Otsingule "soojushulk" leiti 724 faili

soojushulk - siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab v├Ái ├Ąra annab Isotermiline protsess- j├Ą├Ąval temperatuuril on antud gaasimassi r├Áhu ja ruumala korrutis j├Ą├Ąv suurus Isobaariline protsess- j├Ą├Ąval r├Áhul on antud gaasimassi ruumala v├Árdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isohooriline protsess- j├Ą├Ąva ruumala juures on antud gaasimassi r├Áhk v├Árdeline gaasi absoluutse temperatuuriga
2
doc

Soojushulk ja siseenergia

Miks omavad aineosakesed kineetilist energiat ja miks potentsiaalset energiat?Aineosakesed liiguvad ja on vastastikm├Ájus. Liikumise t├Áttu omavad aineosakesed kineetilist energiat, vastastikum├Áju t├Áttu potensiaalset energiat. Millest moodustub siseenergia?...

F├╝├╝sika - P├Áhikool
108 allalaadimist
1
doc

Soojushulk

Soojushulk ? Soojushulgaks nim. siseenergia hulka, mille keha saab v├Ái kaotab soojus├╝lekandel. T├Ąhis Q, ├╝hik 1J ja 1 cal 2. Milline seos on soojushulgal T muuda ja kehamassiga soojus├╝lekandel? ├ťleantav soojushulk on v├Árdeline keha T vahega. 3. Mida n├Ąitab aine erisoojus? Kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi v├Árra. T├Ąhis c, ├╝hik J* kg C 4. Keha soojendam...

F├╝├╝sika - Keskkool
45 allalaadimist
18
ppt

Soojushulk

Soojusn├Ąhtusi iseloomustavad suurused Kootaja: K├╝lli Liblik (N├Áo PK) 9. klassile 1 Kodune t├Â├Â: ├Ľpikust ptk III lugeda. Vihikust ├Áppida KUI J├äRGNEVATEL SLAIDIDEL ON M├ĽISTEID JA LAUSEID, MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA NEID VIHIKUSSE KIRJUTAMA, AGA V├ĽID. TEKSTI L├äBI KIRJUTAMINE ON ├ťKS ├ĽPPIMISE VIISE. 2 Sulamin...

F├╝├╝sika - P├Áhikool
3 allalaadimist
1
doc

Molekulaarf├╝├╝sika

H├╝potees aine atomaarsest ehitusest esines esmakordselt 5. saj. e. Kr. Vana-Kreeka filosoofide t├Â├Âdes. Aatom t├Ąhendab kreeka keeles jagamatut. Molekuliks nim. aineosakest, mis osaleb molekulaar- ehk soojusliikumises. Aatomi kohta kasutatakse ├╝ldnimetust molekul. Enamiku molekulide suurused on j├Ąrgus 10...

F├╝├╝sika - Keskkool
137 allalaadimist
2
doc

M├Áisted

abiks.pri.ee DIFRAKTSIOON lainete k├Árvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest (paindumine t├Ákete taha) ELASTSUSJ├ĽUDesineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva j├Áuga ENERGIAiseloomustab keha v├Áimet teha t├Â├Âd HOOKE┬┤I SEADUSv├Ąikestel deforml on pinge v├Árdel keha suhtel pikenemga H├Ľ├ĽRDEJ├ĽUDesine...

F├╝├╝sika - Keskkool
66 allalaadimist
4
doc

Termod├╝naamika tunnikonspekt

abiks.pri.ee IDEAALSE GAASI OLEKUV├ĽRRAND Termod├╝naamika on f├╝├╝sika osa, mis k├Ąsitleb makroskoopiliste s├╝steemide f├╝├╝sikalisi omadusi ja nende seost energia v├Áimalike muundumistega, arvetamata s├╝steemide mikroskoopilist ehitust. Isotermiline ┬ş BoyleMariotte'i seadus: j├Ą├Ąval temperatuuril kulgevas tasakaaluprots...

F├╝├╝sika - Keskkool
131 allalaadimist
18
doc

F├╝├╝sika riigieksami konspekt

M├Ľ├ĽT├ťHIKUD SI ┬ş System International, 7 p├Áhisuurust ja p├Áhi├╝hikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarf├╝├╝sika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojus├Ápetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) T├Ąiendavad ├╝hiku...

F├╝├╝sika - Keskkool
1269 allalaadimist
1
rtf

9s klass-KONTROLLT├ľ├ľ k├╝simused ja vastused

Selgita m├Áisted:siseenergia,soojushulk,soojusjuhtivus,soojuslik tasakaal 2.Soojus├╝lekande liigid(3),Selgitus. 3.Soojus├╝lekande seadusp├Ąrasused 4.Termose t├Â├ p├Áhim├Áte 5.Erisoojuse definitsioon 6.├ťlesanded,soojushulge valem,t├╝├╝pe on 4. Vastused. 1.*Siseenergia-koosneb kineetilisest ja potensiaalsest keha energiast. *Soojushulk-siseenergia hulk,mis kandub...

F├╝├╝sika - P├Áhikool
258 allalaadimist
12
doc

F├╝├╝sika kordamine 10.klass

klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS ┬ş Trajektooriks nimetatakse joont, mida m├Â├Âda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise j├Ąrgi liigitada sirgjooneliseks ja k├Áverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont t├Ámmates, auto v├Ái rong sirgel teeosal jne. Si...

F├╝├╝sika - Keskkool
1018 allalaadimist
7
doc

F├╝├╝sika kordamine 9. klass

KORDAMISK├ťSIMUSED F├ť├ťSIKA 9. klass 1. Aineehituse mudeli p├Áhiv├Ąited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikm├Áju (t├Ámbe- ja t├Áukej├Áud) Osakesed on pidevas korrap├Ąratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur s├Áltub osakeste keskmisest ki...

F├╝├╝sika - P├Áhikool
442 allalaadimist
1
doc

Valemid

D = 1/f A=U*I*t D ┬ş optiline tugevus [ 1dptr A ┬ş elektrivoolu t├Â├ ( 1J ) R├Â├Âp├╝henduse korral: (dioptria) ] U ┬ş pinge ( 1V ) f ┬ş fookuskaugus ( 1 cm ) I ┬ş voolutugevus ( 1A ) I = I1 + I2 t ┬ş aeg ( 1s ) I ┬ş voolutugevus ( 1A ) = m/V ┬ş tihedus ( 1g/cm┬│ ; A = I┬▓ * R * t...

F├╝├╝sika - P├Áhikool
58 allalaadimist
16
doc

F├╝├╝sika valemid

en, q=e-laeng=-1,6*10-19c, c-mahutavus) Coulomb`i seadus-F=k*q1q2/r2 (F-j├Áud, k=9*109N*m2/c2) Mahtuvuse-C=q/U> q=C*U> U=q/C Takistuse s├Áltuvus materjalist ja m├Á├Átmetest-R=*l/s (l-juhi pikkus, s-m2) Ohmi seadus seadus I=U/R. Voolutugevus I A, mA, kA I=U/R Pinge...

F├╝├╝sika - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
786 allalaadimist
3
doc

F├╝├╝sika kordamisk├╝simused ja -vastused

Kuidas on seotud aineosakeste liikumine ja temperatuur? Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda k├Árgem on temperatuur. 2. Mis juhtub aineosakeste kiirusega aine soojendamisel? Aine soojendamisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma. 3. Mis juhtub vee molekulidega, kui j├Ą├Ąle, mille temperatuur on 0 ┬║C anda energiat? Kristallstruktuur lagune...

F├╝├╝sika loodus- ja... - Tartu ├ťlikool
95 allalaadimist
1
doc

F├╝├╝sika valemid p├Áhikoolile

F├╝├╝sikaline suurus T├Ąhis Valem ├ťhik tihedus =m/V kg/m3 mass m kg ruumala V V = Sp*h m3 raskusj├Áud F F = m*g N ├╝lesl├╝kkej├Áud F=g*V (r -...

F├╝├╝sika - P├Áhikool
205 allalaadimist
4
doc

F├╝├╝sika

Selle aluseks on 3 p├Áhiv├Ąidet: 1. Aine koosneb osakestest-aatomitest ja molekulidest. 2. Need osakesed liiguvad kaootiliselt. 3. Osakesed m├Ájutavad ├╝ksteist, nende vahel on t├Ámbe-ja t├Áukej├Áud. F├╝├╝sikalised omadesed m├Ą├Ąrab aatom, keemilised aga molekul. Ainehulk. See on suurus, mis on v├Árdne osakeste arvuga selles kehas. ├ťhik on mool. Mool on sellis...

F├╝├╝sika - Keskkool
105 allalaadimist
7
doc

10. klassi m├Áistete definitsioonid

1. Mehaaniline liikumine ┬ş keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. 2. ├ťhtlane sirgjooneline liikumine ┬ş liikumine, mille korral keha teeb mistahes v├Árdsetes ajavahemikes v├Árdsed nihked. 3. ├ťhtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine ┬ş liikumine, mille korral keha kiirus muutub v├Árdsetes ajavahemikes v├Árdsete suuruste v├Árr...

F├╝├╝sika - Keskkool
197 allalaadimist
3
doc

F├╝├╝sika konspekt katseteks

Seda t├Áestab varju tekkimine. V├Ąikese valgusallika korral tekib ekraanile kindlapiiriline vari. Suure valgusallika korral tekib ekraanile kaks varju: t├Ąisvari ja poolvari. T├Ąisvari on piirkond, kuhu valgus ├╝ldse ei lange. Poolvarju piirkonda langeb valgust osaliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumine jaguneb kaheks:...

F├╝├╝sika - P├Áhikool
108 allalaadimist
1
doc

F├╝├╝sika t├Ąiend├Ápe

V├Árdsed ajavahemikud ja teepikkused. ├ťhtlaselt muutuv liikumine ┬ş keha kiirus muutub v├Árdsetes ajavahemikes v├Árdse suuruse v├Árra. Tausts├╝steem ┬ş kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus ┬ş keha poolt l├Ąbitud trajektooril├Áigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe ┬ş suunatud sigl├Áik, mis ├╝hend...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
322 allalaadimist
3
docx

SOOJUS├ĽPETUS 10. klass

SOOJUS├ĽPETUS -Absoluutne temperatuuriskaala ehk Kelvini temperatuuriskaala. 0 K = 273 ehk 0 K on absoluutne nullpunkt. Selle temperatuuriskaala j├Ąrgi v├Áib temperatuur olla ainult positiivne. Kelvini temperatuuriskaalat nimetatakse ka termod├╝naamiliseks temperatuuriskaalaks, sest selle jaotuvuse aluseks on termod├╝naamika II printsiip. -Gaasi olekuv├Árrandi...

F├╝├╝sika - Keskkool
83 allalaadimist
3
doc

F├╝├╝sika m├Áisted

klass ┬Ě Mehaaniline liikumine keha asukoha muutus teiste kehade suhtes ┬Ě Trajektoor joon mida m├Â├Âda keha liigub ┬Ě Kiirus n├Ąitab kui suure vahemaa l├Ąbib keha teatud aja├╝hikus ┬Ě Soojusliikumineaine osakeste liikumine, osakeste soojusliikumise kiirus on seotud aine temperatuuriga. ┬Ě J├Áud j├Áud iseloomustab ├╝he keha m├Áju suuru...

F├╝├╝sika - P├Áhikool
32 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !