normaalne nägevus ja kuulmine, mittepunapäisus, pruunid silmad, tedretähnilisus. retsessiivsed tunnused: kurtus, lühinägevus, normaalne pöial, naerulohukeste puudumine, blond juuksevärvus, punapäisus. Dominatsuse ja retsessiivsuse suhtelisus: on iga tunnus dominantne või retsesiivne kindla tunnuse suhtes. Mis ühes on dominantne, võib teises olla retsessiivne. Loomade ja taimede homo- või heterosügootsuse kindlaksmääramisel kasutatakse analüüsivat ristamist, mille käigus ristatakse dominantse tunnuse kandja retsessiivse isendiga. Genealoogiline meetod on inimese sugupuu abil tema genotüübi väljaselgitamine. Selgitatakse kas inimene on selle tunnuse suhtes homosügoot või heterosügoot. Peamiselt kasutatakse pärilike haiguste ennetamiseks. Inimese puhul analüüsivat ristamist kasutada ei saa. Veregrupiga määramine: fenot. A, genot IAIA, IAi, vereülekandeks sobiv A, O, doonoriks A, AB.
Küsimused lk 152 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 3. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised. Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 4. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nimetatakse homosügootsuseks. Geenipaari seisundit, mille
KT nr. 9 1. Mendeli seadused: Mendel elas 19saj. Ta õpetas loodusteadust. Seejuures ka matemaatikat, ning kasvatas kloostriaias taimi (herneid) jt köögivilju, lilli. Tegi katseid. Katsete analüüsil avastas Mendel geenid, kui pärilikkuse püsivad ja segunematud tegurid, ning avaldas esimesed pärandumise seaduspärasused euroopas. Katse põhi meetodiks oli hübridiseerimine e. ristamine. Ristamist kus jälgitakse ühe tunnuse pärandamist nim. monohübriidseks ristamiseks. Kahe dihübriidseks ja mitmete e. paljude polühübriidseks ristamiseks. Mendeli I ja II seadus on monohübriidse ristamise kohta ja III dihübriidse kohta. Mendel ristab hernetaimi, jälgib nende värvust nii seemnete kui õite osas. N: ristab ta kahte aedherne vormi, millest üks annab kollaseid ja teine rohelisi seemneid. Hernes on ise tolmneja aga ta ristas need vormid
positiivseid tulemusi Lk 152 ül 1-8 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Mis tähtsus on Mendeli töödel? Kuigi Gregor Mendeli töö eesmärgiks oli välja selgitada taimede pärilikkuse põhimõtted, rakendusid tema ideed hiljem ka inimeste geneetikas ning panid aluse uuele teadusharule. 3. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 4. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 5. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb
positiivseid tulemusi Lk 152 ül 1-8 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Mis tähtsus on Mendeli töödel? Kuigi Gregor Mendeli töö eesmärgiks oli välja selgitada taimede pärilikkuse põhimõtted, rakendusid tema ideed hiljem ka inimeste geneetikas ning panid aluse uuele teadusharule. 3. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 4. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 5. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb
5.Meetodeid, mida saab kasutada inimese geneetikas – genealoogiline meetod: võte, mida kasutatakse inimese geneetikas pärilike tunnuste uurimiseks, selleks koostatakse sugupuu ja vaadatakse tunnuste avaldumist erinevates põlvkondades. Seda meetodit saab kasutada ka pärilike haiguste avaldumise prognoosimiseks 6.Inimese polügeenseid tunnuseid – inimese kasv, intelligentsus, kehakaal, nahavärvus 7.Suguliiteliselt pärandatavaid haigusi – hemofiilia, daltonism SELGITA 1.Millist ristamist nim. monohübriidseks ristamiseks? Ristamine, mille puhul jälgitakse ühe tunnusepaari pärandumist, nt sinised silmad-pruunid silmad, kollane-roheline hernes 2.Mida nim. homosügootsuseks, mida heterosügootsuseks? Homosügootsus on geenivariant, kus mõlemad alleelid on dominantsed või retsessiivsed – AA/aa/BB/bb Heterosügootsus on geenivariant, kus üks alleel on dominantne ja teine retsessiivne – Aa/Bb 3.Millist alleeli nim dominantseks, millist retsessiivseks
KT kordamisküsimused Geneetika teoreetiline osa 1. Monohübriidne ristamine ristamine, mille puhul uuritavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 2. Analüüsiv ristamine ainult isendi välimusele toetudes ei saa olla kindel, kas tegu on homosügootse või heterosügootse olendiga. Loomade ja taimede homo-või heterosügootsuse kindlaksmääramisel kasutatakse analüüsivat ristamist mille käigus ristatakse dominantse tunnuse kandja retsessiivse isendiga 3. Intermediaarsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Nt: valge ja punaõielise lõvilõuasordi ristamise tulemuseks on roosaõeline lõvilõug. 4. Dihübriidne ristamine ristamine, mille puhul vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest
jooksul võimaldab parandada loomade tõulisust ja jõudlust ning täiustada genotüüpi. Tänapäeval kasutatakse tõuaretusviisidest kõige rohkem puhasaretust, eriti liin- ja perekonnaaretust. Liini (aretusliini, sugulasliini) moodustab ühest väärtuslikust isasloomast (liinialustajast) ja perekonnaaretuse ühest väärtuslikust emasloomast pärinev tõuloomade rühm. Vähem rakendatakse tõuaretuses tõugudevahelist ristamist, liikidevahelist hübridiseerimist ja teisi tõuaretusvõtteid. Tõuaretust organiseerivad taludes zootehnikud (zooselektsionäärid) ja ETLL (Eesti Tõuloomakasvatuse Liit). Sordiaretus: (selektsioon) põllumajanduse kultuurtaimede uute sortide loomine või olemasolevate parandamine. Sordiaretuse vanimaid, iidseist aegadest põrinevaid vorme on rahvaselektsioon: kultuurtaime pikaaegsel kasvatamisel loodi peamiselt ebateadliku valiku tulemusel kohalikud e. maasordid. 19 .saj. ja eriti 20. saj
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja populatsioonide allosade vahel, isendite migratsiooni ja ristamise teel. Geneetiline triiv - alleelide- ja genotööbisageduse suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades: tingitud statistilisest valmiveast alleelide üleka...
30.Geenide aheldus. Krossingover. Kromosoomikaardid.Geeniaheldus tähendab piiratud (mittevaba) rekombineerumist geenide vahel genotüüpide pärandumisel, st.Mendeli III (sõltumatu lahknemise)seaduse rikkumist. Geeniaheldus on tingitud geenilookuste lähestikusest paiknemisest piki kromosoomi.Aheldunud geenid rekombineeruvad ristsiirde kaudu, mille sagedus oleneb geenivahelisest kaugusest kromosoomis (Morgani seadus). Ahelduse määramiseks kasutatakse tavaliselt analüüsivat ristamist (AaBbx aabb). Kui saadakse ainult või valdavalt 2 fenotüüpi, mis esinevad ka vanematel, asuvad need lookused ühes kromosoomis, s.t. on aheldunud. Ristsiire e krossingover on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. Geenid asuvad kromosoomides kindlalt fikseeritud kohtades lookustes. Esinemissagedusest on võimalik
kanapimedus, pruunid silmad. Retsessiivsed tunnused- punapäisus, kurtus, normaalne pöial, blond juuksevärvus, hallid või sinised silmad. ÕPIKU KÜSIMUSE VASTUSED: 4. Siis kui dominantne ja retsessiivne tunnus oleksid samad. 5. Dominantsed tunnused- tömp pöial, pruun juuksevärv, tedretähnilisus, kanapimedus, pruunid silmad. Retsessiivsed tunnused- punapäisus, kurtus, normaalne pöial, blond juuksevärvus, hallid või sinised silmad. 6. Analüüsivat ristamist kasutatakse katseloomade või taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsuseks. 7. Genealoogiline meetod, see aitab välja selgitada indiviidi genotüüpi, tema sugupuu abil. 8. Intermediaarsuseks nimetatakse nähtust, kus toimub lahknemine vahepealsete tunnustega. 9. AB0-süsteemi vererühmad tulenevad polüalleelsusegnotüüpidest. 10. Polüalleelsus- geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli
Mendeli II seadus: (lahknemisseadus) homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemsie seaduspärastes suhetes Mendeli III (sõltumatu lahknemisseadus) homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt Analüüsivat ristamist kasut. Katseloomade ja taimede homo-või heterosügootsuse kindlaksmääramisel genealoogiline meetod-indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil intermediaalsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootsete genotüüpiga isendile avaldub vahepealne tunnus polüalleelsus geenifondi omadus mille puhul ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli
1 Joonige alla õige vastus . 1) Inimese suguliitelised puuded tulenevad enamasti a)retsetiivsetest b)dominantsetest alleelidest X-kromosomis. 2) Genotüüp on: a) Organismi geenide kogum b) organismi avaldunud tunnuste kogum 3) Ristamist, mille puhul uuritavad vormid erinavad ainult ühe tunnuse poolest, nimetatakse a) dihübriidideks b)monohübriidideks? 4) Ühe geeni erivorme nimetatakse a) alleelideks b)genoomiks. 2 Täida lüngad 1.Inimese kahesuguseid sugukromosoome nimetatakse ...X...- ja ...Y..- kromosoomiks. 2.Naisel on igas keharakus ..2.. X-kromosoomi, mehel on ..2.. erinevat sugukromosoomi- X ja Y. 3.Monohübriidsel ristamisel jälgitakse... ühe geenipaari pärandumist..., mis
kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak ? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugavalt, teisel mitte. Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega
· Üha rohkem uusi andmeid organismide evolutsioonist pakub molekulaarbioloogia. On ju organismide evolutsioon salvestatud põlvkonnast põlvkonda edasi antud geenides. Mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Ja mida suurem sarnasus, seda lähem sugulus. · Elu evolutsiooni kulgu ja tegureid aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika. Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on suudetud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Ligikaudu kümne tuhande aasta jooksul on inimene aretanud palju loomatõuge ja taimesorte, mis oluliselt erinevad oma kunagisest looduslikest esivanematest. Sarnaselt võisid liigid muutuda ka looduslike tegurite mõjul. · Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile- väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid
..5) hasti eristatavate alternatiivsete tunnuste poolest (nt karvavarvus punane voi must; sarvilisus nudi voi sarvedega jne); 2) erinevate tunnustega jarglaste kvantitatiivne (hulgaline) arvestus jarglaspolvkondades, kus tegelikku ristamisetulemust vorreldakse teoreetiliselt oodatava tulemusega; 3) analuusiva ristamise (testristamise) kasutamine. 4) ristamise kohta koostatakse skeem. Tavaliselt tahendab see heterosugootse ja homosugootse retsessiivse isendi omavahelist ristamist. Skeemil tahistatakse vanemate polvkond tahega P (lad. parentes). Ema tahiseks on + ja isa tahiseks >. Isendite ristamist sumboliseerib korrutusmark X. Jarglaspolvkonna tahiseks on F. Esimese polvkonna hubriide tahistatakse F1, teise polvkonna hubriide F2 jne. Isendi tunnuste arengut maaravate pusivate ja segunematute parilike faktorite -geenide tahistamiseks vottis juba Mendel kasutusele ladina tahestiku tahed (A, a, B, C jne.). Nii voib
1931 "Loodusmälestisteks". Teise maailmasõja ajal (1939-1945) oli tavaline, et koera nahkasid kasutati militaarrõivaste valmistamiseks. Politsei korraldas kõigi koerte püüdmist ja rekvireerimist, välja arvatud saksa lambakoerad, kes olid seoses kasutamisega sõjalisteks eesmärkideks eelistatud seisundis. Paljud asjaarmastajad otsisid siiski võimalusi olukorrast välja tulemiseks, sealhulgas kasutati ka koerte ristamist saksa lambakoertega. Kui Teine maailmasõda lõppes, oli akitade hulk drastiliselt vähenenud ja nende seas esines kolm erinevat tüüpi : 1) matagi-akitad, 2) akitad koertevõitlusteks ning 3) lambakoer-akitad. See oli tõu jaoks väga segane aeg. Puhta tõu sõjajärgses taastamises oli Kongo-go, Dewa vereliinidega koer, ületamatult tohutu populaarsusega. Dewa-liini akitasid, kes oma välimuses lasid aimata nii mastifi kui ka saksa lambakoera iseloomulikke omadusi,
Lk2...sisukord Lk3...sissejuhatus Lk4...lammastest üldiselt Lk5...lambavill Lk6...erinevate lammaste liigid Lk7...pildid Lk8...pildid Lk9...kokkuvõte ja kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Mina otsustasin kirjutada lambast,sest lammas on üks väga huvitav loom.Kuna meil on ka maal lambad ja olen nende probleemide ja haigustega kokku puutunud,tahtsin rohkem teada saada. Referaadis kirjutan lammastest üldiselt,lamba villas ja ka mõnest lambaliigist. 3 LAMMAS Lammas oli üks esimestest koduloomadest.Lammas kodustati Ees-Aasias juba enne meie ajaarvamist. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad, tigujalt keerdus. Lamba saba on lühike. Keha kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi ...
laialdalest, siis ülejäänud kaktuste viljadel on reeglina vaid kohalik, ehhki mõnes piirkonnas vägagi arvestatav tähtsus. Siiski on tihnikkaktuse liik (Stenoccereus queretareonsis) Mehhikos juba kultuuristatud. Sedagi liiki on indiaanlased suureviljalise viigikaktuse kõrval juba vähemalt poolteist tuhat aastat enne Kolumbust kasvatanud ning praegusteski istandikes kasvanud taimed on Kolumbuse-eelsete valitud kloonide otsesed järglased. Vähegi märkimisväärset ristamist ja teadliku sordiaretust selle liigiga seni tehtud pole. Stenoccereus'e kuni 200g raskused viljad on palju maitsvamad ja märksa suurema viljaliha osakaaluga (74-82%) kui näiteks suureviljaliste viigikaktuste marjad. Ärilisel kasvatamisel on aga suureks takistuseks viljade väga lühike säilivusaeg- vaid mõni päev, ja seda isegi nende kloonide puhul, kelle viljad täisküpsuses ei lõhene. Taimede aeglane kasv ja areng on samuti märkimisväärne
7. Selgita kohastumuste suhtelisust. Looduslik valik loob, muudab ja säilitab kohastumusi 8. Selgita liigi mõistet Liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. 9. Milles seisneb bioloogiline isolatsioon? Ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon – liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristamist teiste liikidega. 10. Milles seisneb geograafiline isolatsioon? Geograafiline isolatsioon – kui levilad on üksteisest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega (mäestik,veekogu,maismaa,kõrb), siis liigid ei satu kokku. 11. Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest? Hübriid on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Aa ja Aa AaAa Saame: AA Aa Aa aa. Need on genotüübid. Domineerib dominantne tunnus. Heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus. Domineerimist ei esine. Enamus tunnustest on määratud mitme geeniga ja nende erinevate alleelidega. Nt. nahavärvus, silmavärvus, vaimsed võimed. Sellest tuleneb laialdane varieeruvus tunnuse avaldumises. Organismid, kes paljunevad aeglaselt ja annavad vähe järglasi on võimalik geneetiliselt uurida sugupuu alusel. Analüüsivat ristamist kasutatakse siis, kui tahetakse teada saada dominantse tunnuse kandja genotüüpi(kas ta on homosügoot või heterosügoot). Ülesanne: Mustad rotid ristati omavahel. Saadi 4 järglast, kes kõik olid mustad. Ühe vanema ristamisel valge rotiga saadi 3 musta ja 2 valget rotipoega. Leia vanemate genotüübid. Must-A, valge-a P= Aa x AA F1= AA Aa AA Aa P= Aa x aa F1= Aa Aa aa aa Kui tunnus on määratud mitme geeniga, siis on tegemist polügeensusega. Vererühmade geneetiline alus
tehnoloogia on geenisihtimine · luuakse DNA-konstrekt(jupp) ,mis sisaldab suure osa sihitava geeni järjestusest,kuid seal on mingi oluline viga .nii et see geen tööle ei lähe · lisatud markeering · geen viiakse embrüonaalsetesse tüvirakkudesse in vitro · liitunud geeniga rakud viiakse uude embrüosse · embrüo siirdatakse hiire emakasse · areneb kimäär-kahte erinevat genotüüpi omav organism · ristamist korratakse geeninokaut geen lülitatakse välja tehnika keeruline · geenivektor(vigane geen+marker) viiakse hiire embrüonaalsetesse tüvirakkudesse · vektor satub ristsiirdega genoomi · selektiivsöötmel jäävad ellu mutantsed rakud, need on nokautrakud · nokautrakud siirdatakse uude embrüoblasti · tekib kimäärne embrüo · see embrüo viiakse hiire emakasse · sünnivad kimäärsed hiired
geneetilise mitmekesisuse säilitamise põhimõtteid! Peamisteks nõueteks oleks.. Taastootmise tagajärjel ei tohi tekkida järske muutusi populatsiooni struktuuris Ei tohi väheneda selle geneetiline mitmekesisus, sest see ohustaks populatsiooni püsimajäämist pikemas perspektiivis.(asustamiseks ei või kasutada geneetiliselt kaugetest liinidest pärinevat materjali ) Hoida ära liikide või liigisiseste eristunud vormide ristamist ja nendevaheliste hübriidide asustamist. Nõuded asustusmaterjali päritolule ja paljundamise viisile olenevad asustamise eesmärkidest... 1. Asustamised kalapopulatsioonide kaitse eesmärgil* 2. Asustamised kalapopulatsioonide taastamiseks* 3. Asustamised kalavarude suurendamiseks * Inbriidingu (sugulusristluse) vältimiseks tuleb järgida alltoodud printsiipe: · vältida lähisugulusristamist, kasutades eri vanusega sugukalu;
Haned Hanede bioloogilised ja majanduslikud iseärasused suhteliselt väike munatoodang, madal munade viljastatus ja tibude kooruvus, tugevasti säilinud haudeinstinkt. Pikaealised, sugulindudena kasutatavad 5...7 aastat. Ekstensiivsel ja poolintensiivsel pidamisel saab üles kasvatada karjamaal väga vähese jõusöödaga. Hanede aretussuund tänapäeval: palju haudemune andvad liinid ja krossid, suur hanetibude kasvukiirus esimesel kahel kasvukuul. Haneliha tootmiseks kasutatakse ristamist landee, suured hallid, tuluusi, gorki, kubaani, hiina, itaalia, gorki, reini.
mais on tekitanud neerude ja vereloome probleeme. Ei ole teada - mehaanilisel tasandil - miks see juhtub või milliselt see inimtervist mõjutab, aga ollakse teaduslike uurimuste käigus täheldanud selgeid füsioloogilisi muutusi. Ja kui kord GMO-d suletud tingimustest välja lastakse, kinni neid enam ei saa. Me ei vaja GM taimi. Taimede geneetiline mitmekesisus on äärmiselt suur ja seda saab rakendada põllumajanduses, kasutades loomulikku ristamist ning taustaabina geneetilist skriiningut. Põllumajanduses olevad probleemid on sotsiaalset ja poliitilist laadi. GM taimi surub peale hoopis majandus. Dr. Michael Antoniou väidab, et GMO-d on ohtlikud ja tarbetud Kuidas GMO-sid luuakse? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime
Heterosügootsus vaadeldava tunnuse suhtes on erinevad alleelid(Aa) Analüüsiv ristamine Teada saamaks ka dominantse isend on heterosügootne või homosügootne. Selleks tuleb ristata dominante retsessiivsega, kui kõik järglased on dominantsete tunnustega, siis on uuritav homosügootne, vastupidi heterosügootne. Genealoogiline meetod Indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu abil, sest inimestega me analüüsivat ristamist teostada ei saa. Mis on intermediaarsus? Kui dominantsus puudub ja sellest tulenevalt saadakse vahepealne tunnus. Mis on polüalleelsus? Ühe fenotüübilise tunnuse avaldumisel osaleb rohkem kui kaks alleeli, see ilmneb nt AB0- süsteemi vererühmade määramisel. Mis on polügeensus? Isendi ühe tunnuse määramisel, osaleb korraga mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on nt inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus. Dihübriidne ristamine isendid erinevad kahe tunnuse poolest. Morgan:
Organismide lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia): kõrgemate organismide loodete arengus korduvad mõned madalamate organismide loodete arengujärgud Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid - organismide keemilise koostise ja geneetika võrdlus Biogeograafia ja ökoloogia tõendid: organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. Pikka aega geograafiliselt üksteisest eraldatud ühte liiki organismid erinevad üksteisest. Kultuurtaimede ning koduloomade aretus: ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. ELU ALGUS MAAL 6. Millise elu päritolu teooria käisid välja Oparin ja Haldane ? Miks ei ole tänapäeval enam need reaktsioonid võimlikud? 1920 esitasid Oparin ja Halden nn ürgsupi teooria – maal valitsesid tingimuse toimunud reaktsioonides ühinesid anorgaanilised molekulid orgaanilisteks. Tänapäeval ei oleks see võimalik, kuna atmosfääris olev
on nende summaarse mõju uurimisel otstarbekas kasutada nn aditiivgeneetilise suguluse (additive genetic relationship) kordajat, mida sageli tuntakse lihtsalt nime suguluskoefitsient all. Inbriidingukoefitsient – mida näitab (näiteks F = 0,1 – mida see konkreetse looma kohta ütleb)? Sõltumatute sündmuste tõenäosuste lineaarkombinatsioonina avaldunud suguluskoefitsientide arvutamine muutub keerulisemaks sugulasaretuse korral. Viimane tähendab omavahel suguluses olevate indiviidide ristamist, toob kaasa homosügootsuse suurenemise ja tingib selle, et uuritava indiviidi samas lookuses paiknevate alleelide Ai ja Aj päritolult identsuse tõenäosus ei pruugi enam võrduda nulliga, Sugulasaretuse osa indiviidi X genotüübis peegeldab inbriidingukoefitsient FX , mis on defineeritud kui tõenäosus, et indiviidi juhuslikult valitud lookuses paiknevad alleelid Ai ja Aj on päritolult identsed. F = 0,1 – inbriidingu koefitsent on väga madal ja isendid ei ole omavahel suguluses.
Kui puhasaretuses püütakse süstemaatilise valikuga kinnistada teatud tunnuseid mitme põlvkonna vältel, siis ristamine võimaldab saavutada soovitud tulemusi juba järgmises põlvkonnas. Kuid hilisemates põlvkondades saavutatud efekt kaob, sest ristandite omavahelisel paaritamisel suureneb sarnaste geenide kohtumise tõenäosus, mis omakorda suurendab homosügootsust. Ristamine on paindlikum aretusmeetod kui puhasaretus, sest ta võimaldab kiiremini toota turu nõuetele vastavat toodangut. Ristamist võib kombineerida puhasaretusega, mis annab aretajale tunduvalt laiemad võimalused kui puhasaretus üksikuna. Ristamisel on võimalik katsetada paljude erinevate tõugudega ja tõusiseste rühmadega, et saada soovitud tulemust. Suure aretusmaterjali tõttu on ristamisel ka suurem selektsiooniintensiivsus, sest valida on suurema hulga isendite vahel. Kuna erinevad tõud on geneetiliselt erinevad, siis ristamisel ei teki probleeme inbriidinguga. Ristamisel tuleb leida
Kool Nimi Kursus Kehakeel Referaat õppeaines ,,õppeaine" Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt.................................................................................................................... 4 Kehakeele võltsimine..................................................................................................................5 Käte kasutus................................................................................................................................ 5 Näo/silmade kasutus................................................
lapse verega ja tekib reesuskonflikt. Lapse sündimisel on vaja vereülekannet. Kolmandat last tavaliselt ei saada. · M mm · N nn · MN mn · Juhul kui järglasi antakse harva ja vähe, sellisel juhul kasutatakse genealoogilist meetodit. · Organismide puhul, kes annavad rohkem ja tihedamini järglasi dominantse tunnuse homosügootsuse või heterosügootsuse kindlakstegemiseks kasutatakse analüüsivat ristamist. Ristatakse meid huvitav organism retsessivse tunnuse kandjaga. · Mustad rotid ristati omavahel. Saadi 7 musta rotipoega. Üks vanematest ristati valgega. Saadi 5 valget ja 6 musta rotipoega. Tee ristamisskeemid ja leia mõlema musta roti genotüüp. · Mendeli III seadus e sõltumatu lahknemise seadus- homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises põlvkonnas teineteisest
· Tol perioodil käisid ekspeditsioonidel teistes riikides vaid üksikud entusiastid, nagu ka akadeemik Middendorff. · Nende kaudu levis info ja hakati parema jõudlusega tõugude esindajaid sisse tooma. · Eestisse 1838. a Hollandist friisi tõugu ja 1862. a Saksamaalt angli tõugu veiseid. · Nii pandi alus eesti veisetõugude aretusele. · Kohaliku tõu või loomaderühma parandamine kestis mitme põlvkonna jooksul. Sisestav ristamine - Sisestavat ristamist (ühekordset ristamist) tehakse harilikult tõu või sordi mingi omaduse parandamiseks; saadud ristandeid e. hübriide ristatakse taas korduvalt (mitme põlvkonna jooksul) sama tõu või sordiga (tagasiristamine ehk backcross). 66. Uudikristamine · . Kui on vaja luua uus tõug, siis valitakse 2 või enam lähtetõugu. · Valikul arvestatakse eesmärki, et lähtetõugude tunnused annaksid sobivat kombinatsiooni.
• biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piikondadega. • Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid 4. kultuurtaimede ja loomade aretus • aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta.( Nt, koeratõud) • Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. 3. Keemilise evolutsiooni etapid 1) 3 etappi: - bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmastikalused, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid)
nt, Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad · biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piikondadega. · Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid 4. kultuurtaimede ja loomade aretus · aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta.( Nt, koeratõud) · Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. 3. Keemilise evolutsiooni etapid 1) 3 etappi: - bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmastikalused, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid)
GENEETIKA Mendelism - mendeli geneetika. Objekt: hernetaimed Uuris: · Seemne värvus · Seemne kuju · Kauna kuju · Kauna värvus · Õite asend · Taime pikkus Uurimise objekti valik oli edukas järgmistel põhjustel: · Tunnused on alternatiivsete paridena · Hernes on looduslikul isetolmleja ja Mendel sai taimi tolmeldada · Seemneid oli palju, sai rakendada statistilist jaotuvust Mendeli I seadus käsitleb monohübriidset ristamist (vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel). Olgu meil värvusgeen, mis esineb kahe alleelina, dominantne alleel A määrab ära kolase värvuse, ja retsessiivne allees, määrab rohelise värvuse. P: AA x aa Kollane x roheline 1)Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes 2)Sugurakkudes saab olla ainult a alleel antud alleelipaari suhtes F1: Aa kollane F1:esimene järglaspõlvkond Mendeli I seadus
kandjad ja nad kindlustavad geneetilise info edasikandmise järglastele. Geen on pärilikkuse ühik. Geenid kontrollivad kindlate valkude sünteesi ja mõjutavad ühe või teise tunnuse arengut. 14. Liikidevahelised ristandid. Eri liiki isenditelt ristandite saamine on haruldane ja vimalik vaid fülogeneetiliselt lähedaste liikide puhul. Selle eelduseks on mitte ainult kromosoomide arvu ja struktuuri vrdsus, vaid ka suure osa geneetilise materjali sarnasus. Liikidevahelist ristamist kasutatakse: 1) tarbeloomade saamiseks; 2) põllumajandusloomade uute tõugude aretamiseks. Liikidevahelise ristamise tulemusena saadud järglased on enamasti steriilsed, kuid üksikutel juhtudel vib saada ka viljakaid järglasi. 15. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus mitoosis ja meioosis. Kromosoomid mitoosis Mitoosiga ehk raku jagunemisega jaotatakse emarakkudes sisalduv geneetiline informatsioon võrdselt tütarrakkude vahel. Profaas kromatiinniidid lühenevad ja paksenevad
MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on r...
BIOGEOGRAAFILISED TÕENDID Biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid. Nii on ürg- ja alamimetajad levinud põhiliselt Austraalias. KULTUURTAIMEDE JA LOOMADE ARETUS Elu evolutsiooni tegureid ja üldist mehhanismi aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika. Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. Hea näide siin puhul on koeratõud, mis paljudel juhtudel erinevad tundmatuseni oma looduslikust eellasest hundist. BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu võrdlemine aitab selgitada loomade ühist põlvnemist. E. Haeckel sõnastas
2) erinevate tunnustega järglaste kvantitatiivne (hulgaline) arvestus järglaspõlvkondades, kus tegelikku ristamisetulemust võrreldakse teoreetiliselt oodatava tulemusega; 3) analüüsiva ristamise (testristamise) kasutamine. 4) ristamise kohta koostatakse skeem. Tavaliselt tähendab see heterosügootse ja homosügootse retsessiivse isendi omavahelist ristamist; Skeemil tähistatakse vanemate põlvkond tähega P (lad. parentes). Ema tähiseks on ja isa tähiseks Isendite ristamist sümboliseerib korrutusmärk x. Järglaspõlvkonna tähiseks on F. Esimese põlvkonna hübriide tähistatakse F1, teise põlvkonna hübriide F2 jne. Isendi tunnuste arengut määravate püsivate ja segunematute pärilike faktorite - geenide - tähistamiseks võttis juba Mendel kasutusele ladina tähestiku tähed (A, a, B, C jne.). Nii võib isendi genotüüpi, tema spetsiifilise alleelse koosseisuga geenide kogumit tähistada tähekombinatsioonidega (Aa, Bb, dd jne.) - geenvalemiga
Tartu Kutsehariduskeskus EVOLUTSIOONIÕEPETUS Iseseisev töö Tartu 2008 Evolutsiooni mõiste ja põhivormid Maailmas tuntakse praegu ligikaudu 1,5 miljonit erisugust organismiliiki: bakterid, taimed, seened ja loomad. Organismid võivad olla kas ainu- või hulkraksed. Möödunud sajandil jõuti järeldusele, et maapeal pole elanud kogu aeg ühed ja samad liigid. Varasematel aegadel elanud liigid on välja surnud ja uued on asemele tulnud, kuid siis juba keerukama ja täiuslikuma ehitusega. Aristoteles oli üks esimesi teadlasi, kes pani tähele, et organisme saab teatud sarnaste tunnuste alusel rühmitada. Seejuures lähtuti põhimõttest, mida suurem on sarnasus, seda lähedasem sugulus. Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse elu evolutsiooniks e. bioloogiliseks evolutsiooniks. Kuid evolutsioonilised muutused ei toimu ainult elus looduses, vaid ka eluta looduses. On evolutsi...
ja vereloome probleeme. Me ei tea - mehaanilisel tasandil - miks see juhtub või milliselt see inimtervist mõjutab, aga me oleme teaduslike uurimuste käigus täheldanud selgeid füsioloogilisi muutusi. Ja kui me kord GMO-d suletud tingumustest välja laseme, kinni me neid enam ei saa. Me ei vaja GM-taimi. Taimede geneetiline mitmekesisus on äärmiselt suur ja seda saab rakendada põllumajanduses, kasutades loomulikku ristamist ning taustaabina geneetilist skriiningut. Põllumajanduses olevad probleemid on sotsiaalset ja poliitilist laadi. GM-taimi surub peale hoopis majandus. Kasutatud materjal: http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/GMOde_kasutamine.aid-4082 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=28684/GMO+tr%FCkis+%28est %29.pdf
teha ka mõnedel väljasurnud liikidel, näiteks mammutil. Uurimised näitavad, et nii nagu erinevatel organismidel võib olla sarnase ehitusega elundeid, võib neil olla ka sarnase koostisega valke. Mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Ja mida suurem sarnasus, seda lähem sugulus. Elu evolutsiooni kulgu ja tegureid aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika. Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on suudetud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Ligikaudu kümne tuhande aasta jooksul on inimene aretanud palju loomatõuge ja taimesorte, mis oluliselt erinevad oma kunagisest looduslikest esivanematest. Sarnaselt võisid liigid muutuda ka looduslike tegurite mõjul. Mitmeauguste meetodite kasutamine ja tulemuste võrdlemine on võimaldanud teadlastel kujundada üldpildi elu arengust Maal.
(neist 213 emast ja 110 isast) ning 101 valgesilmset isast isendit; äädikakärbse kahe liini ristamisel saadi F2 põlvkonnas 179 hallikehalist ja 69 mustakehalist isendit; äädikakärbse kahe liini ristamisel saadi F 2 põlvkonnas 83 ümarsilmset, 172 ovaalsilmset ja 90 triipsilmsest isendit. KÜSIMUS Geneetika 12 Selgitage, miks saab geenide ahelduse kindlakstegemiseks kasutada analüüsivat ristamist! Milles võiks seisneda geenide ahelduse tundmise majanduslik tähtsus? KÜSIMUS Geneetika 13 Käesolevaks ajaks on kõige täiuslikumal kujul määratud aheldusrühmad ja koostatud kromosoomikaardid äädikakärbsel. Sellel liigil on määratud kokku ligi 500 geeni asukoht. Millega põhjendaksite geneetikute suurt huvi äädikakärbse vastu? KÜSIMUS Geneetika 14 Otsustage esitatud sugupuu põhjal: kas haigust põhjustav geen on dominantne või retsessiivne?
sugulusest ja ühisest päritolust. (fülogeneesi reegel) Biogeograafilised tõendid- mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel, mis tõestab organismide sugulust ja ühiseid eellasi (sarnasused molekulaartasandil). Kultuurtaimede ning koduloomade aretus- ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on suudetud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. 10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Cuvieri oli paleontoloogia rajaja. Fossiilide võrdlemise kaudu tõestas liikide väljasuremise. Tema seisukoht oli, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistisi pidas ta loodukatastroofides hukkunud organismide jäänusteks. 11
Tüübid: Kui efekt avaldub:*vegetatiivses kasvus- somaatiline heteroos *reproduktiivsusele- reproduktiivne heteroos *füsioloogilistele omadustele- füsioloogiline heteroos *biogeemilistele näitajaltele biokeemiline heteroos Avastati 1766 avastati tubakahübriididel. Kinnistamine: *vegetatiivne paljundamine *apomiktline paljunemine 72. Kombinatsioonivõime. ÜKV- üldine kombinatsioonivõime(8 ristamist, valitaxe ,milline kombinatsioon oli parim) SKV spetsiifiline kombinatsioonivõime(võetaxe liinid, millel ÜKV oli suur. Ristataxe kõik omavahel ja leitaxe parim) 73. Hübriidsordid taimsetel organismidel: looduslikud kaughübriidid, ntx pehme nisu(3genoomi), kõva nisu(2genoomi), aedmaasikas, har jõhvikas, raps, rüps, ploomipuu. Topelthübriidid- inimese loodud: nisu+rukis=triticosecale; pampel+vaarikas=tayberry.
Tüübid: Kui efekt avaldub:*vegetatiivses kasvus- somaatiline heteroos *reproduktiivsusele- reproduktiivne heteroos *füsioloogilistele omadustele- füsioloogiline heteroos *biogeemilistele näitajaltele biokeemiline heteroos Avastati 1766 avastati tubakahübriididel. Kinnistamine: *vegetatiivne paljundamine *apomiktline paljunemine 72. Kombinatsioonivõime. ÜKV- üldine kombinatsioonivõime(8 ristamist, valitaxe ,milline kombinatsioon oli parim) SKV spetsiifiline kombinatsioonivõime(võetaxe liinid, millel ÜKV oli suur. Ristataxe kõik omavahel ja leitaxe parim) 73. Hübriidsordid taimsetel organismidel: looduslikud kaughübriidid, ntx pehme nisu(3genoomi), kõva nisu(2genoomi), aedmaasikas, har jõhvikas, raps, rüps, ploomipuu. Topelthübriidid- inimese loodud: nisu+rukis=triticosecale; pampel+vaarikas=tayberry.
suhteliselt väike munatoodang, madal munade viljastatus ja tibude kooruvus, tugevasti säilinud haudeinstinkt. Pikaealised, sugulindudena kasutatavad 5...7 aastat. Ekstensiivsel ja poolintensiivsel pidamisel saab üles kasvatada karjamaal väga vähese jõusöödaga. Hanede aretussuund tänapäeval: palju haudemune andvad liinid ja krossid suur hanetibude kasvukiirus esimesel kahel kasvukuul. Haneliha tootmiseks kasutatakse ristamist landee, suured hallid, tuluusi, gorki, kubaani, hiina, itaalia, gorki, reini. 8 Kanamuna kui toiduaine Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese kõikides kudedes kokku on ~60 g
... 6.12. Pärilik vere hüübimatus ehk hemofiilia tuleneb retsessiivsest alleelist (h) X- kromosoomis, normaalset vere hüübimist määrab alleel (H). Joonisel on kujutatud sugupuu, kus see haigus esineb. 3 punkti Leidke järgmiste isikute genotüübid: Tiit.................................. Peeter................................. Malle......................... 6.13. Millist ristamist on kujutatud joonisel? Millised on joonisel numbritega 1 ja 2-ga tähistatud küülikute genotüübid? 6 punkti 36 Joonisel on kujutatud ............................................................. ristamist. Kaks tunnust, mille kujunemist jälgitakse on: a) .................................................................................
............................................................................................................................. 6.12. Pärilik vere hüübimatus ehk hemofiilia tuleneb retsessiivsest alleelist (h) Xkromosoomis, normaalset vere hüübimist määrab alleel (H). Joonisel on kujutatud sugupuu, kus see haigus esineb. 3 punkti Leidke järgmiste isikute genotüübid: Tiit.................................. Peeter................................. Malle......................... 6.13. Millist ristamist on kujutatud joonisel? Millised on joonisel numbritega 1 ja 2-ga tähistatud küülikute genotüübid? 6 punkti 37 Joonisel on kujutatud ............................................................. ristamist. Kaks tunnust, mille kujunemist jälgitakse on: a) ............................................................................................................................................... b) ............................................................................................
inimeste sees. Suhtlemise võti peitub tagasisides: tuleb uurida, kuidas öeldu pärale jõudis. Iga inimene võib oma eluaja jooksul õppida paremaks suhtlejaks, empaatiliseks kuulajaks, mõistvaks partneriks. Ettepanekud: · Et suhtlemist tõhustada, tuleks hoida silmsidet, vältida äraminemist ja uste prõmmimist ning noogutada mõistmise märgiks. Vältima peaks silmade pööritamist, irvitamist, pearaputamist, käte-jalgade ristamist, teineteise jutu katkestamist ning tingimata peaks kuulama ja vastused hoolikalt läbi mõtlema. · Kasulik on vältida ebaeetilist veenmist, jõuvõtete kasutamist ning luua suhtlemispartneriga pikaajalised usaldusväärsed suhted. Vajalik on teada sotsiaalse mõjutamise võtteid ning praktiseerida ja kinnistada efektiivseid käitumismudeleid. · Tähelepanu võiks pöörata individuaalse suhtlemisoskuse-, teooria ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
