Lk 93-Glükoosi lagundamine 1. Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? Organismid säilitavad oma glükoosi varud kas glükogeeni(loomad) või tärklisena(taimed). 2. Millised erinevused on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? Aeroobsel lagundamisel on võimalik saada kuni 38ATP molekuli aga anaeroobsel kõigest 2ATP molekuli. Aeroobsel on lõpp saaduseks 6CO2 +6H2O molekuli aga anaeroobsel on piimhapem etanool, võihape. 3. Tooge näiteid rakkudest, kus anaeroobse glükolüüsi lõpp-produktiks on piimahape või etanool. Lihastes on tulemuseks piimhape ja pärmseenerakkudes on etanool. 4. Millised tingimused on vajalikud alkoholkäärimiseks? Alkohol käärimiseks on vaja piisavalt glükoosi ja pärmseeni ja vaja peatada hapniku juurde pääs. 5. Kust pärineb hingamisel eralduv süsihappegaas?
ATP kui universaalne energi ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkudse dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energivahetuse, mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilie aine energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsükli moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükolüüsil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustab veel 36 ATP molekuli ja vesi. Kokku saadakse ühe glükoosimolekuli aeroobsel lagundamisel kuni 38 molekuli ATP-d. Anaeroobsel glükolüüsil ehk käärimisel tekib piimhape või etanool
LIHASED Maratoni jooksia lihased: Tüüp I kiud - Punased kiud. Aeglased, oksüdatiivsed. Aeglane kokkutõmme, aeglane väsimine. Iseloomulikud tunnused Palju müoglobiini Palju mitokondreid Palju verekapillaare Toodavad ATP-d aeroobsel oksüdatsioonil ATP aeglane lõhustamine Madal kontraktsioonikiirus Vastupidav väsimusele Vajalikud aeroobsel treeningul, näiteks pikamaajooksul, jõutreeningul Sprindi jooksja liahsed: Tüüp IIa kiud - (vanemas kirjanduses IIb) Valged kiud. Kiired, glükolüütilised. Iseloomulikud tunnused Madal müoglobiini sisaldus Vähe mitokondreid Vähe verekapillaare Palju glükogeeni Sisaldab glükolüütilisi ensüüme Lõhustab ATP-d väga kiirelt Väsivad kiirelt
Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel rakuhingamisel Skeleti funktsioonid: organismi toestamine, kangideks olemine kinnitunud lihastele, kaltsiumioonide varu säilitamine Reservhapniku seondumise kohaks on müoglobiin Luude reorganiseerumine toimub osteoblastide ja osteoklastide koordineeritud elutegevuse tulemusena Müosiini sisaldavad müofilamendid on jämedad Kolju luud: os temporale, os occipitalis, os parietale Müosiini peal on ATPaasne aktiivsus
ATP kasutamine: · Lihastesse akumuleerunud ATP o Füüsilise pingutuse alguses tarvitatakse lihastes olemas olevat ATP-d, maksimaalse pingutuse korral jagub seda 10 sekundiks · Glükolüüsis sünteesitud ATP o Kui tegevus kestab 10 sekundist kuni 60 sekundini, sünteesitakse pärast varuks kogutud ATP ärakasutamist vajalik ATP glükolüüsi käigus · ATP süntees aeroobsel hingamisel o Minutist pikema aktiivsuse korral sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel Energiaallikaks on: 1. Glükoos on energiaallikaks tavaliselt igapäevasel aktiivsuses, kui me oleme piisavalt söönud 2. Rasvade kasutuselevõtt nõuab aega, kuid kui nende lagundamine on kord alanud, tagab see püsiva ja stabiilse energiavaru pikaks ajaks 3. Valgud nälgimise ajal
Bioloogia 07.02.2012 NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid Tsitraaditsükkel Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest Kulgeb mitokondri maatriksis Enne püroviinamarihappe (moodustus aeroobsel glükolüüsil) tsüklisse sisenemist eralduvad CO2 ja 2H aatomit -> atsetüülkoenüüm A Moodustub 10 NADH2 Reaktsioonidest vabanevad CO2 molekulid Hingamisel Mitokondrite sisemembraanide harjakestel e. Kristadel Glükolüüsil ja tsitaaditsüklis moodustunud NADH2 (2+10 molekuli) arvel sünteesitakse ATP 12 NADH2 + 6O2 -> 12NAD + 12H2O Glükoosi täielikul lagundamisel: C6H12O6 + 6O2 -> 6CO2 + 6H2O
kirjuta tõene. · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. · Aeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel. · Organism kasutab esmalt lipiidide varusid. · Glükoosi oksüdatsioon kulgeb ühtemoodi nii looma- kui ka taimerakkudes. · Anaeroobse glükolüüsi tulemusena moodustub etanool või piimhape. B. Vasta küsimustele. · Mis on ATP? · Nimeta glükoosi lagundamise etapid. · Mis vahe on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? · Mis tekib tsitraaditsükli reaktsiooni tulemusena? C. Kirjuta glükoosi lagunemise summaarne võrrand.
Lähteaine teiste orgaaniliste ainete sünteesis. Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. Süsiniku-ja hapnikuringes tähtsal kohal. Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas). Mõjutab valguse tugevus, süsihappegaasi kontsentratsioon õhus, taime varustatus vee ja mineraalainetega, taime füsioloogiline seisund, temperatuur, lehe vanus, taimeliik. 7. Rakuhingamise(RH) üldvõrrand. RH etapid. Kus toimuvad? Mis toimub aeroobsel glükolüüsil, tsitraaditsüklis, hingamisahelas? Lähteained? Lõpp- produktid? Kasu? NAD, FAD? C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O Toimivad kõigis elusorganismides (kõik taime organid hingavad). Toimub pidevalt. Toimumiskohaks mitokondrid. Vajab hapnikku ja glükoosi, lõppproduktiks vesi ja süsihappegaad. Eesmärk on toota ATPd. 8. Miks mitokondrid võivad ise paljuneda? Mis ühist on mitokondril ja kloroplastil? 9
ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismis aine ja energiavahetuse, mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemiline energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükoosil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP d ja 2 NADH molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Valdav enamik autotroofsetest organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Protsess koosneb valgus ja pimedusstaadiumi reaktsioonidest. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Protsessi käigus seotakse CO2 molekulid , vesinikuallikana kasutatakse NADPH2 ja tarbitakse ATP energiat
· aurustumise teel, (aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks) · soojuskiirguse teel. Treeningu füsioloogia Lihastel on kolm ATP allikat: · ATP, mis on kohe lihastes olemas. See tagab kiire energiaga varustamise ja võimaldab kohest liikumist. · ATP, mis tekib glükolüüsi käigus. Tekib ainult 2 ATP molekuli. · Aeroobsel hingamisel sünteesitav ATP. Aeroobsel hingamisel toimub näiteks glükoosi molekuli täielik lagunemine, mille käigus sünteesitakse 36 ATP molekuli Vananemine Me vananeme 1) kuna meie sees tiksub geneetiline kell 2) keskkonnategurid. Inimese vananedes hakkab luustik kannatama kulumise all. Elu jooksul
Tervisliku toitumise põhimõtted Toit ja toitumine on faktorid, mis mõjutavad treeningu efektiivsust ja sportliku saavutusvõimet. Toit peab rahuldama järgmised vajadused: · Energiavajadus · Uute rakkude loomine nn ehitusmaterjal · Organismi talitluses olulist rolli omavad ained, millel ei ole otsest energeetilist ega ehituslikku rolli vitamiinid, mineraalained · Organismi vedelikutasakaalu säilitamine Ainevahetuse põhikäive On vajalik elu alalhoidmiseks eluprotsessideks täielikuks passiivses seisundis. Sõltub: · Soost · Vanusest · Keha kaalust ja pikkusest e pindalast · Keha koostises Kõige olulisemad on valgud, neid pidevalt lammutatakse ja sünteesitakse. Täiskasvanu vajab valke 0,8 1,0 g/kg kohta; sportlastel 1,2 1,7. Need on eriti olulised kiirus ja jõualade arendamiseks, ainsaks aineks ei ole valk. Inimene vajab palju erinevaid ühendeid, mis osalevad aineva...
HAPNIK Hapnik läheb rakust välja ATP Valgusenergia seotakse Vajalik energia saadakse ATP-sse ATP-st 3. NIMETA 1) Organismirühmi, mille esindajad on autotroofid, heterotroofid V:A: FOTOSÜNTEESIJAD( rohelised taimed ja vetikad) H: LOOMAD, SEENED, PROTISTID ja VALDAV OSA BAKTERITEST. 2) Dissimilatsioonijärgud glükoosi täielikul lõhustumisel (aeroobsel glükolüüsil) V: 1) Glükolüüsi reaktsioon 2) Tsitraaditsükli reaktsioon 3) Hingamisahela reaktsioon 3) Piimhappelise käärimise ja etanoolkäärimise saadused Piimhappe: hapupiim, hapukoor, jogurt, keefir, kohupiim,juustud. Etanoolkäärimine: etanool ehk viinapiiritus 4) Rakuhingamise lähteained ja saadused Lähteained: glükoos ja hapnik Saadused: süsihappegaas ja vesi 5) Fotosünteesi lähteained ja saadused Lähteained: süsihappegaas ja vesi
etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Kirjeldage: a) Millised ensüümid katalüüsivad seda (NB! Koensüüm) alkoholi dehüdrogenaas b) Mis neis reaktsioonides toimub 1.etapis disahhariid laguneb monosahhariideks. II etapis laguneb glükoos etanooliks ja süsihappegaas eraldub. c) Millistes rakkudes see reaktsioon kulgeb anaeroobsetes rakkudes. 4. Millises rakuorganellis toimub püruvaadi aeroobne tranformatsioon? Milline keskne metaboliit tekib aeroobsel transformatsioonil püruvaadi dehüdrogenaasi nimelise ensüümkompleksi toimel? Püruvaat + HSCoA + NAD+ AcCoA + CO2 + NADH Oksüdatiivse karboksüleerimise tagajärjel konverteeritakse püruvaat atsetüül-CoAks, mis on substraadiks tsitraaditsüklis või lipiidide biosünteesis. NADH reoksüdeeritakse NAD+-ks hingamisahela abil Püruvaat siseneb aeroobsetes tingimustes tsitraadi tsüklisse. Atsetüül-CoA (atsetüül koensüüm A) 5
reaksioonid Glükolüüs-toimub tsütoplasmas. Glükoos -6C laguneb kaheks 3C püroviinamarihappeks ja eraldub neli H. Rakk salvestab energia 2 ATP- sse Tsitraaditsükkel-toimub mitokondri sisemuses. Lagundatakse püroviinamarihapet edasi. ENERGIAT EI SALVESTATA.vabanenud vesinikud salvestatakse NAD-ga = 10NADH2 need lähevad hingamisahelasse. Saaduseks ka 6CO2 Hingamisahela reaksioonid- toimub mitokondrite sisemembraanide harjakestel. Vabaneb 36 ATP energiat Aeroobsel vabaneb kokku 38 ATP molekuli energiat FOTOSÜNTEES-on esmalt glükoosisüntees süsihappegaasist ja veest suhkruenergia abil. See toimub: 1.rohelistes taimedes, kes omavad klorofülli 2.protistides 3.osad bakterid-sinivetikad
Kuna tennisemäng kestab üsna kaua, kaotab organism higistamise tõttu palju vett ja soolasid. Lihaste liigutamiseks on vaja ATPd. ATP ehk adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Kui tennisemäng algab tarbitakse lihastes olemas olevat ATPd, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Ning hiljem sünteesitakse juba vajalik ATP aeroobsel hingamisel. Mängides tennist, vajab organism palju energiat ja energia tootmiseks saab vajaduse korral lagundada kõiki toitaineid süsivesikuid, rasvu ja valkusid. Tennisistidel lagundab enamasti organism energia saamiseks nii glükoosi kui ka rasvu. Peale mängu toimuvad organismis järgmised muutused : hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb,
Teemad: fermentatsioonireaktsioonid pentoosfosfaadi rada uurea tsükkel transaminaasid lipiidede oksüdatsioon NADH, NADHP, FADH2, tiamiinpürofosfaat, püridoksaalfosfaat 15 min (pikem) Fermentatsioonireaktsioonid – toimub tsütoplasmas Fermentatiivsete anaeroobsete) reaktsioonide ainsaks eesmärgiks on muuta NADH NAD+-iks (et hiljem seda glükolüüsis kasutada). - Energiat ei teki - Märkimisväärne erinevus – fermentatiivse metabolismi (anaeroobne) korral - toodetakse 2 ATP, aeroobsel hingamisel - 36 ATP-d eesmärk – kulutada püruvaati, samas toota NAD+ miks – hapniku puudumisel on see ianuke võimalus toota NAD+ ja ATPd Alkoholi fermentatsioon – esineb pärmis ja erinevates bakterites Fermentatsiooni produkt – alkohol – on organismile toksiline Piimhappeline fermentatsioon – esineb inimeses, teistel imetajatel ja ka nt. piimhappebakteritel Piimahappelise fermentatsiooni produkt – laktaat – on toksiline nii imetajatele
protsessidega (vt. joon. 4.14.)? Tsitraaditsükli protsessides on samuti vesinike kandjaks NAD (joonisel oleval protsessil on NADP). Tsitraaditsüklis eraldub CO2, mida taimed kasutavad Calvini tsükliprotsessides. 29. Millistes rakkudes ei saa toimuda hingamisahela reaktsioone? Tooge näiteid. Ei saa toimuda rakkudes, mis ei vaja elutegevuseks hapniku nagu näitkes botulismi bakter. 30. Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükolüüsi. Aeroobsel lagundamisel on võimalik saada kuni 38ATP molekuli aga anaeroobsel kõigest 2ATP molekuli. Aeroobsel on lõpp saaduseks 6CO2 +6H2O molekuli aga anaeroobsel on piimhapem etanool, võihape. 31. Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadium? Valgusstaadiumis saadakse ATP, mis kulutatakse pimedusstaadiumis. 32. Mis tähtsus on fotosünteesil biosfääri seisukohalt? Fotosüntees säilitab osoonikihi, mis kaitseb Maad kosmilise ja ultraviolett kiirguse eest
ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energiavahetuse, mille kaudu on ta seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilise energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükoosil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustub veel 36 ATP molekuli. Valdav enamik autotroofsetest organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Protsess koosneb valgus- ja pimedusstaadiumi reaktsioonidest
3) Missugustest toitainetest saab inimene energiat füüsilise pingutuse korral? Energia tootmiseks saab inimene vajaduse korral lagundada kõiki toitaineid süsivesikuid, rasvu ja valkusid. Füüsilisel pingutusel kasutatakse tavaliselt glükoosi ja rasvu. Valkude lagundamisest saab organism kuni 5% energiast (tavajuhul seda ei kasutata). 4) Missuguste energeetiliste ressursside arvel läbivad sportlased Tartu maratoni? Maratoni jooksmisel sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel. 5) Missugused muudatused toimuvad organismis vastusena lühiajalisele füüsilisele pingutusele? * Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad; * vereringe nahas intensiivistub; * suureneb higistamine; * suureneb glükogeeni lagundamine. 6) Missugused muudatused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? Pideva treeningu tulemusel: * südamelihas suureneb, südamekambrite ja löögimaht suureneb;
Ühe glükoosimolekuli täielikul lagundamisel on organism võimeline sünteesima kuni 38 ATP molekuli. Glükoosi lagundamise summaarne võrrand on C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O (38ADP + 38Pi 38ATP). 60% vabanevast energiast hajub soojusena, organismi ülekuumenemist aitab vältida higistamine. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist (toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Aeroobsel glükolüüsil (küllaldase hapniku olemasolul) saadakse kaks püroviinamarihappe molekuli ja eraldub neli vesiniku aatomit. Eraldub kaks ATP molekuli. Vesiniku aatomid seostuvad NADiga, mis võimaldab neid järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb piimhappe (lihaskoes või piimhappebakterite elutegevusel; ühest glükoosi molekulist saadakse kaks piimahappe molekuli. Eraldub 2 ATP molekuli) või
Lihastel on kolm energiaallikat, mis tagavad kestval pingutusel organismi pideva varustamise energiaga. Jooksmise alguses tarbin oma lihastes olemas olevat ATP-d, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Seda jätkub mul umbes 10 sekundiks. Kui minu jooksmine kestab 10 sekundist 1 minutini, sünteesitakse pärast varuks kogutud ATP ärakasutamist vajalik ATP glükolüüsi käigus. Kuid, kui ma jooksen rohkem kui minuti, siis sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel, mis võimaldab mul jooksmisel püsivalt pingutada. Sellisel viisil toimub minu keha varustamine energiaga, mida nimetatakse energeetiliseks pidevuseks. Aga tekib küsimus, kust ma selle energia saan? Energia saadakse süsivesikute, rasvade ja valkude lagundamisel (mida me omakorda saame toidust). Võrreldes glükoosi ja valkude lagundamisega, nõuab rasvade kasutuselevõtt aega, kuid see tagab püsiva ja stabiilse energiavaru pikaks ajaks. Ma arvan, et minul on rasvu võimalik
30KJ ENERGIAT ÜHE MOLEKULI KOHTA. KUIDAS SAAB ATP ENERGIAT KASUTADA SÜNTEESIREAKTSIOONIDES? ATP MOLEKUL SAAB SAADUD ENERGIAT EDASI ANDA MÕNELE TEISELE KEEMILISELE ÜHENDILE, MIS TOIMUB KOOS VIIMASE FOSFAATRÜHMA ÜLEKANDEGA. NIMETAGE PROTSESSE, MILLEGA KAASNEB ATP MOODUSTUMINE. GLÜKOLÜÜS, KÄÄRIMINE, HINGAMINE, FOTOSÜNTEES. KUIDAS SÄILITAVAD ORGANISMID OMA GLÜKOOSIVARUSID? POLÜSAHHARIIDIDENA TÄRKLISE VÕI GLÜKOGEENI KUJUL. MILLISED ERINEVUSED ON AEROOBSEL JA ANAEROOBSEL GLÜKOLÜÜSIL? AEROOBNE GLÜKOLÜÜS LÕPEB PÜROVIINAMARIHAPPE MOLEKULI JA VESINIKU AATOMI MOODUSTUMISEGA NING TOIMUB HAPNIKU OLEMASOLUL, ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS E. KÄÄRIMINE LÕPEB KAS PIIMHAPPE VÕI ETANOOLI MOODUSTUMISEGA NING TOIMUB HAPNIKU PUUDUSEL. MILLISED TINGIMUSED ON VAJALIKUD ALKOHOLKÄÄRIMISEKS? ANAEROOBSETES TINGIMUSTES (HAPNIKU PUUDUMINE). KUST PÄRINEB HINGAMISEL ERALDUV SÜSIHAPPEGAAS? TSITRAADITSÜKLI REAKTSIOONIDEST. MIS
Noorte võrkpallurite grupp koosneb 25 inimesest. Valitakse teiste treenerite soovitusel ja noorte enda huvi ülesnäitamisel. Grupp jaguneb omakorda 12 ja 13 inimeseks, kes hakkavad treenima erineval ajal ning loengud toimuvad ka erineval ajal. Gruppides tehakse spetsiifilisi harjutusi ja osalejatelt ei eeldata väga head füüsilist vormi. Teeninglaagri kestvus päevas on orienteeruv, aga trennide arv igas päevas on 3, kus siis hommikune trenn toimub saalis aeroobsel kujul, teine trenn koos palliga ja kolmas trenn jõusaalis. Treeninlaagri lõpuks peaksid olema kõikidel osalejatel omandatud võrkpalli alased teadmised kui ka parem füüsiline vorm, mis aitavad edasistel treeningutel. Toimumise koht Räpina ühisgümnaasiumi võimla ja auditoorium, Põlvamaa, Räpina, Kooli 5, 64504. Projektrühm Võrkpalli laagris on juhendajad, kes on oma ala spetsialistid ning olnud ja on tegutsevad treenerid
lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. Veini ja õlle valmistamine. Loe lisaks õpik lk 32 teksti ,,Piimhappe müüt" ehk saa teada, miks on lihased raske pingutuse järel valulikud. Miks saiataigen kerkib? Taina pinnal lõhustavad pärmirakud suhkruid aeroobsel glükolüüsil. Taina sees, anaeroobsetes tingimustes, toimub aga etanoolkäärimine, mille tulemusena tekkinud CO2 panebki taina kerkima, tekkinud etanool kaob saia küpsetamisel. Etanoolkäärimine
) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 32. Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keemiliseks energiaks. Ühtlase tagab see süsiniku,
) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 32. Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keemiliseks energiaks. Ühtlase tagab see süsiniku, hapniku
ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energiavahetuse, mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilise energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükolüüsil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustub veel 36 ATP molekuli ja vesi. Kokku saadakse ühe glükoosimolekuli aeroobsel lagundamisel kuni 38 molekuli ATP-d. Anaeroobsel glükoluusil ehk käärimisel tekib piimhape või etanool. Selle
higistamine või värinad. Külma puhul veresooned ahenevad, karvapüstitajalihased, lõdisemine; sooja puhul veresooned laienevad, higistamine, soojuskiirgus eraldub nahalt Energeetiline pidevus:Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Sünaptiline summatsioon on mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus. See filtreerib olulisi signaale ebaolulistest. Närvirakku saadetakse korraga mitu signaali ning kui nende summa on piisav, saadetakse info edasi ning toimub vastav reaktsioon. Ebapiisava ulatusega signaali puhul reaktsiooni ei toimu. Narkootikumid mõjutavad närviülekannet mediaatoritena, mida organism muidu ise toodab.
2. glükokinaas maksas, Km suur, küllastub suuryel glükoosi kontsentratsioonidel, võimaldab fosforüülida ja rakku vastu võtta rohkem glükoosi Glc-6-P <> glükogeen ensüüm glükoos- 6-fosfotaas (maksas, neerudes, enterotsüütides Glc Skeem Glc-6-P ainevahetuse kohta NB! Kas fruktoos on parem suhkur kui sahharoos? Kas sorbitool annab energiat? Glükoosi aeroobsel oksüdatsioonil vabanev energia on 2847 kJ/mol, 38 mol ATP Anaeroobsel 210 kJ/mol, 2 mol ATP Erütrotsüütides on glükolüüs ainus, sest mitokondrid puuduvad. 6.1.5. Miks on vajalikud seedumatud sahhariidid, kiudained. Lahustumatud kiudained: tselluloos ja temaga kaasnevad hemitselluloosid, pentosaanid ei seo sapipigmente, seovad Ca, Mg ja Fe imendumist. Peamised kiudained nisukliides. Mittepolüoossed kiudained ligniin, seostub sapphapetega
Esinevad reeglina koos klorofülliga. Sinivetikatel: fükotsüaniin Pruunvetikatel: fükoksantiin Punavetikatel: fükoerütriin Fofosünteesi efektiivsus Suhe produtsentidele kättesaadava ja fotosünteesi tulemusena seotud valgusenergia vahel. · Maailmamere oligotroofsetes vetes 0,02% · Eutroofsetes mageveekogudes 0,3% 3 Kemosüntees Primaarproduktsioon võib tekkida ka kemosünteesi teel: anorg ühenditest aeroobsel oksüdeerimisel saadakse keemiline energia ja selle abil sünteesitakse lihtsatest min ainetest org aine. Oksüdeeritavad ained on enamasti org ainete lagunemise vaheproduktid. Joonis 3. Kemosüntees 1. Sulfaatijad bakterid 2. Rauabakterid 3. Nitrifitseerijad bakterid Vt. Vee mikrobioloogia loenguid Kemosünteesil on kaasaegses biosfääris piiratud tähtsus. Kemosünteesivaid baktereid leidub
-) Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus piisavalt olema: hapnikku. -) Fotosünteesi valgusstaadiumis eraldub: hapnik. -) Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: piimhape. -) ATP kui universaalne ülekandja on kasutatav: assimilatsiooniprotsessides. -) ADP kui energia talletaja on kasutatav: dissimilatsiooniprotsessides. -) Autotroofide põhirühma moodustavad liigid, mis kuuluvad: taimeriiki. -) Ühe glükoosi molekuli aeroobsel lagundamisel sünteesitakse kuni: 38 ATP. -) Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on: ATP süntees. -) Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad: stroomas. -) Molekulaarset hapnikku on vaja: hingamisahela reaktsioonides. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) GDP molekuli ehitusse kuulub kaks fosfaatrühma. -) GTP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma. -) UDP molekuli ehitusse kuulub kaks fosfaatrühma.
· acCoA läheb mitokondritesse (maatriksisse) tsitraaditsüklisse, kus võetakse ära H-aatomeid ja seotakse neid ensüümidele - NAD-le (nikotiindinukleotiid) ja moodustub NADH2; · H-aatomid seotakse mitokondrites (kristades) hingamisahelas ülekandjate abil astmeliselt hapnikule moodustub vesi; · NADH2 kasutatakse ATP sünteesiks, vabaneb NAD, mis läheb uuesti tsitraaditsüklisse vesinikku siduma; · mitokondrites moodustub 36 ATP-d; · kokku moodustub aeroobsel glükolüüsil seega 2+26=38 ATP-d; · eraldunud CO2 difundeerub mitokondritest välja ja eemaldub organismist väljahingamisel.
Aeroobika on muusika saatel läbi viidav tempokas rütmivõimlemise rühmatreening. Sõna aeroobika tuleneb mõistest aeroobne, mis tähistab organismis hapniku vahendusel toimuvaid energeetilisi protsesse, see tähendab aeroobsel treeningul kulgeb energia tootmine hapniku osalusel. See on ka muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis-kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku alusel. Aeroobikatreening algab tavaliselt soojendusega, sellele järgneb kõrge intensiivsusega aeroobne osa ja lihastreening ning lõpuks lõdvestus- ja venitusharjutused. Treeningtunni pikkus on tavaliselt 45-75 minutit.
· Potentsi langus · Pidev köha, bronhiit 31. Energiabilanss inimesel. Kust ja millises järjekorras? · Kulutatud ja saadud energia summa · 16-18 a. Tütarlapse ööpäevane energiavajadus on 2300 kcal. · Rakuhingamine. 32. Kust saavad lihased energiat? Lihastel on 3ATP allikat : - ATP varu, mis on lihastes (3. Sekundiks) - ATP varu, mis tekib glükolüüsi käigus (60. Sekundiks) - ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel. 33. Mis on neuron? Neuron on närvirakk. Kannab edasi närviimpulsse. 34. Mitu liitrit on inimese kehas verd? 5 7 liitrit. 35. Lihaskoe ülesanded Organismi liikumine, emotsioonid. 36. Rasvkoe ülesanded · Varuainete kogumine · Kehavõõraste ainete talletamine · Pehmendab lööke · Hoiab organeid paigal 37. Epiteelkoe ülesanded · Katab organeid · Kaitseb vigastuste, nakkuste jt väliskeskkonna kahjulike mõjude eest
Tegelesin 11 aastat murdmaa- ja laskesuusatamisega. Minu ettevalmistus hooajaks algas varieeruvalt aprilli keskpaigast mai alguseni. Algselt viisin läbi palju üldkehalisi. Kolm või neli korda nädalas käisin jõusaalis, kus eesmärgiks oli arendada põhijõudu ja jõuvastupidavust. Tegin palju kerelihaste harjutusi ning üldiselt ülakeha treeninguid, kuna see vajas järeleaitamist. Jõusaali kõrvalt keskendusin veel jooksmisele, kus läbisin 15-25 km aeroobsel pulsilävel. Suvekuudel treeningmaht kasvas ja juurde tulid ka erialased harjutused. Jooksmine asendus paljuski rullsuusatamisega. Tegin palju erialaseid harjutusi, nagu näiteks rullsuuskadel sõit ilma keppideta või ühe kepiga, paaristõukeid lisaraskustega. Lisaks palju suusaimitatsiooni harjutusi, nagu näiteks jooksmine suusakeppidega, hüppetreeningud. Rullsuuskadel tegin tempotreeninguid ning kiirenduslõike kaks korda nädalas alates juulikuust kuni sügise keskpaigani.
1. puhkeolekus lihastesse akumuleerunud ATP-lt (maks. pingutuse korral piisab 3 sekundiks) ja varuainest kreatiinfosfaadist sünteesitavast ATP-st (kokku piisab kuni 10 sek.) - ATP/KP süsteem Hapnikku ei ole vaja ja piimhapet ei teki (nim alaktaadiliseks anaeroobseks süsteemiks) 2. anaeroobse glükolüüsi käigus tekkiv ATP (2ATP-d 1glükoosi molekuli kohta) Nim. glükolüütiline süsteem Tekib piimhape. (piisab kuni 60 sekundiks) 3. Aeroobsel hingamisel tekkiv ATP (1glükoosi molekuli kohta 36 ATP-d) Protsessi käivitumina võtab aega, aga tagab energiavarustuse kestva pingutuse korral. Süsteemid lähevad sujuvalt üksteiseks üle, mis tagab energeetilise pidevuse Selleks et toota energiat, kasutatakse energiaallikatena 1. süsivesikuid glükoosi (igapäevasel, lühiajalisel aktiivsusel) 2. rasvu kestva aktiivsuse korral (aeroobne protsess) 3
18.Mõtestage lahti mõiste oksüdatiivne fosforüülumine. Kirjeldage, millistes rakustruktuurides (organell, kompartment) oksüdatiivse fosforüülumise protsess toimub ja mida selles produteeritakse? 19.Millist rolli täidab oksüdatiivse fosforüülumise protsessis ensüüm ATS süntaas? Iseloomustage a) kus see ensüüm paikeb, b) milline on tema ehitus, c) millise energia arvel ensümaatiline protsess käivitub. 20.Arvutage, milline on energiasaagis ATP-na 1 glükosimolekuli aeroobsel oksüdatsioonil, kui ka tsütosoolis tekkiv NADH siseneb mitokondrisse ja reoksüdeerub oksüdatiivse fosforüleerumise protsessis. Biokeemia test II variant 2 1. Kirjutage mingi aldopentoosi molekul a) lineaarses vormis, b)tsüklilises furanoosi vormis. Selgitage kuidas tsükliline struktuur formuleerub ja iseloomustage kujutatud suhkru stereostruktuuri. 2. Selgitage glükogeeni kohta järgmist: a) millisesse ainegruppi kuulub? B)
V: seda saab kasutada viimase fosfaatrühma ülekandel. 8. Nimetage protsesse, millega kaasneb ATP moodustamine. V: ATP moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. LK93 1. Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? V: Organismid säilitavad oma glükoosi varud kas glükogeeni(loomad) või tärklisena(taimed). 2. Millised erinevused on aroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil ? V: Aeroobsel lagundamisel on võimalik saada kuni 38ATP molekuli aga anaeroobsel kõigest 2ATP molekuli 3. Tooge näiteid rakkudest,kus anaeroobse glükolüüsi lõpp-produktiks on piimhape või etanool. V: Lihastes on tulemuseks piimhape ja pärmseenerakkudes on etanool. 4. Millised tingimused on vajalikud alkoholkäärimiseks ? V: Alkohol käärimiseks on vaja piisavalt glükoosi ja pärmseeni ja vaja peatada hapniku juurde pääs. 5
hormoon), 3) kõhunääre- vähendab glükoosi sisaldust veres ( insuliin) , 4)sugunäärmed- mõjutavad sugutunnuste välja kujunemist (N östrogeen ; M- testosteroon) 17. Protsesse, millele kulun energia puhkaval inimesel- ainevahetus,kasv, metaboolne energiakadu,väljaheited,uriin 18. Protsesse, mis kindlustavad organismis füüsilise pidevuse- ATP, mis lihaskoes; ATP, mis tekib glükoosi käigus; Aeroobsel hingamisel sünteesitav ATP 19. Toitained, millest saab organism energiat füüsilise pingutuse korral: glükoos, rasvad, valgud 20. Inimese vananemisega kaasnevaid muutusi: juuste hõrenemine, kuulmise nõrgenemine, luude hõrenemine, naha elastsuse vähenemine 21. Keskkonnategurid, mis kiirendavad vananemist: tubakasuits, liigne füüsiline koormus, ravimid, rasvane praetud toit III Selgita 1. Mil viisil talitleb nahk meeleelundina
glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Laktaat Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel Laktaat annab spordis teavet: treeningkoormuse koormustsoonide treeningvahendite koormuse intensiivsuse kohta Aeroobne lävi Aeroobse läve juures treenimine on tervise aluseks ning selle osakaal treenituse parandamisel väga suur. Aeroobsel lävel on laktaadi sisaldus veres kuni 2 mmol/l. (varieerub spordialadel) Koormustestil tunneb spordiarst aeroobse läve ära järsu tõusuna hingamissageduses, ventilatsioonis ja hapnikutarbimises enne, kui organism satub hapnikuvõlga. Tavaliselt juhtub see umbes 2040 pulsilööki allpool täielikku hapnikuvõlga sattumist ehk anaeroobset läve. (Treenitud sportlastel võib olla ka vahe 10 lööki). Aeroobne treening
ERALDI LEHEL OLEMAS 5. Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse kilokalorites. Energia tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosilõhustamine võib toimuda kas a) hapniku juuresolekul aeroobne glükolüüs b) hapnikuta anaeroobne glükolüüs nendel kahel protsessil on energeetilises mõttes suur erinevus. Anaeroobses tekib ainult 2 adenosiintrifosfaadi (ATP) molekuli, millest saadakse energiat. Aeroobsel glükolüüsil hapniku juuresolekul tekib 38 ATPd. (19x efektiivsem). Aeroobne tavaliselt töö korras energia vabastamise viis. Anaeroobne on suhteliselt intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobse puhul ei lähe glükoosi täielik oksüdatsioon lõpuni. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O + energia Nt kui lähme trepist üles natukene kiiremini, siis u 4 korrusele jõudes tekib väsimus, peab tempot aeglustama. nt suusatamine, pikamaajooks tempo ei tohi nii väga kiireks minna 6
lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. Lihaste töövõime taastub. 34) Kirjelda erinevaid ATP saamise viise füüsilisel pingutusel. · Füüsilise pingutuse alguses tarvitatakse lihastes olemas olevat ATP-d, max. pingutuse korral jagub seda 10 s. · Kui tegevus kestab 10-60 s, sünteesitakse vajalik ATP glükolüüsi käigus. · Kui tegevus toimub kauem kui 60 s, siis kasutab inimene ATP-d, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel. 35) Nimeta glükolüüsi lähteained ja lõpp-produktid? Lähteaine on glükoos, lõpp-produktid on 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku iooni. Glükoos 2 püroviinamarihape + 4H. 36) Millised molekulid liiguvad järgmistesse glükoosi lagundamise etappidesse? Püroviinamarihappe molekulid. 37) Mis on NAD ja kuidas on NAD seotud glükoosi lagundamisega? NAD (nikotiinamiid adeniin dinukleotiid) on
7..võimalikult rahulik emotsionaalne seisund. Koormustesti katkestamine: valu rindkeres, väsimuse 2 aste, kahvatus, sinakus, külm higi, väljendunud hingeldus, tasakaaluhäired, vererõhutõus 230/130mmHg, EKG patoloogilised muutused, max pulsisageduse saavutamine. Koormustestid: veloergomeetril, jooksurajal ,sõudeergomeeter.. koormustestidega veloergomeetril määravad kehalise võimekuse näitajad max võimsus(W,W/kg), max hapnikutarbimine (VO2max), võimsus aeroobsel lävel(W/AL) , võimsus aeroobsel lävel (W/AnL), MET- id , sooritatud võimsuse summa ja ajad Wmin, Wmin/kg, PWC170, fitnessi indeks .koormust. jooksurajal määravad keh. Võimekuse näitajad, tööaeg, max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel, kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel, max hapnikutarbimine(VO2max), MET-id, PWC170/kg Max hapnikutarbimist määratakse kaudselt koormustestil saavutatud max võimsuse järg
· Harjutustele peaks järgnema soe duss. · Peale söömist või alkoholi tarbimist oota enne treeningu alustamist paar tundi. · Väldi treeningut kui oled haige. · Hoidu treenimast päeva kõige palavamal ajal. Kokkuvõtvalt tuleb õige harjutamise juures meeles pidada nelja asja: 1. sagedus (treeningud peavad toimuma vähemalt 3 korda nädalas), 2. intensiivsus (harjutuste intensiivsus peab olema aeroobsel tasemel) 3. aeg (vähemalt 20 minutit) 4. harjutuse liik (suurte lihasgruppide kaasamine) Mis juhtub treeningu tulemusena? · tõuseb kehaline töövõime, · paraneb meeleolu ja kontsentratsioon, · paraneb rüht, väljanägemine ja enesetunne · paraneb uni · alaneb stressist tingitud lihaspinge · väheneb lihasvigastuste võimalus Südame-veresoonkonna haiguste seisukohalt süstemaatiline tervisetreening
omandatud kaitsemehhanismidele. Kaasa sündinud kaitsemehhanismid- nahk, ripsepiteel, membraan, eritised. Immuunssüsteemi poolt fagotsüüdid, mikroobide vastased valgud, mittespetsiifiline immuunreaktsioon. Omandatud immuunsus- Reaktsioon läbi antikehade, rakuline immuunsus- tapjarakud. 14) treeningu füsioloogia Lihastel on 3 ATP allikat: 1) ATP varu, mis on lihastes (3 sekundit) 2) ATP, mis tekib glükolüüsi käigus(60 sekundit) 3) ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel Lühiajalised vastused füüsilisele pingutusele- südame töö kiireneb, hingamine intensiivistub, vereringe nahas intensiivistub, kaovad soolad ja vesi, glükogeen laguneb. Treeningu pikaajaline mõju- südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad. Kopsumaht suureneb, lihased suurenevad, sest lihasrakkudes toimub intensiivne valgusüntees. Lihaste toonus suureneb, mitokondrite arv lihastes suureneb, verekapillaaride arv lihastes kasvab. 15) Mälu ja õppimine
Algkoormuseks tavaliselt 25 W (1-2 W/kg), iga 2-3 minuti järel tõstetakse koormust 25 W *Liikuva koormusraja (treadmill) testid spetsiaalsed protokollid jooksjatele, suusatajatele jne. Kehalistele ja vähetreenitud inimestele. Koormustestide liigitamine raskusastme järgi: supermaksimaalne, max aeroobne, submaksimaalne Koormustestidega veloergomeetril määratavad kehalise võimekuse näitajad: maksimaalne võimsus (W, W/kg), võimsus aeroobsel lävel (W/AL), võimsus anaeroobsel lävel (W/AnL) VO2 max (ml/min/kg), MET-id, PWC 170 (W, W/kg), FI Koormustestidega jooksurajal määratavad kehalise võimekuse näitajad: tööaeg (min), max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel , kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel, VO2 max (ml/min(kg), MET-id, PWC170 Koormustesti teostatakse: · Südame-veresoonkonna varjatud patoloogiate avastamine.
Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine,
1. puhkeolekus lihastesse akumuleerunud ATP-lt (maks. pingutuse korral piisab 3 sekundiks) ja varuainest kreatiinfosfaadist sünteesitavast ATP-st (kokku piisab kuni 10 sek.) - ATP/KP süsteem Hapnikku ei ole vaja ja piimhapet ei teki (nim alaktaadiliseks anaeroobseks süsteemiks) 2. anaeroobse glükolüüsi käigus tekkiv ATP (2ATP-d 1glükoosi molekuli kohta) Nim. glükolüütiline süsteem Tekib piimhape. (piisab kuni 60 sekundiks) 3. Aeroobsel hingamisel tekkiv ATP (1glükoosi molekuli kohta 36 ATP-d) Protsessi käivitumina võtab aega, aga tagab energiavarustuse kestva pingutuse korral. Süsteemid lähevad sujuvalt üksteiseks üle, mis tagab energeetilise pidevuse Selleks et toota energiat, kasutatakse energiaallikatena 1. süsivesikuid glükoosi (igapäevasel, lühiajalisel aktiivsusel) 2. rasvu kestva aktiivsuse korral (aeroobne protsess) 3
(soojuse juhtimine õhu- või veevooludega), aurustumine (vedelast olekust gaasiliseks), soojuskiirgus (soojakadu infrapunase kiirguse näol) · Termoneutraalne tsoon-kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat · Füüsilise pingutuse korral: lihastes olevat ATP-d jätkub 10 sekundiks. Kui pingutus kestab 10- 60 sekundit, saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus. Minutist pikema aktiivsuse korral sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel. Tagatakse ENERGEETILINE PIDEVUS. · Miks me vananeme? Iga raku pooldumisega telomeerid lühenevad. Kui telomeerid lühenevad kriitilise pikkuseni, kaotavad rakud pooldumisvõime. (Kui rakud poolduda ei saa, pole võimalik enam kudesid regenereerida ja organism hakkab kuluma) · Mälu: lühimälu (sensoorne, primaarne) ja püsimälu (sekundaarne, tertsiaarne) · Taimede liigutused: tropismid (ärritaja suunast sõltuvad), nastiad (ärritaja suunast
........................................................................... 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 Sissejuhatus 2 Sõltuvalt tööintensiivsusest ja kestusest kasutatakse kehalise tegevuse energeetiliseks kindlustamiseks erisuguseid energiaallikaid. Lihasrakus toimub see aeroobsel ja anaeroobsel viisil. Aeroobselt treenimine tähendab seda, kui inimene kasutab harjutuste tegemisel hapnikku. Aeroobse ja anaeroobse energiatootmise vaheline piir on füüsiliselt tuntav! Seda nimetatakse ka anaeroobseks läveks ehk kui koormus veel pisut kasvab, siis läheb energiatootmine üle anaeroobseks. 3 1 Treeningu põhialused Treeningu põhialuseks on harjutamise ja puhkuse õige vahekord
annaabi.ee 
