Sparta riik Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeks linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. See oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased oli jub VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Masseenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna, isegi siis, kui Spartast ei saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suuresr kindlustamata külast Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid peroigid (need, kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõijaväekohustuslikud mittekodanukud. Masseenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasi...
Käsitöölised- madalamal astmel kui talupojad. Sageli kodanikuõigusteta. Orjad tegid kõik raskemad ja mustemad tööd. Kreeka ühiskond on orjanduslik. Polis Riigivormiks polis e. linnriik Linnriigi täieõiguslikud elanikud on kodanikud. Kodanik osaleb linnriigi valitsemisel ja moodustavad sõjaväe Kodanikud osalevad rahvakoosolekul ja linnriigi nõukogus. Igal aastal valitakse riigiametnikud aristokraatide hulgast. Sparta Asub Lakoonika maakonnas Kodanikkonna moodustavad spartiaadid. Perioigid vabad, kuid kodanikuõigusteta. Heloodid alistatud orjad (naaberriigist Messeeniast) Otsused tehakse spartiaatide koosolekul Venemate nõukogu e. geruusia 2 kuningat 5 efoori kuningate tegevuse ja riigiametnike kontrollimiseks (valitakse igal aastal uued) Ateena Asub Atika maakonnas Kodanikud on kõik vabad meessoost põliselanikud. Kodanikud osalevad rahvakoosolekul
ATEENA JA SPARTA 80. Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi (Aischylos, Sophokles, Sokrates, Platon, Pheidias jt), Sparta samal ajal mitte ühtegi? Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimalusi, ta sai haridust ja teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuis tähele ja keskenduti vaid riigi asjadele. 81. Leidke vead ja parandage need. a) Sparta riik asus Atika maakonnas Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesuse poolsaarel b) Sparta riik tekkis hiljemalt 8.sajandil eKr, kui kreeklased alistasid doorlased Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. c) Vabaks jäänud põliselanikke hakati Spartas nimetama helootideks Heloodid olid Sparta riigiorjad (orjastatud põliselanikud) d) Sparta riigi eesotsas oli korraga kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhtideks ja kohtunikeks. Lause õige
Klassikaline Periood Sparta linnriik,-Ateena linnriik,- ateena mereliit,kasvatus süsteem. Klassikaline periood:sparta linnriik:lakoonika mk, aristokraatia-parimate võim,range kasvatus süsteem:eelkõige sõjaline ettevalmistus,peloponnesuse liit,ateena linnriik:Atika mk,temokraatia ehk rahva võim(Pirikles)sünnipaik.Kasvatus:nii vaimne kui ka füüsiline külg olulised , ateena mereliit.Terminid:pedagoog,gymnasion.Osata võrrelda ateenat ja spartat.Ateena ja spart võistlevad omavahel ülemvõimu pärast kreekas.Peale jääb sparta.
Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ning riigikorraldust (§15). Sparta Ateena Asukoht Lõuna-Kreekas (Lakoonika Kesk-Kreekas (Atika maakond) ja Messenia maakond) Kodanikud Lakioonika kodanikkond Atika kodanikkond vabad spartiaadid, enamik meessoost põliselanikud, Lakoonika elanikke (mittekodanikud) perooigid , Messenia elanikud - heloodid valitsemisvor Aristrokraatia; range Demokraatia (kuigi algul m kasvatussüsteem aristokraatia ning ka türannia) rahvakoosole Spartiaatide koosolek Kodanike koosolek - kõikide k lõplike otsuste langetamine otsuste langetamine Ametnikud Viis efoori (kuningate jt 6000 kohtunikku, 10 strateegi
Kujuneb v lja demokraatia idee igal kodanikul vimalus ja igus osaleda riigi valitsemises. Tundmatu bürokraatia riigiasju arutati avalikult ja puudus palgaline ametnike aparaat. Sparta ja Ateena Suurimad Kreeka polised olid: SPARTA ATEENA *Phines vallutusel *Paiknes KeskKreekas Atika maakonnas *Hlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda *Esialgu vimul aristokraadid *Sparta ei arenenud teliseks linnaks *594. a. Ekr Soloni reformidega laiendati lihtrahva osa *Riigi elanikkonna moodustasid: 1)Spartiaadid ehk Sparta riigijuhtimises ja piirati aristokraatia eesigusi. 5. saj. kodanikud 2) Perioigid isiklikult vabad poliitiliste igusteta Keskpaigal eKr kujunes v lja kindlalt demonkraatlik kord,
Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus polis Sparta Ateena asukoht Lakoonika ja Messeenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Lõuna-Kreekas e Peloponnesose poolsaarel keskus 4 kindlustamata küla Linn Ateena Soloni reformid (594 eKr): keelas võlaorjuse Lykurgose seadused, mis pärinesid ja jagas kodanikud varanduslikesse 8. sajandist eKr ja olid tuntud oma gruppidesse
kodanikuõigused · Orjad sõjavangid, ostetud, võlaorjuses Erinevad valitsemisvormid · Demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti rahva (deemose) hulgast. (Näiteks Ateena demokraatia Periklese võimu ajal) · Aristokraatia võim oli koondunud aristokraatia kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. (Näiteks Spartas arenes riigivõim oligarhiaks) · Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja Sparta (Lakedaimon) · Lakoonika maakonnas, Lõuna Kreekas hõlmates 2 maakonda · Spartiaadid Sparta elanikkond, vabad poliitiliste õigustega · Perioigid (enamik Lakoonika elanikest) vabad, kuid spartiaadide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud · Heloodid - orjad Ateena · Atika maakonnas, tavatult suur linnriik · Kodanikud vabad meessoost põliselenikud (talupojad, käsitöölised, meremehed) · Metoigid vabad, kuid ei omanud
Nad kandsid ühte sama riietust ehk himatoni terve aasta, sama riietusega pidid nad läbi elama külma ja kuumuse. Söögi eest pidid nad ka ise hoolitsema. Pigem olid nad näljas kui liigsöödud. Kui neil lahingul süüa pole saavad nad ilma selleta hakkama. Kui neil polnud üldse süüa pidid nad varastama. Aga see ei olnud üldse selle pärast et neid seadust rikkuma panna, vaid selleks et nad oma nutikust arendaksid. Tänu sellele et nad peale Lakoonika olid ka vallustanud Messeenia, ja olid nemadki helootideks muutnud, pidid Spartiaadid end rohkem treenima. Heloote oli rohkem kui spartiaate ning neid tuli vaos hoida. Sellepärast pöörati rohkem tähelepanu treeningutele ja et lastest saaksid kartmatud ja tugevad sõjamehed. Vastsündinutest lastest jäeti ellu vaid terved. 7-aastased poisid võeti emade juurest ära ja hakkasid elama vanuserühmade kaupa kodanike kontrolli all. Kõige tublimatest said salgajuhid
Positiivsed ja negatiivsed jooned Sparta ühiskonna- ja riigikorralduses Sparta asub Lõuna - Kreekas. Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad, kes alistasid hiljemalt 8. sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule, sama sajandi lõpul vallutasid nad ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle rahva. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda, kuid Sparta ei arenenud kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Minu arvates oli see negatiivne, sest neil tekkis omavahel palju erimeelsusi. Kuna neile allus sõjavägi ning nad täitsid riigi kõrgema preestri kohstusi, tekkis neil palju konflikte ja tülisid
Ka 600 kohtunikku valiti liisuheitmise teel. 10 strateegi (väejuht) valiti rahvakoosoleku l. Kõigil eelpool mainitud ametnikel oli väike sissetulek. Valitses otsene demokraatia: endi seast ei valitud riigijuhti, vaid juhiti seda ise. Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja metoigid-võõra maalased, kes vaatamata õiguste puudumisele pidid makse maksma ja sõjaväes teenima. Kodanike arvukus oli orjade ja metoikidega võrreldes vähemuses.Kes kus Lakoonika maakonnas Spartiaadid- Sparta keskuse ja selle lähiümbruse elanikkond, valitsesid ülejäänuid. Perioigid-enam ik Lakoonika elanikke, isiklikult vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustu slikud. Heloodid-Messe enia elanikud, spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohust usi. Geruusia- muid juhtimisülesan deid täitev vanemate nõukogu (üle 60-aastased).
Tartu 2008 SISUKORD 1. Sparta riik lk. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4 3. Sparta kasvatus lk. 5 4. Sparta koolisüsteem lk. 7 5. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 1. Sparta riik Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus sisserändajate ühe viimase lainega, asus elama Lakoonikasse Eurotase jõe orgu. See oli tol ajal väga hõredasti asustatud piirkond, kuid ka siin kohtasid doorlased kohalikku rahvastiku, ahhailiste visa
Sparta positiivsed ja negatiivsed jooned Essee Sparta oli Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel asunud riik, mis põhines vallutustel. Spartalased oli põhja poolt Peloponnesose poolsaarele tulnud sissetungijad, kes alistasid hiljemalt 8. sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule. Sparta oli omal ajal üks tugevamaid riike ja see oli orienteeritud põhiliselt maade vallutamisele ja võitmatu sõjaväe treenimisele. Kuid millised negatiivsed ja positiivsed jooned on sellise ühepoolse ühiskonnakorraldusega riigil? Enamus ajaloo õpikuid kujutavad Spartat, kui brutaalset ja kultuuriliselt seisvat riiki. Minu arvates on Spartal piisavalt positiivseid jooni, mis näitavad Sparta häid külgi. Näiteks võib tuua kõikide spartiaatide ühtsus ja võrdsus
Vana-Kreeka SPARTA Ajalugu ASUPAIK Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaarel. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. ELANIKUD Spartalased ehk doorlased Perioigid Spartiaadid ·Vabad inimesed Heloodid ·Sparta kodanikud ( käsitöölised, ·Ei teinud tööd
geruusiasse. Toit oli kasin, voodi tegid kõrkjatest, voodipesu polnud, kõik toimus alasti, osavuse harjutamiseks oli lubatud varastada, aga ei tohtinud vahele jääda, siis sai peksa. Tüdrukuid kasvatati kaa karmilt, luksuseta, treeniti. Sparta tüdrukud olid Kreeka kaunimad naised. Eesmärk oli kasvatada tugevaid ja terveid emasid. Tuntuks saanud väljendid Spartast: 1. Lakooniline,lakoonika-lühike täpne sõnakasutus. Tuleneb see Sparta lakoonika maakonnast Lakoonika, kus asusid sõjaväelaagrid ja kus anti käsklusi ja neid korrati lühidalt ja täpselt. 2. Kilbiga,kilbil-nende sõnadega saatis Sparta ema pojad lahingusse. Austati langenud sangareid. ATEENA, kui demokraatia rajaja(õp lk. 111) Demokraatia on tuletatud sõnadest demos-rahvas ja kratos-võim. Muistne ateena asus kõrgel kaljukünkal, mille ees oli Pireuse sadam ja väga kariderohke laht
kindlustamine. Rahvas toeats neid ka seetõttu, et neil oli raha, võimu ja nutikust. 4. Miks oli ainuvalitseja võim nii ebakindel? Sõnasta kaks põhjust. 5. Iseloomusta Sparta ühiskonnakorraldust. a) Sparta (Lakoonika maakond) riigikorralduse erilisuse põhjus seisnes selle polise ühiskonnakihtide eripäras. Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast). Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. Kes olid 1) spartiaadid, 2) perioigid; 3) heloodid? Sartiaadid – kodanikud
Ateena Sparta Asukoht • Kesk-Kreeka • Lõuna-Kreeka • Atika maakond • Lakoonika maakond • Messeenia maakond Elanikud • Kodanikud : vabad • Kodanikud : spartiaadid meessoost • Mittekodanikud : põliselanikud(talupojad, perioigid, heloodid käsitöölised, meremehed) • Mittekodanikud : naised, orjad, metoigid Linn • Kitsad ja kõverad • Koosnes neljast suurest
Sparta ja Ateena riiklik ja ühiskondlik korraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas põhines vallutustel. Riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastatl kõigi kodanike seast valitavad 5 efoori. Otsuse langetamisel oli kõige olulisem spartiaatide koosolek. Sparta täieõiguslikud kodanikud e. spartiaadid moodustatsid riigi elanikkonnast vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste
KREEKA peatükid 29-31 Kreeka valitsemine. Sparta riik. Võitlus pärslastega. 1. Kus asub Sparta? V: Sparta asub Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel. 2. Kuidas valitseti demokraatlikku linnriiki? V: kõik tähtsamad asjad otsustati rahvakoosolekul, millel osalesid kõik kohalikku päritolu vabad mehed. 3. Kuidas valitseti aristokraatlikku linnriiki? V: tähtsaid asju otsustas nõukogu, kuhu kuulusid rikkad kodanikud, rahvakoosolek kutsuti kokku vaid otsuste kinnitamiseks 4. Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik?
Demokraatia - poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Türannia - võim, mille linnriigis kehtestas ebaseaduslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest. heloot - kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselani- kud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut. Strateeg – väejuht, strateegia tundja. Hetäär- Hetäär - kaaslanna, sõbratar, kellega abielumees väljaspool abielu suhte lõi. Tragöödia - sageli õnnetu lõpuga tõsine näidend. Komöödia – lõbus näitemäng. Lüürika - Algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel.
koolid. Aleksandria linnas valmis üks ainulaadsemaid ehitisi ,tuletorn. Majakas oli kolmekorruseline, umbes 120 meetri kõrgune. Kuplil seisis seitsme meetrine Poseidoni pronkskuju. See ehitis on ka üks maailmaimedest Hellenistlikus skulptuuris esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi looduslähedust.. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure. Tuntuimad on Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju samuti ka Lakoonika grupp. Praegusel ajal võetakse neist palju eeskuju ning on äärmiselt kõrgelt hinnatud. Kreeka maalikunst ei jäänud maha teistest kunsti aladest. Kreeka vaasid olid erakordselt kaunistatud. Punakaspruunile pinnale malliti musta värviga figuurid ning siis kraabiti sinna juurde detailid sisse, et need jäid punaseks. Praeguseks on nad säilinud, ning vaasidelt saab vaadata tolle aja inimeste igapäeva tegevusi. Hellenistlik kultuur on mõjutanud terve maailma tänapäeva eluviisi ning olekut
õppisid lugema ja kirjutama. St. Et nad poleks saanud sõjalist väljaõpet. Nad said selle 18-20 aastaselt. Ateenal oli tolle aja võimsaim Kreeka laevastik, alltatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Kuid siiski olid nad ohustatud riik ja neid ei kardetud. Põhimõte on see, et sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, ateena aga demokraatiale. St. Spartalastele polnud tähtis üksikisiku heaolu ja ateenale oli. Sparta suur polis asus Lakoonika maakonnas, linna kui sellist ei tekkinud. Elati suurtes külades, ei omanud kaitset. Ateena oli aga suur linn mille keskel asetses loss.
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid ? Ateena ja Sparta olid kaks kõige suuremat linnriiki ehk polist Kreeka aladel. Sparta loodi 9. sajandil eKr. Peloponnesose poolsaarele Lakoonika maakonda ning hiljem levis see edasi ka Messeenia maakonda. Ateena linnriik loodi kesk- Kreeka idapoolses osas 8. saj. eKr. Spartas peeti kõige tähtsamaks sõjalise võimekuse suurendamist mitte nagu Ateenas kus esikohale oli tõstetud kultuur. Spartas tegeleti ka naiste füüsilise võimekuse tõstmisega,sest nii muudeti ühiskond turvalisemaks ka naiste jaoks. Kuid kuna Spartas ei peetud tähtsaks kultuuri siis olid ka inimesed vähem haritud ning võib isegi öelda,et
Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Ateena kuulus ka Ateena Mereliitu, mistõttu oli neil Kreeka polistest parim laevastik. Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Kui aga riigi eesotsas seisis Perikles (5. saj keskel eKr), kujunes Ateenas välja kindlalt demokraatlik kord. Sparta. Asus Lõuna-Kreeka Lakoonika maakonnas. Nad allutasid endale ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle. Elanikkonnas olid kodanikud (spartiaadid), vabad, kuid poliitiliste õigusteta perioigid (enamus Lakoonika talupoegi) ja Messeenia maakonna elanikud orjad heloodid. Kodanike osakaal polises väga väike. Tegevusaladest oli tähtsaim harukordne elanike kasvatamise süsteem, millega kasvatati perfektseid sõdalasi. Seetõttu oli Spartal ka kogu Kreeka võimsaim maavägi
2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) 3. Käsitöölised 4. Orjad (neid oli kõige rohkem) Valitsemisvormid Kreeka linnriikides: 1. Aristokraatia (kujuneb välja Spartas) 2. Demokraatia (klassikaline periood 5. saj eKr) [Ateena] 3. Türannia (võim on koondunud ühe isiku kätte) Oligarhia jõukate valitsemine Sparta ja Ateena Sparta füüsilise jõu austamine Ateena vaimse jõu austamine a) Sparta riik Asukoht: Lõuna-Kreeka Maakond: Lakoonika (tõlkes: lakooniline ehk napisõnaline, kuid tabav) Elanikekihid: 1) spartiaadid (~5%) 2) perioigid (vabad) [ilma kodanikuõigusteta] 3) heloodid (orjad) Et hoida suuremat osa elanikkonnast kontrolli all, selleks oligi vaja sõjaväestatud ühiskonda. Umbes 7-aastaselt algas poistel erikasvatus Sparta valitsemine: rahvakoosolek valis 30-liikmelise geruusia (liige pidi olema vähemalt 60- aastane) Gerontokraatia 5 efoori (riigiametnikud) [seal oli 2 päritava võimuga kuningat]
Türann-ainuvalitseja,kes toetus sõjalisele võimule.Türannia vastu oli aristokraatia.Sparta=totalitaarne üh.Seadused-taotleti nende täpset üleskirjutamist.Seadusandjad pidid seadused täpselt sõnastama ja kirja panema.Määrati karistused kuritegude eest.Seadused aitasid kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust. Sparta:Lakoonikas,millega oli liidetud Messeenia maakond.Neli kindlustamata küla.Sparta kodanikud-spartiaadidkõik teised olid nende võimu all.Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, Messeenia elanikud olid heloodid (orjad).Sparta eesotsas oli 2 kuningat, võim päritav.Kuningatele allus sõjavägi ja usuelu.Geruusia-suursuguste spartiaatide vanemate nõukogu.Valiti viis efoori,kes kontrollisid kuningate ja sõjaväe tegevust.Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul.Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust.Spartas oli palju mittekodanikke.Spartiaatide kasvatussüsteem-riigi kontrolli allarendada sõjamehe
SPARTA Spartiaadid ehk Sparta elanikkond moodustus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said heloodid ehk spartiaatide maid harivad orjad. Riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu geruusia. Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste
Sparta ja Ateena Kas erinevad mentaliteedid ? Ateena ja Sparta olid kaks kõige suuremat linnriiki ehk polist kunagistel kreeka aladel. Sparta loodi 9. sajandil eKr. Peloponnesose poolsaarele Lakoonika maakonda ning hiljem levis see sealt edasi ka Messeenia maakonda ja Ateena loodi 5. sajandil eKr. Atika maakonda. Sparta polisel oli tähtsamal kohal sõjakus ning kultuuri arendamisega sootuks ei tegeletudki. Kuigi erinevalt Ateenast koolitati Spartas ka naisi füüsiliselt, muutes sellega ühiskonna turvalisemaks andes võimaluse osata kõigil end kaitstat. Takistuseks oli aga vaimne aren, mis Ateenas oli tähtsal kohal ning minu meelest oli taoline suhtumine ka õigem kuna muudkui
Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Abikaasadel ei olnud tihti üksteise vastu tundeid. Abielu lepiti kokku äia ja peigmehe poolt. Mees oli enamusajast kodust väljas ja naine püsis kodus. Mehed võisid ka abieluväliseid suhteid luua. 5. 7 maailmaimet Giza püramiid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn 6. Sparta ja Ateena linnriigid ja ühiskonnakorraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Selle keskus koosnes neljast suurest kindlustama külast. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustusid spartiaadid, ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, Messeenia alistatud elanikest said heloodidid, kes olid spartiaatide orjad. Sparta riigi eesotsas seisi kaks kuginat. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu Gruusia. Igal aastal valiti ka viis foori,
Kreeka Looduslikud tingimused Vanade kreeklaste põhiterritooriumiks oli Balkani poolsaare lõunaosa. Ajalooliselt jagunes see kolmeks piirkonnaks Põhja- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Tessaalia; Kesk- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1
Kreeka linnriik: Kreekas kujunes linnühiskond.Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis,mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.Kõik linnriigi täieõiguslikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.Igas linnriigis oli nõukogu,mis oli suure tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.Nõukogu oli ka kõrgem kohus.Sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes ise hankisid endale relvastuse.Läksid sõtta faalanksina.Sparta riik:Sparta riik keskuse Lakoonika.Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda.Sparta keskuse ümbruse elanikud olid spartiaadid.Lakoonikas elasid perioigid.,isiklikult vabad.Heloodid olid maad harivad orjad.Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat.Võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja ja täitsid preestrikohustusi.Juhtis riiki ka nõukogu-geruu...
Vana-Kreeka riigikorrad Ateena ja Sparta näitel Tolle aja linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Kodanikeks olid tavaliselt põliselanikest vabad mehed või siis jõukamad inimesed. Tavalises Kreeka polises oli elanike kuni kolme-neljakümne tuhandeni. Ateena ja Sparta olid erandid, kus oli paarsada tuhat elaniku. Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. Spata keskus koosnes vaid neljast kindlustamata külast, mille elanikud moodustasid Sparta kodanikud, spartiaadid. Sparta riigi juhid olid kaks päritava võimuga kuningat. Nad olid riigi kõrgemad preestrid ning neile allus sõjavägi. Ülejäänud valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu, geruusia. Igal aastal valiti kodanike seast 5 valitavat riigiametniku, efoori, kes pidid olema vähemalt 60-aastased. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast tühise vähemuse, ül...
Ateena tüdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Tavaliselt õppisid tüdrukud kodus ema käe all majapidamist ja käsitööd. Muistsed hellenid kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavaline alusrõivas kandis nimetust kitoon. Meestel ulatus kitoon tavaliselt põlvini, naistel aga maani. SPARTA Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaar. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. Sparta riik sai üheks kõige võimsamaks Kreekas. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid orjad, kes harisid spartalaste põlde. Sparta riigi eesosas seisid kaks kuningat. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartiaadid, tuli tavaliselt kokku selleks, et nõukogu otsused heaks kiita
rääkida. Eesti riigikorraldust võiks samastada kohati Ateena riigikorraldusega, kus rahavas saab teha oma ettepanekuid, kuid samas mõnest küljest on sarnane ka Sparta riigikorraldusega, et lõplik sõna jääb volikogule, kelle rahvas on sinna valinud. Ateenas oli orjastamine keelatud. Kõik riigi kodanikud olid võrdsed. Kõigil oli ka võrdsed võimalused ja nad said esineda rahvakoosolekutel oma ettepanekutega. Spartas alistatud messeenlastest ja ka Lakoonika pärisrahvast said aga spartaatide maaorjad. Kuna siis ei pidanud spartaadid ise tööd tegema. Ma leian, et Ateena riigikord on praegu rohkem aksepteeritavam, kui Sparta riigikord. Kahele päritava võimuga kuningale Spartas allus veel sõjavagi. Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Kahekümmnendast eluaastast loeti nad
ettevõtmisi,sellest arenes edasi teater ja näitemängud oli riigi alus. Thales- tema arvates oli kõige aluseks vesi,oli rännanud idamaadel Demokritos atomistika koolkonna filosoof, maailm koosnes tühjusest ning sellles liikuvatest ja põrkuvatest algosadest. Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega. Sparta- lakoonika maakond,spartlased olid dooria päritolu sissetungijad.Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks kuningat,neile allus sõjavägi, täitsid peestri kohuseid.muudes valdkondades juhtisid riiki 30 liikmeline vanemate nõukogu.otsuste langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek.spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem, neil olid moodustasid spartiaadid riigi elanikkkonnast tühise vähemuse.riigi huvid olid kindlalt
langeda põhjustas vaeste rahulolematust; sageli viisid sisevastuolud türannia kehtestamisele; Segadusi ja türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Sparta riik Keskusega Lakoonika; ainus riik mis hõlmas kahte maakonda; spartast ei kujunenud kunagi tõelist linna, isegi siis kui spartast oli saanud tugevaim riik kreekas , koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast; Sparta ühiskonna korraldus Spartiaadid; Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad; Messenia alistatud elanikest said aga heloodid(õigusteta maaharijad);Sparata riigi eesotsas seisi kaks kuningat,kelle võim oli päritav; Geruusi(vanemate nõukogu); 5 efoori(kontr. Kuningate ja teiste võimukandjate tegevust); Rõhutati oma võrdsust ja ühtekuuluvust; Spartiaatide kasvatussüstem(peamine siht arendada sõjam eheomadusi); pidev füüsiline treening ; kodanikes hinnati eelkõige vaprust ja distsipliini, argust seevastu peeti
Kuigi peaaegu kogu Kreeka allus Sparta võimule, koosnes see vaid neljast kindlustamata külast. Sparta kodanikkonna moodustasid spartiaadid. Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Nemad täitsid preestrikohustusi ja neile allus sõjavägi. Teistes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanematenõukogu geruusia ja kodanike hulgast valitavad riigiametnikud 5 efrooni. Kõigi spartiaatide koosolek ütles aga otsuste vastuvõtmisel lõpliku sõna. Suurem osa Lakoonika asukatest ,perioigidest, olid küll vabad, kuid neil puudusid poliitilised õigused. Heloodid olid aga spartiaatide maaorjad. Et neid kontrolli all hoida kehtestati Spartas kodanike kasvatamise süsteem. Spartas pidid posid juba seitsmeaastaselt kodust lahkuma, kuna neid treeniti elukutselisteks sõjameesteks. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Esiplaanil olid riigi huvid ning seetõttu olid kodanike õigused ohvriks toodud.
Rahvakoosolek valis igal aastal riigiamtenikud,kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaeluSõjaväge juhtisid riigiametnikud ning kreeka lahingurivi nimetati faalanksiks.Sõjavägi koosnes ratsaväest ,jalaväest,lahingumeestest ja vibuküttidest. .Kui tavaliselt ei ületanud ka kreeka kõige suuremate linnriikide rahavaarv üle 30-40 tuhandet inimest , siis spartas ja ateenas ulatus rahvaarv paarisaja tuhande elanikuni. Sparta riik keskusega lakoonika maakonnas Lõuna-kreekas põhines vallutustel.Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad.Sparta keskus koosnes neljast kindlustamatta külast ja nende külade lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond ehk spartiaadid.Sparta riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat.Kaks kuningat täitsid riigi kõrgeima preestri kohusesid ja neile allus sõjavägi.Muudes asjades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu-geruusia ja 5 efoori-igal aastal kodanike seast valitavad
Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni juhiks) Kreekasse (359-336), vastu astub Ateena kõnemees Demosthenes, filipikad ta poolt. 338 Chaironeia lahing, kreeka- Valitsemine: rahvakoosolek, nõukogud, riigiametnikud- osa said kohalikud mehed. Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori. Sõjavägi: ratsavägi, raskerelvastus jalavägi, lingu-ja vibumehed. Sparta polis- Lakoonika, Messeenia mk-s. Valitsemine: 2 kuningat (usujuhid), Geruusia, 30- liikmeline nõukogu (al60), riigiametnikud 5 efoori. Elanikud: spartiaadid (põlis), heloodid (orjad) ja perioigid (vabad talupojad). Sõjaline kord: 7.a sõjaline väljaõpe, 20.a täieõiguslik sõjamees, 30.a kodanikud, pere jms. Ateena polis-kesk-Kreeka, Atika. Võim: riigiametnikud ja nõukogud (aristokraadid), 594 Salon andis lihtrahvale võimalusi, 5 saj Periklese ajal demokraatlik kord
Ateena ja Sparta - ühisosa ja erinevad väärtused? Vana-Kreeka ajal oli Kreeka killustunud mitmeteks väiksemateks riikideks - Ateena, Sparta jne. Olles geograafiliselt, ühiskondlikult ja kultuurselt erinevate väärtuste ja privileegidega, arenesid antud linnriikides välja erinevad omadused ning riigid olid tuntud erinevate oskuste tõttu. Geograafiliselt oli Ateena pigem halvemas seisus maateedega - inimestel ei olnud võimalus kanda kaupa edasi maadmööda ning sellest arenes välja ateenlaste suurepärane võime kasutada mereteid enda kasuks. Selle oskuse ja tuntuse tõttu jäi Ateena ka hiljem väga tähtsaks kultuuri keskuseks. Seevastu olid Spartal pigem head maateed, mida nad kauplemise jaoks ära kasutasid. Kuna maateed pidi läks kauba kohaleviimisega kauem aega ja teele jäi Isthmose maakitsus, siis ei jõudnud kaubad, uudised ja muu oluline nii kiirelt teisteni, seega ei olnud Spartal kultuuriliselt nii suurt mõju kui oli Ateenal. Ateena oli...
Sparta ja Ateena võrdlus, valitsemiskorrladus jne. · Sparta riigiasju otsustas rahvavähemus spartiaadid (enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud). Ateena oli aga demokraatlik ning kõik otsused langetati rahvakoosolekul, millel osalesid kodanikud (vabad meessoost Atika põliselanikud). · Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele, Ateenas aga ühiskondlikule heaolule ja demokraatiale. · Sparta suur polis asus Lakoonika maakonnas, linna kui sellist ei tekkinud, Ateena oli aga suur linn mille keskel asetses loss. · Sparta ja Ateena olid hellase riikidest kõige mõjukamad ja avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Rooma ajaloo periodiseerimine ja perioodide lühiiseloomustus. · Kuningate aeg (753510 eKr) - Rooma linnriigi kujunemise aeg, riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningas. · Rooma vabariik (510 eKr - 30 eKr) - kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat
Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupid, mis �ritasid riigijuhtimist enda k�tte saada. Sageli viisid sisevastuolud t�rannia kehtestamisele. T�rannid toetusid s�jalise j�ule, kuid p��dsid saavutada ka oma kodanike toetust. Tihti �ritasid nad vaeste eluolu parandada. Aristokraadid ei leppinud ainuvalitsusega, vaid tahtsid ka ise riigijuhtimisest osa v�tta. Segadusi ja t�ranniat �ritati v�ltida seaduste �leskirjutamisega. Sparta riik Keskuseks oli Lakoonika. Asukohaks L�una-Kreeka. Sparta kodanikkond - spartiaadid. Riigi �lej��nud elanikkond oli nende v�imu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid. Messeenia alistatud elanikest said heloodid - spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Sparta riigi eesotsas oli kaks kuningat, kelle v�im oli p�ritav. Nad juhtisid s�jav�ge ja t�itsid preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate n�ukogu geruusia. Igal aastal valiti k�rgemate ametnikena viis efoori.
Sparta laste elu Sparta oli Vana- Kreeka polis, mis asus Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel. Sparta oli sõjaliselt väga võimas linnriik. Sealsed lastekasvatuskombed erinesid teiste maakondade tavadest Vana- Kreekas. IMIKUD Kui peres sündis laps, pesi ema ta veiniga, sest usuti, et nii on laps tugevam. Seejärel pidi isa ta vanematenõukogu ette viima. Nemad otsustasid lapse tuleviku üle ehk selle üle kas laps jääb ellu. Ellu jäid vaid tugevamad ja tervemad. Vigased või haiged lapsed visati kaljult alla või hukati muul moel. POISID
Vana-Kreeka. Kordamiseks 1. Kreeka geograafiline asend ja kaart 2. Orjade olukord - Kreeka polistes oli orjandus tavaline asi, kõige rohkem oli orjadest barbareid. Orjad tegid tavaliselt kõige mustemaid töid, orjade tapmise eest ei karistatud. Nad jäid ühiskonnast väljapoole. Spartas alistatud masseenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said aga heloodid spartiaatide maaorjad. Ateenas aga oli orjandus keelatud. 3. Mõisted a) Polis Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest b) Heloot spartiaatide ori, Messeenia alistatud elanikkond c) Demokraatia valitsusvorm; rahvavalitsus d) Pedagoog laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe).
Polise näol oli tegu väikse kogukonnaga, elanike arv oli üldiselt alla 40 000, v.a Spartas ja Ateenas. Kõik riigi kodanikud ehk täieõiguslikud meessoost elanikud osalesid valitsemises ja sõjaväes ning osalesid rahvakoosolekutel. Rahvakoosolekute kõrval olid ka nõukogud, millel oli tihtipeale otsustav sõna ning mis koosnes rikastest ja tähtsatest kodanikest. Sparta riik Keskus Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda lisaks Lakoonikale ka alistatud naabermaakond Messeenia. Sparta kodanikele spartiaatidele, allus ülejäänud elanikkond Lakoonia elanikkond ehk perioigid (isiklikult vabalt mittekodanikud) ning orjastatud Messeenia elanikud ehk heloodid. Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid.
Müüt - pärimuslik lugu maailma või nähtuste tekkimisest ning lugudega seotud kangelastest. 3. Ateena – demokraatlik valitsemisviis Lihtrahval oli sõnaõigus Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati loosiga kõik tähtsamad ametnikud Sparta - aristokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast) Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid(10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. 4. Kaart 5. Ateenas pandi poisid 7 aastaselt tasulistesse erakoolidesse, kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning tähtsamaid kirjandusteoseid. Kesksel kohal oli Homerose
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5...
1. Kreeka asub Balkani poolsaarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee tuhandeid aastaid olnud meri. Läänes Joonia meri, idas Egeuse meri ja lõunas Kreeta meri. Asub Vahemere ääres. 2. Spartas olid Heloodid kes tegid nende eest töö ära, Ateenas orjandus keelatud. 3. Polis - oli Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 4. Heloot - Spartiaadi maaori (enamasti alistatud messeenlased ja ka Lakoonika pärisrahvas). 5. Demokraatia - rahvavõim, kõige varasem oli Ateena demokraatia. 6. Pedagoog - usaldusväärne, vanem ja kogenenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine. 7. Barbar - kreeklastele võõramaalased, kes rääkisid neile tundmatut keelt. 8. Ateena Mereliit - pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. 9. Peloponnesose Liit - kui Sparta riigi jõud hakkas tõusma, otsisid teised Peloponnesose ps. riigid temaga liitu
Otsene demokraatia kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise.Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Sparta valitsemine- Aristokraatia. Ametnikud: 2 kuningat sõjaväe ja usuelu juhtijad.5 efoori kõrgemad võimu-kandjad kontrollimas teiste tegevust. Rahva Koosolek- Spartiaatide koosolek.Lõplikud otsused ja ametnike valimine.ühiskonna kihid: Spartaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased),Perioigid vabad, kodaniku- õigusteta Lakoonika elanikud.loodid orjastatud messeenlased. Ateena valitsemine-ühiskonna kihid: Kodanikud vabad täisealised põliselanikest mehed (kuni 50 000).Metoigid vabad kodaniku-õigusteta võõramaalased (80 000).Orjad (200 000).Demokraatia.Rahva koosolek: Kõikide kodanike koosolek 10 päeva tagant.Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks). Ametnikud: 6000 kohtunikku valiti liisuheitmisega.10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega.
(30) Bulee – nõukogu (500) Efoorid (5) Heloodid – maaorjad Metoik – sisserännanud Ühiskonnakihid Perioigid mittekodanikud Spatriaadid – Sparta (enamus käsitöölised) kodanikud Asukoht Lakoonika maakonnas Atika Peloponnesuse ps Kesk-Kreeka Lõuna-Kreeka Kuidas on Vana-Kreeka kultuur mõjutanud Euroopa kultuuri? Demokraadiale (klassikalisele ehk otsesele) pandi alus Kreeka polistes, kus polise elanikud käisid rahvakoosolekutel hääletamas iga 10 päeva tagant.