Toimetulek stressiga Lühidalt siis stressist ja mida see endast kujutab: Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused. Stressi põhjuseks on ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organism peab kohanema. Stressiga kaasnevad mõtlemise muutused, tugevad emotsioonid nagu hirm, viha, ärevus, masendus jne, veel kaasnevad füsioloogilised reaktsioonid, näiteks higistamine, südametegevuse kiirenemine ning muutused käitumises nagu endassetõmbumine või agressiivsus. Kõik need muutused on väga negatiivsed ja seepärast on seda ka stress. Kuna maailmas on nii palju erinevaid inimesi, siis reageerivad nad ka stressiolukordadele erinevalt.
Ma näen pimedust ja kuulen vaikust On aprill, sajab lund, ent keegi ei kurda inimene on loodud kohanema muutustega. Ta on kui kameeleon keset vihmametsa: kui vaja, vaikib, kui tahab, tõmbub endasse ja ignoreerib teiste eksisteerimist kõik on suhteline ja oleneb täielikult sellest, milliseks isiklus ise oma elu kujundab. Koerad ei näe vikerkaart. Kuid vahest seisneb probleem hoopiski selles, et nad ei taju värve nii kuis meie, inimesed? Nende jaoks pole vikerkaar oluline võib-olla näevad nad midagi, mida ei näe homo sapiens. Ja koerad pole ainsad mõtteidtekitavad objektid:
A. S. Puškin „Jevgeni Onegin“ Koostajad: U. Makarova, G. esitlus Fillipova, V. Badanina, E. Dõrina, A. Fedorenkova Ajakohase ning vanaaegse (18-19 saj.) hariduse erinevused • Ajakohane haridus: Lastele õpetatakse • Vanaaegne haridus: olukordadega kohanema, Lapsed said rohkem hellitust sotsialiseerivad. Lapse elus ja hoolt ammelt, kui võtavad osa mõlemad vanematelt. Füüsilised vanemad, nad saavad aru karistused olid laialt levinud. ning rahuldavad tema Guvernöörid piitsutasid lapsi. individuaalseid eluvajadusi. Vanematele oli oluline lihvida Vanemad ei löö ja ei riidle lapse isiksust. lapsi, nad annavad andeks. Kui nad on stressis, siis korraldavad stseeni. Peategelane – Jevgeni Onegin
Järgnevalt käsitletakse marjapõõsaste istutamist. Järgnevalt õpime ära polkasammu. Alljärgnevalt kaasnema - (millega?) kaasas käima või olema, koos esinema. Troopikatsüklonitega kaasnevad paduvihmad. Õigusega kaasnevad kohustused kaasuma - (millele?) juurde tulema, liituma. Bronhiidile võivad kaasuda teised hingamisteede haigused. Uuendusele kaasusid soovimatud nähtused kohanema - kohaseks v sobivaks muutuma, harjuma. Meie keha peab olema võimeline kohanema nii kuuma kui ka külma, nii kuiva kui ka niiske ilmastikuga. Euroopa Liit peab kohanema maailmaturu konkurentsiga. Kuidas inimesed Teie kodukandis kohanesid uute oludega? kohanduma - ennast kohandama. Riigikogu aseesimehe hinnangul peab Euroopa kiiremini kohanduma muutustega maailmamajanduses. Valitsus peab kohanduma riigieelarve laekumiste väiksema kasvuga. Eriti hästi on suutnud tarbijate muutunud harjumustega kohanduda turismitööstus
PARONÜÜMID kohastuma (bio) evolutsiooniga kohanema Abonent tellija, abonoment tellimus Käsitama mõistma, aru saama, rakendama käsitlema arutama Arv hulk, käsitsema kätega tegema arvukus paljusus, rohkus Maks kohustuslik riigile laekuv raha Arvutama peast, paberil arvutama, makse millegi eest makstav summa
hüvitus- heakstegemine isik- üksik inimene isiksus- inimese individuaalne olemus juhus- ettearvamatu olukord v sündmus juht (juhu), juhtum- üksiksündmus järel- kellegi v millegi taga järele- kellegi taha järgi- millegi põhjal keelama- mitte lubama keelustama- ära keelama, keelu alla panema kestus- aegpikkus kestvus- vastupidavus kirjeldama- kellestki v millestki ülevaadet andma kirjendama- sissekandeid tegema kohanema- sobivaks muutuma, harjuma kohastuma- evolutsiooniliselt kohanema kompetents- võimkond, võimupiirid kompetentsus- pädevus, asjatundlikkus käsitlema- analüüsima, arutlema käsitsema- käte abil kasutama käsitama- arusaama, mõistma kätlema- tervitama maks- organ makse- rahaline ülekanne omandama- midagi oma valdusse võtma omastama- omaks tegema omistama- midagi kellegi omaks pidama osutama- näitama, viitama osundama- tsiteerima pealis- pealmine osa pealdis- peale kirjutatud või trükitud tekst päis- algusosa
Öeldis Öeldis ehk tegusõna on aluses kõige tähtsam. Öeldis võib koosneda ühest sõnast ( udutab ,- sajab) Võib koosneda mitmest sõnast, mis ei pea kõrvuti olema. Näiteks: · Ma olen sellest mõelnud. · Kirjutasin teksti ümber. Tegusõna- öeldis on lauses tavaliselt teisel kohal: Ema koob sokki! Mis millega käib! · Baseeruma, rajanema millel? Usaldusel · Hooples millega ? iluga · Kohanema millega ? kuumusega · Peegeldama mida? Pilti · Rõhutama mida? Tähtsust · Sarnanema kellega ? isaga · Tuginema millele? Faktidele Alus: Alus väljendab tegijat, olijat, vastast. Küsimusele kes? mis ? Näiteks: Kass limpsis piima A (alus) Ö (öeldis) Müüdi paate Ö alus puudub! Metsas kasvas seeni Ö (öeldis) A( alus)
Laps saab õpetajalt enda esmased teadmised ja kujuneb suuresti õpetaja käe all. Õpetaja ongi nagu raamat, mis avaneb vajamineva koha pealt olukorras, kus seda kõige enam vaja. Ühest küljest aabits just seepärast, et aabits on täis algteadmisi, teisalt aga on õpetaja natukene ka teatmeteos- vastab laste mitmekülgsetele küsimustele. Veel on ta ka nagu nipiraamat, peab mõtlema uusi asju, mida lastega teha ja kohanema vastavalt olukorrale, kasutama nippe ja olema kaval lastega tegelemisel. Õpetajad on erinevad ning ka raamatuid on väga palju erinevaid. 3. Õpetaja ja laps on omavahel seotud otseselt, õpetaja annab lapsele teadmisi ning õpetab ja arendab last, samuti nagu raamatud arendavad ja õpetavad kõiki, kes neid loevad. Keskkond areneb läbi selle, kui lapsed saavad hea alushariduse ning kasvavad haritud inimesteks. Nad õpivad ,,raamatu" abil ja arenevad seeläbi.
Kuidas inimesed Teie kodukandis kohanesid uute oludega? kohandama- kohaseks tegema. Tootmist kohandati turu nõuetega. Kohandasin oma ettekannet vastavalt kuulajaskonnale. Kohandas oma teosed keskmise lugeja maitsele. Kauplemiseks kohandatud hoone kohaldama- kohakuti paigutama; (juriidikas) õigusakti konkreetsel juhul rakendama. Haava servad kohaldati. Kolmandat paragrahvi ei saa selles asjas kohaldada kohastuma- (bioloogias) loodusliku valiku toimel evolutsiooniliselt kohanema (organismide rühma kohta). Viljapuud on kohastunud talvituma madalas temperatuuris. Osa ürgsetest putuktoidulistest kohastus õhueluga. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga, kus ta elas, ja kujunesid välja kolm põhigruppi – negriidid, mongoliidid ja europiidid Ta ei suutnud uue olukorraga kohaneda. Jääkaru on hästi kohastunud arktika tingimustega. Tootmine tuleb kohandada turu nõuetega. Piirangute suhtes kohaldati seaduse § 26. Veoauto kohandati inimeste veoks.
analoogiline millega? Analoogiline saavutustega analoogne millega? Analoogne süsteem aru saama millest? Tekstist aru saama arusaamatused mille pärast? Arusaamatused hinnete pärast arvestama mida?millega? Arvestage vastustega baseeruma millel? Liana teadmised baseeruvad õpitul hirm/ hirmu tundma mille ees? Mul on hirm läbikukkumise ees huvi tundma mille vastu? Ma tunnen huvi töö vastu huvituma millest? Indrek huvitus uuest treeningust imestama mille üle? Ta imestas laulu üle kaasnema millega? Kaasneb uue tööga kohanema millega? Ta kohaneb tingimustega kuritarvitama mida? Ta kuritarvitas usaldust lähedane millele? Lähedane nendele la...
according to- vastavalt accuse of- süüdistama adapt to- kohanduma adjust to- kohanema angry about- vihane olema (asjad) angry at- wihane olema (sõnad) angry with- vihane olema (inimesed) arrive inat- saabuma at the end of (week)- (nädala) lõppus be ashamed of- häbi olema be bored with- igav olema be different from- kellestkist erinema be fond of- armastama, armunud olema be good at- hea milleskis olema be in a harry- kiirustama be satisfied with- rahul olema be similar to- olema sarnane kellegagi be under arrest- olema aresti all belong to- kuuluma blame on- süüdistama
· Tore, et poisid leidsid lõpuks endale päris kodu, kus neil oli võimalik alustada uue eluga. Kas loo, raamatu lõpp oli etteaimatav? · Kuna nende poiste lugu on saanud raamatuks võis aimata, et kõik lõppeb siiski hästi. Ma arvan, et teiste sellise saatusega laste lood raamatuni ei jõua ja neid isegi ei märgata. Mis moel muutusid loo käigus tegelased? · Alguses kui poisid tänavale sattusid, olid nad sunnitud kohanema kõige halvaga, mida tänavaelu pakkus, nad õppisid kerjama, valetama, suitsetama, liimi nuusutama jne. ning pidasid seda kõike normaalseks. · Kasuperre jõudnutena tuli neil kohaneda teistsuguste reeglitega ja minna kooli ning harjuda tavaeluga. Uues elus tuli neil kõik vanad ja halvad harjumused maha jätta. Mida sa õppisid tegelaste käitumisest või mõtetest? · Õppisin, et alkoholism muudab inimesed jõhkraks ja hoolimatuks. · Kunagi ei tohi alla anda.
Näidendi peategelase nimi on Ben, kes oli tavaline nooruk ja proovis leida oma õnne. Benil läks Leedus hästi, ta oli politseiametnik, kes oli infiltreerunud kohalikku maffiasse. Benil kästi välja uurida, kes olid seotud tolle aja maffiaga ja need likvideerida. Jõudes Inglismaale, sai Ben teada, et maffia oli saatnud tema ja ta sõbra Vandaali Londonisse surema. Olles kodutu Londonis, sai Ben ühelt Inglismaa kodanikult peksa. Kui Ben hakkab kohanema, olles paar korda muutnud kõike, elustiili ja isegi nime, näeb ta lehes teda peksnud mehe pilti. Selgub, et mees oli enda meelest peksnud poolakat, kes sõitis tema silme all surnuks tema poja... Tegemist oli huvitava ja meeldejääva lavastusega. Vaadates etendust, tundus toimunu mulle niivõrd reaalne, nagu oleks ise sündmuste keskpunktis olnud. Etenduse teema puudutab, sest on aktuaalne ka tänases Eestis.
Kui linnades hakati rajama üha enam tööstusettevõtteid, hakkas linnadesse kogunema ka hulga rohkem inimesi. Kujunema hakkas linnaühiskond. See mõjutas aga inimeste elu tugevalt. Vähenes pere, kiriku ja tavade roll, seda eriti noorte seas. Levima hakkas alkoholism ja prostitutsioon, samas aga ka paremad kooliolud ja arstiabi. Seega mõjutas tööstuspööre minu arvates inimeste igapäevaelu tugevasti, sest muutusid senised tavad ja kombed, inimesed pidid kohanema sootuks uute eluviisidega. Tööolud muutusid, maalt koliti linna. Kõik see põhjustas inimeste seas kindlasti suurt segadust. Aga ma arvan ka, et inimene harjub kõigega.
Robert Rivik Liikluse mõju ümbritsevale keskkonnale 04.02.10 Me saame reisida ja tegeleda kaubavahetusega tänu liiklusele, see on meile kasuks, kuid kas see on hea ka keskkonnale? Selleks, et liiklus saaks toimida on vaja energiat, selle energia saame mootoritest. On olemas mitmeid mootoriliike, inimene kasutab nendest tema jaoks kõige sobivamat, kütusemootorit, mis on keskkonnale kõige kahjulikum. Mootori töötamiseks on vaja ressursse, mida saadakse maa seest ja mis on taastumatud loodusvarad. Inimesed kasutavad neid ressursse võimalikult odavatel viisidel, säästes sellega palju raha, kuid kahjustades omaenda elupaika, pannes loodusressursid looduse enda vastu tööle. Väga palju liigeldakse sellepärast, et inimesed pole piisavalt leidlikud ja ei kasuta loodusressursse õigesti. Näiteks tuuakse Eestisse sisse...
ajalehed, raadio, ajakirjad, televisioon ja paljud muud infokanalid. Nüüdisaja noorte suhted meediaga on aga hoopis teistsugused kui kunagi varem. Kas noorema põlvkonna harjumused võivad ohustada meediaväljaandeid? Arutelu on olnud selle üle, et kas noorte meediaharjumused võivad mõjuda halvasti nende tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest kõik asjad ja olukorrad pidevalt uuenenevad ja inimesed peavad harjuma ja kohanema nendega. Tõesti võib juhtuda nii, et raadiot enam ei kuulata, aga ega selle tõttu ei jää vajalik informatsioon kätte saamata. Mulle tundub, et üha enam koguvad kuulsust internetiajalehed ja uudiste portaalid, mida saab tasuta lugeda, näiteks Postimees, Õhtuleht, Delfi ja paljud teised. Paarikümne aasta eest oli kindlasti kõige olulisem ja populaarsem meediakanal raadio. Kindlasti loeti siis ka rohkem ajalehti, aga televisioon oli vähem arenenud. Tol ajal ei olnud
Siiamaani on mul probleemiks tulevikuplaanid ehk ma ei tea, millega ma tulevikus tegeleda tahaksin. See tähendab, et välismaal olles võin veel enda jaoks aega leida, et tõeline kutsumus avastada. Välismaal õppimine arendab silmaringi ning võib pakkuda võimalusi, mida Eestis ei pruugi olemas olla. Kunagi ei tea, mis elu toob ja see kehtib ka välismaal õppimise kohta. Uus ja võõras keskkond võib välismaal olla hirmutav, aga see-eest põnev. Seal olles saab õppida kohanema ja hakkama saama erinevate olukordadega, avastada oma tugevaid külgi ning vastu võtta põnevaid väljakutseid. Uutes oludes proovilepaneku läbi võin ma leida endas uued küljed ning rohkem ennast tundma õppida, mille läbi ma muutun ka mentaalselt tugevamaks. Need võivad minu tulevast elu suurel määral muuta. Ma tunnen, et mul on vaja vaimset äratust, praegune elu on muutunud üsna üksluiseks ja rutiinseks ning välismaine kogemus võib osutuda üheks võimalikuks teeks selle muutmisel
Edendama: (edasi arendama) Majandust edendama Etendama (esitama) Seda balletti on etendatud juba 60 korda. Eestindama: (eesti keelde tõlkima) Ta on eestindanud mitu hispaaniakeelset teost. Efektne:(muljet avaldav) Efetkne vaatemäng, Efektiivne: (mõjuv, tulemusi andev) Ravim osutus väga efektiiivseks. Enamik: (suurem osa) Enamik inimesi armastab piima. Enamus: (arvuline ülekaal) Riigikogus sain reformierakond enamus häältest. Enne: (varem) Pole enne sellist asja näinud. Ennem: (eelistus) Ennem elu kui surm. Ennetama(ära hoidma) Üritasime ennetada grippi haigestumist. Ennistama: (endisesse seisukorda seadma) Niguliste kirikut ennistati mitu nädalat. Erakordne:(eriline, harukordne) Meile avanes erakordne vaade. Erakorraline:(spetsiaalselt toimuv) Nõukogu errakorraline istung. Eristama:(vahet tegema) Püüan eristada värve. Eritlema: (uurima)Eritleb lahuse omadusi Eritama: (midagi endast välja eraldama) Puu eritab vaiku. J...
ebameeldivatele inimestele. Samastumine – Ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. Empaatia – Ehk kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 2) Grupiga liitumise kolm etappi. Inklusiooni periood – Ajaline periood, kui uus isik grupis peab kohanema ning grupp peab kohanema isikuga. Kuu aja pärast peaks olema mõlemad pooled kohanenud. Esimene äärmus – Ülereageeriv , kui inimesel on keeruline kohaneda või on eelnevad negatiivsed kogemused, siis reageerib käitumisega üle. Hoiab koguaeg tähelepanu endal. Teine äärmus – Endasse tõmbunud, kes tegutseb üksinda ning hoiab grupist eemale. Sellise äärmusliku käitumise aluseks on isiksuse tüüp.
Lauseliikmed ÖELDIS Kõige tähtsam lauseliige ehk lause tuum on öeldis. Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti? jne. NÄITEKS: Me kuulame muusikat. Nad kõnnivad kitsal sillal. Öeldis võib koosneda ühest (nt: luuletab, näeb) või mitmest sõnast (nt: näib mõistvat, üles tõusma), mis ei pea lauses kõrvuti paiknema. NÄITEKS: Ta on mulle seda kaks korda meelde tuletanud. Öeldiseks võib olla · tegusõna liht- ja liitaeg, eitav kõne: kõnnib, luuletame, on õppinud, oli alahinnanud, pole näinud, ära ütle; · ühendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja määrsõnast: kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi; · väljendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja käändsõnast: murrame pead, õpin pähe, lasti jalga; · tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend: võid kasutada, ...
Atmosfääri aga aina suurenev süsihappegaasi hulk hakkab mõjutama meie kliimat ning toob kaasa suuri muutuseid. Näiteks üha sagedamini on hakanud esinema meil ekstreemsed ilmastikuolud. Hiljaaegu olnud 2018. aasta rekordiliselt kuum suvi mõjutas nii inimeste tervist, põllumajandust kui ka inimeste toidulauda. Suvepealinn Pärnu on aga nimelt juba mitmeid aastaid kogenud erinevaid üleujutusi ja torme, mida kohalikud oma lapsepõlvest ei mäleta. Kui inimesed on võimelised kohanema eluks pea kõikjal, luues selleks endale sobivad tingimused, siis taimedel ja loomadel on see keerulisem. Näiteks tänavu aasta erakorraliselt lumevaene talv on ohuks viigerhüljeste poegadele, kellest suur osa ellu kahjuks ei jää. Mitmel pool on inimesed näinud oma aedades õitsemas ka kevadlilli. Seega nagu näha, siis kliimamuutus mõjutab igat biosfääri ja kuigi inimesi mõjutab see hiljem, kui muud elusloodust, siis ilma looduseta ei püsi ka meie siin planeedil kuigi kaua.
Ja seda isegi siis, kui leiab aset mõningane ristumine (=inbriiding) võib lokaalselt eelistatumate genotüüpide nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Eeldades, et geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad kaasnevad spetsialiseerunud rassid. Lokaalselt spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamus oma elust on sessiilsed (=kinnitunud). Ja nemad peavad kohanema kõigi nende muutustega, mis keskkonnas toimub. Liikuvad ja liikumatud organismid kohanevad keskkonnaga erineval viisil. Loodete vahepeal olev taimestik peab oskama elama mitu tundi vee keskkonnas ja ka kuivas. (tõusu ja mõõna vahel.) Liikuvad, nt kalad saavad põgeneda, kui miski ei sobi. Mobiilsus on niisugune omadus, mis annab organismile võimaluse keskkonna enda jaoks sobivaks teha. Kuid liikumatud organismid peavad ennast ise keskkonda sobitama.
Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti mobiliseerida organismi jõuvarud. Närvipingest iga hinna eest hoiduda püüdes kärbime tahtmatult oma võimalusi majanduslikku heaolu parandada, uusi teadmisi omandada, maailmas ringi reisida, karjääri teha, loomupärased anded ja võimed mängu panna ning täisverelist elu elada. Stressi ei anna intensiivse töö, vilka seltskondliku elu või isegi igapäevase pereelu raames kuidagi täiesti vältida, jääb üle vaid sellega kohanema õppida. See aitab elus enam suuta ja samas end ka mõnusamini tunda. Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nendes vahetegemine pole tegelikus elus
Sinivaal on maailma suurim loom. Ta toitub planktonist. Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid. Keskkond: Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Kõik mereimetajad pärinevad maismaaimetajatest. Ka sinivaal. Arvatavasti meelitas miljoneid aastaid tagasi vette need loomad toidurohkus. See sundis neid kohanema uute elutingimustega. Vaalalised saavad meres vabalt ringi liikuda. Nad esinevad kõigis ookeanides, kuid kõige rohkem esineb neid Arktika ja Antarktika lähistel. Seal on vaalade jaoks palju planktonit. Kui planktonit ei ole palju, elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes rühmades. Tavaliselt on rühmas 2-4 isendit. Suurematesse paaridesse lähevad nad toidujahil või paljunemisel. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes
rubla kursi kiire languse pärast. Samuti on probleeme tooraine ja materjalide hankimisel Ukrainast ja selle transiidil läbi Venemaa,“ lisas Josing. Venemaa impordikeelu mõju Eestile ulatub 2013. aasta andmetel 75 miljoni euroni, kaudne mõju 150 miljoni euroni. „Konflikti pikaajalised ja kaudsed mõjud on kindlasti suuremad kui lühiajalised ja otsesed mõjud. Eesti ettevõtjad ei tohi jääda lootma Venemaa turu taastumisele, vaid peavad kohanema muutunud olukorraga ja leidma oma toodetele ja teenustele uued turud,“ kommenteeris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi valdkonna juht Meelis Kitsing. Tarbijate kindlustunne kolmandas kvartalis langes ja seda eelkõige Eesti majandusarengu väljavaadete halvenemise tõttu. Suurema osa perede arvates on nende majanduslik olukord sama mis aasta tagasi. Pea pooled pered kulutavad sama palju kui teenivad,
"Inimese elu on lõpetamata jääv kool" Inimene õpib sünnist surmani. Iga hetk inimese elus on uus kogemus. Õppida võib erinevatel viisidel: olgu siis kogemuse, kooli või kordamise kaudu. Laps hakkab sünnist alates omandama mitmesuguseid kogemusi. Imik hakkab mõne kuu pärast teadma, kes on tema ema, kuidas küsida süüa või isegi näidata välja enda pahameelt. Võib öelda, et kõige kiirema arengu. Läbibki inimene lapseeas, sest siis peab kohanema väga erinevate elutingimustega. Vanematel on sel perioodil noore inimese arengus vga suur roll. Kui vanemad ja targemad inimesed aitavad kaasa ning julgustavad, siis on õppimine palju lihtsam kui omapäi. Edaspidi hakkab laps omandama uusi kogemusi suheldes teiste inimestega väljaspool oma perekonda. Näiteks lasteaias saab suhtluskogemusi teiste lastega ja algteadmisi teda ümbritsevast kekskonnast nagu pood, linn, loomaaed, tänavaliiklus, mänguväljakud ...
Suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks erimaine liigiteke. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Eraldatud populatsioon ehk isolaat - loomad on rändanud konkurentsi tõttu väljapoole levila piire. Kui lähtepopulatsioon on väike, siis on tema geneetiline struktuur kohe alguses teistsugune ja vaesem juba ainuüksi geneetilise triivi tõttu. Uutesse tingimustesse sattunud populatsiooni isendid peavad olema võimelised kohanema uute tingimustega ja paljunema. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Paljudel juhtudel võivad ühest lähteliigist eristunud vormid levilate laienemise või geograafilis-ökoloogiliste olude muutumise tagajärjel taas kohtuda ja nende levilad võivad osaliselt kattuda. Alamliikide tasemele eristunud populatsioonid ristuvad kokkupuutealal edukalt ja sulanduvad aja jooksul kokku
Interneti vastu või poolt Internetti kasutatakse tänapäeval väga laialdaselt. Seda kasutatakse igatmoodi, enamus ametlikke toiminguid toimub ka interneti vahendusel. Sellega seoses ei saagi seda vältida vaid sellega peab kohanema ja seda ka kasutama õppima.Noored on sellega kõik kohanenud, kuid siiski paljudel vanematel inimestel on sellega raskusi veel. Kas interneti vastu üldse saab tänapäeval olla ? Tundub, et selleta enam ei osata elada. ' Internett on meie kõigi igapäeva elu üks suur osa ja see suureneb iga päevaga. Nagu näiteks inimesed kasutavad ühe enam suhtlusvõrgustikke ja erinevaid interneti põhilisi teenuseid. 1990nda lõpus sündinud lapsed on kasvanud ülesse juba arvuti seltsis . Väikesed lapsed teavad praegu juba kuidas teha lahti internetis lehekülg ja sealt siis, kas vaadata videosid või mängida mänge. Veetes nii noorelt juba aega internetis, on ilmselge, et neil on tulevikus silmadega prob...
Ilma raha ja võimuta ei suuda keegi end maksma panna. Inimene kannatab silmakirjalikkuse all mingil määral terve oma elu. Ühiskonna kriitilisust hakkab inimene tundma eelkõige teismeliseeas, kus maailm tundub kohutavalt ebaõiglane. Murdeiga on raske aeg, kuna tuleb hakata enda tegude eest vastutama ja sirguma täiskasvanuks. Paljudele noortele toob see hirmu ja masendust, kuna suureks saamine on täiesti võõras kogemus. Inimene peab uute rollidega kohanema ja mõnele võib see tunduda raskena. Paljud noored tunnevad, et iga sõna, mis neile öeldakse on silmakirjalik ja halvustav. See paneb nad ühiskonnast võõranduma. Nooruk muutub abituks ja jõuetuks. J.D.Salingeri romaanis "Kuristik rukkis" on peategelase Holden just sellises olukorras. Ta on äsja koolist välja visatud ning tunneb, et maailm tema ümber on võlts. Tema leiab enda olukorra lahenduseks põgenemise. Üldiselt tulevad küll noored
Neil on erinevad kombed ja oma rahvamuusika. Kõik see kokku moodustabki kultuuri. Inimesed on alti uue elupaiga otsinguil ringi rännanud. Tänapäeval elab paljudes maades mitmesuguseid rahvaid. Kultuurid segunevad, kui uusasukad toovad vanalt kodumaalt kaasa oma kombed ja võtavad omaks uue maa kultuuri. Ohustatud rahvad Kui inimesed asuvad elama uuele maale võivad nad häirida sealsete põliselanike elu. Kohalikud võivad kaotada maa millelt nad on elatist saanud ning on sunnitud kohanema uusasukate kultuuriga. Eskimod, Põhja- ja Lõuna-Ameerika indiaanlased ning Austraalia aborigeenid on seepärast kannatanud.
Installed Installation Install Invented Invention Invent Producted Production Product Received- vastu Receiver- vastu võtja Receive- vastu võetud võtma Solved- lahendatud Solution- lahendus Solve- lahendama Charitable- Charity- heategevus heategevuslik Adaptable- Adaptor- kohaneja Adapt- kohanema kohanemisvõimeline Adaptation Changeable- muutlik Change- muutus Change- muutmine Destructive- hävitav Destruction- hävitus Destroy- hävitama Disastrous- Disaster- katastroof katastroofiline Explosive- Explosion- plahvatus Explode- plahvatuslik plahvatama Extinct- väljasurnud Extinction- välja suremine
armumine, nad on hellatundelised ja ärrituva kiiresti · Noorukiiga- kestab 21-22 eluaastani, jätkub kehaline areng, organism on nii vaimselt kui ka kehaliselt välja kujunenud, arenetakse täiskasvanuks. Algab iseseisva töö ja elu ajajärk · Varajane küpsusiga- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini, hakatakse looma peret, kasvatama lapsi ja kohanema tööga · Hiline küpsusiga- kuni 60. eluaastani, ollakse töös tasemel, perioodi lõpus hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taandarenema, lisaks saavad lapsed täiskasvanuks ja lahkuvad kodunt · Elatanuiga- kestab kuni 75. eluaastani, enamus võimeid nõrgenevad ja ilmnevad tüüpilisemad tervisehäired · Vanuri- ja raukusiga- kuni 90 eluaastani, raugeeas süveneb
Kemoautotroofid CO2 Redoksreaktsioonid Kemoheterotroofid Orgaanilised ained Redoksreaktsioonid Hapniku järgi: Aeroobsed organismid- kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina. Kui hapnik on eluks vältimatu tingimus- obligatoorsed aeroobid Anaeroobsed organismid- võimelised eksisteerima ilma hapnikuta. Kui üldse ei talu hapnikku- obligatoorsed anaeroobid Fakultatiivsed anaeroobid- võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid 9. Kataboolsetes reaktsioonides toimub süsiniku aatomite redutseerituse järk-järguline langus (st oksüdatsiooniastme järk-järguline suurenemine). Määrake C aatomite oksüdatsiooniaste toodud ühendites või ühendite fragmentides ja reastage need redutseerituse languse jägi: O H OH
Teine osa" A. H. Tammsaare Käisin 16. Septembril Tallinna Linnateatris vaatamas etendust ,,Tõde ja õigus. Teine osa". Etendus oli küll pikk kuid minu arvates oli see väga huvitav ja vaheajad olid hästi sätitud ja iga vaatus oli oma moodi üless ehitatud. Religioon on selle loo üks tähtsaid osasid mida Indrek lahendama ja kogema hakkab. Etendus algab sellega, et Indrek Paas tuleb härra Mauruse eestikeelsesse kooli õppima. Alguses peab Indrek kohanema tema jaoks uue eluga linnas ja kuna Indrek on harjunud, et koguaeg peab tõtt rääkima tekib tal raskusi arusaamisega keda usaldada ja keda mitte. Härra Maurus teeb Indrekule selgeks, et selles koolis on ta võrreldav jumalaga ja miski ei pääse tema silme eest ja kuna Indrek on ainus aus mees nimetab Maurus ta messiaks. Sammuti ei ole onu Maurus heal arvamusel juutidest mida ta mitmel koomilisel viisil selgeks teeb
ema asemel oleks kasvatanud. 7. aastaselt läksid kõik Sparta poisid sõjakooli. Seal pidid nad tegema ise korjatud kõrtest voodid, mis torkisid ega olnud pehmed. Neid hoiti näljas ja õpetati varastama, et nad kunagi ka kõige raskemates oludes hakkama saaks. Kes varastamisega vahele jäi, sai kõigepealt peksa varastamise eest ja siis enda õpetajalt selle eest, et ta varastamisega vahele jäi. Ma arvan, et tänu sellele olid nad võimelised väga hästi kohanema uute tingimustega ja tänu sellele saatis neid ka lahinguväljal edu. Poisse peksti seal väga palju, et nad suudaksid valu taluda. Seal olid lausa võistlused, et kes suutis kõige rohkem peksu taluda, see sai kiita. See, kes peksu ajal oigas või nutma hakkas, võis saada teiste põlualuseks. Ma arvan, et see oli ka põhjuseks, miks spartalased sõjas nii edukad olid, et nad ei teinud teist nägugi, kui nad lahingus veidi haavata said, vaid võitlesid vapralt edasi.
Sündides siia tundmatusse maailma, ei tea me veel, mis meid siin ees ootab. Inimene hakkab kasvama ja arenema, ta hakkab kohanema maailmaga, pidevalt tekivad uued arusaamad, ideed jne. Jõudes murdeikka hakkab laps kujunema ümber täiskasvanuks, toimuvad füüsilised kuid eelkõige ka psüühilised muutused. Inimene hakkab tajuma maailma olemust selgemalt, mõttemaailmas võivad toimuda 180-kraadised pöörded, tekivad täiesti uued arusaamad, probleemid, mõistatused jne. Väga suuresti mõjutab aga erinevaid indiviide ka ümbritsev keskkond. Kuid on inimesi, kellele keskkonnategurid niivõrd ei mõjugi. J. D
Kontroll – varjatu Juhtimisulatus – suur Otsustamine – delegeeritud Suhtumine Töötajad on huvitatud vastutusest, kui organisatsioon nene huve arvestab 8. Situatiivne käsitlus Keskmeks organisatsiooni struktuur Ei ole üht universaalset tõhusat süsteemi On rohkem kui üks viis eesmärgile jõudmiseks Juhid peavad kohanema situatsiooniga 9. Süsteemiteooria mõjud organisatsiooni mõistmisel Organisatsioon kui avatud ja iseorganiseeruv süsteem, mis püüdleb arengule 10. Kõrge ja lameda organisatsiooni tunnused. Kõrge- mehhanistlik (kõrge astmeline, madal hargnevus, väike juhtimisulatus) Lame- sümmeetriline (madal astmeline, suur hargnevus, suur juhtimisulatus) 11. Formaliseeritus, reeglite tähtsus
· Alleelide kombineerumine · Geenitriiv ja geenisiire · Looduslik valik 7. Koostage liigiteket kirjeldav tekst, milles näitate seoseid järgmiste mõistete ja protsesside vahel: liik, isolatsioon, looduslik valik, geneetilise materjali muutus, ristumisbarjäär Liigiteke võib alguse saada isenditerühma eraldumisega lähteliigist ja sattudes isolatsiooni. Põhjuseks näiteks maapinna kerkimine, saarte kujunemine aga ka liigi arvukuse tõus. Eraldusse sattunud organismirühm hakkab kohanema uute keskkonnatingimustega. Tänu looduslikule valikule annavad uutes tingimustes rohkem järglasi need isendid, kelle kohastumused on antud tingimustega kõige sobivamad. Kohastumuste aluseks on muutused geneetilises materjalis. Selleks, et uus liik ka püsima jääks on vajalik ka isendite arvukuse tõus, leviala laienemine ja ristumisbarjääri tekkimine. Ristumisbarjäär ehk bioloogiline isolatsioon takistab ristumist teiste liikidega. 8
annab signaali, et ma olen mürgine. Mimikri-sarnasus teise isendiga, kes on mürgine.nt kimalased ja mesilased. Liigiteke Liik on süstemaatiline organismide rühm, mis koosneb populatsioonidest ja neisse kuuluvatest isenditest. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Kui eraldunud populatsioon on väike, siis on tema geneetiline struktuur kohe alguses teistsugune ja vaesem. Uutesse tingimustesse sattunud populatsiooni isendid peavad olema võimelised kohanema uute tingimustega ja paljunema. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali kohastumuste loomiseks. Liigi püsivuse tagab: populatsiooni sisene ristumine, liikidevahelised ristandid on viljatud Ristumisbarjäärid: geograafiline isolatsioon-maastikulised tõkked, inimtekkelised, avamaastik, teed, tammid Bioloogiline isol-ajaline barjäär(õitsemisaeg) Biokeemiline tõke-erinev hormonaaltasakaal. Makroevolutsioon
milleks olid neil parimad eeldused. Infoajastu: Peamine tegevusala informatsiooni kiirem hankimine ja selle töötlemine, äriteenuste tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikoolide olulisus, kuna vajati väga hea ettevalmistusega tööjõudu. 3. Seleta rändkarjanduse ja alepõllunduse olemust: Inimesed sõltusid loodusest ja selle armust suhteliselt kõvasti. Nad pidid tihti rändama ja vastavalt oludele kohanema ja sättima oma elu. Oli küll kindlam sissetulek kui korilusega tegelevatel inimestel, aga rikastuda nende kummagagi ei õnnestunud. Tootmine ja tarbimine olid tasakaalus. 4. Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas. Korilus vihmametsade piirkonnad, üksikud saared, Okeaania. Agraarühiskond kuni tänaseni on mõned riigid põllumajanduslikud, rohkem lõunariigid nt. Brasiilia ja Aafrika riigid. Tööstusühiskond vähemarenenud põhjariigid.
saadakse valgusest, kemotroofid: energia saadakse orgaanilisest ühendist. Aeroobid vaba molekulaarse hapnikuga keskkonnas elavad organismid.Anaeroobid-vaba molekulaarse hapnikuta keskkonnas elavad organismid. Aeroobsed organismid- kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina. Kui hapnik on eluks vältimatu tingimus- obligatoorsed aeroobidAnaeroobsed organismid- võimelised eksisteerima ilma hapnikuta. Kui üldse ei talu hapnikku- obligatoorsed anaeroobid'Fakultatiivsed anaeroobid- võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid. Sidustatud reaktsioon- reaktsioon, kus ühe reaktsiooni käivitumisel käivitub ka teine reaktsioon ( ühe reaktsiooni energiaga on võimalik läbi viia ka järgmine reaktsioon).Anaeroobne glükolüüs- ensüümreaktsioonide ahel, mille käigus glükoosist tekib laktaat. Glüpkolüüs toimub tsütoplasmas.Glükolüüs lõpp-produktiks anaeroobsetes rakkudes on laktaat 2mol. 2 ATP ja 2 NADH molekuli. Fotosüntees:
ristuvad omavahel. Suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks erimaine liigiteke. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Seda võivad põhjustada mitmesugused asjaolud. On tõestatud, et enamasti algab uue liigi teke suhteliselt väikese isendirühma eraldumisest põhipopulatsiooni äärealal või väljaspool seda. Uutesse tingimustesse sattunud isendid peavad esmalt kohanema sealsete tingimustega ning paljunema. Aegamööda eristuvad selle populatsiooni tunnudsed lähteliigi omadest.Kui erinevused on piisavalt suured, võib seda populatsiooni määratleda omaette liigina. Liigiteke on küllaltki aeglane protsess. Kui eelnevast liigist tekkinud liik satub ühele levialale eelneva liigiga võivad nad taas ühte sulada või jätkata eksisteerimist erinevate liikidena. Teisel juhul on nende ristumisel sündinud hübriidid viljatud, mis väldis liikide välja suremist
Naturalism 19. saj teise poole kirjandusvool. Selle voolu tekkimine on seotud loodusteaduste arenguga. Charles Darwini evolutsiooniteooria mõjutas seda voolu. See teooria ütles, et liikide vahel toimub olevusvõitlus ja ellu jääb tugevam, aga ka kohanemisvõimelisem. Naturalistis hakkasid samuti kujutama olevusvõitlust inimeste ühiskonnas ja kujutasid seda, kuidas inimesed peavad oma oludega kohanema. Nad hakkasid kujutama pigem vaesemat ühiskonnakihti, kus seda viletsust ja võitlust on veel rohkem. Nad otsisid olukordi, kus inimesed loomastuvad ja käituvad pigem oma kirgede ja ürgsete tungide ajel, mõistus jääb neil tagaplaanile. Kujutasid sageli pahelisi inimesi ja kurjategijaid. Nende teooria oli see, et igas inimeses on peidus ürgne alge, mis siis avaldub äärmuslikes oludes, aga mõnel juba ka varem. Inimene käitub teostes
Ise mõtled ratsionaalselt, süda ei tee midagi Masendus jms tuleb peast mitte geneetikast, hormoonidest jne Ei eita geneetikat (Noam Chomsky keel ha geneetilised kaasasündinud struktuurid), aga kõike saab muuta Miller 7 +/- 2 19. Evolutsioonipsühholoogia. Charles Darwin (1809-1882): liikide teke, kohanemine ja looduslik valik. On jäädvustunud aju mehhanismides The Adapted Mind 1992, Barkow, Cosmides, Tooby Mõistus peab kogu aeg kohanema USAs kõik kogu aeg kohanevad, tõmblevad ühelt töökohalt teisele, eestlased pole pidanud ajaloos palju kohanema 20. Religiooni mõju psühholoogiale. Mõju on suhteliselt väike 21. Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust. Kui käsitlus on holistlik, kõike või paljut seletav, süstemaatiline, visuaalne, lihtne ja arusaadav, siis võib olla mitteteaduslik Wilbergi Aquali mudel: Individual, collective, exterior, interior 22
linnas jala liikuvatele inimestele. Mõlemad projektid näitavad, et suuremal või väiksemal määral on tööpuudus kinni tööotsijas. Tööd leiab, kui vaid ollakse nõus leppima väiksema palgaga ja mitte nii luksuslike töötingimustega. Iga töö on lõppude lõpuks töö, mille eest on võimalik tasu saada, ole vaid hakkaja ja haara pakkumisest kinni. Olles miljoneid aastaid elanud siin planeedil nimega Maa on kõik siin elavad liigid pidanud kohanema. Olgu selleks siis kalade võime elada vee all, lindude lennuvõime või inimese leidlikkus kasutada loodusjõudusi enda kasuks. Juba ammustest aegadest on selge, et nõrgem jääb loodusele ette ja tugevam jääb ellu. Hetkelises majandusseisus võib rakendada sama taktikat. Tuleb olla tugev ja haarata kinni võimalustest mis vähegi paistavad, tuleb kohaneda praeguse majanduskliimaga ja otsida tööd sealt, kus enne ei taibanud või ei tahtnud otsida
originaalseid mõtteid, peamiselt tugineb ta Peirce'ile ja James'ile, süstematiseerides viimaste ideed. Dewey teoreetiliseks huvikeskmeks oli inimene ja tema praktilised eluprobleemid. Pragmatism tema arvates just sellepoolest erinebki teistest filosoofiatest, et teda ei huvita mitte ,,filosoofide probleemid" vaid ,,inimlikud probleemid". Darwini teooriast võttis Dewey üle idee kõikide organismide olevusvõitlusest. Selleks, et ellu jääda, peab organism võimalikult hästi kohanema elukk'ga. Dewey arvates on see idee täielikult rakendatav ka inimühiskonna uurimisel. Ka inimese tegevus, isegi vaimne, intellektuaalne, on lõppkokkuvõttes ikka vaid katse kohandeda sotsiaalse ja loodusliku elukk'ga. ,,Intellekti funktsiooniks...pole mitte välismaailma objektide kopeerimine, vaid pigem tee otsimine, kuidas nende objektidega tulevikus võimalikult efektiivsed ja kasulikud suhted luua." Niisiis vaatleb Dewey igasugust inimaktiivsust kui katset kohaneda kk'ga
Turupakkumine näitab samuti hinnamõju. Hinnamõju suurusest räägitakse kui pakkumise hinnaelastsusest. Kui hinnamõju on suur, on pakkumine elastne, kui hinnamõju on väike, siis on pakkumine jäik. Pakkumine kaldub olema elastsem, kui ressursse saab kauba tootmisse kiiresti lülitada ja sealt eemaldada. Pakkumise hinnaelastsus sõltub ka ajast, mis hindade muutudes kulub pakkujatel tootmise suurendamiseks või vähendamiseks. Mida kauem peavad tootjad kohanema, seda elastsem on tavaliselt pakkumine. 5.peatükk Turu tasakaal ja turuhind Turgu tasakaalustav hind on selline, mille puhul on tootekogus, mida müüjad müüa soovivad, võrdne tootekogusega, mida ostjad on valmis ostma. Mis tahes muul juhtumil on tegu kas defitsiidi või ülejäägiga. Defitsiidiga on tegu siis, kui tarbijad soovivad rohkem, kui tootjad pakuvad. Ülejääk tekib siis, kui tootjad pakuvad rohkem, kui tarbijad soovivad
Ökoloogiline niss on tihedalt seotud konkurentsiga. Oma nisis leiab populatsioon kõik elus püsimiseks tarvilikud keskkonnavarud. Mida sarnasemad on eri populatsioonide keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib nende populatsioonide vahel konkurents. Sel juhul muutub mingi ühiskasutatav keskkonnavaru piiratuks ning üks liik võidakse kõrvale tõrjuda. Liikide siseselt võib tekkida ka geneetilisi muutusi, mille tagajärjel osa isenditest on võimelised kohanema senisest erinevate keskkonnatingimustega Stressiks ökosüsteemis peetakse mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori) halvenemisest tingitud organismi elutegevuse hälbeid (taimedel väljendub see näiteks bioproduktsiooni langusena). Kitsamas tähenduses on stress aga üks loomorganismi kaitsereaktsioone, mis tekib psüühilise või füüsilise ülekoormuse korral. Stress mõjutab närvisüsteemi ja füsioloogiat ning tingib käitumishälbeid (ülemäärane erutuvus, agressiivsus,
Kas biodiislil on Eestis tulevikku? Tänapäeva maailmas on suureks probleemiks muutunud energia varud ja nende kättesaadavus, paljusus jms. Tuntuima kütusena kasutatakse veel fossiilkütust kuid selle varud hakkavad lõppema ja on vaja leida alternatiive. Üheks selliseks on biodiisel. Biodiisel on diiselmootorite kütusena kasutatav rasvhapete metüülestrite segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimsetest või loomsetest õlidest ja rasvadest. Esterdamise tulemusena muutub taimeõli sarnaseks naftast toodetud diiselkütusega. Kõrvalsaadusena tekib glütserool (glütseriin). Tavaliselt kasutatakse toorainena rapsiõli ja sellest saadud estrit nimetatakse rapsimetüülestriks (RME). Rahvusvaheliselt kasutatakse biodiislikütuse tähistamiseks sageli lühendit FAME (Fatty Acid Methyl Esters). Biodiisel on alternatiiv tavadiislile või bensiinile, aga kahjuks pole see väga tuntud. Arvan, ...
SISSEJUHATUS Käesolev töö on kirjeldab maailma kõrgeimat maismaalooma. Teistest loomadest võib suurima erinevusena öelda, et tal on tavatult pikk kael. Sarnaselt inimesele on tal aga kaelalülide arv sama. Eestis Tallinna Loomaaias kaelkirjakuid pole. Küll aga võib neid näha Riia loomaaias. Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest. Nahk on kollakas, pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele). Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnib sarvedega. Vastsündinu sar...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
