Juvenile idiopathic arthritis Tartu Health Care Collage In general Juvenile idiopathic arthritis (JIA) - the most common form of arthritis in children and adolescents Autoimmune disorder Commonly occurs in children from the ages of 7 to 12 First defined in the first half of the 16th century Treatment includes: education, medical treatment, physical therapy, occupational therapy Symptoms Non-specific Lethargy, reduced physical activity, and poor appetite Pain Persistent swelling of the affected joint(s) Morning stiffness A multidisciplinary approach is necessary for the successful treatment of JIA, with the active involvement of pediatric rheumatologists, physiatrists, physiotherapists, occupational therapists, psychologists, and dieticians. Rehabilitation Comprehensive reha...
algselt koosneb kahest rakukihist-lootelehest.välimine ja sisemine looteleht.Ürgjutt-muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks millest hiljem arenevad pea-ja seljaaju. Lootelehtedest arenevad elundid. 22. päeval alustab elutegevust süda. Otsene areng- vastsündinu sarnaneb täiskasvanuga. Moondeline areng- erineb vastsündinu täiskasvanust ja muutub selleks läbi vahestaadiumi. Täismoondega- putukad-vastne-nukkub-valmik. Vaegmoondega-jääb ära nuku staadium, prussakad, lutikad. Juveniilne orgnism kasvab tema elundkondade talitlus ja rflektoorne tegevus täiustub. Noorjärk e. juveniilnes., sigimisvõimeline e. generatiivne s., vananemisperiood. Kliiniline surm võib kesta 5 minutit. Eelneb enne bioloogilist surma, hingamine, kesknärvisüsteemi ja südametöö lakkab.
Biogeneetiline reegel selgrootsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või idu moodustumisega seemnes. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Idand idanev seeme. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Kattes...
Moondelise arengu (kalad,kahepaiksed,lülijalgsed) puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismit ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Nende munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Nukukestast väljub valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium. Noorjärk ehk juveniilne staadium ja sigimisvõimeline elujärku e generatiivne elujärk. Seniilne- raukusperiood- lõpeb surmaga. Nendele järgneb vananemisperiood. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemelt. Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest
BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Loote väärarenguid põhjustavad tegurid on teratogeenid. Kobarloode ehk Moorula, Blastotsüst ehk Põisloode Lootevee ülesanded: Kaitse põrutuste, Kaitse veekaotuse, Vähendab raskusjõu mõju, Kaitse temp. eest, Stabiilne sisekeskkond Platsenta ülesanded: Ainevahetuslik, Platsentabarjäär, Antikehad, Hormoonid Areng: Sündimine, Juveniilne, Fertiilne, Seniilne -> Surm PIIRAMATU organism kasvab elu lõpuni (taimed) PIIRATUD organism saavutab teatud mõõtmed (imetajad) PERIOODILINE organism kasvad etappidena (puud) Rasestumisvastased vahendid: Kondoom (2), Spermitsiidid (3-5), Pessaar (2), Spiraal (1.5), Steriliseerimine (M-0.15, N-0.04)
saabumiseni. Eri Idanemise käigus kujunevad loomarühmadel on see välja taime vegetatiivsed staadium erineva kestvusega organid (juur, vars, lehed) Sel ja vältab mõnest aastast perioodil toitub idand mitmekümne aastani. põhiliselt seemnes olevatest Juveniilne organism kasvab, varuainetest. Areneb välja tema elundkonade talitus ja taime juurestik, toimub varre reflektoorne tegevus pikkus- ja jämeduskasv ning täiustuvad.Sel perioodil moodustuvad lehed. Sellele hõlmavad muutused peaaegu järgneb kasvuperiood, kus kõiki elundkondi: tugevneb õisi veel ei moodustu.
hiljem arenevad pea-ja seljaaju. Embrüonaalne induktsioon-lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid-Biogeneetiline reegel(Ernst Haeckel ja Fritz Müller XIX teine pool). Otsene(imetajad, selgroogsed) ja moondeline areng- täismoondeline areng(putukad) ja vaegmoondeline-pole nukkumist. Lootejärgne areng: juveniilne e noorjärk, generatiivne e sigimisvõimeline staadium. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemilisel. Taimede lootejärgne areng: algab seemne idanemisega. Jaguneb vegetatiivseks (idandvegetatiivsed organid(juur, vars, lehed)juveniilne
sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond *BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. *Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood. *Kliiniline surm on pöörduv vereringe, hingamine ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kui inimene selle aja jooksul abi ei saa, saabub pöördumatu ja lõplik bioloogiline surm. * Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine
Alkoholi kuritarvitamine raseduse ajal võib põhjustada lootekahjustusi Teratogeenid: 1)Füüsikalised: mehhaanilised traumad, alajahtumine ja kuumarabandus 2)Keemilised: ravimid, alkohol ja narkootikumid 3)Bioloogilised: pärilikud haigused, toitumisega seotud Otsese arengu puhul on organismi järglane on sarnane oma täiskasvanud organismiga, aga moonde arengu puhul nad erinevad. Lootejärgne areng: 1)Juveniilne staadium e noorjärk: Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad(käima või lendama õppimine, toituma.) 2)Generatiivne staadium e sigimisvõimeline elujärk: Enamiku loomaliikide ontogenees lõpeb, sest nad hukkuvad enne vananemisperioodi saabumist 3)Vananemisperiood: Elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmed haigused ning lõpuks elutegevusprotsessid aeglustuvad.
a) Otsene arenemine- järglane vanema moodi ( roomajad, imetajad, linnud) b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone (kahepaiksed) * Täismoone. Muna vastne nukkumine täiskasvanu (liblikas, mardikad, kahe-ja kiletiivalised) * Vaegmoone. Muna vastne (kestub ja kasvab) täiskasvanu (ritsikad, prussakad, lutikad, kiilid) Toimuvad järjestikused staadiumid ehk elujärgud: 1. Juveniilne staadium ehk noorjärk. Algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sel perioodil hõlmavad muutused peaaegu kõiki elundkondi: tugevneb tugi- ja liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö. 2. Sigimisvõimeline ehk generatiivne elujärk. Toimub järglaste saamine. 3. Vananemise staadium (raugastumine). Kõik elutalitlused hakkavad aeglustuma.
vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood
embrüo oma evolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimise paari arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada väärarenguga last, tuleb sel perioodil erilise hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis atseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda veel täis- ja vaegmoondeks. Sünnijärgses arengus läbitakse juveniilne elujärk, sigimisvõimeline periood ja vananemisperiood. Iga organismi vananemise algus ja eluiga on määratud geneetiliselt, kuid seda võivad mõjutada ka keskkonnategurid. Inimesel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Bioloogiline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt viis minutit pärast kliinilist surma. Koos bioloogilise surma saabumisega kaob võimalus inimesi elustada. Nii näeb välja organismi areng.
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud fol...
konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik N: liblikad, mardikad, mesilased *Otsene areng Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) elundkondade talitluse täiustumine, reflektoorse tegevuse areng, suguelundkonna areng Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab
Lk 126-Organismide lootejärgne areng 1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt oma vanemaga aga moondelise puhul muutub alles vanema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. 2. Nimetage imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. Juveniilne, generatiivne, vananemisperiood. 3. Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 4. Miks lõpeb enamiku loomade ontogenees sigimisvõimelises elujärgus ? Enamiku organismide ontogenees lõppeb sigimisperioodis, kuna nad hukkuvad enne vananemisperioodi. 5. Millised muutused inimorganismid kaasnevad vananemisega? Vananemisega elundkondade tegevus häirub, tekivad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. 6. Millised etapid on katteseemnetaimede lootejä...
veel on komme koguneda kraavidesse e. põhjavesi voolab kõrgematelt rõhkudelt madalamatele, mis sisuliselt on sama, mis eelmine väide. Seisvas veekogus kipub veepind olema horisontaalne. Põhjavesi vs pinnavesi: · põhjavesi on peaaegu vaba organismidest, millised on kahjulikud inimesele; · temp. on suhteliselt ... · Põhjavee vool: Ruumilisus- looduslikk Põhjavee teke: · Infiltratsioon 2 · Kondensatsiooniline · Sedimentatsiooniline · Juveniilne Vaba vesi: Niiskuse edasisel tõusul toimub kapillaaride täielik täitumine, kujuneb kapillaarvesi. Kapillaarvee liikumine kapillaarjõudude mõjul... 3
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündim...
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e. Ontogeneesiks. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust, nähtust nim. Partenogeneesiks. Enamikul selgrootutel loomdael ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. Kehasisene viljastumine esineb enamikul lühijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. Inimese munaraku viljastumine toimub munajuhas. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni nim. Menstruaaltsükliks. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid, hormnonaalseid ja bioloogilise vahendeid. Bioloogiline e. Füsoloogiline meetod eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist. Menstruaaltsükliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temperatuuris, veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses. Sügoot hakkab mitoosi...
Idulane hingab lõpustega, kestab kolmanda kuuni. LOOTEJÄRGNE ARENG: Otsene areng imetajad, linnud, roomajad vastsündinu sarnaneb vanematega. Moondeline areng kalad, kahepaiksed vastsündinu erineb ehituselt oma vanematest, muutub sarnaseks läbi vahestaadiumite. Vaegmoone putukad, mardikad(rohutirts, prussakas, lutikas): munavastnevalmik Täismoone liblikad: munarööviknukkvalmik Lootejärgse arengu etapid: Noorjärk e. juveniilne staadium algab sünni/koorumisega, lõpeb järmise etapi algusega (inimeselc-20 a., äädikakärbsel 2 tundi): toimub organismi kasvamine ja arenemine, eludnkondade täiustumine, algav ovogenees ja spermatogenees. Sigimisstaadium e. generatiivstaadium algab u. 20 a, kestab naistel 50 a, meestel elu lõpuni. Toimub areng, töö, järglased, perekond. Vananemisperiood peale generatiivstaadiumit elu lõpuni.
6.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Too näiteid. Otsene areng- vastsündinu on üldplaanilt sarnane oma vanematega, mõõtmed on väiksemad ning on iseloomulik roomajatele, lindudele, imetajatele. Moondega areng- vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist, muutub vanemate sarnaseks läbides vahestaadiumid ning on iseloomulik selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele. 7.Nimeta imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. 1. juveniilne organism a) kasvamine; b) elundkondade talitluse täiustumine; c) reflektoorse tegevuse areng; d) suguelundkonna areng. 2. Sigimisvõime-line elujärk: a) järglaste andmine; b) jätkub kohastumine. 3.vananemis-periood ehk raukumine: a) elundkondade talitluse häired; b) elutegevus aeglustub; c) muutub välisilme. 8.Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitluse häired, elutegevus aeglustub, välisilme muutub. 9.Kirjuta lünka sobiv sõna.
5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine? Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustamine. a) otsene arenemine- järglane on vanema moodi, kasvab. Nt: imetaja, roomajad, linnud. b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone. Nt: kahepaiksed, kalad. Täismoone- Muna- vastne- nukk- täiskasvanu. Nt: putukad. Vaegmoone. Muna- vastne- täiskasvanu. Nt: ritsikad, prussakad, lutikad. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. a) Juveniilne staadium ehk noorjärk- kestab sünnist kuni suguküpsuseni. b) Sigimisvõimeline elujärk (generatiivne)- järglaste saamine (võimalikult palju c) Vananemise staadium (raugastumine)- elutalitused muutuvad kehvemaks. Taimede areng: a)vegetatiivne areng: Idand- kujunevad välja vars, juur ja lehed. b)Juveniilses staadiumis areneb toimiv juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv, moodustuvad lehed.Kasvuperiood c)Generatiivne areng:
käigus. Täismoondeline Kolm staadiumit: vastne, nukk, valmik Vaegmoondeline Kaks staadiumit: vastne ja valmik Otsene vastsündinu sarnaneb oma vanematega Moondega arengu plussid: 1. Väiksem konkurents toidule 2. Väiksem konkurents elupaigale 3. Kaitseb keskkonna eest 4. Pikendab eluiga Otsene Moondega Roomajad Putukad Linnud Kalad Imetajad Kahepaiksed Arengu staadiumid: 1. Juveniilne sündimisest kuni murdeeani 2. Generatiivne(sigimisvõimeline) Murdeeast kuni u 45 eluaaastani 3. Vananemisjärk u 45 kuni surm Surm Kliiniline Puudub hingamine, südametöö ja närvisüsteemide töö Bioloogiline ajusurm, lõplik Agoonia Seisund, mis eelneb surmale. Organism kasutab ära viimased varud, et surma vältida.
Otsene areng Vastsündinu on sarnane Inimene täiskasvanud organismile Täismoondega areng Vastsündinu erineb Liblikas täiskasvanud organismist Vaegmoondega areng Vastsündinu erineb Konnad, rohutirts täiskasvanud organismist 14. Nimeta loote järgse staadiumid! o Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) o Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) o Vananemise staadium e. raukumisperiood ( kogu organismi taandareng )
Eristatakse täismoondelist vaegmoondelist arengut. Täismoondeline areng on mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. (liblikad,mardikad). Vaegmoondeline areng on mõndel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadium.(rohutirtsud, lutikad). 9. Lootejärgse arengu etapid: Juveliinne staadium e. noorjärk( algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad.)
ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärku e. generatiivset staadiumi. Nendele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. 7. Mis on ontogenees?Kuidas jaotub? Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e. Ontogeneesiks. Ontogeneesi 3 etappi: Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Embrüogenees loote areng Postembrüogenees lootejärgne areng 8. Mis on viljastumine, millised on viljastumise erinevad viisid, nende plussid ja
selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. See sodustab ka levikut. Vastsed elavad vabalt või parasiidina ja lõpuks on vastsestaadium aktiivse toitumise periood. Moodega areng jaguneb kaheks 1)Täismoone, mis täendab, et munast areneb vastne, sellest nukk ja nukust valmik, kes hakkab uuesti munema (asaliblikas). Kapsauss on vastne 2) Vaegmoondel jääb vajaka nukustaadium, seega areneb munast vastne ja vastsestvalmik (rohutirts) rohukonn. Arengujärgud on 1) noorjärk e. juveniilne järk, see seostub kasvamisega, mis on geneetiliselt määratletud. 2) Sigimisvõimeline elujärk 3) Raugastumisperiood. Ka taimedel toimub lootejärgne areng 1) seemne idanemine 2) vegetatiivne areng, kus kujunevad välja juur, vars ja lehed, järgneb samas perioodis kasvamine. Õisi veel ei ole. 3) generatiivne areng arenevad õied, seemned ja viljad. 4)Vananemisperiood.
POSTEMBRÜOGENEES- ORGANISMIDE LOOTEJÄRGNE ARENG OTSENE ARENG- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanematega. (roomajad,linnud,imetajad sh inimesed) MOONDEGA ARENG- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. (selgrootud, mõned selgroogsed): 1. Täismoondeline areng: munavastnenukkvalmik. NT: liblikas 2. Vaegmoondeline areng: munavastnevalmik NT: prussakad,lutikad, rohutirtsud POSTEMBRÜOGENEESI ETAPID: 1. Juveniilne staadium- sünnist kuni suguküpsuse saabumiseni organism kasvab,elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. 2. Generatiivne staadium- 3. Vananemisperiood Agoonia- enne surma teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab, elundkondade talitlus jätkub, refleksid pidurduvad. Järgneb kliiniline surm- lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused.
Ontogenees-iga isendi individuaalne areng. Algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Mittesugulise puhul vanemorganismist eraldumine, lõpeb ikka surmaga. Partenogees-uus organism areneb viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilased, lehetäid) kui ka mõnedel taimedel(võilill, kortsleht) Kehaväline viljastumine-suurem hulk toimub vees. Sugurakkude kohtumine toimub vees juhuslikult. Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline vilj...
Järgmise päeva hommikul läksime Tartusse Lastehaigla vastuvõttu, kus tehti lapsele analüüsid , põhjalik vaatlus ja kõige tähtsam, et lapse tervise muredesse suhtuti tõsiselt. Valvearst võttis lapse haiglasse edasisteks uuringuteks ja ütles et nende sümptomite taga võib olla tõsine haigus. Tundsin kergendust ja rahulolu, et lapsega tegeldakse ja uuritakse, mitte nagu eelnevalt saadetakse koju valuvaigisteid sööma. Mõni aeg hiljem pandi lapsele diagnoos juveniilne idiopaatiline artriit, mis on väga kiire kuluga , ning sellepärast pandi meile tugevatoimeline ravim. Ma ei teadnud varem, et sellist haigust võib lastel olla, arvasin et artriit on vanemate inimeste haigus. See haigus muutis kogu meie pere elu, kuid peame sellega harjuma ja edasi elama täisväärtuslikku elu nii palju kui võimalik. Oleme õppinud elama selle haigusega, teeme koostööd kooli personaliga, füsioterapeudi ja raviarstiga
Andrei Platonov (1899-1951) Elulugu Sündinud 1. septembril 1899 Andrei Klimentov (kuni 1920. aastateni) Pärit Voronezi-lähedasest töölisagulist Lukksepa perest Lasterikas, kuid vaene pere Alustas luuletamisega 12-aastaselt Poisikesena pidas paljusid ameteid: jooksupoiss, juhutööline, lukksepasell, vedurijuhi abi, montöör. Elulugu Käis kihelkonnakoolis ja kaks aastat linnakoolis Kool jäi lõpetamata Revolutsiooni ajal (1917-1918) töötas veduriremonditöökojas Õppis Voronezi polütehnilises instituudis 1921. aastal maaparandusinseneri ja põllumajanduse elektrifitseerimise spetsialisti diplom Elulugu ja looming Töötas kodukandis oma erialal Samal ajal publitsistika "Elektrifitseerimine" ja luulekogu "Helesinine sügavik" 1927. aastal proosakogumik "Jepifani lüüsid" Tohutu kriitika sarjas teda nõukogude bürokraatia satiirilis kujutamise pärast 1927. aastal asus ...
Näiteks rohukonn ( munast väljub kulles, kes meenutab pigem kala kui konna, tal on pikk saba jäsemed puuduvad ja ta hingab lõpustega, süda on kaheosaline ja esineb ainult üks vereringe. Mõne aja möödudes tekivad kullesel tagajalad, seejärel esijalad. kullesel kulub viljastumisest kuni konnaks muutumiseks 2-3 kuud) 15. Lootejärgse arengu etapid eristatakse noorjärku ehk juveniilset staadiumi ja generatiivset staadiumi, nendele järgneb vananemisperiood. Juveniilne staadium algab organismi sünniga. juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sel perioodil hõlmavad muutused peaaegu kõiki elundkondi. Koos vananemisperioodiga ilmnevad mitmed patoloogilised muutused organismis. Elundkondade talitused häiruvad, sellega kaasnevad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. Koos vananemisega muutub looma välisilme. 16
· Alkohol, narkootikumid · Olmekemikaalid, liimid, värvid, lahustid Füüsikalised teratogeenid: · Mehhaanilised traumad: põrutused, löögid, surve · Alajahtumine, kuumarabandus · Kiirgused: UV 18. Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. 19. Normaalne sünnitus laps saab sünniteedest normaalse mikrofloora Keisrilõikega sünnitus saab vältida hapniku puudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 20. Postemrüonaalse arengu perioodid: · Juveniilne ehk suguküpsuseelne organism kasvab, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. · Generatiivne ehk suguküpsusvõimeline - enamiku loomaliikide isendite ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vananemisperioodi. · Seniilne ehk raukusperiood lõpeb surmaga 21. Kasvamine jaotatakse: · Piiramatu kasvab elu lõpuni · Piiratud saavutab teatud mõõtmed
b. Bioloogilised tegurid: pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine c. Füüsikalised tegurid: mehhaanilised traumad, temperatuur, kiirgused 15. Kirjeldage sünnitust. Sünnitus algab emakaseina perioodiliste kramplike kokkutõmmetega (tuhud). Tuhud tugevnevad kuni korduvad iga paari minuti järel. Emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. 16. Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täieneb. b. Generatiivne stadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. 17. Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad haigused, elutegevusprotsessid aeglustuvad, välisilme muutub. 18
vahestaadiumide. TÄIS MOONE VAEGMOONE (Suurem osa putukaid nt. liblikad) (Rohutirtsud, prussakad, lutikad) Muna-vastne(meenutab ussikest)- Puudub nukustaadium nukk(puudub aktiivne elutegevus)- Järglane muutub vanema sarnaseks valmik. aktiivse elutegevuse käigus. 1) Noorukijärk e. JUVENIILNE STAADIUM organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. 2) Sigimisvõimeline e. GENERATIIVNE STAADIUM 3) VANANEMIS STAADIUM, sellega kaasneb raukumine Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sültub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Agoonia- iseloomulik kõigile kõrgematele loomorganismidele. Kaob teadvus ja pulss, hingamine aglustub. Abi puudumisel järgneb kliiniline surm.
Eoselise paljunemisega organismidel – algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga Suguliselt paljunevadel organismidel – algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb kaheks etapiks (embrüogenes ja postembrüogenees) Embrüogenees Viljastumine – sügoot (viljastunud Postembrüogenees emarakk) Koorumine, sünd, idanemine Lõigustumine – moorula (kobarloode) Juveniilne iga (arenemine erinevate Blastulatsioon – blastotsüst (väga täpne etappide järgi (otsene ja moondega) liikumine) Suguküpsus e fertiilsus Histo ja oranogenees Raugaiga Koorumine, sünd, seemne küpsemine Surm Lootekestad Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. amnion e
mesoderm; gastrula ei ole veel loode (!); kujunevad elundid ja elundkonnad; Idulane ei sarnane inimesega, 3 kuu pärast on ta loode. Biogeneetiline reegel: lootelise arengu algetappidel toimub liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Postembrüogenees Postembrüonaalne areng algab loote väljumisega munakestadest ja emakast. Juveniilne ehk suguküpsuseelne iga; Fertiilne periood ehk suguküpsusjärk looduses enamike organismide elu sellega piirdubki; Seniilne ehk raukusperiood lõpeb surmaga. Kasvamine organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine: Piiramatu kasv organismi kasv elu lõpuni (taimed); Piiratud kasv organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad); Perioodiline kasv kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud).
Moondega: järglane erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanust ja muutub tolle sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Nt kalad, kahepaiksed, selgrootud. Täismoone: muna->vastne>nukk>valmik(täiskasvanu), nt liblikad, kahetiivalised, mardikad, kiletiivalised. Vaegmoone: muna>vastne>valmik, nt ritsikad, lutikad, kiilid. Taastumine on kas normaalne- vana raku asemele tekib uus, või vigastusjärgne- haava paranemine, regeneratsioon- kaotatud kehaosa taastamine. 8.Noorjärku e. juveniilne staadium kasvab organism, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sigimisvõimeline ajajärg e.generatiivne staadium - imetajad enam ei kasva, kalad kasvavad, organismid paljunevad, taastuvad, enamik organisme ei jõuagi sigimisvõimelisest elujärgust edasi, kõige kauem kestab postembrüogenees taimedel ~1000-2000a, kilpkonnad 120-130a Vananemisperiood elundkondade talitused häiruvad, sellega kaasnevad haigused, elutegevusprotsessid aeglustuvad, muutub looma
• Kinnitub risoomiga. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hundin ui.htm Hundinuia tõlvik ISASÕIE D EMASÕIE D Pilliroog • Moodustavad suuri roostikke. • Meie suurim kõrreline. PIIRISSAARE ROOSTIK Autori fotod Roostik on heaks pesitsus- ja varjupaigaks Autori fotod Juveniilne (nooruk) Kühmnokk-luiged Piirissaarel naerukajakas ROOSTIKUS PESITSEVAD NÄITEKS: 1.Kühmnokk-luik 2.Roo-loorkull 3.Lauk 4. Kajakad (naeru- ja väike-) ka viired 5. Pardid ja vardid Ülesanne: milleks on pilliroog vajalik? PILLIROO TÄHTSUS TEISTELE LOOMADELE INIMESELE TAIMEDELE Soovõhk ja järvekaisel • Järvkaislit kutsutakse rahvasuus ka kõrkjaks.
Menstruaaltsükkel- tsükliliselt korduvad füsioloogilised muutused viljastusvõimelises naise kehas. Kestab keskmiselt 28p. Algab teismeeas ja kestavad 45-55a. Ovulatsioon-u 14p pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast Mittesuguline paljunemine- eoseline(seened,sõnajalgtaimed) ja vegetatiivne paljunemine ehk pooldumine(bakterid,amööb), pungumine(pärmseen,käsnad), taimede vegetatiivne paljunemine- risoomi(maikelluke),mugulate(kartul),sibula(tulp),varre(roos) kaudu. Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase puudumisel( herilased, scorpion) imetajatel puudub. Suguline ja mittesuguline sigimine- suguline keerulisem, sest leida tuleb sigimispartner, sugurakud peavad...
Puudulik ventialtsioon: Väike munade kaalu kahanemine. Verine amnionivedelik. Tibude väärasendid munas. Koore praostumine algab enamasti muna teravas otsas. Munade liiga harv pööramine: Rebu, loode või lootekestad on kleepunud koorealuste kestade külge. Munakanatibudel, faasanitibudel hakkavad paari päevaselt kasvama kontuursuled. Lihakanatibudel 2-nädalaselt. Pardi- ja hanetibudel ilmuvad kontuursuled 1 kuu vanuselt. Kanatibudel algab juveniilne sulgimine 1 uu vanuselt ja kestab 3-4 kuud. Partidel algab juveniilsulgiine 60-80 päevaselt ja kestab 2 kuud. Sel ajal neil ei vahetu hoo- ja tüürsuled. Kanad sulgivad 1 kord aastas. Pardid ja haned sulgivad kaks korda aastas (kevadel vahetub kogu sulestik, sügisel ainult hoosuled).
5. Täismoondeline areng esineb liblikatel. Nende munast väljub vastne, kes meenutab ussikest. Ussike toitub ja kasvab ning siis nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Ehituslikud muutused toimuvad nuku sees. Nukust väljub valmik. 6. Vaegmoondeline areng jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismist, kuid kõik muutused toimuvad elutegevuse käigus. Nt rohutirts. 7. Lootejärgse arengu põhietapid 1) noorjärk e juveniilne staadium algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Selles staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus täiustub. 2) sigimisvõimeline e generatiivne staadium. 3) vananemine üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub geneetilistest mehanismidest ja keskkonna teguritest. 8
väärarenguteni. Rasedus kestab kokku u 40 nädalat. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organimsmist ja muutub sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukatest. Munast väljub vastne, kes nukkub ja peagi väljub sealt valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Nt prussakad, lutikad, rohutirtsud. Noorjärk eh juveniilne staadium eristub lootejärgses arengus. Sigimisvõime elujärk on generatiivne staadium, millele järgneb vanamisperiood. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand, mille käigus kujunevad välja vegetatiivsed organid. Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood.
ehk laste vormi puhul ning kahjustunud liiges dikteerib terve elu - Pika maa jooksmine/kõndimine, haigele kohale toetamine ning temperatuuri muutused põhjustavad tihti valu või ebamugavustunnet - Vale asend või hooletu liikumise tagajärjel võib liiges valu saatel loksuda või oma õige koha pealt nihkuda (liigesekaplsi rebend-kips) Kasutatud kirjandus R.Birkenfeldt, L.Päi, T.Haviko. Reumatoloogia. 1995. C.Pruunsild. Juveniilne idiopaatiline artriit sage mitmepalgeline haigus. 2010. http://reumaliit.ee/sites/default/files/imce/documents/reumafooru m_2010_chris_pruunsild.pdf (10.03.2012) P.Tuvik. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/Reumatoidartriit. pdf (24.03.2012) P.Tuvik. http://www.liiges.ee/index.php?id=21 (24.03.2012) http://www.inimene.ee/?disease=r&sisu=disease&did=422 (22.03.2012) Tänan kuulamast! Küsimusi?
15.Kirjeldage sünnitust. Protsess, millega looteline areng lõpeb Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6 h. korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem. Normaalne sünnitus : laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus : saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 16.Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus . b. Generatiivne staadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – sellega kaasneb raukumine, lõpeb surmaga. 17. Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme. 18
Sugulise ja mittesugulise (eoseline, vegetatiivne) sigimise erinevused. Näited organismidest. Sugulise ja mittesugulise sigimise erinevused: *sugulisel sigimisel toimub suguline kontakt *sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi *suguline paljunemine toimub sugurakkude abil Eoseline paljunemine- sõnajalad, seened, sammaltaimed Vegetatiivne paljunemine(organis saab alguse ühest vanemorganismist)- bakterid, samblikud Rakutsükli olemus millistest osadest koosneb (interfaas ja jagunemine) (õp. lk 105 joonis 5.6). *profaas-metafaas-anafaas-telofaas *interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood Mitoosi faasid (õp. lk 106 joonis 5.9), mis erinevates faasides toimub? -profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad -metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa -anafaas: kromosoomide kromatiidid eralduvad, kromatiidid jõuavad rakupoolustele -telofaas: kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, lõppeb tsütokineesiga K...
kopsud. Mesoderm Skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid 11.Millest tekivad lootekahjustused? 1) Bioloogilised teratogeenid- pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine 2) Keemilised teratogeenid ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid 3) Füüsikalised teratogeenid mehaanilised traumad, kiirgused, alajahtumine, kuumus 13.Ontogeneesi etapid. 1) Viljastumine 2) Juveniilne etapp 3) Sigimisvõimeline etapp 4) Vananemisperiood 5) Surm 14.Miks inimene vananeb? Millised on vananemise ilmingud? Vananemine organismi tasemel on tingitud nii pärilikest teguritest kui ka keskkonnatingimustest. Vananemise ilmingud kortsud, hallid juuksed, meelte nürinemine, terviseprobleemid. 15.Eluslooduse riigid. 1) Bakterite riik prokarüoodid, ainuraksed, hetero- ja autotroofid
16. Mis on platsenta ja mis ülesandeid see täidab? Platsenta e. emakakook on lootekest, mille kaudu on ema ja arenev organism ühenduses. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Samuti takistab platsenta uute munarakkude küpsemise rasedusperioodi lõpuni ja tagab raseduse normaalse arengu. 17. Millised on inimese lootelise arengu peamised etapid? Juveniilne staadium(noorjärk) algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Reflektoorse tegevuse areng võib seisneda nt. kõndima õppimises, toitumisharjumuste omandamises ja elukeskkonnaga kohanemises. Sel perioodil hõlmavad muutused kõiki elundkondi: tugevneb liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö, areneb välja suguelundkond
24 nädal: kasvavad juuksed, kulmukarvad, küüned. Jätkub elundkondade kiire areng. Loode reageerib välisärritustele- müra äratab üles. 40 nädal: normaalne sünni aeg. 45-55 cm, 2,7-5 kg. 4.7. Organismide lootejärgne areng. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Nimetage lootejärgse arengu peamised etapid. 1.noorusjärk e juveniilne staadium. 2.sigimisvõimeline e generatiivne st. 3.vananemis e raukumis st. 4.surm. Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Organism kasvab, tema refektoorne tegevus ja elundkondade talitus täiustuvad. (tugevneb tugi- ja liikumissüsteem, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö, suguelundkondade väljaarenemine, sekundaarsed sugutunnused, algab ovogenees või spermatogenees).
VILJASTUMINE Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munara...
Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta. Arengu käid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
