TEEMA: ,,21. SAJANDI VÄLJAKUTSED" Kirjuta vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid 21. sajandil lahendamist vajavaid probleeme. ÜLESANNE: KONTROLLI, KAS ÕPILASE SÕNASTATUD PEAPROBLEEM JA PEAMÕTE SOBIVAD OMAVAHEL KOKKU: Peaprobleem: Kuidas mõjutab tehnoloogia areng ühiskonda? Peamõte: Tehnoloogia on andnud inimkonnale palju ning ilma oleks tänapäeval raske elada. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas mõjutab ja peamõttes vastatakse küsimusele mida on nadnud. Peaprobleem: Miks on muutunud tehnika kiire areng nii populaarseks? Peamõte: Tehnika kiire areng tekitab ühiskonnas puudusi. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse miks on muutunud ja peamõttes vastatakse mida tekitab tehnika kiire areng.
"Thérèse Raquin" "Thérèse Raquin" räägib noorest naisest kelle isa on Prantsuse kapten ja ema alzeerlane. Pärast ema surma viib isa lapse oma õe, proua Raquin'i ja tema haige poja Camille juurde, kes on koguaeg haige ning kellest kasvab ema haiglase poputamise tõttu isekas ja ebameeldiv inimene. Camille ja Therese kasvavad koos ning kui tüdruk saab 21, paneb proua Raquin nad paari ja kohe peale abielu otsustab Camille, et pere peaks kolima Pariisi, et too saaks alustada karjääri. Sel ajal, kui Camille veedab aega oma tööpostil ja uitab niisama ringi mööda Pariisi tänavaid, peab Therese afääri tema parima sõbra, Laurentiga. Therese ja Laurenti vahel on enneolematu kirg, mis ei rahuldu ainult kokkusaamises, vaid mis vajab pidevat koos olemist, see põletab seesmiselt kui tuli. Et rahuldada see vajadus, otsustavad nad tappa Camille, kelle nad uputavad ühel väljasõidul ja lavastavad selle paadiõnnetuseks. Olles pääsen...
,,Ekke Moor" August Gailit 1. Teose ,,Ekke Moor" autor on August Gailit. Gailiti varajane proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liitub drastilisus ja naljakus, valdab uusromantiline laad. Romantilistes novellides on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad. Tema tesostes on groteskini viidud omadustega tegelasi ja äärmusteni arendatud olukordi. Gert Helbemäe kujutlusviisis domineerib psühholoogiline realism, Gailitil aga romantiline. Teisel eesti kirjanikud hakkasi 20'ndatel aastatel realismi poole minema, siis Gailit jäi romantikuks. 2. Raamatus ei ole otseselt manitud, millal tegevus toimus. Aga ma arvan, et see oli umbes 20.sajandi alguse poole. Ajastu mõju tegelastele oli näiteks see, et naine ei saanud omale ise meest valida, vaid selle otsuse tegi tema eest tema isa. Kui isale see mees ei mee...
5. Kirjandi teemade liigid. a) Teemad, kus on sõnastatud peamõte (,,Iga valik sulgeb mõne ukse", ,,Ajalugu on suur õpetaja", ,,Lammutada on kergem, kui luua", ,,Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili", ,,Mõistusel on väärtus, ainult armastuse teenistuses", ,,Sõnal musttuhat palet", ,,Mida kaugemal on tulevik, seda kaunim see näib"). b) Teemad, kus on sõnastatud peaprobleem (,,Mis on sõnade sõnum?", ,,Sport mille nimel ja kelle jaoks?", ,,Kunst kellele ja milleks?", ,,Mis on see inimese osa laias maailmas?"(Juhan Viiding), ,,Mis on see mis ärkvel hoiab hinge?"(D.Karela) c) Teemad, kus ei ole sõnastatud ei peamõtet ega peaprobleemi (,,Aeg ja inimene", ,,Eestluse elujõu allikad", ,,Kaunid ideaalid, karm tegelikkus",
tasakaalustamisega. Seega on majanduse aabitsatõde, et ilma arenenud masinatööstuseta ei saa ükski riik jõukaks. Masinatööstuse arengueeldused Kaasaegse masinatööstuse arengueeldusteks on: · palju kapitali · hea oskustööliste ning inseneride kaader · hea infolevi · suur ja ostujõuline turg Masinatööstuse arengueeldused Eestis Eelpool nimetatud eelduste täitmisega on Eestil märgatavaid raskusi. Kapitalipuudus on meie majanduse peaprobleem. Oskustöölised ja eriti insenerid on suures osas pärit sisserännanute hulgast ja paljud, eriti just paremad neist, on viimastel aastatel Eestist lahkunud. Eesti kutsekoolid ei suuda praegusel ajal anda heal tasemel oskustöölisi. Eesti ainus rahvusvaheliselt vähegi oluline äri ja teaduskeskus on Tallinn. Suured ja arvestatavad masinatööstuse keskused Helsingi, Stockholm ja Peterburi asuvad Eestile aga küllaltki lähedal.
Looduses on kõik mõõdetav, allub arvule. Kõiki seaduspärasusi saab väljendada arvude suhetena. (Tema pooldajad tegelesid esialgu Samose saarel, hiljem Itaalias Krootonis). Ateena filosoofia Kreeka kolooniatst tuli Ateenass hulgaliselt rändõpetlasi ja filosoofe ning nad tegelesid noorukite kasvatamisega. Neid hakati kutsuma sofistideks, mis tuleneb kreeka keelsest sõnast "õpetatud". Sofistide filosoofia põhijooneks oli suhtelisuse tunnistamine. Tähtsamad filosoofid: Sokrates - peaprobleem oli vooruse olemuse mõistmine kuna voorus pidi olema midagi kindlat ja püsivat. Ta suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda. Sokrates väitis, et valitsemises osalevad võhikud ja seega ei saa see riigikord olla vooruslik. Platon - Sokrates´e õpilane, vahendas tema seisukohti. Platon kirjutas oma tööd dialoogivormis ja andis oma mõtted edasi Sokrates´e sõnade läbi. Ideeõpetus: ideed on muutumatud ja tõelised. Meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad.
Eepika lüürika dramaatika 2. Eepika liigid 3. Seiklusromaan Ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased vastanduvad. Detektiiv-, ulme-, rüütli- ja ajaloolised romaanid 4. Romaani ja jutustuse võrdlus Jutustava sisuga proosasuurvorm Jutustava sisuga väiksemahuline proosavorm Probleemide rohkus üks peaprobleem Palju tegelasi Vähe tegelasi Pikk tegevusaeg Lühike tegevusaeg Avar elukujutlus Üks teema 5. V. Hugo (1802-1885) ,,Hüljatud", oli Prantsuse kirjanik eelkõige luuletaja. Ta oli tähtsaim prantsuse romantik. Ta kirjutas näidendeid ja romaane. 6. Armastusromaan Armutunnet ja suhteid kujutav romaanitüüp. Vaadeldakse lembetunnete hingeelulist poolt
asendamine olla odavam, võib ka asendamisel tekkida kiusatus osa üldmulje jaoks olulisi pisidetaile taastamata jätta, kasutada kergemini kätte saadavaid, kuid vanadest erinevaid materjale jne. Fassaadi muutmist põhjendatakse peamiselt lisasoojustamise vajalikkusega. See aga rikub oluliselt maja välisilmet, sest aknad jäävad senisest fassaadist tunduvalt sissepoole.(foto 1.) Soomes leiti eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Lisasoojustuse tõttu tekivad akende juurde laiad põsed ja ka sokkel jääb fassaadist sissepoole. (Foto 1. ja 2.)
teha. Faust ei uskunud sellesse, tahtiski proovida. Vastutasuks pidi Faust teenima Mefistot pärast oma surma. Nad leppisid kokku, et kui Faust tunneb, et on saavutanud tõepoolest õnne ja ülima rahulolu, siis ta lausub :" Oh ilus hetk, oh viibi veel!" ja seejärel sureb. Faust oli sellega nõus, sest ta ei uskunud et see juhtuda võib ja kui tõesti juhtub, siis tal polegi vaja enam elada siis, sest ta hing saavutas rahulolu. 8. Selle teose peaprobleem on Fausti rahuolematus oma elu suhtes. Ta tundis ennast tühjana ja ei osanud elust rõõmu tunda. Sellele kõigele järgnesid teised probleemid, nagu leping Mefistoga ja armastus Margarete vastu. 9. Faust elas inimeste hüvangu nimel, lootes et tema teadmised suudavad inimkonnale head tuua. Ta õppis ja kogus teadmisi, arvates et see kõik teeb tema ja teised inimesed õnnelikuks. Tegelikult jäi Faustil endal paljust puudu. Faust ei olnud
kaubateedele. 12. Sajandil kujunes Läänemere Hansaliit ehk Hansaliidu kaubateed Euroopas. Keisri ja paavsti vastasseis: See vastasseis on tuntud kui investituudi tüli. Frangi riik oli jagunenud kolmeks : Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangiriigiks. Keisri tiitel oli kaotanud oma senise tähtsuse. 962. Aastal saksa kuningas Otto Esimene sooritas sõjaretke Itaaliasse ja paavst kroonib ta keisriks. Feodaalid olid aga vastuolus paavstiga. Peaprobleem kujunes vaimulike ametisse nimetamisega. Küsimus oli selles, et kes allub kellele, kas keiser paavstile või paavst keisrile. Kes pidi määrama piiskopi? Rooma paavstiks oli Gregorius Seitsmes ja keisriks Heinrich Neljas Saksamaalt. Heinrich Neljas võttis endale õiguse paavsti kukutada. Paavst pani seevastu keisri kirikuvande alla, mis tähendas seda, et keiser ei saanud kinni pidada vannetest ja võtta osa kirikusündmustest.
sajandi teise poole kuulsaim Ateena filosoof. Te ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid üksned suulistel vestlustel. Kuid sofistidest erinevalt ei võtnud Sokrates enda ümber kogunenud arvukatelt teadmishimulistelt noortelt õpetuse eest tasu.Vooruse olemuse mõistmine oligi Sokrakese arvates filosoofia peamine mõte.Sokrates suhtus üsna halvustavalt Ateena demokraatlikusse riigikorda. · Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. · Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. · Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. · Suhtus halvustavalt demokraatiasse kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. ARISTOTELES Platoni õpilaste seast pärineb omakorda antiikaja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles
Põhiseaduses kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,kes viis võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100liikmeline ühekojaline parlament), täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Val.itsus nimetas ametisse Riigikogu, valitsus vastutas Riigikogu ees(kui avaldas umbusaldust pidi viimane ametist lahkuma)Valitsuse tegevust juhtis riigivanem (peaministri+esindusülesande kohustused). Peaprobleem: Riigivanemal puudus õigus riigikogu laialisaatmiseks, riigikogul liiga suur võim (saab valitsuse laiali saata) põhiseadus oli liiga demokraatlik, riigipea puudus- nii tekkis oht, et seadusandlik võim domineerib täidesaatva võimu üle. Riigivanem ei saanud olla kahe võimu vahel,sest puudus õigus Riigikogu laiali saata ning valitsuse umbusalduse korral tuli tagasi astuda. Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel muutus suuremaks. Esimene põhiseadus
targad, üldiste normide järgi. õpetatud) · Õpetus tugevama õigusest inimesed kujundavad seaduse rändõpetlased, vastavalt tugevamate ja võimekamate huvidele. kes õpetasid · Osa taunis seda õpetust, nähes ohtu polise tähtsusele ja rikastele moraalile. kõnekunsti ja riigivalitsemist. Sokrates · Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. · Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. · Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. · Suhtus halvustavalt demokraatiasse kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. Platon · Ideeõpetus ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud Sokratese algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad
liitmine Saksamaaga ● Märtsi lõpul 1939.a. – Hitler esitab nõudmised Poolale – vabalinna Danzigi ühendamine Saksamaaga ja Poola koridori likvideerimine ● Suurbritannia ja Prantsusmaa lubasid kaitsta Poola puutumatust, l õppes lepituspoliitika Kolmepoolsed läbirääkimised 1939.a. aprillis kolmepoolsed läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSVLiidu vahel liidu sõlmimiseks Peaprobleem: kuidas garanteerida väikeriikide Eesti, Läti, Soome ja Poola julgeolekut Saksamaa hädaohu vastu, erimeelsused Poola suhtes MRP Augustis 1939.a. salajased läbirääkimised Saksamaa ja NSVLiidu vahel 23.augustil 1939.a. sõlmisid Saksamaa ja NSVLiit m ittekallaletungilepingu, mille allkirjastasid saksa välisminister J . von Ribbentrop j a NSVLiidu välisasjade rahvakomissar V
4 Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Samas näitavad uuringud, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad, piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on
varitseb kondensaadi tekke oht. Puithoone soojustamine Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Samas näitavad uuringud, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad, piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu.
konstrueerituma tulemuste avaldamise vorm on artikkel teaduskirjas, kogumikus või populaarteaduslikus väljaandes. Teaduslikule ajakirjale kirjutades tuleb tutvuda avaldamispoliitikaga. Uurimuse vormistamine teadusartikliks ei ole kerge, tuleb eristada olulist. Uurimisaruande peaosad: 1) sissejuhatav osa, 2) põhiosa, 3) lõpposa. Põhistruktuur: tiitelleht, resümee, eessõna, sisukord, sissejuhatus, varasemata uurimuste analüüs ja teoreetilised lähtekohad, uurimuse peaprobleem, alaprobleemid ja võimalikud hüpoteesid, meetod, tulemused ja järeldused, arutelu, allikaloetelu, lisad. (2004: 231) Tiitellehe kujundus sõltub institutsioonist. Meeles peab pidama, et see annab esimese pildi. Resümee peab välja tooma tekstist kõige olulisema, nii selle eesmärgid, teostusviisid kui tulemused. Resümee lõppu lisatakse märksõnad. Eessõnas tuleb väljendada, kuidas uurimus alguse sai, millised olid selle tegemise etapid ja millisel ainestikul uurimusel peamiselt
Christian II ( 1513 1523 ) Taani kuningas; Christian II oli enne kuningaks saamist Norra asevalitsejana; Norra liideti kindlalt Taani külge. Kõikidel kõrgetel ametikohtadel olid taanlased. 1515 abiellus Saksa Rooma keisri Karl V õega. Island 1402. katk hävitas üle poole rahvast. Islandil hakkasid 15.saj I poolel aktiivselt kaubitsema Inglise kaupmehed. Huvi Islandi vastu tundis Hansa Liit. Soome Peaprobleem: Venemaa vallutussoovid 1495. ründas Venemaa Soomet. Kohalikud suutsid Viiburi juures venelaste rünnaku tõrjuda. Viiburi sai tähtsamaks keskuseks Soomes. Põhjamaade ajalugu 7 Uusaja algus. Reformatsioon Rootsi Gustav Vasa (14961560); Tema juhtimisel algab talurahvaülestõus; Vasaloppet (suusamaraton)/sama tee, kus talupojad jõudsid kuningale järgi (90km) maailma tuntuim suusamaratoni rada;
Ilmus 1872. aastal ja mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. See teos tõi talle palju kuulsust kirjanikualal. Näidendis vihatakse talurahva iseteadvuse tõusu, naerdakse kiriku ja usu üle, ning mõisamehi näidatakse oma rahvuse salgajatena viletsa saksa- eesti segakeele purssijatena, keda pilgati ka balti-saksa kirjanduses. Teos on probleemidest ülirikas, kuid autor ei ole suutnud neist kujundada küllalt pinevat dramaatilist intriigi. Hästi on valitud peaprobleem mõisniku kavatsus abielluda talutüdrukuga, mis oleks kogu võimsa aadlipere pannud lainetama. Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel võidule pääseda. ,,Aafrika laulud" oli tema luuleteos, kus oli palju satiirilisi laule. Oma luuletusi hakkas ta välja andma Linnutaja nime all. 14 2.3 Tegevus aastatel 1868-1871 1868.a
iseloomustus lähtuvalt ilu ja inetuse, traagilise ja koomilise ning üleva ja madala seisukohalt, vôrdle kolme meestegelast armastuses. 29. Millega seostuvad nimed Vennad Grimmid ja A. Ch. Andersen? 30. Nimeta Merimee "Carmeni" kesksed tegelased ja teose peateema. 31. Nimeta kuus Pu`skini luuletust, üks muinasjutt, jutustus, poeem, värssromaan, tragöödia. 32. "Jevgeni Onegini" kesksete tegelaste vôrdlus, teose peaprobleem, Onegini stroofi môiste. 33. Lermontovi teos, mis seondub "Jevgeni Onegini" probleemiga, kuid peategelane väärib teravamat hukkamôistu. 30 Näidistest 10. kl. kirjanduse eksamiks (küsimuste vormi tutvustus) ôp. Alli Lunter 1. Kirjuta autori järele periood, maa Euripides, Dante, Defoe, Simonides, Shelley, Moliere, Lermontov, Petöfi, Rousseau, Cervantes, Merimee. 2. Mis rahva eepos?
k. Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte üldiste normide järgi. targad, õpetatud) Õpetus tugevama õigusest inimesed kujundavad seaduse vastavalt tugevamate ja rändõpetlased, kes võimekamate huvidele. õpetasid rikastele Osa taunis seda õpetust, nähes ohtu polise tähtsusele ja moraalile. kõnekunsti ja riigivalitsemist. Sokrates Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. Suhtus halvustavalt demokraatiasse kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. Platon Sokratese Ideeõpetus ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud algpõhjused ja asjad nende
Sofistid (kr. k. Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte targad, üldiste normide järgi. õpetatud) Õpetus tugevama õigusest inimesed kujundavad seaduse vastavalt rändõpetlased, tugevamate ja võimekamate huvidele. kes õpetasid Osa taunis seda õpetust, nähes ohtu polise tähtsusele ja moraalile. rikastele kõnekunsti ja riigivalitsemist. Sokrates Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. Suhtus halvustavalt demokraatiasse kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. Platon Ideeõpetus ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud Sokratese algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad.
Sofistid (kr. k. Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte targad, üldiste normide järgi. õpetatud) – Õpetus tugevama õigusest – inimesed kujundavad seaduse vastavalt rändõpetlased, tugevamate ja võimekamate huvidele. kes õpetasid Osa taunis seda õpetust, nähes ohtu polise tähtsusele ja moraalile. rikastele kõnekunsti ja riigivalitsemist. Sokrates Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. Suhtus halvustavalt demokraatiasse – kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. Platon – Ideeõpetus – ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud Sokratese algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad.
Algselt oli ta pigem hea õppejõud ja teadlane kui filosoof. Temalt pärineb siiani aktuaalne hüpotees päikesesüsteemi tekkimist gaasudust ning hüpotees selle kohta, et osa udukogusid võivad olla kauged linnuteed. Kant ärkas tema enda sõnul "dogmaatilisest unest" David Hume töid lugedes. Kanti peateos on Puhta mõistuse kriitika (Kritik der reinen Vernunft 1781). Kriitika tähendab siin kriitilist analüüsi. Mitte kogu teadmus ei tulene meeltest. Puhta mõistuse kriitika peaprobleem: Kas on olemas sellist absoluutset teadmust juba enne kogemust? (I) Aprioorsed ja aposterioorsed otsustused. (A posteriori kogemusele järgnev, a priori kogemusele eelnev.) A priori otsustusi saab teha enne kogemust, nt kolmnurga sisenurkade summa on 180 kraadi. A posteriori otsustusi saab teha pärast kogemust, need võivad olla nii- või teistsugused, nt Tallinnas elab üle 400000 inimese, kuid võiks elada ka vähem. Kogemus ei anna paratamatut ega üldkehtivat otsustust.
Kultuurimeedia kujundas avalikkust, kus üsna avatud poliitiline arutelu võimalikuks sai. Täiesti teadlik, poolenisti avalik kultuuriline opositsioon ametliku surve vastu arenes kultuuriajakirjades, kirjanduse- ja teatriväljaannetes, raadio ja televisiooni kultuurisaadetes. Nende jaoks sai vaba uudiste ajakirjandus liiga odavaks, senimaani hoiavad need ajakirjanikud kriitilist suhtumist. Paljud töötavad omal alal edasi, osa on vabakutselised nende peaprobleem on kohanematus turu nõuetele ajakirjanduses. 3. Märkimisväärne osa kohalike ajalehtede toimetustest, aga ka raadiost ja televisioonist töötasid ajakirjanikena, tegemata endale probleemi selle poliitilise tähenduse üle. Väikese eesti rahvusliku ühiskonna tugev sotsiaalne kontroll hoidis neid halvimast koostööst süsteemiga. Olles vana süsteemi vähem sissemässitud, suutsid nad edasi minna uute lootustega, tundes endid hästi olme- ja igapäevaste küsimuste kajastamisel. 4
esinevate pingete maksimaalsed väärtused võivad ületada keskmist pinget sadu kordi. Samuti peab teadma, et teradevahelised kontaktpinged mõnedes punktides võivad ületada hõõrdejõu, samal ajal kui tervikuna pinnase nihketugevus ei ole ammendatud. Pingete leidmiseks tulevad koos lahendada tasakaalu võrrandid, geomeetrilised pidevustingimused ja pingeid ning deformatsioone siduvad füüsikalised seosed. Just füüsikaliste seoste iseloom on pinnasemehaanika peaprobleem, kuivõrd need seosed on üldjuhul mittelineaarsed ja pinnase ebaühtluse tõttu eksperimentaalselt raskesti leitavad. Ülesande praktiliseks lahendamiseks eeldatakse klassikalises pinnasemehaanikas lineaarset seost pingete ja deformatsioonide vahel. Enamasti eeldatakse ka, et pinnas on ühtlane ja isotroopne poolruum. Nendel tingimustel on võimalik leida pinnasemassiivis väliskoormuse mõjul tekkivad pinged elastsusteooria meetodite abil
annaabi.ee 
