Frans Hals Maailmakuulus Flaami portreekunstnik Frans Hals Hollandi kuldse aja kunstnik Tuntud eelkõige portreekunsti poolest Tema teosed olid väga kuulsad ning väärtuslikud siiani. Frans Hals'i pilt hollandi rahatähel Lühidalt tema elust Sündinud 1580 aastal, Antwerpis. Õppis flaami-pagulase Karel Van Manderi käe all. 27-aastaselt sai temast Saint Luke'i Haarlemi Gildi linnakunstnike liige. 1617 aastal abiellus ta Lysbeth Reyniersiga ja neil olevat olnud kaheksa last. 1644 aastal oli ta Kunstnike Ühingu juhataja. 1652 aastal müüs ta maha kogu oma vara, sest tal olid probleemid kohtuga, ning majanduslikud raskused. Hals suri täielikus vaesuses 1. septembril 1666. aastal Haarlemis. * Haarlem linn Hollandi põhjaosas Tema maalide stiil
Hollandi ja flaami kultuur Hollandi ja flaami kultuuri kuuluvad Lääne-Euroopas Hollandis elavad hollandlased ning flaamid, kes on hollandi keelt kõnelev elanikkond Belgias. Täpsemalt räägivad flaamid Lõuna-Hollandi keelt. Nad on üks kahest põhi kultuuri-keele rühma Belgias. Nad moodustavad sealsest elanikkonnast enamuse ehk umbes 60%. Ligi 75% flaamidest on ristitud roomakatolikeks, 55% inimestest ütlevad, et nad on usklikud ja neist 36% tõeliselt usuvad, et Jumal lõi maailma. Suur osa flaamidest on ka ateistid ja agnostikud
Peter Paul Rubens Pieter Pauwel Rubens 28.juuni 1577 30.mai 1640 Elukäik Sündis 1577 1600. Itaalias Antwerpenis Vincenzo I Gonzaga Pere põgenes 1608. Tagasi Saksamaale Kölni kodumaale 1594. Otto Veniuse Hispaania käe all õppides sai Madalmaade õiguse astuda gildi asehaldurite õukonnakunstnik Kunstitööstus Juba alguses Varsti ei suutnud saavutas tunnustuse enam tellimusi täita Maalis vürstide Töökorraldus Ise tegi õukondades vaid skitseerinud Mantovas, Pariisis, 3000 maali Madridis, Londonis ja Alles elu lõpul hakkas eelkõige Antwerpenis loobuma abilistest Maria de' Medici Diplomaatia 162030 Rubens oli väga Vi...
Peter Paul Rubens (1577- 1640) Flaami maalikunstnik ja graafik, baroki rajaja Madalmaades, Antwerpeni tähtsaim kunstnik Eelkõige vormikate daamide maalijana maailmakuulsaks saanud Peter Paul Rubens (1577-1640) oli loomult kõike muud kui boheemlaslik. Ta oli äri asjades täpne ja kaalultlev, eraelus eeskujulik pereisa ning kodumaal hinnatud diplomaat. Jõuka kinnisvaraomaniku ja Antwerpeni ühe austusväärsema kodanikuna juhatas ta
Hispaania ja flaami kunst 17.sajandil Hispaania Hispaania skulptuur ei ole Itaalia poolt mõjutatud, kuid jätkus keskaegne puuskulptuuride traditsioon. Katoliku kirikud vajasid palju värvilisi kujusid, barokk muutis neid realistlikumaks, isegi naturalistlikuks. Kasutati ka nt. klaassilmi, päris juukseid ja riideid. Velasquez Caravaggio eeskujul, aga tema looming heledam, õhulisem, kergem. Olustikumaalid, ka mütoloogilised. Esialgu polnud maalidel kordumatud isikud, vaid oma klassi anonüümsed esindajad. Hiljem sai õukonna portreteerijaks ,,Vulcanuse sepikoda" Apollon tuli Vulcanust hoiatama, ainuke jumal, keda töötavana kujutatud ,,Õuedaamid" keeruline kompositsioon. Keskel infanta Margareta, peeglist paistavad kuningas ja kuninganna, kunstnik maalib ilmselt neid, veel mitmed kääbused ja ümmardajad. Infant Balthasar Carlos Hispaania kuninganna Mariana Innocentius X ,,liiga sarnane" ,,Breda alistamine" hispaa...
Kuressaare Gümnaasium Anthonis van Dyck Referaat Koostaja: Klass: Kuressaare 2009 Elulugu Sir Anthony van Dyck (22 märts 1599- 9 detsember 1641) oli flaami barokkiajastu maalikunstnik, kellest sai juhtiv õuekunstnik Inglismaal. Ta on enim tuntud Charles I ja tema perekonna ning õukonna portreede poolest, mis olid tehtud rahuliku elegantsiga, mis jäi juhtivaks tunnusjooneks Inglise portree maalides järgmiseks 150 aastaks. Lisaks sellele maalis ta Piibli ja mütoloogilistel teemadel maale, näidates üles suurepäraseid oskusi kavandi tegijana ning oli väga oluline vesivärvide ja ofordi innovaator.
Polüfoonia - mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega (hiilgeaeg 16. saj) Noodi trüki leiutamine aitas kaasa väga laiale levikule linnakultuuris. Koolihariduse edendamine, kuhu juurde kuulus väga kõrgel tasemel muusikaõpetus. Heaks tooniks peeti oskust laulda noodist ja mängida mitut pilli. MADALMAADE MUUSIKA JA MADALMAADE KOOLKOND 15. - 16. SAJ Madalmaad - Belgia, Holland, Luksemburg ja Kirde-Prantsusmaa (Prantsuse ja flaami (hollandi) keel) Majanduslikult väga arenenud Burgundia Hertsogiriik (valitsejad Phillipp Hea ja hiljem Karl Julge) ! Terves Lääne-Euroops tekib üks terviklik muusikastiil Kunstnikud ja helilooja - muusikud rändasid tagasi nt Prantsusmaale ja Itaaliasse (sest BH lagunes) Nii levis tekkinud stiil kogu Lääne-Euroopasse ja seda viljeldi kuni 17. saj Ideaaliks sai kõikide häälte sarnasus ja pehme kooskõla.
Peter Paul Rubens ja Rembrandt Peter Paul Rubens (1577-1640) oli flaami maalikunstnik. oli kunstnikuna väga viljakas. Kuulsust lisas tema diplomaadikarjäär, mis kindlustas tohutu tellimuste hulga. Sageli tegi Rubens teosele üksnes visandi ja viimased viimistlevad pintslitõmbed ning signeeris maali, muu töö tegid ära tema abilised. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nii-öelda tõelisteks Rubensiteks. Perekonnaportreede ja olmestseenide juures võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole. Peter Paul Rubens
põlvitava donaatoriga" 1473 Click to edit Master text styles Second level Meister M Z Third level Fourth level Fifth level · Saksa Rahvusmuuseum, Nürnberg ,,Püha Barbara martüürium" 1501 Tundmatu flaami Click to edit Master text styles Second level meister Third level Fourth level · Metropolitani Fifth level Kunstimuuseum, New York ,,Püha Barbara" 1475 - 1500 Click to edit Master text styles Giovanni Antonio Second level Boltraffio Third level
Omapärase laadi arendas välja Michelangelo Caravaggio (1573--1610). See rahvalik maalija püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla. Tema maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk, nn. keldriluugivalgus. Selle ilmeka ja dramaatiliselt mõjuva võtte omandasid hiljem teisedki maalijad, näiteks Rembrandt ja Georges de La Tour Flaami maalikunst: Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad
ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna-Valloonia) kuni 2150 el/km2 Brüsseli aglomeratsioonis (keskmine 336 el/km2, mis on samapalju kui Jaapanis). Välismaalasi 2000.a. arvestuslikult umbes 8.8% elanikkonnast (mis OECD Euroopa liikmesriikidest Luksemburgi, Sveitsi ja Saksamaa järel neljas näitaja). Demograafiline olukord: Belgias elas 1998. aastal 10,2 miljonit inimest. See on asutustiheduselt teine maa Euroopas. Rahaühik: Belgia frank (BEF) Keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Riigikord: Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 30 528 km 2 Usklikud: katoliiklased (81%), muslimid 1.1 Religioon Belgia lõunaosa (flaami keelt kõnelevad belglased nimetavad Vallooniaks või
tihnik. Tagaplaanil on kujutatud mägesid, maad, suurt järve, pilvi ja kaunist maastikku. Pildi keskse punkti moodustab loss, mis on jõe kaldal ja see mõjub väga rahustavalt. Ruumilisus on tekitatud värviperspektiividega. Maal on väga jutustav ning annab edasi loo, mis räägib sellest, kuidas inimesed on päev- päeva järel aina tööd teinud ja nüüd saavad puhata ja naudivad seda väga. Rubens püüdis ühendada flaami kultuuri Lõuna-Euroopa omaga, mis ajendas teda kasutama antiikmütoloogiat. Rubens jagas antiiksete meistrite imetlust elava vastu ning püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuigi ta tundis hästi vanu kunstiteoseid, ei kopeerinud ta neid kunagi. Ta vaatas klassikalist iluideaali kriitilise pilguga ja sulatas selle flaami rahvusliku joonega, püüdes edasi anda terve, tugeva ja õitsva inimkeha ilu, soojust ja tundelisust. Teda ei
Madalmaade koolkonnad Sissejuhatus Madalmaadena mõistetakse Euroopa kultuuriloos kogu piirkonda, kus räägitakse flaami ehk hollandi keelt. Ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili määranud madalmaade koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal, umbes vahemikus 1420-1460. Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel ning sealt sai alguse ka polüfooniatüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja ühtesulamine. I põlvkond(1420-
07.99 meie noot Estonian Air'i määramisest; Eesti Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline topeltmaksustamise vältimise leping, alla kirjutatud 05.11.1999, läbimas ratifitseerimisprotseduuri. 3 Belgia asend Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: must-kollane-punane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Rahaühik: frank Vääring: euro- (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur. Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002) Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest
07.99 meie noot Estonian Air’i määramisest; Eesti Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline topeltmaksustamise vältimise leping, alla kirjutatud 05.11.1999, läbimas ratifitseerimisprotseduuri. 3 Belgia asend Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: must-kollane-punane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Rahaühik: frank Vääring: euro- (1 € = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur. Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002) Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest
Tööpuudus on suurem Valloonias, väiksem Flandrias. SKT elaniku kohta: 28 900 Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 5 AJALUGU Nüüdse Belgia alam mida asustasid keltide hulka kuuluvad belgid, vallutas 57-51 e. Kr. Julius Caesar, moodustati Rooma provints Gallia Belgica. 2.-5. sajand, kui ala kuulus Frangi riigile, kinnistus ristiusk, arenesid feodaalsuhted ning hakkasid kujunema vallooni ja flaami rahvas. 843 sõlmitud Verduni lepinguga jagati Frangi riik kaheks: Belgia ala lääneosas tekkis Prantsusmaale alluv Flandria krahvkond ja idaosas Lorraine'i kuuluv Brabandi hertsogkond. 10.-12. sajandil arenes neis käsitöö (peamiselt kalevi tootmine) ning tekkis rahvusvahelise tähtsusega kaubalinnu (näiteks Gent, Brugge, Antwerpen, Brüssel, Ypres). Linnad võitlesid edukalt senjööridega ning saavutasid 13.-14. sajandil majandusliku õitsengu. Sajaaastases
Paganini viiulimängija C. Monteverdi laulja, viiuldaja, muusikajuht, dirigent (elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel) Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria 2) Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria 3) Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Võimas rühm: 1)Modest Mussorgski 2) Aleksandr Borodin 3) Nikolai Rimski-Korsakov 4) César Cui 5) Mili Balakirev Kalle Randalu eesti pianist Louis XIV esines balletis O. Lassus - prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja Neeme Järvi mitmel pool on olnud peadirigent ja ERSO-s oli ka kuntsiline juht
Esimesena reekviemi polüfooniliselt mitmehäälselt komponeeris Johannes Ockeghem (1410-1497) -"Missa pro Defunctis" Madrigal Madrigal on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga Õitseajaks peetakse 16. sajandit Varase madrigali suurim meister oli Jacob Arcadelt Guillaume Dufay 1397 1474 Vararenessansi flaami helilooja ja muusikateoreetik 15. sajandi keskpaiga kõige kuulsam ja mõjukam euroopa helilooja Tegutses peamiselt Itaalias Iseloomulik tasakaalustatud kontrapunkt Kogu tema vaimulik muusika on vaid vokaalne Legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores" Guillaume Dufay Johannes Ockeghem ~1410 1497 oli 15. sajandi teise poole franko-flaami koolkonna helilooja Lisaks oli ta laulja, koormeister ja õpetaja Tema "Missa pro Defunctis" on varaseim säilinud polüfooniline reekviem
muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka franko-flaami koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez, franko-flaami ja Burgundia koolkonda kuulunud Gilles Binchois ning Venezia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessansiajastu muusikakeskuseks sai Püha Markuse kirik Venezias. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika
Jacob Jordaens Elulugu (1593-1678) Sündis Antwerpenis jõuka kaupmehe perre Abiellus 1616. a On vaid ühe korra elus Antwerpenist välja reisinud Oma kunstikool (Guild of St Luke) Vahetas usku, hakkas kalvinistiks Suri epideemiasse Stiil Flaami maalikunsti ja naturalismi esindaja Kujutas liialdavas robustses laadis lihtrahva pidusööke Maalis palju mütoloogilisi, ajaloolisi ja usuteemalisi pilte Meeldis kujutada loomi(lehmad, koerad, kassid) Stiil Teda mõjutas Rubens'i looming kirevad värvid ja heletumeduse meisterlik kasutamine Naisfiguurid lihavad, meesfiguurid robustsed ja jõulised Karjääri lõpu poole muutusid maalid halliks-siniseks Tuntumad teosed As the old sang, so the young pipe
RUBENS JA REMBRANDT PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Xvii sajandi algul kerkis Flandrias esile maalija, kes oma kunstiga pidi õigustama romanistide viljatuid katsetusi. Peter Paul Rubens (1577-1640)oli mitte ainult flaami koolkonna suurim kunstnik, vaid ta kehastas oma loomingus peaaegu kogu selle aja Flaami kunsti. Peale selle mõjutas ta kogu kunsti XVII sajandi Lääne- Euroopas. Rubens oli Baroki tähtsaim maalikunstnik. Peter Paul Rubensi elu oli pikk, sündmusrikas, rahutu ja tegevusrohke. Legendiks sai Rubens juba oma eluaajal. Ta elas lossitaolises luksuslikus majas ning ei tundnud millestki puudust. Oma eluajal oli ta kaks korda abielus. Kunstniku kohta oli ta väga haritud mees. Nimelt oli ta palju
Ebola viirus Ja "Lihasööja bakter" Ja "Lihasööja bakter" Üldist Ebola jõe org (KDV) 1976 Flaami nunnad Iseloomustus Kuulub filoviiruste perekonda Kuju: pikk, niitjas hemorraagiline palavik sisemised verejooksud neeruprobleemid hingamishäired Ebola Levik: inimeselt inimesele Peiteperiood 4-16 päeva Tervenenud inimene on lühikest aega viirusekandja Gripi tunnused: palavik , lihasvalu, külmavärinad Põhiline levik: Aafrika riikides Ebola Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam
Hispaania võimu alla Seal esines äärmuslik barokk lopsakas ja liikuv Iseloomulik oli ka tohutu tunnete väljendus Selle suurim esindaja oli Peter Paul Rubens Peter Paul Rubens 28.jun 1577 30.mai 1640 Kunstivool barokk Lapsepõlv (köln, katoliiklane, ladina kool) Adam von Hoort Itaalia Mitmekülgsus (mütoloogia, portreed, altarimaalid, allegoorilised) Anthonis van Dyck (22. märts 1599 Antwerpen 9. detsember 1641 London) Flaami maalikunstnik Tuntakse peamiselt portretistina Jakob Jordaens Tegemist on Flandria maalikunsti rahvaliku suunaga Rahvalikus suunas kujutati lihtrahvast kõrtsis kaklemas ja logelemas Kiriklikule kunsti suunale iseloomulikult on näha suurt teatraalsust ja palju emotsiooni, kuid temaatika on vastupidine Poosid on liikuvad, kuid veidi ülepakutud ,,Oakuningas" Jakob Jordaens Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Jacob_Jordaen
Madalmaade muusika 15.-16. sajandil Madalmaad · Geograafiliselt kuulusid sinna tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland · Piirkonda ühendas Burgundia hertsogiriik · Seal räägiti flaami keelt · Burgundia hertsogiriik koondas kunstnikke Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast · Seetõttu ühendas muusikaline väljenduslaad jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse Zanrid a) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel b) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul c) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul
Guillaume de Machaut Johannes Ockghem Joos de Momper Leonardo da Vinci (~1300-1377) (~1410-1497) (1564-1635) (1452-1519) * Teostest säilinud: * 15. sajandi II poole * Flaami päritolu * Itaalia maalikunstnik, - 23 motetti tähtsaim Madalmaade maastike maalija. arhitekt, slulptor ja - ilmalikud laulud helilooja * Maalis nii insener. - missatsükkel "La * Ta oli samuti fantaasiarohkeid pilte * Tuntuim teos "Mona
Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt. Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saanud. Otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldzukkidega Anatooliast, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad lõunasse, Cairo suunas, juulis 1221. Esialgu tundus sõjakäik olevat
Itaalia Nimekaim maalija- Caravaggio /karavado/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab anrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus- ülevalt viltu langev ere valgusvihk. Tema tuntuim töö: ,,Lautomängija" Hispaania Hispaania barokk-kunsti väärtuslikem osa on siiski maalikunst: · El Greco - tema töödes on teatud rahutus, süngus. Iseloomulikud on Pikaksvenitatud figuurid, kirglikud ilmed. ,,Toledo äikeses" · Diego Velazquez /velaskes/- ,,kojadaamid" Flaami kunst(tänapäeva belgia) Kuulsaim maalikunstnik: · Peter Paul Rubens. Rubensi looming on tüüpiliselt barokne- rahutu, Hoogne, figuurid põimuvad keerulistes poosides. Suuremõõtmelised maalid. Soojad värvitoonid. Harrastas väga erinevaid anre: Usulise sisuga tööd, antiikmütoloogiaainelised tööd, portreed jne Rubensi käekäik oli õnnelik- hea haridus, palju tellijaid, suur töökoda, jõukus. ,,kolm graatsiat"
missa“. Itaalia kultuuri 14.sajandil nimetatakse ka trecento'ks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Trecento suurkuju on Francesco Landino. Madrigal on polüfooniline laul, enamasti 2-häälne. Keerukaimaks vormiks on caccia, milles kolmanda häälena kasutati tavaliselt rahulikku instrumentaalset alumist häält. Madalmaade hulka kuuluvad: Burgundia, Põhja-Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, ühendas flaami keel. Madalmaadel kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse. Madalmaade koolkonna žanrid: missa, motett, ilmalik polüfooniline laul. • Cantus Firmus-range stiili polüfoonia meloodia. 4-häälne polüfoonia kujunes välja bassi kasutusele võtmisega. A capella tähendas pillisaateta vokaalmuusikat, nüüd tähendab saateta ansambli esitust.
poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id on avalikes ja erakollektsioonides �le maailma, nagu n�iteks J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Mus�e des Beaux-Arts de Rennes, Rennes, Prantsusmaa.
selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. Omaette nähtuse 17. sajandi kunstis moodustab flaami, s.t. Flandria maalikunstnike looming. 16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus Holland sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Flaami maalikunstis oli meelisteemadeks pühakute kannatused ja
Belgia Asukoht asub LääneEuroopas on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga Üldandmed Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: mustkollanepunane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Vääring: euro (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antwerpen, Brugge, Namur kolmest piirkonnast koosnev liitriik Põhjas asub Flandria lõunapool asuvas Valloonias
Pieter Brueghel Vanem Pieter Brueghel Vanem c. 1525 9 September 1569) oli Flaami Renessaanssi kunstnik ja graafikute tegija, kes oli tuntud oma maastike ja talupoja stseenide poolest. Talle viidatakse vahest, kui ,,Talupoeg Brueghel" et eristada teda teistest Bruegheli dünastia isikutest. Alates 1559 aastast kaotas ta "h" oma nimest ja allkirjastas oma maalid Bruegel-i nimele. Sündis Breugel-is lähedal Breda linnale (Hollandis). On ka andmeid, kus väidetakse, et ta sündis Bredas. Ta oli Coecke van Aelst õpilane, kelle tütre Mayken-iga ta hiljem abiellus. Ta
Gonzaga teenistusse. · 1608 sai Rubensist Hispaania Madalmaade asehaldurite hertsog Alberti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. · Rubens suri 1640. aastal Antwerpenis. Looming · Lemmikvõte naise hele keha on eksponeeritud kõrvuti meeste jõuliste tumedate, pruunide ja punakate kujudega. · Pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. · Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga. · Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. · Rubens ühendas ehtsa ajaloolisemaali elemendid kõikvõimalike mütoloogiliste ja allegooriliste figuuridega, mõistukõnega. · Rubensi kõigis naisfiguurides on alati tunda kas Isabella või Helene jooni. Loomingu eripära · Rubens oli mitmekülgne kunstnik, ta maalis: altarimaale,
KEELED Indoeuroopa keelkond *Germaani keeled: Põhjagermaani keeled: islandi, fääri, norra, taani, rootsi Läänegermaani: inglise, jidisi, afrikaani, saksa, hollandi, flaami Idagermaani: gooti (surnud keel) *Keldi keeled: bretooni, kõmri, iiri, gaeli, mänksi *kreeka keel *illüüria keel (surnud keel) *albaania keel *Balti keeled: leedu, läti, preisi (surnud keel) *Slaavi keeled: Lääneslaavi keeled:poola, tsehhi, slovaki Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene Lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria. *armeenia keel
Tehniliselt oli Rubens saavutanud täiuslikkuse ja püüdis seda raugematu innuga realiseerida. Pildid muutusid järjest suuremaks, figuuride liikumine hoogsamaks, igal uuel pildil leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. Selle etapi töödest väärivad esiletõstmist viimsepäevateemalised maalid, eelkõige ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine". Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga, mis ajandas teda kasutama ka Lääne-Euroopas nii harjumuspäraselt antiiktemaatikat. Rubens tundis antiikkultuuri peensusteni. Iidsetele meistritele lähendas teda elava imetlemine ning püüd anda edasi inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuid tundes hästi vanu kunstiteoseid, ei kopeerinud ta neid kunagi. Rembrandt Harmenszoon van Rijn on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10,750 miljonit (01.01.2009 ) Pindala: 30 528 km² Riigipiiri pikkus: 1482,1 km Riigikeel(ed): hollandi (flaami keel), prantsuse, saksa SKT: 454,283 mld $ (2007) Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km² Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad) Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi, Liege, Namur Seos EL ga: asutaja riik 1957 aastal SÜMBOOLIKA Lipp: Must kollane punane, võrdsed vertikaalsed triibud (23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega ) Vapp: järgmisel slaidil Hümn: Brabanconne Rahvusloom: lõvi
Lorraini maalide peakangelaseks nimetatakse päikest. 33. Louis XIV ajal said skulptorid väga palju tellimusi. Kus nende töid kõige enam näha saab? Versailles'i lossi pargis ja lossis 34. Kuidas kajastusid Madalmaade 16. ja 17. sajandivahetuse poliitilised muudatused Madalmaade kunstis? Flandrias arenes äärmuslik, suurejooneline barokk, Hollandis aga omandas kunst, lihtsama, realistlikuma ilme. 35. Kes oli Flandria baroki peaesindaja? Peter Paul Rubens. 36. Kuidas iseloomustaksid flaami kunstniku P.P.Rubensi loomingut? Pidulikkus, fantaasiarikkus, vabad pintslilöögid, tõmmud mehed, heledanahalised lopsakad naised ja paksud lapsed. 37. A. Van Dycki looming. Rubensiga võrreldes on ta loomingulaad pehmem, õrnem ja lüürilisem, mitte kunagi naturalistlik ega vulgaarne. Kuid tal puudub Rubensi taltsutamatu vitaalsus. 38. Mis on paraadportree? Portree, millel rõhutatakse kujutatava isiku seisust, ühiskondlikku positsiooni ning suursugusust, detailirohkelt
tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. 11/28/15 3 Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldžukkidega Anatooliast, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. 11/28/15 4 Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad 1221 aasta juulis
Peterburg Ermitaaž on museum Venemaal Peterburis. 1764. aastal Katariina Suure pooltBerliinist omandatud umbes veerand tuhandele hollandi ja flaami kunstniku tööle ning1769. aastal Dresdenistomandatud umbes 600 maalile on sajandite jooksul lisandunud hulgaliselt kunstiteoseid kogu maailmast ning tänase päeva seisuga on muuseumis ligi kolm miljonit eksponaati kiviajast nüüdisajani,[3]sealhulgas maailma suurim maalikogu, mis teeb kunstikogu suurimaks Venemaa Föderatsioonis ning üheks suuremaks ja respekteeritumaks kunstivaramuks maailmas. Külastajatele avati kunstikogu1852. aastal, Imperaatori Ermitaaži nime all. Viimaste aastate
Nizza ehk Nice kuurkortlinn Korsika Ajaccio Napoleoni sünnilinn Val de'Isere Grenoble Rhõne org Chamonix linn ja ka osaliselt suusakeskus Meribel Les 3 Vallees suusakeskus HOLLANDI KUNINGRIIK Tulbid, puukingad, tuuleveskid Üldandmed · pindala 41 865 km2 · elanike arv 16 570 613 · pealinn Amsterdam · valitsuse asupaik Den Haag · riigikord konstitutsiooniline monarhia · keel - hollandi (lääne-saksa keel), friisi keel, flaami keel · kuningas Willem-Alexander · rahvastik põhirahvus hollandlased, maa lõunaosas flaamid (13%), põhjaosas ja saartel friislased (250 000) · rahvastiku tiheduselt I kohal Euroopas · usk 36% katoliiklased, 26% protestandid, 3% moslemid · Hollandi ülemerealad: Aruba, Hollandi Antillid Loodus · pinnamoelt madalik, 50% pindalast paikeb merepinnast madalamal · seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid
Renessanss muusikas Muusikaloo puhul kasutas renessansi-mõistet esimesena August Wilhelm Ambros (1816 1876), kes ei seostanud selle ajastuga muusikat enne 15. sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko-flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu
oma käega vaid mõne pliiatsitõmbe tegi. · Elu lõpul hakkas Rubens abilistest järkjärgult loobuma ja maalis sedavõrd väiksemaid, kuid geniaalsemaid meistriteoseid. Looming · Lemmikvõte naise hele keha on eksponeeritud kõrvuti meeste jõuliste tumedaet, pruunide ja punakate kujudega. · Pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. · Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga, mis ajandas teda kasutama ka LääneEuroopas nii harjumuspäraselt antiiktemaatikat. · Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. · Rubens ühendas ehtsa ajaloolise maali elemendid kõikvõimalike mütoloogiliste ja allegooriliste figuuridega, mõistukõnega. · Rubensi kõigis naisfiguurides on alati tunda kas Isabella või Helene jooni.
IPõlvkond. 1400, tegutseti 1420-1460. Kujunes välja uus stiil, pehme meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika. Tertsile ja sekstile põhinev meloodia, imitats. pol. Missa tsükkel, motett. *Guillaume Dufay-alusepanija, flaami helilooja ja muusikateoreetik, teosed põhinevad cantus firmusel. Säilinud 200 teost (,,Äsja rooside õisi"). Sai hariduse koolist. Lisaks veel oli Gilles Binchois.IIPõlvkond 1430, tegutseti 1460-90. Juba pärast 100a sõda tõusis esile Burgundia. Prants. kuninglik kapell. Mõistusepärane, keerukus. Varem oli ilmalik laul oluline, nüüd missa ja motett. Viimistletud ratsionaalne kaanon *Johannes Ockeghem 1452.a alates. Prants. kuninglik kapell, teda hinnati järgmise põlvkonna parimate
· Korralikult pügatud muru. · Üksikud puud või puuderühmad. · Looklevad teerajad. · Üllatuslikud vaated. · Paisutatud ojad. · Looduslikud kärestikud ja ojad. Maalikunst 17. saj. I poolel · Kujutavat kunsti telliti kuninga õukonda Mandri-Euroopa barokkstiili viljelevatelt kunstnikelt. · 1649. a. hukati Charles I, lõpetati õukondliku kunsti tellimine ja oldi ka tõrjuv igasuguse kunsti vastu. Peter Paul Rubens · 1577 1640 · Sündis Siegen's. · Flaami maalikunstnik. · Maalidel on värvid säravad, kujutatud tegelaste poosid dünaamilised. · Armastas kujutada täidlasi alasti naisfiguure. Marie de' Medici portree Kujutav kunst 18. saj. · Kõrgetasemeline kujutav kunst taaselustus. · 18. saj. II poolel töötas Inglismaal palju suurepäraseid portretiste, kelle loomingul on sarnasus rokokooga. · Kujutati teovõimsaid, väärikaid ja loomulikke isiksusi. Thomas Gainsborough · 1727 1788
● Musitseerimist iseloomustab stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. ● Esitatakse muusikat lääne varasest heliloomingust nüüdisautorite teosteni. ● Muusika kannab endas neidsamu väärtusi, mida hinnatakse vanema, tasakaalustatud muusika juures - vormi puhtus ja selgus, harmoonia ja ilu lihtsates asjades. Üldinfo ● Esitatakse gregooriuse koraale, orgaanume, keskaegseid liturgilisi draamasid, hümne ja motette, franko-flaami koolkonna muusikat, Itaalia Trecento-meistreid, 16. sajandi ranget polüfooniat, prantsuse šansoone, itaalia madrigale, frotollasid ja villanellasid, süite renessansiaegsetest tantsudest, varajasi sonaate ja vaimulikke suurvorme 17.–18. sajandist ning 20. sajandi heliloojate muusikat. ● Olulise osa repertuaarist moodustavad spetsiaalselt ansamblile loodud teosed näiteks Alexander Knaifelilt, Arvo Pärdilt, Galina Grigorjevalt, Lepo Sumeralt ja teistelt.
Wolsey ei tahtnud lahutada Henry VIII ja Catherinet Aragooniast. 4. Cleve/Kleve Anne 1515 sündis, 1540 abiellus, lahutas. Formaalselt kestis abielu 6 kuud. Suri 1557. Poliitiline abielu: 1538 Hispaania ja Prantsusmaa näikse liitu moodustavat. Inglismaa tahab ka liitu Kleve. Abielluda Kleve valitseja õega. 1540 liitu ei tule, Hispaania ja Prantsusmaa läksid tülli. Henry VIII ka ei ole liitu tarvis. Järelikult, ka naist pole tarvis inetu. Lahutus. Anne Klevest "Flaami mära". Mõlemad vastased himustasid Flaami piirkonda Belgias, et seda lüpsta. Thomas Cromwell 1485 1540. Löödi pea otsast, sest valis Henry VIII vale naise. Oli lordkantsler. mõtles välja inglise usureformatsiooni kloostrite likvideerimine inglise spionaazisüsteemi ülem sünni, surma ja abielude registreerimine. Keiser Karl V ja Francois I olid rõõmsad, et Henry VIII oli nii loll, et tappis riigi kõige targema mehe Thomas Cromwelli
2.Realism Realism on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Kunstis võib realismi ilminguid juba varemgi täheldada, kuid eriti oluliselt täiustasid realismi meetodit 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena kunstnik Courbet 1855.a-l, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid. MOOD Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Väga tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja selle kasutusele võtmine 19. sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist
Madalmaade muusika 15.-16. sajandi III põlvkond Perioodist · prantsuse ja flaami muusikute tuleku Itaaliasse tõi kaasa Itaalia sõdade algus ning Prantsusmaa ja Habsburgide võimuvõitlus Euroopas. · selle perioodi tähtsaimad heliloojad tegutsesid Põhja-Itaalias ja keiser Maximilian I õukonnas. · meistrid on sündinud 1440.-1460. aastatel, tegevusaeg 1490-1520 aastatel Uuendused muusikas · lihtsad imitatsioonid · kaanonivõtted · sümmeetriline ülesehitus · rütm lihtsustus ja põhines tekstideklamatsioonist · lihtne akordika
Keskmine eluiga: 79.07 aastat 3 suuremat linna koos rahvaarvuga: Brüssel 949 000, Antwerpen 463 000, Gent 228 000 RAHVASTIK Tihedamini ja hõredamini asustatud riigi osad: KUULSAD INIMESED Tuntuimad belglased on Tintini koomiksi looja Georges Rémi (Hergé), kirjanikud Georges Simenon and Hugo Claus, helilooja ja laulja Jacques Brel ning rattur Eddy Merckx. Maalikunstnikud James Ensor, Paul Delvaux ja René Magritte on väärilised järglased Rubensile ja teistele mineviku kuulsatele flaami meistritele. MAJANDUS Majandusharud: Elektroonikatööstus, ravimitööstus, lennukitööstus, raskemasinaehitus, telesidevahendid, autotööstus, naftakeemiatööstus, tekstiilitööstus SKT: 454,283 mld $ (2007) SKT elaniku kohta: 42617 $ (2007) MAJANDUS Import Kaup: Masinaid, veondusseadmeid, käsitöötooteid, keemiatooteid Riigid: Saksamaa 24%, Holland 18%, Prantsusmaa 17%, ÜK 8%, Itaalia 5%, muud 28% Eksport Kaup: Valtsmetalli ja terast, tekstiilitooteid, masinaid,
Rogier van der Weyden 1399/1400-18.juuni 1464 Grete Aare 11c · Sündis Tournais · Tema pärisnimi oli de La Pasture, mis on muudetud flaami keele järgi Van der Weydeniks · 15.sajandi keskpaigast on ta Madalmaade prantsuse koolkonna jõulisem ja suureandelisem kunstnikuindiviid. · Oma kaasajal oli Weyden kuulus, kuid hiljem ta maine tuhmus ja seetõttu on teave tema karjääri kohta ebakindel. · Tegelikult ei ole ühtegi maali, mida saaks algkirjade ja dokumentide põhjal kindlalt Weydeni omaks pidada. Perekond · Weydeni vanemad olid Henri de le Pasture ja Agnes de Watrélos.
annaabi.ee 
