Monohübriidne ristamine: dominantsuse ja lahknemise printsiip. Vanemad erinevad 1 tunnusepaari poolest. Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus erinevate homosügootsete isendite ristamisel on I põlvkonna järglased F 1 kõik ühetaolised heterosügoodid (Aa) sõltumata ristamise suunast ja fenotüübilt sarnased dominantse vanemaga (AA). Mendeli II seadus e. lahknemisseadus heterosügootide (F1 põlvkonna hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid (fenotüüp 3:1; genotüüp 1:2:1 /AA,Aa,aa/).Dihübriidne ristamine: sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus. Vanemad erinevad 2 tunnusepaari poolest. F 1 põlvkonnas tulemused samad, mis Mend. I seaduse puhul
identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. (ühetaolisuse seadus) 11. Genotüüp- isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. 12. Fenotüüp- isendi tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 13. Mendeli 2. Seadus- homosügootsete vanemate monohübriidselt ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. (lahknemisseadus) 14. Mendeli 3. Seadus- homosügootsete vanemate dihübriidselt ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. (sõltumatu lahknemisseadus. 15. Genealoogiline meetod- indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. 16. Intermediaarsus- lahknemine vahepealsete tunnustega. (AB0-süsteemi vererühmade määramisel) 17
paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid dominantne nim. Allele, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub retsessiivne nim. Allele, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus ei avaldu Mendeli I seadus: (ühetaolise seadus) homosügootsete vanemate dihübriidsete ristamisel saadakse esimses põlvkaoonas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased Mendeli II seadus: (lahknemisseadus) homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemsie seaduspärastes suhetes Mendeli III (sõltumatu lahknemisseadus) homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt Analüüsivat ristamist kasut
suguliitelised geenid-Sugukromosoomides olevad geenid, mis ei määra sugutunnuseid daltonism-rohepunapimedus(4%meestest) polügeensus-Kui tunnus on määratud mitme geeniga suguliitelised haigused-haigused, mis päranevad sugukromosoomide kaudu hemofiilia-vere hüübimatus sugukromosoom-isendi soo määrav kromosoom MENDEL:1.homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimese järglaspõlvkond on genotüübilt heterosügootne ja fenotüüilt sarnane dominantsete vanematega 2.lahknemisseadus-heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 lahkemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilt 1:2:1 3.sõltumatu lahnemise seadus-homosügootsetevanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid F2 põlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineerivad vabalt MORGAN:Tunnused, mida määravad geenid asuvad ühes kromosoomis, päranduvad edasi koos|genealoogiline meetod-indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil
3. Nimeta inimese kolm retsesiivset ja kolm dominantset tunnust. Dominantsed tunnused - tömp pöial, pruun juuksevärv, tedretähnilisus, Retsessiivsed tunnused - punapäisus, kurtus, normaalne pöial, 4. Sõnasta Mendeli 1 ja 2 seadused. Mendeli esimene seadus homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond genotüübilt heterosügootne ja fenotüübiliselt sarnane dominantsete vanematega. Mendeli teine e. lahknemisseadus heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 lahknemine fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilises suhtes 1 : 2 :1 7. Nimeta ristamisülesannete tähised
maitsepimedus-retsessiivne tunnus võime tunda sinihappe lõhna-retsessiivne tunnus albinism-retsessiivne tunnus lühisõrmus-dominantne tunnus Mendeli esimene seadus Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisuse seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt samad, (heterosügootsed) ja fenotüübiliselt sarnased Mendeli teine seadus Mendeli teine ehk lahknemisseadus Homosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 tunnuste lahknemine seaduspäraselt (genotüübilises suhtes 1:2:1, fenotüübilt 1:2:1 või domineerimise korral 3:1 ) Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused Tunnus Dominantne Retsessiivne Tedretähnid jah ei Juuksekasvupiir kolmnurkne sirge Põselohud jah ei
alleelidega/Aa) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus, avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. MENDELI I SEADUS homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Ka ühetaolisuse seadus. MENDELI II SEADUS homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Ka lahknemisseadus. MENDELI III SEADUS homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teised hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Ka lahknemise seadus. Dominantne Retsessiivne Naerulohukesed Ei ole lohukesi Tömp pöial Normaalne pöial Pruunid juuksed Blondid juuksed
Hübriid on erinevate tunnustega organismide ristamisel saadud järeltulija Monohübriid on selline ristamine, kus vaadeldavad vormid erinevad vaid ühe tunnuse poolest Dihübriidne ristamine on selline ristamine, kus vaadeldavad vormid erinevad kahe tunnuse poolest Mendeli I seadus : ühetaolisuse seadus- homotsügootsete vaemate istamisel saadase alati I põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased Mendeli II seadus lahknemisseadus homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriid põlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärasuses suhtes 3:1 või genotüüpides 1:2:1 Polüalleelsus ühte tunnust määrab rohkem kui kaks alleeli Mendel 19.saj, tegi järelduse, et kui homoloogilisi vanemaid ristata, tekivad järglased genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased. Tegi mitmeid aastaid hernestega kaseid, et seda kõike tõestada
heterosügootse genotüübi puhul.Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.Pärilikkus on organismide genofondi edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel. Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus.Ristates kahte homosügootset isendit (vanempõlvkond; P), on esimene järglaspõlvkonna (F1) isendid geneetiliselt sarnased.(ühesugused).Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus. Ristates erinevaid heterosügoote tekib järglaspõlvkonnas tunnuse avaldumine koha pealt genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine.Kolmas seadus ehk sõltumatusseadus ehk sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba kombineerumise seadus. Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. Seadus kehtib ainult sel juhul, kui geenid, mis vastutavad tunnuse kujunemise eest, ei ole aheldunud. Kui geenid kujundavad ühte
7. Retsesiivne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. 8. Mendel I seadus- homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Ka ühetaolisuse seadus 9. Mendel II seadus- homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Ka lahknemisseadus. 10. Analüüsiv ristamine- ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust. 11. Intermediaarsus- vahepealne tunnus( domineerimisnähtus puudub) 12. Polüalleelsus- allele on rohkem kui kahe variandina, iseloomustab populatsioon. 13. Dihübriitne ristamine- ristamine,mille puhul jälgitakse 2 tunnusepaari pärandumist. 14. Mendeli III seadus- homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad
Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub. Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus ei avaldu. Iga tunnus on dominantne või retsessiivne ainult kindla tunnusepaari piires. Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse I põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus e. lahknemisseadus: homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Analüüsiv ristamine katseloomade- ja taimede homo- või heterosügootsuse kindlaksmääramisel kasutatav ristamine. Genealoogiline meetod indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. Intermediaarsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avalduv
ehk ühetaolisuse seadus - ristates homosügootseid isendeid omavahel saadakse kõik ühesugused järglased (joonis õp. lk. 79) A - kollane a - roheline AA x aa vanemate genotüübid P A ↵↳ A a ↵↳ a alleelid sugurakkudes (gameedid) ↓ Aa I põlvkonna järglaste genotüübid F1 100% kollased fenotüübid Mendel II seadus ehk lahknemisseadus - ristades heterosügootseid isendeid omavahel saadakse järglaste hulgas lahknemine (genotüüpide lahknemissuhe 1:2:1, fenotüüpide lahknemissuhe 3:1) Aa x Aa F1 A ↵↳ a A ↵↳ a gameedid ↓ AA genotüüpide lahknemissuhe 1:2:1 3 kollased : 1 rohelised fenotüüpide lahknemissuhted Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus
… Kodominantsus Intermediaarsus Veregrupid, kiiresti IA; IB; i Kodominantsus ja dominantsus-retsessiivsus IA = I B > i Veregrupid AB (genotüüp IAIB) A (genotüüp IAi või IAIA) B (genotüüp IBi või IBIB) 0 (genotüüp ii) Mendel, herned ja reeglid Mendeli I e. ühetaolisusseadus Kahe homosügootse isendi ristamisel on järglaspõlvkond identne. AA x aa = 4Aa Mendeli II e. lahknemisseadus Kahe heterosügootse isendi ristamisel toimub järglaspõlvkonnas nii geno- kui ka fenotüübiline lahknemine. Aa x Aa = AA; 2Aa; aa Genotüüp1:2:1 Fenotüüp 3:1 v.a kodominantsuse ja intermediaarsuse korral (siis 1:2:1) Ülesanne! Must karvavärv on hiirtes valge värvi üle domineeriv. Kui suur osa kahe musta heterosügootse hiire järglastest on musta karvavärvusega? Eelda, et karvavärvi määrab üks geen.
Intermediaarsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus Mendeli I seadus homosügootsete vanemate ristamisel saadakse I põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglaselt(ühetaolisuse seadus) Mendeli II seadus homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärases suhtes(lahknemisseadus) Mendeli III seadus- homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnad teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt.(sõltumatu lahknemise seadus) Monohübriidne ristamine-ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist Morgani seadus-ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos
määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli(ilmneb AB0-süsteemi vererühmade määramisel)/ Suguliiteline geen Inimese X-kromosoomis paiknev geen. Mendeli esimene seadus (ühtlikuse seadus) homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübiliselt ühtne. Aa X Aa (heterosügoodid) AA, Aa, Aa, aa (F1) Mendeli teine e. lahknemisseadus heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüübilises suhtes 1:2:1 Analüüsiv ristamine: Dominantse tunnusega isendi genotüübi määramiseks ristatakse retsessiivse isendiga.Kui järglaste seas on ka retsessiivseid, siis on dominantse vanema genotüüp heterosügootne. Genealoogiline meetod - indiviidi suguvõsalisse põlvnemisse puutuv, selle uurimine sugupuu koostamise abil
alleel- geeni teisend, sama geeni teisend, alleelide sagenemist määratakse populatsioonide tasemel, nt vererühm homosügootsus- konkreetses tunnust määravas lookuses on geenid ühesugused heterosügootsus- lookuses on geenid alleelsed omavahel Tähtsus: kui küpsevad sugurakud, homosügootses on samad, heterol erinevad toimub rekombineerumine alleelide tasemel juba. Dominante alleel/geen tunnus avaldub mõlemas punnett'i ruudustik lahknemisseadus- fenotüübiline lahknemine teises põlvkonnas ongi sisuliselt alleelide lahknemine lahknemisprintsiipi kinnitavad tagasiristamised (peab olema kindlasti rets. Homosügoot) SS x SS = 100% dominantsed homosügoodid ss x ss = 100% homosügootsed retsessiivid kuidas määrata, kas dominantse fenotüübiga isend on homo- või heterosügootne? tagasiristamisega: Tuleb alati ristata homosügootse retsessiiviga: SS x ss = 4/4 dominantse fenotüübiga Ss x ss = ½ dominantsed + ½ retsessiivsed
5. Heterosügootne organism - kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Moodustab sugurakke erinevate alleelidega. 6. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub. 7. Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel. 8. Mendeli 1. seadus - ehk ühetaolisuse seadus. 9. Mendeli 2. seadus ehk lahknemisseadus 10. Analüüsiv ristamine -ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust. 11. INTERMEDIAARSUS geenipaari seisund, mille puhul kubki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. 12. POLÜALLEELSUS populatsioonis on ühe fenotüübilise tunnuse määramiseks rohkem kui 2 geeni. 13
P AA x aa A kollane; a - roheline F1 Aa Aa Aa Aa järgnevad põlvkonnad kollased Mendeli 1. seadus = ühetaolisuse seadus. Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse I põlvkonna fenotüübilt sarnased ning genotüübilt identsed järglased. Hübriidid: F1 Aa x Aa F2 AA Aa Aa aa Mendeli 2. seadus = lahknemisseadus. Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub II põlvkonnas genotüübiline/fenotüübiline lahknemine seaduspärastes suhetes. intermediaarsus heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus (kumbki alleel ei domineeri teise üle) polügeensus ühe tunnuse määramisel võib esineda mitu geeni oma alleelidega (naha värvus = 4 geeni + alleelid)
(G1,S,G2 + M) 1) Interfaas (DNA kahekordistamine) 2) mitoos –raku jagunemine 2 erinevaks rakuks, mida kutsutakse tütarrakkudeks; 3) tsütokinees –raku lõplik jagunemine. II Klassikaline geneetika Mendeli I (ühetaolisuse seadus) - Ristates kahte homosügootset vanemat (RR ja rr), on esimese põlvkonna (F1) isendid (genotüübilt (Rr) ja fenotüübilt ühetaolised. (Kehtib dominantsuse printsiip – heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul, teine avaldub). Mendeli II (lahknemisseadus)- Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse teises hübriidpõlvkonnas (F2) genotüüpide lahknemine suhtes 1:2:1 ja fenotüüpide lahknemine suhtes 3:1. Mendeli III (sõltumatu lahknemise seadus) - Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnuspaarid II hübriidses põlvkonnas (F2): 1) teineteisest sõltumatult ja 2) kombineeruvad omavahel vabalt. Kodominantsus - mõlemast alleelist määratud tunnusevariandi
Tšehhimaal töötanud augustiini munk, kes avaldas oma töö 1865. aastal. Ta oli esimene, kes sai jälile tunnuste pärandumise seaduspärasustele. 3. Mendeli 3 seadust. I seadus e ühetaolisusseadus - Ristates kahte homosügootset isendit (puhas sort - vanempõlvkond; P), on esimene järglaspõlvkonna (F1) isendid geneetiliselt sarnased (välimuselt ühesugused). ; genotüübilt identsed, fenotüübilt sarnased. II seadus e lahknemisseadus - Ristates erinevaid heterosügoote, tekib järglaspõlvkonnas tunnuse avaldumisel genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine. F2 põlvkonnas tunnused lahknevad. III seadus e sõltumatusseadus e sõltumatu lahknemise seadus - Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. Seadus kehtib ainult sel juhul, kui geenid, mis vastutavad tunnuse kujunemise eest, ei ole aheldunud. Kui geenid kujundavad ühte tunnust, võib tekkida uusi
Geneetiliselt muundatud organismid on igasugused taimed, loomad ja mikroorganismid, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades on sisse viidud geenid, mida neis looduslikul teel esineda ei saa. 11. Mendeli 1. ja 2. seaduse järgi lahendamine - Mendeli esimene seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt heterosügootne ja fenotüübiliselt sarnased dominantsete vanematega. Mendeli teine e. lahknemisseadus Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F 2 lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilises suhtes 2:1 Järglastest genotüübilt 1 osa on dominantseid homosügoote (AA), 2 osa heterosügoote (Aa) ja üks osa retsessiivseid homosügoote (aa). 12. Geeniraviga kaasnevad probleemid - Geeniteraapia eetilised probleemid. Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast. Kas inimene, omandades
5.heterosügootne organism – geenivariant Aa/Bb, üks alleel dominantne, teine retsessiivne 6.dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus 7.retsessiivne alleel – alleel, mis heterosügootses olekus ei avaldu 8.Mendeli I e ühetaolisuse seadus – homosügootsete vanemate ristamisel saame esimeses järglaste põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased isendid/järglased 9.Mendeli II e lahknemisseadus – homosügootsetel vanemate ristamisel toimub teises järglaste põlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes 10.analüüsiv ristamine – võte, mida kasutatakse tõuaretuses ja sordiaretuses ning selle eesmärgiks on kindlaks teha kas katseloomad või taimed on homosügoodid või heterosügoodid 11.kodominantsus – nähtus, mille korral heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli poolt määratud tunnused 12
Homosügoot- geenipaar, kus mõlemas homoloogilises kromosoomis on sama alleel Heterosügoot-geenipaari seisund, kus homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes eri alleelid Dominantne alleel- avaldub heterosügootses olekus Retsessiivne alleel- ei avaldu heterosügootses olekus Mendeli esimene seadus(ühetaolisuseseadus)- Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genptüübilt identsed, fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli teine seadus(lahknemisseadus)- homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Dominantsed tunnused: naerulohuk, tömp pöial, pruun juuksevärvus, pruunid silmad, tedretähnid Retsesiivne tunnus- blond,punapäisus, sinised silmad, ühtlane pigmentats,lühinägevus, kurtus Intermediaarsus- vahepealsed tunnused(pole dominantsust) Polüalleelsus- fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb mitu alleeli
6. Millist alleeli nimetatakse dominantseks, millist retsessiivseks? Alleeli, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub, nimetatakse dominantseks ning alleeli, mis heterosügootses olekus ei avaldu, nimetatakse retsessiivseks. 7. Mendeli I seadus (ühetaolisus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes Küsimused lk 158 1. Tooge näiteid inimesel esinevatest dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Pruunid – sinised/hallid silmad, tömp – normaalne pöial, pruunid juuksed – blondid juuksed 2. Dominatsuse ja retsessiivsuse suhtelisus: on iga tunnus dominantne või retsesiivne kindla tunnuse suhtes. 3
Karl von Linné oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja 18.saj. Mendeli seadused ehk Mendeli reeglid on organismide tunnuste pärandumise seadused geneetikas. Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus (uniformsusseadus) Kui omavahel ristatakse kaks homosügootset rassi (emapõlvkonda, P), siis esimese põlvkonna järglased esimene tütarpõlvkond, F1) on kõik ühesugused. Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus (segregatsiooniseadus) Kui omavahel ristatakse esimene tütarpõlvkond, siis teise põlvkonna isendid (teine tütarpõlvkond, F2) ei ole enam kõik ühesugused, vaid neil esinevad emapõlvkonna tunnused teatud arvulistes vahekordades. Kui on tegemist domineerimisega, siis on kolmveerandil isenditest domineeriv tunnus, veerandil retsessiivne tunnus. Mittedomineerimise puhul on kumbki homosügootne variant veerandil järglastel ning poolel isenditest on emapõlvkonna
c) Monohübriidne ristamine: - vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel. AA X aa (homosügoodid) A a (sugurakud) F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoot) Mendeli esimene seadus (ühtlikuse seadus) homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübiliselt ühtne. Aa X Aa (heterosügoodid) AA, Aa, Aa, aa (F1) Mendeli teine e. lahknemisseadus heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüübilises suhtes 1:2:1 Erandid : 1. Intermediaarsus e. tunnuste vahepealne avaldumine (jalapa imelill) P Punased kroonlehed X Valged kroonlehed F1 Roosad kroonlehed P Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed F2 1 osa valgeid, 2 osa roosasid, 1 osa punaseid.
18.Mendeli seadused ja nende rakendamine Mendel avastas oma katsete analüüsil geenid kui pärilikkuse püsivad ja segamatud tegurid ning nende äarandumise ja avaldumise seaduspärasused. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid, mis on kasutusel veel tänapaevalgi. - I seadus (ühetaolisuse seadus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. - II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. - III seadus (sõltumatu lahknemise seadus): homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Kuigi Mendel avastas seaduspärasused hübridiseerimiskatsete põhjal, on need tegelikult üldisema sisuga
2. 1) Ühtlikkusseadus- homosügootide omavahelisel ristamisel (antud alleelipaari suhtes) on järglaskond geno- ja fenotüübilt ühtne. 2) Lahtnemisseadus- heterosügootide -||- toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. 1:2:1 3. kodominantsus- mõlema tunnuse üheaegne avaldumine- nt. kirjud naaritsad intermediaarsus- tunnuste vahepeale avaldumine- hallid kanad ja kuked, roosad taimed. 4. 3)Lahknemisseadus. Polühübriidsel ristamisel avalduvad 2. põlvkonnas kõik erinevad kombinatsioonid, kus 1 alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise oma, sest vaadeldavad geenid on eri kromosoomides. nt AABB x aabb 5. - mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossingover. - Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. 6. Aheldunud pärandumine:
· Dihübriidne ristamine- ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid(nt kuju ja värvus) · Mendeli I seadus e ühetaolisuse seadus: homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel tekivad esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased(KK mõjutab) isendid Kollane A P(parentes) AA x aa Roheline a gam. AA aa Vastus: heterosügoodid, fenotüüp kollane F1 põlvkond Aa Aa Aa Aa · Mendeli II seadus e lahknemisseadus: homosügootsetevanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises põlvkonnas lahknemine seaduspärastel alustel genotüüpilt üks kaks ühele(1:2:1)Ja fenotüübilt kas üks kaks ühele(1:2:1) või kolm ühele(3:1). Kollane A P Aa x Aa Roheline a F2 AA Aa Aa aa · Intermediaarsus- Heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus. Domineerimist ei esine. Valge + punane = roosa
Nanobiotehnoloogia 3.1 Mendeli seadused Alleelid-ühe ja sama geeni erinevad variandid Homosügoot-organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad geeni identsed alleelid Heterosügoot-organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad vaadeldava geeni erinevad alaaliad. Mendeli 1 seadus ehk ühetaolisuse seadus Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimese järglaspõlvkonnas genotüübilt identsed (ja fenotüübilt sarnased) järglased. Mendeli 2 seadus ehk lahknemisseadus Homosügootsete vanemate ristamisel toimub teises järglaspõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes (¾ ja ¼ ) Dominantne-alleel või tunnus, mis surub alla teise sama geeni alleeli avaldumise Retsessiivne- alleel, mille avaldumise organismis surub alla teine sama geeni alleel Mendeli 3. seadus ehk sõltumatuseseadus Homosügootsete vanemate ristamisel lahknevad tunnused teises järglaspõlvkonnas teineteisele sõltumatult ja kombineeruvad vabalt. 3
1. Dominantsuse printsiip heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul. 2. Segregeerumise printsiip kaks erinevat alleeli segregeeruvad heterosügootide gameetide moodustumisel. Neid kahte printsiipi tuntakse ka Mendeli I ja II seadusena: Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid sõltumata ristamise suunast. Mendeli II seadus e. lahknemisseadus Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. MONOHÜBRIIDNE RISTAMINE Jälgitakse ühe geenipaari pärandumist, mis fenotüübilt avaldub tunnuste edasikandumises järgmisse põlvkonda. Eeltingimuseks vanemvormide homosügootsus antud tunnuspaaride suhtes. Jälgime herneseemne värvusgeeni, mis esines 2 alleelina:
1. Dominantsuse printsiip – heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul. 2. Segregeerumise printsiip – kaks erinevat alleeli segregeeruvad heterosügootide gameetide moodustumisel. Neid kahte printsiipi tuntakse ka Mendeli I ja II seadusena: Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus – Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid sõltumata ristamise suunast. Mendeli II seadus e. lahknemisseadus – Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. MONOHÜBRIIDNE RISTAMINE Jälgitakse ühe geenipaari pärandumist, mis fenotüübilt avaldub tunnuste edasikandumises järgmisse põlvkonda. Eeltingimuseks vanemvormide homosügootsus antud tunnuspaaride suhtes. Jälgime herneseemne värvusgeeni, mis esines 2 alleelina:
Charles Naudin katsed ogaõuntega. Formuleeris selgelt hübriidide I põlvkonna ühetaolisuse reegli. Greogor Mendel katsed hernestega. Sõnastas ühetaolisuse ja lahknemisseaduse. Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutusele võtt. Diskreetsete ja püsivate pärilikkustegurite avastamine. (Ühetaolisuse seadus ristates kahte homosügootset isendit on esimese järglaspõlvkonna järglased geneetiliselt samased. Lahknemisseadus erinevate heterosügootide ristamisel tekib järglaspõlvkonnas tunnuste lahknemine genotüübiliselt ja fenotüübiliselt kindla seaduspära alusel). Francis Galton biomeetrilise geneetika, inimesegeneetika ja eugeneetika looja. Kvantitatiivse statistika edasiarendaja, kaksikute ja sõrmejälgede meetodi looja. Hugo de Vries eitas gemmulate teket kogu kehas. Tunnuseid määravad pangeenid asetsevad inaktiivsena tuumas. August Weisman omandatud tunnused ei pärandu
seemnevärvvus Alleel- 1 geeni erivorm Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paiknev sama tunnuse suhtes sama alleel (AA, aa) Heterosügootsus- erinevad alleelid (Aa) Dominantne, avaldub heterosügootses olekus, retsessiivne ei avaldu Mendeli I seadus (ühetaolisuse seadus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnasgenotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises übriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Dominantne Naerulohud Juuste kasv lauba keskjoonel Varane kiilaspäisus Pruun juuksevärvus Mittepunapäisus Pruunid silmad Tedretähnid Normaalne nägevus Normaalne kuulmine Kõrvanibud vabalt Analüüsiv ristamine- katseloomade, taimede homo, heterosügootsuse määramiseks
tungida ei suuda Pahaloomuline kasvaja rakud suudavad tungida ümbritsevatesse kudedesse Prioonhaigus tekitavad vigase struktuuriga valgud prioonid. Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisusseadus: P AA x aa F1 Aa Aa Aa Aa (kõik kollased) F2 AA Aa Aa aa (¾ kollased ja ¼ rohelised) I e ühetaolisusseadus) Homosügootsete (AA ja aa) isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid (Aa). II e lahknemisseadus) Homosügootsete vanemate ristamisel toimub teises järglaspõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemise seaduspärastes suhtes. III e sõltumatuseseadus) Tunnused, mida määravad erinevad geenid, päranduvad üksteisest sõltumatult. Mendelil oli õnne, sest ta sattus tunnuste peale, mille määrab ühe geeni alleelipaar (monogeensed tunnused). Näiteks inimene pikkuse määrab mitme erineva geeni koosmõju (polügeensed tunnused).
Alleeli, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub, nimetatakse dominantseks ning alleeli, mis heterosügootses olekus ei avaldu, nimetatakse retsessiivseks. 8. Mis tähtsus on Mendeli esimesel ja teisel seadusel? Mendeli I seadus (ühetaolisus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Lk 158 ül 1-8 1. Millistel juhtudel Mendeli katsetes saadud teise põlvkonna fenotüüpide arvulised lahknemissuhted ei kehti? Ristates omavahel esimese põlvkonna hübriide ei ole tulemuseks nelja erineva fenotüübiga järglased oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt lähtvanemate tüüpi
Alleeli, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub, nimetatakse dominantseks ning alleeli, mis heterosügootses olekus ei avaldu, nimetatakse retsessiivseks. 8. Mis tähtsus on Mendeli esimesel ja teisel seadusel? Mendeli I seadus (ühetaolisus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Lk 158 ül 1-8 1. Millistel juhtudel Mendeli katsetes saadud teise põlvkonna fenotüüpide arvulised lahknemissuhted ei kehti? Ristates omavahel esimese põlvkonna hübriide ei ole tulemuseks nelja erineva fenotüübiga järglased oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt lähtvanemate tüüpi
Morgan järeldas, et punast silmavärvust andev geen paikneb X kromosoomis. Kui on tegemist X kromosoomis paikneva geeniga ning isased on saanud mutantne alleeliga X kromosoomi, on kõik sellised isased valgete silmadega. Kuna tegemist on aga retsessiivse mutatsiooniga, siis on heterosügootsed emased punasesilmsed, sest kannavad lisaks mutantsele ka metsiktüüpi alleeli. 17. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast. Ühetaolisuse- ja lahknemisseadus- raku esimese meiootilise jagunemise käigus homoloogilised kromosoomid paarduvad. Üks homoloog on pärit emalt, teine isalt. Kui ema on homosügootne alleeli A suhtes ja isa sama geeni alleeli a suhtes, on järglaskond Aa. Anafaasis, pärast esimest meiootilist jaotumist liiguvad Aa heterosügootide kromosoomid, mis sisaldavad alleele A ja a, raku erinevatele poolustele ning satuvad tütarrakkudesse
suhtes heterosügootne.kui suur on TS ,et peresse sünnib daltonismi põdev laps?-daltonismi põdeva lapse sünni TS on 50%.25% poegadest ja 25% tütardest.(25% poegadest on terved.25% tütardest on varjatud daltonismi alleeliga.) XVII.1.mendeli hübridiseerimiskatsed. Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus Ristates kahte homosügootset isendit (vanempõlvkond; P), on esimene järglaspõlvkonna (F1) isendid geneetiliselt sarnased (ühesugused). Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus Ristates erinevaid heterosügoote tekib järglaspõlvkonnas tunnuse avaldumine koha pealt genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine. Domineerimise korral (üks alleel surub teise alleeli maha) on F2-põlvkonnas kolmveerand järglastest dominantse tunnusevariandiga, veerand retsessiivse tunnusevariandiga (fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1). Kodomineerimise korral on fenotüübiline lahknemine 1:2:1-le
Organismil on kaks koopiat geene, ta on diploidne Identsed alleelid on homosügootsed, mitteidentsed aga heterosügootsed Mendeli seadused o Esiteks, ühetaolisuse seadus – erinevate tunnustega homosügootsete (puhaste tunnustega) isendite ristamist saadakse kõik järglased ühetaolised heterosügootsed hübriidid, sõltumata ristamise suunast. o Teiseks, alleelide lahknemisseadus – hübriidide omavahelisel ristumisel toimub statistiliselt üsna täpselt tunnuste jagunemine diskreetsetesse gruppidesse suhetega vastavalt fenotüübiliste tunnuste võrdsusest (suhe 1:2:1) või siis ühe tunnuse dominantsusest (suhe 3:1 dominantsema kasuks). o Kolmandaks, geenide sõltumatu lahknemise seadus – polühübriidide erinevad tunnusepaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult.
Kuid suudetakse luua DNA-viiruseid, kuhu pannakse normaalne geen ja sisestatakse haigesse organismi, kus transkriptsiooni ja translatsiooni käigus saadakse terve geen. Seda nimetatakse geeniteraapiaks.(sobib nii pärilike kui ka elu jooksul tekkinud haiguste raviks). Mendeli monohübriidse ristamise katsed 1.seadus (ühetaolisus) Ristates kahte homosügootset isendit (vanempõlvkond), on esimene järglaspõlvkonna (F 1) isendid geneetiliselt sarnased (ühesugused). 2. seadus (lahknemisseadus) Ristates erinevaid heterosügoote tekib järglaspõlvkonnas tunnuse avaldumine koha pealt genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine. Domineerimise korral (üks alleel surub teise alleeli maha) on F2-põlvkonnas kolmveerand järglastest dominantse tunnusevariandiga, veerand retsessiivse tunnusevariandiga (fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1). 3. seadus (sõltumatu lahknemine) Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult
ühik, feen- elementaartunnus, memotüüp- vaimsete võimete kogum, meem- vaimne elementaartunnus. Epigeneetika on teadus, mis uurib muutusi organismides geeniekspressiooni muutuste kaudu 8. Mendeli seadused Esiteks, ühetaolisuse seadus erinevate tunnustega homosügootsete (puhaste tunnustega) isendite ristamist saadakse kõik järglased ühetaolised heterosügootsed hübriidid, sõltumata ristamise suunast. Teiseks, alleelide lahknemisseadus hübriidide omavahelisel ristumisel toimub statistiliselt üsna täpselt tunnuste jagunemine diskreetsetesse gruppidesse suhetega vastavalt fenotüübiliste tunnuste võrdsusest (suhe 1:2:1) või siis ühe tunnuse dominantsusest (suhe 3:1 dominantsema kasuks). Kolmandaks, geenide sõltumatu lahknemise seadus polühübriidide erinevad tunnusepaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult. Kromosoomid on raku struktuurid, mis koosnevad peamiselt DNA-st ja valkudest
põhjustab 21 kromosoomi trisoomia. 7. Mendeli poolt avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel. Mono: Dominantsuse ja lahknemise printsiip. Mendeli I seadus: (ühetaolisuse seadus) erinevate homosügootsete isendite ristamisel on I põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid (Aa) sõltumata ristamise suunast ja fenotüübilt sarnased dominantse vanemaga (AA). Mendeli II seadus e. lahknemisseadus heterosügootide (F1 põlvkonna hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid (fenotüüp 3:1; genotüüp 1:2:1 /AA,Aa,aa/). Dihübriidne: erinevad 2 tunnusepaari poolest. F1 põlvkonnas tulemused samad, mis Mend. I seaduse puhul. F2 põlvkonnas 9 eri genotüüpi ja fenotüübid jaotuvad suhtes 9:3:3:1.
Geenis lisaks loetavale teabele regulatoorne osa, seostumisjärjestus (promootor DNA järjestus, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema), lahutusjärjestus (terminaator DNA järjestus kus RNA süntees lõppeb). mRNA toob tuumast geneetilise info valgu sünteesi kohta. rRNA osaleb valgu sünteesil, kuulub ribosoomide koostisse. tRNA transpordib aminohappeid valgu sünteesi kohta. 1. Ühetaolisuse seadus AA+aa=Aa, Aa, Aa, Aa. 2. Lahknemisseadus Aa+Aa=AA, Aa, Aa, aa (fenotüüp 3:1, genotüüp 1:2:1). 3. Vaba kombineerumise seadus. Geenide regulatsioon (teabe avaldumise regulatsioon). 1. RNA (sünteesimine). 2. RNA valk (RNA varuks, modifitseerimine, pole kõiki komponente). 3. Valk (interaktiivne, aktiivne, valku moodustav ,,geen" erinevate osadena erinevate regulatsioonide all, esialgne polüpeptiid lõigatakse juppideks). Geenitehnoloogia (geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel).
homosügoodid (RR ja rr) erinevate alleelide (R ja r) suhtes samas geenilookuses, on esimese põlvkonna (F1) hübriidid (heterosügoodid) genotüübilt (Rr) ja fenotüübilt ühetaolised. Kehtib dominantsuse printsiip heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul, teine avaldub. Ristates kahte homosügootset isendit (vanempõlvkond; P), on esimene järglaspõlvkonna (F1) isendid geneetiliselt sarnased (ühesugused). 44. Mendeli II seadus. Mendeli II seadus e lahknemisseadus Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse teises hübriidpõlvkonnas (F2) genotüüpide lahknemine suhtes 1:2:1 ja fenotüüpide lahknemine: 3:1 (kus 3 - dom. tunnus) või 1:2:1 (kodomineerimine, või intermediaalsus) 14 Ristates erinevaid heterosügoote tekib järglaspõlvkonnas tunnuse avaldumine koha pealt genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine
Dihübriidne ristamine- vaadeldakse kahe tunnusepaari kujunemist järglastel Intermediaarsus- heterosügoodil avalduvad homosügootide vahepealsed tunnused Kodominantsus- heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused MENDELI 1 SEADUS ehk ühetaolisusseadus Homosügootide omavahelisel ristamisel (aa x AA) on moodustunud eesimene järglaspõllvkond on genotüübilt heterosügootne (Aa) ja fenotüübiliselt sarnased dominantsete vanematega MENDELI 2 SEADUS ehk lahknemisseadus Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 lahknemine fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilises suhtes 2:1 MENDELI 3 SEADUS ehk sõltumatu lahknemise seadus Homosügootide ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste k'ikvõimalikud kombinatsioonid, ui geenialleelid asuvad erinevates kromosoomides (teinetiesest piisavalt kaugel). P: AaBb x AaBb 9:3:3:1=fenotüübiline lahknemissuhe domineerimise korral mülemas alleelipaaris
Homosügoot- geenipaar, kus mõlemas homoloogilises kromosoomis on sama alleel Heterosügoot-geenipaari seisund, kus homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes eri alleelid Dominantne alleel- avaldub heterosügootses olekus Retsessiivne alleel- ei avaldu heterosügootses olekus Mendeli esimene seadus(ühetaolisuseseadus)- Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genptüübilt identsed, fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli teine seadus(lahknemisseadus)- homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Dominantsed tunnused: naerulohuk, tömp pöial, pruun juuksevärvus, pruunid silmad, tedretähnid Retsesiivne tunnus- blond,punapäisus, sinised silmad, ühtlane pigmentats,lühinägevus, kurtus Intermediaarsus- vahepealsed tunnused(pole dominantsust) Polüalleelsus- fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb mitu alleeli
A a (sugurakud) F1 Aa (heterosügoot) 3 Mendeli esimene seadus(ühtlikuse seadus) homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübiliselt ühtne. Aa X Aa (heterosügoodid) AA, Aa, Aa, aa (F1) Mendeli teine e. lahknemisseadus heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilises suhtes 2:1 Erandid : 1. Intermediaarsus e. tunnuste vahepealne avaldumine (jalapa imelill) P Punased kroonlehed X Valged kroonlehed F1 Roosad kroonlehed P Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed
Kliinilises praktikas ei ole DNA kiibid bakterite/viiruste diagnostikas erilist kasutust leidnud (liiga keeruline, ebakindel). Affymetrix, Qiagen , Nanochip (16S rDNA) pakuvad erinevaid mikrokiipidel põhinevaid lahendusi mikroobide testimiseks 25. Mendeli seadused Mendeli I seadus ehk ühetaolisuse seadus- Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus ehk lahknemisseadus- Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus- Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 26. Morgani seadused Aheldusreegel- ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ja
6. AH vahele sünteesitakse peptiidside. 7. AH vabaneb initsiaator tRNA st ja see väljub ribosoomist. 8. tRNA, mis jäi ribosoomi, nihkub edasi ja siseneb uus tRNA, mille otsas olev AH ühendatakse teistega. 9. Protsess kestab kuni jõutakse stoppkoodonini. 10. Stoppkoodoniga ühineb ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: tRNA, mRNA ja valgu, mis selles protsessis sünteesiti. Mis on antikoodon? MENDELI ÜHETAOLISUSE SEADUS JA LAHKNEMISSEADUS LK 149-152 Mõisted: Hübriid- erinevate tunnustega organismide järeltulija. Genotüüp ühe isendi geenide kogum. Alleel ühe geeni erivorm Fenotüüp ühe isendi feenide (tunnuste) kogum. Homosügoot isend, kellel on mõlemas kromosoomis ühesugused alleelid (nt AA, aa, AA bb) Heterosügoot - isend, kellel on mõlemas kromosoomis geeni erinevad alleelid (nt Aa, AA Bb, AABb). Monohübriidne ristamine on niisugune ristamine, kus
annaabi.ee 
