SEENED Hüüf pikk silinderjas seeneniit Mütseel hüüfide kogumik seeneniidistik Viljakeha paljunemisorgan hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest
4)Bakterirakul puudub rakutuum,Golgi kompleks,mitokonder,tsütoplasmavõrgustik ja tsütoskelett. 5)Bakterid vajavad elu tegevuseks toitaineid ja sobivad elukeskkonda .6)Seened on inimesele toiduks samuti kasutatakse neid meditsiini tööstuses,keskkonna kaitses ning alkoholitööstuses 1.1)Vale.Bakterid on prokariootsed organismid.2)vale. pärmseened kuuluvad ainuraksete seente hulka.3)vale. taimed on autotroofsed organismid.4)vale. seenemütsul on harunenud hüüfide poolt moodusstunud seeneniidistik. 2. Tamerakul on rakus tselluloos. Seenerakk on väga sarnane loomrakuga ning kest kitiinist, kest on elastne. 3. Ebasoodsates tingimustes tekitavad bakterid spoore. Nad lasevad endast umbes 1/3 vett välja ning kattuvad tiheda kihiga. Nende ainevahetus peaaegu seiskub 4.Hulkrakne seen koosneb viljakehast, mis on maa peal ning mü.tseenist maa all. Viljakeha koosneb peamiselt kübarast, jalast ja tupest. Mütseel on seeneniidiohk. 5
kahjustavad materjale, mida inimene soovib säilitada. · Kahjustused võib üldjoontes jagada kaheks mehaanilised ja keemilised. Mikroseente mõju hoonete sisekeskkonnale ja esemetele. · Mehaaniliselt kahjustavad mikroseened materjali, kattes selle mütseeliga, määrides pinda ning muutes nähtamatuks või raskesti loetavaks seal oleva kujutise. · Mütseel ehk seeneniidistik on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. · Keemilised kahjustused tekivad keemilistest ainetest, mida mikroseened oma elutegevuses tarbivad ja eritavad. · Olulisemad on siin ensüümid, orgaanilised happed, pigmendid ja vesi. Mida mikroseened arenguks vajavad. · Seeni iseloomustab toitumisel nende vahetu kontakt toitaineallikaga ehk teisi öeldes nad elavad otse oma toidu peal või sees. · Saprotroofid eristavad toitumisel keskkonda ensüüme, need lagundavad ained lihtsateks
sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. · Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks. · Mükotoksiin(seenetoksiin)- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine · Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide(hüüfide) kogum · Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks · Plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, koromo- ja leukoplaste · Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist · Spoor(eos)- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk
Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Seentel
· päristuumsed organismid · nii ainu- kui hulkraksed · mikroskoopilised · heterotroofid ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli · väikesed lipiidivakuoolid
Bioloogia KT Seeneniit: ehk hüüf on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida. Hüüfid moodustavad mütseeli. Mütseel ehk seeneniidistik: on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. Viljakeha: on seente paljunemistsüklis esinev, tihedast seeneniidistikust koosnev moodustis. Viljakeha kannab seene eoseid. Seene viljakeha lihakat osa nimetatakse seenelihaks. Viljakeha ülaosa nimetatakse seenekübaraks. Kitiin: sellest koosneb seene rakukest Toituvad: valmis orgaanilisest ainest (lagundamine), parasitism, sümbioos Pärmseente eripära:neil on peale eoste moodustamise veel üks paljunemisviis,
Toiduks kasutatakse põhiliselt kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone (viljakeha peamised osad on kübar ja jalg). Hallitus on enamasti moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsiliin. Kasutatakse ka hallitusjuustu valmistamisel. Kottseente poolt moodustatud hallituslaigud on tulenevalt hüüfide värvusest tihti kollased, rohelised või pruunid. Hallitanud toit on mürgine, kuna see sisaldab mükotoksiine. Mikroskoopilistest seentest on enimtuntud pärmseened, pagaripärmi (ümara väliskujuga üherakuline kottseen, paljuneb pungumise teel) kasutatakse taigna kergitamiseks. Pärmseeni kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamiseks. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomarakulgi, taimedele omased plastiidid ja vakuoolid puuduvad
4. Bakterid võivad olla liikuvad ja liikumatud, kusjuures liikuvus on suhtelisel püsiv tunnus. Liikuvus oleneb bakteri liigist, see antakse edasi pärilikkuse teel, enamasti liiguvad viburite teel. Osad bakterid õivad liikuda ka nn. Reaktiivselt, eritades ainevahetusprodukte. Mõned on kinnitatud mingile liikuvale kehale. 5. EOS- 6. BATSILL-pulkjas, niitjas bakterirkk, mis tekib ebasoodsate tingimuste puhul. 7. HÜÜF-seeneniit 8. MÜTSEEL-Hüüfide kogumik 9. RISOMORF- Ebasoodsates tingimustes hüüfid ühinevad gruppideks, kattuvad paksema kestaga ja moodustub risomorf. 10. BAKTERIOFAAG-bakterite õgijad. Nad on väikesed mikroorganismid, leidub kõikjal, kus leidub baktereid. Nad on parasiidid ja toituvad bakteritest. Kasutatakse meditsiinis, veterinaarias raviks ja profülaktikas. 11. Pärmid paljunemine peamiselt pungumise teel, mõned ka eoste abil ja pooldumise teel. Üks protsess kestab 1-2 tundi. 12
Kuju Ehitus Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljudele hallitusseente liikidele on iseloomulik seeneniidikeste juures põikvaheseinad(septumid), mis jaotavad niidi paljudeks rakkudeks. Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Paljunemine Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride (ehk eoste) abil. PÄRMID Kuju Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ning rakukestata. Ehitus Pärmid erinevalt teistest seentest on üherakulised ning neil pole niidistikku Paljunemine Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub
parasiitsete seene mtGenoomist taime mtGenoomi). HGT on leitud rDNA I grupi intronite osas ja mitmete valke kodeerivate järjestuste osas. Nii pärmidel kui hüüfe moodustavatel seentel on leitud mitootiline geenisiire, mis on sisuliselt sama, mis bakterite konjugatsioonil toimuv HGT. Kui haploidne tuum siseneb teise hüüfi, võib ta liikuda mitootiliselt jagunedes, säilitades oma intaktsuse. Selliselt tekkivad dikarüootsete hüüfide tuumad võivad olla küllaltki erinevad (aneuploidsus, kromosoomi pikkuse polümorfism). Tuumade liitumisel (konjugatsioonil? või/ja kopulatsioonil) võib toimuda geenisiire sarnaselt bakteritega (HGT) või ka nii nagu tõelises meioosis (genealoogiline, vertikaalne geenisiire - VGT). Seente tuumade jagunemisviiside ebastabiilsus ja mitmekesisus võib olla põhjuseks, miks nii mõnelgi juhul pärilikkuse ‘võrku’ on ‘puust’ üpriski raske eristada. Kas ka
Seened on iseseisev riik. Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine 1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga 2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangib vett, mineraalaineid ja kaitseb taime
biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. biokile- bakterite mass, mis puhastavad reovett generatsiooniaeg- aeg, mis kulub bakterite põlvkonna kahekordistamiseks hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mükotoksiin- seenetoksiin, mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum mükoloogia- seeneteadus, seeni uuriv teadusharu. plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks plasmodesm- rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste piil- bakteril kinnitumiseks vajalikud väikesed karvakesed
omapärast sugulist paljunemist, kus juures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Hallitusseened Erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvad seened, kes tekitavad kohevaid ja sametisi seeneniidi- ja eoskandjakirmeid. Hallitusseened muutuvad ohtlikuks alles siis kui nad on ennast mugavalt toa nurka sisse seadnud. Hallitusseente paljunemine Paljunevad nii suguliselt kui ka mitte suguliselt. Mitte suguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride ehk eoste abil Hallitusseente ehitus Eosest areneb niidistik. Kogu niitide mass moodustab seene keha. Pärmid Päristuumsed mikroorganismid. Sõnaga ''pärm'' seostatakse tavaliselt pagaripärmi. Tegelikult on olemas väga erinevaid pärmseeni. Tänapäevaks on neid avastatud umbes 1500 liiki. Pärmid on ainuraksed. Kuju Paljunemine Pärmseened sigivad nii suguliselt kui ka mitte suguliselt.
Seened 1. Seened elavad mullas, vees, toiduainetes, taimedes, inimese ja loomade kehas, elamutes. Siiski põhiliselt mullas. 2. Seened vajavad eluks niiskust, soojust ja toitaineid. Seened ei vaja valgust. 3. Toitumistüübilt kuuluvad seened vabalt elavad heterotroofide hulka. Heterotroofid on loomse toitumistüübiga organismid. Seened toituvad väliskeskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest. Paljud seened toituvad surnud taimede, harvem loomade jäänustest, neid lagundades. Osa seeni saab toitaineid elusorganismidest, olled nende parasiidid või nendega sümbioosis. Elutegevuseks vajalikke toitaineid ja vett omastavad seened läbi rakukesta. 4. Enamik seeni koosneb peenikestest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest. Need põimuvad omavahel ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Elutegevuseks vajalikud ained ja energia saavad nad orgaanilisi aineid lagundades. ...
difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida[ mütseel ehk eeneniidistik- on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. viljakeha- kokkupakitud seeneniitidest moodustanud seene paljunemisorgan arhe- nende rakus puudub rakutuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. Spoor ehk eos. 3. Epitee-, lihas-, närvi- ja sidekoe põhilised iseloomulikud ehituslikud iseäraused ja nende kudede ülesanded. Epiteetkude- keha ja elundite pindasid kattev kude, mis piirab kehade ja organeid ja kaitseb neid. Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude,
Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Seentel puuduvad
Bioloogia kordmis küsimused 1. Seenerakul ja taimerakul on mõlemal olemas vakuool ja neil on membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Seenerakul ja loomarakul on aga mõlemad heterotroofsed ja nendel mõlemal on varusõsivesik glükogeen. 2.Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Seeneniidistik e. mütseel on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. 3. Seeni jaotatakse toiduobjekti alusel kaheks: sapotroofid(toituvad surnud orgaanilisest ainest nt kuhikmühkel); biotroofid(toituvad elusast orgaanilisest ainest nt kuuseriisikas). 4. 5.Parasiit seened toituvad teiste arvelt, taimeparasiit, roosteseen ja jalaseen. 6.Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. 7.Pärmseened poolduvad ehk punguvad. Pärmseenel on selleks vaja vett, suhkrut, ruumi ja soojust
Seentest veel nii palju, et neil puudub emas- ja isassugu, kuid neil on erineva füsioloogia ja erineva paaritumistüübiga hüüfid e. seeneniidid ning suguline paljunemine toimub omavahel ühilduvate hüüfide vahel. Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on. Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta: Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e. ASKOOM e. ASKOKARP). Viljakehasid on eri tüüpe: 1
õõnsaks muuta. - Toiduainete riknemist põhjustav hallitus on enamasti moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsilliin. Selle seene kultuurliike kasutatakse ka valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Kottseente poolt moodustunud hallituslaigud on tihti värvilised: kollased, rohelised, pruunid. See tuleneb vastavate seeneliikide hüüfide värvusest. - Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. - Üherakulistest seentest on enimtuntud pärmseened, kelle esindajat - pagaripärmi - kasutatakse taigna kergitamiseks. Et mitmed pärmseened eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse jääkproduktina etanooli, siis kasutatakse neid ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara väliskujuga üherakuline
1. Hüüfid(seeneniidid) moodustavad mütseeli(seeneniidistiku) va. pärmseen 2. Heterotroofid- peavad saama valmis toidu 3. Rakukest on kitiini taolisest ainest 4. Suur aktiivne pind- niite on nii palju, et nad hõlmavad suure imamispindala 5. Pigmentide mitmekesisus- Palju erinevaid värvaineid 6. Moodustavad Mükoriisa- Tekib seene ja kõrgema taime juure vahel Paljunemine: 1. Kõige sagedamini eostega 2. Vegetatiivse paljunemise korral olemas oleva seene hüüfide kaudu 3. Ka sugulisel teel Toitumine: 1. SAPROTROOFID- Toituvad surnud orgaanilisest ainest 2. PARASIIDID- Toituvad elusrakkudest, teevad peremeesorganismile kahju 3. SÜMBIONDID- Toitub elusrakkudest, vastastikku kasulik SAMBLIKUD Uurib Lihhenoloogia Seente sümbioos vetikatega = samblikud FOTOBIONT + MÜKOBIONT = SAMBLIK Samblik on sümbiootiline liitorganism mis koosneb seenest(mükobiont) ja vetikast (fotobiont) Seeneniidid saavad vetikatest org
väljakasvud) abil, nt majavamm; biotroofid- saavad orgaanilisi aineid elusorganismidelt, kinnituvad haustorite abil, jagunevad omakorda kaheks: parasiidid- toituvad organismi kahjustades, kõrrerooste; sümbiondid- elavad teise organismiga rahulikku kooselu(vastastiku kasulik kooselu), samblik. · Seente paljunemine: seened paljunevad eostega- vegetatiivne ehk mittesuguline(hüüfide tippudesse tekivad koniidid e lülieosed või sporangiumid e eoslad/eospesad), nt nutthallik. Seened paljunevad suguliselt, võivad tekkida eosed, mis võivad olla haploidsed(n) või diploidsed(2n). Suguline paljunemine toimub kandseentel ja selle tagajärjeks on viljakeha teke(seeneniidistik areneb nagunii). Kandseentel arenevad eosed eoskandadel, mis moodustavad eoslava. See moodustub kandseene kübara all. 1
Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ka paljunemisotstarbeline. e) rõngaskromosoom bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. f) biotehnoloogia rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. g) hüüf ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. h) mütseel hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. i) mükotoksiin (seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine.
Bodoniidid esinevad nii magevees, meres, kui mullas 112. Rafidiofüüdid on ilma jäiga rakuseinata 113. Radiolaarid on planktilised heterotroofsed organismid ookeanides 114. Kambrilised on bentilised organimid ookeanides 115. Amööbidele on iseloomulik viburite puudumine.Su SEENED Dimorfmism seemne paljunemine nii pungumise kui niidistikuga. Seentel rakukest, mis on kitiinist. Biotroofid ammutavad toitainet teistest organismidest muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Osad seentele elujärgus nii mitte kui suguline paljnemine. Mittesuguline järk anamorf ja tekkivad eosed koniidid. Suguline arengujärk teleomorf. SEENTEHÕIMKONNAD : Viburseened, Chytriomycota (iseloomulik viburi esinemine) Ikkeseened, Zygomycota (sügospoori esinemine) Kottseened, Ascomycota (eoskoti e askuse esinemine) Kandseened, Basidiomycota (eoskanna e basiidi esinemine)
seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks ja sama seen, selle erinevad viljakehad. Nagu õunapuu ja õunad. Teineteise äratundmiseks võivad kaks ühetuumsete rakkudega hüüfi kasutada feromoone. Seejärel võib toimuda midagi sellist, mida me oleme harjunud seksiks pidama. Kui hüüfide tuumadel on erinev nn paarumisfaktor, siis moodustatakse nende vahele torujas kanal, mille kaudu kumbki hüüf saab teiselt tuuma, mida siis kogu hüüfi pikkuses paljundatakse. Võiks öelda, et kandseente haploidsete hüüfide anastomoseerumisel on toimunud tuumade „ristsiire“. Sissetunginud tuum migreerub kiiresti rakust rakku, ise mitootiliselt jagunedes. Selle tulemusel muutub monokarüootne mütseel dikarüootseks, kaksiktuumseks
kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. plasmiid--bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. plastiid--membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste. rõngaskromosoom--bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor (eos)--tavaliselt paljunemisotstarbeline rakk, kuid bakterirakus moodustub
osadele kollase või punase värvuse 17. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moosustub pisemate vakuoolide liitumisel 18. turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor 19. heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil 20. hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit 21. mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum 22. viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed 23. mükoriisa- 24. plasmiid- sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks 25. gaasivakuool- valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Iseloomulikumad vesikeskkonnas elavatele bakteritele 26. piilid- KÜSIMUSED: 1. rakuteooria põhiseisukohad- kõik organismid on rakulise ehitusega
mütseeliga vormid. · Aktinomütseetide mütseel on multinukleoidne Olulisemad seltsid: 1) Bifidobacteriales (seal vähe perekondi) ja 2) Actinomycetales (seal väga palju perekondi) Morfoloogia. · Väga paljud aktinomütseedid moodustavad substraadi- ja õhumütseeli. · Mütseel koosneb hargnenud hüüfidest. Kui septe esineb, siis harva ja rakud mütseelis on pikad (20 mkm ja pikemad) ja sisaldavad palju nukleoide. · Õhumütseeli hüüfide tippude fragmenteerudes moodustuvad koniidid e. suguta paljunemise spoorid. Kui need spoorid paiknevad sporangiumis, siis nimetatakse neid sporangiospoorideks. · Spooridel on erinev kuju ja pind. Spoorid moodustuvad toitainete vähesusel keskkonnas. Spoorid ei ole termoresistentsed, kuid taluvad näiteks kuivamist. Mõnedel aktinomütseetidel on spoorid varustatud viburitega ja seega liikuvad.
tulevad asemele need, mis ei tee elusal ja surnud koel vahet). Tähtsus: jääkainete ja surnud org lagundajad (kujundavad mulda), piima hapendamiseks, seenhaiguste tõrjeks. SEENED: Seened: Üle 100 000 liigi, uurimisega tegeleb mükoloogia, päritolu pole selge. Osad rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Seente ehitus: Tallus e mütseel e seeneniidistik koosneb hüüfidest (peened niidid). Hüüfide kestad arenenumatel (enamustel) tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest, algelisemal pektiinainetest. Plektenhüümist (hüüfidest põimik) moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Plastiidid puuduvad, varuaineteks glükogeen ja rasvad. Tärklist ei teki kunagi. Vee juhtimiseks kohastumused puuduvad, elavad ainult niiskes kliimas. Seente toitumine: Heterotroofid, enamus saprofüüdid (toituvad surnud taimedest).
Väikeste mõõtmete tõttu kasvavad nad otse mulla pooridesse või näiteks elusate taimekudede rakuvaheruumidesse. Vahetu kontakt toiduallikaga tagab seeneraku poolt eritatavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani, lagundavad selle lihtsamateks molekulideks, mis imenduvad seenerakku. Peamine osa toitainetest imendub seenehüüfi tipu piirkonnas. Sel viisil toituvad saprotroofid. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas suguliselt või mittesuguliselt. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Sellisel juhul nimetatakse mittesugulist staadiumi anamorfiks ja tekkivaid eoseid koniidideks. Näiteks perekondade kerahallik (Aspergillus) ja pintselhallik (Penicillium) kõik liigid on anamorfid, mis moodustavad miljoneid koniide. Iga idanev
jagunemisvõime Ainevahetustüüp Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne SEENED Kõik seened on heterotroofsed organismid. Seened on olulised lagundajad. Saprotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest Biotroofid toituvad elus orgaanilisest ainest, jagunevad kaheks: parasiidid ja sümbiondid. Enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad mütseeli e seeneniidistiku. See, mida korjame on hüüfide pakitud kogumik e viljakeha. Enamik seeni paljuneb eostega, aga pärmiseened nt punguvad. Seened ohustavad inimeste tervist seenemürgituste, mükotoksikooside või seenhaiguste e mükooside kaudu. Seenemürgitusi põhjustab mürkseente söömine. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad inimesele mürgiseid ainevahetus toksiine. Mükotoksiin mürgine ainevahetus toksiin, mida seened eritavad. Mükoosid on lisaks
rakuvaheruumidesse. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja membraan, tagavad seenraku poolt eritatavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagunsavad selle lihtsamateks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Sel viisil toituvad aga saprotroofid. Saprotroof ehk saproob on organism, kes saab oma toitained surnud orgaanilisest ainest. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Haustoriteks nimetatakse imijätket, mis lisaks toitainete hankimisele võib täita ka teisi ülesandeid: näiteks toitainete kahepoolne transport sümbiontidel või siis kinnitusvahend sitikaseentel. ( Hein: 2000) 4 2. PALJUNEMINE Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustada kas sugulisel või mittesugulisel teel
SEENED. * 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks
õhumütseel. Õhumütseelil arenevad suguta paljunemise spoorid ehk koniidid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Aktinomütseedid Aktinomütseedi mütseel on hargeneud torukeste (hüüfide) süsteem, milles puuduvad vaheseinad (mütseeli moodustab üksainud hargnenud torujas alla 1 µm.I. Selline rakk). Hüüfi diameeter onMikrobioloogia mütseel areneb Bakterite kujurühmad just 2011. Tiina pinna sees Alamäe substraadismütseel.
Generatsiooniaeg- näitab plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin-(seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav palju kulub bakterite hulga kahekordistumiseks mürkaine Plasmotesm- tsütoplasmaniit, mis ulatub pooridest välja ning mis seovad omavahel naaberrakke Patogeenne Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide( hüüfide) kogum.Plasmiid- bakterirakus esinev bakter- teistele org. ohtlikud. Põhjustavad mitmesug. tervisehäireid, mis võivad lõppeda surmaga. väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks.
paiknevate eoslehtede ja torukestel pindadel. Hallitus, mis tekib toiduainetele ei koosne ainult ühest seeneliigist, enamasti on see moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Tuntuim hallik on kottseenete hulka kuuluv pintselhallik (sellest tehti esimene antibiootikum penitsilliin). Pintselhallikut kasutatakse ja valge- ja sinihallitusjuustu valmistemisel. Kottseente poolt moodustunud hallitus on tihti värviline kollane, roheline, pruun jne, see tuleneb vastavate seeneliikide hüüfide värvusest. Hallitama läinud toit on enamasti mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. Kõige levinumad üherakulised seened on pärmseened. Pärmseente alla kuulub pagari pärm, mida kasutatakse taigna kergitamiseks (eraldab oma elutegevuse käigus süsihappegaasi). Pagaripärm on ümara väliskujuga üherakuline kottseen, mis paljuneb enamasti pungumise teel. Mitmed pärmseened eritavad ainevahetuse
(eritavad toksiine lipaas pesupulbrites) 4. Millist negatiivset mõju võivad seened inimestele tekitada (3)? - nahakahjustused (seenhaigused) - seenemürgitus - elukoha kahjustamine (majavamm, hallitus) 5. Kirjelda seeneraku ehitust. - tuum (üks või mitu) - rakumembraan - rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest) - mitokonder (varustab rakku energiaga) - tsütoplasmavõrgustik - Golgi kompleks - lüsosoomid - ribosoomid 6. Kirjelda seente mitmekesisust seene hüüfide erinevuse alusel? Too näiteid (hulkraksed ja ainuraksed seened). osad seened koosnevad ainult ühest rakust, millel on mitu tuuma, teistel on hüüfid moodustatud mitmetest rakkudest hallitusseened on ainuraksed ja söögiseened hulkraksed 7. Võrdle seenerakku bakterirakuga. Seenerakul tuum (üks või mitu)rakumembraan, rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest), mitokonder (varustab rakku energiaga), tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid
- nahakahjustused (seenhaigused) - seenemürgitus - elukoha kahjustamine (majavamm, hallitus) 5. Kirjelda seeneraku ehitust. - tuum (üks või mitu) - rakumembraan - rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest) - mitokonder (varustab rakku energiaga) - tsütoplasmavõrgustik - Golgi kompleks - lüsosoomid - ribosoomid 6. Kirjelda seente mitmekesisust seene hüüfide erinevuse alusel? Too näiteid (hulkraksed ja ainuraksed seened). - osad seened koosnevad ainult ühest rakust, millel on mitu tuuma, teistel on hüüfid moodustatud mitmetest rakkudest - hallitusseened on ainuraksed ja söögiseened hulkraksed. 7. Võrdle seenerakku bakterirakuga. Seenerakul on: - tuum (üks või mitu) - rakumembraan, - rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest), - mitokonder (varustab rakku energiaga),
pooridesse või näiteks elusate taimekudede rakuvaheruumidesse. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja membraan, tagavad seeneraku poolt eritatavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagundavad selle lihtsamateks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Sel viisil toituvad saprotroofid. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Haustoriks nimetatakse imijätket, mis lisaks toitainete hankimisele võib täita ka teisi ülesandeid: näiteks toitainete kahepoolne transport sümbiontidel või siis kinnitusvahend sitikaseentel. Seente paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid.
SEENED Kõik seened on heterotroofsed organismid (saavad eluks vajaliku energia toidust saadavate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil). saprotroofid seened, mis toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroofid seened, mis toituvad elusast orgaanilisest ainest 1) parasiidid 2) sümbioidid Seente ehitus Enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest seeneniitidest ehk hüüfidest. See mida korjatakse, on seene viljakeha, hüüfide tihe pakitud kogumik. Hüüfid moodustavad mütseele ehk seeneniidistikke. Seened paljunevad, enamik neist eostega (aga nt. pärmseened punguvad). Seened võivad ohustada inimese tervist: seenemürgitused (mürgiste seente söömine), seente lagundamiseks kulutatakse organismis väga palju energiat mükotoksikoos seda põhjustavad seened, mis elavad toiduainetel ja eritavad keskkonda inimesele kahjulikke ainevahetusjääke, ehk mükotoksiine
juurekarvad säilivad. Seega väliselt koloniseeritud taimejuur koloniseerimata juuurest ei erine. Mullas moodustab seen taimejuure lähedal üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku Eosed -püsiva paksu kestaga -tuhanded tuumad -pikka aega püsivad -võivad levida tuule ja vee abil -võivad säilitada eluvõime peale selgrootute, lindude või pisiimetajate seedetrakti läbimist Ektomükoriisa; Seen moodustab juure ümber tihedalt põiminud hüüfide kihi –mantli, millest lähtuvad hüüfidmulda. Juurerakkude vahele tungivad hüüfid moodustavad keeruka võrgustiku –Hartigi võrgustiku. Üldjuhul ei sisene hüüfid taimerakku. Seened: kand-ja kottseenederinevad rühmad. Peremeestaimed: paljas-ja katteseemnetaimed Osaleb üle 6000 seeneliigi Peremeestaim: männilised, pöögilised, kaselisedjt; kassinaerilised, roosõielised, imelillelised, tatralised jt
või fagotsüteeritud aineosakesi. Mikrotuubul- päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide (tsentriooli, kääviniitide ja viburi) koostisse. Mitokonder- membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega. Mükotoksiin- (seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste. Polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke.
mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toru, mis kuulub mõnede organellide koostisesse. mitokonder-membraanidest koosnev päristuumse raku organell,milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine.Varustab rakku ATP molekulidega. mükotoksiin-(seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum,mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. ribosoom-nii eel- kui päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRna ja valgu molekulidest.Ribosoomides toimub valgusüntees. rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist. spoor-(eos) protistidel. seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk.
Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetest harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega, algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest moodustuvad eoseid kandvad viljakehad
Näiteks liblikõielised(aedhernes, harilik lutsern) vajavad elutegevuseks lämmastikühendeid, aga õhu koostisest nad seda omandada ei saa. Liblikõieliste taimede juurtel elavad aga mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku ja muudavad selle taimedele omastatavateks lämmastikuühenditeks. Bakterid omakorda saavad taimede juurtest mitmesuguseid orgaanilisi aineid. Ka mitmed taimeliigid elavad sümbioosis seentega nii moodustub taime juure ja seene hüüfide läbipõimumisel mükoriisa. 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist? Sümbioosis on kooselu mõlemale osapoolele kasulik, ent kommensalismi korral saab kasu ainult üks osapool, teisele on see kahjutu. 4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks? Kommensaalideks nimetatakse organisme, kes kommensalismis elamisest saavad kasu. 5. Millist kahju tekitavad parasiidid? Parasiidid tekitavad peremehele kahju, aga ei hävita teda. Näiteks inimese soolestikus elav
Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: · Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas · Aplanospoorid levivad tuulega B. Hüüfi tipmise tekkega eoslad · Koniidid (lülieosed). Koniidikandjate rühm: pükniid Suguline · Haploidsete (sooliselt eristumata/harva eristunud) hüüfirakkude ühinemisele järgneb rakutuumade ühinemine · Haploidsete hüüfide ühinemise järel moodustub dikaarüon kakstuumsete rakkudega hüüf, mille tuumad jagunevad samaaegselt, tuumade ühinemine toimub enamasti vahetult enne meioosi (kott ja kandseened). Seened, vaatamata valdavale soo puudumisele, on sageli isesteriilsed. Seentel võib esineda ka 4 või ka nt. 13 sugu. LIMASEENTE HK.-D Hk. Ebalimaseened Eoste kest paks tselluloosist + õhuke kitiinkate Hk. Väärlimaseened Mullas jms. Pseudoplasmoodium? rakud nõrgalt seotud Hk
· Lehed varisevad enne veget. per. lõppu. Samas võib see olla ka ebasoodsate ilmastikutingimuste või pestitsiidide vale kasutuse tagajärg Seenhaigused · Seenhaigused e. mükoosid. Nakkushaigustest kõige laialdasemalt levinud. Seenhaigustel pole klorofülli toituvad elavate taimede kulul või surnud org. ainest · Seene vegetatiivkehaks on seeneniidistik e. mütseel, koosneb seeneniitidest e. hüüfidest · Strooma tihe hüüfide põimik, selles või selle pinnal tekivad seene paljunemisorganid · Neil on nii suguta paljunemine spooridega, kui ka suguline paljunemine gameetidega, mood. Viljastunud rakk e. sügoot, mis areneb edasi eosteks · Tõusmepõletikud (nt. levkoil, alpikannil, fütoftoroosid (nt. maasikal ja kartulil), ebajahukasted (nt. korvõielistel, sibulal), jahukasted, helelaiksused, kärntõbi puuviljadel, valgemädanikud, lendnõgilaadsed, kõvanõgilaadsed, roosteliselaadsed
Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljudele hallitusseente liikidele on iseloomulik seeneniidikeste juures põikvaheseinad (septumid), mis jaotavad niidi paljudeks rakkudeks. Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride (ehk eoste) abil. Spoorid tekivad harilikult mittesuguliselt. Seejuures on kõige lihtsam spooride tekkimisviis seeneniidikeste otstest üksikute rakkude ehk oiidide eraldumine. Igast uuest rakust (oiidist) võib tekkida uus seeneniidistik. Mitmed liigid leiavad kasutamist oma bioloogilise aktiivsuse ja bioloogiliselt aktiivsete ainete moodustumise tõttu
Tsüstid Esinevad müksobakteritel, spiroheetidel, Azotobacter'il, riketsiatel. Tsüstiks muutub kogu rakk. Tsüstil on paksud kestad ja ta talub vegetatiivsest rakust paremini kuivust, kiirgust, toksikante jmt faktoreid. Ei ole termoresistentne. Müksobakteritel nimetatakse tsüste ka müksospoorideks. Müksobakteritel toimub rakkude tsüsteerumine limase viljakeha sees. Aktinomütseetide "spoorid" e. koniidid Aktinomütseetidel moodustuvad hüüfide nöördumisel suguta paljunemise spoorid (koniidid). Neil ei ole spoorikatteid ega korteksit, kuid nad taluvad kuivust, kuiva kuuma ja mürke paremini, kui hüüfid. Mõnedel aktinomütseetidel on liikuvad viburitega varustatud zoospoorid, mis paiknevad sporangiumis. Spoorid paiknevad spoorikandjatel hüüfidel, mis moodustavad õhumütseeli. Akineedid on spooritaolised rakud niitjatel tsüanobakteritel, mis moodustuvad niidis näljatingimustes.
Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest moodustuvad eoseid kandvad viljakehad
annaabi.ee 
