Igal aastal seati ametisse ka 6000 kohtunikku. Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kes allusid rahvakoosoleku otsustele. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka. * MITTEKODANIKUD: Nagu teisteski Kreeka polistes, ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikeõigustest jäid ilma ka Ateenasse elama asunud arvukad võõramaalased - metoigid ( "need, kes elavad koos kodanikega" ). Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. (Kodanikud seevastu olid maksudest vabastatud.) * Rikkad kodanikud pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi. Enamasti tehti seda heal meelel, sest nii said rikkad ennast näidata ja rahva seas populaarsust võita. * ATEENA LINN: Ateenast sai V sajandil Kreeka suurim linnriik ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas.
liikmed loositi füülide poolt üles seadtud kandidaatide hulgast. Nõukogu tööd juhtisid omakorda 50 prütaani. (kes olid loositud). Riigiametnikud, kes rahva otsused reaalselt ellu viisid komplekteeriti samuti loosi teel. Hääletamise teel valiti ainult kümme strateegi. Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku. Ateena demokraatia põhines seega kodanike otsesel osalemisel riigi valitsemises kodanikud ja metoigid: Kodanikest juba rääkisin, aga Ateenas elasid ka metoigid ehk võõramaalased. Metoigid pidid maksma regulaarset maksu ja teenima kodanikega võrdsetel alustel Ateena sõjaväes. Poliitilisi õiguseid neil polnud, kuid elu ja vara oli Ateena seadustega kaitstud. Kuna neil puudus õigus omada Atkas kinnisvara, tegelesid nad peamiselt kaubanduse ja käsitööga või otsisisid juhuslikke tööotsi. Neid oli nii rikkad kui vaeseid.
mehed ül 20 aasta vanad Valis ja kontrollis riigiametnikke Otsustas sõja ja rahu üle Demokraatia Ateenas Periklese ajal Ateena Periklese ajal 462-429 eKr 250000 200000 150000 100000 50000 0 Kodanikud Metoigid Orjad Kodanike naised ja lapsed Demokraatia Ateenas Periklese ajal
• Atika maakond • Lakoonika maakond • Messeenia maakond Elanikud • Kodanikud : vabad • Kodanikud : spartiaadid meessoost • Mittekodanikud : põliselanikud(talupojad, perioigid, heloodid käsitöölised, meremehed) • Mittekodanikud : naised, orjad, metoigid Linn • Kitsad ja kõverad • Koosnes neljast suurest tänavad kindlustamata külast. • Majad põletamata tellistest • Otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid • Enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendiga ehitised • Linna keskel agoraa, mille ümber templid ja
põõrleb ümber selle. PPtolemaiose väljamõeldus maailmavaade oli teadlastele aluseks kuni keskaja lõpuni olles aluseks väga paljudele teadlastele je nende töödele kuni Galilei need ümber lükkas 2)Archimedese üleslükkejõu seadus- pani aluse tänapäeva füüsikale, lisaks aitas tema seadus leida algelisemal viisil metallide koostisi . Temalt pärineb ka hüüatus heureka 5.Sparta ja ateena valitsemine Atika, Peloponnesose ps, Messeenia, Lakoonia, metoigid, heloodid, perioigid, geruusia, bulee, 2 päritava võimuga kuningat, 10 strateegi, 5 efoori Sparta Ateena asukoht peloponnesose ps, lakoonia, atika messeenia ühiskonnakihid perioigid, heloodid metoigid valitsemisorgan 5 efoori, 2 p. võimuga kuningat, bulee, 10 strateegi geruusia 6. Seleta mõisted
valitseja Sparta (Lakedaimon) · Lakoonika maakonnas, Lõuna Kreekas hõlmates 2 maakonda · Spartiaadid Sparta elanikkond, vabad poliitiliste õigustega · Perioigid (enamik Lakoonika elanikest) vabad, kuid spartiaadide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud · Heloodid - orjad Ateena · Atika maakonnas, tavatult suur linnriik · Kodanikud vabad meessoost põliselenikud (talupojad, käsitöölised, meremehed) · Metoigid vabad, kuid ei omanud kodanikuõiguseid ja pidid maksma makse (Ateenasse elama asunud võõramaalased) · Orjad Tänan kuulamast!
● V sajandi Ateenas eKr olid naised, orjad ja võõramaalased poliitilisest elust kõrvale jäetud. Ateenas elavaid võõramaalasi nimetati metoikideks. ● Nad elasid linnas. ● Olid pärit kas väljastpoolt Ateenat, või hoopis ● võõrastelt maadelt. Neil ei tohtinud olla maju ega maad. ● Ei tohtinud olla linnakodanikud. ● Tõid linna teadmisi ja oskusi. ● Orje oli Ateenas rohkem kui 100 000. ● Nende isanditeks olid kas metoigid või ● linnakodanikud. Enamik orjadest olid endised sõjavangid. ● Igal kuul peeti linna keskväljakul orjaturge. ● Ühel linnakodanikul oli reeglina mitu orja . ● Kasutatud kirjandus „Tsivilisatsioonid“- F. Perrudin http://miksike.ee/docs/referaadid/vana_kreeka_kordamine_heleri78.htm Täname kuulamast!
2.) Iseloomusta ja võrdle Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorda. Sparta Ateena Range, e. Spartalik kasvatus. Kasvatuses vaimse ja füüsilise tasakaal. Lakooniline kõne. Arenenud retooriline kõne. Sparta keskus polnud tüüpiline linn, vaid Ateena oli arhitektuuriliselt kaunis, müüriga koosnes neljast lähestikku paiknenud külast. ümbritsetud linn. Aristokraatlik polis Demokraatlik polis Võim on koondunud aristokraatidele, vaid nende Demokraatlike reformidega (507 eKr) hulgast valiti nõukogu ja ametnikud. Saavutas õitsengu Perkilese ajal Ühiskond jagunes kolmeks sünnipäraseks seisuseks Otsene demokraatia - Kodaniku...
rahvakohtu liikmetele, aristokraatialt võimu äravõtmine Spartiaadid doorlased, vabad Kodanikud- vabad meessoost täisealised poliitiliste õigustega kodanikud, ~ (vanemad kui 20 a) põliselanikud ~ 40 000 5% elanikest, moodustasid Sparta Kodanike naised ja lapsed ~ 80 000 kodanikkonna, 4 kindlustamata küla Metoigid (võõramaalased) vabad (ei omanud elanikud kodanikuõigusi, arvukad võõramaalased, elasid Perioigid Lakoonika pärisrahvas, enamasti linnas ning tegelesid käsitöö ja vabad ei omanud poliitilisi õigusi, kaubandusega, pidid maksma riigile maksu ja Ühiskonna- spatiaatide suhtes andami-ja teenima Ateena sõjaväes) ~ 80 000 kihid sõjaväekohustuslikud Orjad: 200 000
500-nõukogu tegeles kontrolliga (peamiselt ametnike tegevuse) 10 füüli Tähtsamad isikud (demokraatia rajajad): Solon arhailine periood, Kreeka riigimees, kes pani aluse Ateena demokraatiale (594 eKr). Tegi seadused, mis: - Piirasid rikaste võimu - Keelasid võlaorjuse - Laiendasid vaeste õigusi Klaisthenes 6. saj lõpus eKr toimusid Klaisthenese reformid Perikles u 460-429 eKr Elanikkonna kihid Ateenas: 1. Vabad kodanikud 2. Metoigid (kodanikuõigusteta vabad elanikud) 3. Orjad Vana-Ateena on demokraatia sünnikoht, aga tuleb eristada vanat demokraatiast uuest demokraatiast.
võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Sparta ja Ateena- Sparta asus Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid, perioigid, heloodid (orjad). Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest.Nõukogu koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek.Ateena asus Ateena maakonnas. Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud, metoigid ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia.Rrahvakoosolek algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant.Tume ajajärk 1100-800 a eKr-Kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele,Lossid olid hüljatud,kiri ununenud,elanikkonna arvukus vähenenud,rauaaja algus relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast,suhted naabermaadega olid nõrgenenud.Zeus-Taeva,tormi jumal.Hera-taeva kuninganna.Poseidon-Merejumal
Vana-Kreeka arutelu. Sparta ja Ateena riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Arhailisel ajajärgul(800-500e. Kr) hakkasid Kreekas kujunema linnriigid. Suurimad neist olid Ateena ja Sparta. Sparta mis asus Lõuna-Kreekas valitses Aristokraatlik võim ja Ateena mis asus Kesk-Kreekas Demokraatlik. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud, kes ei teinud tavalist lihtrahva tööd, vaid valitsesid riiki. Kesklassi kuulusid perioigid ehk vabad inimesed, kes tegelesid käsitöö, põlluharimise ja kauplemisega. Nemad ei saanud osa riigi valitsemisest, küll aga teenisid nad aega Sparta sõjaväes. Heloodid ehk orjad olid need, kellel polnud mingeid õigusi ja nad olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk ülikute võim. Valitsesid 2 kuningat. Kõrgemad riigiametnikud olid efoorid ja neid oli kokku 5. Nõukogu koosnes 30-st 60+ vanusega spartiaadist. Riigia...
Vana Kreeka 1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodi de kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis 2. märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendi le rajatud ühe- või kahekorruselis test põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas m...
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
kaitsti rahva hüvesid * jäi püsima lühikeseks ajaks * ainuvalitseja võim Sparta : asukoht : Lakoona maakonnas Lõuna Kreekas ühiskonnakihid : kaks kuningat, spartiaadid, Perioigid- vabad, Heloodid- orjad kodanikud : spartiaadid valitsemisvorm : aristokraatlik rahvakoosolek: valis vanemate nõukogu, 5 efoori, ametnikud : efoorid, kuningad nõukogu: vanemate nõukogu e. geruusia ( 30 liiget + 2 kunni) Ateena: hõivas Atika maakonda, ühiskonnakihid: kodanikud, Metoigid, orjad kodanikud: vabad meessoost täisealised valitsemisvorm: alguses aristokraatlik, hiljem dem. rahvakoosolek: elkeesia- kodanikest, ametnikud : strateegid (10), nõukogu: buklee. Jumalad: Aphrodite armastuse ja ilu jumalanna, Ares- sõjajumal, Hephaistos- tulejumal ja käistöölaste kaitsepühak, Athena jumalate isa lemmiktütar, Poseidon merejumal, Hera Arese ja Hephaistose ema, Apollo- Talent Kreeka jumalate seas. Artemis jahijumalanna,
1. iseloomusta mükeene kultuuri Keskuseks mükeene loss, kindlustatud (lõvivärav), lineaarkiri B, minoilised traditsioonid, sõjakas kultuur, losside ümber ei ole suuri linnu ( hajutatud ) 2.millal ja mille põhjal kujunes välja kreeka tähestik 800 a eKr, foiniikia tähestiku põhjal. 3.iseloomusta sparta riiki Sparta polis asus L-Kreekas, peloponnesose ps, elanikud olid : spartiaadid, perioigid, heloodid, elanikud doorlaste järeltulijad. 2 kuningat, juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit Riietus kitoon, himation, pükse ei kanta, jalas sandaalid, Toit puu ja juurviljad, kala, maitseks küüslauk, mesi, oliivõli, joodi veini ja kitse ja lehmapiima. 5. mill...
Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr, hobukaarikud, lossid, kükloopilised müürid, sõjalised kaaskodanlased) ehk Egeuse kultuur. Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), v...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Ajaloo teaduskond Allan Tabri I aasta bakalaureuseõpe Vana-Kreeka ühiskondliku identiteedi kujunemine Essee Õppeaine: Ajalugu Õpetaja: Mait Kõiv Tallinn 2011-10-15 1 Iga ühiskonna tugitalaks on inimlike väärtuste ning ideede panus kogukondlikku korraldusse. Käitumismustritel, mis ilmnevad teatud sotsiaalses koosluses, on oma kujunemislugu. Keskkond ja väärtustesüsteem, millega indiviid suhestuma peab, määratakse ühiskondlike printsiipide alusel, mis hiljem kujundavad terve kogukonna iseloomuliku pale. Seega on Vana-Kreeka portree mõistmiseks, vaja aru saada tol ajastul elanud inimeste arenguprotsessi kulgemisest, s.t. pilgu heitmist nii Antiik- Kreeka meeste ...
-V saj eKr keskpaigas tekkis kindel drmokraatlik riik, valitseja Periklese ajal -kodanikkond > vabad mehed -orjastamine oli seadusega keelatud -rahvakoosolek > iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid -nõukogu > 500 liiget, määrati liisuga -kohtunikud > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga -strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel -kõigile riigiametnikele maksti palka -mittekodanikud >> naised ja orjad, võõramaalased ehk metoigid -metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes Kodanike kasvatus ja haridus: -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog (kr. k. lapse/poisi juhendaja) -tähtsad Homerose eeposed -gümnastika -18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti > neist said riigiametnikud §16. >> JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Jumalad: -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult
türannia-hirmuvalitsus Demokraatia-rahvavõim Aleksander Suur- oli piiramatu võimuga monarh. Platon - kreeka filosoof. Rajas Ateenas oma kooli, arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve. Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Asutas Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Minoiline tunnusjooned: Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. lossid: Lossid olid labürinditaolised. Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus .Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaal...
Peroigid moodustasid keskklassi, kes olid isiklikult vabad andamikohustlased, poliitiliste õigusteta ning teenisid sõjaväes. Nad tegelsid käsitöö, kauplemise ja põlluharimisega. Heloodid olid orjad, kel polnud õigusi ja kes olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselankid, mil 20-aastaselt võisid oaleda rahvakoosolekul ning 30-aastaselt võisid kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks. Metoigid ehk võõramaalased pidid makse maksam ja teenima Ateena sõjaväes. Metoigidel, naistel ega ka orjadel, kes moodustasid suurema osa Ateena rahvastikust puudsid õigused. Spartas juhtis riiki 2 kuningat, kes täitsid preestri ülesandeid ja neile allus sõjavägi. Tähtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nõukogu liiget ehk geruusia. Riigiametnikud võtsid ettepanekuid vastu hääletamise teel, mis tähendab, et ka Spartas käis koos rahvakoosolek
kultuur ning religioon. Ateena ja Sparta ühiskonnakorralduse peamiseks erinevuseks oli see, et Spartas said kodanikeks kõik Sparta keskuse ja selle lähiümbruses elavad mehed, kes olid vähemalt kolmekümne aastased, kuid Ateenas moodustasid kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud, kes olid vähemalt kahekümne aastased. Ateenas ei olnud kodanikud ei naised ega orjad. Samuti jäid kodanikuõigustest ilma võõramaalased ehk metoigid ja orjad. Hiilgeajal oli Ateenas kodanikke arvatavasti 50 000. Kodanike privileegid olid seotud peamiselt riigi valitsemisega ehk nad võisid osaleda rahvakoosolekutel ja neid võidi valida riigiametitesse. Ühiskonnakorralduselt olid kaks linnriiki omavahel suhteliselt sarnased. Nagu Ateenaski olid Spartas kodanikud ja orjad, kuid võõramaalasi Spartas eraldi ei liigitatud, vaid Spartast väljaspool elavad inimesed olid perioigid, kes olid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud
Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Vana-Kreeka teadlased Pythagoras > matemaatik, maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel (Pythagorase teoreem) Hippokrates > arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi (Hippokratese vanne) Herodotos > ajaloo ja etnoloogia isa (,,Historia") Platon Platon oli Sokratese õpilane. Ta kirjutas oma tööd üles dialoogidena, andis mõtteid edasi Sokratese sõnade järgi.
Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu asus jumala kuju võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel Geograafilised olud: On mägine ja liigendatud maa ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias paljude poolsaarte ning saartega.Tasandike on vähe. rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks arvukateks ja sõltumatuteks riikideks jagunenud.Pemine riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks ühendus teeks meri. teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeli...
Spartiaadid 7a. saadeti sõjakooli 20 a. oli täisväärtuslik sõjamees 30 a. sai kodanikuõigused ja sai luua oma pere Valitsemine: 2 kuningat kuulusid Geruusiasse (vanemate nõukogu al 60 a.) Neid kontrollisid 5 vaatlejad e. EUFOORID. Rahvakoosolekul valiti Geruusia. · Ateena (Atika mk.) Alguses aristokraatlik al 5. Saj eKr demokraatlik. Elanikud: kodanikud (mehed al 20 a.), metoigid ja orjad Valitsemine: Eukleesia (rahvakoosolek) valis HELIAIA (kohtunikud u 600), BULEE (nõukogu u. 500) ja STRATEEGID (sõjaväepealikud u. 10). Kohtunikud ja nõukogu valimisel tõmmati loosi, aga sõjaväepealikud valiti ise. 4. Sport kreeklaste elus? Esimesed OM toimusid 776 eKr. OM peeti Zeusi auks ja need toimusid iga 4 aasta järel. Sport oli ainult meeste jaoks ja nad sportisid alasti (atleedid). Lemmikalad olid jooks, rusikavõitlus
Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. 4
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (li...
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire are...
500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. ...
Karm distsipliin tagas stabiilsuse, türanne Spartas polnud. 2. Demokraatia · Rahvakoosolek kõik kodanikud osalevad · Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva seast Ateena hõlmas Atika maakonna, demokraatiliku korraldusega alates Soloni reformidest (piiras võlaorjastamist ja jagas kodanikud varanduslikesse kihtidesse), demokraatia kinnistus Periklese ajal Ühiskond: · Kodanikud (vabad täisealised põliselanikud mehed, 10%) · Metoigid e. vabad võõramaalased (kodanikuõigused puuduvad, pidid maksma makse ja osalema sõjaväes) · Orjad (sisseostetud sõjavangid või oma võlaorjad) Võimu jaotus Ateenas: · Rahvakoosolek e. ekleesia (toimus iga 10 päeva tagant, miinimum arv kodanikke 6000, kõik pidid osalema) lükkas tagasi või kiitis heaks nõukogu otsuseid · Bulee e. 500-nõukogu (valitakse eklaasias, tähtsaim otsustaja
Kr. geograaf. olud,nende mõju tsivilisatsioonile.Mägine-mäed ei võimaldanud luua ühtset riiki, suhtlemine oli raskendatud. Meri-kaubavahetus kr. siseselt ja naabermaadega, see piirkond koloniseeriti, kolooniad toitsid kreekat.Ajalooperioodid(1-ÜK iseloomulikud jooned;2-tähtsamad sündmused;3-kultuurisaavutused)Kreeta- Mükeene per.(2000-1100 eKr) 1)*Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga.*Lossid olid sõja-,kultus-,võimukeskused.*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabee...
moodustas ka linnriigi sjave, kuigi ta pidi vastavalt oma varalisele seisusele relvastuse ise hankima. 6.Millised elanikkonna grupid jid polistes vljapoole kodanikustaatust? Loetlege kolm elanikkonna gruppi ja phjendage nende ilmajtmist kodanikuigustest. v: Perioigid - Lakoonia maakonna elanikud, olid isiklikult vabad, kuid pidid siiski andameid maksma. Heloodid - Messeenia alistatud elanikud, kes muudeti orjadeks, arvuliselt Spartas kige suurem elanike grupp. Metoigid - vrmaalased, pidid makse maksma ja sjaves teenima. 7.Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ja hariduse eriprad. Too kummastki valdkonnast mlema riigi kohta nide. v: Sparta - ldiselt pidid naised Kreekas perega tegelema, aga Sparta oli koht, kus tdrukud visid tegeleda, nagu samuti poisid, kehaliste treeningutega. Poisse hariti ja petati riigi poolt, aga kuna tdrukud polnud kodanikud, oli nende harimine ja kasvatamine peresisene asi.
Heloodid orjad Valitsemiskorraldus Rahvakoosolek valis: Vanemate nõukogu e geruusia (30 liiget vähemalt 60 aastased. Kaks neist olid päritava võimuga kuningad, kes juhtisid riiki ja sõjaväge ning täitsid kõrgema preestri kohustusi).. 5 eufoori (riigiametnikud) Ateena hõlmas Atika maakonna. Ühiskonnakihid Kodanikud vabad meessoost täisealised põliselanikud, (vanemad kui 20 a) ning nende naised ja lapsed. Metoigid vabad (ei omanud kodanikuõigusi) Orjad Valitsemiskorraldus Rahvakoosolek (ekleesia) algas, kui kohal oli vähemalt 6000 meest (kogunes iga 10 päeva tagant). Rahvakoosolekul valiti: Strateegid (10) nõukogu ehk bulee (500) vandekohus ehk heliaia (6000) riigiametnikud (ametiajaga 1 aasta)
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
1. Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomul...
Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad. Roomas oli realistlik ja dekoratiivne kunst. Seal olid freskod. eluolu Kreekas olid metoigid, kodanikud ja orjad. Naistel polnud mingeid õiguseid. Lastest võisid kooli minna vaid poisid. Roomas olid plebeid, patriitsid ja orjad. Plebeid ja patriitsid olid pidevalt tülis, sest plebeid tahtsid rohkem õigusi ja saada võrdseteks patriitsidega. Roomas said naised ka sõnaõigust ja võisid osaleda avalikel üritustel. Kooli võisid minna ka tüdrukud, kui perel oli see võimalik (raha oli jne) Rooma vabariik: Vabariigi kujunemine vabariik kestis 509-30 eKr
Kreeka on v�ga m�gine maa, mist�ttu oli ta tugevalt killustatud ja arvukateks s�ltumatuteks riikides jagunenud. Naabermaadega oldi �hendusest mere kaudu. Kreeklased olid ammusest ajast teadlikud L�his-Ida k�rgkultuuridest. L�hidalt erinevatest perioodidest KREETA-M�KEENE e. EGEUSE PERIOOD 2000-1100 a. eKr lossid ja neid �mbritsevad linnad kiri minoiline tsivilisatsioon (Kreeta), t�htsaim keskus Knossos sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga tsivilisatsioonid kujunemine Mandri-Kreekas 1600 eKr t�htsaim keskus M�keene 1500 eKr vallutati Kreeta kindlustatud lossid ********************************************************************** Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Knossose kuningas Minos. Tsivilisatsioonis olid lossid ja nende �mber linnad. Tuntuim - Knossos. Eluruumid linnades olid luksuslikud. Kreetalased olid v�lja arendanud oma lineaarkirja A (silpkiri), mis on de�ifreerimata. Losside valitse...
*vanemate nõukogu geruusia (30 liiget, üle 60 aastased) *viis efoori (riigiametnikud *spartiaatide koosolek · Ateena ühiskond ja valitsemine: *Kesk-Kreekas Atika maakonnas *varasel perioodil valitses pärilik aristokraatia *5.sajandil juht Perikles, kujunes dem riik. *Ühiskonnakihid: - kodanikud vabad meessoost täisealised põliselanikud (20.a) (ateenlaste orjastamine keelatud, naised polnud kodanikud) - metoigid Ateenasse elama asnunud vabad muulased - orjad · Valitsemiskorraldus: *rahvakoosolek (10 päeva tagant, kõik kodanikud) *500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud *6000 kohtuniku *10 strateegi Hellenite igapäevaelu · Aristokraatlik eluviis: *põlde harisid orjad *käisid kaubaretkedel *aega enese arendamiseks ja mõtete avaldamiseks
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbe...
Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. 12) Kreeka klassikalisel perioodil 1. Üldiseloomustus. Orjanduse osatähtsus. 2. Demokraatlik Ateena. Kimon ja võitlus Pärsiaga. Ateena mereliit. Ephialtese reform. Ateena Periklese ajal. Demokraatlik riigikord (rahvakoosolek, nõukogu, strateegid, kohtud); kodanikud ja metoigid. 3. Peloponnesose sõda. Põhjused ja ajend. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6
Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. Vana-Kreeka teadlased
Athenat peeti orjandusliku demokraatia kaitsjaks, kuna Poseidon, hobuse looja, oli ratsanike, aristokraatide patroon. Välise sammaskäigu taga olevat templi siseruumi ümbritses seinte kõrgemas osas reljeefidega kaunistatud friis, millel kujutati üleateenaliste panatenaiade püha ajal korraldatavat pidulikku rongkäiku, kus enamiku moodustasid atika ratsanikud. Peale ateenlaste olid kohustatud sellest pidustusest osa võtma ka liitlased, kes kandsid ohvriloomi, aga samuti metoigid, kes teenisid kodanikke. Templis seisis Pheidiase loodud Athena Parthenose grandioosne kullast ja elevandiluust kuju. See kuju ei ole säilinud. Temast võib ettekujutuse saada arvukate koopiate ja kirjelduste põhjal. Erechteioni tempel- Kallikrates, Philokles (Poseidonile), sambad naisekujulised Erechteion viimane ehitus Akropolisel, see rajati sajandi viimasel veerandil Philoklese poolt. Tempel oli pühendatud kahele jumalusele ning asetses pealegi ebatasasel pinnasel
isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Riiki juhtisid 2 kuningat , krgeim riigi vim oli geruusia , ning rahvakoosolekute vahepeal oli vim 5 efoori kes . ATEENA- asus Ateena maakonnas. Kujunesid kolm hiskonnakihti: 1) kodanikud (vabad meessoost tisealised koos oma naiste ja lastega), 2) metoigid (vabad kodanikuiguseta inimesed) 3)orjad. Valitsevaks vimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli kohal vhemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 peva tagant. Kmme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel heks aastaks. Nemad olid sjave ja laevastiku lemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nukogu. Sellesse kuuluvad 500
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- · Spartaadid (5%) vabad · Kodanikud vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 · Perioigid vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. · Metoigid vabad kodaniku- · Heloodid orjastatud õigusteta võõramaalased (80 messeenlased. 000). · Orjad (200 000) Valitsemise Aristokraatia Demokraatia vorm Rahva- · Spartiaatide koosolek · Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek · Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant. valimine
Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi.
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
