Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Üldbioloogia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui gravitatsioonijõust sai energia otsa (oi-oi-oi ?
  • Mis temperatuuril ?
 
Säutsu twitteris
MLB 6001 Üldbioloogia 
1 
Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks 
 
Aine kood: MLB 6001 
 
Ainepunkte: 3 AP 
 
Õppejõud:  lekt Tõnu Ploompuu  
 
Eksam: 25.01.2005 
 
Kell: 11.00 
 
Aud: ? 
 
1.   Mitmekesine ja ühtlane elu 
 
Bioloogia – teadus, mis tegeleb eluga. 
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. 
Biomolekul – ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid , lipiidid
valgud , nukleiinhaooed , vitamiinid  jt. On keerilise ehitusega. 
 
Elusorganismi tunnused: 
1) 
Toimub aine ja energia vahetus ( elusorganism on avatud süsteem, vajab 
keskkonda). 
2) 
Paljuneb – paljunemine on omasuguste taastootmine. 
•  Suguline paljunemine, nt hulkraksed organismid, 
•  Mittesuguline paljunemine – nt osad taimed – vegetatiivselt, eostega või 
üherakulised – poolduvad
Keemiline paljunemine – olemasoleva kopeerimine 
Bioloogiline paljunemine – alguses teistsugune järglane, hiljem sarnane 
3) 
Arenemine – elusorganismid muutuvad. 
4) 
Reageerinime ärritusele. 
5) 
Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas. 
6) 
Rakuline ehitus 
Rakulise ehituse ajalugu: 
•  1665.a ehitas Robert Hook esimene mikroskoobi ning kirjeldas siis korgi 
rakke. 
•  Neben Kuhle ??? seostab rakku bioloogiaga. Rakk – üks võimalik elu 
näitaja. 
•  Schleiden Schwan – kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. 
•  Konstrueeritakse esimene elektronmikorskoop. 
 
Elu omadused: 
1) 
Elu on pidev – eluprotsessid võivad olla peatunud, kuid peatumine on väga 
täpne. Elu tekkis ca 4 miljardit aastat tagasi. DNA hoiab elu pidevana. 
MLB 6001 Üldbioloogia 
2 
2) 
Elul on palju organiseerumistasemeid – kõrgem tasand sisaldab madalamaid, 
kuid igal tasandil on uus võimalus, mitte madalamate tasandite summa. 
3) 
Elustruktuuride ülesanded on tihedalt seotud –  evolutsioon – elu püsivuse 
tuum. Elu lõppeks ilma evolutsioonita, st ressursid lõpeksid. 
Evolutsioon – geneetiline varieerumine, pärilikkus põlvkondade vahel, looduslik 
valik.  
 
 
2.  Elu organiseerumise tasemed 
 
1) 
Aatom  – sellel tasemel elu tunnused puuduvad. 
2) 
Molekulaarne tasand – esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia 
- palju ühist füüsika ja keemiaga. 
3) 
Makromolekul – biomolekulid. 
4) 
Organell   – tuum, ribosoomid , mitokondrid . Moodustuvad üksnes 
rakkudes ja iseseisvalt elu ei kanna, kuid koostöös annavad elu talitluse 
küll. 
5) 
Rakk – ilmnevad kõik elu omadused. Tsütoloogia. 
6) 
Kude – sarnase ehitusega ja talitlusega rakud koos vaheainega. Koe ehitust 
uurib histoloogia . Nt nutthallitusseeneniidi rakkudel puuduvad raku 
vaheseinad. 
7) 
Organid ehk elundid  – koed on koondunud organitesse ehk elunditesse, st 
organ on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni, nt süda, 
juur , vars, leht, õis. Organitega tegeleb eelkõige meditsiin , nt südant uurib 
kardioloogia. 
8) 
Elundkond ehk organsüsteem– organid koonduvad elundkonda ühise 
talituse alusel. Taimedel need puuduvad. Nt seedeelundkonda kuulub suu, 
neel , söögitoru, magu , peen- ja jämesool.  
9) 
Organism  – organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või 
organisüsteem täita talle omaseid ülesandeid. Üherakuliste organismide 
puhul raku ja prganismi tase kattuvad.Täiendavad elutegevuse iseärasused 
ilmnevad seetõttu alles hulkraksetel. Füsioloogia – teadusharu, mis 
käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. Tihedas seoses 
organismi ehituse uurimisega ehk anatoomiaga. Geneetika jt teadusharud. 
10) 
Koloonia  – pered, parved või karjad . Nt ühes tarus elavad mesilased või 
ühe pesa sipelgad . Kolooniast eraldatuna isendid hukkuvad. 
11) 
Populatsioon   – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. Seega 
jaguneb liik populatsioonideks. Nt ühes tiigis  elavad karpkalad on üks 
populatsioon . Üheks elu avalduseks, mis avaldub ainult populasioonis on 
suguline paljunemine. 
12) 
Liik – populatsioonidest koosnev organiseerituse tase. Üheks liigiks on nt 
mesilased, kitsed jne. Loomade käitumist uuriv teadusharu nimetatakse 
etoloogiaks. Iga liigi organismidel on iseloomuli sise- ja välisehitus, 
talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum ja 
kindlad nõudlused elukeskkonnale. 
MLB 6001 Üldbioloogia 
3 
13) 
Kooslus ehk ökosüsteem – erinevad liigid ühel alal. St ühisel erritooriumil 
omavahel toitumissuhetes olevad organismid moodustavad koos 
ümbritseva eluta keskkonnaga ökosüsteemi. Nt oja, jõgi, tiik, järv. 
Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide 
koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. Selle tasandiga 
tegeleb ökoloogia. 
14) 
Ökosüsteem – kõige suurem ökosüsteem. Hõlmab kogu Maad ümbritsevat 
elu sisaldavat kihti. Biosfäär on kõige kõrgem elulooduse organiseerituse 
tase. 
 
Neuraalne regulatsioon – elunkondade talituse kooskõlastamine närvisüsteemi 
abil. 
Humoraalne regulatsioon – elundkondade talituse kooskõlastamine käib veres 
esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel. 
 
3.  Elus ja eluta loodus 
 
Elus ja eluta loodus koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta 
looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ühendid. Orgaanilised ühendid on 
iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse 
käigus. 
Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi aineid, mis 
koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. 
Organismides leiduvad peaaegu kõik keemilised elemendid, mis eluta looduseski. 
Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune. 
Makroelemendid – O, C, H, N, P ja S. Nad moodustavad üle 98 % raku keemiliste 
elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes
Mikroelemendid – K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn,Cu, I, F jt. Kokku on organismides 
avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid 
on siiski hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks. 
•  O   65-75 % 
•  C   15-18 % 
•  H   8-10 % 
•  N   1,5-3,0 % 
•  P   0,2-1,0 % 
•  S   0,15-0,2 % 
 
Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80 
%.  Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Enamiku organismide veesisaldus 
jääb vahemikku 70-95%, kuid näiteks mõnede meduuside rakkudes on vett 98 %. 
Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Ilmselt on põhjus selles, 
et neil on rakus täita palju ülesandeid. Valkude kõrval on enim esindatud  lipiidid ( rasvad
õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos ). Need ühendid kuuluvad mitmete 
rakustruktuuride koostisse ja on ka organismi põhilisteks energiaallikateks. 
 
 
MLB 6001 Üldbioloogia 
4 
4.  Elule vajalikud lihtsamad molekulid 
 
Anorgaanilised ained 
 
Vesi 
 
Organismide peamiseks koostisosaks on vesi. Tal on mitmeid häid omadusi: 
•  Vesi on hea lahusti – enamik aineid on organismis lahustunud olekus. 
•  Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides 
– nad esinevad nii lähteainete kui ka lõpp-produktide hulgas. 
•  Veel on suur soojusmahtuvus – soojeneb ja jahtub aeglasemalt võrreldes 
enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega – aitab säilitada 
organismisisest püsivat temperatuuri. 
 
Vee omadused tulenevad H2O molekuli ehituslikest iseärasustest. H ja O aatomite 
elektronegatiivsuste erinevus on suur ning seetõttu vee molekul on dipoolne. Polaarse 
lahustina lahustab vesi hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid orgaanilisi polaarseid 
ühendeid. Mittepolaarsed ained, nt õlid ja rasvad, lahustuvad veel vähesel määral. 
 
 
Katioonid 
 
Positiivselt laetod ioonidest ehk katioonidest on organismis olulisel kohal H+, 
NH +
4 , K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+. 
Kaalium  ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres 
ja kõigi rakkude tsütoplasmas. Valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite 
lagundamise käigus eraldub ammoniaak  (vesilahus), mis rakus teiseneb 
ammooniumiooniks (NH +
4 ).  
Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomeid luukoe 
koostises. Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA 
ja RNA-ga. Taimedes kuulub magneesium  rohelise pigmendi klorofülli koostisse. 
Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. 
 
 
Anioonid  
 
Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül- (OH-), 
karbonaat- (HCO -
2-
-
2-
3 , CO3 ), fosfaat - (H2PO4 , HPO4 ), kloriid - (Cl-) ja jodiidioonid 
(I-). 
Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja 
tulemusena moodustuvad karbonaatioonid (HCO -
2-
3  ja CO3 ). Inimesel kanduvad need 
rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism 
süsihappegaasist vabaneb. 
Fosfaatrühmad (H
2-
2PO4  ja HPO4 ) on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised 
koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid  rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja 
kilpnäärmehormoonide sünteesiks. 
MLB 6001 Üldbioloogia 
5 
Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase 
toiduga. Suur osa sooli omandatakse joogveest. 
 
 
Orgaanilised ained 
 
Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende 
kõrval on enamlevinud N, S ja P. Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik 
makroelemendid. 
Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on: 
•  sahhariidid, 
•  lipiidid, 
•  valgud, 
•   nukleiinhapped
 
Neid nimetatakse ka biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad 
rakkude talitlust ja omavahelist koostööd ning osalevad organismi aine- ja 
informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. 
Biomolekulide all mõistetakse orgaanilisi ühendeid, mis moodustuvad organismide 
elutegevuse tulemusena. Peale eelnimetatute kuuluva biomolekulide hulka mitmed 
madalmolekulaarsed ained ( aminohapped , nukleotiidid , vitamiinid jt). 
Bioaktiivsed ained – orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis 
juba väikeste kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad 
nende elutalitlusi. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja 
hormoonid.
 Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka, kuid bioaktiivse toimega on 
veel mitmed teised orgaanilised ühendid – nt antibiootikumid ja paljud mürkained. 
 
 
5. Elu 
makromolekulid 
 
 
Sahhariidid 
 
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad 
süsinik, vesinik ja hapnik. Neid on kolme tüüpi: 
1)   monosahhariidid
2)   oligosahhariidid
3)  polüsahhariidid. 
 
Mono - ja oligosahhariidid on magusamaitselised, nimetatakse ka suhkruteks. 
Monosahhariidid  ehk lihtsuhkrud  on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, 
milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Viiesüsinikulistest 
monosahhariididest on olulisimad riboos ja desoksüriboos. Need kuuluvad 
nukleiinhapete koostisse. Riboosijäägid erinevad RNA-s ja desoksüriboosijäägid 
esinevad DNA-s. 
MLB 6001 Üldbioloogia 
6 
Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos ehk 
viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Mõlemad on organismide põhiliste 
energiaallikate hulka. 
Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on 
valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Nt 
glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitumisel saame sahharoosi, mis on roo- ja 
peedisuhkru peamine koostisosa . Linnasesuhkur ehk  maltoos  koosneb aga kahest 
glükoosijäägist. Piimas sisalduv oligosahhariid  laktoos  ehk piimasuhkur on samuti 
disahhariid , mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Organismis 
energiaallikana. 
Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille 
ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Põhilised looduslikud 
polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. 
Tärklis – fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosivarud, mida talletatakse  
taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis). Keskmine molekulmass on 
1 000 000. Tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monomeere. Kui fotosüntees 
pidurdub või lakkab, siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad 
nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks. 
Tselluloos – võib moodustada kuni poole puitunud varrega taimede massist, 
rakukesta peamine koostisosa. 
Glükogeen – loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja 
lihases loomse tärklisena. 
Sahhariididel on kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. 
 
 
Lipiidid 
 
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt 
vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahustuvad aga mitmetes orgaanilistes 
lahustites (alkoholis ja eetris). 
Lipiidid on organismide energiaallikas. Nende oksüdeerumisel vabaneb kaks korda 
rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. 
Lipiidide ülesanne on olla energiaallikaks ja kaitse eesmärk (kaitseb, 
pehmendab lööke vastu elundeid). 
Lipiidideks ehk rasvadeks  nimetatakse propaantriooli ja rasvhapete estreid. 
Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid
Näiteks kuuluvad rakumembraani koostisse fosfolipiidid
Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. 
Steroidide hulka kuuluvad  kolesterool ja mitmed hormoonid (nt suguhormoonid ja 
neerupealise hormoonid), aga ka  vitamiin D (kaltsiferool). 
Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide 
sisesekretsiooninäärmetes. 
 
 
 
 
MLB 6001 Üldbioloogia 
7 
Valgud 
 
Valgud ( proteiinidon aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende 
molekulmass varieerub väga suurtes vahemikes, sest eri valkude koostisse kuuluvate 
aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Aminohappeid  
on kokku 20, kuid harva on need kõik ühes valgus koos. Valgud moodustuvad vaid 
elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega 
biopolümeerideks. 
 
Aminohapete omadused: 
•  kõigi aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm     
(-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli 
ülejäänud osa tähistatakse R-ga (R varieerub). 
•  Aminohapped omavahel üldjuhul ei reageeri. 
•  Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. 
•  Aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele 
kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Nii ühendatakse sadu või 
tuhandeid aminohappejääke. 
•  Valdav osa valke koosneb ühest, kuid osalt ka kahest või enamast ahelast
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Üldbioloogia #1 Üldbioloogia #2 Üldbioloogia #3 Üldbioloogia #4 Üldbioloogia #5 Üldbioloogia #6 Üldbioloogia #7 Üldbioloogia #8 Üldbioloogia #9 Üldbioloogia #10 Üldbioloogia #11 Üldbioloogia #12 Üldbioloogia #13 Üldbioloogia #14 Üldbioloogia #15 Üldbioloogia #16 Üldbioloogia #17 Üldbioloogia #18 Üldbioloogia #19 Üldbioloogia #20 Üldbioloogia #21 Üldbioloogia #22 Üldbioloogia #23 Üldbioloogia #24 Üldbioloogia #25 Üldbioloogia #26 Üldbioloogia #27 Üldbioloogia #28 Üldbioloogia #29 Üldbioloogia #30 Üldbioloogia #31
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MayaVahter Õppematerjali autor

Lisainfo

Kokkuvõttev konspekt lektor Tõnu Ploompuu loengust Üldbioloogia.

Märksõnad

Mõisted

bioloogia, biomolekul, paljuneb, keemiline paljunemine, sisekeskkonna stabiilsus, rakk, elul, elustruktuuride ülesanded, evolutsioon, aatom, molekulaarne tasand, organell, rakk, füsioloogia, populatsioon, üheks liigiks, ökosüsteem, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon, makroelemendid, mikroelemendid, elektronegatiivsuste erinevus, karbonaat, mono, kuuesüsinikulistest suhkrutest, linnasesuhkur, tselluloos, glükogeen, lipiidide ülesanne, nukleoproteiin, denaturatsioon, renaturatsioon, liikumisfunktsioon, vastavalt sellele, desoksüribonukleiinhape, desoksüribonukleotiid, koospüsimise aluseks, desoksüribonukleiinhape, kahes rakuorganellis, dna põhiülesanne, üksiku vesiniksidemeenergia, lämmastikalust, primaarstruktuur, toimumise paika, trna ülesandeks, erinevalt dna, eeltuumsed, tuumamembraanid, kromosoomivalgud, rakusisesed membraanid, retseptorvalgud, mitokondrid, ümberpaiknemises, igas loomarakus, fülogenees, hulkraksed, ise foto, energiarikastesse, anareoobne glükolüüs, happejääki, lagundamiseks, calvini tsükkel, kromosoom, geneetika, genoom, moodustunud rakke, interfaasis, ühepikkused, profaas, tunduvalt kauem, anafaasis, metafaasis, alleel, terminaator, rna baasil, evolutsioon, normaalsel temperatuuril, tekkisid valguspigmendid, fotosünteesivad bakterid, vabasüntees, kambrium, silur, devon, ajastu lõpus, permi ajastu, juura, paleogeen, geneetiline varieeruvus, liigi tunnus, geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon, nt putukad, areaalide piiril, süstemaatika, süstemaatika, klassifitseerimise mõte, taksoneid, homoloogiline ehitus, genealoogiliseks võrgustikuks, fülogeneesipuuks

Kommentaarid (1)

NeverWakeUp profiilipilt
Sandra Andrejeva: Väga põhjalik, selge konspekt. Aitäh!
09:01 23-09-2014


Sarnased materjalid

150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
42
doc
Üldbioloogia-Bioloogia
62
doc
Üldbioloogia materjal
15
doc
Üldbiloogia
19
doc
Gümnaasiumi bioloogia
20
doc
Bioloogia gümnaasiumile 1osa
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
18
doc
Bioloogia SH





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun