Elu päritolu Elutekke 3 põhiseisukohta · On toimunud pidev elu loomine · Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt ehk kosmosest · Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsiooni vormid · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsiaalne evolutsioon 1.Keemiline evolutsioon Orgaaniliste ühendite teke 2. Füüsikaline evolutsioon Aatomite ja molekulide teke 3.Bioloogiline evolutsioon Elu areng alates esimestest elusolestest 4.Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi · Vulkaanipursked olid pidevalt ja tavalised · Maal puudus mullakiht e. kinnituda poleks olnud kusagile. Millest oleks pidanud muld tekkima · Suur osa oli kaetud soojade meredega. Sellele on aga hakatud praegu vastu vaidlema · Õhu asemel olid; N2 ,CO2,SO2,H2,NH2,CH4 · Atmos...
arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate organismide sugulusest ja ühisest päritolust. Ka ahvenal, sisalikul, tuvil ja inimesel on midagi ühist, mille nad on pärinud selgroogsete loomade varasematelt eellastelt. LK.61 1.Mida tõestas Louis Pasteur? Louis Pasteur tõestas 1860. aastatel eksperimentaalselt, et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest. Nii tekkis arusaam, et kõik elus pärineb elusast. 2.Millistel eeldustel põhineb elutekke probleemi teaduslik püstitus? Arvati, et elu võis tekkida tänapäevastest erinevatel tingimustel, keemiliste protsesside tagajärjel. 3.Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 1.etapp- bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmastikalused, monosahhariidid, nukleotiidid). 2.etapp- bioloogiliste polümeeride teke (polünukleotiidid, polüpeptiidid). 3.etapp- polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks.
kloroplastid.) Milline oli Maa algne atmosfäär ja millised pidid olema esimesed elusorganismid, et ellu jääda? Atmosfäär: vesinik H2, lämmastik N2, ammoniaak NH3, vesiniktsüaniid HCN, metaan CH4, süsinikmonooksiid CO, süsinikdioksiid CO2, vesiniksulfiid H2S, veeaur H2O. Organismid: ainuraksed, kahepaiksed. Miks ei ole elu isetärkamine Maal praegu võimalik? Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsitluse ees? See ei ole kunagi võimalik olnud. Ka alguses oli olemas juba midagi, millest hakkas elu arenema. Et elu tärkaks, peab seda mõjutama miski muutuma või tekkima. Tingimused, mis olid 3 mljr. aastat tagasi on nüüdseks kadunud. Praegu on juba väga palju erinevaid looma-, taime. Jms. liike olemas. Selleks, et tekiks uus liik, peab eelnevalt olemas olev liik arenema, kuna kõik ,,isetekkivad" liigid vms. on juba välja arenenud
tähtsusetu jäänukmoodustis. OLELUSVÕITLUS- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus ükoloogilistest teguritest (nt: sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimine, toidu hankimine, toimetulek tempertuuri- ja kiskjatega). PSEUDOGEEN- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. RIBOSÜÜM- katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA- molekul. RNA-MAAILM- elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA- molekulid, ribosüümid. ADAPTATSIOON- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. ASUTAJAEFEKT- ehk rajajaefekt on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. BIOLOOGILINE ISOLATSIOON- ehk ristumisbarjäär on mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad
Maa esmane atmosfäär sisaldas ........................ Vesinikku, lämmastikku, ammoniaaki jt, kuid mitte hapnikku Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale sattuda Meteoriitidega ......... Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis pea 500 miljonit aastat tagasi .................. Esimesed maismaaloomad olid ...................... Lülijalgsed ......... moodustumine on elutekke esimane aste. RNA Palentoloogia on teadus, mis uurib Fossiile ............................ Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal ...... 1859 Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks Looduslik valik teguriks ........... Esimesed elusolendid ilmusid maale ........ 4 miljardit aastat tagasi Esimesed maismaataimed olid .......... vetikad Linnud põlvnevad .......
Aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotusest keskmine, eooni ja ajastu vahel. Ajastu-geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Arhead-Ürgbakter Bioloogiline evulutsioon- elu ajalooline areng Maal algas keemilise evulutsiooni tulemusena. Eoon- geokronoloogilise skaala suurjaotustest pikim. Eukarüoodid-päristuumsed-organismid kelle rakud on päristuumset tüüpi (geneetiline inf tuumas) Evulutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mis muutub järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerulisemaks Evulutsiooniteooria- teooria mis annab teadusliku põhjuse bioloogilise evulutsiooni toimumisele. Feneetiline-fuck that fossiil- kivistis- organismi kivistunud jäänus või jäljend. Füüsikaline evulutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega Fülogenees- liigi evulutsiooniline arengukäik geokronoloogia- geoloogiline ajaarvamine kambriumiplahvatus- väljend antud ajastus toimunud hulkraksete loomade ehitu...
5.Mis on fossiilid ja kuidas nad tekivad? 6.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? 7.Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? 8.Kuidas aitab pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine evolutsiooni uurimist? 9.Milliseid tõendeid liikide muutlikkuse kohta annab aretus? 10.Mida tõestas Louis Pasteur? 11.Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 12.Milles seisneb RNA-maailma hüpotees? 13.Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsituse ees? 14.Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest perioodist? 15.Millised ja kui vanad on vanimad hulkraksete loomade kivistised? 16.Mida tähendab ,,Kambriumi plahvatus"? 17.Millal asutasid organismid maismaa? 18.Millised looma ja taimerühmad olid iseloomulikud Keskaegkonnale? 19.Millised tingimused võimaldasid elu teket Maal? 20.Miks ei ole elu tärkamine Maal praegu võimalik? 21
hankimises, konkurentsis toimetulek jne. Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede ja loomade jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid. Pseudogeen- genoomi DNA nukleodiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuudivea tõttu ei avaldu. Ribosüüm- katalüütilise e. ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul. RNA-maailm- elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjaks olid isereprodutseerunud RNA-molekulid, ribosüümid.
Palentoloogia-teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastataud kivististe ehk fossiilide kaudu. Pseudogeen- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eikarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid psedogeene, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad. Ribosüüm-katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivusega RNA-molekul. RNA-maailm- elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjadeks olid iseprodutseeruvad RNA- molekulid, ribosüümid.
Maad pommitanud meteoriidisadu võis tuua vajalikke aminohappeid. Elu hällid · Soe lomp(Rannavööndi veekogud 80°-100° · Kuum katlake(kuumaveeallikad ookeanis, 150°-250°) · Jääkamber (Jääväljadel on nukleotiidid püsivad Ribosüümne ENA valklipiidne membraanRNA-DNA Elu põhiomaduseks on autoreproduktsioon s.o. endasarnase taastekitamine. Probleemid elutekke nüüdisaegsete käsitluste ees: (8. Küsimus lk 61) 1) Seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas katsesüteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi. 2) Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Elu areng Maal Elu teke algas 4 miljardit aastat tagasi Biomolekulid ~3,5 miljardit grafiiditerad ja stomatoliidid elu jäljendid.
· kudede ja elundkondade ehitust inimesel; · inimese põhilisi elutalitlusi ja nende neuraalset ja humoraalset regulatsiooni; · inimese kõrgema närvitegevuse iseärasusi; · inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanisme; · organismidevahelisi suhteid ja seoseid keskkonnaga; · ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ja neis valitsevaid suhteid; · keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme; · inimese mõju keskkonnale ja säästva arengu põhimõtteid; · elutekke hüpoteese ja bioevolutsiooni seaduspärasusi; · liigitekke geneetilisi aluseid; · Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti; · looduses esinevaid mikro- ja makroevolutsioonilisi protsesse · inimese evolutsiooni põhiseisukohti.
Elutekke 3 põhiseisukohta:On toimunud elu algne loomine,Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehdadelt,Elu on tekkis elutu aine arengu tulemusena. Füüsikaline evolutsioon:Elementaarosakesteks tekkisid aatomid.U 5 miljardit at tagasi tekkis Päike ja 4,5 at tagasi Maa.Keemiline evolutsioonLihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid).Bioloogiline evolutsioonDarwini teooria:Elu ajalooline areng planeet Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu.Sotsiaalne evolutsioonInimühiskonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.Bioloogiline evolutsoon:.4 miljardit 3,5 miljardit aastat tagasi esimesed elusolendid,3.5 miljardit aastat tagasi bakterid ehk eeltuumsed.2 miljardit aastat esimesed eukarüoodid(taimed, loomad, seened).esimesed hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi.Taimede evolutsioon:Ainuraksed vetikad,Hul...
- põhiseisukohad : a) liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendatavate seaduspärasuste järgi. b) evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodusnähtust c) esitas oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooria darvinismi. - positiivsed küljed : a) lõi esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. 3. Evolutsiooni tõendid. ( tööleht ) 4. Elu päritolu. - elutekke hüpoteesid : a) kõik elus pärineb elusast. b) elu on loodud. c) elu on Maale transporditud. d) elu on tekkinud elutust ,,isetärkamise" teel. e) elu on arenenud elutust ainest, arengu tulemusena umbes 4mld-t.a.-t- tagasi. - füüsikalise evolutsiooni sündmused : a) füüsikaline evolutsioon universumis viis keemiliste
keskmine, eooni ja ajastu vahel. Evolutsiooniteooria-teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. Kunstlik valik-inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi-või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. Mandunud elund- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis RNA-maailm- elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid iseprodutseeruvad RNA-molekulid, ribosüümid. Bioloogiline evolutsioon- elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Feneetiline- Feneetilised võrdlused hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja emrüonaalset arengut. Kambriumiplahvatus- piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul toimunud hulkraksete
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerukamaks muutmine. Bioloogiline evolutsioon-elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. 4 ev.vormi- füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide, galaktikate teke ning edasine areng; keemiline- aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke; bioloogiline- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingumustega, liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks v lihtsamaks; sotsiaalne-inim...
EVOLUTSIOONIÕPETUS Kordamine kontrolltööks I MÕISTED Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon-bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kiv...
Evolutsioon Elutekke 3 põhiseisukohta: On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid: Füüsikaline ,,Suure paugu" hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid. U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa Keemiline lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust puudus hapnik, puudus osoonikiht. stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi. Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole t...
Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Dinosauruste väljasuremine oli makroevolutsiooniline protsess. -) Esimesed elusorganismid ilmusid Maale 3,7... 4 miljardit aastat tagasi. -) Esimesed imetajad ilmusid keskaegkonnas. -) Esimesed inimlased erinesid inimahvidest peamiselt suurema peaaju poolest. -) Hulkraksed organismid tekkisid aguaegkonnas. -) Lõhestav valik seiseb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. -) RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. -) Uus täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. -) Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Elu tekkele eelnes: keemline evolutsioon. -) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismidele: kahjulikud. -) Esimesed Aafrikast välja rännanud inimlased olid: püstised inimesed.
Biootilised tegurid on teistest organismidest tulenevad mõjud, mis organismi mõjutavad. Biootilised tegurd saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Biootilised tegurid on kisklus, sümbioos, parasitism, herbivooria. 3. Miller-Urey katse (mis see oli ja mida sellest järeldada võib)? Miller-Urey katse oli esimene katse, mis uuris biokeemilis elu tekkimise teooriat ka ekperimentaalselt. See katse toetab biokeemilist elutekke teooriat. 4. Biosfääri mõiste. Biosfäär- maa sfääriline kest, mis hõlmab osa atmosfäärist, hüdrosfäärist, ülemise osa litosfäärist ja pedosfäärist (mullastikust). Kõikide maal leiduvate ökosüsteemide summa. Biosfääri koostis, struktuur ja energeetiline seisund on möödunud aegade ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. 5. Bioomid. ??? 6. Ökosüsteemi mõiste, ökosüsteemi kontrollivad sisemised ja välised faktorid.
Olelusvõitlus - Organismid sõltuvad: elupaiga sobivusest, sugupartneri otsimisest, toidu hankimisest, toimetulekust konkurentidega jne... Mandunud elund - Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jääkmoodustis (pimesool, õndraluu, silmhammas) Paleontoloogia - teadus möödunud aegade organismidest, uuritakse fossiile Pseudogeen - geen mis mingi struktuurivea tõttu ei avaldu Ribosüüm - ensümaatilise aktiivsusega RNA- molekul RNA-maailm - elutekke arvatav etapp, kus eksisteerisid vaid ribosüümid Bioloogiline isolatsioon - Ökoloogiline eraldatus (must ja valge toonekurg), ajaline isolatsioon (tolknemisaeg) Geograafiline isolatsioon - Ruumiline eraldumine, ristumisbarjäär Erimaine liigiteke - protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest ja geograafilises isolatsioonis Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel
valikut, on mõne tuhande aasta jooksul aretatud mitmesuguseid tõuge ja sorte, mis mõnikord erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Heaks näiteks selliste muutuste mitmekesisusest on koeratõud. Õpik lk. 61 1. Mida tõestas Louis Pasteur? Louis Pasteur tõestas 1860. aastatel eksperimentaalselt, et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest. Nii kujunes arusaam, et kõik elus pärineb elusast. 2. Millistel eeldustel põhineb elutekke probleemi teaduslik püstitus? Arvati, et elu võis tekkida tänapäevastest erinevatel tingimustel, keemiliste protsesside tagajärjel. 3. Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 1. bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2. bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3. polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks 4. Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta?
Selleks kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid. Et geneetiline kood on enamvähem sama siis need asjaolud tõendavad Maa elu ühtset päritolu. Kuid molekulaargeneetilised võrdlused annavad ümberlükkamatuid tõendeid ka elu evulutsioonilise arengu kohta. Biogeograafilised tõenid: Üksteisele lähemal asuvad liigid on sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Elutekke 3 põhiseisukohta: On toimunud elu algne loomine. Elu alged on saabunud Maale teistelt taevakehadelt. Elu on tekkinud Maal elutu aine arengu tulmusena. Evulutsiooni vormid: 1. Füüsikaline evolutsioon- Elementaar osakestest tekkisid aatomid, umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike. Ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis Maa. 2. keemiline evolutsioon- lihtsamatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukamad orgaaniliste ühendite kompleksid
EVOLUTSIOON Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid. Teadusliku maailmavaate kohaselt jõuab oma arengu lõpuni kunagi ka päikesesüsteem ning inimene kui bioloogiline liik. See ei pruugi ilmtingimata tähendada millegi/kellegi lõppu, vaid asendumist uute süsteemide/liikidega. Eristatakse järgmisi evolutsiooni vorme: Füüsikaline (kosmiline) evolutsioon: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke, Universumi (tähede ja galaktikate) ja planeetide (Maa) teke. Belgia astronoomi G. Lemaitre´i ,,suure paugu" hüpoteesi kohaselt sai Universum algus...
Miks ei ole tänapäeval enam need reaktsioonid võimlikud? 1920 esitasid Oparin ja Halden nn ürgsupi teooria – maal valitsesid tingimuse toimunud reaktsioonides ühinesid anorgaanilised molekulid orgaanilisteks. Tänapäeval ei oleks see võimalik, kuna atmosfääris olev hapnik kagundaks orgaanilised ühendid ja piisavalt UV- kiirgust ei lange Maale 7. Mis aastal ja millise katse tegid Miller ja Urey? Mida see katse näitas ? 1953 Miller ja Urey tegid elutekke katse, kus prooviti jäljendada Maa algset keskkonda. Katse näitas, et tekkis neli erinevat aminohapet 8. Kes olid esimesed elusolendid planeedil Maa ? 9. Kuidas mõjutas algelisi elusolendeid hapniku kogunemine atmosfääri ? Hapniku kogumine : mürgiste gaaside kadumine; osoonikihi tekkimine 10. Kuidas võis tekkida eukarüootne rakk ? Eukarüootne rakk tekis, kui bakterite DNA hulk kasvas suureks ja selle umber moodustud tuumamembraan 11
aminohappe, nii maiseid kui Maal tundmatuid. Peale nende eraldati meteoriidist mitmeid suhkruid ja muid orgaanilisi aineid. Need ühendid on tekkinud abiootiliste reaktsioonide tulemusena. Maad tabas kohe pärast tekkimist tihe meteoriidisadu, mis võis selle pinda ja veekogusid rikastada mitmesuguste biomolekulide tekkeks vajalike monomeeridega. Milles seisneb RNA-maailma hüpotees? DNA-põhisele elule eelnes RNA-maailm. Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsitluse ees? Seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas kaitsesüsteemis saanud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi
Ajastud: Ordoviitsium, Siluri, Devoni, Karboni, Permi, Juura, Kriidi, Neogeeni. Tõene või väär? 1. Darvism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. 2. Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga. 3. Maa esmane atmosfäär ei sisaldanud hapnikku. 4. Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. 5. Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. 6. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 7. RNA moodustamine oli elutekke esimene aste. 8. Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest. Õige vastusevariant. 9. c) 10. b) 11. c) 12. b) 13. c) 14. c) 15. d) 16. c) Sobiv sõna lünka. 17. Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega. 18. Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga. 19. Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest olelusvõitluseks. 20. Paleontoloogilised andmed näitavad organismivormide fossiile Maa ajaloos. 21
Kõigis organismides on järjepidevuse ja spetsiifika säilitajaks DNA ja realiseerijaks valgud (vahendajaks RNA). DNA vajab replikatsiooniks ensüüme (valke) ja ensüümide süntees vajab DNA-s sisalduvad infot. Francis Crick (1968): DNA-kesksele elule eelnes RNA-keskne elu (RNA võib ise replikatsiooni teostada). Cech (1982) avastas katalüütiliste omadustega RNA ribosüüm. Probleemid elutekke nüüdisaegse käsitluste ees: 1. Elueelseid tingimusi modelleerivates katsesüsteemides pole saadud RNA ega DNA sünteesi. 2. Pole seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. 2.4 Elu areng Maal: vanimaks meteoriidid. Maakoor hakkas tarduma 4,5 mlj a tagasi. Elu enne Kambriumit: elu tekke ajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 mlj a tagasi (leitud
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
Soojus kadu toimub neljal viisil: ·Aurustumine ·Soojusjuhtivusega(soojus liigub kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. ·Konvekstioon, millega juhitakse soojus ära, kas tuuleõhuga või veevooluga. ·Soojuskiirgus. Inimene kiirgab infrapunast kiirgust(eriti peast, kätelt kaelalt). Temperatuuri hoiavad ainevahetuslikud biokeemilised protsessid. Need on vajalike kasulike ainete sünteesi ja lõhustumis reakstisoonid. 3. Hingamise ja vereringe regulatsioon elundkondades. Elutekke protsesside tagamiseks vajalik energia saadakse glükoosi oksudatsioonist, see on raku hingamisest, milleks v ajatakse happnikku. Hapnikuga varustab organismi vereringe ja kopsud, kus toimub gaasi vahetus. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. See toimub automaatselt. Hingamis keskus asub piklikus ajus, mida mõjutavad keemilised ained, piimhappe ja CO2 kui nende konsentratsioon tõuseb vere pH langeb ja annab signaali kemoretsptoritele. Hingamiskeskus korraldab töö nii, et
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
orgaanilised ained; osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale; Maal elavad organismid kasutaksid toiduks „isetekkinud“ orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. Elutekke probleemid. RNA ja DNA molekule pole suudetud sünteesida. Geneetilise koodi kujunemist pole faktiliselt põhjendatud. Labori tingimustes pole jõutud ligilähedalegi kunstlikult loodud raku tekitamisele. Võimalikud elutekke hällid.: Soe lomp. Elu aluseks olevad molekulid võisid tekkida väiksemates rannavööndi veekogudes, kus orgaaniliste molekulide kontsentreerumine viis nendevaheliste reaktsioonideni. Temperatuur 80-110. Kuum katlake. Vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumise orgaanilisteks ühenditeks püriidi pinnal. Kõrge temperatuur 150-250. Jääkamber. Elu tekkis madalal, nulli lähedasel temperatuuril Eluareng Maal
rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgu süntees. Ribosüüm - katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul. Ringeelundkond - elundkond, mis transpordib kehas aineid; süda, vere- ja lümfisooned. Ripsepiteel - epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed. Ristumisbarjäär - vt. bioloogiline isolatsioon. RNA (ribonukleiinhape) - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule. RNA-maailm - elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA-molekulid, ribosüümid. RNA-viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA. Roheline revolutsioon - saagikamate teraviljasortide ja moodsama agrotehnika ning niisutussüsteemide kasutuselevõtt eesmärgiga parandada oluliselt arengumaade toitlusolusid. Selle kandvaks osaks oli lühikõrreliste teraviljasortide (kääbusnisu, riis) aretamine ja viljelemine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
