hea maitsega muredad kartulid on ,,Ando", ,,Maret", ,,Piret", poolmure ,,Ants" ja tugevamad, mittelagunevad ,,Anti" ja ,,Reet". Neist ,,Ants", ,,Maret", ,,Reet" ja ,,Piret" on kiduussikindlad. Samuti on rahva hulgas väga populaarseks saanud Läti sort "Varane kollane", mida rahvakeeli kutsutakse "Läti kollaseks". Enne idanema panemist on vaja seemne hulgast välja sorteerida haiged ja ebakorrapärased mugulad. Seemnekartul tuleb panna 1-2 kihiliselt kastidesse ja hoida valges ruumis 3-4 nädalat +10 - +13° juures, sest valges ja jahedas kasvavad elujõulised idud, pimedas venivad idud välja. Liiga kuivas ruumis idud kärbuvad, liiga niiskes aga kasvavad juured ja arenevad haigused. KARTULIPANEK. Kartulivaod peaks olema haritud vähemalt 25 cm sügavuselt. Kartul tahab kergemat õhurikast mulda. Mulla temperatuur peaks olema vähemalt +8°. Varajasel kartulil võiks ajada vaod ette, eelsoojenema
temperatuurist · Ööpäeva keskmine temperatuur, 0C · 10 12 14 16 18 20 22 · Päevi mahapanekust tärkamiseni · 32 28 24 21 18 16 14 Millal siis kartul maha panna? · Kui ööpäeva keskmine temperatuur on 10 0C siis tärkab kartul 32päevaga, kui 16- 18 0C siis tärkab 21-18 päevaga. · Kõrgematel temperatuuridel kasvavad varred aga mugulate moodustumine on pärsitud. Mugulate moodustumiseks on optimaalne temperatuur15-18 0C. · Temperatuuril -6 0C hukkuvad mugulad juba 8 tunniga. Temperatuuri järk-järgulisel langetamisel muutub mugulates olev tärklis suhkruteks, tõstes sellega mugulate külmakindlust ning seega võivad sellised mugulad säilida -7 0C juures mullas tervetena kuni kevadeni. Vesi (niiskus) · Kartuli veetarve kasvuperioodi algul (mahapanekust tärkamiseni) suhteliselt väike. · Pannes hektarile 2.5-3 tonni seemnemugulaid, viime nendega mulda 1800-2300 kg vett, mis on arenevale
Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: keemiline tõrje, mugulate puhtimine, haiguskindlad sordid, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Mugula kuivmädanik levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad. Säilitamisel võib hävida kogu partii. Tõrje: mugulate vigastuste vältimine, säilitada mugulaid 2-4 kraadi juures. Külvikorras kartul teravilja järel. Seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. Mugulate puhtimine.
Karl Parts Sten Jõgi 11B Kartul Mis see on ? Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul. Ajalugu ja levik Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Hispaaniast levis kartul ka Itaaliasse, Inglismaale. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskel. Kasvatamine Hästi kohanemisvõimeline kartul kasvab kõige paremini parasvöötmes. Mugulad hakkavad idanema, kui õhutemperatuur tõuseb üle 78° C. Mugulate kasvuks on ideaalsed temperatuurid 1518° C, pealsete kasvuks aga 1921° C Taim on valgusnõudlik ja kasvab kõige paremini parasniiskes,poorses ja huumusrikkas mullas, mille pH on vahemikus 56
väga madalad • Keeb pehmeks, ei lagune, kergesti tükeldatav • Toortumenemine minimaalne, keedetult ei tumene • Väga head maitseomadused Princess • Omanik: Saksa firma Solana Esindaja: Tulundusühistu Talukartul • Kasutustüüp A/B • Sobib salati- ja keedukartuliks, väga hea ka praekartulina ja vokiroogades • Sobib värske varajase kartulina koorega keetmiseks • Keeb ühtlaselt pehmeks, ei lagune • Mugulad ei tumene toorelt, keetmisjärgne tumenemine minimaalne • Koor ja sisu kollane, silmad madalad • Head kuni väga head maitseomadused Secura • Omanik: Saksa firma Solana Esindaja: Tulundusühistu Talukartul • Kasutustüüp B • Sobib keedu- ja ahjukartuliks, grillimiseks ja vokiroogadesse • Koor ja sisu kollased, sisu värvus jääb ilusaks kollaseks ka keetmisjärgselt, silmad madalad • Keeb ühtlaselt pehmeks, laguneb vähe, mugulad ei tumene toorelt ega keetmisjärgselt
· Maapirn ei sisalda tärklist, vaid inuliini, ning sobib seetõttu suurepäraselt ka diabeetikutele. Peale inuliini on mugulas rohkesti proteiini, mineraalaineid ja vitamiine. Maapirn elavdab ainevahetust, normaliseerib söögiisu, tasakaalustab suhkru-ainevahetust ja vähendab magusahimu. · Maapirni kasvatatakse mugulatest nagu kartuleid. Taim on äärmiselt vähenõudlik ja kasvab igasuguses mullas. Maapirni mugulad on kühmulised, ebakorrapärase kujuga, mistõttu neid on toorelt üsna tülikas pesta ja koorida. Maapirn talub kuni 35° pakast, mistõttu võib keldris kergesti närbuma kippuvad mugulad sügisel mulda jätta ja neid sealt välja kaevata kuni kevadeni. · Maapirni võib keeta ja aurutada, ahjus küpsetada ja isegi grillida. Väga maitsev on maapirn toorelt riivituna, õhukeste viiludena salatites või niisama sõrmede vahelt näksituna. NB! Kui
aedades kultiveeritav meeldiva maitsega mugul. Maapirn ei sisalda tärklist, vaid inuliini, ning sobib seetõttu suurepäraselt ka diabeetikutele. Peale inuliini on mugulas rohkesti proteiini, mineraalaineid ja vitamiine. Maapirn elavdab ainevahetust, normaliseerib söögiisu, tasakaalustab suhkru-ainevahetust ja vähendab magusahimu. Maapirni kasvatatakse mugulatest nagu kartuleid. Taim on äärmiselt vähenõudlik ja kasvab igasuguses mullas. Maapirni mugulad on kühmulised, ebakorrapärase kujuga, mistõttu neid on toorelt üsna tülikas pesta ja koorida. Maapirn talub kuni 35° pakast, mistõttu võib keldris kergesti närbuma kippuvad mugulad sügisel mulda jätta ja neid sealt välja kaevata kuni kevadeni. Maapirni võib keeta ja aurutada, ahjus küpsetada ja isegi grillida. Väga maitsev on maapirn toorelt riivituna, õhukeste viiludena salatites või niisama sõrmede vahelt näksituna. NB! Kui
· Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega
poolel (Joonis 1), mis levivad lehtedel üha edasi, kuniks kogu vars muutub mustaks ja kuivab. Joonis 1. Lehemädanik, levinud taimelt taimele (Scanpix) Soodsamates kliimatingimustes nagu kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuridel 10…20 0 C haiguse levik soodne. Mugulate nakatumine toimub sademetega, kus uhutakse haigustekitajad mugulateni. Teine haigestumise võimalus on koristamise ajal, mil mugulad puutuvad kokku nakatunud pealsetega. Nakatunud mugulate pinnal tekivad pruunid, violetsed või hallid veidi 5 sissevajunud kõvad laigud, mis kiirtena tungivad mugula sisemusse, kahjustades sellega seega ka mugulat. Säilivus kahjustunul mugulal on pea olematu (Crop Post-Harvest, D.Rees, Blackwell). Mullas võib nakkus levida haigestunud pesast kuni 20 cm kaugusele (Joonis 1). Mugulate
kasvutingimustest 100300 ts/ha, Säilitamine Jamssi võib säilitada kuivatatult või värskena ventileeritavates hoidlates.. Hästi valminud kuivad jamsimugulad säilivad õhurikkas hoidlas ülesriputatult või riiulitel mitu kuud. Kui neid säilitada liiga soojas, võib kaalukadu 6 kuu jooksul olla kuni 60%, jahedas hoidlas (temperatuur 10°C) on säilituskadu väike. Kasutamine Mugulad meenutavad maitselt kartulit Saab grillida, röstida, praadida, keeta, suitsetada jahvatada ja riivida harvem süüakse töötlemata kujul Vähesel määral sisaldub mugulates mürgiseid alkaloide (kuni 5%), eralduvad vees leotades või keetes palju tärklist (2030%) süsivesikuid, rasva ja valku. jahu sisaldab vähesel määral naatriumi ja suhkrut kolesteroolivaba Effects of storage temperatures on the antioxidative activity and composition of yam
..60% väiksem kui külvikorras; sobivad kerge lõimisega, õhurikkad, saviliiv-liivsavi mullad (mulla tihedus 1,1...1.2 g/cm3): · kerged liivmullad hilised sordid, samuti varased; · saviliiv, liivsavi keskvalmivad ja hilisepoolsed sordid; · raske lõimisega mullad keskvalmivad ja keskvarajased sordid; 2) kartul tuleb maha panna õigeaegselt: kui muld on soojenenud mahapaneku sügavuses (10...12 cm) 7...10 °C (külma mulda soojad mugulad muguldumise oht); 3) seemnemugula suurus (mugula pikkus): piklik ja piklikovaalsel mugulal 29...55 cm, ümaratel ja ümarovaalsetel 20...60 mm; 4) vaod peavad olema sirged ja ühesuguste vahedega; ühe töökäigu reavahede lubatud kõrvalekalle ei tohi ületada ± 2 cm, eri töökäikudel (puuteridadel) ± 10 cm; 5) mahapanekusügavus ei tohi ettenähtust erineda üle ± 2 cm; mahapanekusügavus (joon 5.10) on raskema ja keskmise lõimisega muldadel 5...8 cm, kerge lõimisega muldadel 10..
KARTULIST KARTULISPIRAALIDEK S PÕLLUL Külvatakse kartul Mugulad hakkavad idanema kui temperatuur ületab 7°-8°C Väetatakse Rohitakse põldu et ei kasvaks umbrohtu Kartul hakkab kasvama Kartul saab valmis Kartul korjatakse ära TÖÖTLEMINE Pestakse Toimetatakse valmistajatele Tehakse spiraalimasina abil spiraalseks Kastetakse keevasse õlisse Maitsestatakse Antakse kliendile
Sibulad on kujult kerajad, munajad või lamedad. Sibulad võivad esineda ka paljudel ilutaimedel näiteks liiliatel, tulpidel, krookustel, lumikellukestel ja hüatsintidel. Mugul on maa-aluse võsu tipmine, tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa. Lehti mugulal ei ole. Selle väikestes lohkudes asetsevad pungad, millest areneb maapealne võsu. Eestis looduslikel taimedel mugulaid pole, kuid kultuurtaimedest on tuntuim mugulatega taim kartul. Enamasti paiknevad mugulad mullas, kuid osal taimedest on need ka maapealsed. Maapealsete mugulate ülesandeks on peamiselt vee säilitamine. Maapealsed mugulad on näiteks troopilistel orhideedel. Sibulate ja mugulate vahevormiks on maa-alused mugulsibulad. Nagu sibulad, on need kaetud soomustega, kuid sarnaselt mugulatega kogunevad säilitusained mitte soomustesse, vaid varre ossa. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/oistaim.html http://www.sjg.edu.ee/~ly/hotpot/vosu.htm http://www.miksike
lehemädaniku lööbimisest jne. Optimaalne koristusaeg on kartuli tehnilise küpsuse saabumine pealsete kuivamine ja mugulate koore kinnijäämine. Seemnekartuli võib koristada enne küpsust, et vältida nakatumist seenhaigustesse. Sel juhul tuleb 8-14 päeva enne koristust pealsed eemaldada, et mugulate koor jääks kinni. Koristatakse sortide valmimise ja lehemädanikukindluse järjekorras. Koristada tuleks kuiva ilmaga ning mugulaid võimalikult vähe raputades. Enne hoiustamist peavad mugulad olema kuivad. Koristamisel kasutatakse kombaine, kuid neil on omad piirangud. Keskmiselt sõidavad kombainid 5km/h (ideaalsetes tingimustes on võimalik ka 8km/h). Kombainidega saab korralikult tööd teha siis, kui muld pole liiga märg. Ka täiuslik kombain ei suuda liigmärga mulda eraldada. Kombaine on kahte sorti: jämekombain ning noppelauaga jämekombain võtab kiiremini üles, kuid tuleb ka rohkem sodi kombaini sisse. (Viljakasvatus, 2008. Foorum põllumeestele ).
Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab mahedalt. Maitsestatakse liha- ja kalatoite, magustoite, küpsetisi Safran vürts, mida saadakse safrankrookuse õiest. Värvilt kollakas ja kasutatakse saiataignate, lihatoitude ja riisi maitsestamisel ja värvainena Vanilliin vanilli kuprais esinev maitsetaim. Valmistatakse ka kunstlikult eugenoolist ja guajakoolist. Vanill kallis ja harukordne looduslik aroom-maitseaine. Maitsestatakse piima...
Homo Habilis (osav inimene) Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 1,6 miljonit aastat tagasi. Liik avastati aastal 1964. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne kuid lõug oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem, siiski oli aju suurem varasematest inimese eellastest. Homo habilis oskas valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu, mida kasutas peamiselt koriluses, mitte kaitseks või küttimiseks. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, te...
Juur on taime elutähtis ning (enamasti) maasisene organ. Juurele ei teki küll lehti aga võivad tekkida pungad millest puhkevad maapealsed võsud. Reeglina asub juur mullas aga on ka erandeid nagu näiteks troopilistes vihmametsades kasvavate puude orhideed mis on õhujuured mis imavad ka sademevett ning õhku. Sellised juured on juuremuudendid ning neid veel nagu näiteks juurikad (porgand, peet, kaalikas) milles on peajuure sisse kogunenud varuained, mugulad (daaliad, orhideed) milles on lisajuure sisse kogunenud varuained ja seenjuured, mis tekivad seene ja taime kooselu tulemusena. Enamus juurtega taimedel on juured ka selleks et taime maa küljes kinni hoida ent osadel taimedel ongi juured ainult selleks eesmärgiks. Näiteks mangroovid mis elutsevad pehmes mullas nii et neil tekivad mööda külgi alla lisajuured et nad maas püsiksid. Juurestik e. juuresüsteem (sammas, narmas) Juurekarvad Torukatse
Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal Australopithecus africanus'el. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud. Mõnikord sattusid osavinimesed kiskjaist maha jäetud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi, nagu närilisi, kilpkonni, linde. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. Toore liha söömine oli inimese arengus tähtsal kohal, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust. Wikipedia
Osavinimene oli sihvakam ning tema ajukolju maht oli tunduvalt suurem. Osavinimese tööriistad olid väga lihtsad. * teravaotsaline kaevamiskepike- kasutati söödavate juurte ja näriliste urgude lahtikaevamiseks. * puunui ja käepärased viskekivid- jahipidamiseks. * ovaalseid või pirnikujulised kivid- lihalõikamiseks Habilise põhimenüü moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi nt. närilised, kilpkonni, linde.
eostest(kottseentel eoskottides, kandseentel eoskandadel, samblad- sõnajalgtaimed eoskupardes) Vegetatiivsel (pärmseened pungumisega, samblikud- väikeste tükikeste abil, katteseemnetaimed risoomid, mugulad, sibulad, varre- või lehetükikese abil). Spermatogeneesi ja ovogeneesi võrdlus: Ovogenees Spermatogenees Munaraku areng naisel Spermide areng mehel Munarakkude eellasteks on Seemnerakkude eellasteks on ovogoonid spermatogoonid Ovogoonide moodustumine Spermatogoonide lõppeb juba looteeaas. moodustumine algab Munarakkude areng peatub suguküpsuse perioodil,
I Palj-üldine eluvaldus, mille eesm. on järg. taastoot.,liigi säilitamine. Eostega-toimub II Mittesug.palj-toimub eoseliselt(seened,sammasltaimed,vetikad), spooridega,mis levivad tuule või veega.seened,sammaltaimed,vetikad.Veg.-võimaldab vegetatiivselt(seened,algloomad,protistid,taimed). Risoomidega-paljunemine saada lühikese ajaga arvuka geneetiliselt ühtlase j.konna.rakutsükkel-raku eluring taimeosadega-mugulad,sibulad(tulp,sibul,vaarikas). ühest mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaas-kahe mitoosi Tsentreomeer-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu vahele jääv raku eluperiood. Mitoos-päristuumsete rakkude jag.viis,millega tagatakse raku jag.ajal kinnituvad kääviniidid. Kromatiid-1st DNA mol-ist koosnev päristuumse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Viljastumine-protsess,kus ühinevad muna raku kromosoom.Karükinees-raku tuuma jagunemi...
Mitoos- meioos. 1. Mille poolest suguline paljunemine erineb mittesugulisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat. SP kannavad järglased edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast. Ja nad on vanematega geneetiliselt sarnased. SP-inimene, loomad linnud. MS- seened, sammaltaimed, sõnajalad, võsud, mugulad. 2. too nt organismide paljunemisest eostega? Eosed peavad tekkima meioosi tagajärjel. Eostega paljunevad sõnajalad. Sõnajalg kasv oma eosed lehe all ja kui eos on küps kukub maha ja hakkab mullas kasvama. Pärmseened. 3. Mis on mitoos? on päristuumsete keha rakkude areng. Tekib 2rakku. On vajalik organismi kasvamiseks ja taastamiseks. 4. Mis on meioos?- on sugurakkude areng. Kahekordne jagunemine. Tekib 4 rakku, on vajalik organismide paljunemiseks. 5. Mis on rakutsükkel
looma välisilme. Vananemine aegadel. Küllaltki organismi tasemel on ebamäärane on vananemise tingitud nii pärilikest algus taimdel, kes põhiliselt teguritest, kui ka paljunevad vegetatiivsel teel. keskkonnatingimustest. Eri Näiteks võivad taime liikide isenditel on erinev maapealsed osad hävida, keskmine eluiga, mis sõltub kuid maa-alused mugulad, mitmesugustest geneetilistest sibulad või ribosoomi osad mehhanismidest ja säilida. Nendest võivad keskkonnateguritest. järgmisel aastal areneda uued taimed. Surm Enne surma esineb agoonia, Närtsimine? mille vältel enamiku elundkondade talitus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad
Kordamisküsimused Juur 1. Kumb on taime kasvuks soodsam, kas juur või juurestik? Miks? Juur,sest see ulatub sügavamale mulda ja saab seega rohkem toitaineid ja vett. 2. Võrdle sammas- ja narmasjuurestiku ehitust ja teket. Sammasjuurestik on siis kui idujuurest areneb üks peajuur ja sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad.Külgjuured on samasuguse ehitusega nagu peajuur aga peenemad.Narmasjuurestikul on palju enamvähem ühesuguseid juuri ja ta kujuneb teisiti kui sammasjuurestik.Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. 3. Iseloomusta juurevöötme ehitust ja teket. Külgjuurte vöötmes moodustuvad külgjuured,mis võivad omakorda haruneda. Imevvöötmes esinevad juurekarvad. Vee omastamine mullast toimub OSMOOSI teel. Kasvuvööde asub juure otsas...
Mugul- ja köögiviljad Koostaja: Ees- ja perekonnanimi Mugulviljad Kartul Päritolu: Lõuna-Ameerika. Kasvutingimused: parasvöötme kliima, talub kuni 29° C, säilib 3-5° C, sademed. Suuremad kasvatajad: Hiina, Euroopa. Muud huvitavat Kartul on oluline C-vitamiini allikas. Kõik taimeosad sisaldavad mürgist glükoalkoloidi solaniini. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Bataat Päritolu: Lõuna-Ameerika. Kasvutingimused: troopiline kliima, soojad ja liivased mullad, mulla temperatuur peab olema 2530°C, õhu temperatuur peab olema üle 15°C, säilib temperatuuril 12-15°C. Suuremad kasvatajad: Hiina, Indoneesia, Vietnam, Jaapan. Muud huvitavat Mugulad võivad kasvada kuni 5 kg raskuseks. Mida erksamavärvilisem mugul on, seda rohkem sisaldab ta A-vitamiini. Click to edit Master tex...
marjad Oligosahhariidid Maltodekstriin:saadakse tärklisest, kasutatakse peamiselt toidulisandina. Leidub ka õlles ja leivas Rafinoos: kaunviljad Polüsahhariidid Tärklis: kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin): teraviljad, puuviljad Peamine toidu süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise lagunemine, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on teraviljade terised ja kartuli mugulad. Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 55 60%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks efektiivse ja tulemusliku toimimise. Süsivesikute parimaks allikaks toidus on teraviljatooted, kartul, köögiviljad, puuviljad ja marjad, mis sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante
BIOMOLEKULID I SAHHARIIDID e SÜSIVESIKUD LIPIIDID Ehitus(polümeerid) Monomeerid Ülesanne Süsivesikud ehk sahhariidid Polümeerid Glükoos/fruktoos Energia saamine/ehitusmaterjal Lipiidid ehk rasvad/õlid ei ole alkohol+rasvhapped Energia ja ehitus Valgud polümeerid Aminohapped Nukleiinhapped polümeerid Nukleotiidid Monomeerid väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid Pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. SÜSIVESIKUD ehitusmaterjalid ja kütus Glükoosist saame põhilise energia. Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoo...
UNAU Unau ehklaisik on äärmiselt omapärane loom.Ta elutsed troopilistes vihmametsades,toitub lehtedest ning osa oma elust veedab puuladvas pea alaspidi rippudes. Eluviis:Unaul on üsna ebatavaline elustiil. Need imetajad on kohastunud eluks puude otsas.Ta on tegelikult suuteline jalgadele püsti tõusma, ent kuna tal peaaegu puuduvad arenenud lihased, roomab ta vaid pikkamööda, end küüniste abil edasi tõmmates. Laisikud on ööloomad. Päeval nad magavad, öösiti söövad. Magades paneb unau pea rinnale, seetõttu näeb magav laisik välja nagu rippuv karvakuhil. Toiduotsinguil liiguvad nad väga aeglaselt ning ettevaatlikult, sööki hankides ja valides tuginevad oma hästiarenenud haistmis- ja kompimismeelele. Nägemise ja kuulmisega on asjalood halvemad, kuigi arvatakse, et nad kuulevad kõrgeid toone . Toitumine:Laisikud on spetsialiseerunud lehtede, pungade, vahel ka puuviljade söömisele. Nende magu on kohastunud tahke t...
2 KARTUL Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul. 2.1 Ajalugu ja levik Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest. Arheoloogilised uurimused näitavad, et kartulit on kultiveeritud Tšiili lõunaosas juba 14 000[1] ja Titicaca järve piirkonnas (Peruu) 7000 aastat[2]. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Meremehed tõid taime koju kaasa. Hispaaniast levis kartul ka Itaaliasse, Inglismaale ja mujale. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskel. 2.2 Kasvatamine Tänapäeval kasvatatakse kartulit laialdaselt üle maailma (välja arvatud kõrbe, arktiline kliimavöönd ja kõrgmäestikud). Hästi kohanemisvõimeline kartul kasvab kõige paremini parasvöötmes. Mugulad hakkavad idanema, kui õhutemperatuur tõuseb üle 7-8 °C
Keskaja söögikombed Taldrikute aset täitsid sageli suured leivaviilud. Vahel söödi lauanaabriga ühiselt vaagnalt. Laua ääres oli täis suuga rääkimine ja noaga hammaste torkimine keelatud, nii nagu matsutamine ja luristaminegi. Laiduväärseks peeti ka laudlinasse nuuskamist või sellesse noa puhastamist. Laudlinaga võis aga rasvast suud ja sõrmi puhastada. Külaliste laua äärde paigutamisel jälgiti rangelt, et igaühel oleks talle vääriline koht. 19.sajandil olid peamised toiduained pärit oma majapidamisest:rukkijahu, tangud, odra-ja nisujahu, herned, kartul, soolaliha. Väljastpoolt osteti ohtrasti silku. Põhitoiduks oli leib ja kartul. Traditsiooniliseks joogiks oli õlu. Üsna tihti keedeti jahukörti, mille kohta õeldi, et see seisab kõhus niikaua kui üle aia ronida. Sügiseti pandi tareahju tihti naereid ja kaalikaid küpsema. See oli harilikult karjalapse töö. Küpsebud kaalikas oli väga maitsev, eriti siis, kui ta oli jahtu...
VARIANT B 1. Nimeta generatiivsed elundid? Õis, vili, seeme 2. Missuguseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojaliseks? Ühel isendil esinevad emasõied, teisel isendil isaõied. Nt: kõrvenõges, harilik kadakas, astelpaju, hõlmikpuu. 3. Nimeta joonisel õie osad? 4. Missuguseid õiekroone nimetatakse aktinomorfseks? Tooge näide Polüsümmeetrilised õied, õiekroonist saab läbisetada 2 või rohkem sümmeetriatasandit. Sinilill, õunapuu, roos. 5. Millist õiekatet nimetatakse kaheli õiekatteks? Tooge näide Selgelt eristunud tupe ja krooni osa, mis on erinevalt värvunud. Sinilill, roos, priimula 6. Mis on õiediagramm? Õie projektsioon, ristlõige, mis näitab õieosade arvu ja paiknemist üksteise suhtes 7. Kirjuta pildi alla nimetus; kiirjas, lehterjas, kannusega, sügomorfne, putkõis 8. Mis on õisik? Taimevartel olevate õite kogum, õied võivad kinnituda otse varrele või õierao ab...
viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Selle algus paigutatakse tavaliselt 10.sajandisse ja lõpp 12.sajandisse. Erinevates maades on see erinevalt. Prantsusmaal sai see otsa juba 12 saj. aga Saksamaal alles 13.saj. keskpaiku. 2)ümarkaar, kitsad uksed-aknad, pakud müürid (6-8m), ehitustüübiks basiilika, tornid, võlvid (silindervõlv, ristvõlv) 3) 8(kõik need mugulad selle kaare ümber) 5 7 4;6 2 3 1 9 9 1 1. Pikihoone 2
vahelmine huulhein) on ka lähistroopikas või troopikas kasvavad vormid, mis talvitumist ei vaja ning talvituspungi ei moodusta. Juured: Enamikul huulheinaliikidel on juurestik vähearenenud. Juurte funktsiooniks on peamiselt taime kinnihoidmine ja vee hankimine. Toitainete hankimise seisukohast pole juurtel peaaegu mingit tähtsust. Mõned Lõuna-Aafrika liigid säilitavad juures vett ja ka toitaineid. Mõnel Austraalia liigil on säilituselunditeks mugulad, mis võimaldavad taimel suvise põuaaja üle elada. Kääbushuulheinade sammasjuured on sageli suhteliselt väga pikad (kuni 15 cm).Kääbushuulheinadel on vanas eas sageli punased tugijuured, mis kasvavad kroonist alla mulla poole. Lehed: Huulheinaliikidele on iseloomulikud lehtedel paiknevad kleepnõredega täidetud näärmekarvad ehk tentaaklid. Tuleb eristada ühelt poolt pikavarrelisi tentaakleid, mis
ainevahetust ja vähendab magusahimu. Maapirn, topinambur, mugulpäevalill, soomlastel tuntud kui maa- või mugul-artisokk, ladinakeelse nimetusega Helianthus tuberosus. Heal lapsel mitu nime, nii peab see kindlalt paika ka maapirni puhul. Paraku pole see väärtuslik toidutaim eriti tuntud meie aiapidajate hulgas. Lihtne kasvatada Maapirni kasvatatakse mugulatest nagu kartuleid. Taim on äärmiselt vähenõudlik, ei kannata tavaliselt taimekahjurite ja -haiguste all. Kasvab igasuguses mullas. Mugulad meenutavad kartuleid või ingveri juurt, on kühmulised, ebakorrapärase kujuga, mistõttu neid on üsna tülikas pesta, koorida. Ühest taimest saab palju mugulaid. Maapirn on külmakindel (talub kuni -35kraadi). Seepärast ei tasu neid suuremal hulgal maast kaevata ja säilitamiseks jahedamasse hoiuruumi koguda, kuna mugulad kipuvad seal juba mõne nädalaga närbuma. Seega võib mugulaid kaevata kogu sügis- ja kevadperioodil.
Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded gl...
või kleepuv pind soodustavad lisemed 11. Millel põhineb vegetatiivne paljunemine? Põhineb regenereerumisvõimel: lehest, juure- või varrelõigust kasvab uus terviklik taim (sekundaarse meristeemi abil) - Üherakulistel raku jagunemise teel - Koloonialistel ja hulgarakulistel koloonia või talluse osadeks jagunemisel - Katteseemnetaimedel juure, varre ja lehe osade ja nende muudendite abil - risoomid, sibulad, mugulad, sigipungad, tütartaimed jne 12. Eoselise paljunemise vormid Spooridel e. eostel on kõva kest, levivad tuulega, tekivad sporangiumites e. eoslates; sugulise paljunemise spoorid - ei saa vahetult tekkida uut organismi Zoospoorid e. rändeostel puudub kõva kest, liiguvad viburite abil, tekivad zoosporangiumites e. rändeoslates; suguta paljunemise spoorid - tekib vahetult uus vanemaga sarnane isend 13. Mis on pookimine?
Metsastepp 5. Mised taimed on rohtla aladel valitsevad? Nagu nimetuski ütleb on rohtlates valitsevad rohttaimed. Rohtlates kasvab palju erinevaid stepirohtusid, aruheinasid. Teistest taimedest võib siin leida veel nurmenukke, palderjani, iiriseid, metsikuid tulpe, pujusid ja ka kaktusi. 6. Millised on rohtlataimede kohastumused põua ja külmadega toime tulekuks? Põudade ja külmadega kohastumiseks on mitmetel liikidel maa-alused mugulad, kuhu varutakse toitaineid, et varakevadel kiiresti kasvama ja õitsema hakata. 7. Milline on peamine taimekasvu periood rohtlas? Taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad. 8. Millised meil kasvavatest taimedest on pärit nendelt aladelt? Meil kasvavatest taimedest on sealt pärit krookused, tulbid, hüatsindid, meelespead... LOOMAD Mine lingile http://mbgnet.mobot
Kui stoolon on saavutanud sordile omase pikkuse, hakkab tema tippu moodustuma mugul. Kartulipesa- nim ühe taime mugulaid. *hajus pesa *keskmiselt hajus pesa *kompaktne pesa Mugulate iseloomustus Silmade sügavus: madalate, keskmiste ja sügavate silmadega. Mugula värvus: sõltub korkkihi paksusest ja autotsüaani erinemisest. Mugula sisu värvus: põhivärvusteks on valge, kollane, punane ja sinine. Iderd- füsioloogilise puhkeseisundi läbinud mugulad hakkavad soodsates tingimustes idanema. Tärklise sisalduse määramine Sort: Piret Kaaluga saadakse tärklise sisalduse protsent 12,7 %, mis võib muutuda temperatuuri järgi kas suuremaks või väiksemaks(soojema vee puhul kuni 17,5 kraadi)(suuremaks külmema vee puhul). Söödajuurviljad Kuuluvad järgmistesse sugukondadesse: *suhkrupeet 20% *poolsuhkrupeet 10% Maltsaliste sugukond
(ehitusliku sarnasuse tõttu tärklisega nimetatakse glükogeeni vahel ka loomseks tärkliseks) ning korvõieliste varupolüoos - inuliin. Inimtoidu põhipolüoosid (tärklis, glükogeen) koosnevad glükoosijääkidest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Millistes taimeorganites on palju tärklist? Kõige tärkliserikkamad on kartuli mugulad ning teraviljade terised. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni, satub meie seedekulglasse ka teatud kogus glükogeeni. Meie toidus on vähesel määral ka polüoose, mis ei koosne glükoosijääkidest. Mono- ja disahhariidid magustavad toitu muutes selle isuäratavaks. Normaalseks loetakse, et magusad mono- ja disahhariidid (NB! siia kuulub ka sahharoos) katavad organismi energiabilansist mitte üle 6...9%. Ülejäänud süsivesikute arvele jääv organismi energiavajadus (s.o. 48..
Konnaosi nö söödav. Kiviimar risooid tugevalt magusad. Natukene sahhariini meenutav maitse. Magusus ei tue suhkrust vad mingitest kõrvaltaimedest. Mingit magusareaktsioone esile kutsuv. Juured: Putked( mets harak/köömen/metsporgand/moorputk) väga vänge maitsega aga ei riku suppi ära. Individuaalne vareeruvus on liiga suur, mõni on hea. Metsporgand on väga kibe, pole eestis põlistaim. Metssead söövad köömenjuuri. Takjad suurtakjas, omapärane kõrvalmaitse- Hanijag mugulad pidid olema söödavad. Põldosi söödav. Soonõianõges ugujad risoomid Kurekellukas mugulad Angerpist - surm silmees sööd seda.Tugeva tärpentini maitsega. (mugulad) Laugud - metlaugal muguad, natuke kibe. Rohulauk umbes sama. Karulaugul paremmaitse. Murulaugul on ülipisikesed mugulad,neid ei leia. Võivad olla võõrliigid. Pung kirburohi risoom ka küllaltki hea maitsega. Kanakoole tulikas, kõik mürgised. Söödav kevade enne õitsemist. Lehed pidid ka olema söödavad
viljastumine e. sugurakkude ühinemine: kehaväline(kala) kehasisene (inimene), pärilik muutlikkus on suur. Mittesuguline paljunemine: jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks paljunemiseks. Eoseline: ühekordse kromosoomistikuga rakk, rakk mis idaneb mullas, viljastumine toimub sama taime rakkude vahel(seened,samblad,sõnajalad), pärilik muutlikkus esineb, kuid väike. Vegetatiivne: pooldumine, pungumine, taimedel kasvuorganite abil(juured, mugulad, võsundid, lehed), pärilik muutlikkus puudub. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Enne jagunemist DNA 2x siis toimub jagunemine, millel on 4 faasi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas, Mitoosi käigus lahknevad
spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Mõnedes riikides on lubatud kasutada ka asendusema- eetiline?! 9. Need on hormoonid, mille manustamisega saab emasloomal esile kutsuda superovulatisooni. Munarakkude valmimise järel teostatakse kunstlik seemendamine. 10. Kloon-isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identse järglaskonna tekitamine. Näited: Taimede vegetatiivne paljunemine: sibulad, mugulad, risoom. Dolly (lammas) koonimine, eesmärgiks on luua meetod transgeensete kariloomade paljundamiseks. 11. Tuumkloonimine-diferentseerunud raku tuuma siirdamine. 12. Totipotentsed rakud-võivad anda alguse terviklikule uuele organismile. Just sellel taime algkoe omadusel (totipotentsusel) põhineb paljude taimede võime kasvada pistokstest ja isegi väikestest koetükikestest terviklikuks taimeks. Imetajate
annavad meeldiva maitse. 3. plastiidide ehitus ja ülesanded: Kloroplast sisaldab rohelist pigmenti klorofülli. Ülesanne: fotosüntees (lehed, varred) Kromoplast pigment-karotinoid, annab taimede viljadele kollase , orani või punase värvuse. Ülesanne: ligimeelitamine (õied, viljad). Leukoplast pigmenti pole. Ülesanne: varuaineid sisaldavad juured ja mugulad. 6. LOOMA-, TAIME- JA SEENERAKU VÕRDLUS TAIMERAKK LOOMARAKK SEENERAKK Rakukest, tselluloos - Rakukest, kitiinist Suured vakuoolid - Väikesed vakuoolid Plastiidid - -
Seened – männiriisikas, kivipuravik 4. Rakise tükkide abil – põdrasamblik, 4. Mõned vetikad islandikäokõrv 5. Samblikud – harilik seinakorp, harilik 5. Seeneniitidega ehk hüüfidega – ripssamblik austerservik, hallitusseen 6. Vegetatiivne paljunemine õistaimedel NB! Selgroogsed ja üheaastased taimed juurte, varte, lehtede abil. SUGULISELT Sibulad – nartsiss, tulp, gladiool Mugulad – kartul Risoomid – naat, orashein, maikelluke Varrevõsundid – aedmaasikas Juurevõsundid – haab, kreek Lehtede abil – kalanhoe 13. Pärilike haiguste põhjused Retsessiivsete alleelide kokkusattumine kombinatiivse muutlikkuse korral Hemofiilia, daltonism, kurttummus, lühinägelikkus jvt Mutatsioonid sugurakkudes, geen- ja kromosoommutatsioonid, kromosoomide arvu muutused
Arvukus • Arvukus tõsumas • 2008- 21300 isendit- aega max • Mitmes maakonnas probleemne • 2007 kütiti 13818 isendit Elupaik • Niiksed lopsaka taimestikud kuuse-, sega- ja lehtmetsad, sooservad ja veekogude kaldad • Lemmikud tiheda alusmetsaga kuusikud ja kuusenoorendikud • Põldudega piirnevad alad. Toitumine • Segatoiduline- omnivoor • Meeldivad taimede maapealsed osad, aga ka maa-alused osad- mugulad, juured, risoomid • Viljad, marjad, seened, teravili, tõrud • Loomne toit- tõugud, pisiimetajad, raiped, linnumunad Paljunemine • Jooksuaeg novembrist jaanuarini • Emis võib innelda kaks korda aastat • Tiinus kestab 4-5 kuud • Põrsad sünnivad märtsist aprillini • Keskmiselt 5-8, vahel isegi 12 põrsast PÕDER Liigikirjeldus • Metsade suurim loom, hinnatud jahiuluk • Keskmine kaal isastel 300-500 kh (max 630 kg); emastel 250-350 kh
Paljud putukad elavad talve üle nukkudena. Mõned maapeal tegutsevad loomad poevad talveks peitu. Näiteks hiired ja uruhiired, nad ei ela talve üle nii nagu karu, et sööb sügisel endale paksu rasvakihi ja elab sellega terve talve üle. Hiired on sügisel valmis kogunud natuke taimeseemneid ja nad söövad ka taimede maa-aluseid osi. Üheaastased taimed elavad talve mullas üle seemnetena või juurtepungadena. Mitmeaastased taimed elavad talve üle juurtena või pungadena. Mugulad ja sibula tärkavad kevadel pungadest, suvel koguvad juurtesse, mugulaisse või sibulaisse varuaineid. Taimedele on väga oluline, et maad kataks lumi. Lume all on maatemperatuur -5°C. 7 KOKKUVÕTE Muld on eluta ja elusa aine vahelüli. Muld on tähtis ka taimedele ja paljudele teistele putukatele. Ilma mullata ei oleks ei taimi ega ka paljusid putukaid. Mullas elab ka väga suur hulk erinevaid elusolendeid. Talvel
polüsahhariidid on tärklis ja tselloloos. 9.Iseloomusta glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni(leidumine, milline süsivesikute rühm, ülesanne). Glükoos- leidub taimedes, on monosahhariid ning on rakkude põhiline toitaine. Fruktoos- leidub puuviljades, mees, marjades, on lihtsuhkur. Laktoos- leidub imetajate piimas, on olligosahhariid. Tärklis- leidub kartulis ja tervalijades, on polüsahhariid, on taimne varuaine, muudab mugulad jms toitvaks sest organism suudab selle kergelt glükoosiks lagundada. Tselluloos- leidub taimedes, taimerakkude kestaes, on polüsahhariid, annavad taimedele tugevuse(puud on 50% tselluloos) Kitiin leidub seenerakkude kestades, lülijalgsete välisskeletis, on polüsahhariid ning kaitseks. Glükogeen leidub loomades ja seentes, on olligosahhariid, ning on seente ja loomade varuaine. 11.Mis on laktoositalumatus, millest see tekib, kellel esineb?
Paranthropus boisei ja teised sarnased liigid välja surid. Olduvai kuristikust leiti samast kihist nii Homo habilis 'e kui ka Paranthropus boisei fossiilluid. Osavinimene oli sihvakam ning tema ajukolju maht oli tunduvalt suurem. Eluviis ja toitumine Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud. Mõnikord sattusid osavinimesed kiskjaist maha jäetud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi, nagu närilisi, kilpkonni, linde. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. Toore liha söömine oli inimese arengus tähtsal kohal, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust.
3.Kartulikasvatus *Kartulikasvatuse vastu hakkas Berg huvi tundma 1880.dnate aastate lõpus. *Peale saagikuse soovitas ta tähelepanu pöörata ka kartuli valmimisajale ja vastupidavusele nakkushaiguste suhtes. *Avastas, et põldudel ,mida eelväetati, oli saagikus suurem(,tuleb väetada eelvilja põldu.kartulisaak oli suurem neil põldudel, mida sel aastal ei väetaud,võrreldes nende põldudega,mis olid tublisti väetada saanud) ja tegi kindlaks, et kui seemnekartuliks võeti suured mugulad, siis võis saada ligi kaks korda suurema saagi, kui väikeste puhul.* Berg rõhutas, et kartuli aretamisel tuleb silmas pidada, et selle kultuuri puhul on välistingimuste mõju eriti suur(mullastik, töö kvaliteet jne.)**Ta viis läbi mitmeid kartulikasvatuse katseid ning avaldas artikleid kartulikasvatuse kohta. 4.Silo tegemine *Berg tegeles ka karjakasvatusega ja otsis teid selle taseme tõstmiseks. *Sangastes hakati varakult ja laias ulatuses kasvatama loomasöödakultuure
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
