Karedal on ribosoomid , siledal ei ole. Ülesanne: Karedal-Valkude süntees ribosoomides,sünteesitud valkude kogunemine ja transport. Siledal- Süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogunemine ja transport. Golgi kompleks: Ülesanded:Ainete sorteerimine , töötlemine ja pakkimine. Ehitus: Koosneb membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteemist. Lüsoomid: Ehitus:umbes ühe mikromeetrilise läbimööduga põiekesed. Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed ja nad sisaldavad mitmesuguseid orgaanilisi aineid lagundavaid ensüüme. Ülesanne:Ainete lagundamine. Tsütoplasma: Ehitis: geelisarnane aine,milles paiknevad kõik rakuorganellid.Koosneb veest ja vees lahustunud prgaanilistest ja anorgaanilistes ainetest. Ülesanded:Seob rakuorganellid ja rakutuuma ühtseks tervikuks ning tagab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus,jääkainete eristumiskohaks ja aitab säilitada raku kuju
energiat. Tsütoplasmavõrgustik - 1)sile ja 2)karedapinnaline- paiknevad sünteesivad organellid ribosoomid. 1)paiknevad ensüümid, mis osal lipiidide ja sahhariidide sünt. Kanduvad erin rakuosadesse. Ribosoomid - koos 2- osast. Mõlemad osad koos RNA ja valgu molekulidest. Kokkupanek rakutuumas olevates tuumakestes. Neis toimub valkude sünt. Ühe mRNA molekuliga seot ribosoomide kogumikke nim polüsoomideks. Lüsosoomid - 1 membraaniga ümbr põiekesed, lõhustatakse mitmeid aineid. Golgi kompleks - jõuab lõpule valkude töötl ning nende pakkimine sekreedipõitesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumemb uuendamises ja taimerakkudes rakukest mood. Mitokonder - raku varustamine energiaga. Neis viiakse lõpule ka glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Taimerakk - põhiline koostisaine on tselluloos, lisaks ka biopolümeere. Kest - takist taimeraku liikumist, paljudele ainet läbimatu, paksenedes põhjust raku sisemuse hävimise.
uuendamine ja taimerakkudes rakukesta moodustamine Lüsosoom • ühekihilise membraaniga • Lõhustatakse igasuguseid ümbritsetud põiekesed, aineid mis sisaldavad ensüüme Mitokonder • erineva kujuga • Raku varustamine kahekihilise energiaga membraaniga ümbritsetud oraganellid
Golgi kompleks Võtab vastu, töötleb, ladustab ja Koosneb tsisternidest, saadab edasi rakus sünteesitud põiekestest, kanalikestest, mis aineid, sorteerib, pakib ja on omakorda kõik ümbritsetud töötleb ümber ribosoomides membraaniga. Kanalites toimub sünteesitud valke ning osaleb ainete vastuvõtmine ja rakumebraani ja taimerakkude ümbertöötlemine, põiekesed kesta moodustamises. Valkude trantspordivad sorteeritud ja lõplik töötlemine. pakitud ühendeid. Lüsosoom Kehaomaste ainete Ühekihilise membraaniga lagundamine, surnud rakkude ümbritsetud põiekesed ning lagundamine hulkraksetes, sisaldavad mitmesuguseid kudede lagundamine. orgaanilisi aineid lagundavaid
moodustab tsütoplasmavõrgustiku. · Tsütoplasmavõrgustikke on kahte sorti: o Siledapinnaline o Karedapinnaline (tänu valke sünteesivatele ribosoomidele) · Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. · Ribosoomides toimub valkude süntees. · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks. · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed,milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. · Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine. · Sisemembraan moodustab arvukalt kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. · Mitokondrite põhiline ülesanne on raku varustamine energiaga. · Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteem. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid.
Lüsosoomid Ühekordse membraaniga põieke ainete lagundaja, tagab ainevahetuse nälgimisel Golgi kompleks Koosneb: membraanidega ümbritsetud *Osaleb rakumembraani põiekesed, tsisternikesed, neid ühendavad moodustumisel kanalid *valkude ümbertöötlemine, pakkimine *tekivad lüsosoomid
lüsosoomidesse). Eralduvad lüsosoomid, mis on täidetud valmis valgumolekulidega. Osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises. Ribosoom koosneb rRNA molekulidest ja valkudest. Ei ole ümbritsetud membraaniga. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Ainuke valkude sünteesija. Sisalduvad ka mitokondrites ja kloroplastides. Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikki nim. polüsoomiks. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lagundatakse vananenud organelle/valgumolekule/membraane/toitaineid. Mitokonder on ,,rakuaku", mis on ümbritsetud kahe membraaniga (sisemine harjakestest). Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellile vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Pooldub tänu DNA-rõngale ja ribosoomidele. Seal ka ribosoomid. Ainult päristuumsetel. Põhiülesandeks on raku varustamine energiaga rakuhingamise teel. Hulk sõltub energiavajadusest (lihaste tööl tekib juurde).
TAIMERAKK *ümbritseb rakukest- kaitse ül välismõjude eest, turbori(siserõhu) eest, taime püsimine, kuju andmine. *koosneb plastiididest- kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest. * KLOROPLASTID rohelised, topelt membraan. LEUKOPLAST värvaineta, ilma pigmendita plastiidid, kõige lihtsamad. Säilitamise jaoks. KROMOLAST sisaldavad pigmente kollasest tumepunaseni. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu- ja jääkaineid.Tsentraalvakuool= väikesed vakuoolid vananedes kokku. Vakuoolid on eelkõige veemahutid SEENED Seened on heterotroofid. Seentel on tuum. Kest on kitiinist. VAATA RAUDWARA! Seened toituvad: *Parasiidid- majavamm, kartuli lehemädanik, küüneseened jne. *Sümbioos- seen saab puult orgaanilist ainet puujuur+seeneniidistik=mükokiisa seen võtab mullast vett tänu mükokiisale.
Valgusüntees, mis On ühenduses toimub ribosoomidel. tuumamembraanidega. Membraanidele kinnituvad ribosoomid. SILE ER Sarnaneb ehituselt karedaga. Kindlustav ainete rakusisese Membraanidel paiknevad liikumise. Membraanidel ensüümidega põiekesed. toimub lipiidide ja sahhariidide Ensüümid-valgud,mis sünteed kindlustavad reaktsioonide toimumise. RIBOSOOMID Puuduvad membraanid. 2 Valgusüntees. Valgusünteesi osaline(mõlemad koosn ajal mood nad polüsoome. ribosoomi RNA-st ja valkudest
2. siledapinnaline: toimub lipiidide (rasvade) ja sahhariidide (süsivesikute) süntees Tsütoplasma ülesanded: 1. toimub ainete liikumine 2. toimub erinevate ainete süntees RIBOSOOMID Ribosoomide ehitus: ribosoomidel puudub membraan. Koosnevad kahest alamüksusest: suurematest ja väiksematest. Ribosoomide ülesanded: 1. toimub valgu süntees LÜSOSOOMID Lüsosoomide ehitus: on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed. Sisaldavad ensüüme. Lüsosoomide ülesanne: lüsosoomides lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid. GOLGI KOMPLEKS Golgo kompleksi ehitus: koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Kõik nimetatud osad on ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksi ülesanne: golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. MITOKONDRID
Endoplasmaatiline retiikulum ER e. tsütoplasmavõrgustik · Organell; · Kõigis eukarüootsetes(päristuumsetes) rakkudes. · Jaguneb kolmeks : siledapinnaline ER ja karedapinnaline ER ja Golgi kompleks. Struktuur · ER-i moodustavad ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. · Koos moodustavad võrgustiku. · Paiknevad ribosoomid Karedapinnaline ER (muudavadki karedaks), mis osalevad valgusünteesil. · Lisaks : ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Siledapinnaline ER · Koosneb harunevatest torukestest ja nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. · See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil. Valkude muutmine endoplasmaatilises retiikulumis · Enne ,kui valgud jõuavad ER-ist sihtpunkti, neid muudetakse. · Muutused jagunevad neljaks. Gol...
loomarakkudes on kümmekond Golgi kompleksi, taimerakkudes kuni sada lüsosoomid kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine ühekihilise membraaniga hulkraksetes, ümbritsetud põiekesed ja nad kudede lagundamine, sisaldavad mitmesuguseid võõra orgaanilise aine orgaanilisi aineid lagundavaid lagundamine, ensüüme rakusisene seedimine ainuraksetel, rakule mittevajalike ainete lagundamine
Ribosoomid · Ribosoomidel puuduvad membraanid , nad sisaldavad rRNA ja valgumolekule . Golgi kompleks · Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest . · Tsütoplasmavõrgustikust satuvad ained Golgi kompleksi . · Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine j pakkimine põiekestesse . · Golgi kompleks osaleb rakumembraani moodustamisel. Lüsosoomid · Ühekihilise membraaniga põiekesed , mis moodustuvad Golgi kompleksist . · Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja rakku sattunud võõra orgaanilise lõhustumise ja lagundamise . · Nendes toimub ka fagotsütoos . Mitokonder Kahe membraaniga ümbritsetud organellid . Välismembraan sile , sisemembraan kurruline ja väljasopistused moodustavad harjakesi . Harjakeste vahel maatriks . · Toimub ATP süntees . · Põhiülesanne on raku varustamine energiaga .
joomine.kromosoom Arv ja kuju ei muutu liigi piires.46,32 paari-homoloogilised kromosomid-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.põhiseisukohad-uus rakk alguse olemasolevast jagunemise teel,ehitus ja talitlus koskõlas kõik organismid rakulise ehitusega.loomarakk-tsentrosoomid-xsilinder tsentriool.tsütoplasma-seob tervikuks karüoplasma,tuumasisene rna,dna.rakutuum-reguleerib protsesse.rakumembran- fosfolipidid,valgud.tpvõrgu ribosomid-valkude süntees.lüsosoom-membraniga põiekesed,lõhustatakse aineid.golgi kompleks- valkude tötlemine,pakimine.mitokonder-energia varustamine.tsütoskelet-raku tugi,liikumissüs.leukoplast- taim-tärklis kromoplastid-karotinoidid,õites,viljades.taimevärvus-kloroplast-roheline-klorofüll- fotosüntees.värvus-tolmuta passiivne transport-no energy,aine imendumine rakumembrani boorid.osmos-lahjema lahuse tungimine kangema suunas.difusion-gaasid ained,vähema suunas.baeri teened-avastas imetaja munaraku,lomade embrüoloogia rajaja
Rakuorganellid Janely Kaljura, Caspar Sepp 11A 2015/16 Organellid on “rakkude organid” • Kindlaid ülesandeid täitvad allüksused • Eraldab fosfolipiidne membraan • Mikroskoobi abil vaadeldavad • Tuumaga rakkudes palju organelle Ribosoomide iseloomustus • Rakuorganell; • Ühes rakus miljoneid ribosoome; • Ribosoome on eluslooduses kõikjal; • On ka mitokondrites ja kloroplastides; • Mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on Ribosoomide ehitus • Väikesed kaheosalised rakuorganellid; • Ribosoomides puuduvad membraanid; • Koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Ribosoomide ülesanded • Valkude sünteesimine Ribosoomide asukoht rakus • Võivad paikneda tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Mitokondrite iseloomustus • Rakuorganell; • Valgusmikroskoo bis nähtavad; • Paljunevad poold...
Rakuteooria-bioloogia aluspõhimõtr Ainuraksed-elusolendid, kes koosnevad ainult ühest rakust Hulkraksed-elusolendid kes koosnevad paljudest rakudest Eeltuumsed ehk prokarüoodid-rakud millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikuseaine asun tsütoplasmas Päristuumsed ehk eukarüoodid-rakud mille pärilikkuseaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas Organell-kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees Robert Hook võttis esimesena kasutusele mõiste rakk Matthias Schleiden avastas esimesena et taimed koosnevad rakkudest Theodor Schwann jõudis järeldusele et loomad koosnevad rakkudest Inimeste koed on Epiteelkude,lihaskude,sidekude ja närvikude Epiteelkude katab keha ja elundite pinda. Tsütoplasmavõrgustik on membraanes ehitusega kanalite ja tsisternide süsteem. Kardepinnaline tsütoplasmavõrgustikul asuvad ribosoomid (toimub valkjude süntees ja töötlemine).Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul sünteesitakse nig töödeltakse lipiide ja s...
pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid) Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. (Nienstedt 2001: 71).. Impulss levib sünapsis ainult ühes suunas, sest närvilõpmes pole vastuvõturetseptoreid ning postsünaptilises rakus puuduvad vajalikud põiekesed ehk ülekandeained. (Nienstedt 2001: 74) KASUTATUD KIRJANDUS Bogovski, P., Kull, R. (toim.) (1996). Meditsiinisõnastik. Tallinn: AS Medicina. Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina.
värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest! Kloroplasti ehitus- välismembraan,sisemembraan, lamellide kogumik. Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. Noores taimerakus mitu väikest. Vanas taimerakus liituvad üheks suureks tsentraalvakuooliks. ÜL: veemahutid, varuained ( ligimeelitavad ained), ainevahetuse jääkproduktid (mürgised taimetoidulistele loomadele). Rohtseid taime hoiab püsti taime siserõhk ehk turgor.
värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest! Kloroplasti ehitus- välismembraan,sisemembraan, lamellide kogumik. Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. Noores taimerakus mitu väikest. Vanas taimerakus liituvad üheks suureks tsentraalvakuooliks. ÜL: veemahutid, varuained ( ligimeelitavad ained), ainevahetuse jääkproduktid (mürgised taimetoidulistele loomadele). Rohtseid taime hoiab püsti taime siserõhk ehk turgor.
Koosnevad suuremast ja väiksemast Neis toimub valkude süntees. allüksusest. Mõlemad osad sisaldavad rRNA ja valgu molekule. Ribosoomid Tsütoplasmas asuvad ühekordse Neis lõhustatakse mitmesuguseid aineid, membraaniga ümbritsetud organellid lagundatakse makromolekule ja põiekesed. rakustruktuure. Ühed sisaldavad üksnes ensüümvalke; Lüsosoomid teised lagundatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme. Organell, mis koosneb üksteise kohal Seal jõuavad lõpule valkude tootmine ja asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja põiekestest ning neid ühendavatest lüsosoomidesse.
Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline (rRNA ja valk). Ribosoomid pannakse kokku tuumakestes. Mitokondris ja kloroplastides on ka ribosoomid. Valgu sünteesi ajal moodustuvad ribosoomid polüsoome- ühe mRNAga seotud ribosoomide kogumik. Lüsosoomid ühekorde membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke, teised lagundavad aineid ja lõhustavad ensüüme. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi-põiekestesse ja lüsosoomidesse. Golgi k. toimub valkude
liiguvad ained. Siledapinnaline ER suhkrute ja rasve süntees, steroidhormoonide süntees, lihasrakkudes kaltsiumi varupaik. Karedapinnaline ER pinnal on ribosoomid, milles toimub valkude süntees. Ribosoomid koosneb valkudest ja ribosoomi RNAst. Moodustuvad tuumas tuumakestes. Valkude süntees. Golgi kompleks kanalite süsteem, mis on seotud ER-ga, membraanidest. Lõpetab valkude sünteesi, pakkimise, moodustab lüsosoome. Lüsosoomid 1x membraaniga kaetud põiekesed, milles on ensüümid. Lagundavad mittevajalikud raku osad ja suured molekulid, osalevad kudede ümberkujundamises. Tagavad ainevahetuse nälgimisel. Mitokonder varustavad rakku energiaga.selleks vajavad hapnikku. Rakuhingamine. Tsentrosoom ainult loomarakkudes, koosneb kahest tsentrioolist, raku jagunemise käigus moodustub kääviniite ja aitab kromosoome lahku tõmmata. Vibur koosneb valgulistest torukestest. Inimesel esineb spermidel
Rakutuum tuumaümbris koosneb 2 membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine. Tuumasisene plasma Karüoplasma(DNA ja RNA). Rakuorganellid- päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustikku. Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid. Lüsosüümid- ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Tsütoskelett raku tugi- ja liikumissüsteem. Koosneb niitjatest valkudest. Moodustab võrkja struktuuri, ühendab omavahel rakumembraan, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja rakuorganelle. Tsütoskelet koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.
Kinnitub erilise kinnitumisketta abil organism anda 24h üle paarisaja järglase. St muutub näiliselt piuhas vesi, millese on lisatud veekogu põhjale või põhjas olevatele esemetele. Talluseharudel on paarilised tumepruunist pisut kolerall rakke ja neile vajalikke toitaineid ühe ööpäevaga roheliseks| põisadru-Rohkesti tallusest veidi heledamad põiekesed, mis aitavad taimel vees püsti seista.|Agar-Toodetakse korrapäraselt kaheks haruneva tallusega pruunvetikas. Kinnitub erilise kinnitumisketta abil punavetikatest, tarrendav aine mis lahustub kuumas vees hästi ning jahtumisel tekitab tugeva veekogu põhjale või põhjas olevatele esemetele. Talluseharudel on paarilised tumepruunist tarrendi. Kasutatakse marmelaadis, ja ka paberitööstustes| karevetikad-kõige madalamal,
karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik( ribosoomid ). Sile- membraanil ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariitide sünteesist moodustunud ained liiguvad mööda kanaleid ja tsiterne eri osadesse. · Ribosoom- 2-osaline ( mõlemad koosnevad rRNA-st ja valkudest). Rakus tuhaneid. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomis valgu süntees. Ribosoomid on kloroplastides, ja mitokondrites. · Lüsosoomid- ühekordne membraan. Põiekesed, milles lõhustatakse aineid. Lagundatakse makromolekule, otstarbe kaotanud rakustruktuure, fagotsüteeritud osakesi. Ühed sisaldavad ensüümvalke ja teised lagundatavaid aineid ning neid lõhustavaid ensüüme. · Golgi kompleks- koosneb kõrvuti olevatest tsiternidest, põitest ja kanalitest. ( kõik on ümbritsetud membraaniga ) . Taimerakus on rohkem. Jõuab lõpule valkude töötlemine ja pakkimine sekreedipõitesse ning lüsosoomidesse
imiusse on liitsugulised. kohevas rakumassis elunditega. Tavaliselt Isassuguelundid koosnevad kahest asuvad arvukad arenevad lülides seemnesarjast. Sealt lähtuvad põiekesed, kõigepealt isas-, seejärel juhad viivad sugutini, mis paikneb seemnesarjad, kus emassuguelundid. Pärast sugutuspaunas. Isassuguava Sigimis- valmivad viljastamist paikneb keha kõhtmisel küljel,
Taimerakk katab rakukest ja rakumembraan ( tselloloos, ligniin, pektiinained) 1. Plastiidid: Kloroplast-roheline(selles toimub fotosüntees koosneb: välismembraanist, lamellide kogumikust ja sisemembraanist), Kromoplast kollane, punane, Leukoplast värvusetu( nendesse võivad koguneda taime tärklisevaru.varuained) 2. Varuaine: tärklis 3. Vakuoolid: suurvakuool membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad mitmesuguseid varu ja jääkaineid 4. Pigment: Klorofüll roheline, oluline fotosünteesimises, asub lehtede rakkudes Karotinoidid viljadele kollase, oranzi või punase värvuse, kloroplastides. Taime rakukest koosneb: Tselloloosist (ligniin, pektiin) Taime Rakukesta ülesanded: *Tugifunktsioon taime toestamine, *Kaitsefunktsioon korkkude milles on lõved ja korp ( surnud rakkudest, mis tükkidena lagunevad), *Transportfunktsioon
Tsütoloogia (64-82) Plastiidid on 4-6 nanomeetri suurused ovaalse kujuga organellid, Ülesanne: annavad taimede osadele värvuse (kloroplastid- roheline; kromoplastid- kollane,punane; leukoplastis- värvusetu) Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütopl.võrgustikust. Ülesanne: raku veemahuti; suhkru ja org. Hapete hoidja; koguvad ainevahetuse jääkproduktis või ühendid, mis on loomadele ebameeldiva maitsega. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Palju poore (lah.gaaside,vee ja madalamolekulaarsed ühendid läbimiseks) Noorel rakul õhuke ja elastne kest, vanal vee sisaldus langeb, poorid ahanevad, kest paksem.
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Taimerakk Taimerakkudes on lüsosüümid, Golgi kompleks, rakutuum, tuumake, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakukest, rakumembraan, tsentraalvakuool, plastiidid ning mitokondrid. Nende põhiliseks iseärasuseks on neile ainuomaste organellide, plastiidide (ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele eri värvuse) olemasolu. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis (suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil). Ehituselt on sarnane mitokondriga. On ümbritsetud kahe membraaniga ning tema sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad lamellid (paigutunud üksteisega kohakuti, moodustades lamellide kogumikke). Lisaks sellele sisaldab DNA, RNA ja valgu molekule....
emakaõõnde. Emakas Kusepõie ja pärasoole vahel. Emakas on 7 - 8cm pikk, 4 - 5cm lai, kaalub 60 - 80g. Sünnitanud naise emakas umbes 2cm pikem. Tupp Elastsete seintega, 8 - 9cm pikkune torujas organ, mis asetseb kusepõie ning kusiti ja pärasoole vahel. Mehe suguelundid Jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid Munandid. Munandimanused. Seemnejuhad. Seemne põiekesed. Eesnääre. Välis suguelundid Suguti. Kusiti. Munandikott. Munand. Munandimanus Liibub munandi tagumisele servale. Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune. Seemnejuha 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ Mis on munandimanuse vahetu jätk. 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga. Seemnepõieke
Membraanideks on poorid. Tuumaväline osa kaetud tsütoplasmaga. 2) Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt 3) Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakud moodustavad kogumikke, mida nimetatakse kudedeks st. koed koosnevad rakkudest. Tähtsamad organellid on mitokondrid nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja elutegevuseks Ribosoomid neis sünteesitakse valke Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Raku kujud: Rasvarakud ümarad Näärmerakud kuupjad st. rakkude kuju on vastavuses nende ülesannetega. Koed: Kattekude Lihaskude Närvikude Side- ja tugikude Rakkude paljunemine: Pärilikkusaine kahekordistub Pärilikkusaine koondub
1. Rakuteooria põhi seisukohad : *) kõik organismid on rakulise ehitusega *) iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust jagunemisel. *) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2. Loomsed koed: Epiteelkude- tihedalt, naha pindmine osa. Sidekude- hajusalt, ümbritseb rakuvaheaine, ühendab org. Koed ühtseks tervikuks. Lihaskude- pilikud, müofibrillid, rakud muudavad mõõtmeid Närvikude- pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad. 3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Ülesanne: liidab kõik organellid ühtseks 4. Tuuma koostis: tuumake (tuumas) , poorid, kromosoomid,kromatiin (niidikesed), 5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibril...
-Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik: -membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees -Ribosoomid: -sisaldab rRNAd ja valgumolekule, valgusüntees -Golgi kompleks: -ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgusikust -valkude lõplik töötlemine, pakkimine põiekestesse -rakumembraani ja rakukesta moodustamine -lüsosoomide moodustumine -Lüsosoomid: -ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed -surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja ainete lagundamine -rakusisene seedimine ainuraksete toitumine -kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (kullese saba kadumine) -tagavad metabolismi nälgimisel -Mitokondrid: -ümbritsetud kahe membraaniga -varustab rakku energiaga -sünteesib valke enda sees olevates ribosoomides -toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul vabaneb süsihappegaas, vesi ja energia -Tsentrosoom: (kaks tsentriooli)
Plastiidid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell(kloro,kromo,leuko) Vakuoolid-membraaniga ümbritsetud põiekesed,sisaldavad varu ja jääkaineid Lipiidid-org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha) Rakukest-rakumembraanist väljapoole jääv ümbris,koosneb tselluloosist v kitiinist Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine
Ripsmed on analoogsed viburiga ning nende eristamine on raske. Taimerakk Märksõnad;rakukest, vaukoolid, plastiidid(kloorplastid,kroomplastid,leukoplastid) Rakukest - põhiline koostisaine on tselluloos. Küllalt suure veesisaldusega, suhtelised õhuke ja elastne. Kesta läbivad arvukad poorid. Ülesaneks on takistamine taimeraku liikumine ning on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Vaukoolid - on membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Ülesandeks on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka mitmeid varuaineid. Plastiidid - ovaalsed organellid. 1. Kloorplastid - rohelised, sarnane ehituselt mitokonderiga. Nendes toimub fotosüntees. 2. Kroomplastid - kollased või punased, sisaldavad pigemente 3. Leukoplastid - värvusetud. Nendes pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad mitmesuguseid varuaineid. Loomarakk joonis:
sünteesitud valkude kogumine ja transport. 2) Siledapinnaline tsüto. - ribosoome pole, süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport. Golgi kompleks - sorteeritakse ja töödeldakse mitmesuguseid aineid, osaleb ka rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamises. Ehitus: koosneb membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteemist. Kanalites toimub ainete vastuvõtmine ja ümbertöötlemine, põiekesed transpordivad sorteeritud ja pakitud ühendeid. Ained tulevad siia tsütoplasmavõrgustikust. Lüsosoom - u ühe mikromeetrise läbimõõduga ühekihilise membraaniga põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid orgaanilisi aineid lõhustavaid ensüüme. Ülesanded: kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine hulkraksetes, kudede lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine. Tsütoplasma - rakku täitev geeli sarnane aine, milles paiknevad kõik rakuorganellid.
Vaheaju koosneb kahest peamisest osast: Hüpotalamus vastutab koos ajuripatsiga sisenõrenäärmete talituse eest. Talamus on värav suurajju, mille kaudu saadetakse seljaajust informatsiooni suurajju. Erutuse ülekandmine närvirakult lihasrakule toimub järgmiselt: 1. Aktsioonipotentsiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. Membraanis olevad kaltsiumikanalid avanevad ja kaltsiumiioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4. Ülekandeained (virgatsaine) vabastakse sünaptilisse pilusse. 5. Ülekandeaine seondub lihasraku membraanil olevate retseptoritega. 6. Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis ülekandeaine seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. 7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ning põhjustab lihasraku kokkutõmbe. Reguleerib lihaseid ja seedetrakti tööd. Alzheimeri tõve korral on antud neurotransmitteri
tuumake (olemas siis kui rakutuum on aktiivne) – koosneb DNA molekuli lõikudest, millest toimub süntees kromotiin (laiali rakutuumas) – kromosoomid Raku sisemembraanistik Tsütoplasmavõrgustik – ainete süntees a) siledapinnalised – sahhariidide ja lipiidide süntees ning transport; kaltsiumioonide tagavara hoiukoht b) karedapinnalised – kanalitel paiknevad ribosoomid, millel toimub valkude biosüntees Ribosoomid membraansed põiekesed mille sisepinnal on lüütilised ensüümid ribosoomides toimub valkude süntees lagundadavad katkiseid rakustruktuure või kehavõõraid aineid Mitokondrid suletud membraane struktuur, mis koosneb kahest membraanist välimine membraan sile ja sisemine moodustab sopistusi/harjakesi kahe membraani vahele jääb plasma mida nimetatakse maatriksiks ülesanne – energia saamine lagundamise teel Tsütoskelett
orgaanilise aine oksüdatsioonil 20. hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit 21. mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum 22. viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed 23. mükoriisa- 24. plasmiid- sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks 25. gaasivakuool- valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Iseloomulikumad vesikeskkonnas elavatele bakteritele 26. piilid- KÜSIMUSED: 1. rakuteooria põhiseisukohad- kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas 2. milline osa on tsütoloogia arengus Baeril? Loomade embrüoloogia rajaja ja avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust Hookil
Ribosoom. Kaheosaline – suurem ja väiksem alaüksus, mõlemad osad koosnevad ribosoomi-RNAst (rRNA) ja valgu molekulidest. Ribosoomid pannakse kokku tuumakestes. Ülesanne: valkude süntees. Polüsoom – ühe mRNA molekuliga seotud sama valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum. Ribosoomid paiknevad ER-i pinnal, neil puudub membraan. Golgi kompleks e lamellooskompleks. Üksteise kohal asetsevad plaatjad tsisternikesed, põiekesed ja neid ühendavad kanalid. Kõik need on ümbritsetud membraaniga. Torude sisepinnal on alati lüütilisi e lagundavaid ensüüme. Ülesandeks: valkude töötlemine, pakkimine, transport, olla membraani varuaineks (vajadusel eraldub põieke), lüsosoomide moodustumine. Lüsosoomid. Membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Eraldunud Golgi kompleksist. Primaarne lüsosoom – sisaldab ainult ensüüme
ta on ümbritsetud kahe membraaniga. kloroplasti isemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised-lamellid. lamellide membraanides on klorofülli molekulid. lisaks sellele on klooroplasti sisemuses DNA,RNA ja valgu molekule. sarnaselt mitokondriga sisaldab ka kloroplast ribosome, mis sünteesivad sellele vajalikke valke. Kroon- lehtede ja viljade erk värvus meelitab ligi teisi organisme tolmeldamiseks ja seemnete levikuks.vakuoolid on membaaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. nad moodustuvad golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. seetõttu on nad väga sarnased lüsosoomidega. raku vananedes võivad mitu väikest vakuooli liituda ning moodustada tsentraalvakuooli. vakuoolid on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka varuaineid. vakuoolidesse võivad koguneda ainevahetuse jääkproduktid. kui
Osaleb rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamises. Lüsosoom Ühekihilise Kehaomaste ainete Rakus on neid mitu membraaniga lagundamine, surnud tükki. ümbritsetud põiekesed. rakkude lagundamine Sisaldavad mitmeid hulkraksetes, kudede orgaanilisi aineid lagundamine. ( emaga lagundavaid ensüüme. taandareng sünnitusel). Tsütoplasma Geelisarnane aine. Tagab toitainete Koosneb veest ja vees laialikandmise rakus, lahustunud jääkainete
ribosoomide kogum. 3)Ribosoomides membraane pole *Sisaldavad rRna ja valgumolekule Golgikompleks *Koosneb membraaniga ümbritsetud okaathatest tsusternidest ja põiekestest ning neid ühendatavatest kanalitest *Ained satuvad sinna ER-i kanalitest *Toimub lõplik valkude ümbertöötlemine ja pakkimine põiekestesse. *Osaleb rakumembraani moodustaminel *Lüsosoomid moodustavad Golgi kompleksist Lüsosoomid *Ühekihiline membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis moodustavad Golgi kompleksi (Primaarsed: Sisaldavad mitteaktiivseid ensüümvalke)(Sekundaarsed:Sisaldavad lagundavaid ensüüme) Lüsosoomide funktsioonid *Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamise. *Tagavad rakku sattunud võõrorgaanika (antigeenide) lõhustamise. *Rakusisene seedimine fago- ja pinotsütoos (ainuraksete toitumine) *Funktsioneerivad moondega arengu korral kudede ümberkujundamisel (kullese saba kadumine) ning sünnitusjärgselt
3 > läbi tuumamembraanide pooride liiguvad tsütoplasmasse ° Ribosoomides toimub valkude süntees, väljaspool ribosoome EI SÜNTEESITA! ° POLÜSOOM ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumik. ° Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad samuti ribosoome. Membraanse ehitusega organellid. LÜSOSOOMID ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. ° lagundatakse kehavõõraid aineid ja vigaseid organelle, jäägid transporditakse rakust välja GOLGI KOMPLEKS üksteise kohal asetsevad plaatjad tsisternikesed, põiekesed ja kanalikesed. Kõik osad ümbritsetud membraaniga. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. ° loomarakkudes kümmekond
29. Kas transportvalgud vajavad aktiivseks transpordiks energiat? 30. Kas amööb toitub fagotsütoosi teel? 31. Kas inimene toitub fagotsütoosi teel?(ei) 32. Kas ribosoomid pannakse kokku BMW tehases?(ei) Kas ribosoomides toimub valkude süntees? 33. Kas ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes? 34. Kas lüsosoomid avastati 1951. aastal? 35. Kas lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid? 36. Kas Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine? 37. Kas lüsosoomid moodustuvad Golgi kompleksis? 38. Kas Golgi kompleks avastati aastal 2008?(ei) 39. Kas Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse? 40. Kas mitokondrid avastati 1886. aastal? 41. Kas mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga? 42
valkude säilitamine detoksifikatsioon Ca+ ioonide depoo Golgi kompleks - membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. o Ainete sorteerimine ja laiali saatmine o Valkude struktuuri lõplik kujundamine o Süsivesikute süntees Endosoomid - põiekesed, mis tekivad endotsütoosi käigus. Sisaldab pakitud materjali mitteaktiivses olekus. o osakeste rakku transportimine Lüsosoomid - sisaldavad üle 40 hüdrolüütilise ensüümi, ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. o Ainete lagundamine Peroksüsoomid - väikesed ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid o dedoksifikatsioon o mikroorganismide hävitamine
organellidele vajalikke valke Lüsosoomid Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke Lõhustatakse mitmesuguseid aineid, makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure ja fagotsüteeritud aineosakesi Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke Teised lagundatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme Ülesandeks mitmesuguste ainete lõhustamine Golgi kompleks Üksteise kohal asetsevad plaatjad tsisternikesed, põiekesed ning kanalikesed Ümbritsetud membraaniga Loomarakkudes kümmekond, taimerakus võib olla mõnisada Ülesandeks valkude töötlemine ja nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse, rakumembraani uuendamine ja rakukesta moodustamine Mitokondrid Kujult ümar või pulkjas Ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim. harjakesteks. DNA ja RNA molekulid
osa neist on seotud tsütoplasmavõrgustikuga osa liigub vabalt tsütoplasmas. *Olulised organellid on mitokondrid. Nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Mida intensiivsem on raku elutegevus, seda rohkem on mitokondreid. *Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. See koosneb lamedatest kotikestest ja väikestest põiekestest. *Lüsosüümid on väikese membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nad sisaldavad selliseid valke ( ensüüme ), mille toimel lagunevad rakus mittevajalkud orgaanilised ained. *Rakku eraldab ümbritsevast keskkonnast ja teistest rakkudest rakumembraan. Selles on poorid, mille kaudu hoiab ta end naaberrakkudega ühenduses. Läbi rakumembraani toimub aine- ja energiavahetus. Tänu membraanile suudab rakk säilitada talle omase koostise, kuju ja ehituse. *Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. Loomarakku katab ainult rakumembraan.
Need omakorda kosnevad valkudest ja rRNA´st. Suur ja väike subühik on suurem osa ajst eraldatud taine teisest ja ühinevad ainult valgu sünteesiks. Ribosoomide ülesanneks on valkude süntees. Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. Lüsosoomide funktsioon Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Ensüümid lõhustavad rakkudesse transporditud toitaineid, jääkprodukte ja surnud organelle. Ühed lüsoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke, teised lagundatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme. Golgi kompleksi funktsioon Golgi kompleks on lamedate kohakuti paiknevate membraansete tsisternikeste ja põiekeste süsteem. Golgi kompleksi ülesanneks on valkude kõrgemat järki struktuuride kujundamine ja
Põhjenda vastust: Jah see on võimalik, kuna spoor aitab neil kaua elus püsida 13. Defineeri: Patogeensed bakterid:- Bakterid, mis sattudes inimese organismi põhjustavad haigusi Bakteritoksiinid:- Mürkained,kutsuvad esile koekahjustusi Tuumapiirkond:- Bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom Plasmiidid:- Kromosoomivälised DNA molekulid Gaasivakuool:- Valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda) Spoor-: Kapslid, milles bakter võib säilitada eluvõime aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust ning desinfektsioonivahendeid Generatsiooniaeg-: Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks Aeroobsed bakterid:- Bakterid, kes valmistavad orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
