MÕNEDE BAKTERITE TSÜTOPLASMAS ESINEVAD GAASIVAKUOLID, MIS AITAVAD ORGANISMIL VEEKOGU PINNALE TÕUSTA VÕI SELLE SÜGAVAMATESSE KIHTIDESSE LIIKUDA. BAKTERID PALJUNEVAD POOLDUMISEGA RÕNGASKROMOSOOM KAHEKORDISTUB, RAKUMEMBRAAN KOOS KESTAGA NÖÖRDUB SISSE JA MOODUSTUB KAKS TÜTARRAKKU, KUMBKI SAAB ÜHE KROMOSOOMI NING LIGIKAUDU VÕRDSE ARVU PLASMIIDE JA RIBOSOOME. SPOOR VÄIKE KAPSEL, MILLES BAKTER VÕIB ELUVÕIME SÄILITADA (ELADA VEE JA TOITAINETETA) AASTATE KESTEL. SPOORID MOODUSTATAKSE, KUI BAKTERID SATUVAD EBASOODSASSE KESKKONDA (BAKTER VÄLJUTAB KUNI KOLMANDIKU TSÜTOPLASMAS OLEVASST VEEST NING KA ORGANELLIDE ARV VÄHENEB. SEEJÄREL KATTUB RUUMALALT VÄHENENUD BAKTER TIHEDA KESTAGA). VALDAV OSA BAKTERITEST ON HETEROTROOFID (TOITUVAD VALMISORGAANILISTEST AINETEST). BAKTERID OMASTAVAD TOITAINEID OSMOOSI TEEL ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST. AINED LIIGUVAD PASSIIVSE TRANSPORDIGA LÄBI KESTA JA RAKUMEMBRAANI TSÜTOPLASMASSE
Kuidas kaitsta ennast? Millega saab ravida? Viirushaigused- Gripp, HIV Bakteriaalsed haigused- tuberkuloos, kõhulahtisus Algloomadest põhjustatud haigused- Toksoplasma, malaaria Vaktsiiniga. Antibiootikumidega. 4. Võrdle steriliseerimist ja pastöriseerimist Steriliseerimiselt on kõrgem temperatuur ja suurem rõhk, kasutatakse näiteks arstiriistade puhastamisel. Hävivad spoorid. Pastöriseerimisel on temperatuur umbe 70 kraadi, kasutatakse näiteks piima pastöriseerimisel. Spoorid jäävad ellu 5. Viiruste, bakterite ja algloomade tähtsus looduses. Viirused- Bakterid- tähtsad aineringes, tähtsad lagundajad Algloomad- olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel, olulised settekivimite moodustamisel, osalevad looduses aineringes, algloomad võivad tekitada haigusi. 6
Olulisemad seltsid: 1) Bifidobacteriales (seal vähe perekondi) ja 2) Actinomycetales (seal väga palju perekondi) Morfoloogia. · Väga paljud aktinomütseedid moodustavad substraadi- ja õhumütseeli. · Mütseel koosneb hargnenud hüüfidest. Kui septe esineb, siis harva ja rakud mütseelis on pikad (20 mkm ja pikemad) ja sisaldavad palju nukleoide. · Õhumütseeli hüüfide tippude fragmenteerudes moodustuvad koniidid e. suguta paljunemise spoorid. Kui need spoorid paiknevad sporangiumis, siis nimetatakse neid sporangiospoorideks. · Spooridel on erinev kuju ja pind. Spoorid moodustuvad toitainete vähesusel keskkonnas. Spoorid ei ole termoresistentsed, kuid taluvad näiteks kuivamist. Mõnedel aktinomütseetidel on spoorid varustatud viburitega ja seega liikuvad. · Koniidid idanedes moodustub hüüf, sellest areneb esmalt substraadimütseel. Selle
3. Spiraalsed bakterid e. sprillid 4. Keeritsbakterid e. spiroheedid 5. Jatketega bakterid 6. Niitjad bakterid Paljunemine Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega. Temperatuuri mõju Paljud spoore mittemoodustavad bakterid ja sporogeensete bakterite vegetatiivsed vormid hukkuvad niiskes kuumuses temperatuuril 6070°C 1530 min. jooksul, kuid temperatuuril 80100°C juures aga mõne sekundi või mõne minuti jooksul. Tunduvalt termoresistentsemad on bakterite spoorid. Paljud neist võivad elada üle koguni mõnetunnise keetmise. Niiskes kuumuses hukkuvad bakterite spoorid temperatuuril 120130°C 2030 min. jooksul, kuivas kuumuses 160170°C juures 12 tunni vältel. Eriti vastupidavad on termofiilsete bakterite spoorid. Fariza Imanova MK13-TE2 HALLITUSSEENED Kuju Ehitus
............................................................................ 6 Tabel 1. B. cereus’e toidutekkeliste haiguste võrdlus (Doyle et al., 2007) 10 SISSEJUHATUS Toiduainetes esinevad spoore moodustavad bakterid on olulise tähtsusega, sest bakteri moodustatud spoor on resistentne kuumutamisele, külmutamisele, kemikaalidele ja teistele ebasoodsatele tingimustele, mis toimuvad toidu töötlemise ning ettevalmistamise ajal. Nende tingimuste juures vegetatiivne rakk hävib, kuid spoorid jäävad eluvõimelisteks ning vajavad inaktiveerumiseks karmimaid tingimusi. Tähtsamad spoore moodustavad bakterid kuuluvad perekonda Bacillus. Nad on aeroobsed või fakultatiivselt anaeroobsed pulgakujulised mikroobid. Bacillus liigid võivad põhjustada toidu riknemist või toidutekkelisi haiguseid. Teine oluline grupp spoore moodustavaid baktereid on Clostridium’i liigid. Enim tuntud Clostridium’i põhjustatud toidutekkeline haigus on botulism
Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene reovete puhastamisel. Baktereid kasutatakse ka toiduainete valmistamiseks(piimhappebakterite abil), ravimitööstustes, põllumajanduses, energeetikas, sõjalistel eesmärkidel. Toiduainete säilitamiseks kasutatakse kuivatamist, külmutamist, soolamist, siutsutamist, steriliseerimist ja pastöriseerimist. Steriliseerimine on konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril(kuni 120oC). Steriliseerimisel hävivad bakterirakud ja nende spoorid täielikult. Pastöriseerimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70- 90oC. Pastöriseerimisel hävivad küll bakterirakud, kuid spoorid säilitavad eluvõime. Inimorganismis elavad kahjutud kaaslejad( kasutavad inimese organismi elupaigana), vajalikud bakterid(elavad seedekulglas, lõhustavad toitaineid ja sünteesivad vitamiine), tõvestavad bakterid(eritavad baktertoksiini-mürki, mis põhjustab haigusi ja vahel ka surma.
Bakterid osalevad aineringes sedamoodi, et nad lagundavad aineid ja panevad aineid käärima. Steriilimisel saadakse mikroobivaba toode, pastöörimisel mitte, sest siis toode mingi aja jooksul rikneb, steriilimisel ei rikne toode pika aja jooksul. Toiduainete riknemist saab vältida sellega, et tekitada bakteritele ebasoodne keskkond. · Eeltuumne on organism, kellel puudub tuum. · Rakusisene parasiit Rakusisene parasiit on viirus. · Spoor Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veedisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud, need on bakterid mitteaktiivses olekus. · Vaktsiin - Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. · Antibiootikum Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid.
· Piisav toitainete hulk · Võimalikult vähene jääkainete hulk (bakterite elutegevuse käigus tekib erinevaid jääkaineid, mis kuhjudes takistavad paljunemist) · Sobiv keskkonna happelisus · Piisav hapnikku hulk keskkonnas (aeroobid), kuid on baktereid, kes eelistavad hapnikuvaest keskkonda (anaeroobid). Anaeroobidele mõjub hapnik surmavalt. Osa baktereid moodustab spoore · Spoore moodustatakse ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. · Spoorid on erilise paksu kestaga kaetud rakud, milles on veesisaldus vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. · Ühest rakust tekib üks spoor. Spooride moodustamine ei ole paljunemisviis. Bakterite tähtsus looduses · Bakterid on looduses olulised orgaanilise aine lagundajad. · Osa baktereid suudavad siduda õhulämmastikku (nt. mügarbakterid liblikõielistel taimedel). · Bakterid olles lagundajad, tagavad looduses ainete ringluse. Bakterite tähtsus inimese elus
T. violaceum) kahjustavad eelistatult peanahka Patogenees Seen tungib folliikulit ümbritsevasse sarvkihti ja sealt edasi karvafolliikulisse. Karva kahjustusest tingitud haigustunnused ilmuvad 3 kuu möödudes Spoore leidub nakatunud karvades, peanahal ja haigestunud peanaha lähedal õhus Karvakahjustuse tüübid 1. Väikesespooriline ektotriks (hüüfid karva pinnal, sprooride Ø 2-6 m ) 2. Suurespooriline ektotriks (hüüfid karva pinnal, spooride Ø 5-8 m) 3. Endotriks (spoorid karva sees) 4. Faavus (karvad jämedad hüüfid ja õhuga täidetud tühimikud) Väikesespooriline ektotriks Tekitajad: M. canis M. audouinii Kliiniline leid: Peanahal üksikud ümarovaalsed teravapiirilised,2-6 cm Ø kolded, milles juuksed murduvad ühtlaselt 4-5 mm kõrguselt, neid ümbritseb hallikas puudritaoline tupp; põletikutunnused in vähesed, esineb peenehelmeline ketendus. Woodi lambi all erkroheline helendus Suurespooriline ektotriks Tekitajad: T. verrucosum M
vähem. Piima pastöriseerimine hävitab ohtlike mikroobe ja pikendab toote säilivusaega. Pastöriseerimisel kaob piima loomulik bakteritevastane toime, sest suurem osa piima ensüümidest kaotab aktiivsuse. Samuti väheneb kümnendiku võrra osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Veidi suureneb piima happesus. Samas pidurdab pastöriseerimine osaliselt piimarasvade rääsumist. Pastöriseeritud piim pole steriilne, sest bakterite spoorid on säilitanud selles eluvõime. Kõrgpastöriseeritud piima töödeldakse mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all üle sajakraadisel temperatuuril. Nii hävib kogu piimas leiduv mikroorganismide kooslus -- nii bakterid kui ka nende spoorid. Kõrge temperatuur põhjustab ka biokeemilisi muutusi piima koostises nagu piimasuhkru karamellistumine, piimavalkude struktuurimuutused, vitamiinisisalduse vähenemine. Kõrgpastöriseeritud piima plussiks võib lugeda toote pikka säilivusaega.
organismirühma levikuks. 37. eos- e. spoor 38. sügoot- on viljastatud munarakk. 39. tolmtera- spoor, mis idaneb üksnes teisel taimel. 40. 1-kojaline taim- on liitsuguline taim, see on liik, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.(võilill) 41. 2-kojaline taim- on lahksuguline taim, see on liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega.(harilik kadakas) 42. sarnaseoseline taim- ühe taimeliigi spoorid on ühesugused.( 43. erieoseline taim- ühe taimeliigu spoorid on kahesugused.( 44. õistaim- e. katteseemnetaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. (rukkilill) 45. paratenogenees- nähtus, kus mõne õistaime seeme võib valmida ka ilma viljastumiseta.(võilill) 46. paljasseemnetaim- on taimede hõimkond.(harilik mänd) 47. katteseemnetaim- ehk õistaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond(rukkilill)
Paraku on ka selliseid baktereid, kelle elutegevuse mõjul toiduained riknevad. Selle vältimiseks on inimesed juba iidsetest aegadest kasutanud toiduainete säilitamiseks kuivatamist, külmutamist, soolamist ja suitsutamist. Hiljem lisandus toiduainete säilitamine suhkruga, marineerimine erinevate hapetega, pastöriseerimine ning konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril (kuni 120°C). Viimasel juhul on tegu steriliseerimisega. Steriliseerimisel bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, kusjuures saadakse mikroobivaba toode. steriliseeritud toiduained ei rikne enamasti isegi pikaajalisel säilitamisel, näiteks liha- ja kalakonservid. Steriliseeritakse ka meditsiinivahendeid (näiteks sidemeid, süstlaid, süstelahuseid jne). Pastöriseerimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70- 90°C. Pastöriseerimisel hävivad küll bakterirakud, kuid spoorid säilitavad eluvõime
mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid). Bioloogilise ohuteguri toime Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada: nakkushaigust allergiat mürgistust (toksiinidest) Nakatumise teed (1) Ülekanne saastunud materjali kaudu
E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained Keskkonna happesus Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva toimega ained. UV-kiirgus Spoorid - ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Clostridium botulinum spoorid Bakterite ainevahetus Toituvad kogu keha pinnaga. Toitained liiguvad koos veega läbi rakukesta ja rakumembraani rakku. Toituvad enamasti orgaanilistest ainetest. Näiteks piimhappebakterid süsivesikutest (piimas laktoos), stafülokokid süsivesikutest. Väliskeskkonda eritavad mürkaineid ehk toksiine. Bakterite levimine Õhu kaudu Mustade kätega Saastunud toiduga
fermentum ME-3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi. L.Pasteur (1822-1895) 1857. a tõestas bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena Alustas pastöörimisega veini-, õlle ja juustutööstuses Toidu riknemist põhjustavate bakterite hävitamine Steriilimine Pastöörimine • Temp. Kuni 120 C, • Temp. 70-90 C kõrge rõhk • Hävivad bakterirakud, • Hävivad bakterirakud kuid spoorid säilivad ja spoorid • Toiduainete • Pikaajaline säilivus lühiajaliseks • Liha- ja säilitamiseks kalakonservid • Piimatooted 1928.a. A. Fleming avastas penitsilliini Antibiootikumid mõjuvad bakteri rakukesta sünteesi Kooselu vormid inimesega Vajalikud – vastastikku koostöös organismiga toodavad midagi kasulikku Kahjutud – ei too kasu ega kahju Tõvestavad - bakterid
Inimese kehas olevatele bakterite 36-37 kraadist temp. Toitainete olemasolu Jääkainete hulk ei tohiks olla suur Keskkonna happelisus. Nt äädikhappebakterid paljunevad happelises keskkonnas. Fotosünteesivad bakterid vajavad ka valgust. Osa baktereid vajab õhuhapnikku, osa mtite. 6. millistel tingimustel moodustuvad spoorid ning kuidas spoorid levivad? Spoorid tekivad äärmuslikel tinigmustel. Siis kui bakterid iseseisvalt ei suudaks ellu jääda. SPOORID ON ERILISED MITME PAKSU KESTAGA KAETUD RAKUD, VEESISALDUS ON NEIS VÄHENENUD JA AINEVAH. AEGLUSTUNUD. MA EI TEA KUIDAS NAD LEVIVAD! LIHTSALT:D 7. anaeroobsed bakterid elavad hapnikuvabas keskkonnas ning hapnik võib mõjuda hukutavalt. Aeroobsed ie suuda hapnikuta elada ja nad kasutavad hapnikku toitainete lagundamiseks. 8
Pesta käsi vee ja seebiga, säilitada toitu külmkapis ja bakterhaiguste vältimiseks kasutada vaktisneerimist. 14. Miks tahavad inimesed bakterite elutegevust takistada? Sest osad bakterid kahjustavad inimest. 15. Mis on pastöriseerimine? Miks läheb pastöriseeritud piim ikkagi suhteliselt ruttu halvaks? Pastöriseerimie on toiduainete kuumtöötlemine. Pastöriseeritud piim läheb ruttu halvaks, sest bakterite spoorid ei hävine. 16. Mis on steriilimine? Kuidas säilivad steriilitud toiduained? Mida veel peale mõningate toiduainete tihti steriilitakse? Steriilimine on toiduainete töötlemine kõrgel rõhul ja temperatuuril. Steriilitud toiduained säilivad kaua, kuna hävivad ka bakterirakkude spoorid. Peale toiduainete steriilitakse ka meditsiinivahendeid. 17. Mis on bakterite tähtsus looduses? Nad lagundavad surnud organisme ja elutegevuse jääke. 18
terviklik taim (sekundaarse meristeemi abil) - Üherakulistel raku jagunemise teel - Koloonialistel ja hulgarakulistel koloonia või talluse osadeks jagunemisel - Katteseemnetaimedel juure, varre ja lehe osade ja nende muudendite abil - risoomid, sibulad, mugulad, sigipungad, tütartaimed jne 12. Eoselise paljunemise vormid Spooridel e. eostel on kõva kest, levivad tuulega, tekivad sporangiumites e. eoslates; sugulise paljunemise spoorid - ei saa vahetult tekkida uut organismi Zoospoorid e. rändeostel puudub kõva kest, liiguvad viburite abil, tekivad zoosporangiumites e. rändeoslates; suguta paljunemise spoorid - tekib vahetult uus vanemaga sarnane isend 13. Mis on pookimine? Ühelt taimelt lõigatud punga või pookoksa kokku kasvatamine teise taimega 14. Millised mittesugulise paljunemise viisid on olemas? Vegetatiivne - juurest või võsust Eoseline - sõnajalad, osjad 15
· Võrreldes päristuumse rakuga on bakteriraku ehitus tunduvalt lihtsam ja mõõtmed palju väiksemad. · Bakterid paljunevad pooldudes. · Bakterite paljunemise kiirus sõltub niiskusest, toitainete olemaolust, soodsast temperatuurist, keskkonna reaktsioonist ning jääkainete hulgast neid ümbritsevas keskkonnas. · Ebasobivate tingimuste üleelamiseks moodustavad bakterid spoore. Spoorid on vastupidavad äärmuslikele keskkonnatingimustele. · Eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad bakterid kas valmiskujul keskkonnast või sünteesivad neid lihtsatest lähteühenditest ise. · Aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku, anaeroobsed saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. Mügarbakterid rikastavad lämmastikuühenditega mulda. Nimetus tuleneb sellest, et nad
(streptobatsillid) Robert Kochi originaalfotod B. anthracis'est, kes on siberi katku tekitaja. Rakud aheldunud kettideks. B. anthracis'e värvitud preparaat. Rakud aheldunud kettideks B. anthracis'e kaks spoori ja üks vegetatiivne rakk Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Paljud pulkbakterid moodustavad endospoore ja spoorid võivad nende rakus paikneda mitmeti: 1. Spoor asub raku keskel ega paisuta rakku. Batsillaarne spoor. Bacillus subtilis, B. megaterium, B. cereus, B. mycoides. 2. Spoor paisutab rakku ja asub kas raku keskel (klostridiaalne spoor) või otsas (plektridiaalne spoor). Rakk on värtna- või trummipulga kujuline. Bacillus polymyxa, B. macerans, Clostridium tetani. 3. Spoor on külgmiselt. B. laterosporus. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe
Sphaerotiluse kinnitunud niidist rakkude jagunemisel väljalükatavad rakud (goniidid) kasvatavad endale viburid ja ujuvad kinnitunud niidist eemale. Soodsas keskkonnas nad kinnituvad, kaotavad viburid, hakkavad jagunema ja annavad alguse uuele niidile. Leptothrix (oksüdeerib rauda) Sphaerotilus Beggiatoa Thioploca Leucothrix (niitjas veebakter) Mõnedel niitjatel tsüanobakteritel (Nostoc, Anabaena) on niidis ka erineva funktsiooni ja morfoloogiaga rakke: spoorid e. akineedid, mis taluvad hästi ebasoodsaid tingimusi ja heterotsüstid, milles toimub õhulämmastiku fikseerimine. Punguvad ja jätketega bakterid: Mõnede bakterite rakkudel on jätked, mis on kas raku väljakasved (jätketesse ulatub rakumembraan ja tsütoplasma) või koosnevad kas valgust või eritatud limast. Jätketel on enamasti kinnitusfunktsioon Jätked võivad bakteritel olla seotud ka paljunemisviisiga pungumisega.
*bakterid paljunevad lihtpooldumisega e. amitoosiga. *osa baktereid moodustab spoore. Spooride eripära : a) paksud kestad. b) vähene veesisaldus (15%) c) allasurutud ainevahetus. d) erakordne vastupidavus äärmuslikele tingimustele. e) elu säilib pikka aega. NB! Bakterid spooride abil ei paljune -spooride abil elab bakter üle ebasoodsaid tingimusi ja levivad. Tööstuses toimub spooride hävitamine: a) steriliseerimine - menetlus, kus hävitatakse nii rakud kui ka spoorid; töötlus kõrgel temperatuuril ja rõhul b) kõrgpastöriseerimine - kõrgel temperatuuril (140 - 150 kraadi ) kuumutamine paar sekundit.Säilib kaua, kuid laguneb osa vitamiine. c) pastöriseerimine - kuumutamine temperatuuril 72...74 kraadi, 15...20 sekundit - hävinevad rakud, kuid spoorid jäävad alles d) tündaliseerimine (ajalooline) - kuumutamine kõrgel temperatuuril mitu korda, vahejärkudega e) UV -kiirgus f) kuumutamine leegis
Sisaldised varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoomid, tsentrioolid Bakteriaalsed organellid Viburid Fimbriad e. Piilid kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu Spoorid paks kest, väike veesisaldus eba soodsate tingimuste üleelamiseks. Säilivad pikka aega Bakterite paljunemine Pooldumise teel: Rakk pikeneb Ainete biosüntees, DNA ja pasmiidide replikatsioon Rakukesta ja tsütoplasmamembraani sissesopistumine Moodustub rakuvahesein Tekib kaks identset tütarrakku
aastal Aloys Pollender. · Peamiselt ilmneb loomadel. · Haiguse üleelanud loomad on uue nakatumise vastu immuunsed. · Inimesed saavad nakkuse loomadelt või neist valmistatud toodetest. · Inimeselt inimesele haigus ei levi. · Siberi katku spoore võib toota in vitro ja kasutada neid bioloogilise relvana Nakatumine · Nakatuda võib kolmel viisil - naha, hingamisteede ja seedetrakti kaudu. · Inimesed nakatuvad üpris harva. · Spoorid võivad püsida maapinnas elujõulistena aastaid. Sümptomid · Nakatumisel nahavigastuse kaudu tekib paari päeva jooksul nakatumiskohale ulatuslik põletikuline turse. · Haigus jätab nahale mustad kärnad. · Soole- ja kopsuvormid avalduvad raskete põletikena · Bacillus anthracis'e spoore sisse hinganud inimesel esinevaid väsimus, palavik, kerged valud rinnapiirkonnas ja nõrk iiveldustunne. · Peale mõneajalist näilist tervenemist
viburi abil. viburi või ripsmete abil. Ebasobivad tingimuste Algloomad kasutavad üleelamiseks kasutavad... Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste ebasoodsate tingimuste üleelamiseks tsüstiks üleelamiseks spoore. muutumist. Pelliikuli asemel Spoorid on vastupidavad katab tsüsti tihe kest. äärmuslikele Tsüstina on algloomad palju keskkonnatingimustele. väiksemad, sest nad Spoorid aitavad neil ühest sisaldavad tunduvalt vähem kohast teise liikuda tuule ja vett. Selliselt suudavad nad vee abil
4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest. Kokkuvõte Baktereid liigitatakse kuju järgi-kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. Bakterid on eeltuumsed, seega neil puudub rakutuum. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta.
Paljudele hallitusseente liikidele on iseloomulik seeneniidikeste juures põikvaheseinad (septumid), mis jaotavad niidi paljudeks rakkudeks. Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooridega. Spoorid ehk eosed tekivad harilikult mittesuguliselt. Kõige lihtsam spooride tekkimisviis on seeneniidikeste otstest üksikute rakkude ehk oiidide eraldumine. Igast uuest rakust võib tekkida uus seeneniidistik. Spooride kasvades tekib tahke söötme pinnal pindmine seeneniidistik ehk hallituse koloonia. Erinevalt taimeseemnetest on eos üherakuline, millest areneb vastav organism. Eosed jagunevad päritolult endogeenseteks (sisemisteks) ja eksogeenseteks (välimisteks) eosteks
Bioloogia uurib elu BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. MILLES VÄLJENDUB ELU ORGANISATOORNE KEERUKUS? BIOMOLEKUL - Orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt). Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. MILLINE ON KÕIGE VÄIKSEM ÜKSUS, MILLEL ON KÕIK ELU TUNNUSED? Biomolekulide esinemist võib lugeda üheks elu tunnuseks. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Seetõttu ei saagi viirusi pidada elusorganismideks. RAKK - Kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Organismid jagunevad kahte suurde rühma: 1) ÜHERAKULISED - Organism, mis on moodustunud ainult ühest rakust (nt bakterid, protistid ja seened). 2) HULKRAKSED - Organism, mis on mo...
toidu-tekkeline ehk soole vorm neurotoksiini sattumisel organismi koos toiduga väikelapse vorm haigustekitajad koloniseerivad lapse mao-sooletrakti haava vorm tekib haigustekitajate eoste sattumisel haava täiskasvanute seedekulgla tokseemia Inimeste botulism jaguneb nelja erinevasse kategooriasse. Toksiiniga saastunud toidu tarbimine põhjustab toidutekkelise botulismi. Haavainfektsioon on väga haruldane ning tekib, kui sinna satuvad C. botulinumi spoorid, mis idanevad ning hakkavad kohapeal tootma toksiini. Väikelapse botulismi põhjustab eluvõimelisi spoore sisaldava toidu söömine, misjärel spoorid idanevad lapse seedetraktis ning seejärel toimub soolestiku limaskesta koloniseerimine vegetatiivsete rakkude poolt. Seedetraktis toimub lokaalne toksiini produtseerimine. Neljas vorm on klassifitseerimata ja hõlmab erinevaid juhtumeid, mille põhjused on teadmata, ning samuti väikelapse botulismiga sarnanevaid juhtumeid täisealistel.
Taimerakk, bakterid ja seened Bakterid kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. 1.puudub membraaniga piiratletud rakutuum. *eeltuumad *kest *väikesed *üherakulised *limakapsel *vaid üks kromosoom *kuju on väga erinev *spoorid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. · taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine · taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest · kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm
· Bakterid paljunevad pooldudes ehk rakk jaguneb ha moodustyb kaks uut tütarrakku. · Pooldumine on baktertel kiire, tavaliselt näteiks 20-30 minuti järel. PALJUNEMISE TINNGIMUSED · Vajavad niiskust · Soodne temperatuur · Toitainete olemasolu · Jääkainete hulk ei tohi olla suur · Eri happelisusega keskkonnad · Õhu hapnikusisaldus · Mõjutavad ka teised bakterid · Fotosünteesivad bakterid vajavad ka valgust SPOORID · Kui keskkonnatingimused muutuvad egasoodsaks, moodustab osa baktereid spoori. · Bakteri spoor on eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, milles veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. · Ühest rakust tekib üks spoor. · Spooride tekkimine pole bakterite paljunemine. · Spooride tekkimine võimaldab bakteritel mittesobivates tingimustes ellu jääda. BAKTERITE TOITUMINE · Bakterite ainevahetus on kiire. · Toitub orgaanilistest ainetest.
....................................................................................... 5) ............................................................................................................................ Eristatakse mõisteid vegetatiivne paljunemine (looduslik protsess) ja vegetatiivne paljundamine (inimtahtlik tegevus). Vegetatiivselt paljundatakse taimi, seeni ja loomi. 2. Eoseline paljunemine: Eostega paljunevad vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ja seened. Eosed e, spoorid on haploidse kromosoomistikuga üherakulised moodustised. Sisaldavad vähe vett, on vastupidavad. Eosed tekivad meioosi teel. Eostega paljunemise eripära: Eostega paljunemine võib anda arvuka järglaskonna aga eoste idanemine toimub aeglaselt. Pärilik muutlikkus eoselisel paljunemisel ............................................................................................................ .................................................................................................
v tsüanobakteriga. Eeltuumsed e prokarüoodid. Rõngaskromosoom-eeltuumse organismi ühest DNA-molekulist koosnev kromosoom, mis sisal. raku tähtsaimat pärilikku infot. Limakapsel-osa bakterirakke ümb kiht, mis kaitseb rakku kuivamise eest, aitab bak.rakul liikuda ja seob üksikud rakud kolooniaks. Sisaldised-varuainete kogumikud, bak.rakus, sisal. peamiselt tärlist, glükogeeni, väävli- ja fosforiühendeid. Bakterite spoorid-tugeva kestaga ümb strukt-d, mis võimald. bak.rakul. üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Lagundajad-organismid, mis saavad energiat surnud org. lagund., muutes neist pärit keerukad orgaanilised ühendid lihtsateks anorgaan. ühend., mida teised organismid kasutada saavad. Parasitism-looduses esinev org.vaheline suhe, millest üks osapool saab kasu, teine kahju. Majavamm-seen, mis lagundab puitu ja võib lühikese ajaga hävitada terveid majaseinu ja põrandaid.
· Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. · Ekstremofiilid taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi. · Meeldib elada kinnitatuna tahkele pinnasele sinna absorbeeruvad toitained, mis soodustavad bakterite kasvamist. · Erakordselt vastupidavad. · Võivad elutseda praktiliselt igasugustes keskkondades alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. · Paljud moodustavad ebasoodsates oludes spoore. · Spoorid on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada mitmeks aastaks, taludes nii kuivamist kui ka suurt kuumust. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid
TÖÖKESKONNA BIOLOOGILISED OHUTEGURID Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid, viirused, seened, koevedelikud, endoparasiidid, bakterid, hallitusseente spoorid jne. Bioloogiliste ohutegurite hulka kuuluvad ka inimesed, linnud, loomad, taimed jne Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada nakkushaigusi, mürgistusi, allergiat. Bioloogilised ohutegurid liigitatakse nende ohtlikkuse järgi (ohukriteeriumiks on inimese tervise kahjustumise tõsidusest). Ohtlikkuse järgi jaotatakse bioloogilised ohutegurid nelja rühma- esimene ohurühm on kõige vähem ohtlik ja nelja kõige ohtlikum
Plastiidid - Leukoplastiidid (varuaine säilitamine) - Kloroplastid (fotosünteesi funktsioon) - Kromoplastid (värvilised, taluvad madalamaid temperatuure kui roheline, ül:nt tolmeldajate ligimeelitamine) BAKTERIRAKK Bakter on eeltuumne, paljunevad pooldudes. Rakukest, membraan, tsütoplasma, ribosoom, plasmiid, vibur, pärilikkusaine(nukleoid). Jätked - kinnitumiseks Kapsel - Kaitse, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele Spoorid - moodustavad osad bakterid ebasoodsates tingimustes Ribosoomid - varustavad rakku energiaga Bakterite kuju: - kerakujulised - kokid - pulgakujulised - patsillid - spiraalikujulised - spirillid Bakterite toitumine: - toituvad valmis orgaanilisest ainest - toodavad ise orgaanilisi aineid Aeroobsed (kasutavad energia saamiseks hapniku) ja anaeroobsed (kääritajad bakterid, ei vaja hapniku) SEENERAKK
Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest Biotroofid - toituvad elus orgaanilisest ainest HÜÜFID ehk seeneniidid sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk MÜTSEELIKS Üherakulised seened on nt: ümarad pärmseened KOTTSEENED(pärmseened), IKKESSEENED(täpphallikud), KANDSEENED(pilvikud) Bakterid Üherakulised eeltuumsed organismid, kes paljunevad pooldudes Vibur: selle abil bakterid liiguvad Jätked: selle abil bakterirakk kinnitub Kapsel: kaitsebarjäär Spoorid: moodustavad osad bakterid ebasoodsates keskkonnatingimustes BAKTERITE KUJU: pulkbakterid, kerabakterid, spiraalsed bakterid, jätketega bakterid RAKUORGANELL MILLISTES RAKKUDES PEAMINE ÜL rakutuum T, L, S Säilitab pärilikku infot rakumembraan T, L, S, B Kaitseb rakke, annab kuju rakukest T, S, B Kaitseb ja hoiab kuju
uurimisel. 2. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid. Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15—20 µm. Pärmseened koosnevad membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Spoorid moodustuvad askuses ehk spoorikotis. Moodustuvad askusspoorid. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis
Need geneetiliselt muudetud parasiidid küll arenesid normaalselt kuid kasv oli võrreldes metsiktüübiga aeglasem. Kuid oluline on siinkohal see, et gametotsüüdid (seksuaalne faas) küll suutsid sääske tungida, kuid sealne areng oli blokeeritud. Enamgi veel, muidu surmav P. Yoelii mutantne vorm ei tapnud hiiri ning olid hiljem immuunsed ka metsiktüübi vastu. PNP on just vajalik haigustekitaja arenguks sääse süljenäärmetes, kus moodustuvad ootsüüdid ja sealt mitmed spoorid, mis omakorda inimese vereringesse võimalusel tungivad. Veel on teada, et omandatud immuunsuse võib tekitada ka pidev nakatumine mittesurmavates kogustes. Seega on vaja leida tasakaal mutatsiooni suuruse ja selle poolt antava immuunvastuse vahel, et tagada malaaria vaktsiini efektiivsus ja ohutus. Üks viis, kuidas modifitseeritud parasiidi tüvesid vaktsiinina kasutada on kiiritatud
tekitajaga surm. Metsandus kokkupuude flaviviirusega puukentsefaliit 1.2 Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) võimalik kõrge sisaldus erinevates tegevusvaldkondade töökeskkonnas - töökohad, kus tegevuse tagajärjel on töötaja võib kokku puutuda orgaaniliste tolmudega (puidu-, õle-, puuvillatolm), jäätmekäitlus, loomakasvatus astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) hallituse teke siseruumides seal kasutatud ehitusmaterjalidest, ruumides kasutatavatest töömeetoditest, halvast ruumide hooldusest ja koristusest (kontoritöötajad, ehitiste restauraatorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid) riski suurenemine on otseses seoses
Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil anorgaanilisi aineid orgaanilisteks sünteesida. Seened pole kunagi olnud autotroofid* ega kuulunud taimeriiki. Omapärane esinemiskuju - nende olelusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakud ei moodusta kudesid ( teiste organismirühmade puhul sarnase ehituse- ja talitlusega rakkude kogumid). Eostega paljunemine. Eosed ehk spoorid on üherakulised moodustised, nende suuruseks on ligikaudu 1-350 µm (1 mikromeeter = 10-6meetrit). Aktiivse liikumisvõime puudumine, erandina on mõnedes seenerühmades eosed viburitega. Rakukest kitiinitaolisest ainest, rakukesta materjalina esineb ka tselluloosi ja glükogeeni. Suur aktiivne pind - peente seeneniitide kogupindala on väga suur, see võimaldab edukat ainevahetust väliskeskkonnaga (siin avaldub sarnasus inimese
Viljakeha paljunemisorgan hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustavad neil haigusi
Iseloomusta kuidas mõjub õhk mikroobide arengut? Paljud mikroobid on aeroobsed ja nad vajavad hapniku. Mida rohkem on õhuhapnikku, seda paremini nad arenevad. Samuti näiteks süsihappegaasi olemasolu õhus pärsib mikroobide arengut. Millised mikroobid on kohandunud õhus eksisteerimisega? Õhu eksisteerimisega on kohanud aeroobsed mikroobid. Kirjelda bioaerosoolide osa mikroobide levikul õhus. Bioaerosoolid koosnevad tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast, gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponentidest ning alluvad kõigile seaduspärasustele, mis on omane igale aerosoolile, nad võimaldavad mikroobide sattumist elusolendi organismi hingamise kaudu. Tooge välja patogeensete mikroobide osa õhus (tuntumad liigid ja nende poolt põhjustatud haigused.) Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks tuulerõuged, tuberkuloos, külmetushaigused, nohu, gripp, leetrid.
maitsetugevdajad), põllumajandus (bakterväetised), tagavad ainete ringlemise Maal (süsinikuringe, lämmastikuringe) · Kasv ja ainevahetus: mõjutavad temp, soolsus, pH, kiirgus, hapnik, rõhk. Pooldumine bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ja liigub raku poolustele, rakukest ja -membraan sopistuvad, moodustub rakuvahesein, bakterirakk jaguneb kaheks · Haigused: teetanus, koolera, tüüfus Eosed e spoorid moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks (resistentsed) Viirused eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid · Viirushaiguste ennetamiseks vaktsineeritakse (surmatud või nõrgestatud viirustega). · Erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag viirus, mille peremeesrakuks bakter)
c)ennetav profülaktika d) ravimine antbiootikumidega e) isiku- ja toiduhügieen f) toidu õieti läbiküpsetamine 7. Bakterite roll looduses a) muudavad orgaanilise aine mineraalaineks b) mügar- ja azotobakterid seovad õhulämmastikku ehk teevad taimedele lämmastiku kättesaadavaks. 8. Pastöörimine toimub 70-90°C ,hävivad bakterirakud ja toimub 60-120 sekundit 9. Steriilimine toimub 110-120°C, hävivad bakterirakud ja spoorid toimub 20- 30 min 10.Spoor suudab säilida rasketes oludes kõrget temperatuuri, samuti kakuivamist. Bakter seda ei suuda. 11.Aeroobid-bakterid, kes vajavad õhuhapnikku, elavad vees, naha pinnal, mullas ja kompostihunnikus - kõdubakterid. Anaeroobsed-bakterid, kes elavadhapnikuta keskkonnas, kasutavad hapniku asemel sulfaat- või nitraatioone ning eritavad keskkonda N2,N20 või H2S.Sinna kuuluvad kääritajad ja roisutajad. 12
mõnevõrra ületavad kasvu maksimumi, kutsuvad esile termosoki ja pärast selle lühiajalist mõju võivad rakud uuesti aktiveeruda. Pikemaajalisel mõjutusel nad hukkuvad. Paljud spoore mittemoodustavad bakterid ja sporogeensete bakterite vegetatiivsed vormid hukkuvad niiskes kuumuses temperatuuril 6070°C 1530 min. jooksul, kuid temperatuuril 80 100°C juures aga mõne sekundi või mõne minuti jooksul. Tunduvalt termoresistentsemad on bakterite spoorid. Paljud neist võivad elada üle koguni mõnetunnise keetmise. Niiskes kuumuses hukkuvad bakterite spoorid temperatuuril 120130°C 2030 min. jooksul, kuivas kuumuses 160 170°C juures 12 tunni vältel. Eriti vastupidavad on termofiilsete bakterite spoorid. Pärm- ja hallitusseened hukkuvad juba temperatuuril 5060°C ja nende spoorid 6580°C juures. Madalad temperatuurid. Keskkonnas alla optimaalse kasvutemperatuuri väheneb mikroobide
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kes on viirused, põhjenda. 2. Kirjelda viiruste ehitust. 3. Kirjelda viiruste võimalikke elutsükleid. 4. Kus leidub baktereid, kirjelda nende kuju, suurust, värvust, liikumist. 5. Kirjelda ja joonista bakteri ehitust 6. Kuidas bakterid toituvad? 7. Kuidas bakterid hingavad? 8. Kuidas ja millistes tingimustes bakterid paljunevad? 9. Mis on spoorid, milles seisneb nende tähtsus? 10. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 11. Kuidas inimesed kasutavad baktereid? 12. Kuidas vältida toiduainete riknemist? 13. Kuidas jaotatakse inimese kehas elavaid baktereid, nende tähtsus. 14. Millised on viiruste ja bakteritega nakatumise viisid, too näiteid viirustest ja bakteritest. 15. Millised on organismi loomulikud kaitsesüsteemid? 16. Milles seisneb vaktsineerimine? 17. Milles seisneb antibiootikumide mõju? 18
B12; C, foolhape Millist piima valida? Toorpiim Pastöriseeritud Kõrgpastöriseerit piim ud piim Töötlemi Ei töödelda Töödeldakse 72° C, Mõni sekund ne 15 sek kõrgendatud rõhu all 135-150° C Eelised Säilib piima Mikroobide Hävivad nii spoorid biokeemiline hävitamine; kui ka elusrakud; koostis; Säilivusaja Väga pika Pakendamisele ei pikendamine; säilivusajaga ka kulu raha Takistab koore ilma jahutuseta pinnale tõusu Puuduse Kontrollimata Piima Keedupiima d toorpiim võib olla antimikroobne maitsevarjund;
elutegevusel tekkivate jääkainete hulk neid ümbritsevas keskkonnas oleks võimalikult väike. Tähtis on ka keskkonna happelisus, mis mõjutab bakterite paljunemist. Ja viimaseks, osad bakterid vajavad paljunemiseks õhuhapnikku, osad mitte. Bakteritel ei saa eristada isas- ja emassugu. Nad ei paljune suguliselt. Bakteri spoor on eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, milles veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Spoorid taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi. Tänu spooridele saavad bakterid ka ühest elupaigast teine levida. Spooride moodustamine pole bakterite paljunemisviis. Aeroobsed bakterid on bakterid, mis elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamisel. Neid on õhus, mullapinnal, esemetel ja organismidel. Anaeroobsed bakterid on bakterid, mis elavad hapnikuvabas keskkonnas ja kellele mõju hapnik hukkavalt
niitjad bakterid punguvad ja jätketega 7. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinobaktereid peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi o Väga efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne) o Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened o `spoorid' (koniidid) taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas o Tungivad kasvades mullaosakeste vahele ja eritavad sinna eksoensüüme lagundamiseks o Suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas o Kiirikbakterid paljunevad rakkude jagunemisega, mütseeliga vormid ka hüüfitükikeste ja õhumütseelil moodustuvate koniididega Müksobakterid on bakterid, kellel on omapärane elutsükkel, mille üheks osaks on makroskoopiline
annaabi.ee 
