Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kliimategurid" - 60 õppematerjali

kliimategurid – valgus, temperatuur, ainult ühele osapoolele kasulik või kõigile niiskus, tuul jt. osapooletele kasulik või kahjulik.
thumbnail
2
odt

Ökosüsteem

Õkoloogiline tegur- organismidele mõju avaldav keskkonnategur. Eluta looduse teurid e. Abiootilised- õhk, mukd, vesi, niiskus, valgus, temperatuur Eluslooduse tegurid ehk biootilised- toit, teiseliigi ja sama liigi isendid Antropogeensed tegurid- inimtegevusest tulenevad tgeurid keskkonnategurid: veereziim, rõhk, tuli, happesus, toitainete sisaldus, õhustatus kliimategurid: valguskiirgus, temoeratuur, sademed, tuul · Fotosüntees toimub nähtava valguse abil. Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas, päevalill, krüsanteem, sojauba Pikapäevataimed: hernes, kartul, teravili, lina Areng ei sõltu päeva pikkusest: nelk, tomat, tatar, võilill Kohastumine- organismirühmade omadus sobitada end uute elutingimustega Koloniaalsus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm Pesaparasiit- kasutavad teist loma ja tema pesa oma järeltulijate kasvatamiseks. Transpordioparasiit- kasutavad teisi organisme selleks, et liikuda uude kohta. ÖTeguri optium- organ...

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti kliima

Kõrgrõhualad ehk õhurõhumaksimumid tekivad 30-40o pl, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Aluspind ­ mõjutab päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Kiirguse hulk oleneb selles, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. Erinevused Eesti eri osades ­ kliimat mõjutab väga palju Läänemeri, merelise ja mandrilise kliima piiriks on nende vahel olev vöönd, milles peamised kliimategurid muutuvad järsku. Õhutemperatuur, sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõltuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. Umbes 20 km kaugusele sisemaale ulatub merebriis, mis takistab pilvede teket. Õhutemperatuur ­ madalaim temp. -43,5 Co, kõrgeim +35,6co. Kõige külmem kuu veebruar, kõige soojem juuli. Tuuled ­ valitsevad edela- ja läänetuuled. Sademed ­ aastas sajab keskmiselt 550-800 mm.

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE

TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 TÖÖTAMINE Igapäevane põhitegevus Raha teenimine Sõltumatus Enesekindlus MÄNGIMINE Mittetööline tegevus Vaba aeg Lõdvestumine Taastumine Hobid LAPSEPÕLV JA NOORUKIIGA Väikelapseeas: Mängimine on arendamise protsess Suhtlemine ja kogemus Puhkus Koolilapseeas: Õppimine on töö Nauding TÄISKASVANU- JA PENSIONIIGA Elukutsevalik Sportimine Vanuritele: Palju vaba aega Erinevad kursusid Vaba aja veetmine oma perekonnaga BIOLOOGILISED TEGURID Füüsiline vormisolek Kehaehitus Füüsilised puuded Sugu PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Temperament Isiklikud omadused Enesedistsipliin Stress Suhtlemine kolleegidega SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sugu Religioon Vägivald tööl KESKKONNA TEGURID Tervis ja ohutus tööl Turvalisus ,,...

Varia → Kategoriseerimata
41 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ökoloogia 12.klass

I Mõisted 1. Abiootiline tegur ­ organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur ­ inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal ­ leviala 4. Biomassi püramiid ­ ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär ­ maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus ­ röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism ­ +/0 11.Konkurents ­ -/- 12.Destruent ­ lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ­ ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained ­ populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont ­ +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk ­ algab tootjaga, lõpeb tar...

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Referaat Eesti kliima teguritest

...........................................................3 1. Kliimavööde.................................................................................................................................4 2. Eesti geograafiline asukoht..........................................................................................................6 3. Eesti kliimat kujundavad tegurid.................................................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid.........................................................................................7 3.3. Geograafilised kliimategurid.................................................................................................8 4. Üldine Eesti kliima kirjeldus..................................................................................................

Maateadus → Meteoroloogia ja klimatoloogia...
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Linnade kliimad

sega- ja lehtmetsad Kairos on kliima soojem ja kuivem, sademed peaaegu puuduvad. Suvel on ränk põua periood, kus ei saja tilkagi vett. Talvel tuleb vett vaid peotäie jagu. Londonis on tavaline parasvöötme mereline kliima. Keskmised temperatuurid ja sajab peaaegu iga päev. 4. Millised kliimategurid mõjutavad linnade kliimat Kliimategur Kairo London Kaugus ekvaatorist 30 kraadi põhjapool 51 kraadi põhjapool Kõrgus merepinnast 33m 7m Kaugus meredest Umbes 200 km Umbes 100 km Valitsevad tuuled Passaadid Läänetuuled Hoovused Puuduvad Puuduvad 5. Mida huvitavat sain teada, mis mulle meeldis ?

Geograafia → Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kahe linna kliima võrdlus

5. Aasta sademete hulk mm 611 mm 635°C 6. Sademete reziim Suvel ja sügisel Suvel ja sügisel sajab rohkem sajab rohkem 7. Kliimavööde Parasvööde Parasvööde 8. Loodusvöönd Sega- ja lehtmets Okasmets 4. Kliimategurid, mis mõjutavad linnade kliimat Kliimategur London Helsingi 1. Kaugus ekvaatorist määrab Parasvööde Parasvööde kliimavöötme 2. Kõrgus merepinnast 7m 51m 3. Kaugus ookeanidest, meredest 70 km Mere kaldal 4. Valitsevad tuuled Läänetuuled Läänetuuled 5

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kahe pealinna kliimavõrdlus

5. Aasta sademete hulk mm 611 mm 635°C 6. Sademete reziim Suvel ja sügisel Suvel ja sügisel sajab rohkem sajab rohkem 7. Kliimavööde Parasvööde Parasvööde 8. Loodusvöönd Sega- ja lehtmets Okasmets 4. Kliimategurid, mis mõjutavad linnade kliimat Kliimategur London Helsingi 1. Kaugus ekvaatorist määrab Parasvööde Parasvööde kliimavöötme 2. Kõrgus merepinnast 7m 51m 3. Kaugus ookeanidest, meredest 70 km Mere kaldal 4. Valitsevad tuuled Läänetuuled Läänetuuled 5

Geograafia → Kaardiõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ökoloogia

Herbiooria- on taim toidulis + - Konkurents- on mõlemale liigile kahjulik. Vastastikku piirav kooseluvorm - - Eristadakse kasvavaid, kahanevaid ja stabiilseid populatsioone. Kui sündivus ja surevus on tasakaalus on populatsioon stabiilne. Kui sündvus ületab surevuse on populatsioon kasvav . kahanev populatsioon on kui sündivus on väiksem surevusest. Populatsioonide arvukust mõjutavad kliimategurid, toitumussuhted, haigused. Populatsiooni arvukuse perioodiliso ajalisi muutusi nimetadakse populatsiooni laineteks. Kui arvukus püsib pikemat aega stabiilsena siis sim. Sellest ökoloogilise seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Populatsiooni mõiste, struktuur ka muutused selles, populatsiooni lained Eristadakse kasvavaid , kahanevaid ja stabiilseid populatsioone. Kui kündivus ja surevus on tasakaalus on populatsioon stabiilne. Kui sündivus ületab suremise on populatsioon ka soodne

Bioloogia → Bioloogia
219 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Muldade liigid, tähtsus ja mõisted

Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp. , õhu, vee ja organismide toimel. Murenemise liigid: füüsikaline murenemine e rebenemine ­ teguriteks on temp kõikumine, vee külmumine ja sulamine, taimede elutegevus(jahe ja kuiv piirkond nt kõrb). Keemiline murenemine e porsumine ­ kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saaste ainetega( kuumad, niisked piirkonnad nt vihmaments). Mullatekketegurid: lähtekivim, aeg e mulla vanus, kliimategurid(temp. Niiskus), reljeef e pinnamood, organismid mullas, põhjavesi, inimtegevus Mulla koostis: MULD ELUS OSA ELUTA OSA mikroorganismid, seened, VEDEL OSA TAHKE OSA GAASILINE OSA mikro- ja pisiloomad mullavesi MINERAALNE ORGAANILINE mullaõhk kivid, kruus, liiv, savi kõdu, huumus Mulla horisondid: kõduho...

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ökoloogia põhimõisted

Ökoloogia mõisted Ökoloogilised tegurid ­ organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid ­ pärinevad organisme ümbritsevast eluta loodusest (kliimategurid, elukeskkond) Biootilised tegurid ­ tulenevad organismide kooselust Alumine taluvuslävi ­ ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ­ ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud ­ ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Ökoloogilise teguri optimum ­ teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Biootilised ökoloogilised tegurid ­ organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeenne tegur ­ inimtegevuse mõju Sümbioos ­ eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Eksosümbioos ­ organismide vaba kooselu vorm Endosümbioos ­ üks organism elab t...

Bioloogia → Bioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

ÖKOLOOGIA JA JAHINDUSE ALUSED

Keskkonnategurid Kõik organismid sõltuvad ümbritsevast elusast ja eluta loodusest ­ keskkonnateguritest. Abiootilised tegurid ehk Biootilised tegurid ehk eluta looduse mõju: eluslooduse mõju: I. Elukeskkond Organismidevahelised · vesi suhted · õhk · sümbioos · muld · kommensalism · parasitism II. Kliimategurid · kisklus · sademed · konkurents · õhutemperatuur · taimtoidulisus · tuul jne. Keskkonnategurid Biootiliste keskkonnategurite hulka kuulub ka inimmõju ­ antropogeensed tegurid. ­ keskkonna saastamine ­ metsade hävitamine ­ soode kuivendamine ­ võõrliikide sissetoomine

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ökoloogilised Faktorid

Keskkonnategurid ehk ökoloogilised faktorid. Keskkonnateguriteks nimetatakse nii biootilisi kui ka abiootilisi keskkonna komponente, mis mõjuvad organismile. Biootilised tegurid - avalduvad teiste org. mõjus. ( sümbioos, kisklus, parasitisim jne ) inimtegur, ehk antropogeenne tegur Abiootilised tegurid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. ( päikesekiirgus, mulla niiskus. jne), kliimategurid. Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kui puudub üks eluks vajalik toiteelement, ei saa taim normaalselt kasvada, kuigi ülejäänud aineid on külluses. Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Optimumiks nim sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi.

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogiline tegur- 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abioptilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Valguse mõju organismidele Taimerakkude fotosüntees (org aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul.Fotosünteeivõime on otseses seoses valguse kiirgusega. Loomadele on valgus vajalik nägemiseks. Taimi jagatakse: 1) Valguslembelised- niidutaimed 2) Varjutaluvad 3) Varjulembelised- alusmetsataimed Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele- maod.

Bioloogia → Bioloogia
155 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Atmosfäär

Geograafia Konspekt Atmosfäär *Atmosfäär-maad ümbritsev õhukiht. *Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maa...

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Bioloogia vastatud küsimused

mida nimetatakse ökoloogiliseks teguriks?Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid kuidas jaotatakse ökoloogilised tegurid? Nimeta ja too näiteid. Biootilised tegurid(kisklus, Herbivooria, Sümbioos, Parasitism, Kommensalism) Abiootilised tegurid:(Elukeskkond õhk,vesi,muld, Kliimategurid temperatuur, niiskus, valgus, tuul) kirjelda valguse mõju taimedele Fotosüntees (orgaanilise aine moodustumine) on peamine taimes toimuv protsess, mille toimumiseks on valgust tarvis kirjelda temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased loomad varjunult soojemaisse kohtadesse talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, sest ainevahetus on aeglustunud. nimeta ja too näiteid biootiliste tegurite kohta. Biootilist...

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ökoloogilised tegurid konspekt

teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilise ja biootilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade ­ õhu, mulla ja vee ­ mõju sõltub nende koostisainete omadustest ja kontsentratsioonist. Olulisel kohal on ka konkreetne elukeskkonna kliimategurid: päikesekiirgus temperatuut, niiskus, tuul, jt. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Abiootilise tegurite mõju valguskiirguse ja temperatuuri näitel:

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
8
odt

E-Vilde reisikiri

Orienteeruda hästi, Mõelda sügavalt enne millegi tegemist ja natuke võõramaa keelt. Reisija võiks enne Joonis 2(paremal): Raamatukaas reisi uurida natuke sihtkoha kohta ja püüda olla leidlik reisi ajal. 8. Ma kohtasin raamatus paari enneomandatud geograafiateadmist, näiteks: Teadsin, et Eduard Vilde peab sõitma Viini juures läbi mõne tunneli, kuna seal on Alpid. Veel teadsin seda, et Konstantinoopolis on soe, sest seal on sellised kliimategurid. 9. Mina soovitan seda reisikirja lugeda, sest: • Seal on huvitavad kirjeldused • See on lühike ja huvitav • Sellest ei ole raske aru saada • Seda saab raamatukogust tasuta laenata • Selle ostmine toetab Eesti riigikassat • Raamatus pole pilte, mis segavad • Raamatus pole põhjuseta vulgaarseid sõnu • Raamatul on huvitavad kaaned, mida saab ära võtta või järjehoidjana kasutada.

Varia → Kategoriseerimata
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Evolutsioon- inimese evolutsioon

Evolutsioon- inimese evolutsioon 1. Ch. Darwin väitis, et inimesed põlvnevad ahvilaadsetest loomadest. 2. Inimese evolutsiooni tõendeid on saadud nii elavate kui ka väljasurnud loomaliikide uurimisest. 3. Inimese lähimad sugulased on inimahvid. 4. Inimese ja inimahvi on sarnasus avaldub kehaehituses, filosoofias, käitumises ja ka haigustes, suur sarnasus on kromosoomides ja geenides. 5. Inimesel ja inimahvil on erinev liikumisviis, luustiku iseärasused, käe funktsioonid, karvkate, peaaju, suhtlemisvahend, mõtlemine, töövõime. 6. Kõige suurem erinevus inimese ja inimahvi vahel on mõtlemis- ja kõnevõime. 7. Ei, inimesed ei põhine nüüdisaegsetest inimahvidest. 8. Inimese ja inimahvi luustiku erinevused on see et , inimese luustik- S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, tagavööde, suur varvas ei vastanud ülejäänutele ja inimahvi luustik- selgroog ei ole S-kujuline, suur varvas vastandub ülejään...

Bioloogia → Bioloogia
121 allalaadimist
thumbnail
2
docx

BIOLOOGIA - Ökosüsteem, aineringlus, ökotegurid

lagundades need taas mineraalseks. Või siis Abiootilised (tegurid elutaloodusest [õhk, muld, vesi, temperatuur]), biootilised (tegurid elusloodusest [kisklus]) ja anaeroobsed (tingitud inimtegevusest [metsaraie, reostus]). Tekib aineringlus 2. Selgita abiootilisi tegureid, näited, fotoperiodism. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest, jagunevad kaheks: * Kliimategurid: temperatuur, sademed, päikesekiirgus, tuul. * Elukeskkond: õhk, vesi, muld. Fotoperiodism- Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele. Nt; taimedes ehituslikud ja talituslikud muutused. Paljude taimede õite moodustumine sõltub ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest. Lühipäevataimedel, nagu nt kanep, moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. Pikapäevataimed, nagu nt jänesekapses, vajavad

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ökoloogia

1. Abioitilised e. Eluta ·päikesevalgus ·temperatuur ·sademed ·tuul ·pH ·veereziim ·rõhk ·tuli ·toitainete sisaldus ·Õhustatus ·valguskiirgus 2. Biootilised e. Elus ·sümbioos ·komminsealism ·parsaitism ·kisklus ·konkurents ( viiruse, bakterid, taimed, loomad, seened ) 3. Antropogeensed e. Inimmõju ·keskkonna saastatus ·metsade hävimine ·soode kuivenemine ·võõrliikide sissetootmine ·loodusressursi kontrollimatu kasutus jms. Põhilised kliimategurid ja nende mõju organismile. Valgus: Päikesekiirguse spektris eristatakse kolme ala, mis erinevad oma bioloogiliselt toimelt: ultraviolett-, nähtav ja infrapunane kiirgus. Ultraviolettkiired lainepikkusega alla 290 nm mõjuvad kõrgele elavale hävitavalt. Eriti suur tähtsus organismidele on nähtaval valguskiirgusel lainepikkusega 400- 750 nm. Infrapunased kiired lainepikkusega üle 700 nm ei ole inimsilmale nähtavad, kuid on tähtsaks soojusenergia allikaks.

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keskkonnaprobleemid

· Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja-tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. Mullastiku hävimine: 1. Mullastiku looduslik ärakanne ehk erosioon: paduvihmad, vooluveed, tuul ja temperatuuri kõikumine. Mullastiku hävimist saab ära hoida oskusliku maaharimisega, terrass-ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. 2. Kõrbestumine: kliimategurid ja suures osas inimtegevus. Metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis-ja maaharimisvõtted ning niiskuvate maade sooldumine. Taastuvad loodusvarad: päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas. Taastumatud loodusvarad: metallimaak, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused(kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) Veepuuduse all mõistetakse magevee nappust. Happevihmad: · Otseselt tingitud inimetegevusest.

Bioloogia → Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bioloogilised tegurid

Ökoloogilised tegurid ­ kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid ­ on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid ­ tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid ­ inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi ­ teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ­ teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum ­ teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ­ ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end ...

Bioloogia → Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Geograafia KT murenemine

mulda jõuavad Happelised seetõttu, et aluselised katioonid on mullast eemaldunud. 22.Kirjelda muldade erosiooni. Selle toimel paigutuvad mullaosakesed kõrgematelt osadelt madalamatele. Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindimsed kihid veekogudesse või uute erosioonisetete alla. 23.Mis on kõrbestumine ja mis seda põhjustab? Protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Mullad hävinevad. Põhjusteks kliimategurid (tuuleerosioon) ja inimtegevused (maa vale kasutamisviis). 24.Kuidas mullad soolduvad? Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Palava ja kuiva kliimaga aladel on aurumine intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub seal harva või ei toimu üldse, seetõttu toimub ka sooldumine. 25.Mida mõistetakse mullaväsimuse all? See tähendab seda, et mingit kultuuri või kultuuride rühma on kasvatatud 2 või rohkem aastat samas kohas. Saagikus vähenenud.

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Evolutsioon - Bioloogia KT

1. Taimed (Vegetabilia) 2. loomad (Animalia) 3. protistid (need on bakterid, algloomad ja ainuraksed vetikad) 4. bakterid 5. seened 11. Inimese peamised erinevused inimahvidest Inimese sarnasus inimahvidega: • kehaehituses • füsioloogias • käitumises • sigimises • haigustes (nt; inimesel AIDSi põhjustav HI-viirus on pärit ahvidelt) • kromosoomistikus ja geenides (valgud on peaaegu kõik samad) Inimese evolutsiooni mõjutanud tegurid • Kliimategurid Aafrika kliimas toimus umbes 5 miljonit aastat tagasi kliima soojenemine ja kuivenemine ning sellega seoses metsade taandumine ja maastiku savannistumine. Ka Aasias kujunes uus maastik – avatud stepid. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi kujundasid kliimategurid oluliselt inimese (Homo) perekonna anatoomiat. • Kahel jalal liikumine Seoses kliima jahenemise ja kuivenemisega asendusid metsad savannidega ning

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Bioloogia - evolutsioon

bakterid, algloomad ja ainuraksed vetikad) 4. bakterid 5. seened 11. Inimese peamised erinevused inimahvidest Inimese sarnasus inimahvidega: · kehaehituses · füsioloogias · käitumises · sigimises · haigustes (nt; inimesel AIDSi põhjustav HI-viirus on pärit ahvidelt) · kromosoomistikus ja geenides (valgud on peaaegu kõik samad) Inimese evolutsiooni mõjutanud tegurid · Kliimategurid Aafrika kliimas toimus umbes 5 miljonit aastat tagasi kliima soojenemine ja kuivenemine ning sellega seoses metsade taandumine ja maastiku savannistumine. Ka Aasias kujunes uus maastik ­ avatud stepid. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi kujundasid kliimategurid oluliselt inimese (Homo) perekonna anatoomiat. · Kahel jalal liikumine Seoses kliima jahenemise ja kuivenemisega asendusid metsad savannidega ning

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ökoloogia

1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Abiootilised tegurid ­eluta looduse tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad kliimategurid: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, päikesevalgus, sademed, pH, aeratsioon(õhustatus), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli Biootilised tegurid ­eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud.Sümbioos, ommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents. Antropogeenne tegur ­ inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus, metsade

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia: ökoloogia

BIOLOOGIA 1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid ­ eluta loodus ehk kliimategurid (sademed, temperatuur, päikesekiirgus, tuul, niiskus) ja elukeskkond (õhk, vesi, muld) Biootilised tegurid ­ tulenevad organismide kooselust (parasitism, kisklus, konkurent, sümbioos, herbivooria) 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiline amplituud ­ ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, saab määrata alumise (kõige väksem

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Organismide vahelised suhted Antropogeene tegur ­ inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos ­ Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala.

Bioloogia → Bioloogia
75 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Jäävöönd ja tundra spikker

Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga, polaarne kliima. Jääkõrb-maapind liustikuga. Külmakõrb-külmad kaljused alad. Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu ­ lumest onn, Koerteraken...

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Ettekanne palumetsast

kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Ökosüsteemi üldine iseloomustus: Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Abiootilised tegurid: a) kliimategurid ( temperatuur, sademed) b) elukeskkond (õhk, vesi, muld) Ülevaade taimedest Rinde moodustavad enamvähem ühe kõrgusega taimed, puud või põõsad. Taimed jaotatakse viieks erinevaks rindeks. Need on samblarinne, rohurinne, puhmarinne, põõsarinne ja puurinne. Samblarinnet, rohurinnet ja puhmarinnet nimetatakse alustaimestikuks. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske.

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ökoloogia

organismide elutegevst mõjutavaid keskonnategureid nim. ökoloogilisteks teguriteks.ABIOOTILISED TEGURID - pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid. BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne, kahjulik. abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Atmosfääri tähtsus

ATMOSFÄÄR Atmosfäär e. õhkkond - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Uurimine: ilmateaduse areng baromeeter ja termomeeter ilmaennustused on olnud atmosfääriuuringute jaoks liikumapanev jõud tänapäeval - sateliidipildid, ilmaradarid, õhupalliga taevasse lastavad raadiosondid ja laevade ning lennukite automaatjaamad. Tähtsus: atmosfäär on ümbritsenud inimest tema igapäevastes tegemistes kogu inimkonna ajaloo jooksul toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt kaitseb Maad taevakehade ja liigse UV-kiirguse eest tagab elu võimalikkuse Maal võimaldab roheliste taimede elu on elukeskkond: loomad, linnud, putukad, eosed on alati mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi kõige rohkem sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja mitmed transpordiliigid. Kihiline ehitus: Troposfäär - kõige alumine atm...

Geograafia → transpordigeograafia
5 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Referaat teemal TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine Töötatakse selleks, et saada sissetulekut. Kuna töö on vältimatu, kiputakse sellest sageli mõtlema pigem negatiivselt kui positiivselt. Tasuks siiski meeles pidada, et töö ei anna üksnes sissetulekut, vaid moodustab ka olulise osa indiviidi i...

Meditsiin → Õendus
48 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jõed, järved, kliima

Õhumassid- liikumine sõltub päikesekiirgusest ja alusinna iseärasusest. Aluspind ­ mõjutab nii päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Madalrõhualad- islandi miinimum, põhja atlandi hoovus (viib sooja vett ja selle kohal olevat sooja õhku põhja) kõrgrõhualad- skandinaavia maksimum, assoori saarte kohal paiknev kõrgrõhuala. Eesti kliimat mõjutab väga palju läänemeri. Eristatakse eesti merelisemat ja mandrilisemat kliimat. Õhutemp, sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõltuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. Juuli kesk 16,6 veebr -5,2 miinumum -43,5 maksimum 35,6 . Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. Sajab keskmiselt 550-800 mm aastas. Kõige enam sademeid saavad kõrgustikud. 170 sajupäeva on aastas. Kliima muutumine- pika aja jooksul ilmnev klimaatiliste näitajate muutumine. Kliima kõikumine- temperatuuri vaheldumine. Kasvuhooneefekt- seisneb sellest, et nim gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust

Geograafia → Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ökoloogia kontrolltöö

lageraie tulemusena hävitatud isendid võisid olla antud liigi ainukesed esindajad maailmas. Kui ka mõned taimed jäävad alles, siis erosiooni tõttu rikutud pinnases ei saa nad enam jätkusuutlikult kasvada(areneda) ning võivad hävida samuti ning taas kaduda liikide nimestikust. Lisaks on sõltuvuses kindlatest taimeliikidest ka kindlad loomaliigid, kui need taimed kaovad, siis kaovad ka loomad. Aafrika kõrbestumise põhjusteks on kliimategurid, liigintensiivne inimtegevus, millega ületatakse pinnase bioloogiline kandevõime. Antropogeenset kõrbestumist põhjustavad ebasobivad maaharimisviisd, liigkarjatamine, vihmametsade lageraie, mis kõik tekitavad taimestiku hävimist ja erosiooni, mille tõttu orgaanikat sisaldav horisont uhutakse ära. Kõrbestumine saab tihti alguse servaaladel, kus kasvavaid põõsaid kasutatakse kütteks.

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Geograafia II kursus "Maa kui süsteem"

erineval hulgal kiirgusenergiat. See kutsubki esile aastaaegade tekkimise. Kevadest sügiseni on keeratud Maa põhjapoolkera rohkem päikese poole, saab kiirgust rohkem. Tekib kaa pooluste ümbruses polaaröö ja polaarpäev. Ekvaator saab enamvähem võrdse koguse kiirgust. ILMAKAARDI ISELOOMUSTAMINE KLIIMADIAGRAMMI KIRJELDAMINE Kliima kujunemine Kindlad tegurid: Maa kaugus Päikesest, maa kuju ja mass, pöörlemistelje kaldenurk, Maa asend Päikesesüsteemis. Mingi koha kliimat kujundavad kliimategurid: 1. Päikesekiirgus – mida suurem nurk, seda soojem, mida suurem hulk, seda soojem 2. Aluspinna iseloom – mida krobelisem ja tumedam, seda paremini neelab päikesekiirgust. 3. Õhuringlus – madal või kõrgrõhkkond vms Üldine õhuringlus 1. Õhuringlus ekvaatori ja 30. laiuste vahel. Õhk hakkab ekvaatoril tõusma ning

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Mis tingib mullastiku hävimise? o Üks peamisi mulla hävitamise põhjuseid on mullastiku looduslik ärakanne ehk erosioon. (põhjustavad: paduvihmad, vooluveed, tuul, temperatuuri kõikumine.) o Mullastiku hävimist saab vähendada oskusliku maaharimiseg, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. o Maa-alad muudab kasutuskõlbmatuks ka kõrbestumine. (põhjustab: kliimategurid, ulatsulik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamisvõtted) Millised globaalprobleemid tulenevad loodusvarade kasutamisest? o Taastuvad loodusvarad: päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas. o Taastumatud loodusvarad: metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused. o Maailmas on puhta magevee puudus. o Tänapäeva tööstustehnoloogia võimaldab magevee korduvkasutust,

Bioloogia → Bioloogia
81 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Bakterid ja viirused ning nende jagunemine

Organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid. Biootilised tegurid  Kisklus  Herbivooria  Sümbioos  Parasitism  kommensalism Abiootilised tegurid: 1. Elukeskkond:  Õhkkeskkond e atmosfäär on maad ümbritsev õhukiht.  Vesikeskkond e hüdrossfäär on Maa keemiliselt sidumata vesi.  Muldkeskkond e litosfäär koosneb maakoorest. 2. Kliimategurid:  Valgus  Niiskus  Temperatuur  jne 25. Mis on sümbioos? Näited. Sümbioos-on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul (sipelgad ja lehetäid) Sipelgad toituvad lehetäide suhkrurikkast eritisest-mesikastest. "Tänutäheks" kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, nt.lepatriinude, viivad neid kõige mahlakamatele võrsetele ja kannavad emasid talveks sipelgapesadesse 26

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

· geeniregulatsiooni häired ­ valede geenide avaldumine (RNA süntees neilt). Tingitud keskkonnast, pärilikkusest või mõlemast korraga. ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE ÖKOLOOGILISED TEGURID lk 138-141 Ökoloogilised tegurid (organismidele mõju avaldavad tegurid) / Biootilised tegurid Abiootilised tegurid / Kliimategurid Elukeskkond (valgus, temp, tuul, niiskus) (õhk, vesi, muld) Abiootilised tegurid ­ meid ümbritsev anorgaaniline maailm. Kliimale ja elukeskkonnale lisaks veel kiirgus, pH, raskemetallide ühendid. Biootilised tegurid ­ organismide vastastikused suhted. 1. Valguskiirguse mõju ­ (joonis) · nähtav valgus 380nm ­ 750 nm · UV- ultraviolettkiirgus ­ alla 380 nm (geenmutatsioonid) · Infrapunane kiirgus ­ üle 750 nm (soojuskiirgus)

Bioloogia → Bioloogia
408 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Dendroloogia eksami piletid

nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Mägivahtra puit on hinnaline (erikaaluga 0,63...0,65 gr/cm³), sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, tehakse nikerdusi jne. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef). Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna) (tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või

Metsandus → Dendroloogia
138 allalaadimist
thumbnail
9
doc

10. klassi loodusgeograafia

PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osa­mullavesi, tahke osa ­ 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõiku...

Geograafia → Geograafia
329 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Bioloogia konspekt riigieksamiks

· Vajalik järglaste saamiseks Homöostaas ­ organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnast Neuraalne regulatsioon ­ närvisüsteemi vahendusel Homaraalne regulatsioon ­ organismi elundkondade talituse regulatsioon hormoonide vahendusel, veri kannab hormoone edasi 9 Ökoloogia ja keskkond Ökoloogilised tegurid ­ organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid: · Eluta loodus (õhk, vesi, muld ­ elukeskkond; kliimategurid ­ sademed, temperatuur jne) Biootilised tegurid ­ organismide kooselu · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Herbivooria · Konkurents Biootilised ökoloogilised tegurid ­ organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeene tegur ­ inimtegevus Ökosüsteem: · Biotsünoos ­ taime-, seene-, looma-, mikroorganismide kooslus · Ökotoop ­ õhk-, vesi-, muldkeskkond Tarbijad ­ konsumendid Tootjad ­ produtsendid Lagundajad ­ destruendid

Bioloogia → Bioloogia
439 allalaadimist
thumbnail
124
ppt

Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...

Meditsiin → Tervishoid
90 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. *Nõgudesse ja orgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks püsima, seetõttu on orgudes öösiti ja talviti külmem kui tasasel maal. Eesti kliima piirkondlikud erinevused *Eesti kliimat mõjutab väga palju Läänemeri. *Õhutemp. , sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõtuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. *Sademete hulk suureneb oluliselt 30-60km kaugusel rannajoonest. *U 20km kaugusele sisemaale ulatub ka merebriis, mis takistab pilvede teket. *Mere lähedal on tugevamad tuuled, harvemini öökülma ja äikesevihma. *Sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatte kujunemist ja püsimist mõjutavad kõrgustikud. 10m kõrguse kasvu lisab 1% sademeid. *Kõrgustikel on madalam temp. Seetõttu püsib lumikate seal kauem. Õhutemperatuur

Geograafia → Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Bioloogia eksami kordamiseks

1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid ­ nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus ­ Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne ­ need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...

Bioloogia → Bioloogia
370 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

Mandril on auramine piiratud ja sõltub sademete hulgast vastavas piirkonnas, pinnase niiskusest, jõgede süsteemist ja meteoroloogilistest teguritest. Ookeanidel ja meredel tekkinud veeauru hulgad kanduvad õhuvooluga mandrile, kus nad põhjustavad sademeid. - seega on tavaliselt ookeanide ja merede läheduses õhuniiskus suurem ja sademeid rohkem kui kaugemal mandri sees. 43.Aluspinna iseloomu mõju kliimale. Kliima territoriaalseid erisusi kujundavad suurel määral geograafilised kliimategurid, s.o. maapinna kui aluspinna erinevused. Eriti sõltub aluspinna omadustest albeedo. Ka soojuse levik on mitmesuguste aluspindade puhul erinev. Põhilised aluspinna omaduste erinevused on ookeani ja maismaa vahel, nende jaotuse mõju kliimale on ulatuslik ja on põhiline kliimat kujundav tegur. Veel mõjutavad kliimat: aluspinna erinevad liigid nagu lumi- ja jääkate, erinev pinnase koostis, taimkate jm.

Maateadus → Hüdrometeoroloogia
62 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Ökoloogia eksami küsimused ja vastused

3. AUTOTROOFIDEKS nimetatakse rohelisi taimi, mis on energeetiliselt isemajandavad. Neil esineb nii hingamine kui ka fotosüntees. HETEROTROOFID on organismid, mis tarbivad energiat, mida taimed on talletanud. Neil on ainult hingamine. 2. ÖKOLOOGILISTEKS TEGURITEKS Õkoloogilised tegurid Biootilised tegurid Abiootilised tegurid Kliimategurid Elukeskkond Õhk, vesi, muld Abiootilised tegurid tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad: * valgus * temperatuur * niiskus * tuul jt. Siia võib lugeda ka näiteks hapestumisega seotud probleeme pH, mulla koostist, raskemetallide mõju, radioaktiivsust. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooseksisteerimisest.

Ökoloogia → Ökoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...

Geograafia → Geograafia
1182 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. *Nõgudesse ja orgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks püsima, seetõttu on orgudes öösiti ja talviti külmem kui tasasel maal. Eesti kliima piirkondlikud erinevused *Eesti kliimat mõjutab väga palju Läänemeri. *Õhutemp. , sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõtuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. *Sademete hulk suureneb oluliselt 30-60km kaugusel rannajoonest. *U 20km kaugusele sisemaale ulatub ka merebriis, mis takistab pilvede teket. *Mere lähedal on tugevamad tuuled, harvemini öökülma ja äikesevihma. *Sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatte kujunemist ja püsimist mõjutavad kõrgustikud. 10m kõrguse kasvu lisab 1% sademeid. *Kõrgustikel on madalam temp. Seetõttu püsib lumikate seal kauem. Õhutemperatuur

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun