Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Bioloogia eksami kordamiseks (5)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
18
Elu olemus
Elu tunnused:
  • Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega
  • Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid – nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil
  • Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus – Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne – need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis -ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse.
  • Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond . Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus
  • Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline ( pooldumine , vegetatiivne, eostega) paljunemine.
  • Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline.
  • Kõik organismid reageerivad ärritusele. Ainuraksetel närvisüsteem puudub (selle asemel erinevad orgaanilise aine molekulid välismembraanis)
    Eluslooduse organiseerituse tasemed :
  • Molekulaarne tase – teadus molekulaarbioloogia . Biomolekulid nt. sahhariidid
  • Rakk – esmane tase, kus ilmnevad kõik elu omadused – rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia.
    Eukarüootne rakk – päristuumne
    Prokarüootne rakk – eeltuumne
  • Kude – sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega – teadus, mis uurib kudesid on histoloogia . Neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude
  • Organ e. elund – kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni.
  • Elundkond – ühise talitlusega organid moodustavad organisüsteeme (taimedel puudub)
  • Organism – teadusharu , mis uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni nim füsioloogiaks. Organismi ehitust uurib anatoomia.
    Homöostaas – sisekeskkonna stabiilsus
    Neuraalne regulatsioon – elundkondade talitlust kooskõlastab närvisüsteem
    Humoraalne regulatsioon – regulatsioon toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel
  • Populatsioon – ühel asutusalal elunevad sama liiki organismid. Loomade käitumist uuriv teadusharu on etoloogia
  • Liik – liiki piiritletakse paljude tunnuste abil nt. iseloomulik sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõuded elukeskkonnale
  • Ökosüsteem – ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta loodusega. Ökosüsteeme uurib ökoloogia
  • Biosfäär – kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht (litosfääri ülemine kiht, atmosfääri alumine kiht, hüdrosfäär)


    Teadusliku meetodi rakendamine:
    Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad selgitada paljusid loodusnähtusi.
    Teaduslikud meetodid – lähenemised, mida loodusteadlased oma uurimustööd kasutavad (nt. mikroskoopia meetod)
    Teaduslikud faktid – teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust
    Teadusliku meetodi etapid:
  • Probleemi püstitamine – teadlaste probleemiasetus tugineb teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele s.o. teaduslikele faktidele
    Probleemi püstitamisel määratletakse uurimisobjekt . Piiritletakse ka muutuja (tegur, mida uuritakse)
  • Taustinformatsiooni kogumine - ülevaade uurimisobjektist, samalaadsetest uurimustest.
  • Hüpoteesi sõnastamine – oletatav vastus püstitatud probleemile. Põhined teaduslikel faktidel.
  • Hüpoteesi kontrollimine – Katsete ja vaatluste abil.
    Kaks uurimisobjektide gruppi: kontroll- ja eksperimentaalgrupp.
    Peavad olema sarnastes tingimustes, ainuke erinevus uuritavas teguris ehk muutujas
  • Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine – võrreldakse kahe grupi vaatlustulemusi.
    ORGANISMIDE KOOSTIS
    Keemiliste elementide sisaldus rakkudes
    Hapnik, süsinik, vesinik , lämmastik (HONC)– moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist.
    Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes
    Anorgaanilised ained: vesi
    Orgaanilised ained: Valgud , lipiidid , sahhariidid, nukleiinhapped (DNA, RNA) jne
    Anorgaanilised ained organismis
    Vesi
    • Hea lahusti
    • Osaleb keemilistes reaktsioonides
    • Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri

    Vee molekul on dipolaarne. Lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid polaarseid orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid.
    Katioonid
    K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes , leidub veres ja rakkude tsütoplasmas
    Valkude lagunemise käigus eraldus ammoniaak (NH3*H2O)
    Ca2+ - luukoe koostises, annavad luudele tugevuse
    Mg2+ - seotud rakus DNA ja RNA-ga, taimerakkudes klorofülli koostises
    Fe3+ - hemoglobiini koostises
    Anioonid
    Kabonaatioonid ( HCO3 - ja CO32- ) – hingamisel tekkinud CO2 lahustub raku tsütoplasmas
    Fosfaatioonid ( H2PO4 - ja HPO42- ) – fosfolipiidide koostises ( rakumembraanis )
    I- - kilpnäärmehormoonides, joodi puudust nim. struumaks
    Orgaanilised ained organismis
    Põhilisteks organismide koostises olevateks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. (Biomolekulid)
    Biomolekulid – organismides moodustuvad orgaanilised ühendid.
    Mõnikord käsitletakse nende all eraldi ka bioaktiivseid aineid. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid.
    Sahhariidid
    Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik.
    • Monosahhariidid – madalmolekulaarsed ühendid, milles süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti kolmest kuueni.

    Nt:
    5- süsinikuga : riboos ja desoksüriboos
    6- süsinikuga: glükoos( viinamarjasuhkur ) ja fruktoos (puuviljasuhkur)
    • Oligosahhariidid – madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel seostumisel.

    Nt:
    sahharoos = glükoos + maltoos
    maltoos (linnasesuhkur)
    laktoos (piimasuhkur)
    • Polüsahhariidid – kõrgmolekulaarsed ühendid – polümeerid, mille ehituslikeks elementideks ehk monomeerideks on monosahhariidide jäägid.

    Kuuluvad valkude ja nukleiinhapetega biopolümeeride hulka.
    Nt:
    Tärklis – taimne energiaallikas
    Glükogeen – loomne energiaallikas
    Ülesanded:
    • energeetiline – 17,6 kJ/g
    • ehituslik

    Lipiidid
    Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad , õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid.
    Lahustuvad enamasti apolaarsetes orgaanilistes lahustites (nt. benseen ja eeter )
    Ülesanded:
    • Energeetiline – 38,9 kJ/g

    Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nimetatakse propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estreid.
    Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid . nt. fosfolipiidid
    Steroidid – tsüklilised ühendid, vees ei lahustu. Nt. mitmesugused hormoonid, vitamiin D
    Hormoonid – bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.
    Valgud
    Valgud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Bioloogia eksami kordamiseks #1 Bioloogia eksami kordamiseks #2 Bioloogia eksami kordamiseks #3 Bioloogia eksami kordamiseks #4 Bioloogia eksami kordamiseks #5 Bioloogia eksami kordamiseks #6 Bioloogia eksami kordamiseks #7 Bioloogia eksami kordamiseks #8 Bioloogia eksami kordamiseks #9 Bioloogia eksami kordamiseks #10 Bioloogia eksami kordamiseks #11 Bioloogia eksami kordamiseks #12 Bioloogia eksami kordamiseks #13 Bioloogia eksami kordamiseks #14 Bioloogia eksami kordamiseks #15 Bioloogia eksami kordamiseks #16 Bioloogia eksami kordamiseks #17 Bioloogia eksami kordamiseks #18
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 337 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor conquan Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Vastatud on SUUREMALE OSALE küsimustest, mida on vaja bioloogia eksamiks teada.

    bioloogia , eksam

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (5)

    linsu2 profiilipilt
    linsu2: sobis hästi
    14:00 04-06-2012
    Joker2010 profiilipilt
    Keio Kallas: Päris hea
    18:56 11-05-2011
    l2ptop profiilipilt
    aleksander oksmann: väga hea
    22:41 11-06-2014


    Sarnased materjalid

    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    15
    pdf
    Bioloogia eksamiks
    24
    odt
    Bioloogia eksami valmistumine
    20
    docx
    Bioloogia koolieksam 2013
    22
    docx
    Bioloogia eksam 2011- vastused
    16
    doc
    Bioloogia eksami materjal
    13
    docx
    Bioloogia riigieksamiks
    15
    docx
    Bioloogia eksam



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun