Augsburgi usurahu- 1555. aastal Saksamaal välja kuulutatud kokkulepe, mille põhimõte oli kelle võim, selle usk. Ususõdade põhjused Prantusmaal ja tagajärjed. Põhjused: Protestantide ja katoliiklaste vastasseis usuliselt, ilmalikult ja võimu pärast. Tagajärjed: kodusõda, kus hukkus väga palju hugenotte; Nantes'i edikt. Madalmaade vabadusvõitluse põhjused ja tagajärjed göösid, hetsog Alba Põhjused: Habsburgide ülemvõim; Kõrged maksud; Katoliku kiriku võim, madalmaad tahavad iseseisvaks riigiks saada ja saavad ka Tagajärjed: Põhjapoolsetest provintsidest moodustati Holland; Lõunapoolsed provintsid jäid Hispaania võimu alla. madalmaad iseseisvusid ja hispaania nõrgenb Võitmatu Armaada hukk ja Inglismaast saab mereriik
Pärtliöö lahingu korraldasid katoliiklased 24. augustil 1572. aastal. Kogu riigis sai surma kuni 20 000 hugenotti. 1598. aastal lõppes sõda pärast Nantes'i edikti väljakuulutamist. 7. Kuidas kulges Madalmaade võitlus Hispaania vastu? Nõuti inkisitsiooni kaotamist ja parlamendi kokkukutsukmist. 1566. aastal algas pildirüüste ja katoliku kiriku varade hävitamine. Hertsog Alba lõi ülestõusnute karistamiseks ,,rahutuste nõukogu", mille ohvriks langes tuhandeid ülestõusnuid. Göösid e vabadusvõitlejad korraldasid hispaanlastele rünnakuid ja rüüstasid nende laevu. 1581. aastal kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks, end Hispaaniast lahkulöönuks. 8.Iseloomusta Hispaania laevastiku tegevust 1571.-1588.a.! Meregöösid kaaperdasid hispaanlaste laevu. Kujunes gööside laevastik, mis allus ühtsele juhtimisele. Nad lõhkusid tamme, et maad veega üle ujutada.
REFORMATSIOON KIRIKUKRIIS 1. Vähenemise põhjused: *Avignioni vangipõlv *suur skisma- kiriku lõhe 1378-1417. Tekib kaks paavsti Rooma ja Avigiooni *kirikukogude liikumine 1409-1447....... 1447 Martinus V skisma leevendus, valitakse ainsaks paavstiks. 2. Paavstlusevastase opositsiooni kasv *John Wyclif Inglismaal- tõlgib piibli inglise keelde *Jan Hus Tsehhimaal- tõlgib piibli tsehhikeelde; KARL IV on tema kuningas ja püüab teda kaitsta *Johannes Reuchlin ja Ulrich von Hutten Saksamaal- rõhutavad piibli tähtsust 3.USUREFORMATSIOON EHK USUPUHASTUS Mõiste seletus: *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris ALGUS: 31.oktoobril 1517 naelutab Martin Luther 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. 1520.a paavst ei nõustu nende positsioonidega ning Luther pannakse kiriku vande alla; tema keiser on KARL V 1521.a Wormsi riigipäev tuleb kokk...
Aastal rahunes maa pärasr Nantes'i edikti väljakuulutamist. 7) Kuidas kulges Madalmaade võitlus Hispaania vastu? Suleti madalmaade kaupeeste ligipääs Hispaania asumaade toorainele.Rahulolematus üha kasvas ja 1566. Aastal algas ulatuslik pildirüüste ning katoliku kiriku varade hävitamine. Hertsog Alba lõi ''rahutuste ordu'' mille ohvriks langes paljusid ülestõusnuid. Moodustusid maa- kui ka meregöösid, kujunes gööside laevastik. Göösid ujutasid oma maa üle kui selle tagajärjel hukkus palju vastaseid. Felipe II kuulutati kukutatuks.1588. a purjetas Hispaania laevastik,mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks Inglismaa poole. Inglased osutusid tugevat vastupanu ning Armaada oli sunnitud purjetama piki rannikut, siis tabas neid torm ning laevad paisati kaldale. Hispaania oli kaotanud lahingu. 8) Iseloomusta Hispaania laevastiku tegevust 1571.-1588.a.! 1571.aastal hävitati merelahingus Türgi laevastik, 1588
Maadeavastused:Põhjused: 1alternatiivse meretee leidmine indiasse ja kagu-aasiasse 2tuntud kaubateed egiptuse ja punase merekaudu olid araablaste ja türklaste käes 3 ei tahetud kaotada idakaubandusest saadavat tulu, uued ühendused E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õig...
Kontrolltöö ülesanded 10.kl VARAUUSAEG I (16.sajand) Kirjelda renessansi ja humanismi põhimõtteid (4). Milles vastandus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige rohkem keskaegsele? Põhjenda. Antiikajale iseloomulik elu nautimine, antiikaja kunsti eeskujuks võtmine, inimese väärtustamine ja inimese võtmine kui looduse osana, teaduslik anatoomia. Iseloomusta nelja renessanssaja kirjaniku, humanisti või teadlase loomingu ja vaadete kaudu uut elukäsitlust ja maailmapilti. Kelle vaadetes avaldus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige selgemalt? Põhjenda. Humanist Lorenzo Valla Piibel ei ole pühakiri vaid on ajalooallikas. Bruno Meie planeet ei ole ainuke planeet. Kirjelda Suurte maadeavastuste eeldusi ja põhjuseid (4). Mis võis olla sinu arvates otsustava tähtsusega tegur maadeavastuste toimumisel? Põhjenda. Kadus kaubatee Indiaga Vahemere kaudu. Indiasse taheti otse mereteed. Portugalil olid ...
Varauusaeg Peatükid 28-33 Laura Kivilo 11. klass Varauusaeg Ajajärk 16. 18. sajandini. Roomakatoliku ja kreekakatoliku usu järjest suurenev lõhe. Suured maadeavastused. Usu reformatsioon. Euroopa varauusaja algul Rahvusriigid Lääne- Euroopas: Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes nendes kuningavõim. Inglismaal: Henry Tudor (1485- 509) Prantsusmaal: Francois I (1515-1547) Saksamaal: Maximilian I (1493-1519) ja Karl V (1519-1556) Hispaanias: Fernando II Katoliiklane Ida- Euroopas suured ja rahvarohked riigid: Venemaa ja Poola. Poola saavutas 17. sajandil oma suurima territoriaalse ulatuse, miljon ruutkilomeetrit. Rootsi kuningas pärast Taani võimu all olemist Gustav I Vasa (1496-1560) 16. sajandil sõda Ida- ja Põhja- Euroopa riikide vahel, tuntud kui Liivi sõda (1558- 1583) Pikaajaline võitlus Läti ja Eesti alade eest. (Põhja- Eesti jäi Rootsile, Lõuna- Eesti ...
a) Madalmaad praegused Holland, Belgia ja Luksemburg. · Arenenuim ja jõukaim piirkond Euroopas. · 15. saj. lõpul läksid Habsburgide võimu alla ja Karl V andis nad oma poja Felipe II valitseda. b) Vabadusvõitluse põhjused: · Kõrged maksud ja mitmed kauplemispiirangud põhjustasid rahulolematust (nt suleti ligipääs Hispaania asumaade toorainetele). · Kalvinismi karm mahasurumine inkvisitsiooni poolt. c) Võitluse käik: · Göösid (kerjused) Madalmaade vabadusvõitlejad. · 1566 levis üle maa ulatuslik pildirüüste. · Felipe II saatis mässu maha suruma 10 000 mehelise sõjaväe hertsog Alba juhtimisel, kelle käsul hukati 8000 inimest. · Gööside ja hispaanlaste sõjas käisid linnad korduvalt käest kätte. · Göösid avasid Leidenit piiravate hispaanlaste vastu tammid, sundides nad taganema.
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
riigikasssasse. See ei meeldinud sealsetele elanikele. Madalmaades oli levinud ka Kalvinism, kuid Hispaanias katoliiklus, keda valitses Felipe II, kes oli paavstim kui paavst ise. Madalmaade eesmärgiks oli vabaneda Hispaania võimu alt. Algas 1566 .a., algas pildirüüstega. Katoliku kirid rüüstati. Umbes 5000 kirikut langes rüüste ohvriks. Hispaania kuningas saatis Hertsog Alba korda looma 10 000 mehega. Hertsog Alba vastu hakkasid tegutsema göösid e. madalmaade vabadusvõitlejad. Seni oli pigem tegemist sellega, et Madalmaid saab valitseda ainult timuka kirve ja tuleriida abil(Alba ideoloogia). Selle vägivalla ohvriteks ei langenud ainult kalvinistid, vaid ka katoliiklasi, kes toetasid madalmaade iseseisvumist. Kuni 1572.a. tapeti Alba vägede poolt 8000 inimest. Aastal 1572 alustasid Põhja-Madalmaad otsest ülestõusu Hispaania vastu. Linnad olid Madalmaade võimu all, kuid Hispaania üritas neid tagasi vallutada.
haridussüsteemile. Eesits avatri sisi esimene gümnaasium. 17. sajand olid jesuiidid paraguayis juhtivad. 28. Ususõjad (Madalmaade või Prantsusmaa näitel) Madalamaade vabadusvõitlus: Miks? Kalvinismi kasutuselevõtt, hisp. Mitte, sooviti kalvinismi kaotada. Hispaania alt taheti vabaks saada, olid kõrged maksud Millal? 156681/1648 Tähtsamad sündmused: 1566 pildirüüste, kirikuseinad valgeks. Lahendama saadetakse hertsog alba, terror 1572 suur ülestõus, göösid avasid tammid 1576 kuulutasid hol ja zeeland end hispaaniast sõltumatuks 1648 tunnistas hispaania hollandi iseseisvust Tulemus: holland vististi Hugenottide sõjad Miks? Ajend: katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562 kodusõja. Põhjus: 3 perekonna võimuvõitlus: Valois, Guise ja Bourbon Millal? 15621598 Tähtsamad sündmused: 1562 algas hugenottidele kallaletung vassy veresaun 1572 tapatalgud hugenottidele
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
· Oposisatsioois olid ka aadlikud, kuna nad pidasid vajalikuks reformatsiooni- katoliikluselt luterlusele või kalvinismile üleminekut. Patriootide leer: Oranje prints Willem, karhv Egmont ja Hoorn. · 1565.aastal esitasid oposisatsiooniliste aadlike liit Parma Margaretele manifesti nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, seaduste pehmendamist protestantide suhtes ja generaalstaadie kokkukutsumist. Selle delegaadid pälvisid pilkenime göösid kerjused, hakkasidki kerjuseriideid kadnma. Hiljem nim. partisane göösideks niemtama. PILDIRÜÜSTE · 1566.aasta augustis vallandus ülestõus, ohvriks langes umbes 5500 kloostrit ja kirikut rahvas purustas katoliku kiriku pühapilte ja -kujusid. Linna magistraadid tegid järelandmisi lubati kalvinistidel jumalateenistust pidada. Luksemburgis, Artois'is, Gelderlandis jm linnades liikmetele pildirüüstet ei toimunud.
kiita. Seepärast kutsuti neid kerjusteks ehk göösideks. Sellest polnud aga palju kasu. 1566. Aastal algas ulatuslik pildirüüste ning katoliku kiriku varade hävitamine. Järgmisel aastal saabus Madalmaadesse hertsog Alba, kes oli Felipe II käsutäitja. Loodi ,,rahutuste nõukogu", mida hakati ka kutsuma verenõukoguks. Nõukogu ohvriks langesid paljud ülestõusnud. Hispaanlastele hakkasid vastu göösid, kes jagunesid metsagöösideks ja meregöösideks. Neil kujunes koguni oma laevastik. Vabadusvõitlejad olid oma õiguste eest nõus isegi tammid hävitama. 1581. Aastal kuulutasid Madalmaade põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ning end Hispaaniast lahulöönuks. Felipe II sõdis aga vahetpidamata ja toetas võitlust protestantide vastu. Sõja kuulutas mees aga inglastele, põhjuseks oli katoliiklase Maria Stuarti hukkamine kuninganna Elisabeth I käsul. 1588
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
