Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Vanaaeg (0)

Ajalugu - Ajalugu
5 VÄGA HEA
Punktid
Vanaaeg
1.loeng. Õisis õppematerjalid
eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit
aine programm detailne .
Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik, ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P
  • 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p.
    Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis. Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja.
    Vana- Egiptus ,Vana-Kreeka, Vana- Rooma
    Muistsed tsivilisatsioonid
    Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid-
    Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500 - 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine .
    Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon-
    3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka vähesel määral sedad ise.
    3000 at lõpuks ja II at alguses Hiina tsivilisatsiooni teke. Eraldatud tsivilisatsioon (Huang He)
    2000 at II poolel käis Induse kultuur alla. II at lõpul algas klassikaline India tsivilisatsioon ülestõus.
    Idamaade kombed
    Aleksander Suur vallutas Idamaad .Ta suri 323.a
    Kreeklased pidid tuttavaks saama Mesopotaamia ja Egiptuse kultuuripärandiga .
    *Berosos- preester , pani kirja kreeka keelse Babüloonia ajaloo.Pole säilinud,alles vaid fragmendid.
    *Manethon- preester, kreeka keelse Egiptuse ajaloo kirjapanija.Pole säilinud,vaid alles fragmendid, mõjukas . Tema oli see, kes jagas Egiptuse 30 dünastiaks.Seda kasutatakse ka tänapäeval
    *Diodoros- Sitsiliast pärit kreeklane , elas Augustuse ajal. Tema kirjutas I Maailma Ajaloo.Kompilatsioon,eri allikatest.Peaaegu pool säilinud.
    * Eusebios - kristlane.4 saj I poolel, pani kokku Maailma ajaloo kronoloogia, kus dateeris kõik ära.Aabrahamist alates. Idamaade, kreeka,rooma valitsejad tellisid. T' htsamaid sündmusi taheti kirja panna.
    Allikad mis on nähtavad : Pärsia kuningate raidkirjad, hieroglüüfid , kiilkirja tahvlid peidetud maapõues.
    Egiptus
    Barbarite sõjaretked( Napoleon ) Egiptusesse, toodi kaasa. Rosette kivi(Ptolemaiose oma) 2 keeles, 3 kirjas hellenismi ajastu perioodil. Demotikos hilise Egiptuse rahva kiri. Kivil oli ka kreeka keel.1820 datel S.F.Champollion luges Rosette kivi teksti.Selle võtmeks oli kreeka keel. Sai tõlida edaspidi papüürusel olnud.
    Mesopotaamia
    Pärsia kuningate raidkiri. Vana- Pärsia kiilkiri (hilisemal ajal).Aega mööda lihtsustus,(pooltähestik).18-19 saj vahetusel suudeti Pärsia kuningate nimed välja lugeda,sai mõned häälikud ja tähed kätte. Herododoselt teati kuningate järjestusi(üldse kreeka autoritelt).Murrang toimus 30-50 date aastateni. 2 paraleelset arengut: esmalt õpiti Akkadi keelset ( klassikalist ) kiilkirja (räägiti Asüüria ,Babüloonia keelt) murranguliseks sai mitmekeelne tekst Behistun'i tekst. Raidkiri Pärsiast Dareios I 520 a eKr., sai võimu,võitis kodusõja,ülistas oma võitu ,oli kaljuseinalekirjutatud 3 keeles: Akkadi keel,Eelami keel, Vana-pärsia keeles,kõik kiilkirjas aga erinevate kiilkirjade süsteemis.Oluline H.Raulinson,ajas Inglismaa koloniaalasju seal, tundis huvi muinsuste vastu.Kopeeris ka ise.Suutis täiel määral kopeerida.50-dateks aastataks osati õppida lugema nii akkadi kui ka teisi keeli.
    Samal ajal saj.keskpaiku 40-50. a Asüürias kaevamised pealinnas Niineve ,kaevasid kuninga lossi välja.Viimase suure kuninga Assurbanipali arhiivraamatukogu (lossis sees) sisaldas suurema osa Babüloonia kirjastuse.Põleng, konserveeris need kivitahvlid. Esinduslik allikakogu teaduslikku käivesse.Akkadi keelne. 19 saj keskpaigast Assüürioloogia algus,kogu Mesopotaamia puudutava kiilkirja tekstidel põhineva ajaloo uurimise osa.Saj. II poolel Babüloonias kaevamised, ka. 2 perioodi: Vana-Babüloonia, Uus-Babüloonia 6.saj. Välja kaevati uuem .
    Kaevati ka 19 saj 3at pärit.Sumeri linnad.Tuli hulk kiilkirja tekste , pole Akkadi keelsed vaid Sumeri kiilkirja lugema. Sajandi lõpu kümnendeil õpiti ka Sumerite kiilkirja lugema.
    Kui saabus 20 saj. Algasid kaevamised Türgi keskel,kaevati välja II at eKr pärit hetiidi loss Hattuša. Kiilkirja tekstide kogum, põletati u.1200 eKr(hävitati) 1200( 12saj ) murrangu periood,pidev hävitamine.
    Mees,(h saksa päritolu), Bredrich Hrozny. I MS aastatel dešifeeris selle kirja.Hetiidi keele( indoeuroopa keel )
    Assürioloogiast arenes välja veel:
    Sumeroloogia- Sumeri kiilkirja tõlkimine
    Hetidioloogia-Tegeleb Hetiidi kiilkirjade tõlkimisega.
    Arheoloogilised kaevaised toonud tekste juurde Süüriast, Mesopotaamiast.
    Tekstid pole terviklikult säilinud,tahvlid katki,tuleb kokku lappida. Ei saada konstektist aru.segane dokument,templites kirjutatud majapidamisaruanded. Palju dokumente,võivad olla erinevates kohtades.Neid publitseeritakse,on tõlgendused. 1% on leitud kunagistest leidudest.Ühiskond oli suuline ,kirja eriti ei pandud.Järeldused,millegi puudumisest. Informatsioon ülimalt katkendlik. Katkendlikkus on ebaühtlane, nt mõned perioodid hästi dokumenteeritud 8-7 saj Assüüriast,teame Assüüria kuningate võitudest ja poliitikast . 2100- 2700 eKr. Ka hea ajastu Sumeri viimane hiigelaeg ja Vana-babüloonia.Toonased valitsejad hoidsid vanu traditsioone,loosid eepilisi juttusid.Vahel on tumedad perioodid, pole sajandeid teada. Katastroofide eelsetest perioodidest teame hästi, peale seda tume ajajärk.Katastroof varasem süsteem lagunes , kus periood sotsiaalsete ümber ujunduste periood(murrangu) jääb tumedasse ajajärku, ei tea midagi. Hiljem tulevad uued allikad,siis teame et muutused on toimunud tumedas ajajärgus kuid ei tea kuidas.
    Tsivilisatsiooni eellugu
    Põlluharimise algus viljakupoolkuu alal(lähis-idas, araabia kõrb )Mäed tõmbavad vihma ligi ,temperatuur on hea.Vrem kui 10000 eKr mesoliitilised kultuurid kujunesid.Küttide ja korilaste kultuurid suhteliselt paiksed ja suurtes asulatest. Viljelusmajanduse algus.Murrang jääaja lõpuga langeb kokku 15 000- 10 000 eKr. Soodsates klimaatilistes oludes esimesed suurel määral maaviljelusest elatused. Kompleksed ühiskonnad omasid head korraldust.
    Göbdeli Tepe - Türgis- oli suur pühamu, mis koosnes ringi kujulised moodustised plus katused, rituaalsetel eesmärkidel kultuurikeskus,hõimu suur pühamu. 10 000 a t kujutavad loomi, küttimisega seotud kuidagi kogukond hästi korraldatud.Jääb viljelusmajanduse eelsesse faasi.
    Kõige silmapaistvam koht, kus tegeleti viljelusmajandusega. Abu Hureyrae. Üle 1000 elaniku, tihedalt kokku ehitatud majad. Kindlustamata. Ei viita miski ühistöödele.Pidi olema sisemine organisatsioon , ei tea kuidas tegutses, miski ei viita pealiku olemasolule.
    Lõuna poole Balestiinas, Jordani jõe lääne kaldal oli Jericho(linnake) kaevamised toimusidpärast II MS. Suur linn,müüriga kindlustatud, kuulsad vahitornid.Sisemine korraldus oli ühiskonnas hea.Pole pealiku residentsist märki. Kultusest on märk, kolbad leitud, vääriskivid silmadeks,asetatud müüri ,tähendust pole teada.Tõenäoliselt esivanemad või esivanemate kultus. Sugulusliinid olid ühiskonnas tähtsal kohal..
    Türgi keskosas 7 a t, Catal Hüyük,Anatoolia stepi platool.Olulisel kohal oli karjakasvatus .Asulas on leitud ka märke , et veised ,härjad olid kultuslikud objektid.Palju kaevatud.Tihedalt, 1 toalised majad, polnud kindlustatud,polnud tänavaid, vaid liiguti mööda katuseid, polnud ka uski olid katuse luugid .Pealiku residentsi pole.Hea sisemine korraldus. On leitud ruume mida on peetud pühamuteks, seal on härja kultuslikule austamisele viitavaid märke.Leitud paks,jumalanna kuju,rõhutatud sootunnustega,vilja kandev ,viljakust stimuleeriv,istub kuhitise peal(miks mägi-mäe junmalannade pärast) Ema(pallike jalgevahel)laps jalgevahel vms.tema ümber kaslased ,vb metsiku looduse emand ( leopardid ).Palju kujutisi,naised alasti,suguelunditega, varaste põlluharijate rohked leiumaterjalid.Ei kipu olema paksud nagu see teine paks.
    10-7 at põlluharimis kultuur ja karjakasvatus kultuurid.
    Mesopotaamia-jõgede vaheline, Eufrat ja Tigris . Eufrat oli kunstlik niisutus,põlluharimine 6000 ekr ulatuslik asundus,väikese mastaabilised niisutussüsteemid.
    6000 eKr. Eufrat ja Tigris ujutavad üle ettearvamatult,siis kui vili valmis .kuid niilus ujutas üle õigel ajal.Etteaimamatute üleujutuste vastu oli rajda kaitsetammesid.
    5000-4000 (II p) eKr-kiire ühiskondlik areng.
    5000 at vase kasutamise algus.Kivi ja luu leidude kürval 4000 at algusest tõendid meresõidu kohta.Mesopotaamia lõuna osast pärit linnast Eridu 'st, ranniku asulast leitud paadikujutis, masti kohaga,ilmselt oli tegemist purjekaga.Äkki sõideti juba ka merd
    Ratas Sumeritelt 4000 at lõpul reaalsed I rattakujutised.4 t keskel potikedrad. 4At lõpu jooksul ratas.kasutati ratast ka mujal.Võis igal pool iseseisvalt leiutada. Sumerid vb nimetada üheks esimesteks.On ka märke sellest, et sai alguse künnipõllundus.õi kaasa elanikkonna kasvu.
    Keskne hoone Eridust leitud, tempel,olulisem Sumeri linn, Enki jumala tempel a 4 ekr arheoloogilised kihistised.Ilmselt astmiktempel,leitud vundament . 5000 lõpp-4000 algus Uruk tõusis esile,kujunes 4000 at keskpaiku u.3500 jätkas kasvamist kuni II poole kuni 3000.elanikkond oli u 10000 tuhandetesse.Keskel oli templikompleks,2 templist koosnev tempel: 1 sikuraat -astmiktempel taeva jumala An ja teine teavajumalanna Eanna.( Inanna ),see kompleks domineeris linna üle. Inanna templist varasemad 3300 tekstid).Jagunevad kahte: 1) ametite loendid- pühamu templi teenistuses hierarhiline koosseis.2) silinder pitserid- savi peale,pitseeriti anumaid,märkisid anuma sisalduse ära. Proto kiilkiri-mõistekiri,kiilkirja eelkäija.Põhjalikud,kontrolliti salvestusi bürokraataatliku kontrolli poolt.Tempel juhtis neid.
    Märke vägivallast : jahitseene,sõjatseene,andamitoomisest(habemik silindritel on valitseja)Leitud ka Uruki vaas (wanka vase)Inanna kompleksist pärit,püütud ühiskonda demonstreerida,all vesi ja taimed,siis järgmine ring on loomad, siis inimesed, kes kannavad andameid,kõige ülemine andamite kotid kohalejõudnud ka jumalannale või jumalane viitavad märgid,tõenöoliselt oli Inanna selle habemikuga mingis suhtes.Preester kuningas.
    Uruk 4 at tõusis esile, linnriik .Ei tea milline oli Uruki suhe teiste väiksemate linnadega,hegemoniaalne valitseb väiksemate linnade üle.Uruki pitserid on leitud ka Põhja-Mesopotaamias, kuni vahemereni.Näitab, et Urukil olid laialdased kontaktid.Lõuna-Mesopotaamias maavarade vaesus (savi) kivi,puitu,metalli polnud, tuli hankida mujalt(kivi ja metalli põhja poolt),puitu(liibanoni seedrimetsadest).Luksusliku elu arendamine toormaterjali hankimine . Tempel korraldas väliskontakte.
    3 loeng 19,02
    Mesopotaamia- Uruki periood 4 at II poolel , tsivilisatsioon kerkis esile.Protokiilkiri.Valitseja kujutis.Annab riikluse tekkest, võime tast rääkida kui linnriigist ,suur linn.Oli Hegemoniaalne, ei tea kui lai see oli.4 ja 3 at tuhande piirimail tekkis muudatus , 3000 edasi mida nimetatakse varadünastiliseks.mis kesatb kuni 24 saj. Sumeri linnriigid - Uruki suhteline tähtsus vähenes..( 2340 -tekib Akkadi riik.)
    Sel ajal kujunes välja ka sumeri kiilkiri, mõistekirja ja silpkirja kombinatsioon.Silpmärgid ja mõistemärgid.Sumeri keel. Allik materjal arheoloogiline allikmaterjal , hulgaliselt kiilkirja tekste , mis on ühelt poolt kuningate raidkirjad, kuningate paraad tekstid. Lisaks sellele on säilinud ka templi arhiive, millest kõige olulisem on Lagashi linnriigi, pealinnast väljas oleva templi arhiiviga, mis on säilinud.Lisaks sellele tinglikult valgustavad seda perioodi ka hilisemad tekstid aasta tuhande lõpus või II at alguses. 21 saj eKr(3000at)viimane Sumeri hiilgeaeg , nimetasid end varajaste sumerite traditsioonide järgijateks. Võimu legimeerida lasid üles kirjutada varasemaid muisteised aegu kirjeldavaid tekste.Uri dünastia . Kangelaspoeemid ( Gilgameš ) ja nendele lisakas Sumeri kuninga nimekirjad, varasemate linnriikite kuningate dünastiaid ei saa tõsiselt võtta, sest hakkavad pihta jumalustega. Kahte laadi on : kaasaegsed tekstid, mida saame usaldada ja templiarhiive saame ka usaldada, hilisemad Uri 3 dünastia tekstid on hägune mälestus hilisemast perioodist.
    Sumerid- on rahvad , keel , mida enam tänapäeval ei eksisteeri.Keele sugulust pole tuvastatud. Hilisemalt Erinev semiidi keeltest kui ka hiljem põhjapool räägitavast indo-euroopa keelest . Järelliidetel põhinev keel. Sarnane soome-ugri keeltega. Aega ei tea kuna nad siin elasid.Ühelt poolt sumerid ja nende mütoloogia ei räägi sisserändamisest , koguaeg ühe koha peal olnud. 6 at suurem elanikkond.Suuremat kultuurikatkestust pole. Sumerid on siin algusest peale olnud. Teistpidi sumeri keeles on sõnu mis ei ole tuletavad ajaloolisel ajal kõneldud keelest, nt mõned koha nimed. Võis ollal mingi varasem keel,siis peaksid olema nad nagu sisserännanud.
    4 at kui Uruk esile tõusis olid nad juba olemas siin, urukist leitud protokiilkiri.Elasid Mesopotaamia kõige lõunapoolsemas osas.Nende kõrval elas ka varasel ajal juba teisi rahvaid nagu eelandlased, elasid ida pool (Suusa), ei olnud nendega suguluses vaid omaette keel mida me ei tunne.Keele kuuluvust ei ole määratud. Siis elasid siin ka semiidid . Kõrbetega piirnevatel aladel, ja mesopotaamia põhjapoolne osa. Kõik need rahvad võtsid aastatuhande I poolel endale kiilkirja, mille põhjal kujundasid veel enda oma. 3 at keskpaigaks oli kogu mesopotaamia ala kuni vahemereni välja kiilkirjast hõivatud, olid linnriigid, sumerid olid vaid üks osa neist. Linnu on ka arheoloogileslt uuritud aegade vältel, oli u hiljemalt 26-25 saj müüridega kindlustatud, elanikkkond kümned tuhanded, linnad olid rajatud kanalite sõlmpunktidesse,linnade ümbrus viljakas ala ja linnadest eemale jäid äärepeale rohumaad, mida kasutati karjamaadena. Linnades moodustusid kesked ehitised templikompleksid.Üks neist omas ka seda astmiktemplit mida nimetati šikuraadiks.Teatud templite üks kõrguv osa nt Uri.3 dünastia ajast 21 saj eKr. Mõnest linnast on ka leitud kuninga residentse või losse , kõige suurem materjali kogus tuleb templidest.Hierarhiline preesterkond, templiisand oli en, tempel majandas suuri maavaldusi, majandus seda sõltva tööjõu abil tema andami kogumise üle bürokraatlikku kontrolli,templiteenistuses oli kaupmehed ja käsitöölised, tempel korraldas ka kaubavahetust, tegeles toormaterjali kogumisega.Tempel oli ulatuslik majanduse kontroll, jumalate kontrolli all oli majandus. Linna pea jumaluse tempel oli keskmine. Info templimajanduse kohta on parem kui teiste majandussektorite kohta. See mis oli erasektor selle kohta on dokumentaalseid kiilkirja tõeneid väga vähe.Tõendeid pole eriti , vb mõningad lepingud .Tekitanud kallutatud mulje, templi suurem olulisus kui tegelt see oli, sest seal on palju dokumente . Enne II Ms oli sumeri dokumente rekonstrueeritud, tekitas eksliku arvamuse et tempel oli põhiline alles pärast II MS oli ka erasektoril oluline roll aga see lihtsalt ei kajastu. Kuningaloss ka oluline, ka tal olid maavaldused, vähem dokumenete, bürokraatlikult majandatud, kuningatel olid tiitlid , mõned võis olla en ehk isand Urukis.Kaks veel olulist: Ensi oli ka oluline ja kolmas Lugal ehk suur mees, hilisema arengu käigus segunesid,lugal ülemkuningas, ensi vasallküninga tiitel . Kuninga funktsioonid: ta oli ühelt poolt väepealik ,sõjaline vüim tagas autoriteedi , siis oli ta õigusekaitsja või seadusandja, ülemkohtunik ja kolmas oli tal ka kultuslikud funktsioonid.Jagas oma volitusi templiga.Erinevates linnriikides erinevad kuninga funktsioonid. Uri linnriigis 26-25 eKr, Uri kuninglik matusepaik, 16 aristokraatlikku hauda või kuniga hauda, ühe kuninga kiiver kullast , uri standard, viilkatuse kujuline ese, harp .Oluline on veel see et kuningale on kaasa pandud ka kaaskond, mõnel juhul suures koguses, kuni 74 . koos pillimeestega.Mulje et jäid elusalt ja siis võtsid mürki vms.leitud on peekreid.Mujal selliseid haudu leitud pole aint Urist.
    Uri kuningate sotsiaalne ja poliitiline valdavus kõrge, lausa jumalik .Kirjalikest tekstides ei ilme kuningate kui absoluutlikku valitsejat , ei ole ka tõendeid et neid oleks jumalikustatud,Uri kuninga hauad isoleeritud, kui vaadata seda sumeri varaste linnriikide leiumaterjali üldiselt siis rikkad hauapanuseid vähe. Suhteliselt võrdse hauamaterjali taga paistavad need Uri oma lausa kohatud et neid on nii rikkalikult seal. Ühiskonnas mängisid ka jõukamate majapidamiste peremehed olulist rolli, suurperelaadsed sugulusgrupid ja maavaldajad, varanduslikult diferenseeritud, rentsisid maid välja ja neil oli sõltasi. Mitmetes linnriikides jõukamate perede peqad moodustasid kodanikkonna.Selle osutab et linnnriikides olid rahva otsustuskogud unken- ehk rahvaring või koosolek, aga me ei tea kes seal osales ja kui palju ja mis eesmärgil.Ja milline oli tema vahekord kuningaga. Unken – seisukoht et selle raames võis olla kaks ringi võis olla vanemate nõukogu ehk aristokraatlik ja teine rahva oma ehk demokraatlik. Gilgameš 21 saj eKr.-uruki kuningas,tol ajal oli aga Gish kõigevõimekam linnriik, Gilgameš tahtis võidelda tema vastu .Vanad mehed ei olnd nõus ja noored mehed olid nõus saavutas võidu. Sellest on järeldatud et esmalt pöördus vanemate nõukogu poole see ei kiitnud heaks aga teine kiitis. Need noored mehed võisid olla ka sõjamehed.Selle kohta tõend Uri standard või lipp - sõjavankrid 4 rattalised, eeslid vedasid , 2 eeslit vankri ees ja 2 meest peal ,ka jalavägi odadega.
    Lagashi kuninga Eannatum valitseja- linnriigil oli lakkamatu vaen Ummaga , tülitsesid piirialade pärast, kanalite pärast, tekitas sõdu . 2400 eKr saavutas Eannatum võidu ja näitas seda sambal, alt sõidab valitseja vankril, ja taga 4 nurksete kilpidega sõjamehed, üleval aga juba purustavad, vaenlased jalge all. Võidukas lahing, annab ettekujutuse sumeri sõjakunstist. 24 saj esimesel poole pärast seda valitsejat valitses Urukagina, kes võis olla võimuhaaraja, kindel see pole,sugupuuga ei ärbelnud.oluline on et tema on sumerist teada olev seadusandja.Kuninga ja templi vastaseisuga.Oma tekstides kinnitas et taastas kuninga valduse templi.justkui annab oma valdusi ära templile, lubab arvata et tempel oli tema kontrolli all, üritas taastada templi majanduslikku autoriteeti. Sotsiaalse õigluse taastamise motiiv , keelas ametnikel ka preestitel rõhuda vaeseid, keelas võlakatteks vaeste inimeste vara ära võtta, tundub et vaeste võlastamine rikkamate vastu oli probleemiks kujunenud ja seda tajuti kui sotsiaalselt ebaõiglust.Tema on esimene sotsiaalne reformaator. Pikka edu ei andud, oli lühikest aega võimul.Tõid lagashile hukatust.
    Tempel, kuningas ja kodanikkond - olulised linnriigi juures, nende vahekorda riigi juhtimisel ei ole võimalik rekonstrueerida, ja peale selle oli neid palju , et võisid olla sisemiselt korraldatud erinevalt.Üldine arusaam on see, et kui linnriigid esile tõusid 4 at ja 3 at varasem pool , olulist rolli mängis tempel ja ülepreester en , võis olla ka ühtlas preesterkuningas.3 at jooksul linnriikide vahelise konflikti osatähtsuse tõusuga, hakkas tõusma kuningate kui sõjapealikute osatähtsus, see oli hilisem, allutasid templeid oma tahtele.Allikad lubavad siukest rekonstruktsiooni aga kindlad olla ei saa.
    Sumerid linnad olid vaenujalal. Hilisem pärimus väitis, et konkurentsis toimus hegemooniate vaheldumine ja need algasid Gishi hegemooniaga.Edaspidi Gishi kuninga tiitel, seda kasutati kui sumeri ülemvalitseja tiitli tähenduses. Mida kõige edukam sumeri kunigas endale võttis. Umma ja uruki kuningas Lugalzaggesi 24 saj keskpaiku alistas kõik sumeri linnriigid oma ülemvõimule.Ülemvõim jäi lühikeseks tuli uus vaenlane semiidi päritolu valitseja Sargon , pani aluse Akkadi linnriigile.
    Akkadi riik- Sargon (kreeka pärane mugavndus) sõnast šarru-kin-tõeline kuningas, tegelkku nime ei tea,semiidi valitseja, teada pärimuslik elulugu, klassikaline, tema ema oli preestrinna, isa teadmata, ema hülgas lapse ja pani korvi , vee kaudu pani ujuma , talupoeg korja üles kasvatas üles,sai Gishi kuninga veinikallajaks, Ištar armus tasse ja soosis teda sai kuningaks. Kuninglik Kangelane.Võime uskuda et tegemist oli sumeri linnade põhjapoolsetel aladelt pärit sõjakuningas, ilmselt üles kasvanud sumerikultuurist aga ise oli semiit. Alistas sumerid ja eelamid ja liitis seniolematult suure territooriumi suure võimu alla. Pesi oma relvad alumises meres ja ülemises meres.Ta rajas pealinna Akkadi, asukoht teadmata. Hilisem mitme kangelas poeemi peategelane, need omakorda lasid teha tal veelgi suuremaid vägitegusid, jõudis kesktürk ja vb kreetale. Riigikorraldus- tema kui ülemkuningas oli ülempealik ja kohtadele talle alluvates linnriikides jättis võimule asevalitsejad kohalikku päritolu kuningad. Oli kindlasti ka palgaline sõjavägi 5400 sõjameest sõi tema leiba oli ühes tekstis.Riigi keeleks sai mesopotaamias semiidi keel, sai klassikaliseks semiidi kultuur keeleks sai akkadi keel. Se tähenda et sumerid seda omaksvõtsid, rääkisid ikka sumeri keelt.Tõenäoline et ka valitsevad semiidi oskasid sumeri keelt. Riigi keel võis siis olla akkadi ja kultuuriline võis olla sumeri keel. Sargon tahtis sumeri jumalate heakskiitu , pani oma tütre ülempreestrinnaks.peatempel on Uris, kuujumallana Sin. Sargin valitses ilmselt 60 aastat . Seejärel oli tal võimul kaks poega ja siis tuli võimule pojapoeg Naram.Sin-riik ei olnud nii ulatuslik nagu tema vanaisa ajal oli ,mässude laine, hooples oma tekstides kuidas ta neist jagu sai. Riik kuivas kokku territoriaalselt. Sai oma võimu taas kehtestatud. Ta lasi end esimese Mesopotaamia valitsejana jumalikustada. Tähemärk tähistas jumalat, temast sai jumal. Jumalikustus hakkas omasaama, on märke sellest et järgnevaid valitsejaid austati kui jumalaid leiti kultuslike paiku. Mõlemad on ka hilisematest tekstides olulised.Ilmnevad erialgeliselt, seal on NaramSin on kahtlane seal,pidi olema ülbe ja ei võtnud jumalate ja preestrite õpetusi kuulda aga Sargon on kangelane.Naram. Sim hiljem võttis nõuks ja saavutas edu. Akkadi riik ei püsinud kaua, lõdvalt seotud struktuur, kui ülem valitseja on tugev siis suudab alluvaid kontrolli all hoida, valitsejate vahetus toob kriisi kaasa.Pärast Naram.Sini ei suudetud ni karismaatilised olla.. Lõpuks lagunes ja linnriigid iseseisvusid . Aitas kaasa Gutide sissetung põhjapoolsetel mägialadelt.-hirmsad olevused, barbarid .
    Uri 3 dünastia valitsemisaeg viimane sumeri hiigelaeg.Ur-Namma ja Šulgi- kehastavad hiigelaega nende ajal oli tähtsamad ehitustööd. Riik oli märgatavalt väiksem kui 'Akkadi riik, esitasid end sumeritena.valitses Sumeri linnriikide tuumikriikides. -nendes piirides oli valitses selgelt tsentraliseerinud kandisd lugali tuutlid ja 50 ensit kes oli asevalitsejad , kes oli kuninga kontrolli all , kuningad olid jumalikustatud.Teada ka mitmeid jumalalae pühendatud hümne, ülistavad, täiuslikud omadused, isikukultus. Suured templid olid jätkuvalt majandus kordineerivad keskused, ainult nüüd olid templid kindlalt kuninga kontrolli all. Kuningad ehitasid templeid suur kohustus.Pealinn oli Ur, sinna rajasid ka kuujumalanna templi. Uritšikuraadi. Olid ka seadusandja,sellest ajast pärineb ka esimesena säilinud terviklik seaduskogu šulgi kogu. Lugesid end varajaste sumeri kuningate järglasteks , päritolu jumaliku ja kangelaslikupäritolu rõhutamisel panna neid pärimuslikke kirja, omandasid kuju hilisemate eeposte kohta. Pandi kirja ka varasemad uruki kuningate nimekirjad.Ainutlt 100 aastat oli hiigelaeg ,21 saj lõpul iseseisvus Eelam. Ur sai lüüa .Uri linn taastati ka koheselt, lihtsalt oli rüüstamine või säärane , riik kadus , Ur püsis kuni pärsia impeeriumini vastu.
    II at tõi kaasa mitmeid muutusi. Etnilised muutused- semiidid osatähtsus suurened, araabia kõrbealadel imbusid lääne poole uus grupp semiite kes on tuntud kui amurru(amoriidid).need olid aadliku taustaga beduiinid , oli 3 at lõpu sajanditel asunud vaikselt sumeri ja akkadi naaber aladele ja inteegreenund linnakultuuriga,elasid stepialadel ja kasvatasid loomi ja põlluharimisega. Asusid 3 at lõpul sõjameestena nende riikide teenistusse.Neid sõjapealike tõusid linnriikides võimule,paljudes riikides tõusid väepealikud kuningateks,võtsid omaks akkadi keele,tähendas semiidi komponendi suurenemist .Sellega kaasnes sumeri keele järkj-ärguline kadumine kõnekeelena.Sumeri kultuuri pärandit kirjutati ümber ja teiseks sumeri keelseid tekste tõlgiti või mugavndati akkadi keelde.olulisem periood sumeri pärandi akkadi keelseks mugavndamiseks.
  • loeng 20-02-14
    Teine olulisem muutus 2. at alguses sotsiaalpoliitilises mõttes oli see, et nn " suurriigid said domineerivaks" . Suurrriigid olid endiselt ebastabiilsed, dünastiad tulid ja läksid, kuid praktiliselt koguaeg üks või mitu suurrriki oli olemas Mesopotaamia alal, kelle vahel käis siis pidev võitluis õlemvõimu pärast. Kohalkul tasandil toimisid siiski aga edasi linnad ja linnriigid.
    Linnriike juhtisid endiselt nõukogude koosolekud.(paljud toimisid nagu pool-vabariigid). Paljudel oli ka kohapeal linnas kuningas, kes allus siis riigi uningale. Järgnevas arengus suurriiklu sja linnriiklus oluliselt põimunud .
    Riikide sisemises korraludses toimus suur mutuus siiski Uri III dünastiaga vörreldes. Nimetl, 2 at esimesel poole; jäik riigi kontroll kadus- templid iseseisvusid teatavalt määral kuninga vöimust (majanduslikus mlttes), poliitiliselt jäid endiselt kuninga võimu alla.
    Indiviuaalmajapidamisi oli rikkamaid ja vaesemaid. Suuremad rentisid oma maid välja, misoli oluline tuluallikas.
    Mari linnriik- 19-18 saj ekr oli üks silmapaistavamaid riike. Sealt pärit üks paremini säilinud Mesopotaamia kuningaloss üldse.
    Mis tõusid aga vel esile ja jäid psivaks olid Babüloonia ja Assüüria.
    Mölemas riigis tõusis tollal esile ... dünastia, keeleks akkadi keel. Väiksed erinevused on, kuid suht sarnased keeled. Jagasid kultuuri ka, samad jumalad, sama kultuuri austasid . Assüürlaste peajumalaks tõusis Ašsur, babüloni jumalaks Marduk .
    Babülon kerkis esile sumeri alade põhjapiiril (kus varasemalt Akkadi riik oli). Selgelt niistutataval eufrati äärsel alal, põllumjanadus põhines niisutuspõllundus.
    Assüüria oli piirkond, kus Mesopotaamia tasandik justkui lõppeks ja mäed algavad. Seal sadas järelikult vihma looduslikult, järelikult niistutussüsteemidel väiksem tähendus, põhines loomulikel sademetel põllumajandus.
    Pidevalt konkureerisid, üritasid üksteist allutada omaele. Aeg-ajalt kordamöda nad isegi õnnestusid selles. Üldjuhul siiski eksisteerisid paralleelselt.
    2 at esimesel poolel:
    Assüüria- algselt Assüri linnriik. Selgelt tõusis esile kaubandusliku linnriiigina. Asus Tigrise keskkjooksul, see soodustas seda, sest asus kaubateel (kivid ja metall põhja poolt mesopotaamiasse). Samuti ka ida-lääne suunaline kaubatee. Siin kujunes rikas kaupmeeskond, see mängis osa ka linna sisekorralduses.
    Linna asju korraldas nõukogu e alum (linna esinduskogu), mis koosnes ilmselt kaubanduslikust aristokraadist, nemad otsustasid linna asju. Linnal oi ka kuningas, kuid tal oli pigem tseremoniaalne koht linnas.
    Assüüria kaupmeestel kujunes oma kaubanduskoloonia tänapäeva Türgi alal Kaneshi linn. Kaneshis valitses kohalik kuningas, kuid oli Assüüüria kaupmeestega tihedalt läbikäiv. Assüüria kaupmeeste jaoks oli tegu tähtsa varumispunktiga. Põhiline eksport oli käsitöötooted ja villane riie . Just Kaneshist on leitud materjale, mis räägivad varajase Assüüria riigi kohta.
    19. saj ekr tüusis Assüri linna ette Amuuri väepealik ŠamŠi-Adad, kes pani aluse siis esimesele Assüüri suurriigile (vana-Assüüria riik).
    Bab-ilini linn (babülon)- Oli ur-i III dünastia riigi üks linnasid, prast dünastia langemist iseseisvus.
    Selle riigi tõstis suurrrigi staatusesse 18. saj ekr Hammurapi . Enamus tema valitsusaega oli Babülon endiselt suht väike riik. Valitsusaja teises pooles alates 1760 ekr muutus sõjaliselt agressiiivseks ja edukaks. Alistas lõunapoolsed sumeri alad, põhja suunas nii Mari kui Assüüüria vastu oli edukas. Pmst sai enda alla suht suure alal lõpuks, (kuid nii suur polnud, kui Sargoni riik). Hammurap püüdis seda ala väga hallata, jagas täpseid instruktsioone asehalduritele. Üritas välja kujundada ka algelist sõjaväeteenistuskohustust- jagas teenistusvaldusi (väikseid maatükke) sõjaväes teenimise eest. Võis vöörandada vöi pärandada ainult sõjaväeteenistuskohustusega koos.
    Hammurapi oli oma riigis ka õiguskorra tagaja , nagu mesopotaamia kuningas ikka. Sellega seoses lasi teha seadused ja kivisse raiiuda ja panna need "seadusesambad" püsti igasse riigi otsa. Nende seaduste avalik väljapanemine oli kuningavõimu saktsioneeriv/tugevdam mõte, kõvatamine noh.
    Seadused olid selgelt ideoloogilised . Päikesejumal Šamaš oli kujutatud nendel seadusesammastel. Seadustekst algab pika sissejuhatusega ja lõppeb pika kokkuvõttega (lihtsakoeline Hammurapi ülistamine , ka rõhutab seda, et vägev ei rühuks nörka). Seal olid kirjas ka konkreetsed karistused kindlate kuritegude eest. Röövimiste ja röövitud mandi varjamise eest surmanuhtlus kohe. Isikuvastaste kuritegude puhul kehtis reegel, et karistus sõltub sellest, kelelle see tehti (inimesed EI olnud seaduse ees võrdsed). 3 põhilist juriidiist seisust /katekooriat:
    1) awilu (m), täieõiguslik kodanik, ei allu kellelegi, sõltumatu peremees . Tema puhul kestis printsiip "silm silma, hammas hamba vastu" ehk vastastikkuse printsiip.
    2) muškenu(m)- jääb vaba kodaniku ja orjavahele kuskile, täpselt pole teada. Nn "paleesõltlased", poolvabad aga mitte majanduslikult sültumatud. Nende puhul kehtis valuraha printsiip, kui neile tehti midagi
    3) wardu (m)- pmst orjad , pole vabad, kui neile midagi tehakse, tuleb omanikule kahjutasu/valuraha maksta.
    Oli ka igast võla, omandi, sõdurite valduste ja naise kaitse ja õigused, halvasti tehtud oskustöö eest tehtud kahju (ntks ebaönnestunud kirurgil käsi maha :) ), sätted mis puuduavad perekonda ja abielu jne õigustega seotud teksti,
    Abielu oli Hammurapi seaduste järgi leping, mitte jumalik kokkulepe. Naine läheb algse perekonnapea võimu alt oma meehe võimu alla. Abielu võis ka lahutada (tavaliselt ainult mees), aga siis pidi kaasavaara ka tagasi andma. Ka siis vüib lahutada, kui naine käitub halvasti, ntks raiskab vms, a see peab olema töendatav (mehele suht lihtne). Kui naine on haige ja poegi ei sünnita, siis võib uue naise võtta, aga vana eest peab ikka hoolitsema, ei tohi teda kõrvale heita.
    Ka naine võib lahutada tegelikult, aga ta peab töestama (et kaasavara tagasi saada) et mees on teda vääriti kohelnud (nttks mees liiga palju naisi majaj võtnud). Oli ka risk, et isa ei võta teda enda juurde tagasi, või kui tõestada ei suuda süüd , siis naisele surmanuhtlus.
    Ka abielurikkumine oili surmaga karistatav . Abielurikkumine on abielunaise seksuaalne suhe mitte oma mehega. Mehel võis ükskõik kui palju naisi olla.
    Hammurapi seadused ei ole kindlasti mitte esimesed seadused Mesopotaamias, lihtsalt varasema sumerite seadusandluse konstruktsioon . See onlihtsalt kõige kuulsam ja paremini säilinud.
    Hammurapi riik 18 saj ekr kuivas kokku, aga babüloni ümber püsis riik kuni. 1595 a ekr. (see aegs siis vana-babüloonia aeg, suurkujuks oli Hammurapi.
    Mesopotaamia usk- pmst polüteistlik religioon . Jumalaid väga palju, kokku olid sulanud sumerite ja semiidide jumalad, tegu Sumeri-Akkadi religiooniga. Mõjud pire rohkem tulnud sumeri religioonist, kuid on mõlemat. Jumalad on inimlikud, egoistlikud, kavalad, nii üksteisega kui tavainimestega. Moodustavad suure juamliku patriarhaarse perekonna. Jumalate inimlikkus ilmneb ka selles, et jumalad ei taha töötada- lõid inimesed selleks, et nad toidaks inimesi (ohvriannid). Vastutasuks pakuvad jumalad inimestele kaitset.
    Ideoloogiliselt kuulus linn jumalale , templis pidi teda worshippima siis. Jumalatel 2 nime, üks siis sumeri, teine akkadi keelne.
    3 suurt meesjmaalat_
    An/Anu- oli jumalate isa, taevajumal . Habemega ja väärikas ja värkki. Vana ja andis hääd nüu, jumalatele ja ärkki. Taevase tarkuse kehastus. On jumalate isa AGA MITTE peajumal, pigem selline nõuandja
    En lil – An-i poeg. Tuule ja viljakuse kehastus. Tema on PEAjumal. Tema kultuskeskuseks Nippuri linn. Oli ka riikliku korralduse ja kuningate kaitsejumal .
    En ki/Ea- En lil-i poeg. Maaisand. Apsu - magedate veede ürgne lähtekoht. En Ki oli nende apsu-de valitseja. Selletõttu oli ta ka viljakuse jumal. Inimestele kultuuri ja maa viljakuse parandamist õpetav jumal . Kindlasti ka kaval ja petlik jumal- aitab inimkonda/inimest, kuid vüib ka üle kavaldada/ petta inimest.
    Lisaks neile kolmele tähtsale oli veel:
    Ninurta- En Lili poeg. Jumalik Kangelane, kes müütides tegutses erinevate loomade/koletiste alistaja/taltsutajana. Rajas selle kivirinnatise, mis piirab seda mesopotaamia ala põhjapoolt
    Ninhursag – viljakusjumalanna . Ta ongi see kivirinnatis, Ninurta kinkis selle talle kui oma emale.
    Oli kiningatele tähtis jumal.
    Utu/Šamaš- Päikesejumal, tema näeb kõike, seetõttu oskab ka õogust mõista. On jumalate kohtunik , inimliku õigluse tagaja. Selles fuktsioonis on ka Hammurapi seaduseamba peale pandud.
    Nanna /Sin- ( kuuga seotud jumal) Ur-i linna kaitsejumal oli, seotud Uri linna III dünatiaga palju. Tema oli taevase tarkuse valdaja, seotud ka kalendriga (kalendri eest seisja). Kontrollib taevatähtede liikumist.
    (Inanna)/Ištar- Viljakusjumalanna. Ühelt poolt taevajumalanna , "taeva tütar", seega ka astraalse sfääriga seotud, seotud planeet Veenusega. (ladina Veenuse eelkäija). Tugevalt erootline jumalanna, ta alla käib köik, mis seksuaalsusega seotud. Paljunemine/viljakus oli tema sfäär. Ka kuulus agressiivsus tema sfääri, oli sõjajumalanna. Suhetes domineeriv.
    Dumnuži/Tammos- ilus noormees , keda Ištar armastas . Ta kuulus Ištari kultusesse. Allilma minev ja tõusev jumal. Viljakusjumal , karjaviljakusega setud. Dumnuži leinamine- oli häälekas, naised majade katustel südasuvel kisuvad riideid löhki ja raputavad pead. Püha abielu rituaal - see kinnitas kuningavõimu, selle pühendatud rituaalil etenda skuningas Dumnužit ja ta naine Ištarit (see oli siis Ur-i III dünastia ajal nii).
    Enamusi neid jumalaid hakati ajapikku seostama taevakehadega, sealt sai alguse algne astroloogia .
    Lisaks päiksele ja kuule En Lil- jupiter , ja Ištar seoses veenusega.
    26.02.14
    Jumalaid seostati taevakehadega. Sai alguse astroloogia. Enlil jumalate kuningas seondus jupiteriga, Ištar(inanna) Veenusega.
    Allilm - Mesopotaamlastel puudus konkreetne ette kujutus allilmast , ei pööratud eriti tähelepanu , eriti ei loodetud midagi sealt. Kõik hea ja halb tuleb inimestele kätte siinpoolsuses. See omakorda tähendas seda et teispoolsusets polndu oodata karistust ega ka midagi head. Suhteliselt sarnane kreeka omale, sünge sfäär, surnud on troostitud, keegi ei taha sinna mina , jõgi mida tuleb paadiga ületada, kõik ei pea ületama seda jõge(inanna läbi 7 taevavärva)esemed võivad kukkuda läbi maa maa-alla. Puku ja meku kukkusid allilma, need on pall ja kepp.Seletamatu määratus et inimesed on kaetud tiibadega.Lisaks sellele on juttu ka sellest et allilmas on mingi kohtumõistmine,mis läheb vastuollu sellest endisest juhtus, Ei tea mis seal juhtub ,mis saab neist kes on õigeksmõistetud ja kes pole. On näha et kuningatele 3 uri dünastiale, oli parem saatus ette nähtud, kui keegi suri neist siis ta läks itku saatel allilma ja Gilgameš viis ta oma lossi. Allilmas valitseb allilma valitseja jumal Nergal , kes on ühtlasi tõve jumal ja tema valitsejanna Ereškigal allilmaemand.
    Maailm loodi .-Kõige kuulsamaks sai Babüloonia maailmaloomise müüt, mis on meile teada Babüloonia maailmaloomise eeposest mis on tuntud pealkirja all Enuma eliš.Kõik oli algses faasis.
    Tegemist on sumeri pärimuse babüloonia keskse ja akkadi keelse mugavndusega.Lugu sellest kuidas peajumal kehtestab korra võites kaose jõude. Peajumal on selles eeposes Marduk babüloonia ( hüm talle ).teda on ka nimetatud ka Marduk kui jumalate Enlil. Enlil oli sumerite kõrgem jumalus .Algses versioonis võis olla Enlil see isik. Algsed jõud, vesised Aps- magevesi -Enkidu koda,,isane Tiamat - soolane vesi,emane, merelise koletisena.,kala või sisalik,merelohe.võis olla ka lõvi .Aps ja tiamat on paar -neile sündis palju jumalaid sündis Anu-taevajumalad ja tal sündis Ea-inimeste jumal.Härisid Tiamati kõhtu ja nad otsustasid maha tappa nad. Ea tappis Apsu. Tiamat sünnitas Kingy jumalad kartsid neid ja hakkasid otsima kedagi kes julgeks minna neile vastu , hea poeg Marduk, lubas seda teha aint tingimusel kui nad valivad ta kuningaks.Marduk oli hiiglasuur ja täiuslik , oli 4 tuult .Saavutas võidu . Kingy püüti võrku kartis , mõisteti nende üle kohut ja hukati .
    Kui saavutati võit, siis tehti maailm . Tiamat lõigati pooleks ja tehti taevas ja maa. Ja Kingy verest hea inimkond . Eepose loomisaega ei tea mitte keegi . Eepos omandas keskse koha riiklikel pidustustel , seondus kuningavõimu rituaalse taaskinnitumisega.Preester alandas kuningat ja lõi teda näkku ,pidi nutma siis hea enne, loobus oma võimust ja siis pärast sai tagasi Marduki käest. Inimesi sai palju ja otsustasid jumalad inimkonna hövitada, külla põua. Enki või Ea tuli appi inimestele, aitas neid. Siis tuli suur veeuputus . Enki või Ea on see kes andis ehitada suur kirst või laev et korjata sinna kõik elusolendid, kuni jõuti Iraanis Niziri mäeni , kus randuti ja ohverdati esimest korda jumalatele .Ja vesi alanes ja elu läks edasi . Ja pärast seda jumalad väldivad inimeste liigrohkust ,sellega et tõbi tapab liigselt sündinud lapsed ära. Kolm nime teada Mesopotaamia noal Utnapišti(m)-Gilgamešist tuntud. Kuningavõim tuleb jälle maapeale Gishi linna .järgnevad dünastiad mis pandi kirja Uri 3 dünastia ajal. Kõige kuulsam Uruki 1 Dünastia (esimene oli Gish)- nendest valitsejatest said eepilised kangelased.,nende kohta loodi eepilsi poeeme ja hakati neid taaskirjapanema intensiivselt u 21 saj .Uri 3 dünastia ajal, nende kuningate sponsoreerimisel pandi kirja üks tsükkel Sumeri eepilsi poeeme. Kolm kangelast oli kolm valitsejat : Emerkar, Lugalbanda(lapskuningas),Bilgames,(Gilgameš).-tema kohta loodi õige mitmeid eepilisi poeeme, millest õige mitmed on säilinud ´,Gilgameš ja seedrimetsa valvur koletis Hunana, läksid Enkiduga tapma . Poeem Gilgameši surm ,valitses üle 100 aasta . Ära suri ja jumalad otsustasid teevad temast allilma jumala. Poeemid sumerikeelsetena loodi u 2 aastatuhande lõpuks.II at algul ,kui sumeri keel hakkas kaduma aga kirjalik tarditsioon püsis , mugavndati need ka akkadi keelde, nende põhjal kusagil hilisemas faasis loodi akkadi keelne suur Gilgameši eepos, ühendvariant ,võtab ühte 12 savitahvlil kogu tema loo tsükklis. Kõik need lood on ühte võetud, tulevad umbes samas järjekorras.pseudofilosoofiline rüü, on lisatud varasematest puuduv teema surematuse saavutamisest. Ištar akkadi keeles ei jäta jonni ja saadab Enkidule surma , siis Gilgameš tekib surma hirm ja tahab teha kõik et vältida surma, võtab meetmeid ja nende hulka kuulub et see , kes elas üleujutuse üle sai surematuks, võtab tema juurde retke , muuhulgas jutustab ka selle üleujutuse loo talle.ja saab sellest teada et on olemas mingi põõsas ,vee all ja sisi läheb ujuma ja madu võtab tal selle ära ja jääb surematusest hilja . Üsna hiline variant. Hilisem pärimus omistas selle poeedi muistsele kirjutajale Sin- Lebke -unninni.kas on olnud või ei ole ja kui on olnud seda ei tea ,mitte midagi ei tea, müütiline autor.Gilgameši lõpp variant 13-11 saj paigutada, puudub tõend. Kui 7 saj Assurpanipali raamatukogus oli ta juba olemas. Kangelaseepika ei piidrdunud ainult nende sumeri kangelastega vaid sinna lisandub ka akkadi keelne ja akkadi kangelaspärimus, seondub reaalselt kangelastega, sargon ja tema pojapoeg. Oluline on kangelaseepika.Meesžanr sumeri ja akkadi kultuurist .väga sarnane põhiolemuselt kreeka kangelaseepikaga.
    II aastatuhande Aasia osa
    Kaks olulisemad on eetiline grupp indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad Hetiidid väike-aasias. Nende riik kujunes u 17 saj eKr. Aga on kindlasti olnud anatoolias juba 19 saj. Teame Kaneshi asulast on leitu dakkadi keelseid kiilkirja tekste, mis kajastavad assüria kaubandust ja anatoolia kohalikkust. Ilmneb tekstidets et elasid mitmed rahvad , indoeuroopa keelsed Hetiidid ja osa mitteindoeuroopakeeled Hattid. Erinevad keeled. 19 saj erinevad protoriike, võimukeskused.
    Indoeurooplased kust sinna said hetiidi 19 saj 'äsjased sissetungijad. Indoeruoopa rahvad on , kes elavad indiast -euroopani,elavad laias ulatuses. Ajalooliselt ilmuvad vaatevälja koos kaarikusõidu ja hobusekasvatusega, hetiidid olid kaarikusõitjad 19 saj ,kreeklased on olemas kui hakkavad lineaarkirja b tekstid 15 saja, 16 saj esimesed kaarikukujundid, India Veeda traditsioon 012 saj , arenes välja Sanskriti keel , india kaarikusõit. Algkodu vb otsida sealt kust saab igale poole, ja kus on põhjust oletada et hobused ja kaarikukoht , on suur stepi vöönd ulatub ukrainast põhja-kasastanini,toimus väljaränne alates 3 at lõpu poolest ,hetiidi 3 at lõpus, kreeklased hiline 3 at lõpp, Induse tsivilisatsioon ei olnud indoeurooplaste loodud , langus ,sissetungi pärast
    Väike-aasia kolmanda aastatuhande märke et oleks sissetungid toimunud, ja leiame väike aasiast esimesed indoeurooplased sealt, pole märke sissetungist . Mõni arvab et elasid kogu aeg Anatoolias.
    Hetiidi kujundasid suure riigi hiljemalt 17 saj alates. Allutasid Hatti rahvale kuulunud Hattuša ja tegid sellest oma pealinna ja hakkasid end ka nimetama hattideks. Võtsid Hati pärimuse üle. On siis ühed Hatid kes pole indoeurooplased ja teised kes on . Ja kuidas vahet teha , vanu hatte hattodeks ja neid uusi hetiidideks indoeurooplased. Hattuša suur valitseja võtis endale nime Hati valitseja Hattušili I ,kes 17 saj esimsel poolel rajas suurriigi. Hetiidi raamatukogust leitud ka akkadikeelseid tekste. Sargon oli see keda nad püüdsid matkida, nende agressiioon suudnus peaasjalikult ida poole Mesopotaamia suunas , Hattušili ajal hakkasid ründama Süüria linnriike ja tema järglane Muršili rüüstas Babüloonia võttis kaasa Marduki kuju.Likvideeris sellega vana babüloonia riigi . See ei toonud sõjalist edu, järgnes kaose periood terve 16 saj . Muršili tapeti ja kaos läks valla.
    Tõusis esile Mitanni riik ,põhjameso ja süürias , hübriid riik , valitsejaskonna moodusasid indoeuroopa keeli kõnelevad liidrid aga mis samal ajal kasutas riigi keelena semiidi akkadi keelt ja mille hiilge aeg langeb 15 saj .mis mõneks ajaks süütis põhja süüria ja Asüüria oma võimu alla saada. Mitanni kuningas oli 15 ja 14 saj esimsel poolel suhtes Egiptuse valitsejatega. Mitanni hiilgeaeg on vaheperiood Hetiidi vägevuse perioodis . Hetiidi ülestõus algas 15 saj algul u 1500 valitses kuningas Telepinu , reformis Hetiidi riiki , probleem oli pärimussüsteemi mitte toimimine , , suutis sätestada teatud pärilusreeglid, 3 pärilusringi : vanem poeg ja nooremad , ja siis jörgmised sugulased. Ja määras kontrollkogu panku ehk koosolek,määras otsutajaks , või kohtuõistjaks kes on õige trooni järgija . 14 sa keskpaiku , territoorium suurenes kuningas Šuppiluliuma valtitsemis aja.valitsemisaastad pole meiel teada.pole ka mingeid kroonikaid selle kohta.Võttis üle Põhjapoolse süüria ja põhjapoolse mesopotaamia alad.
    1350-1200 uus Hetiidi impeeriumi ajajärk, suur konflikt egiptuse vaarao Ramses II-ga.
    Riik oli absoluutne monrarhia, varasemal perioodil mängis panku rolli aga nüüd ei tea midagi pankust. Kuningas ei olndu jumalikustatud, oli jumalate esindaja, oli eriti seotud päikesejumalanna Arinna, kuningale allus aristokraatia , kelle olid suured maavaldused, sõjalise jõu moodustas hetiidi kaarikuvägi, sõjaväe eliitüksus, egiptuse tekstidest. Aristokraatide seast tõusis esile kuninga suurpere või suguvõsa , mille hulgast määrati reeglina kõrgemad riigiametnikud ja allapoole seda jäi seltskond lihtkogukondlasi , kellest on andmeid suhteliselt vähe aga nad polnud allutatud bürkoraatlikule kontrollile, olid vabad ja riigist suhteliselt sõltumatud , omasid maaalasid. Sellisena valitsesti Anatoolia keskplatoo steppe, aga need osad mis jäid läänepoolde keskstepialast välja ja idapoolsed ,süüria ja meso põhjaosa need piirkonnad olid vasallriigid. Tuumikala oli keskel mida valitses kuningas, ümbritsetud vasallriigite vööndist kus olid valitsejad vasallkuningad, kes allusid siis kui nad pidid alluma,tahtsid lakkamatult mässata ja lahku lüüa. Kohalikud valitsejad tunnistasid hetiidi valitseja ülemvõimu . Carchemische pandi võimule kuninga poeg(asekuningas) Pealinn oli Hattuša .Algne kuninga residents ja linn tekkis ümber.Lõvi värav ja kuninga värav.Bastilon.Hetiidid olid tugevalt mõjutatud mesopotaamiast, kiilkiri oli sealt aga see tähendas ka seda et sealt mütoloogiast võeti plaju üle, hetiidite lugudes on meso jumalad Ištar ja Ea ja Anu jne .Siis on meieni jõudndu Hetiidi maailmaloomise eepos.nooremad jumalad kukutavad võimult vanemad ja kehtestavad oma võimu . Ja need jumalad kes on mitte meso päritolu Arinna aga taevajumal piksejumal Tešub, kukutas eelkäijad ja hankis endale võimu.Raua kasutusele võtt seostatakse hetiididega, ei ole vale, meiel teadaolevalt hakati anatoolias rauda töötlema II at keskpaigast peale. See vb olla eksitabv, seetõttu et oleks alanud rauaaeg , see on vale, raud oli sisuliselt luksusmaterjal hetiidi riigi ajal , kuningatel oli raudesemeid ja on ka arvata selle töötlemine püüdsid hoida rauatöötlemise saladust , ei kasutatud massiliselt, tööriistad ei olnud rauast ja relvastus valdvas enamusel polnud rauast,lõpuperioodini välja oli ikka pronksiaegne riik.Raud hakkas levima 12-11 saj .kui hetiidi riik langes, raud läks massidesse,algul relvad ja sisi tööriistad hakkasid pronks asju eemale tõrjuma. Ei tea miks riik langes. Teame et hattuša purustati 12 saj algus 1200, katastroofi lainest ,kes olid purustajad ei tea . Hetiidi dünastia lõppes ja riik kadus.Hetiidi rahvas jäi. II at tuhande alguses uus hetiidi rahvas jäi süüriasse eufrati äärde, jätk.
    27.02.14
    Vahemere idarannik -Kaanimaa(semiidimõiste), või Foniikia (kreekakeelne termin)
    Kui räägitakse foniikia linnadest ,siis peetakse silmas I at. Kaananist rääkides ligemalt 3 at.
    Piirkond ise viljakapoolkuu kõige varasem põlluharimise piirkond. 3 at oluline keskus egiptuse tekstides Byblos(kreekakeelne) või bubal(semiidi pärane), see oli siis arvestatav linn,oluline egiptuse jaoks, egiptlased vajasid seedripuid. II at tõusis esile, varajased linnriigid, ühtne vöönd, mis mööda viljakapoolkuu kaart ulatub Mesopotaamiani välja. Need linnriigig olid sõltumatud seni kui ei olnud kujunenud suurvõimu kes oleks sellele lõpu teinud, kasutasid suurvõimu langusid ära ja kui kujuneski siis lõpuks allusid.Need ajad kui allusid siis säilitasid oma valitsusi ,toimisid autonoomsete riikidena,vasallriikidena, need suurvõimud olid need kes domineerisid, 3 at olid sõltumatud, mõnda aega Sargonile, II at Hetiidi võimu all, hetiidide langus Metanni võimu all, uus tõus Hetiidide võimu all põhjapool, kogu piirkond egiptuse ülemvõimu alla.(lõunapoolsed egiptlastele, põhjapoolesed, hetiididelee).Kõik olid semiidi riigid, rääkisid erinevaid kaanoni keeled(läänesemiidikeeled).Egiptlased nimetasid meresõidu laevu Byblose laevadeks. Kultuuride põimumis koht , kaks suurt kultuuri , mesopotaamia kiilkirja kultuur ja egiptuse hieroglüügkirja kultuur lõunapool, keerukad kirjasüsteemid . Hakati otsima lihtsamaid kirjaviise,linnade kaubanduse programeeritud mängis siin rolli aga teiselt pool võrrelda kirjasüsteeme,nende arengu tulemusena II at lõpuks kujunes välja kaks paraleelse arengu tulemusel , tekkinud pool tähestikkirja.pool silpkirjad, või konsonant , reeglina tähendas ka järgnevat vokaali, põhjapoole kui Ugariti tähestik, kujunes välja selgelt kiilkirjast tuletatud tähestik 31 märgiline, need kirjutati savitahvlitele, pulgakestega , visuaalselt näeb välja nagu kiilkiri.Kirja kasutasid Ugariti kuningad, arhiivraamatukogu, riiki puudutavad tekstid, raamatukogust ka leitud Kaanoni varasemat mütoloogiat puudutavad tekstid, katkendlikud- Kaani tsükkel- suur taevajumal Baal,, jumalate kuningas, vastuosus oma isa teise suure jumala El , mõlemad härjasarvedega kujutatakse. Baal võib tõlkida kui isand. Ugariti tähestik oli tupik arengus, sest Ugarit hävitati 1200 ja pärats , ja see hävitus omas tagajärgi, loss põletati ja arhiiv konserveeriti aga teiselt poolt kaotas linnriik tähtsuse siis edaspidi pärast 12 saj seda kirja enam polnud.
    Teine areng lõunapool Bybloses arenes välja foniikia tähestik 12 märgist ,22 konsonandist , Ahiram 1000 eKr varasel rauaajal , selle kuninga sarkofaagil tekst, kes sinna maetud ja sajatused . Seda kirja kirjutati papüürusel, mis hävis, aga edaspididses arengus osutus produktiivselt.
    ( varase rauaajal algul võeti siin mugavndatuna semiidi keelde omaks 10 saj heebrea tähestik ,siusliselt mugavndus, aramea tähestik mugavndus, 800 võtsid omaks selle kreeklased ja kujundasid oma alphabeetid , 8 saj etruskid , latiinid jne .)
    Egiptus
    Kujunes palesitiina läheduses, polnud sademeid, tähendas seda et looduslikel sademetel polnud põlluharimisel võimalik, põllu harimise algus 6 at. Karjakasvatus on kindlasti varasem 8 at., karja kasvatati ida ja lääne poolsetel kuivadel aladel , kuivad stepd või poolkõrbed, polnud liivakõrb.
    Kaljujoonisd, kultuskohad. Selle perioodi vältel 8 at – edasi kliima kuivenes,muutusid vähem soodsaks loomakasvatusele,see omakorda tähendas et rahvas hakkas koonduma Niiluse orgu. Tõmbas elanikkonda kokku, põlluareng põhines põlluharimise peale 6 at .
    Egiptus on Niiluse kink , Niilus tegi ta, Niiluse org, kõik mis jääb välja on kõrb, must maa on Niiluse org , punane maa on kaos jääb välja poole. Egiptus ulatus esimese kärestikuni meres, piirid kus sai jõelaevadega normaalselt sõita, sõitmine oli mugav , allavoolu saab jõevooluga üles voolu jõetuulega.Transportis oli jõetransport määrav. Kujutas ka Egiptuse jaotuse .Ülem-egiptus ja delta ( kolmnurk )ehk Alam-Egiptus. Kaks maad .See kus Egiptusest saab delta sinna rajati Memphis, peapunkt. Kõrbed olid viljakamad , rohurikkamad kui praegu aga idapoolse kõrbes olid kivi ja metallid, saadi ka Siinai poolsaarelt neid, varakult teada kulla saade kohad, Nubia ehk kulamaad ülal lõunapool, väärismetalli kivimi allikad olid neile väga olulised. Varustasid mineraalse toorainega, paremini kui mesopotaamia. Nubia varude kontrollimine oli Egiptuse kuningatele oluline, tagasid nende rikkuse.
    Niilus aitas põlluharimistele kaasa oma üleujutusega regulaarselt.Üleujutused määrasid aastaajad , kolm aastaaega oli : Üleujutuse aastaaeg juuni kuus , ülem egiptusesse jõudis enne , alam egiptusesse jõudis juulis. Tipphetk oli september, siis hakkas tasapidi vaibuma. Ja see üleujutus kujudas maastikku , ja seetõttu olid kujundanud tasase jõeoru kuhu muda laotus , see üleujutus vesi mis kogu Egiptuse oru , ülemegiptuse pool kitsam , alam pool laiem , kogu org sai ühtlaselt üleujutatud ja kui vesi alanes jättis maha lombid , tiigid , järvekesed, erinevate suurustega. Ja neid tiike ei kadunud ära ka kuiva aastaajal(2 kuiva aastaaega ), püsisid aastaringselt , kanaliseerisid vett ja konserveerisid, head vee varamud. Suhtliselt odav , ei nõudnud suuri investeeringuid. Kui vesi oli alanenud järgnes viljakasvatuse aastaaeg sügis-talv, muda tagas hea saagi.Vara kevadel oli valmis, siis tuli kevad-suvi kolmas aastaaeg , päike kõrvetas, midagi ei kasvanud. Määras Egiptuse elu rikkuse. Samas tuli ka erandeid sinna üleujutusse, tuli ka nähtusi nagu madal Niilus, hukatuslik, põldu teha ei saanud, muda ei olnud, tagas ikalduse, nigel saak, teine oli kõrge Niilus ujutas üle liiga palju ,ähvardas külasid.(Suur niilus kõige parem). Niiluse uleujutusi hakati 3 at peale registreerima, riikliku bürokraatia osa, riik pidi ette teadma milline saak tuleb , tulenesid maksu kohastused. Üleujutused on ka kujundanud arheoloogilise pildi ,asulad rajati normaalse üleujutuse piirialadele.See piir tõusis alatasa ,asulad võisid alla jääda, nende asulaid hetkeks on ära uhutud või ligipääsmatud arheoloogiliselt.Asustusarheoloogia suhteliselt halvasti teada. Kipub jätma Egiptusest muljelt, kui vähe linnastunud maast. Säilinud on need asjad mis ehitati sinna kuhu üleujutus ei ulatunud, hauad ja templid,põllumaast eemale.Valdavalt läänekaldale, sinna kuhu päike loojub seal on surm, hauad säilinud, Egiptuse kliima on kuiv soodus , orgaanilise materjali säilimiseks, see nüüd omakorda loob muljet, surnukultus väga oluline.
    Egiptuse ajalugu
    Areng kuni 4 at oli aeglasem ,suuri asulaid ei olnud , alam-egiptuses ühtemoodi , võrdsed elanikud,majakesed ja haudade järgi ,ülemegiptuses teistmoodi , pigem rikkalikumad ja suuremad ,sotsiaalne kihistus .
    Murrang toimus 4 at .kiiresti , (Uruki ajajärk mesos) ülem-egiptuses oli kiirem areng, kujunesid 4 at keskpaigast alates kolm suuremat keskust (Hierakoppolis,Nagada.,Abydos)Tuntumad hauad Abydoses, ühe valitseja hauast esimesed kirjamärgid.piltkirjalised märgid, (pole veel küpse hieroglüüfkiri ) 32 saj . Hierakoppolisest , sealt on leitud mitmeid silmapaistvaid objekte, ja kaks neist on ikoonid , Skorpionkuninga valitseja kepinupp, kus on kuningas kellel peas on hiljem tuntud ülemegiptuse valitseja valge kroon 32 saj. Käes kõblas, avab pidulikult kanalit.Tal on ka härja saba taga, sõnn.Vägev sõnn. Talle tuuakse andamit, üleval ripub ülespoodud kiivitajad, kiivitajad on lihtinimeste sümbol. Vägivallale , demonstreerib võimu, vägev valitseja.Tema ees on skorpioni märk, see on tema nimi , sümbol,pole vast sünninimi, annab märku tema võimust.
    Teine oluline objekt, on natuke hilisem 3100 eKr. 31 saj Kuningas Narmeri palett , tumedast kivist moodustis, ülikonna atripuut,näovärvi kasutamiseks, ilusaks tegemise värk ,luksusobjekt, tähistab võimu. Peal on kujutatud üheltpoolt, lehmasarvedega kujutatud jumalanna Hathor , teine jumal on nähtav Horos , kellest sai kuninga võimu oluline sümbol.Tema kaitse all, teevad samu asju , tümitavad vaenlasi , all on vaenlased jalgadeall jagu saadud, teisel pool jällegi vägivaldne, Narmer ja ronkkäik, vaenlastel pead maha võetud ja jalgade vahele seatud, all pool jumal kui tugev sõnn,sõkub vaenöasi jalgeall.Vägivald. Vahele on pandud ka veider kooslus kahest elukast gebardid lõimuvad kaelkirjaku kaelade abil.Vägivallaga on saavutatud lõimumine,alam ja ülem egiptuse lõimumine. Ühel pool on tal peas tuntud ülemegiptuse kroon teisel pool alamegiptuse kroon. Tavapärane arusaam et kolme keskuse vahel toimus terav sõjaline konkurents , igal pool tugevad sõjamehed. Narmerit võime pidada juba kogu Egiptuse valitsejaks.
    Hilisema pärimuse järgi oli riigi rajaja Ülem-egiptuse Menes , kes ühendas maad ja tegi sinna piirile Memphise.Keegi ei tea kas ta oli üldse, ja kes ta oli.Vb mütoloogiline koondkuju, kes sümboliseerib seda koondprotsessi.
    3100-3000 saj Narmer võib dateerida.
    Alates 4 at lõpuks on normaalne olukord kui kaks maad on ühendatud. Maat ei toimi.
    Vara dünastiline periood, kaks esimest dünastiat kuni 28 saj eKr. Ajajärk mil püramiide veel ei ehitatud.Oli tsentraliseeritud, kuningad olid absoluutsed valitsejad, hieroglüüfkiri kujunes, maa alused hauad olid madalad platvormid mastaba., mitmetest ruumidest koosnevad, trepp viis alla. Annab tunnistust nende kuningate vägevusest pandi elusalt kaaskondlasi kaasa. Inimohver valitsejale kaasa.
    Vana-riik hakkab 3 dünastiast 27 saj -kestab 2200 eKr. Püramiidi ehituse aeg. Esimene suur püramiidi rajaja oli kuningas Dšoser(27 saj ) võimusümbolina, suure astmikpüramiid , sellega koos muutis hauakambrite traditsiooni ja kohta, tõi selle hauakambrist Abylosest , Memphise juurde.(läänekaldale.)Mitmed erinevad matusepaigad kõrvuti , konkreetsem koht Sakkara . Hiiglaslik astmikpüramiid, inspiratsioon Mesost.Tema juurde kuulus suur ristkülikust hoov , kus toimusid Sed valitsemispeod, 30 valitsusaastal, juubelipidustused.oli vaja rituaalselt ühendada, kuninga füüsilise vormi näitamine, pidi jooksma ümber maailma ehk selle hoovi ,ja pidi vibust nooli laskma ja pidi istuma troonile platvormile.
    27saj lõpul-26 saj alguses, kuningad hakkasid otsimateisi püramiidi variante. Suur katsetaja oli 4 dünastia valitseja Snefru.Tema ehitas kolm püramiidi , 1 astmikpüramiidi mida ei saanud lõpuni ehitada, siis lõigatud püramiidi , üritas teha astmikpüramiidi teravalt minevat aga saadi et ei saa nii teha sest eluiga kuningal pole nii pikk ja lõpuks lame püramiid või punane püramiid. Kõik on hiigelsuured. Näitab kui palju resurssi kulutati . Siis tulid Giza kolmpüramiidi Hufu( Cheps ,cheops)kõige suurem, Hafra (chephren), Menkaura (Mykerinos). Kui kuningas tuli võimule hakkas kohe püramiidi ehitama.kõigi vabade resursside toomine siia. Sunnitöö. Hauad paiknesid selle püramiidi korpuse sees, selle Hefreni püramiidi juurde kuulus Sfinks -looduslikust kaljust välja tahutud.
    See dünastia 4, 26 saj .püramiidi tähistavad ka selle kuningavõimu absoluutsuse tippu, kogu egiptus oli Memhise lähedal.
    25 saj . egituse kuningad loobusid püramiidide ehitamisest .5 dün. Ehitasid püramiide aga mõõtmed olid märgatavamalt väiksemad, resurss oli ka väiksem, see ei tähistanud nõrgenemist vaid mõistlikku resursi kasutamist. Kuningast sai Ra poeg. 5 dün. 3 kuningat pidigi olema Ra lapsed.tegelt olid isad ja pojad. Hakati rajama päikese templeid.Rituaalväljakuid, säilinud neid templijäänuseid eiriti ei ole. 5 dün kujunes välja ka ideoloogiline skeem.
    7. loeng 05.03.2013
    Kuninga ideoloogiline pale ja tiitlid:
    Kuninga peamine ül oli ideoloogilises mõttes hoida maailmakorda ehk maad. Seda mõistetakse nii korrana ja seadustena ni inimelus kui looduses. Kuninga ül oli võita kaos ehk Isfet. Kogu jumalaga suhtlemine käis läbi kuninga, kellelgi teisel selleks võimalusi/volitusi pole.
    Horos- taeva/kõrgus jumal. Kuningal oli 5 nime, kaks nendest olid seotud Horosega. Sümboliks oli horos ehk haugas (lind). Üks oli " horose nimi" ja teine oli nn "horose kuldnimi". Kuningas pmst oli oros, mitte Horos ei olnud ainult kuninga sümbol. Aga ainult elav kuningas, surnud kuningas enam polnd Horos vaid oli Osiris . Osiris siis surnuteriigi kohtumõista teadaolevalt.
    Ka oli kuningas päikesejumal Ra poeg.
    Mesilane oli alamegiptuse ja papüürus ülemEgiptuse sümbol, mida kuningas sis ühendas oma võimu alla. Samamoodi oli kuningas kahe jumalanna lemmik- sümbolid olid kobra ja raisakotkas.
    (Termin "vaarao" tuleb vanast testamendist (heebrea keelest). Küll aga on heebreakeelne väljend tulenenud egiptusekeelses sõnast per-aa, mis tähendas suurt maja/suur eluase . Seda alguses ametliku tiitlina ei kasutatud, hiljem aga muutus märksa populaarsemaks see nimi kuninga nimetamisel. Ühesõnaga, kuningat võib nimetada vaaraoks, aga vana-egiptuse ajal seda ei kasutatud ametliku tiitlina. )
    Püramiidid Olid kuninga jumalikkuse tagamiseks. Püramiidide ehitamine oli pmst rituaalne toiming kuninga jumalikkuse säilitamiseks. Kuninga jumalikkust sai tagada ka tekstide/ametlike raidkirjadena. Nendes teksitdes pidi kuningat kuvama kui Kaose võitjat (praktikas), st tuli purustada vaenlast. Selles tulenevalt, mõnel sõjaretkel võis olla ka rituaalne eesmärk. Kuningas võis ka jõehobusid/lõvisid küttides Kaose võitmisele kaasa aidata. See tuli aga kõik jäädvustada- seetõttu ametlikud raidkirjad annavad aimu ka kuninga sõjaretkedest. Kuningas on nendes alati võidukas mis tähendab, et ilmselt ei ole need alati töele vastavad, kui on kirja pandud juba. Tekstid loovad pildi milline kuningas pidi olema, mitte milline ta ilmselt päriselt oli.
    Kuningas määras kõrgemad riigiametnikud. Ntks vesiir- pmst nagu peaminister , korraldas riigiasju. Samuti määrati ka kohalike piirkondade Nomos-ide asevalitsejad. Need valitud mehed ametitesse olid alati ülikusuguvõsast. Oma hauakambrites rõhusid need ametnikud mitte oma päritolule, vaid tema edutamist jms kuninga poolt. Ideoloogiliselt rõhuti sedaühesõnaga koguaeg, et edu sõltub kuninga tahtelt.
    Nendest allpool asus keskmine ametnikkond ehk kirjutajad . (samas, ka ülikute kohta võis kasutada kirjutaja nime). Need kirjutajad olid ülemkoht (meie jaoks pmst nagu keskkkiht) kontrollisid siis alamate inimeste elu (talupojad/töölised jne). Need inimesed ei olnud orjad, aga nad ei olnud ka vabad- olid sunnismaised- allutatud riiklikule tööle, ja selle üle pidasidki kirjutajad arvet. Pandi viljasaak kirja kirjutajate poolt, määrati järgmise aastate kohustused ja kontrolliti eelmisi jne. Need määrad olid suht karmid , talupoegadele palju ei jäänud. Üle aasta tegi kuningas nn ringsõidu (mööda niilust).
    Vana riigi ajal oli suht väike see ametitele spetsialiseerumine. Ülikkond oli päris homogeenne ( ei telelenud millegi erilisega). Samu inimesi võis määrata paljudesse ametitesse. Alamkihis suunati talupoegi ka igast erinevatele objektidele pohhuilt, ragenus, pöllutöö, södurid jne.
    3. at ajal egiptusel suurt sõjaväge polnud püsivat, kasutati neid samu talupoegi vajadusel. Vastaseid veel suuri polnud ja vallutuste järele vajadust ka veel polnud. Mõned üksikud saagiretked tehti ikka.
    24-23 saj ekr tsentraliseeritud kuningavõim nõrgenes. Nende sajandite jooksul ülikute hauakambrid mutuvad järjest uhkemaks ja sealt leiatavd biograafiad järjest ülistavamaks. UMBES 2200 KUNINGAVÕIM ENAM EI TOIMUNUD. SEALT TULI 22-21 SAJ NN ESIMENE ÜLEMINEKUPERIOOD. KUNINGAD VAHETUSID PMST IGAL AASTAL.(krt, caps lock jäi peal). Pärast seda jagunes riik kaheks: alam ja ülem egiptuseks. Alamegiptuses sai pealinnas mini Helopolis tähega , Ülemegiptuses Teeba . Hilisemates tekstides kujutatud seda nn "kaose ajajärguna". Seda ilmestab ka keskmise riigi ajast päeit Ipuveri kirjad (ühe üliku nutulaul , bandiidid märatsevad, tööd ei tehta , surnuid ei austatada, ühesnaga ptsis värk).
    22 sajand ekr pli üldine kriisisajand suurel regioonil ( ka mesopotaamias, huttide sissetung, Akkadi riigi langus, Kaananis tagasilanguse aeg, Egeuse mere äääres samamoodi). Üks selle mõhjuseks võis olla kliima järkjärgulise kuivenemise jõudmine kriitilisele tasandile .
    Egiptuse kuningate kronoloogia kõigub suht palju.Õppejõul valitsusaastatest suht pohhui :)
    Umbes 2000 ekr algab Keskmine riik.
    Esiteks, olulise keskusena tõuseb esile Teeba. Üks oluline kohalik jumal keskmise riigi ajal sai Amon , keda hakati samastama Ra-ga, millest sai Amon-Ra. Teebast sai järelikult ka oluline religioonikeskus. Keskmise riigi pealinn viidi küll tagasi Itlani, taastati püramiiditraditsioon jälle, aga püramiiidid tagasihoidlikumad, mitte need suured. Asevalitsejate volitusi üritati vähendada, ja teistele ametimeestele anti rohkem võimu, ntks tekkis 2 vesiiri- ülem ja alamegiptuse vesiir.
    Ka hakati rajama välisvaldusi, esimesed Nuubiasse, kust tulid siis esimesed nn negatiivsed välismõjud . Samuti taheti sealseid kullavarusid kontrolli alla saada. Võeti ära nuubi kuni Niiluse teise kärestikuni ja sinna rajati ka tugev kaitse lõunapoolsete eesti. Sealt tekkis ka vajadus regulaararmee järele. Oli nii nekrutikohustus kui ka vöörsilt palgasõdurite võtmine (eriti nuublased), kellest moodustati erladi üksused omasugustega. Lõpuperioodil hakati sõjamehi võtma ka Aasiast, mis sai ka hukatuslikusks võibolla, sest 1650 ekr Aasiast tulnud väepealikud võtsid enda alla Niiluse delta ja sai alguse teine vaheperiood kui hyksoslaste ülemvõim.
    Alam egiptuses pääsesid võimule 17 saj Egiptuses need hykslosed. Samal ajal pääseb esile Hetiidi riik ja nende esiletõus. Samuti ilmusid sõjakaarikud ees-Aasias esile eliitsõjaväeasjana.
    Nende sõjakaarikute abil tullakse ka Egiptuse delta alal võimule. Kes need hyksooslased olid entiliselt, seda ei teata. Kas semiidid või indoeurooplased, seda ei tea. Igatahes, nad mugavdasid ennast sinna egiptuse kultuuri. Võtsid kuninga asjad üle jne, kõik jutud.
    Egiptus avanes Aasia suunas, kuid mitte ainult. Delta pealinnaks sai Avaris, kust on leitud mingit Mükeene manti. Hilisemad kirjad kujutavad seda aega jällegi kui hyksoslaste kaoseaega.
    16 saj ekr paiku, kui Teeba dünastia oli jälle piisavalt tugev, siis alustati sõjaretki põhja poole taas ning vennad Kahmos ja Ahmos suutsid delta lõpuks tagasi vallutada. Selle võiduga pandi alus viimasele ehk Uuele riigile. 1550- 1069 .
    Teeba dünsatia jaoks oli teeba endiselt tähtis aj sellest kujunes pmst riigi tine pealinn. Uue riigi algfaasid kuningad likvideerisid suure osa linnast (veits jäi ikka alles ka, linn pmst ikkagi) ja rajasid sinna hiiglasliku templikompleksi ehk Karnak -i templi. 3 km sellest eemale rajati veidi väiksem Luxor-i tempel. Selles kompelksis toimus iga aasta Opet pidustused, mis siis kuninga võimu näitamiseks ja kindlustamiseks peeti.
    Ka muutusid matusetraditsioonid. Hakati matma kaljuhaudadesse Teeba jures. Tuntuim neis nn Kuningate org. Kaljude ette hakati egitama kuningate templeid väikseid, nendest oli terve rodu seal tehes nn "matusekompleksi". Teebast oli saanud hiiglaslik rituaalkeskus.
    Politiline keskus pidi aga olema Aasiale lähemal ja viidi tahasi Memphisesse, millest sai pealinn jälle. Võis öelda, et oli 2 pealinna samal ajal.
    Nendele templtele hakati annetama maavaldusi ning nendest said suured maavalduste haldajad. Maad jäid sisuliselt endiselt kuninale. Need hakkasid siis tegelema majandusega, muutes Amon-Ra preesterkonna kuningast järjest vähem sõltuvaks. Nad olid maksudest vabastatud jne. Kuningas määras küll ise uusi ülempreestreid, kuid valdavalt siiski päriluse alusel. Tulemus oli see, et preesterkond võis potentsiaalselt mingit ohtu opositsiooni näol kujutama kuningale.
    Teine huvigrupp oli sõjavägi. Uue riigi ajal pöörati jörjest rohkem pinget välisvallutustele, regulaararmeest sõltus palju. Talupoegi võeti eluaegseteks sõduriteks, kui vanaks said anti neile kasutada maatükk, kus nad siis olla said. Selline sõjavägi jagunes siis väegruppidesse, mida enne nii selgelt ei olnud. Olid jalavägi. Nüüd aga sai eliitüksusesks kaarikuvägi, kes pärinesid enamus ülikkonnast. Samas oli ka madalama taustaag isikuid, kes tõusid esile. See ohvitserkond , kelle teened olid sõjalist laadi, tõusis mõjukaks huvigrupiks, ehk sõjalise aristokraatia esiletõus (preesrte kõrval).
    Uue riigi löpuperioodil (alates 13. saj) olid mittekuninglikust soost ohvitserid jõudnud ka kuninga positsioonile.
    Kõiks see avaldus ka kuninga positsiooni näitamises. Ka kuningad kujutasid ennast piltidel kaarikusõitjateks, kes sõdivad ja võidavad Kaost.
    Kolmas muutus oli see, et kaubandussuhted edenesid uue riigi ajal. Ka mingi ereõttevõtluse märke.
    Mingi hauakaevajate gild oli, kes olid riigi palgal, kuid olid justkui vabad inimesed, võisid riigilt nõuda midagi, streikida jne. Kuigi selle põhjal ei saa migeid suuri jreldusi teha, sest kuninga hauakaevajad siiski eliit -tasemel oskustööiste teema.
    Välisvaldused uue riigi ajal:
    Egiptuse pärilussüsteem- kuningal oli haarem , muidu oli 1-1 tavainimestel mehe ja niase suhe. Enamus kuninga haaremist olid ülikute tütred . Hiljem vallutuuste tulemustehna hakkasid sinna tulema ka Aasi avalitsejate tütred. Selels haaremis oli 1 kuninglik abikaasa, kes mingi aja tagant vahel vahetus. Sellel kuninglikul abikaasal oli suht hea positsioon. See kunignlik abikaasa oli tihti kuninga enda öde v'i poolöde. Aga neid ödesid ja poolödesid ja 1/4 ödesid oli suht palju seal haaremis ja need kõik tahtsid oma peogi kuningaks hüpitada. Tekkisid käärid poegade sünnijärgsuse ja emade endite vahel.
    Võeti Nuubia tagasi ja vallutati edasi kuni Niiluse 4. kärstikuna(peaagu teine egiptus vallutati juurde). Sealt sai kulda, mis oli hindamatult kasulik. Ida poolt valltuati Aasiat ka veits. Üks edukamaid Kuningas Thutmosis I kes jõudis niikaugele, et jõudis Eufrati jõeni . Thutmosis II (esimese poeg) ja Hatišepsin(naiskuningas) ja Thutmosin III vahel oli mingi hull biznjakk selle pärilusteemaga, mitte midagi ei saand aru, öed panid vendi ja abiellusid lapsed omavahel jne.
    Thutmosis III, olles mõni aeg võimult kõrvaldatud, tuli taas kuningaks. (see uhke habemega tüüp)
    Ta hakkas süstemaatiliselt hävitama Hatšitsuki raidkirju, et oma ema pärandit kustutada normaalsuse taastamiseks. Thutmosis III sai väga suur sõdija, uue riigi üks suurim sõdija, korraldas palju sõjaretki Aasiasse , jõudis ka eufratini, tähistas seda suurte loomatappude ja monumendiga, nagu ta vanaisagi. Erinevalt oma vanaisast, suutis Thutmosis III püsiva vasallriigi sinna püsima saada.
    14. saj esimesel poole kuningas Amenhotep III jõudis siis välispoliitilise stabiilsuse rajamiseni.
    See ka uue riigi aja nn hiilgeaeg. Sellest ajast pärit ka Amarna kirjad- akkadikeelne diplomaatiakirjad aasia valitsejatega, kiilkirja tahvlitel. Need kirjad, mida asiaadid on saatnud egiptuse kuningatele ja vastupidi.
    8. loeng 06.032014

    (jätkub uue riigi teema)
    Amenhotep IV tõi ootamatu religioosse pöörde. Üritas monoteismi (ainujumala kummardamist) sisse tuua. Enda valitsuse ajal ka önnestus, pärast seda jälle lõpetati ära see teema.
    Amon-Ra-l oli mitmeid ilminguvorme. Ta võis ilmuda igast asjadena, ka päikeseketta Aton-ina.
    See Aton oli Ra üks aspekt, ei midagi uut. Oli tähtsal kohal ra tähtsustamise seiskohalt Amenhotep IV aga otsustas, et teeb sellest Atoni kettast peajumala ja hiljem ainujumala. See Atoni ketas siis samastus kuningaga (hieroglüüfidel paistab see päike maapeale, nn "elu andev päike"). See mutuus siis ainujumalaks ja pikapeale muude jumalate austamine keelati ära ametlikul tasandil. Selle süvendamiseks viis ta pealinna Teebast ära ( see oli Ra kultuskoht), ning rajas tühjale kohale uue pealinna Ahet-Aton ("Atoni silmapiir ). Ehitas selle spirituaalkeskuseks, templeid seal palju polnud, tähtsad olid rituaalväljakud. Seda tuntakse prq araabia keeles Tell de-Amarna. Ning sea perioodi nimetatakse prq Amarna perioodiks . Ta muutis ka oma nime ära Ehnatoniks. Lisaks hakkas see Ehnaton kujutama inimesi teistmoodi ka ennast. - torso väel vihase kuuspakiga sõjamehe asemel, pigem naiselik , puusadele rõhtutatud, lodev, pika näoga. Samuti rõhutas perekondlikke seoseid jäädvustamisel ( tihti koos oma naise ja tütardega.) Naise nimi oli Nofretete. Põhjust sellele kõigele ei teata, siiani vaieldakse.
    Paraku tal ei vedanud mõnesmõttes, sest kogu selle krempli keskel ei jõudnud eriti välispolitiikaga tegeleda (kuigi oleks pidanud), samal ajal Hetiidi riigi uus riik tõusis esile lähis-idas, samuti võttis ära egiptuse mõjualad süürias. Samammoodi oli mingi epideemiaa seal, mis nörgestas küll mölemat poolt jah.
    Tulemus oli see, et õige varsti pärast tema surma tuli võimule Tutanhaton. Ta oli tollal 9 aastane poiss. Preesterliku taustaga Eje ja sõjalise taustaga Hornemheb viisid siis läbi nn tagasipööde, Tutanhatonist sai Tutanhamon . Eje tuli siis võimule, suri ära ja Hornemheb viis siis selle tagasipöörde löpuni. Hornemheb esimeen mittekunglikust soost sõjamehetaustaga kuningas.
    See Ehnitoni valitsemine 14 saj on siis ühesõnaga küllaltki tähelepanuväärne ajajärk egiptuse ajaloos.
    Hornemhebil endal poegi polnud, pani oma sõjapealiku pukki. Olulise osa 13. sajandist valitses siis see kolmas nn kuniglik sõjapealik Ramses II. Sai väga noorena juba võimule. Need järgnevad kuningad kõik näevad tähtsana oma aasia alade tagasivõtmist milletõttu jrgneb siis suht sõdaderohke ajajärk. Ramses II pidas oma 5. valitsusaaastal maha suure lahingu Kadeš-i lahing. Tema kirjeldas seda teksitdes kui suurt võitu, kuid ilmselt nii hiilgav see polnud, sest Kadeši linna nad kätte ei saanud. Hetiitide kirjades on kirjas, et nende jaoks oli see hoopiski suur võit.
    Oma 21. valitsusaastal sõliti toonase hetiiitide valitsejaga Hatlušiliga rahu, mis kinnitati abieluga- see stabiliseeri olukorra. Küll aga territoriaalselt polnud enam nii edukas see asi, sest vahemere idarannik jäi siisti suuresti hetiitide kontrolli alla.
    Siseriiklikult paistis Ramses II silma suure ehitajana. Rajas templeid ja värkke. Ehitas uue pealinne Per-Ramses (Ramseni koda) Egiptuse deltasse. Hästi planeeritud linn, rajatud nelja kvartalisse. Ka aasia mõjud on nähtavad, ühe kvartali kaitsejumal oli see Ištar. Lõunasse, esimese kärestiku piirkonda rajas oma tuntuima kaljutempli.
    Tal oli ka palju naisi ja lapsi. Ta oli viimane tõeliselt suur Egiptuse valitseja.
    Pärast Ramses II 13 saj lõpp ja 12 saj algus algasid suuremad raskused pihta. Ilmusid piiri äärde nn "mererahvad" kes tulid siis merd pidi. Esimese lainena tulid Lääne poolt, Liibüa rannikult, kuid sealt löödi nad tagasi. Teine kord, 12 saj lõpupoole tulid suuremate jõududena põhja/ida poolt, mõõda aasia rannikut. Ramses III löi need ka siis otsustavalt puruks.
    See 1200 alates oli kõigil probleeme, Kreeka, Aasia osa jne, langesid nende mererahvaste kätte, Egiptus aga jäi tänu Ramses III puutumata. Sellest hoolimata, oli egiptus pärats Ramses III märksa nõrgem. Aasia alad oli kaotatud , siseriiklikult olid finantsraskused. See oli näha kuninga võimusuhetest kuninglike hauakaevajatega. Selgelt näha dokmentites, et riik ei suutnud neile maksta. Sealt hakkas suuresti see hauarüüstmine, et enda tö eest tasu saada. Seda võidi ka riiklikult veits sponsoreerida, sest riik ise oli ka raskustes ja vajas finantsi .
    Riik sisuliselt siis jagunes kaheks: delta ala, mis oli kuningate võimu all, ja ülem egiptus, mis oli amon-ra preesterkonna võimu all.
    Kui Ramses XI suri 1069, tulid deltas võimule Liibüa väepealikud, kes olid teinud karjääri Egiptuse sõjaväes. Ülem-egiptuses jäid valitsema aga amon-ra preestrid . See tähistas ka uue riigi lõppu.
    Egiptuse religioon.
    Egiptuses austati kolepalju jumalaid, teadaolevalt umbes 700. Jumalad olid sagedasti loomkujuliselt, või oli neil mingi loomkujuline vaste . Ilmusid erinevates vormides .
    Teiseks, ei olnud nii isikupäraselt personifikatseeritud nagu Mesopotaamias, ilmusid väga erinevates ilmingutes, ilmusid erinevates kontekstides erinevalt. Seetõttu ei tekinud ka enamvähem ühtset jumalate perekonda, nagu mujal. Lihtsalt igal kohal on kohalikud kultused ja jumalikud, erinev case ja olulisus igal regioonil.
    Jumalatelt oodati nagu mujalgi- kõike head.
    Uus riik oli templite ehitamise kõrgaeg . Need ena used alalti kõrge valliga ümbritsetud, loob jäiga piiri väljajääva ja sissekuuluva vahel. Loob moraali, et egiptus on korrastatud ja korras, ülejäänud on kaos.
    Templi kaitsepositsioonile osutasid tema massiivsed väravad, mida arajati templi juurde õige mitu.
    Sambad olid tihti kaunistatud taim-motiividega, mis ilmestas siis Niiluse viljakust.
    Templi sees toimus siis jumalaga manipuleerimine . Jumalale ani 3X süüa, teda riietati jne, terve päev oldi teegvuses. Sellega kaasnes ka loomade ohverdamine.
    Preesterkond oli hiearhiliselt organiseeritud. Igal preestil oli ülem-preester. Olid igast pea- prohvet , jumala kõrgemad teenrid ja madalamad(puhtad) preestrid.
    Preestrid olid full-shaved, sest pidid puhtad olema, pesid ennast 2 korda templi ääres. Suud pidid pesema soodaga, et ei haiseks, kandsid valgest linasest riidest rõivaid, olid ka ümberlõigatud.
    Mingit abielulist keeldu preestritelpolnud.
    Jumalad:
    jumal Amon (Teeba jumal) ei seostunud eriti ühegi süsteemiga, integreeriti teistesse süsteemidesse lihtsalt. Mingis mõttes õhujumal, kujutati sageli sinisena. Võis olla esiattud oina kujul.
    Palju erinevaid jumalate süsteeme.
    Olulisemad olid 3 süsteemi. Memphise süsteem- üks jumalik looja Käsitööliste kaitsejumal Ptah , keda kujutau inimesena või mumifitseeritud inimesena. Loomana teda ei kujutatud. Tal oli ma püha loom- must härg Apis . Pärast surma kõik Apised palsameeriti.
    Hermopolise süsteem- Thot - oli mingi linnupeaga mehena kujutatud, peafunktsioon oli kirjatarkuse jumal ja/või puu-jumal. Kirjakunsti looja. Looja jumal. Tema abikaasa oli päiksejumalanna Maatel (õigluse esindaja). Seda Thoti kujutai kas ahvi või toonekurena.
    Kolmas suur süsteem oli Heliopolise süsteem- päikeselinn/ päikesesüsteem .
    Atum (kõik, määratlematu)- tema oli ühtlasi ka Ra üks aspekt. Tõusis algookeanist Nun-ist-Atumi esiletõusmine seostatakse päikesetõusuga. Kuna polnud panna kedagi, siis villjastas ennast ja sülitas välja oma järglased .
    Su ja Tefnut- õhu ja niiskuse juamalad. Nendest kahest sündisid omakorda.
    Geb (maa, mees) ja Nut (taevas, naine). - neid kujutatakse sageli väga lihalikena.
    Osiris- temast sai allilma valitseja. Samas oli ta ka esimene muumia. Tal on konksus habe, nagu teistelgi ehivad teda suled.
    Isis – Isis oli üldjuhul naise kujuline, vahel ka lehm kujuline. Iseloomulik temale päikeseketas. Viljakusjumal. Ka mingite loitsude ja maagia jumalanna.
    Seth - ta oli kuivuse ja kõrbetuul. Kaosuse kehastaja. Teda kujutati ebamäärase loomana, keda looduses ei leidu. Tüfooniline loom (pole olemas). Aga polnud igas kontekstis halb jumal. Horosega paaris tihti, toob temale tasakaalu, ei pruugi olla vaenalne, vahel ka harmooniline partner . Üks kujutas tihti ülem, teine alam-egiptust.
    Nettid - naiselikult kujutatud jumal
    Horos- Osirise ja Isise poeg. Samas võis olla ka Ra poeg (sellega seoses ka Sethi vend "suur Horos", või oli ta Ra ise. "Ra-Harathe").
    Anubis- šaakalikujuline, mumifitseerimisjumal.
    Mingi ägeda müüdi rääkis ka vahepeal , aga ei jöundud konspekteerida
    Hath-Hor- Horose abikaasa, võis olla ka ra tütar. Oli emajumalanna, sarvedega naine või siis lehm. Ta toitis kuningaid oma piimaga , samas oli ka lusti ja lõbu jumalanna. Oli ka vööraste maade emand ja läänekaare(surmakaare) emand- ühesönaga väga laiade funktsioonidega. Lisaks vüis veel olla lõvi ja jõehobu :D
    Surnutue kultus Egiptuse religioonis:
    Egiptlaste arust elu jätkus pärast surma nagu enne, kuid ilma halbade asjadeta. Püramiidides kirjutatud sarkofaagidele jumala teed teistpoolsusele. Samuti olid papüüruserullidel kaasa pandud hauda tekstid enetlemiseks teispoolsuses- need oli dnn "surnute raamat". Sealt aga leidus seda, et kuidas sa elasid elu ajal, nii hakkab minema ka hauataguses elus. Sealt tuleb siis uueriigiaegne nn "Osirise kohtu" teema. Osirise kohtu mõte oli see, et elu jätkub ainult neile vanamoodi, kes on selle ära teeninud . Mingi südame kaalumise teema ja kui süda liiga raske on, siis söödi ära vms. Pmst võis igavene elu pärast surma olla kättesaadav kõigile, teatud demokraatia nähtus.
    Oli tarvilik teostada selleks teatud rituaalne. Ntks mumifitseerimine , mis sai alguse ilmselt juba 4000 a ekr. Selle rituaaliga säilitati keha ja eriti süda. Kui kõik muud organid võeti välja, siis süda jäeti sisse. Tähtis oli ka keha identifitseerimine tekstide näol- piid surnu nimi märgitud olema mitmel moelja tema elulugu ka kuidagi, et tagada endale igavene elu. Elulugu oli kindlasti idealiseeritud kujul.
    Oli ka tähtis( ülikute puhul), et elu jätkuks samamoodi (hästi) nagu see eluajal oli olnud. See tähendas. Seepärast kujutatigi ülikute hauakambrite seinal idealiseeritud elulood . Samuti olid igast töölised ja asjatajad seal, sest ega plik ei pea siis tööd tegema hakkama ise surmajärgses elus.
    Hing kui selline oli eri komponentides: Ka ja Pa. Ka oli hinge staatiline vorm, sünnib koos inimesega ja jätkab koos temaga pärast surma. (kujutati inimest ülestõstetud kätega). Pa-d kujutati sageli linnuga. Tema võis hauakambrist lahkuda, selleks tehti sinna ka petu-uks hauakambrisse. Tema võis ka elavaid väisata.
    Üldiselt oli surm läänes. Seetõttu ka hauakambrid läänekaldal,kuid oli ka ernadeid. Lisaks on surnu ka allmaailmas. Ja samuti ka hauakambris. Pmst oli kolmes kohas korraga surnu.
    12.03.2014
    Egeuse tsivilisastsioon Kreeta -mükeene periood pronksiaeg .3 tsivilisatsiooni piirkond mis tõuseb esile mesop ja egiptuse kõrval. Mesos jõudis see ka Anatooliasse.
    7 at on alanud põlluharimine nii kreeta saarel kui mandri kreekas. Seega on tõenäoline et mingil moel oli ka immigratsiooni , sisserännet, kreeta saarel sai oma alguse püsiasustumine, tänu põlluhrimisele . 3 at tuhandel olulised asulad Trooja .
    3 at tuhandel nii Väike-aasia läänerannikul kui ka mandri kreekal, peaaegu riiklikule tasemele jõudnud ühiskond, suured asulaad ja pealiku residentsid. Pitserid. Kogu sellel ala v.ä kreeta saar leidis aset tagasilangus, mitmed asulakohad maja jäetud , ja mõnelgi pool on näha kultuuri katkestust . Uus elanikkond , ja uued majad on tagasihoidlikumad ja materiaalne kultuur on tagasihoidlikum . 23-22 saj eKr on selge tagasilangus.Keegi ei tea mis juhtus.Tavapärane arusaam on see et indoeurooplaste sissetung.
    Keskmine pronksi aeg 2 at teine pool. Mandri kreekas oli stagnatsioon , vaesem , samas kreeta saarel on olukord pigem vastupidine . 2000 on kiire areng, mis soodustas immigratsioon,kiire arengu tulemusena tekivad linnad ja lossid.Sealt alates võiks lugeda Kreeta Minoilise kultuuri sündi.Valitses kuningas Minos . Arthur Evans kaevas välja selle. Arheoloogiliselt on teada et kujunesid mitmed suured asulad mida võime nimetada linnadeks , neist tol varasemal perioodil oli
    3 olulisemat Knossos, Pallia , Ja Pestos. Kõik need olid pikajalise arengu produkt.Varasematest linnadest ja lossidest pole säilinud paljult, kuna mingi katastroofi laine vb maavärinad .Rajat nüüd uued lossid , mis on nüüd rekonstrueeritult nähtavad. Jagatakse 200.2700 varased lossid, ja uued lossid 1700- 1450 ja sisi lossi järgne periood millalgi 14 saj , vb umbes 1200 (kaks arvamust).Knossese loss oli veel ikka sel ajal olemas
    Varaste losside perioodis on teada see et kreetal võeti kasutusele kiri, varsematest piltkirjalistest tekstideks. Kreeta hieroglüüfkirjaks enamasti pitsatite peal, ja teine savitahvlitele kirjutatav lineaarkiri A, hiljem lossijärgsel perioodil arenes välja uuem vorm Lineaarkiri B. Lineaarkirja A märgid on teada ja hääldus , üheltpoolt on teada et piltkirjeldusmärgid on osad , teiseks silpmärke hääldusi need võeti üle hilisemasse lineaarkirja B, see on kreeka keel ja seda osatakse lugeda. 1950 aastate algul 52 inglise arhitekt Michael Ventris dešifreeris selle., õpiti lugema, sellest saadakse aru kuna on kreeka keelne.Need on tuletatud varasemast lineaarkirjast A , siis nende hääldus on oletavasti teada. Näha on see et lineaarkiri A ei ole kreeka keelne, see on tundmatu keel. Lineaarkirja A tekste suudetakse mõista piiratult .Minoilise kultuuri rajajad polnud kreeklased.
    Tekstid on valdvas osas bürokraatlikud majapidamistekstid, mis näitab et lossid olid majapidamiskeskused, mis pidasid selle üle bürokraatlikku arvestust , kuidas nad kontrollisid seda me ei tea. Aga teame et nad tegid seda. Linnad ja lossid ja lossid kontrollivad majandust. Phaistose lossist on leitud Phaistose ketas , kus 17 cm saviketas, kus on mingisusguses hieroglüüfkirjas kirjutatud tekst mis jookseb äärepealt keskele kokku. Salapärane asi , kiri mis ei ole kreeta hieroglüüfkiri, ega kumbki lineaarkiri. Unikaalne kiri, teist analoogi pole leitud senini . Ei teata midagi mis keeles see on leitud. On leitud et on teatud rütm nende märkide juures, vb olla mingi hümn või poeetiline tekst. Ta on nagu trükitud, märke ei ole eraldi kujutatud, vaid nagu pitsatiga vajutatud sobivas järjekorras.
    1700 purustus , varased lossid tegi maatasa, sinna peale ehitati hilisemad lossid Sakros , Hania, kus loss on tänapäeva linna all, pole korralikult välja kaevatud. Kõik need 5 keskust . Loss ja linn kuulusid ühte, linnast esilekerkiv suurim ehitus, lossil oli alati lossiesine plats , läänehoov vb olla linna keskplat, kõige paremini nähtav Sakros, ida- rannikul.
    Losside põhiplaan on sarnane, Knossose lossi põhiplaani abil. Knossose kaevas välja Evans 20 saj alguses, ta oli probleemi ees kuidas konserveerida seda (ülemine ja alumine kiht), ehitas üles lossi nii nagu tema meelest loss oli .Oli rikas mees , inglise teholoogia saavutused ,rekonstrueeritud arheoloogia ., üldpilt mille ta lõi annab ettekujutuse milline see võis näha.
    Lossiesine plats -lääne hoov, ja keskne hoov. Põhja-lõuna suures ja sarnased mõõtmed.Ritualiseeritud standard on taustaks olnud. Loss jaguneb 2 tiivaks : läänetiib mis jööb keskhoovi ja läänehoovi vahele, 2 alajaotus : magasinid, toiduainete laod, suurtes anumatest toidusained.Ulatuslikud toiduainete varud.loss korjas kokku neid. Selle kõrval laohoonete ja keskhoovi vahel olid kultusruumid, leitud kujukesed jen , ka troonisaal kuulus sinna, kus siseneti põhjapoolsest keskhoovi osast, eesruumi ja mindi trooni saali kus oli paremat kätt troon ja trooni vastas oli rituaalne bassein.Evans arvas et minos oli kuninga tiitel arvas et see on tema troon. On leitud ikonograafiline positsioon inimene keskel ja greifid keskel , on naine troonil.Preestrinna kes täitis oluliseid rituaalne, vb oli ka kuningas kuninga trooni saali pole leitud võis olla ülemistel korrustel aga neid pole leitud. Teine tiib on ida tiib , suur trepikoda mis läheb alla ja võis minna ka ülesse aga ülemisi pole säilinud, alumised on .Loss laskub ida poole orgu., siin olid kuninga ja kuninganna eluruumid , mis olid sellised allpool keskhoovi pinda ja avanevad justkui terassina allpool olevasse orgu.Evansi fantaasia .üks sissekäik oli läänehoovist protsessiooni koridor mis tegi 2 90 kraadist pööret ja jõudis keskhoovi, siin olid freskod mis kujutasid mingid rongkäigu pilte.juht oli liiliaprints, liilia ehetega peakate . Kokkuvõtteks vb öelda freskodega kaunistatud seinad rõhutab lossi rituaalset funktsiooni, võis olla riigi keskne pühamu, tõsiasi et lossist eraldiseisvaid templeid ei ole. Teine oluline joon oli et lossid olid kindlustamata ja ka linnad olid kindlustamata ja ka sõjakate steenide ja relvastuse kujutamine oli minimaale. Sõjalise võimsuse ja vägivalla demonstreerimine oli tagaplaanil. Sõjaline saktsioon avalik, riikluse kooshoidmisel mängis vähest rolli. Losside tugev ritualiseeritud, riiklus sanktsioneeritud religioosselt või rituaalselt. Losside kolmas aspekt on leitud küllalt palju lineaarkirja A tahvleid, uutest lossidest. Näitab et lossid olid olulised majanduskeskused, mis peavad majandustegevuse kohta arvet ja laoruumid, tõenäoline et kogus suurtes kogustes andamit, mis salvestati magasinidesse. Mida me ei tea on see kui suurelt alalt seda andamit koguti.Veel ei teata on see kuidas losse valitseti, enamasti arvatakse et kuningas oli , aga samas arheoloogilselt pole kuningast jälge, pole haudu mida võiks aravata et need on nende omad, ja pole ühtegi kujutist mis teeks kindlaks et tegemist on kuningaga. Kui oli siis oli vast preesterkuningas.Kui kuningas polnud nähtav kas siis oli üldse.Äkki oli kollektiivne valitsusvorm.
    Sooline vahekord
    kujutistel on naised reeglina kesksel kohal, religioonis domineerisid jumalannad .Mehi on ka kujutatud naistega koos , siis nad on sekundaarsed. Knossose troonil võis istuda ka naine, äkki selles ühiskonnas olid naised kõrgel kohal positsioonis,võis olla materiarhaalne ühiskond .Pole võimalik tõesstada ja kummutada, enamasti ikka nii ei arvata, sest riiki ei leita sellist ajaloolist riiki kus oli naistel poliitiline võim ja siis tundub ebatõenäoline see.
    Sõjakust seostame meestega ja kui olid naised siis on arusaadav et sõjakus on väiksem
    Me ei tea millised olid nende losside omavahelised suhted.Võisid olla erinevad väikeriigid aga ka mitte.Kui nad sõdisid siis miks pole märke sõdades, kindlustustes.miks pole nähtav see.
    Härjakultus mängis olulist rolli, enamasti ohvriloom, härjavõitlused hüpati üle ja tapeti ära. Kas see härg oli jumalus või oli lihtsalt ohvriloom teadmised puuduvad. elanikkond,rändas sisse võisid olla suguluses Catal Hüyüki elanikkonnaga paks jumalanna, kultusruumidest on samamoodi leitud härjad ja paks jumalannad, ja kassid olid kõrval ja istus kuhitise peal, sarnasus kreeta mäeotsas seisva jumalannaga kellel on ka kassitaolised loomad kõrval.Võime oletada et Catal hüyüki kiviaegne härjakultus on nüüd nähtav kreeta minoilises kultuuris.
    Kreeta saar domineeris merel, neil oli kindlasti tugev laevastik . Kreeta pärast leiumaterjali on leitud kreeta rannikualadelt ja egiptusest, haude jne härja akrobaatiga steeni . Kultuurikolle ja levitas seda. Üks sellistest eraldi seisvatest asulastes kujunes Thera saarel kus oli minoiline asula, lossi pole leitud, asulast üige mitmeid hooneid ja freskosid, parim näide kreeta laevalaste kunstist kujutab laevarongkäiku. Thera saarel toimus suur vulkaaniline purse, mattus vulkaanilise tuha alla. Purse toimusmisaeg pole täpselt teada kas 17 saj lõpul või 15 saj alguses. juhul kui toimus 1500 võis nõrgestada tsunami või maavärin , minoilist kultuuri ja või ssillutada teed kreeklastele vallutamiseks. Aga kui 17 saj siis pole võimalik kreeklaste vallutamisega seondada.
    Minoiline kultuur Levis üle Egeuse mere ja hakkas mõjutama ka mandrikeekas elavaid kreeklasi.Nende kreeklaste jaoks oli kreeta rikkuse ja kultuuri maa, ja nende mandrikreekas oli kreeta rikkused ahvatlus ja provotseeris agressiooni 15 saj toimusid kreeta saarel purustused kõikides lossides 1450 lossi järgne periood.Kreeklaste sissetund, hävitasid kõik lossid peale Knossose, säilis ka lineaarkiri , kuid mitte enam A vaid mugavndasid selle ümber kreeka keelde nüüd tuntud kui lineaarkiri B, võtsid üle lossi majanduse.Bürokraatlik kiri, oli vaja ülevõtta seleks et majandada võeti üle ka majandussüsteem . Hakkasid nüüd valitsema kreeklased.See dünastia kontrollis nüüd suurt osa saarest , kas tervet saart seda me ei tea. Suur osa moodustus ühtse riigi , vallutajate kreeklaste riigi, kaasnes sõjale orienteeritud sõjalist leiumaterjali. Võtsid minoilise kultuuri suurel määral üle.Viimane faas mis lõppes kas 14 saj või 1200 (13 saj lõpp). Ja kui see lõpp tabas oli jälle katastroof, tegi lossile lõpu jäi silmapaistvaks asulakohaks, kiri kadus käibelt, seega ilmselt riiklik süsteem lagunes. Viimase allakäigu kaasa toonud asja me ei tea.
    Mükeene tsivilisatsiooni
    Manrikreekal oli stagnatsioon 2 at.Minoiline kreeta mõjutas neid. Hilisemast 17 varasemast 16 saj , on leitud aristokraatlik matusepaik, tol ajal seda kindlust polnud, oli vaid matusepaik , ring koodnus üle 20 haua ja hilisem faas 16 saj alguse pooles 6 rikkamat hauda oli teises ringis. Hiljem kui ehitati mükeene loss siis ehitati müür sinna vahele, kuus rikkamat jäid müüri sisse varasemad aga väljapoole.Lõvivärava kõrval paremat kätt on hauaring. Nendest haudadest pärinevad rikkalikumad leidu H. Schlieman leidis kuldsed maskid , ja palju muid ehteid, minoilisel stiilis halg ja haua steelid , varasemad hobukaariku kujutused kreekas,16 saj.
    15 saj vallutasid kreeklased kreeta saare siis seal vütsid nad kasutusele lineaarkirja B, levis kiiresti mandrikreeka keskustes, tuli ka härg ja muu kreeta pärane materiaalne kultuur edasi siia.Kreekas kujunesid nüüd siis riigid, mille keskmes olid lossid, mis erinesid kreeta lossides.Mykene, u 10-15 km eemal Tyrins., mõlemad väga tugevalt kindlustatud, Ateena , akropolil oli loss , Teeba, Jolkos põhja-kreekas, Sparta kus pole leitud suurt lossi vaid mäeveerult leitud väike loss kus rööviti helena, leitud hulgaliselt valitseja haudu , ja viimasena Pylos, silmapaistev sellepoolest et sealt lossist on leitud kõige rikkalikum lineaarkirja B kogumik. Nende lossidega hilisemas kangelaspärimus seondusid kindlad kangelased.Ateena Theseus, Oidipus oli teebas , Jolkos Jonas , Mykenest oli perseus , Agamemnon , sparta Menelaos , pylos Nestor
    Lossidest , osa neist oli tugevalt kindlustatud, müni polnd näiteks Pylos ei olnud, oli kas vähe või üldse kindlustamata, kõige tugevamalt oli Mykene loss on kaljusekünka otsas ja Tiruns on tasandiku peal. Megaron ehk suurruum ruudu kujuline , keskel oli suurkolde ase kus põles tuli , ja ruudukujuliselt 4 sammast. Pyloses oli ka troon paremat kätt, freskod olid ka kreeta pärased.
    Lossidega seonduvad hauad millest osa on valitseja hauad kuppelhauad ehk Tolos. Kõige kuulsam Atreuse haud või varakamber, nimi on antud juba antiikajal (Agamemnoni isa).Antiikajal juba rüüstatud, me ei tea millised olid haua panused. Lineaarkirja b tahvlid annavad teatud ettekujutuse kreeka losside poliitilisest süsteemist , ei nimeta ühtegi valitsejat ega anna ka süsteemset ülevaadet riigikorrale aga vihjamisi on andmeid selliseid mis lubavad oletada selle koht . Wanax seisis eesotsas, hilisemas kreeka keeles anax tähendab isand või valitseja, nagu jumala poole pöördumisel. Istus megaronis troonipeal võis aga ei pruukind, tema kõrval samas positsioonis oli tegelane lauagetas - väejuht , mis lubab oletada tema funktsiooni, preestreid , preestrinnasid, orj , ja palju orjatare, loss on kontrollinud pool vabade töötegijate tööd jaganud neile toorainet ja saadusi kokku kogunud,neid valitsesid väiksemad ametimehed basileus (hilisemas kreeka keeles tähendas kuningat)
    suhted lossidega omavahel ei tea, võisid olla tülis, kindlustused ja sõjakad kujutused.sõjameeste vaas mykenest.
    Suhted teiste maadega
    arheoloogia näitab ida poolsete vahemere maadega, keraamikat importiti, ja egiptuse uue aja haudadest on leitud asju.Lähemal oli hetiidi riik, maa Achijawa, mille kuningas on kuskil lääne pool olnud ja mille kuningal on olnud valdusid Väike aasia lääne ranikul aga põhialad on jäänud mere taga.Tekitas hetiidi kuningale probleeme, tekitas vasallides rahutust.Achijawa kuningas võis olla mingi kreeka valitseja., seondub kõlaliselt ahhailastega. Samas on ka näha et nende vastuolu üks allikas oli linn Wiluša, mis seondub kreeka pärimuses Ilioni /Troojaga.Kõvasti vaieldav.
    13.03.14
    Trooja sõda oli kreeklaste jaoks kangelasaja (pronksiaja) tähtsündmus ja viimane. Kangelaseepostes oli kokku lauldud igast värke, mis seondusid kindlate losside ja kohtadega ja aeg oli ka hästi paika pandud. Milline oli kangelaste sugupuu jne. (Perseus oli heraklese vanavanaisa)
    põhipunktid olid selge. Lugu mis rääkis Trooja sõjast koondas uuema aja kangelased vallutama Trooja linna koos.( Priamuse pojale Parisele Helena aphrodite , Menelaos oli Helena mees, võrgutas aphrodite abil ära helena ,Menelaos oli Agamemnoni vend, kutsusid kokku oma väe, väes olid kaks kangelast Achiellus , Odyssoeus, Achiellus sai jagu Hektorist jagu , ja sai surma hiljem Parise noolest ja Odyssous mõtles välja troojahobuse.)
    Kas on lool ajalooline taust või ei ole. Fiktsioon . Mütoloogilised tegelased.Kas lool on ajalooline duum või ei ole.
    Tooja oli ajalooline keskus., oli olnud juba 3 at peale.Seal oli akropol , kindlus, valitseja residents.Müürid eksisteerisid. 20 saj lõpul 21 saj alguses oli ka alllinn, verised vaidlused, kui suur see alllinn oli . Me ei tea. Linna on purustatud esmalt 13 saj keskpaiku , Mykene perioodi viimane hiilgeaeg. Ollakse üksmeelselt nõus et oli maavärin. See taastati kiiresti, kuskil 12 saj alguses 1200 tabas uus häving , inimkäte läbi tehtud, tõid kaasa Trooja languse. 12 saj vältel käis Trooja alla ja peaaegu jäeti maha.
    Kreeka pärast keraamikat on ilmunud ka Küprosel ja ka vahemere ida rannikul , emigratsioon ka ida suunas. 12 saj omandas Küpros siiamaani püsiva kreeka elanikkonna. 12 saj lõpus 1100 purustuste ja rahustuste tagajärjel lõppes hea aeg.
    Algab 9-8 saj tume ajajärk
    Kogu selle pronksiaja lõpetab see üks suur 12 saj purustuste katastroofide ajajärk. Mykene, kreeka,trooja, hetiidiriik,küprose riik,akaanani linnad, ja mererahvad kes ründavad egiptust, mererahvaste ränded, katasroofid. Mererahvad sp et neid on egiptuse Ramses III tekstides nimetatud mererahvasteks. Kes need olid seda me ei tea.
    Rauaaeg 1 at I pool
    Lähis-ida oli mõneks ajaks poliitiliselt killustatud kuni 9 saj . Mererahvastega seonduva ebastabiilne järelmõju, see kaudselt puudutas ka ida poolseid riike, Babülooniat ja Assüüriat.Aga ometigi 11-10 saj on tume ajajärk nende riikide jaoks, nõrgemad, aga me ei tea nende ajaloost peaaegu et mitte midagi. Vahemere idarannikul oli taas kujunenud paljud väikesed riigid, põhjapool olid uus-hetiidi riigid, rääkisid hetiidi keelt, hetiidipiltkirja süsteemi kasutasid , linn olulise oli Karkemisch, lõuna poole tulid semiidi linnriigid, Kaanoni linnriigid, Foniikia kaubalinnad, lõuna pool hakkasid domineerima vähenähtavad israelased, kes 10 saj rajasid oma israeli riigi. Siin piirkonnas nii Kaanonis kui ka kogu viljakapoolkuu alal hakkasid domineerima aramealased, nomaadse taustaga, rändkasvatajad, hakkasid imbuma kogu viljakapoolkuu aladel, ilmub ka sellisel perioodil kaamelikasvatus. Need aramealased olid perioodi alguses rahulikud, kuid kui nad järjest sisse imbusid 1 at tuhande keskpaigas, võeti linguafrancaks kogu selles piirkonnas, hakkas teisi semiidi keeli välja suretama(vanu). Kirjakunsti osas levisid tähestikkirjad, aramea oma eriti levis kogu selle keele ulatuses, olid paljud hõlpsamad, igapäevaselt hakkasid kiilkirja kõrvale tõrjuma,see püsis Akkadi keelne selles olid kuningate ametlikud dokumendid .See ei kadunud kuskile.Assüürlased, babüloonlased võisid ka kõnes akkadi keele murdeid kasutada. Aramea keel hakkas tavapärase rahva keeleks.
    Egiptuse jaoks oli see ka kuni 8 saj ebastabiilne periood, mida nimetatakse kolandaks vaheperioodiks, pikka aega domineerisid liibüa väepealikud egiptuse kuninga troonil, ka nemad mugavndusid egiptuse traditsiooni. 8 saj II poolel langes Egiptus lõuna pool Nuubiast Kuši riigi valitsejate võimu alla. Need olid siis Nuubia väepealikud, kes olid selleks ajaks juba egiptüseerunud, võtsid omaks jumalaid, rajasid püramiide, kasutasid hieroglüüfkirja ja püüdsid olla selle traditsiooni jälgijad. Alguses vallutasid alam-egiptuse hiljem kogu. Kõik need väepealikud ja võõrvalitsejad olid egiptüseerunud ja käitusid nagu legitiivsed egiptuse kuningad.
    Lühemaks 670 langes egiptus Asüüria võimu alla ja seejärel egiptus iseseisvus . 525 egiptuse alistumine pärslastele.
    Alates 9 saj Asüüria ja babüloonia on taas suuriigid. Jätkavad seda varasemat suurriiklikut traditsiooni. Need riigid saavutasid varasema ajaga võrreldes suurema territoriaalse ala, ja suutsid neid ilusti enda kontrolli all hoida. Asüüria oli despootlik kuningavõim,kuningas oli absoluutne valitseja, kelle edu sõltus sellest kuidas ta suutis tagada aristokraatliku lojaalsuse. Kuningas oli Aššuri eestkostja , pidi olema suuteline tagada sõjalist edu. Aristokraatid kujundasid sõjaväe peajõu, kaarikute kõrval olid tähtsad ka ratsamehed, hakkas oma tähtsust kaotama veidike kaarikud. Asüüüria talupojad olid põhielanikkond, nad olid vabad inimesed, kes olid riigi suhtes sõjaväe ja andami kohustuslikud. Sõjaväekohustus kuni 8 saj ei olnud profesionaalsena kujundatud vaid kuningad kutsusid talupoegi kokku 1 kordsetele sõjakäikudele. Kuningad olid 9 saj peale agresiivsed., hakkasid ründama lõuna poole Babüloonia suunas ja läänes Süüria poole. Said vasallsõltuvusse. Hegemoniaal süsteem.Need sõjaretked olid ideoloogilised, pidid näitama et kuningad on tugevad ja vägevad valitsejad, teine oli sõjasaak , mis neid stimuleeris ja kolmas oli ka , Asüüria duumikalasid ümbritses vasallriigid, ja vasallkuningad tõstsid mässu. Asüüria kuningad olid oravad rattas , et ühes riigi otsas puhkesid mässud läksid maha surema, pidid nad ka mässajate naabrid ka alistuma. Selleläbi järkj'rgult laiendasid ka piire.Lumepalli efekt.
    8 saj I poolel oli teatud tagasilangus Asüüria siseriigil, sisemised segadused.
    Urantu riik, domineerimine 8 saj I poolel tõi teatud tagasilanguse Asüüriale.
    Tiglatpilesar III sai Asüüria jälle tugevaks , tänu talle.Korraldas riiki ümber, põhimõtteliselt muutis riigi bürokraatlikumaks, vähendas aristokraatlike mõju.püüdis ka lüüa allutatud alade stabiilset kontrollimise süsteemi.Nüüd ajast vasallriigi küll ei kadunud, aga nüüd müüdeti nad riigiprovintsideks, kujundas ka ümber sõjaväe, kõige tugevam ja pareimini korraldatud sõjavägi lähis-idas. Piiramistornid said ka tuntuks, õppisid ka müüride alt läbikaevamise.tsentraliseeritud riik.kasutati vaenlase heidutamise taktika , kaotuse saanud said karistuse, massilised tapmised, teibasse ajamised.
    Kuningad 9 saj peale alistunud elanikkonna massilised küüditamised, kuid vabad inimesed kuid andami kohustusega.Lõigati nende juured läbi, olid ka etnilised mõjud.
    Assurbanipal , tema korraldusel rüüstati Teebat, lõpetas ka Eelami riigi.
    Kaldeal riik uus-babüloonia. Uus- babüloonia riigi tähtsaim kuningas oli Nebukadnetsar II .Babüloonia võttis Asüüria valdused üle ja võimu süsteemi ka. Kohalikud elanikudel võim vahetusega eriti midagi ei muutunud. Foniikia linnad tahtsid oma iseseisvust hoida aga ei läinud läbi ja ka Juuda riik, 586 kuningas rüüstas ja hävitas Jahve templi ja likvideeris Juuda riigi.
    Erinevalt Asüüria riigist, Nebukadnetsari ajast aastase täpsusega me eirit täpselt ei tea, on alles bürokraatlikud tekstid, näitab et oli linna kõrgaeg, väga arenenud kaubanduslikud suhted.Toimusid suured ärifirmad, pangad, kaubamajad. Kuningas ise ei segand ennast linnade asjadesse, linnades oli autonoomia . Pealinn oli Babylon, kus kuninga enda initsiatiivil, seda edendati. Seal oli kaks suurt templikompleksi, Suur marduki tempel ehk sikuraat, siis teine 7 astmeline tempel. Ištari värav põhapoolt viis linna, sisse minnes kohe paremat kätt oli kuninga loss, seal oli need rippuvad aiad.
    Pärast Nebukadnetsarit tuli Nabonaid, läks vastuollu Marduki preestriga, edendas kuujumala Sidni kultust ebamääraselt.Need konfliktid nõrgestasid babülooniat sisemiselt ja aitasid kaasa tema langusele.
    Sel ajal tõusis esile Pärsia riik ja kuningas Kyros , ilma suurema vastupanuta vallutas Babyloni linna ja liitis selle Pärsia riigiga. Näitas end jumalate ja Marduki eeskostjana.Jumalate kaitsja. Juudite jumala lepitamine ka , lasi neil oma kodumaale tagasi minna ja andis neile autonoomia ja lasi neil taastada Jahve templi. 539 Babylonia valdused kogu vahemere ida osa langes Kyrose võimu alla.
    Indoeuroopa riigid Anatoolias ja Iraanis
    mägisekiltmaade vöönd. Asustasid tõenäoliselt juba 2 at , 1 at I poolelt erinevad indoeuroopakeeli kõnelevad rahvad, ida poolne ots oli pärslased , millal ilmusid ei tea, aga asüüria tekstidest on nad olemas hiljemalt 9 saj .
    Anatoolias:
    Phrygia riik. 650-kimmerlaste rünnaku tagajärjel kadus. Tekkis Väike-aasia kesk ja lääne osas, pealinn oli Gordion, rahvas olevat sisserännanud Euroopast pärast Trooja sõda. Pealinnas kujunes hiljemalt 9 saj linn, kus oli suur akropol, stepi peal suur vall, ülikute hauad, kääpad, valitseja haud u 50 m kõrgune ,8 saj lõpust , väike mees, 60 aastane , võis olla kuningas. Võtsid kasutusele tähestikkirja Foniikia tähestiku üks tuletis 8 saj., säilinud on Phrygia kaljuraidkirju, pühitsus tekstid pole informatsiivsed. Phrygia ajalugu on teada teistest allikatest, ja nende hulgas on olulisemad kreeka allikad.Kreeklaste mälestuses oli kuningas Midas , kahetine tegelane, ühelt poolt on puht mütoloogiline oli kokkupuude Dionysega , käsi kullast muutis kõik kullaks, aga teiselt poolt on reaalne ajalooline tegelane, oli ta see kuningas kes oli barbarite valitsejatest teinud rikkalikke annetusi kreeka pühamutele, naine oli kreeklanna, tema ajal oli kaukasusest tunginud üks rändrahvas kimmerlased ja olevat rünnanud Gordoni ja Midas sooritas eneka. 7 saj keskpaikus. Võis olla Midase kääbas ja haud.
    Sargon II ajal 8 saj lõpul oli Mita tekitas sargonile muret ja lõpuks tunnistas Sargoni ülemvõimu.
    Lydia. Sardis oli suhteliselt läänepool, tõusis esile Phrygia langusega 6 saj I poole keskpaik . Lydia kuningatel olid tugevad sidemed kreekalinnadega tulenevalt asukohast. Lydia kuningatel oli kindlasti tugev kreeka müju , vütsid naisi kreeklannade hulgast , pool kreeklased emad oli kreeklannad.Tuntud on , et teadaolevalt esimesena 7 saj I poolel hakkasid müntima väärismetalli.Märgistasid pitsatiga. Kasutasid palgasõudreid ja ka kreeka omasid, ja et maksta neile ühtses rahas. Lydia kuningas kõige kuulsam oli Kroisos , kes kreekapärimuses oli päratult rikkas, õnnelik , allus pool Väike-aasiat, kõik kreekalinnad peale Miletose, neil oli liidulepe.Kreekaallikatest on teada eriti Herodotos .
    Idapool:
    Media riik- 7 saj lõpuks oli Mediast saanud suurvõim mis oli võimeline vastu astuma Assüüriale.Asüüria kaob pildilt .Media kuningas lõi kreekapärimuse järgi pärsiakuningas Kyros, ema olevat olnud Media kuninga türar ja isa pärslane. Oli Media kuninga vasall Astyagese, alustas mässu tema vastu ja võitis ja sai tema riigi endale.Kyros ründas läände Lydiat 546 võitis Kroisost, viis oma valduse kuni kreekalinnriikideni. 539 ründas ta Babyloniat ja sai enda kontrolli alla kõik alad kuni Siinai poolsaareni välja.Järgnevalt tegi sõjaretki kesk-aasiasse, kreekaallikatest teada.SAi seal kuskil surma.536 a eKr. Egitpus ei olnud tema võimu all. 525Vallutas Kyrose poeg Kamlyses vallutas Egiptuse.Suri ,kukkus mõõgaotsa, läks hulluks. Järgnes kodusõda , ja sellest tuli välja , dünastia kõrvalliinist Dareios ülistas oma võitu Behistuni raidkirjas. Dareios üritas laiendada oma valdusi euroopasse, ja üritas alistada ka mandri-kreekat, laevastik saadeti üle mere kreekasse Maratoni lahing, sai ateenlastelt lüüa. Suri 486. pärandas vüimu Xerxesele, tahtis kätte maksta 480-479 lüüa saamise Salamis ja Plataia lahingutes.Kreeka jäi vallutamata.Nendest pärsia sõdadest pole pärsia allikatest mitte sõnagi.
    19.03.14
    Pärsia impeeriumi kohta peale kreeka tekstidest, Persepholise tekstid, majanduslikud tekstid, mis näitasid kuidas inimesed teenisid kuningat jne. Babüloonia tekstid ka majandussüsteemi, pankuri või kaupmehe perekonnad tegutsesid, linnamajandus õitses, ärisuhted olid kõrgel tasemel, pärsia ülemvõim ei toonud muutust, ka mõned tekstid Egiptusest.Veel on teada ka Vanas Testamendist, juudipärimuste kogum, on kirja pandud suures osas Pärsia võimu ajal või pärast seda, kajastab juutide , pärsia võimu all olev rahvas, kajastas nende nägemust Pärsiast. Kõik see kokku on hajali allikmaterjal mis ühtset tervikut lõimida ei võimalda.
    Põgusalt
    Pärsia riik võttis üle vana allutatud alade võimu süteemi, Pärsia kuningad ei üritanud uuta seda valitsemis süsteeme rohkem kui vaja oli, allutasid need vanad süsteemid oma riiklikule kontrollile, valitses suur kuningas , absoluutne monarh , kreeklased nimetasid seda despootiaks, nende silmis oli pärsia kuningas despooti arhetüüp, resideerus oma pealinnades, kerkis esile Media pealinn Ecbatana, vana Eelami pealinn Susa, Dareios rajas uue rituaalse pealinna Persepolise , oluline roll oli ka Babylonil.Impeeriumi kõige suurem linn. Kuninga õukond rändas kolme peamise linna vahel talvel suvel , ja Susa oli nagu rohkem poliitiline linn. Õukond oli palju rahvuseline, seal oli juute , kreeklasi arstid,pärsia kuninga nõunikud, kreeklased pärsia armee ülemjuhatajad, aristokraatia oli selgelt indo-euroopa , aaria päritolu, ehk pärslased. Tema ülikond koosnes samuti Iraani aristokraatiast. Kogu see riik oli jagatud asehalduskondadeks umbes 20 , kaitseringkonda ja nende eesotsas olid asehaldurid, tsentraalselt paika pandud, kuningas määras nad ametisse, reeglina olid Iraani päritolu, nad olid täiesti kuninga kontrolli all, võis nad igal hetkel tagandada ametist. Satraapideks nimetati neid. Kuninga silmad ja kõrvad, inimesed kes jälgisid seda satraapi. Üsna suured piirkonnad need asehalduskonnad, nendest piiridest allpool, sinna pärsia riik ei sekkunud , vaid lasi jätkuda samadel valitsemisviisidel, teada on lääneimpeeriumi lääne poolsematest osades, kreeka linnad jätkasid linnriikidena. Võim oli nende suhtes positiivselt suhestatud.
    Pärsia alamad pärsia riigi suhtes olid suhteliselt leplikud, eirit viljakapoolkuu alal
    Iraan ja Media olid pärsia riigi duumikalad
    Rahutud piirkonnad olid kreeklased, kes ei leppinud pärsia ülemvõimuga eiriti kunagi.Ülestõuse Väike-aasia lääneosas kus oli Lydia ja Frygia. Veel õükspiirkond oli Egiptus väga raske hallatav Pärsia jaoks, ei leppinud pärsia ülemvõimuga, mässas ja oli edukas ka nendes vastuhakkudes 525 justkui algas 331.332 kui Alexander Suur võttis ta üle. Seal vahepeal oli Egiptus pigem ikka poolenisti sõltumatu. Sellest omakorda kujunes liitlaste suhe ateenalaste ja egiptlaste vahel. See riik oli suhteliselt stabiilne ja kestis peaaegu 200 aastat, erakordselt suur,ülekaalukamalt suurim mida varem maailmas nähtud.Stabiilsust lõhkusid pigem dünastia sisemised tülid. Venatapu sõjad , mis tulid peaaegu iga võimu vahetusega.
    Pärsia riik arendas teede ehitust, strateegiline eesmärk, ühendada julgeoleku kaalutlustel maavaldusi.
    Pärsia riigi sõjaline korraldus
    Sõjavägi koosnes paljudest rahvadest. Herodotos kirjeldab Xerxese sõjaväge, hiigel suur iga rahvas võitleb oma riietuses , oma juhtide all ja oma relvastuses. Võibolla mingi aeg toimis. Võis olla ka eliitüksus 10 000 surematut need olid Pärslased ,medlased, kuninga kaitsjad . Väljalt poolt hero me ei tea mitte midagi nendest.
    Laevastik- sisemaa rahvas ,merekogemust polnd. Nende alla langesid Foniikia linnad ja Egiptuse linnad, nende laevastik oli siis valdavalt Foniikia, Egiptuse ja Kreeka laevad.
    Oluline joon oli ka Kreeka palgasõdurid , al 5 saj lõpust ja 4 saj algusest. 5 saj lõpp tähednas teatud muudatust kuni senini oldi selgelt Kreeklastega vaenujalal , 5 saj lõpul oli Peloponnosuse sõda, sparta ja kreeka oma liitlastega , Spartalastel läks vaja raha et ehitada oma laevastiku, sõlmiti liit Pärsia kuningaga, ja ta finantseeris Sparta laevastiku rajamise. Kujunes olukord, et pärslastel oli piiramatult raha, siis see liit oli väga ihaldatav kõikidele Kreeka linnriikidele, läbi 4 saj läbi oma raha kasutades, manipuleeris Kreeka linnriikidega. Kreeka mehed leidsid et pärsia turg on ahvatlev koht , ja pärslased avastasid et kreeka palgasõdurid on väga head sõdurid, tulemus oli see et 4 saj algusest peale 1000 kaupa kreeklasi läks pärsia kuninga teenistusse, läksid väeosadega pärsia teenistusse, tõusid kõrgeteks ohvitserideks. Eliitüksus , oli ka kreeka palgasõdurid.
    Pärsia usk
    Pärslased olid etniliselt seotud indiaga.Pole eriti midagi teada nendest muistsetest . Mingi aeg pääses võimule ainujumala Ahura Mazda (tark isand), see oli usk või õpetus mis omistati kunagi ammu elanud suurele õpetajale Zarathustrale, kes ta oli , kas ta üldse oli , me ei tea. Valdav enamus tõendeid tema kohta pärineb Pärsia impeeriumi järgsest perioodist.
    Juhul kui Zara juurutas seda AM kultust siis peame ta paigutama Dareios I varasemaks. Vb elas 12 saj eKr, talle tagantjärgi tekstide ja keele järgi, aga on ka paigutatud hilisesse 7 ja varajasse 6 saj. Me ei tea millal see usk alguse sai. Selle usu põhimõtted on esitatud meile ulatuslikus tekstikogumikus Avesta, pole kompaktne tekst, vaid hulk tekste mis on kogunenud pika aja vältel, varasem osa laulud Gatha, sma varaseks kui Zara... .
    Oli see Ahura Mazda – tark isand , algselt oli maailma looja, temats tuli kaks asja vale Drug ja tõde Aša, ja temast tuli ka kaks vaimu pühavaim Spenta Mainju, ja kurivaim Augra. Nii said neist tõe ja vale eesvõitlejad, aga eeskätt oli tõe eest võitleja tema ise .Sisuliselt tema vastukaaluks hakkas võitlema temaga Augra Maidum, kes võitles vale eest.
    Seda valikut mida tegid need vaimud, seda peavad tegema kõik jumalused, ja enamus valisid vale ja seetõttu muutusid nad deemoniteks. Enamuses sellest varasemast polüteistlikust jumalustest olid need kurjad deemonid. Sama valiku peavad tegema ka inimese, vastavalt millise valiku nad tegiud , ootab neid saatus pärast surma.Toimub mingi kaalumine Rašnu ja siis tuleb üle minna üle Tasujasilla, seal teiselpool tuleb siis inimesehing (naine) ja sõltuvalt sellele kuidas elas tuleb kas ilus noor tütarlaps või paha vana. Head lähevad kohta , Paradeisos ehk rohtaed , pärsiakeelne sõna,millel on säherdune kreeka mugavndus. Siis on teada veel esthomaloogia,maailmalõpu õpetus. Maailmas toimub 12 000 aasta vältel kosmiline võitlus , see omakorda jaguneb 4 ajastuks 3000 aastaks, siis ilmneb Zarathustra kes on lõpu kuulutaja, ja viimane tsükkel lõppeb Uuenemine, kõik mäed sulanduvad sulametalliks kokku, põletab halvad,pärast seda mägesid ja halbu pole enam. See on teada hilistest tekstidets, raske hinnata kuna on kujunenud ja kas seda õpetas Zara ise.Võime arvata et selle õpetuse pidepunktid olid suhteliselt varased. Sellisel juhul on ta ka meile esimene teadaolev kindel õpetus maailmalõpust ja sellele järgnevast maailaparandusest ja õnnest.
    Foniikia linnriigid
    Seda piirkonda oli tabanud 12 saj suur katastroof, sj hiljemalt 10 saj , linna tsivilisatsioon on taastunud, on olemas rannikulinnad, ja sisemaalinnad ( Damaskus olulisem), kogu sellesse piirkonda on hakanud sisse imbuma aramealased. Ida poolt araabia kõrbealadelt lähtuvalt, sisemaalinnades tuli aramea dünastiad võimule.Samal ajal ranniku (foniikia) need ei arameastunud pikka aega, püsis kaanoni elanikkond, sama etniline grupp kes oli siin juba elanud pronksi ajal, kaanoni keel.Selle piirkonna lõunapoolsemas alas ilmuvad heebrealased , kes rääkisid heebrea keelt.(kõik on semiidi keeled aga erinevad). Lõunapoolsel otsal kujunesid Palestiinlaste linnriigid., kelle etniline päritolu on teadmata aga võisid olla kreeklased kes 12 saj katastroofi tagajärjelt oma kodumaalt emigreerusid. See on aeg kui siin levisid tähestikirjad.
    Allikad
    Väga ühekülgsed. Üks on eriti rikkalik heebralaste juuda hõimu peaasjalikult ajaloolis-religioosne ja kirjanduslikteos Vana testament . See annab meile väga detailse ülevaate Iisrali ajaloost, aga kas ka usaldusväärne ?. See sama VT heebrea keelne, puudutab ka naaberalade linnade ajalugu, foniiklaste oma , damaskust , hetiide, asüüria ja babyloonia ja pärsia. Detailne, aga ühest kitsast vaatekohast kirjutatud, kahtlase usaldusväärsusega.
    Kreeka tekstid-kus figureerivad foniiklased, seal on neist juttu üldsõnaliselt, et peamiselt mereröövlid, rohkem on neist jutte Kartaagolastest, väga palju infot me ei saa.
    Asüüria tekstid, küllaltki informatiivsed, asüüria kuningad hiline 8 saj -7 panid aastase täpsusega kirja oma sõjaretked. Seal kajastub ka teiste riikide ajalugu kuid ainult välisvallutajatena.
    Meil pole arvestatavat kohapealselt allikmaterjali(v.a VT) Kirjutasid mitte savi tahvlitele, vaid hävivale materjalile, papüürusele.Millalgi oli rikkalik foniikia kirjavara, mis pole meieni jõudnud, üksikud raidkirjad on aga need on kuningate hauaraidkirjad valdavalt.
    Kujunes rodu linnriike, kolm kuulsamat: Byblos, koht kus foniikia kiilkiri ehedal kujul valmis sai, kaks uut suurriiki Sidon ja Tyros. Need olid monarhiliselt valitsetud linnriigid, mille eesotsas seisis kuningas, olid olulised kaubanduslikult ja käsitöölislikult.Oli üsna jõuliselt Asüüria turul, ühelt poolt asüürlased vajasid oskustöölisi kahes asjas laeva ehitus teiselt poolt ehitusmeistreid. Eksportisid need linnad siis oskustöölisi. Asüürlased vajasid siis veel ka erinevaid metalle , nt rauda vajati Aasias ja ka üha enam läänepoolt Hispaaniast ja Itaaliast al.9 saj kui Uus Asüüria impeerium hakkas esile kerkima, sellest hakkas pihta ka foniiklaste kolonisatsioon vahemerel. 9 saj rajasid oma asuala Küprosele, põhiosa oli asutatud kreeklaste poolt. Ei rajanud kreekasse neid, peaasjalikult hakkasid rajama asulaid Vahemere lääneosas Hispaania ja Itaalia maagirikkad piirkonnad. Foniikia kolooniad , meresõidu vaatekohast. Tyrose koloonia Kartaago , Panormos( Palermo ), Sardiinias, Itaalia rannikule ei rajanud nad otseseid kolooniad, olid aga intensiivsetes suhetes Etruski aristokraatiaga, seal jälle head metallid. Kujunes ulatuslik , kaubanduslik ülemereline kaubandussüsteem.On ka tõendeid et oli kaubanduslik aristokraatia, millel oli teatud sõnaõigus, väljendus aristokraatlikutes nõukogudes, ebaselge on see milline oli kuningavõimu ja nõukogu vahekord.
    Hilist pärsia impeeriumi aega on kajastatud kreeka tekstides on räägitud rahvakoosolekutest, aga me ei tea kuna see oli.
    Foniiklaste religioon
    Kaanoni religioon, varasemast ajast on tõendid Ugariti linnast leitud savitahvlitel tähestiku tekstidest. Kaks suurt jumalat El ja Baal(isand) pronksi aega puudutab 13 saj eKr, foniiklaste ajast meil siukest allika gruppi pole, teated tulevad hajalistest tekstidest, osa tuleb ka VT ja kreeklastelt. Seal on näha et Baale asutatakse ikka(erinevad jumalad hilisemas tekstides) kõige tuntum Baal on Tyrose Baal tuntud kui Melkart( vokaalid maha)tähendab linna kuningat.Tyrose peajumal, tema kultuses oli tuli olulisel kohal , altaril põles tuli, toodi ka inimohvreid kriisi situatsioonides (väiksed lapsed, imikud ). VT on lakkamatult nimetatud Aštarte (Ištari- kohalik versioon )erootilised sõjakad jumalannad, seotud foniikiale oluliselt meresõiduga.(VT räägitud mitmuses ka nendest)
    Iisraelased( Kaanon )
    Põhiallikas on vana Testamend al 6 saj eKe, üsna selge et mis ta räägib Israeli riigi tekke perioodis on tema usaldus kaheldav. Näha on see et Palestiina oli suhteliselt linnastunud piirkond pronksi ajal, 12 saj kui toimus see mererahvaste kat, linna tsivilisatsioon peaaegu kadus, palju märke et oli külaühiskond. Kindlad märgid suuremate linnade esilekerkimisest ilmuvad 9 saj. VT paigutab riigi tekkimise aastasse 1000 10 saj algusesse , heebrealased/iisraelased, olid egiptuses vangipõlves, rändasid Mosese juhtimisel välja, rännakud on detailselt antud VT.
    12-11 saj valitesesid kohtumõistjad aga kuningat ei olnud, umbes 1000 aastat eKr toimus riigi tekkimine kahe valitseja pärast, esimene oli Saul (Benjamini hõimust)heebrealased jagunesid 12 hõimuks, ja teine Taavet(Juuda), läks tülli Sauliga, suutis võita Sauli ja sai ainuvalitsejaks. 'Taavet vallutas ka Jeruusalemma käes (oli Kaanonlaste käes) Andis võimu edasi oma pojale 10 saj II poolel Salomonile, rajas sinna Jeruusalemma Jahve templi.Seega kui uskuda VT jutlustust, siis kujunes 10 saj tugev ja küllalt suur riik, mis ulatus Punasest merest, Eufratini välja, kaasaegsetes allikates pole sellest riigist midagi. Ei olegi tekste mis võiksid seda riiki kajastada(kreeka kirja polnd veel siis) Arheoloogias ilmneb Jeruusalemm arvestavana 9 saj peale, eksisteeris 10 saj aga ei olnud eriti silmapaistev sel ajal, ei saanud olla nii suur. Salomoni surma järel põhjapoolsed 11 hõimu hakkasid mässama ja lõid lahku, Jeruusalemma dünastia kontrolli alla jäi Juuda võimu ala. Põhja-riik ja Lõuna-riik Lõunapoolne on Juuda, püsis ja Põhjapoolne on Iisrael, siin dünastiad vaheldusid. VT on kokku pandud Juuda vaatekohalt, seega käsitleb seda Iisraeli riiki kui vaenulikku ja on väga kriitline põhja-poolsete riikidevalitsejate vastu ja nad ei austa Jahvet vaid neid baale jne.
    Asüüria tekstides põhjapoolne oli märgatavalt suurem, tihedada diplomaatilised suhted, damaskusega, foniikia linnadega, ta oli täiesti arvestatav , kindlasti eksisteeriv kohalik võim, kes muu hulgas moodustas koalitsioone tugeneva Asüüria vastu.
    8 saj II poolel Asüüria kuninga ajal taas selliset veel agresiivsemaks muutus tehti põhjariigile lõpp pääle.Alistunud elanikkond küüditati ja viidi laiali mööda riiki, peamiselt Mesop. Alles jäi Juuda lõunariik, oli Asüüria vasallriik,suutis ka mingil hetkel vastuseista, kuni Asüüria langes, ja sisi tuli uus- Banylonia, Nebukanetsar, alistas Juuda vasallsõltuvusse 597, aga kui nad mässu alustasid, 586 Nebuka surus vastutõusu maha, hävitas Jeruusalemma ja hävitas Jahve templi.
    539 Kyros, võttis Babylonia ära, näitas end kõigi jumalate lemmikuna näidata, lubad juudalastel kodumaale tagasi pöörduda.
    Dareios I ajal taastasid oma asjad.
    20.03 puudu võta teiseist konspektist.
    Kreeka kolooniad.
    Masaalia( Marsei )'
    7 saj II poolel oli Kyrene lõuna-aafrikas Kreeta ja Hera saar.
    Neukratis, egiptuses Niiluse deltas, hakkasid kohalike asemel seal elama ja orjastasid nad. küllaltki tugev Egiptuse riik. Egiptuse kuningad lubasid kreeka kaupmeestel tulla siia Niiluse deltasse, said oma linna ja maa, erinevatest kreeka linnadest pärit kaupmeeste asula, lepingulistes sidemetes Egiptuse kuningavõimu ja riigiga. Said kasu sellest loast mis neile siin oli antud, kasu oli vastastikune.Egiptus otsis tuge Babylonia ja Asüüria vastu ja palkasid Kreeka ja Anatoolia palgasõdureid.
    Üldiselt kreeka kolooniad on algusest peale olnud sõltumatud kogukonnad , reeglina ei allunud oma ema linnale , puudus probleem sõltumatuks saamine ema linnast, paljud muutusid ema linnast palju suuremaks ja uhkemaks. Toimis ühine kodakonsus , koloonia kodanikud säilitasid emalinna õigused ja kultuslikud sidemed oli sarnased kalendrid ja need võeti kaasa ja pidustused.
    8 saj II pool oli massiline väljarände periood.
    Foniikia kolonisatsioon 9 saj . Sitsiaalia saar oli jagatud ja Kartaago ja Syraküüsa. Vaenulikud suhted , vastastikused mõjud , arenenud vähemarenumatele, Foniikia oli arenenum pool, kreeklased olid suht uustulnukad, see omakorda tähendas seda et kreekalsed hakkasid omaks võtma foniikia idamaade kultuuri 7-8 saj . Ida -kultuuri mõjude esimene märk on see et võeti omaks Foniikia tähestik, millal toimus seda me ei tea 8 saj keskpaigaks oli see juba toimunud. Kujunes alfabeet, ülevõtmine oli loominguline , foniiklastel oli 22 täht konsonandit, tähetede nimedki jäeti samaks, küll muudeti teatud märkide hääldust konsonandid said vokaalideks.. lisati veel märke juurde ka , see oli revolutsiooniline ülevõtt kujundati teada olevalt esimene tähestik mis lubas vokaalide ja konsonantide erinevust.Tõenäoliselt toimus ühes kohas. Õige varsti olid kujunenud erinevad kohalikud kreeka tähestikud, väikeste variatsioonidega. Kasutati esimesena valdavalt eseme omaniku ja funktsiooni märgid, sageli mina vormis kirjutatud (Olen annetatud apollonile) paljud on grafitid, üks nõu 8 saj haua panus Athenast ühes kahest esimesest värsi mõõtes värss , tantsuvõistluse auhind võitjale. Teien heksameetriline värss pärineb itaaliast 8 saj II poolest jooginõu, karikas , ja seal on kirjutatud et olen Nestori karikas. Tekstide puhul on näha et nad on ebaprofesionaalselt kirjutatud, galliograafiat pole tunda , enam vähem iga üks kes oskas see kirjutas, märk mis näitab et kirja oskus levis suhteliselt laialt.Kuidas pidi kirjutati see oli kõigi enda teha. Levinud oli härja jooks - bustrophedon, edasi ja tagasi . Üks rida ühtepidi teine teistpidi.Laialdasest levikust annab märku see et varajasest ajast on leitud ka mujalt väljaspoolt kreekat , lõuna-egiptuses.
    Nüüd said alguse saada ka kirjalikud allikad. Saavad alguse 8 saj .järgneb arhailine periood, selle kohta pole meil mitte ühtegi allikat sellest samast perioodist pärit mis jutustaks selle ajaloo sündmustest pole säilinud. 8-6 saj pärineb tekste küll, aga need tekstid on kuivõrd pikemad ulatuslikumad tekstid on luule tekstid, mis valdavalt ei tegele arhailise ajaloolis poliitilise sündmustikuga. See luule on nüüd omakorda jagatav 2: eepiline luule – ta on heksameetrilises värsimõõdus ja teine on lüürika .(lüürika saatel või vilepilli saatel või siis kitara saatel.)Lüüral oli kilpkonnast kõlakast ja kitara oli puust ja esinduslikum. Eepilise luule ja lüürika funktsioon suurtes piirides oli erinev, eepika oli valdavas osas kangelas eepika ja pühendunud kaudsetele ja kunagistele kangelastele, lüürika oli pühendatud aristokraatlike autorite tõekspidamiste ja tunnete avaldamiseks.
    Solon Athenas- kes avaldas oma seisukohti värsi vormis nii eepilisi kui ka poliitilisi.
    Osa kanti ette avalikult erinevate usupidustustel, ja seal oli ta osalt ka koori laulud ja soolo ettekanded . Teine osa on see mis kanti kitsamas ringkonnas ette ja seal see kontekst oli sümboosium ehk joomispidu.
    Kangelas eepika ja diadaktiline eepika(õpetuslik)- seonduvad kahe tõelise eepilise suurkuju Homeros kangelas eepika looja( Poeet suure algustähega.värside looja) ja konkurent Hesiodos diktaktilise looja
    Kangelas eepika laulis muistsest kangelasajast , heksameetriline, nendest loodi hulgaliselt erinevaid poeeme, erinevatel aegadel ja me ei tea kui palju neid tehti .Koondusid eepilistesse tsüklitesse ehk seriaalidesse, nimetati kyklos, need võisid olla mitu järjest samal teemal. Trooja kyklos oli olulisem 8 eepost.võttis kogu trooja ümbrustiku kokku algusest lõpuni. ''Illias'' 2 eepos ja,,Odüsseia''eelviimane eepos need on ainukesed mis on meieni tervikuna jõudnud.
    Siia sisse tulevad kaks suurt eepost, kõige suuremad mitmele raamatusse ära mahtusid, illias ja odusessia oli 24 rullil. Illiases pole juttu trooja sõja algusest ja väiksed vihjed lõpu, konkreetne sündmustik trooja sõja lõpu aasta alguses. , on käidud sõjaretkel saadud asju ja naisi , siis selgub et see neiu kelle sai Agamemnon oli Apolloni preestri tütar, ei anta tagasi ja apollon pahandab ja saadab taudi ja peab andma tagasi selle tütra. Solvus et temal võeti autasu ära, siis Achiellus hakkab kritseerima teda ja agamemnon ütles et tema võtab tema auhinna ära, ta ütles et võta tema ei hakka sõdima.Hakkab streikima. Trooja kuninga Priamose Hektor , parise poolvend, hakkab suruma ja kreeklased on hädas. Agamemnon saaab aru et ilma temata ta hakkama ei saa, pakub talle kinke, kuid achiellus ähvardab koju sõita. Hektor hakkab ähvardama laevu, ja siis Patrokles palub achiellust et antagu talle tema relvad ja sõjaasjad, paneb tema asjad selga siis toimub nende kahe võitlus ja Hektor tapab ta ära, parim sõber tapetud . See on murrang Achielluse suhtumises, otsustas Hektorile kätte maksta ja achiellusele telliti imelised kilbid ja sõjarüü hephaistoselt ja siis tuli achiellus tagasi tandrile ja hakkas halastamatult tapma troojalasi vaid Hektor keeldus taganemast, tema au ei luba, leidis aset Hektori ja Acielluse kahevõitlus. Tappis Hektori, otsustas Hektori surnukeha rüvetada, pani laiba kaariku taha ja tegi halba. Jumalad saatsid talle Hermesega sõnumi et antku keha tagasi. Poeet eeldab et üldine trooja lugu on kõigile teada. Hektor oli põhine trooja kaitsja.
    Odüsseias ka kättemaks, teda hoiab kinni nümph Kalypso, laseb ta lõpuks minna, Odüsseus heidetakse Faiaagide saare randa kus on imetabane ühiskond kus valitseb Alkinoos, seal jutustab tagasivaatavalt oma kümmne aastastest eksirännakutest.Samal ajal keeruline olukord Ithaka saarel naine Penelope , keda kõik tahvad kosida , poeg Telemachos , kosilased ei austa odüsseuse maja, söövad tema asju , magavad tema teenijatega.Poeg läheb retkele otsima teateid oma isast ja jõuab tagasi kodusaarele , panevad faiaagid odüsseuse ithaka saarel maale, jõuavad samal ajal kodusaarele tagasi ise üksteist teadmata, aphrodite abiga muundub ta kerjuseks. Läheb oma majja , teotavad teda jne ja siis laseb oma pojal korraldada võitluse vibu laskmises, kes laseb läbi 7 kivi silma noole . Maksab kätte kõigile kosilastele ja nendele kes nendega magasid. Verine ja sadistlik kättemaks.
    Kosilaste sugulased on pahandatud , koguvad jõudu ja Ithakat ähvardab kodusõna kuni tuleb Athena ja lepitab kõik ära.
    Mõlemad on au haavamise ja selle eest kätte maksmise omad.
    Kes on autor? Antiik ajal kreeklased uskusid et autor on Homeros. Need kaks eepost jäid tema omadeks.
    Homeros tema elulugu, 7 väiksemas teoses on kirjutatud tema elulugu.Oli sündinud Smyrna linnas, isa polnud teada , arvati et jumalik tegelane. Tema nimi oli algselt Melesigenes( jõed või laulus sündinud.) Homeros olevat täheldanud ka pimedat, pantvangi tähendas ka,keegi ei tea miks ta selle nime sai . Ta polnd sünnist saati pime vaid jäi pimedaks . Läks suhteliselt varakult kodust ära , rändas ringi , põhilise elu veetis vanamehena Chiose saarel , homeriidid , kes pidasid ennast tema järglasteks.Tema eluloo põhipunkt laulis võidu Hesidosega, Euboia saarel , ja seda Hesidos on ühes oma poeemis, ei öelnud keda võitis ja sai kuldse karika. Suri Ios , istus kalda peal , tuldi vastu noored kalurid, ei suutnud ära mõistada, ja see tõi kaasa tema surma. ( täi mõistatus)
    Tema poeemidest räägiti et need oli esialgu levinud segiläbi , hajutatult kuni läks mööda aeg, 6 saj II poolel kui Athenas valitses Peisistratos, olevat korraldanud Panathenaia pidustustel homerose eeposte ettekandmistel ja lasknud laulikutel rkapsoodid õiges järjekorras. Homeros elas , seda kreeklased ei tea, paigutati igale poole kas trooja sõja ajal,12 saj või teine võimalus oli Hesidosega seotud paigutati ka hilisemaeks ajaks 7 saj I pool.
    Homerose elulugu kui mütoloogia tõsiselt ei võta midagi. Arutades Homerose eeposte üle püütakse lähtuda ainult nendest eepostest endist, Homerose küsimus. 19 saj peale kujunes kaks koolkonda, analüütiline koolkonda, kelle põhiline mõte on see et need poeemid on algselt olnud väiksed jupikesed, mis on kokku liidetud kompakseteks teguriteks.
    1930 aastatel murrang , tegutses Ameerika filoloog Milman Parrey , modernse homerose uurimise aluse panija, suulised poeemid, need poeedid kes need kokku laulsid tuginesid väga pika ajalisele suulisele traditsioonile
    Arhailine kreeka.
    Linnriike oli palju, hõlmasid sageli ühte orgu, selle piirkonna elanikud moodustasid kodanikkonna.
    Linnriigi ja kodanikkonna sotsiaalsest.
    Kodanikust moodustasid enamiku põlluharijad , talupojad, elust ja olust arhailiseset perioodist teame vähe, hesidose 7 saj pärit poeemis, sõltumatust talupojad, suhtelised jõukad. Talupojad ei elanud maal , selle sõna otsese mõttes, Linnriik oli suhteliselt väike väiksemate poliste puhul, suuri külasid väljaspool linna ei olnudki, kuna tegemist oli tasandikud kus läbi minna oli u 10 km , oluline osa elas linnas, ja põllud oli linna ümber. Linnad kasvasid järkjärgult, jäid arhailise perioodi lõpuni ja jäid klassikalises perioodis suurte külade tasemele, millest osa küll kujutas. Suuremad on Korinthos, Argos , Mileetos , Athena, arhailise lõpul linnad mille elanikkonnd ületas üle 10 tuhande piiri, lääne pool Sürakuusa , Krooton. Olid Akropolis(üleminelinn) ja muu asula selle all. Akropolis olid kindlustatud kas siis täielikult või osaliselt, nagu järsud nõlvad , osa linnu olid ka müüridega ümbritsetud, nt athena puhul on kahtalasi kas ateenal oli enne 5 saj müürid akropolil olid küll. Linna südametesse ja väljaspoole hakkasid kerkima need suured templid (Arhailise templi) , mis on säilinud pärinevad, sitsiiliast või itaalia lõunarannikul Poseidoni tempel. Päris kreekast nii hästi säilinud pole.Olid monumentaalsed eriti väike-aasia rannikul olid väga suured, mis pole säilinud. Templid olid linnriigi ühirajatised.Linnaelanikkond , võis olla ka kaupmeestekond, andmeid vähe, vb ei austatud seda ametnikkonda palju, ideaalne oli ikkagi talupoeg või põlluharija., mõnevates linnriigites oli nii võinud olla et need kes tegelesid käsitööga et neil ei on kodaniku õigust.Korinthosel 7 saj vaasi maasi ja keraamika keskus, ei põlanud käsitöölisi samavõrd kui seda tehti teistest linnriigidest.Üldmulje et käsitöölistesse ei suhtutud hästi , on teada et käsitöölised on athenas end määratlenud annetajatena, pidi olema teatud grupp käsitööga tegelejaid kes olid jõudnud heale järjele. Kaupmehed kreeka kaubandus oli silmapaistev, kaubandus suhted kogu vahemere ulatuses, eksportisid toorainet ja keraamikat,sees olid vedelikud vein, oliiviõli jne, keraamikat on leitud kaugelt väljaspool kreeka piire, seega pidid olema ka kaupmehed, teistpidi ei ole märki sellest et oleks kujunenud jõukas poliitiliselt ise teadev kaupnikkond. Olid aristokraatide agendid . Tgeid rahalisi annetusi pühamutele ja on pandud ka haudadesse kaasa staatuse tunnuseks. Alates 7 saj lõpus hiljemalt 6 saj alguses on kreeklased võtnud lyydlastelt, müntimisekunsti üle, kuldmündid (Lydia kuningad võtsid kasutusele kreeka palgasõduritele maksmisel). Aga kreeklased hakkasid seda ka kasutama kaubanduses väga laialt. 6 sajandil paljud kreeka linnriigid hakkasid raha müntima, münditi eirinevate kaalude alusel, mingit ühtset mündisüsteemi ei kujunenud.Erinevalt lydialastest kes kulda müntisid, kreeka oma sai olema hõbe ja väiksemates pronks. Said alguse kreeka müntide rahaühikute terminid, obolos( varras , nüüd sai väiksem münt) 6 obolost moodustus drachma (peotäis), kuus raudvarrast oli moodustanud selle täispeo ja see nüüd kandus üle sellele.
    Kreeka ühiskonna tipu moodustasid aristokraadid , ülikond, houste ja kaarikuga kujutati, selge ülemkiht , suurmaa valdajad, kui suur osa oli aristokraatide käes seda me ei tea. Nende rikkus moodustus ka karjadest, võisid olla karjakasvatajad, ideoloogiliselt seostasid hobusega (hippos), aristokraate nimeati ratsamehed, hobumehed hippioi. Sõltuv tööjõud moodustus valdavalt orjadest, kes olid hangitu dmujalt röövitud ja ostetud, 600 aastat eKr , athenas sel ajal leidsid aset soloni reformid , nendest poeemidest, ilmneb et athenas küllalt oluline osa talupoegadest oli lagenud võlasõltuvusse rikastest aristokraaditest, see tõi kaasa teatud osa väike omaniku maavaldustest mineku suuromanike kontrolli alla. Ideoloogiliselt need aristokraadid pidasid endid parimateks, tõendus materjal pärineb aristokraatide sulest, ainult hesidos annab talupoegade nägemuse neist, aristoi (parim),kakoi (halvemad) kasutasid teiste puhul, teine asi mida nad kasutasid endi puhul kaloi k'agathoi (ilusad ja head). Olid sõjamehed, alates 7 saj lahingu väljadel mängisid rolli maasiarmeed, kus osalesid keskmise jõukuseg talupojad, aristokraadid ei moodustanud selgelt eliitüksusi vaid võitlesid ühises rivis, olid paremalt relvastatud ja ettevalmistatud, püüdsid olla parimad sõjas aga ei tõusnud kuidagi esile, kasutati loomulikult ka ratsaväge, moodustasid aristokraatidest, kreeka tüüpilises võitlustaktikas mängis erinevate linnriikide teisejärgulist rolli. Tegelesid kõigega mida vabaaeg võimaldas, vaimuelu , luule, atleetika, aristokraatide elulaadi lahutamatu osa, Athlos- võistluskatsumus, noorte aristokraatide elementaarne tegevus, kes polnud tasemel seda ei hinnatud, aristokraadid pidid olema füüsiliselt head, oli alasti sport , spordiplatsil, alastiolek oli elementaarne, kõik ilu mida alasti oleks on näha ja seda hinnati kõrgelt, ilusad lihaselised, päevitanud, läikisid lihased õliga kokku määritud. Kuulus juurde võistlus , igaüks tahtis olla parim, võistuslikkus iseloomustab kreeka aristokraate., valdavalt rituaalse taustaga, teatud pühamute juurde kuuluvatena, igas suuremas linnriigis peeti.Nende hulgas kujunesid välja 6 saj alguseks panheleni üle kreeka mängud, olümpia Zeusi jaoks, Delfis Püütia mängud Apolloni jaoks,mõlemad iga 4 aasta tagant, Isthmia poseidoni jaoks, Nemea mängud Zeusi jaoks, need iga 2 aasta tagant.
    Suurtel panheleeni mängudel, polnud autasusid , olid võidupärjad,linn sai ka kuulust tänu võitjale, said kingitusi linnalt materiaalse väärtusega aga kohalikel oli palju auhindu, mida kõrgem koht seda väärtuslikum oli auhind, korraldajad panid auhinnad välja.
    5 saj hakkas see aristokraatlik taust ununema, seal hakkas profesionaalne pihta.
    Teine oluline valdkond on sümboosium , ehk joomapidu , pidusöök.Aristokraatlik ühisüritus mis ühendas seda sõpruskonda hetairia, need moodustasid osalt suguluslikul alusel , ja mängisid rolli ka sümpaatiad ja võisid moodustasid ka poliitilise grupi.Neid peeti reeglina vastastiku liikmete majades , kutsuti üksteist järgemööda külla ja pidutseti, igas kreeka majas oli meesteruum, esindusruum andron , naised olid tagaruumides, kujunes välja idapäritolu kombestik, külitasid lavatsitel kahekaupa, võõrustaja otsustab kes kellega lavatsi peale läheb.Seal olid seltskondlikud mängud, kuulus kottobas märki viskamine veinipeekriga, muusika lüürikat kanti ette sümbioosiumil, ringlaul toost,seal sümbioosiumi keskel oli veini segamis koht, segatud veini pidi jooma,muusikaga omakorda seondusid ka muud lõbustused, tantsutüdrukud orjatüdrukud, või flöödimängija tüdrukud, erootika ei olnud sellest eraldatud, naised osalesid aga mitte oma seisusest, vaid orja tüdrukud. Homoseksuaalsus oli ka oluline , kreeka keelne termin poistearmastamine paiderestia, osa aristokraatlikust kasvatusest, tüüpiline normaalne mees abielus ja lapsed, naite suhtes oli ranged reeglid monogaamsuselt, kui naine kuulus mehele, tähendas seda et mees võis suhelda oma orjatariga, seltsidaamid (prostid), meestele monogaamsed reeglid ei kehtinud . Tüüpiline normaalne mees võttis kui armastaja erastos, noormehe poisi kui eromenos armastatu ,võttis enda hoole alla ja kasvatas teda ja õpetas teda, erootiline aspekt, suhted olid seksuaalsed mingis mõttes, mis oli hinntav, tunnustuse avaldus.nNende suhtes olid ka kindlad reeglid, esiteks erastes oli alati läheneja rollis, aktiivses, ta pidi eromenost taga ajama , tegi kinke jne, ning ta pidi valima kas talle meeldib ta, Erastes pidi olema vanem ja eromenos pidi olema noor, kui habe tuli siis ta hakkas ise erasteseks. Vooruslik suhe, õpetada kõike head. Me ei tea mis oli lubatud, silitamine oli aga kas ka täielik seksuaalne vahekord.
    Sümbioosiumi konspektis kanti ette ka kreeka lüület, kolm näidet:
    **Archilochos – väga tähtis kreeka poeet, 7 saj keskpaiga ühest egeuse mere saarelt Parose saarelt pärit, poolaristokraatliku päritolu, isa oli ülik aga pärimuse järgi oli ema orjatar . Temast teame tema enda kaudu tema luuulest, personaalne luule, läks palgasõduriks ja oli sellena pikk aega, elu küpsemas faasis, olid tagasi Parose saarel hiljem. Katketena säilinud, oma traditsioonist sõltuvuse ja ignoreerimise rõhutamine, teda ei huvita rikkus ega võim, teda ei huvita ka sõjaline kuulsus, hooples et viskas kilbi põõsasse ja jooksis.teda huvitas au ja isiklik kättemaks, värssidega kättemaks kas siis oma tegelikele või arvatavtele vaenlastele, satiirilise pilaluule klassik. Ta olevat tahtnud ühte tüdrukut endale naiseks saada, selle tüdruku isa oli lubanud, aga mingil põhjusel lahti öelnud ja sellele järgnes tema kättemaks, teotav , võrgutas ja hiljem hooples. Küüniliselt egoistlik ja salvav luule.Ja sellisena loeti teda kolmandaks tähtsa luule tegijaks (Hom, hes ja tema)
    *Theognis tüüpilisemalt aristokraatlik, oli Megara linn (Korinthose ja Athena vahel), ainus poeet kelle nime all on säilinud terve värsi kogu ( lüüriline ) aristokratliku sümbioosiumi värsid, võis muutuda üldnimetuseks ja tema kogusse võidi liita teiste aristokraadite luule. Ta ise suure osa neist värssidest pühendub Kyrnosele, noormeest keda ta õpetab(eronomus), head on aristkraatlikud, halvad on kõik teise,d aristo peavad oma headust hoidma, ei tohi abielluda halbadega isegi kui nad on rikkad, seda tuleb vältida, aristo tõu puhtust tuleb hoida. Lihtrahvale tuleb piitsa anda ja härja kombel ette rakendada, selgelt põlgus teiste ühiskonnakihtide vastu, kaeblus et kõik ei lähe hästi, halvad tõstavad pead, ja see ähvardab korda peapeale keerata. Kurtvad värsid, kuidas jumalad lasevad sellisteid halbu asju juhtuda.
    *Lesbose saarelt pärit poetess Sappho, kes oli aristokraatlik lesknaine, kes koodnas enda ümber mehele mineku eas tüdrukuid, kelle luule on valdvalt kujutatud neile, kasvatas ja õpetas neid, poeemid mida ta neile pühendas neid vb jagada kahte tüüpi mis põimuvad omavahel, ühed on mehe eelsed ringis ja siis läksid sealt ringist ära, traagiline ja kurb sündmus, kirglik armastusluule oli teine ,,nende tüdrukute vastu, ta ei kirjelda midagi, vaid pigem oma tunnete , ihu väristama panevaid tundeid , lihalikult intensiivsed, tunde markeeringud täpsed. Oli väga populaarne , ka roomas, rooma autorid nimetasid teda lesboks. Türdukute vaheline armastus, lesbose saar üks olulisemaid poeetilisi luule keskuseid.
    Linnriigi sõjaline aspekt.
    7 saj peale kujunes välja faalaks, tihedalt rivistunud raskejalaväelaste , mehi nimetati hopliidideks, ja see rivi oli faalanks , hopliidid oli tõhusalt relvastatud, kindlam relv oli ümar kilp, oli keskne, kilp pidi igal juhul olema, kilp oli kaitse relv , kaitserelvastus Korinthose kiiver, põse ja nina kaitsetega, kiiviri otsas suletutt hobuseharja kujuga, rinnakaitse, turvis ja säärekaitsmed, põhiline ründrelv oli oda, torkeriistana, võis olla ka kaks oda, ülevalt hoitud oda oli viske oma see mis käes oli see oli torke oda., Rivistus tasasel välja, mitu viigu üksteise taga, üksteise vastu pandi liikuma ja põrkusid siis kokku.. Hopliidi faalanksis olid , linnrigid olid huvitatud et faalanksis oleks palju palju mehi , mida pikem faalanks seda parem, mida rohke viirgem sa suudad üksteise järgi panna siis seda tugevam sa oled, osalesid kõik kes suutsid väärikalt kilpi ja kiivrit kanda, vaesemad kodanikud ei suutnud seda välja kanda, tõenäoline et hopliitidena tuldi lahingus aristod ja keskmise jõukusega mehed.Linnriikide poliitilises korralises kujunemises, kodanik on sõjamees, kes kaitseb linnariiki, on õigustatud osalema linna otsustes, vaesemad kodanikud, need ei olnud ka õigust olla täieväärtuslikud kodanikud, suure tõenäliselt tuli neile pidev surve kas neid välja jätta sealt üldse või ei .Nad ei osale täieväärtuslikul kaitsel kuid ikkagi osalevad, sellepärast ei saagi neid välja jätta, teine aspekt on see et hopliidi faalanks oli otsustav võitlusviis, ka aristokraadid võitlesid faalanksis, mõjus sõjalisel mõttes et aristod polnud paremad kui keskklass , võis anda neile õigustuse et nad võiksid osaleda linnriigi otsuste tegemisel aristokraaditega täieõiguslik määral, Kolmas hopl faalanks pidi ühendama kodanikkonda, vajas harjutamist ja treenimist, ettevalmistusi, ei saanud olla väga põhjalik, aga mingisusgune ühistegevus pidi olema enne sõjakäiku ja see pidi konsolideerima kodanikkonda, looma ühtsustunnet.
    Poliitiline pool
    Igas kreeka linnriigis oli rahvakoosolek agora , kogunemine. See agora koondas kõiki kodanike, kuidas kodakosnsu oli määratletud see võis erineda eirnevates linnriikides,tundub et normaalne tüüpiline oli see et kõik vabad põlismehed olid kodanikud ja osalesid seal. Rahva koosoleku otsus oli tüüpiliselt lõplik. Aristod moodustasid juhtiva poliitilise grupi, juhtroll oli nende käes, oli ühendatud linnriigi nõukogus bule(Nõu), olid igas linnriigis olemas. Me teame arhailiselt perioodist vähe, saame rääkida vaid üldjoontes, koondas aristokraatliku eliiiti , kuidas moodustati see võis olla erinev, 'Athenas moodustati ta endistest riigiametnikest, kes oli oma aastase ametiaja ära olnud sai nõukogu liikmeks ja olid elu aeg seda, seal kujundati otsused , seal tundub et toimusid reaalsed vaidlused, erinevate aristo gruppide vahel ja see otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.
    Kolmas aspekt et riigi igal aastal valitavad riigiametid archon (mitmuses archai valitsejad), kes siis tüüpiliselt valiti 1 aastaks, kelle hulgast nad valiti aristokraatliku juhtgrupi hulgast, kuidas see oli seaduslikult määratletud seda me ei tea.oli täitev võim
    Teistpidi suhteliselt demokraatlik ,kodanikkonnal tugev võim.
    Stasis - ehk vastasseis, see oli norm ja see käis mitmel erineval tasandil, üheltpoolt need grupeeringud, parimalt on teada Lesbose saarel, kõik kes pole liitlased on halvad.
    Mängis rolli ka seisuse vahed .
    Sellisetes konfliktides liidrid tõusid kõik aristokraatide hulgast aga teatud osa neist perekonndanest püüdsid leida laiemat toetust ühiskonnast oma ambitsioonidele.
    Võimu mida püüti haarata tähistati tyrannis ehk türanniaks.See dermin pole kreeka keelne kusagilt ida poolt kasutusele võetud.Arichilochos see pila luuletaja kasutas seda terminit Lydia kuninga Gygese kohta, Anatoolia , Väike-aasia valitsejaga.See ei olnud alguses negatiivne termin, türannia on ihaldusväärne, paljud leidsid et türannia paha , kelle meelest ei oli monarhia paha, seda samastati sellega.Selliseid tyranne tuli paljudest kreeka linnades, mõndasid teame, ja need suutsid kuni paariks kolmeks põlveks võimu monapoliseerida.Hilisemad autorid arvasid et tyrannia oli demogogos ehk rahvajuht, lihtrahva juhtideks .
    Korinthose tyrannia, herodotos 5 saj varasem kes midagi räägib, tagantjärgi informatsioon.200 aastat hiljem. Olid oligarhid Bakehiaadid, suguvõsa monarhid , abiellusid omavahel, Kypselos , lõhuti seda suguvõsa tyrannia, taheti teda tappa kuna pidid tooma neile surma. Tõusis Korinthose väepealikuks , kukutas bakehiaadid võimult ja rahvas kuulutas ta valitsejaks. Pidi olema hea valitseja, valitses 30 aastat ja suri, pärandas oma võimu pojale Periandros, paha mees, tappis oma naise ja oli nekrofiil, ja magas oma emaga jne., üritas korda kehtestada riigis, olebvat sundinud Korinthoslasi tööle , keelas kasutad orje, keelas agoraal rääkida, keelas luksust neile.Hilisem pärimus räägib. Välispoliitiliselt teati et mõlemad olid väga laia haardelised eriti see viimane, tegid suuri annetusi pühamutele, olevat olnud suhetes Lydia kuningaga ja võisid olla ka egiptuse kuningaga heades suhetes., viimane valitses 40 aastat. Pärandas oma võimu vennapojale, sest tema vennapoeg sai valitseda ainult 3 aastat, nüüd neid vihati , rahvas kukutas võimult, et varasemate bakehiaadide surnukehad kaevati välja ja visati maa piiridest välja, nüüd kehtestati mõõdukas demokraatia, kestis läbi suure osa arhailisest ja ka klassikalisest . Ühelt poolt on suulise pärimuse jooned siin jutus , see on tõenäoline.
    Tyrannid monopoliseerisid võimu, jätsid teised ilma, kitsa ringkonna või ühe mehe käes, ja aristod tahtsid ise valitseda , siis on arusaadav et tyrannia tekitas vasuseisu , see on ka põhjus miks nad ei suutnud oma võimu kaua kehtestada.Pikas perspektiivis tekitasid need tyrannid tülisid, kreeka linnnriigid otsisid alternatiivseid stabiilseid lahendusi, see oli kreeka seadulusandulus , mida tähistati terminiga Nomos, nomothetos- seaduseanja, seaduse paikapanija. On kahte liiki tõendusmaterjali, hilisem pärimus, räägib mitmetest seadlusanjatest erinevates linnriikides, väheke mütoloogilised, suulisest pärimusest on teada Sparta seaduseandja Lykurgos, ei peeta ajalooliseks, Solon Athenast 6 saj alguses.Solonist on säilinud ka tema enda värsse, silmapaisteb arhailine poeet ka, kasutas oma värsse poliitilise propagandana, avaldas oma seisukohti luules.Oma enda visioon seadlusandluse kohta.Teine on raidkirjaline tõendusmaterjal, hiljem ka pronkstahvlitele kirjutatud, reeglina katkendlikud ja ei anna meile tervik pilti. Kõige tugevamalt esindatud on Kreeta saar, väikesed omavahel alailma sõdivad linnriigid, rangelt ja aristokraatlikult korraldatud, sealt on leitud raidkirjalisi seadusekatkeid, varasem pärineb 7 saj II poolest, kõige esinduslikum pärineb Lõuna-kreetalt Gortyni linnast, Gortyni koodeks, pärineb 5 saj I pool või keskpaik, põhineb varasemal seaduste juurtele .
    Nende erinevate tekstide põhjal on võimalik visandada millest need seadused rääkisid ja reglementeerisid, poliitilist struktuuri, tähistasid kindlaid funktsioone, see poliitiline protsetuur oli vaidlusobjekt, seda oli vaja reglementeerida, oli suuline ja sellepärast tõlgenduslik.Samas ei ole mingit märki et need varased seadused oleks kirja pannud linnriikide konstitutsiooni, tervikpilti ei olnud esitatud, vaid pigem üksikud küsimused. Üks kellele omistati põhimõttelist konstitutsiooni muutust oli Solon.
    Teine asi mida reglementeeriti olid omandisuhted , abielusuhted , pärandussuhted(Gortynis), konflikti aldis probleem , valdkondi mis tekitavad ühiskonnas konflikti.
    Kolmas valdkond oli luksuse piiramine, sotsiaalne niveleerima, välja anti seadusi et rikkad ei tohi oma rikkusi välja näidata.Et mitte külvata konflikte, mina olen rikas sina ei ole.
    Soloni ja teiste puhul, on tyrannia alternatiivina pakuti välja seadlusandlus.
    Linnriike oli palju ja olid üksteisets sõltumatud, võisid ka samas moodustada koalitsioone. Pühamud mis ei olnud ühe konkreetse kontrolli all olid mimete linnriikide ühiskontrolli all. Ioonide linnriikid, liitud , Mileetos ja Driene, drienes olid liidus silmapaistvad linnad Ephesos ja Mileetos, ühed olulisemad poliitilised linnad, Mileetos koloniseerija.
    Tessaalias liitriigid, siin iseloomustas(/B, avarate tasandikega maad)viljakad maad, ja soodsad karjakasvatamis maad, hobused ja veised, tõusis esile suuri maavaldusi omastav aristokraatia, ja need dünastiad, siis need sisuliselt kontrollisid föderatiivse liiduna seda tasandi keskosa, ja mägipiirkonnas elanikud olid nendest poliitilises sõltuvuses, neid nimetati perioikos(ümberringi elajad), tessaalia duumikala, kus need alad olid kasutasid aristokraatiklud perekonnad, pärisorjuste sõltlasi , pärisvaesed penestai, töösid, ja nad ise olid ratsanik aristokraadid. Tulemus olid see et tessaalia ratsavägi oli tugevaim ja tõhus poliitilisest, hakkasid tegema sõjaretki keskkreekasse ja mõneks ajaks kehtestasid oma hegemoonia keskkreekas.Üks märk oli see et 6 saj algul koondasid oma selja taha kreeka kogukondade keskliidu ja võtsid enda alla Delfi oraakli , moodustati hoolekande kogu amphiktyonia, (ümberaustajad), ning see oli erinevate kogukondade ühendus, mis teostas poliitilist kontrolli Delfi oraakli üle.
    Lõuna-kreeka suurvõimuks tõusis Sparta, peloponnnose poolsaarel, maakond Lakedaimon/Lakemoonika, nimetati ka lakedaimonlasteks, uskusid ise et on toorused, neil oli kaks kuningat Heraklese järglased, läbi kogu ajaloolise perioodi Sparta riigi eesotsas olid kaks erisuguvõsadest pärit kuningad, kes ei olnud valitsejad selle sõna otses mõttes, pigem pärandatava võimuga väejuhid, lisaks neil olid ka preestri funktsioon, tegevus oli ritualiseeritud, nende kuningate juhtimisel vallutasid spartalased kogu Lakedaimoni maakonna, ja muutsid osa selle kesksel tasandikul , lõunapoolses osas asulas elavates elanikud oma orjadeks , heloodideks.Need elanikud, mis ei asunud seal viljakal tasandil , vaid äärealadel perioidideks, olid edaspidi sõltuvad kogukonnad, kes pidid olema spratale lojaalsed ja anda oma sõjajõud sparta käsutusse, olid eraldi väeüksus.Perioidid kuulusid Lakedaimonlaste hulka.perioodid jäävad välja kuna olid orjad. Perioidid olid siseasjades autonoomsed, vabad inimesed, põllu harijad, spartiaatidel töö tegemine keelatud, käsitöölisi oli vaja ja seal Spartas asusid käsitöölised olid valdavalt periodidid.Ebaselge on meile millal see lakoonika vallutus aset leidis, see toorlaste /spartalaste sissetung. Tungisid Messeeniassse, I Messenia sõda. 7 saj keskpaiku olid messeenlased ülestõusnud, see suruti maha ja tuntud kui II Messeenia sõda ja sellega seostus spartalaste rahvuspoeet Tyetaios, tegi lahingulaule., on ajaloolise tõendusmaterjalina väga olulised, kutsub võitlema külg küljes ja kilp kilpis, hopliidi faalanks.
    Geruusia liikmeks sai üle 60 aastased mehed, pidid olema väärikad ja pidid pärinema ikka aristokraatide perekonnast, gerondid olid eluaegsed.
    Ephores- pealt vaataja , alguses oli funktsioon kuningate jälgimine, aga kes nö , klassikalisel perioodil moodustas tähtsa koleegiumi ja oli siukalt tähtis, koos kuningatega korraldasid sparta riigi asju, neid valiti kõiki spartiaatide hulgast, ka sinna olid pääsenud lihtsaid spartiaate.
    Kasvatussüsteem mis pidi tagama, et spartiaadid oleks võimekad, esimesed 7 aastat elasid kodus, pärast seda koguti kokku vanuse gruppidesse salkadesse ja siis hakkasid elama poistekorraldaja käe all paidonomos.Igal salgal oli oma juht kõige tublim, äge konkurents, küllalt mängis rolli ka mis perekonnast poiss pärit oli. Samas need paidonomosed olid piitsakandjad ja võisid piitsa anda. 1 rüü läbi aasta ja pilliroost matte pidid tegema, süüa neile palju ei antud, üle toitumine muudab pehmeks , kerge nälg teeb mehiseks, kes sealt kasvatusest läbi ei tulnud(kuningad ainult ei pidanud), siis tuli abielluda, see oli peaaegu kohustatud. Kõik oli hästi paigas, bnaistega nad väga palju koos ei olnud, naised olid majapidada, spartiaadid ise elasid oma väeosadega keskustes, ja neid ühendasid väesöömingud, sysition koossöömised,
    Sõjaliselt hästi valmistatud kodanikkond, elukutselised sõjamehed.neil olid ka need noored poisid oma hoole all.Hiljemalt 6 saj alates oli sparta hopliidi faalanks nii tugev et mille vastu minek pidi tooma vastasele kindla kaotuse , seal oli rõhutatud aukoodeks, olid taktikaliselt väga hästi välja õppinud , oskus ümbergrupeerida lahinguväljal teised ei suutnud seda nii hästi teha, neil oli punased rõivad, kilbi peal L täht (nagu a ilma kriipsuta).Sparta sõjamehed elasid helootide tööst, polnud neil head finantsi tegelt.
    Sparta naised, oldi käest ära, kreeklaste meelest sparta naistel oli nende meelest üle aru suured õigused, mis neil reaalselt oli seda me ei tea. Mõni asi on teada Lygyrgos oli sätestanud et naisi ei tohi väga varalt mehele panna , spartalannad läksid u 18 aastaselt, (mujal läks varem), sparta ühiskonnas oli vanuse vahe väike esmastel abieludel, kuna kidnlalt nõuti abielu.Teine asi mis pidi toimima , mehi polnud ju kodus, naised pidid siis majapidamist ülal hoidma, pani naised meestest sõltumatuks nad. Lykyrgos sätestas et tüdrukurtel pidid olema ka kindel kasvatus, elasid ema juures, pidasid spordivõistlusi, vb paljalt, (vendadel võis olla kahe peale 1 naine)( kui mees on nii vana et lapsi enam ei saa siis võis paluda kedagi nooremat meest et too lapsi teeks.)Spartas on leitud tüdrukute paljaid kujukesi , peegleid , kuju oli peeglikäepide.naistega seonduva luksuseseme kaunistus elemendid, mujalt kreekas ei leia selliseid.
    Kõikidel spartiaatidel pidi olema kleros, mingil põhjusel nad aja pikku laostusid, arhailisel perioodil ei olnud märu, aga eiri 5-4 saj klassikalises, langeti välja kui pankrotistiti, spartiaate jäi alles vaid 1000 4 saj keskpaigas, põhjused on meile ebaselged.
    Lygyrgus sparta riigi autor ja seadluseandja.
    Rhetra ja gruusia hoidsid sparta ühiskonda koos.Üheltpoolt aristokraatlik, totaliseerimiselel lähenev, demokraatlik ja võrdustikuslik, kehti spartaatide grupis .
    homoios – samasugused, võrdsed olid spartiaadid, lyg oli rangelt ära keelanud rikkuse näitamise, isegi rahakasutamine oli keelatud, kasutati rahana neid raudvardaid. 4 saj sai hegemoonia spartas, see tavaline raha rikkus sparta, et kui hakkas voolama siis hakkas sparta langus.
    Millal see süsteem tekkis, me ei tea, lygyrgos tegi aga me ei ta millal, paar põlve enne messeenia sõda.Kogu selle süsteemi mõte oli tagada kontroll ulatusliku vallutatud kogukonna üle, reaktsioon meseenia tagajärgede lahendamiseks.Süsteem on kujunenud pika aja vältel.
    Spartalased 6 saj alguses ja keskpoolel järkjärgult allutasid oma võimule kogu peloponnosese, , lakedaimonlased ja nende liitlased.Liit sparta hegemoonia all. Korinthos kuulus sinna, olid sõltumatud spartalastest. Üks riik Argos, see ei liitunud mitte kunagi peloponnosuse liiduga, olid sparatalaste põlisvaenlased, tüli käis ühe vahepealse viljaka tasandi üle.
    23.04.14
    Korthinthos ja Sparta tahtsid Ateenat täielikult hävitada.
    Teine oligarhiline riigipööre , mahitasid Spartalased. Ateena alistamisel oligarhid ja spartalased leppisid kokku, ja kehtestada isadekord, muistne kord. 30 liikmeline komisjon isade korra taastamiseks, see koosnes veendunud oligarhidest , mees kelle nimi oli Kritias, oligarhide liider, Platoni suguane, Sokratese kuulaja , poliitiline publitsist , tragöödia kirjanik. Toonassesse vaimue-eliii kuuluv mees.Tema juhtimisel hakkasid need kolmkümmend omavolitsema, hakati tapma , oponente , hakati tapma ka raha pärast, ka metoike, rikkaid. Tekitas arusaadavalt väga teravaid vastuolusid, hulgaliselt ateenlasi läks pagendusse, Teebalaste juurde, kes olid valmis neid toetama . Oligarhide vastaseid põgenesid, hakkasid tülid ka nende endi sees. Oligarhide vastu oli ka Spartalased, Lysandros, kaotas Ateenas sisepositsiooni ja tema oponendid spartas hakkasid toetama pigem neid ateena demokraate. Hulgaliselt pagulased vallutasid Piraeuse. 403 taastati demokraatlik riigikord .30 tyranni võimutsemisaeg.Üldine amnestia , et kõiki lepitada, see küll ei laienenud kõige kindlamate verisemate oligarhide suhtes, lepiti kokku et ei hakka üksteisele tagant järgi kätte maksma. Selline oli siis peloponnosose sõda koos oma vahetagajärgedega. March of 10,000 401-398 BCE
    4 saj . See on aeg mille sajandi I pool on meile teada küllalt hästi ajaloolase Xenophoni helleenika kaudu, veetis suure osa oma poliitilisest aktiivsuses pagenduses,
    Pärslaste sekkumine kreeka asjadesse sai süsteemseks, tavapäraseks, see oli alguse saanud juba pelop sõja lõpu perioodil.401 a. Toimus veel üks sündmus, pärsias puhkes trooni võitlus, Kyros ja Artaxerxes, viimane kindlustas oma võimu ja Kyros, hakkas koguma sõjaväge ja spartalaste kokku leppel hakkas koguma seda sõjaväge kreekas peloponnososel, 10 tuhat peloponnosose hopliiti. Selle sõjaväega tungisid Babülooniasse välja Cunaxa lahingus, sai surma, kreeka 10 tuhat palgasõdurit näitasid ennast ülimalt võimelikult, reeturilikkult tapeti .nende pealikud , nad valisid uued pealikud, Xenophoni, liikusid musta mere äärde, ja kreekasse tagasi .
    Poliitilises mõttes tõi see sõjaretk kaasa, sparta ja pärsia suhete halvenemise. Spartalased olid Kyrost toetanud, kuid ta kaotas selle. Algas pärsias sparta sõda, spartalased kelle liidriks tõusis toona Agesilaos, kes sisuliselt 399-361 üks kahest sparta kuningast, kõige mõjukam mees.,võttis ette sõjaretke väike-aasiasse, rüüstas Sardist ja oli edukas seal. See omakorda tähendas seda, pärslased panid ära kõik oma asjad mängu , et kujundada sparta vastane liit, altkäemaksudega jne.Suutsid moodustadada koalitsiooni, teebalased, ateenlased , argoslased, ja korinthoslased. Siit sai alguse Korinthose sõda 395-386 , mille sõjategevusest pole tarvis pikemalt rääkida, aga mis on sõja peamine mõte, spartalased pidid oma väed väike-aasiast ära tooma, ateenlaste vaatekohalt oluline, nad said pärsialt suurt rahalist toetust, taastasid laevad ja ehitasid uuesti need müürid. Ateenlased taastasid oma sõltumatuse ja välispoliitilse jõu. Spartalased sai aru , et nad ei saa pärsia vastu kui see toetab kõiki nende vaenlasi, tegid diplomaatilise pöörde ja hakkasid pärsiaga diplomaatilisi läbirääkimisi pidama . 383 aastal ,,Kuninga rahu“ , Korinthose sõja lõpp., teiselt poolt taastas sparta hegemoonia, taastasid oma liidu pärsiaga , st rahulepingu tagajaks sai pärsia, tingimused olid spartale ülimalt soodsasd, kõiki kreeka linnade autonoomia, mis tähendas et kõik riikide liidud saadeti laiali v.a Peloponnosose Liidu. Selle rahutingimusega müüsid pärslastele maha väike-aasia kreeka linnad.
    Spartalased muutusid vägagi agresiivseks, hakkasid otseselt segama ennast teiste linnade siseasjadesse. Vallutati kogemata Teeba akropol. Kallutas avaliku arvamise sparta vastu .
    Teebast pagenesid oligarhia ja sparta vabased, lõpuks kukutati ja selle liidriks oli suhteliselt demokraatlikult meelestatud Epameinondas 4 saj kreeka poliitika täht.379 aastast oli Teeba liidreid ja tema juhtimisel muutus Teeba järjekindalt sparta vastaseks, ja selle keskmeks kreekas. 78-77 aasta vahetusel Ateenlased taastasid oma mereliidu, ometigi küllalt arvestatav poliitiline jõud. Teeba ja ateena olid põlisvaenlased, umbusaldasid üksteist kuid liitusid nüüd jälle sparta vastu. Selles liidus saavutasid teebalased aastal 371 Leuktra lahingus, kesk-kreekas,Teeba lähedal, Epa juhtimisel lõid need teebalased sparta väe puruks. Silmapaistev lahing, taktikaliselt oluline, ebastandartne, mõjutas kreeka sõjakuntsi. Spartalased rivistusi faalanksisse, kuna kilp on vasakus ja paremal oda, tugevad pandi paremale tiivale, teebalased kasutasid seda ära ja kavaldasid üle.vastu kõigi ootusi pani oma tugevad jõud vasakusse tiiba ja nihutas selle parema tiiva ette, saavutas ülekaalu ja murdis pühaväesalga ja muudega läbi enne kui teised jõudsid sõjaväega võitlusse, murdis läbi.Tulemus oli see et spartalased kandsid tugevaid kaotusi, teised liitlastel polnud midagi teha, taganesid ilma suurema võitluseta. See võit oli suure sümboolse tähendusega, ligemale 200 aasta lähedalle suur hopliidi lahing kus spartalased olid kaotuse saanud, murendas nende autoriteeti, hirm sparta vastu kadus. Peloponnosose liidus puhkes ülestõus, liitlased keeldusid allumast spartale enam. Senised sparta liitlased läksid sparta poole üle, epameinondas tuli Lakoonikasse, jättis Sparta ründamata, tegi tiiru ümber oma väega. Ta läks Messeeniasse ja vabastas selle sparta ülemvõimu alt , oli ränk löök spartale, seal oli põhiosa helootid., kellel põhines põhiline režiim ,kuna nad tootasid spartiaatide jaoks. See tekkitas Messeenia riigi ja arkaadlased kes seni olid olnud sparta liitlased, rajasid ühtse föderatiivse riigi. Tulemus oli sparta peloponnosose liit (200 aast) ühendas seda, ja väikestest kriisidest hoolimata püsis oli nüüd lagunenud. See tõi kaasa lühiajalise Teeba hegemoonia, korraldaja juht oli epameinondas, toetates seal demokraatlike reziime, teeba ei suutnud oma hegemooniat kaua hoida,läksid hiljem omavahel tülli. Ateenlased oldi küll teebalastega liidus kuid umbusklikult, ateenlased hakkasid tajuma teebalasi ohtlikuna ja liitusid spartalastega teebalaste vastu. Peloponnosose linnad olid mitmes liinis tülis, sisemiselt. (Olümpia mängude ajal relvavõitlus)
    Mantineia, suur lahing ateenlased ja spartalase ja nende liitlased, teebalased ja nende liitlased, epameinondas juhtis teeba leeri, saavutas siiski täiesti arvestatava edu, aga ta sai ise surmavalt haavata, sellega jäid teebalased ilma oma liidrist, teeba hegemoonia lõpuks loetakse seda.
    Ateena mereliit , hakkas ka oma liidus ülemääraselt domineerima, tema vastu ja vastaseid meeleolusid hakkas toetama Mausalos, kes otseselt toetas ja mehitas liitlasi ateenast lahku lööma . Ja see teine ateena mereliit lahknes.
    Artemisia tema õde , rajas Mausoleumi oma vennale .pole meieni säilinud, aga see on rekonstrueeritud.
    Kui üks muutub väga tugevaks siis teised liituvad tema vastu .
    Ükski kreeka riik ei suutnud püsivat hegemooniat kujundada. Toimusid sotsiaalsed muutused, polisliku korralduse murenemine- varanduslikud erinevused suurenesid, rikkamad said rikkamaks(pärsia raha), ja vaesemad laostusid. Kuna sõjapidamine oli olnud väga suurtes mõõtmetes tuli kasutusele võtta kõik võimalikke vahendeid, vallasvara tuli käibesse senisest enam. Palju raha kogeneb väheste kätte. Talupojad kippusid laostuma. Ateena oli kindlalt demokraatlik linnriik, seal kontrolliti rikaste rahakasutust ja seal pole märki talupoegade laostumise kohta.
    Vastuolud demokraatide (vaesteringkond) ja oligarhide vahel (rikkad kodanikud )kroonilised eirinevused, sparta oli oligarhide eest seisja ja ateena oli demokraatlik. Maa ümber jaotamine ja võlgade tühistamine. St seda et paljud mehed, kes olid laostunud, pidi otsima teenistust mujal, läksid palgasõduriks, ja see laienes ja sellel oli turgu, kreeka enda linnriigid vajasid ka neid aga teiseltpoolt piiramatu turg oli pärsia, sinna hakkas kreeklasi minema palju (10 tuhande retk tegi selle otsa lahti ). Kreeka palgasõdurid olid suhteliselt mobiilsed ja väepealikud palkasid endale väeosa varustasid neid ja pakkusid oma teeneid teistele riikidele ja läksid nende teenistusse. Kodanik valitseb ja kaitseb. Poliitilise otsuse tegija ja võitleja langesid kokku, kuid nüüd see hakkas hägustama.
    4 saj kujunes türannia jälle, hakkas esiletõusma. 5 saj oli see peaaegu et kadunud, 4 saj hakkasid uuesti tulema, ja nüüd olid liidrid kelle võim toetus palgasõduritele, kasutasid nad oskuslikult ära ka sotsiaalseid vastuolusid , esindasid vaeseid rikkaste vastu.
    Makedoonia hegemoonia algus Kreekas.
    Kreekas põhja- pool, piir oli olümpose mägi. Makedoonlased etnilised olid kreeklastele väga lähedane rahvas, makedoonia keel lausa nagu põhja-poole kreeka murre. Vaba suhtlemist nende päris- kreeklaste ja makedoonialaste vahel ei saanud toimuda. Riik ise koosnes makedoonia tasandikust , selle tasandiku lõuna-poolsel serval oli Aigai linn, mis oli vana pealinn, mäletamatutest aegadest, aga selle kõrvale rajati 4 saj uus pealinn Pella. Makedoonia oli monarhia, kuninga suguvõsa oli Heraklese järglased, kuningavõim polnud päris absoluutne, mingit rolli mängis ka sõjaväe koosolek , selle massi moodustasid , Makedoonia talupojad , kes võitlesid jalaväelastena, korralduses mis meenutas Kreeka faalaksit. Selle talupoegadele moodustavale jalaväele lisaks, moodustas olulise osa aristokraatlik ratsavägi, kes koosnes kuninga enda aristkoraatlikest sõpradest(hetairia), eliitjõud.
    Kultuuriliselt makedoonia kuninga suguvõsa hakkas otsima tihedaid kontakte lõuna-poolsete kreeka linnriikidega, pärsia sõdade ajal . Neid lubati osaleme olümpiamängudele, see oli sümboolne akt, nad möönsid makedoonialasi enda hulka kuuluvana. Makedoonia kuningad hakkasid oma õukonda kutsuma kreeka vaimuinimeis ja edendama seda. Makedoonia kuninga õukond olid kaks-keelne.
    Poliitilises mõttes. Kuningas kontrollisid seda keskset tasandikku, aga põhjapoolsed grupid olid vasallsõltuvuses sellest kuningast, tugevale kuningale allusid kui kuningas oli nõrk siis lõid lahku. Makedoonia riigipiire üheselt määratleda pole võimalik , sõltus kuningast.Toimis kuni Philippos II võimuletulekuni. 359 -336 oli Makedoonia valitseja. On makedoonia riigi ümberkorraldaja ja selle hegemoonia looja kreekas.
    Ümberkorraldamine. Oli kaks suurt tegu, 1) võttis enda võimu alla Paiganionmäe, väärismetall ja hõbe, sai kõikide teiste kreekalinnriigitega enda kätte suured metallvarud, hakkas müntima raha ja see hakkas konkureerima ateena drahmidega, muutus kõige finantseeritumaks kreeka linnriigiks.
    Teine muutus oli see et korraldas ümber sõjaväe, Makedoonia faalanksi väljakujunemine, võttis õpetust selgelt kreeka faalanksist ja tõi kaasa puht sõjalise muutuse, pikendas esimeste kuue rea odasid , ulatusid rindest läbi ja muutis torkejõu kuuekordseks.kilp oli väike, õla külge kinnitatud, oda pidi kahe käega hoidma.nende kaitserelvastus muutus kergemaks. Talupoegadest koosnevad, sõjaväe teenistus kohustuslik, moodustunud üksuse. Hakkas süsteemselt kasutama ratsaväge ja jalavägi, jalavägi keskel ja ratsavägi äärtes.
    Ta oli väga vastuoluline tegelane, ta oli väga hea poliitik ja diplomaat, ettevaatlik poliitik, selline kes ei teinud kunagi midagi ettekaalutlemata, ja oskas situatsiooni valida ja tarvituse korral ka oodata , ei rutanud kunagi ette, sai aru liitlaste tarvidusest. Vältis püüdlikult situatsiooni kus ta oleks ilma liitlasteta jäänud, alati kaitses kedagi, oli väga hea suhtleja, haritud mees oskas vabalt lõuna poolset keelt, ja näidata ennast suure kreeklaste sõbrana jne. Teiselt poolt oli tal probleem alkoholiga, vanemana rohkem , lugusid kust ta ei suutnud üle toa kõndida sest oli nii täis. Tal olid ka kirevad naissuhted, olid abielus 7 naisega aga need võisid olla ka poliitilised eeldused. Kinnitas oma poliitilised liidud abieludega, kui oli vaja uus liit võttis uue, aga vanast ei lahutanud ja nii läkski edasi.
    Sai korduvalt haavata, kaotas ühe silma saades noolega sinna, lombakas ja käsi oli vigane .
    Tema naine olulisem oli Olympias , (2 naine) tõusis tähtsamaiks, kuna oli kõige kuninglikumast soost, tal sündis poeg Alexander, kes polnd küll vanem poeg, esimese naisega poeg oli hull siis aleksandrit kasvatati algusest peale kui troonipärijat.
    Makedoonia põhiliseks vastaseks sai Ateena, ateena oli raskes poliitlises olukorras, oli just lagunenud mereliit, sellega kaasnes ka ateenlaste välispoliitiline loidus, tal oli krooniline rahapuudus ja domineeris poliitiline suund , mis püüdis hoida rahu nii palju kui võimalik ja sellega seoses sunnitlus oli et pigem kasutada raha sisepoliitikas kui välispoliitliseks. Loodi teatrietenduste fond, kust finantseeriti pidustusi ja mis oli kokkuvõttes odavam kui sõjapidamine. Ainult et nüüd kui makedoonia hakkas tugevnema , ateenlased polnud valmis näitama initsiatiivi makedooniale vastuhakkamiseks, selle initsiatiivi võttis endale Demosthenes , kes oli rikas, oli varakult jäänud orvuks ja tema hooldajad raiskasid tema raha, alustas kohtukarjääri et oma varandust kätte saada. Hakaks elatist teenima kohtukõnede kirjutajana, hakkas pidama ka poliitilisi kõnesid, kujundas selgelt makedoonia vastaseks oma hoiakult. Tema ideaal oli 5 saj ateena. Teda peetakse tavapäraselt kreeka parimaks kõnemeheks kelle omadest meieni on need kõned säilinud. Raha tuleb kulutada sõjaväe ja laevastiku tugevndamiseks, et ateenlased hakkasksid uuesti ise oma sõjaväes võitlema,s suurendada nende vastutust, Philippos oli tema jaoks ateena vaenlane. Kolm kõnet Philipikad, philippose II vastu pühendatud.Demosthenese kõned.üks ajalooliśe ajaloo allikaid
    24.04.2014
    Ateenlasel olid jätkuvalt liitlasi Egeuse mere põhja- rannikul. Ateena põllumajandus oli orienteeritud viinamarja ja oliivi kasvatusele, leiva- ja leivavilja tuli importida, musta mere äärsetest linnadest, musta mere väinad olid ateena jaoks tuiksoon , nende hoidmine ja kontrollimine oma laevastikuga oli ateenlaste jaoks oluline.
    Isokrates- kõnemees , kes olid makedoonia meelsed .
    Philippos sai ennast kehtestada kreekas 356, puhkes püha sõda Delfi pärast. Nimelt, Delfi oraakel, mille ümber oli hoolekande kodu, seal olid ka palju annetusi , selle delfi ümber elasid fookislastage tugev konflikt teebalastega, tahtsid laenata delfi pühamu varadest. Palkasid endale sõjaväe, et teebalastega võidelda, nüüd kaks olulist liiget , tessaalased ja teebalased, puhkes sõda nende vastu sest nad olid pahased fookistlaste vastu. Kutsusid tesaalased ja teebalased Phillippose appi, algul sai paaris lahingus lüüa, kuid siis suutis purustada fookilaste väe, sai tesaalia oma võimu alla, püüdis ka Dermopüülide maakitsusesse enda saada, aga ateenlased ei lasknud, ja siis võttis aja maha. Alustas diplomaatilisi läbirääkimisi, kutsust kreeka linnriike külla, pidas venitavaid läbirääkisimi ja samal ajal võttis ära põhja-kreekas mõningaid punkte. 346 suutis sõlmida rahu, ateena astus sõjast välja, ja Philippos sai minna kesk-kreekasse , karistas fookislasi , mitte julmalt, sai ühe tähtsama püham eesseisjaks. Teiselt poolt selle läbi muutus ta ohtlikuks oma senistele liitlastele teebalastele, Demosthenes, ja ateenlased aktiviseerusid, demos käis Teebas ja suutis ka nemad kallutada makedoonia vastasesse leeri. 338 tuli uuesti Phillippos kesk-kreekasse, ja alle astuti seal vastu ja toimus lahing, ja seal sai kreeka lüüa, teebalased võitlesid paremini nende pühasalk tapeti maha. Seda lahengut loetakse kreeka iseseisvuse lõpuks. Teeba langes philippose võimu alla. Sõlmis ateenaga liidu kuna neil ei olnd laevastiku aga kreekas oli. Kutsus kokku kongressi , üle-kreekaline panhelleni liit, pärsia vastu, kuulutati kõigi riikide autonoomia ja kõik vabatahtlikud peavad filipposega pärsia vastu võitlema.
    Aasta hiljem kutsus ta kokku teise kongressi ja seal kuulutati sõda pärsialaste vastu. Kes siis osalesid vabatahtlikult, või olude sunnil(nagu ateena ja teeba).Sparta jäi kõrvale.
    306 aastal philippos mõrvati , võimalikult et isiklikel põhjustel. Vandenõu taga võis olla ka Alexander, 20 aastane, võimalik läks isaga tülli. Alexander ja ta ema hakkasid oponente tapma ja sai 20 aastaselt makedoonia kuningaks.
    Alexander 56 sündis (Aleksandros), suurepärane päritolu, isa poolne heraklesest, ja ema poolne achiellusest, õpetaja oli olnud Aristoteles (ise on pärit Draakia rannikult, tema isa oli arstina seotud makedoonia õukonnaga, makedoonia meelne ) , oli ettevalmistatud, suurepäraselt haritud, kreeka keel ja makedoonia hästi käes, sünnist saati kasvatatud troonipärijaks, isa hakkas tõmbama teda varakult poliitikasse. Ka sõjakunstiga oli tuttav. Alexander võttis kõik selle võimu üle aga kreeklaste jaoks kes polndu makedoonia ülemvõimuga nõus, oli see märk et nüüd vb vabaks saada. Lahku üritasid lüüa ka põhjapoolsed sõltuvad hõimud. Suur ülestõus makedoonia hegemoonia vastu, siis aleksander tuli kesk-kreekasse ja vallutas Teeba , oli äkilisema ja teatraalsemamaneeriga , tema otsustas Teeba hävitada ja tegigi seda. Jättis koorilüüriku Pindarose maja püsti , keset lammutatud linna. Selle aktiga oli kreeka rahustatud, 35 aastal. Aleksander tegi teoks suure panhelleni sõjaretke aasia vastu .
    Pärsias oli siis võimule tulnud just Dareios III, viimane kuningas, ligitiimsus oli kahtlane, troonipöördega võimule tulnud, egiptus oli 4 saj pikalt mässamast pärsia vastu ja egiptus polnud lojaalne kuigi oli alistatud. Pärsia sõjaväe peajõu moodustasid kreeka palgasõdurid, nende juht oli kreeklane Memnon, kes sisuliselt seal sõja algusfaasis kujundas pärsia strateegiat. Pärslastel oli foniikia laevastik , makedoonial polnud laevastikku, pidi tugevnema liitlaste laevastikkudele, ateena nt . Aleksander sai aru et kreeka liitlased pole lojaalsed, leidis et laevastikule tema eriti loota ei saa. Sõjaretke algul ol aleksander teadlikult ilma laevastikuta, sõjaplaan võtta lihtsalt järkjärgultära vahemere ida ranniku alad, ja jätta ilma pärsia laevastiku tugipunktidest ja laevastikul ei jääks muud üle kui talle laevastik anda. Tungis üle Helespontose, kõik lahingud mis pidas võitis.Andis tema kätte väike -aasias, noppis need linnad ära, siis läks sisemaale Früügiasse,34 aastal , sel ajal Dareios kogus suurema väe, ja otsustas kaitsta sissepääsu Süüriasse, 33 aastal Issose lahing, pärast suur võitu Aleksandri poolt avanes Süüria ja Palestiina. Piiras ja hävitas, pärast aastat Tüürose ja liikus edasi Egiptusesse, mis alistus talle vabalt. Teda hakati ka jumalikustama karjääri lõppfaasis. 32-31 talve veetis Egiptuses, sealt tungis Mesopotaamiasse, kus Dareios oli saanud kolmanda ja suurima väe kokku , suurim lahing Gaugamela, uuesti löödi pärsia puruks, sealt Babüloonia, ja Persepolisse 34 aastal.Persepolisele pandi tuli otsa, varastel hommiku tundidel .
    Dareios oli ennast kompromiteerinud, kaotas oma positsiooni , kesk-aasia satraap korraldas tema mõrva. Aleksander muutis oma positsiooni, ideoloogilist, seni oli olnud hellase liidu juht kättemaksul pärsiastele, nüüd muutus Pärsia kuningaks, ja tahtis Dareiose mürvaritele kätte maksta.
    Sealt liikus edasi , sai endale naise Roxana, siis liikus Induse äärde seal toimus ka üks suur lahing, kellel oli palju elevante , siis suudeti sellest india valitsejast jagu saada. Nüüd abitsiooniks tõusis tahtis minna maailma lõpu ja saada maailma enda kätte , peab jõudma okeaanose äärepeale. Tekkis mäss, kuna mehed ei tahtnud edasi minna vaid tahtsid koju , osad läksid jalgsi ja osad laevastikuga ja 25 aastaks jõuti koju.
    Aleksandri hiigelriigi valitsemine tuli kuidagi korraldada, ta pidi turvama oma kommunikatsioone, pidi lakkamatult maha jätma garnisoni, oli vaja täiendusi makedooniast ja kreekas, kreekat ei usaldatud.Palgasõdureid tuli järjest juurde kreekast. Mida edas itta läks seda enam tal vaja neid läks.
    Tarvidus , võtta ka kohalikke oma sõjaväkke, abistavatesse üksustesse ja sõja lõppedes juba nagu ka faalanksisse. Pidi taotlema eliidi lojaalsuse, sõjalistes ametites oli makedoonialased, aga tsiviilametites oli kohalikud. Ta pidi käituma nagu Aasia kuningas. Tema muutuine pärsia kuningaks, hakkas kandma avalikel puhkudel pärsia päraseid riideid (mitte kreeklaste ees), Roxana oli kesk-aasia päritolu, paksu pahameelt makedoonlastel ja kreeklastel , nõudis seda etiketti et kuninga ees maani maha kummardama. Proskynesis. Aasialastele oli see normaalne , kreeklastele ja makedoonlastele tundus see alandav , tugevad konfliktid, kes keeldusid seda tegemast. Tema iseloom oli, ta oli endast ülimal heal arvamusel, talle oli omane selline äkiline meelelaad, oli pahe joomisega, allikatest hästi teada, et pidutsused kestsid hommikutundideni. See tekitas konflikte ja tekkis ka küsimus, et see enda esinemine, kas see oli tingitud aasialaste moodi käitumisest, või ta hakkas hulluks minema. Võisid kombineeruda.
    Oma valitsusaja lõpul lasi ennast jumalana ausatama hakata theo samketos (võitmatu jumal).
    Siit kaks vandenõu I 30 aastal , pärats Dareiose surma, ja teine sisi juba kui ta oli kesk-aasias.
    Aleksander ilmselt plaanis sõjaretke araabia vastu ka. 23 aastal suri palavikku ootamatult ( malaaria võis olla)
    Järgnesid võitlusd tema väepelikute vahel, peaegu 5 aasta kümmet.
    Kreeka sel ajal kui Aleksander oli sõjaretkel, oli rahuli ,ära ootaval seisukohal, demokraatlik riigikord ikka, ateenas tol ajal toimusid ka demokraatlikud reformid ja suured ehitustööd. Aristotelese kõrgaeg kui lõi oma gümnaasiumi. Demosthenes pagendati küll ateenas, korrpotsiooni süüdistusega. Siis kui Alex ära suri 33 siis vallandas see sama reaktsiooni nagu philippose surm, aleksandril oli ebaseaduslik poeg, dünastia tulevik oli tume. See näitas võimalust et nüüd on võimalik saada makedooniast lahti, ateenlased aktiveerusid. See tõi kaasa ka Aristotelese surma,kuna ta ei tundnud enam ennast ateenas kindlalt, põgenes ja läks Euboia saarele, haigestus ja suri. Ateena ei suutnud neid makedoonia garnisoni kõiki likvideerida , ja kui tulid foniikia laevastik ja alexi veterani, said ateenlased lüüa, tähendas mereliidu lõppu, alistus uuesti ja nõuti ateena riigikorra muutmist 22 aastal keskmine riigikond. Kodanikkonnale varanduslik tsensus , ja see kvalitseeris kodanikene u 9000 meest. Klassikalise ateena riigi demokraatia lõpuks, ja tõelise makdoonia ülemvõimu alguseks. Demosthenes oli omakorda sunnitus põgenema seal, varjas ennast ühes Poseidoni templis, Demosthenes võttis endal elu. 23-22.
    Klassikalise kreeka kultuur (pdf folderis)
    Klassikaline periood 5 saj , on kreeka koorilüürika õitseaeg , vana Žanr , koorilüürika silmapaistvaim esindaja oli Pindaros , kes elas 5 saj I poolel.Koorilüürikat kanti ette avalikel ja üritustel ja pidustustel. Kreeka teater võis olla lüürika üks haru
    5 saj kus saab alguse ajaloo kirjutus.
    Kreeka filosoofia õitseaeg, muutus loogikapõhiseks, selliseks kus siis hakati üldistusi ja loogikapõhiseid järeldusi tegema. Selle filoosfia õitseaeg 5 saj lõpp- 4 saj algus.( Sokrates , platon ja aristoteles)
    Pindaros ja koorilüürika- silmapaisteb ja kuulus kreeka poeet, teeba päritolu ja aristokraatliku päritolu, sündinud 520 aastatel, arha peri lõpul, küpsuse ja hiigelaja saavutamise aeg pärast pärsia sõdade aega. Kõik tellisid neid talt ja lavastas ka neid. Oli seisusekaaslane suurtel poliitilistel riikidel. Pidas delikaatselt oma poeemides oma õpetussõnu jagada.Valitsejad tahtsid ülistusi oma võitudest. Epinikionid – võidu ülistus laulud, spordivõistluste, aristokraatilliku ellusuhtumist ülistas, ülistas nende lauludes võit ja edukus on jumalate antud, aga nad ei anna suvaliselt vaid nendele kellel on voorus ehk arete , jumalikust soosikust märk, annab talle edu ja võidu. Võit on märk voorusest ja jumalikust väljavalimisest, saab osaks parimatele ja vähestetele. Vahend näitamaks jumalatest välja valituks, on väga ülev , poeemid on raskelt vihjelise keelega, jutustab müüte vahele, müüdid on ka integreeritud et väärtustada seda võitu.
    Draama ehk tegevus, termin millega tähistati teatrikunsti.Teatris ei tarvitsenud pidada ainult etendusi vaid võis ka pidada rahvakoosolekuid.Dionysose jaoks välja arenendu kooridest.
    Nad kuuldusid lõpuni pidustuste programmi, diode jaoks ja muudes kontekstides neid ei peetud, pidustused teada ateenas ja talvised, Lenaia ja Dionüüsiad pidustused. Suured dionüüsidad, mis kestsid vähemalt kuus päeva, võistulaulmised, ja milles võisteldi , esimesel päeval tõenäoliselt olid Dio auks peetavad koorid ditkyrambos, kolm päeva oli tragöödiatele, ja üks päev komöödiatele (5 komöödiat ). Näitlejad kandsid maske, ja kõik olid mehed, ja olid preestrid. Tragöödiateks olid tõsised ja valdavad müüdisüseed, süsee oli suurtes piirides vaatejatele ette teada. Kuidas autor seda tõlgendab , kuidas ta seda kannatust või ülevust suudab esitada. Komöödiad olid 5 saj päevakajalised, poliitilised, (kõik säilinud komöödiad Aristophaneselt) lisaks olid nad ka nilbed.ühelt poolt kanti maske, need maskid kujutasid ära tuntavaid poliitikuid , nali oli ka robustne . Sündsusetu sõna kasutus. ( Aischylos , Sophokles, Euripides , aristophanes)
    Filosoofia- deduktiivne, loogikapõhine, filosoofia jätkuvalt tegenes maailma üldist struktuuri puudutavate probleemidega 5 saj . Aga nüüd see seletamine läks loogilisemale põhjale. Selle murrangu tõi 5 saj päris algul Parmenides , Eleast , lõuna-itaaliast pärit, rääksid ühtesest olevast . Tema mõtles oleva üle ja leidis et oleva peamine omadus on see et tema on . Olematut ei ole.
    Olev on tekkimatu, hävimatu, jagamatu ja liikumatu. Meil on teada osalt ka tema argumentatsioon, Olev on tekkimatu ja hävimatu aga ta peab olema jagatav ja liikuv oli teiste arvamus.
    *Sitsiiliast pärit Empedokles -olev jaguneb tulest ,veest, õhust ja maast, ja liikuma paneb armastus ja vaev .
    *Anaxagoras- õpetas et kõik koosneb lõpmata erinevatest seemnekestest , mida paneb liikuma mõistus (nus)
    * Demokritos 5 saj lõpul 4 saj kolm esimest kümmet- väitis et koosneb jagamatutest algosakestest ja tühjusest. ( atomos ). Paneb liikuma raskusjõud, erikiirusega ja moodustuvad erinevad ahelad . Ka hing koosneb aatomitest.ühinevad teiste aatiitega ja paneb keha elama, ja kui sureb siis hinge aatomid lendavad laiali, hing on surematu. Ratsionaalselt läks vastuollu , kreeklaste hadesest või hinge ümber kujutamisest.
    5 saj keskpaiku hakkasid osa mehi õpetlasi arutlema loogiliselt ka eetiliste küsimuste üle. Sophistes- õpetlane , mehed, kes õpetasid neile kes õpetust kuulda tahtsid ja selle eest maksta tahtsid , praktiliselt tarvilikke asju, peaasjalikult kõik mis puudutas poliitikat ja kõnekunsti.Hakkasid ühelt poolt kõnekunsti reeglitega tegelema, filoloogia ja grammatikaga, hakkasid arutlema poliitliste probleemidega mis olid seotud eetilise probleemidega. Hakkasid loogikat kasutama ka nendes.
    Kõige kuulsam mees Protagoras, kes tuli ateenasse periklese ajal ja palkas ta oma poegade õpetajaks. Ja tema programmiliselt tõi filosoofia sellistelt maailmakorraldust teemadelt inimlike teemade juurde.Inimestel on tarvidus ja vajadus kokkulepet kujundaja ja muuta ka vastavalt inimlikule tarvidusele, nägi eesmärki selles et õpetada. Õpetada head mõõtu leidma. Sobivad seadused ja sobivad eetilised normid. Pidas end eetiliseks riigimeheks. Osa sofiste hakkasid mõtlema et mille järgi me teame mis on siis sobivad normid, osad leidisid et need võiksid olla näha looduses.
    Kritias- Võib hakata nägema asja seda moodi et aristokraatlikute on õigus domineerida nõrkade üle.Lihtrahvale ei meeldinud.
    30.04.14
    Tegutses ka Sokratess, sellises kontektis 5 saj viimasel kolmadnikul, Peloponnosese sõja aeg.
    Ta on ka sophistliku filosoofia kõrgaeg, aeg kui Eupidides, kirjutas oma ajaloo raamatu.
    Sokrates- keskmise jõukusega ateenlane, kiviraiduri poeg, hakkas õpetama, Peloponnosese sõja ajaks oli temast saanud tunud veidrik ateenas, kes liikus noorte sophistliku noorte seltskonnas ja õpetas neid oma vestluste kaudu, ja kutsus neid noori enda juurde sümboosiumitele. Elatasid teda , suured, rikkad noored ateenlased. Tema ei kirjutanud teadaolevalt mitte midagi, küll aga sai tema järgneva 4 saj filosoofia eeskujuks, kahe oma õpilase kaudu Xenophon ja teine Platon. Mõlemad kirjutasid 'Sokratest, idealiseerides. Xenophon maalähedasem , platon sügavamalt , tema dialoogides Sokrates vestleb ja kuulutab oma vestluskaaslaste väärust. Platoni puhul selge see, et ta küllalt sageli pani Sokratese esitama seisukohti, mis on tegelikult tema omad, Sokrates väljendas, väga raske vahet teha milline on Sokratese seisukoht ja milline Platoni enda oma. Nende kahe mehe teostes, ilmneb Sokrates sophistide vastandina, kuultutab ja naeruvääristab, eriti Platoni omas.
    Aristophanes, kelle hiilgeaeg langeb samasse aega. Tema kirjutas muude komöödiate hulka,, Pilved “ seal on peategelane Sokrates, seal ilmneb ta kõige ehedama naeruväärse sophistina, kes õpetab naeruväärasi, poeg annab oma isale peksa. Küüniliselt amoraalne . Sokrates liikus ringi selle seltskonnaga, keda kõik ateenlased pidasid sophistideks.
    Kui me usume Platonit, siis vb arvata et Sokrates vestles nendega , vastandades ka, rõhutas et tema ei võta tasu, et ta ei õpeta raha eest. Teine ja olulisem asi, sophistide meelest eetilised normid, on inimlik kokkuleppe, sokrates uskus et eetilised normid on absoluutsed.Jumalikud teatud mõttes. Ja tema eesmärk oli filosoofilise arutelu kaudu jõuda nende absoluutsete moraali nõuete määratlemise. Selleks tema meetod oli see, et ta sundis inimesi defineerima eetilisi kategooriad, selleks et nendeni jõuda , pidi ennast vabandama käibe tõdedest, ja neid naeruvääristas. Ta ise olevat tunnistanud , et tema ei tea midagi, aga et tema põhiline voorus on see, et ta teab ,et ta midagi ei tea. Sophistid käituvad ebaeetiliselt kuna võtavad raha oma õpetuste eest et nad midagi ei tea. Tundub nii et tema uskus, kes mõistab voorusi , kes teab mis on hea, käitub ka hästi. Teadmine voorusest, mis paneb inimese vooruslikult käitub , on ka ülim voorus ja selleni tuleb inimesel jõuda. Läbi teadmise jõuab vooruseni.
    Siit omakorda järeldus kriitiline hoiak ateena demokraatia suhtes, sest et valitsema peaksid need, kes teavad, need kes on vooruslikud, ateenas valitsevad pottsepad ja lihtsad harimatud inimesed, kes ei tea voorusest midagi. Ateenas valutsevad need, kes voorust ei tunne, ateena riigikord on selle tulemusel amoraalne. Ta suhtleb inimestega , sophistlidega, kes on demokraatia suhtes meelestatud. 403-404 aasta riigipööre, 30 türanni , eesotsas Kritias.
    399 a. anti Sokrates Ateenas kohtu alla, kus teda süüdistati et ta ei austa neid jumalaid keda linn ja et ta rikub noorsugu. Kohtus Sokrates mõisteti süüdi, anti võimalus valida karistus, kohtus oli kehtestatud üldine amnestia, lootsid et vast valib pagenduse, Sokrates käitus väljakutsuvalt, tema teatas et tema pole halba teinud, et tema on ateenlasi ainult paremaks teinud. Määras endale karistuseks autasu, mõisteti ta surma, kuna kohtunikud pahandasid.
    (vaata e-kursest)
    *!!! Xenophon
    *!!!! Isokrates- suur kõnemees, ise kõnesid ette ei kandunud, kirjutas programmilisi tellimus poliitilisi kõnesid. Põhiline idee Panhellenism ,kreeklaste ühtsus.
    *!!!! Platon
    *!!!!Aristoteles
    Vahemere lääneosa
    Neljast suurest etnilisest grupist : foniiklased ja linn kartaago, sitsiiliased, ja kolmandad itaalia põliselanikud ja need omakorda jagunevad : itaalikud (indo eruoopa keeli, latiinid ka kuulusid nende hulka, roomlased ) ja teiselt etruskid.
    Kartaago(Carthago, Karchedon, Qrt Hdšt)- ladina keelne nimetus, selle linna kohta tähendas uus linn. Rahvast, kes seal elasid nimetasid kreeklased foniiklasteks, ladina keeles punices. 'Kreeklaste kronoloogia järgi linn oli rajatud 218 aastal, ilmselt ei vasta tõele, millalgi 8 saj keskapiku või esimesel poolel tegelikult. Foniiklased austasid foniikia jumalaid Aštartet jne, inimohver , eriti väike lapsed , kriisi situatsioonis. Allikate kohta , oli arvestatav foniikia keelne kirjavara , kuid see pole säilinud, vähesed osa säilinud mis tehti hiljem kreeka keelte. Kartaago ajalugu teame kahe rahva allikate kaudu, kreeklased ja roomlased, kreeka keelsed allikad kuni 3 saj ja ladina keelsed alates 3-2 saj. Mõlemad olid kartaagolaste vaenlased, mõlemad käsitlesid Kartaagot üsna kriitiliselt, vaenulikus vaatevinklis. Ta oli linnriik, hegemoniaalne linnriik , varakult kujunes selline impeerium, temast sõltuvad linnriigid ulatuslikul alal vahemere lääneosas, kuidas see kujunes me ei tea. Selge on et hiljemalt 6 saj lõpuks oli Sitsiilia lääneosa tema sfääris, 5 sajandil Sardiinia rannikualad , hiljemalt 4 ajal Hispaania rannikualadel olevad foniikia linnad. Paljud linnad nende mõju all ka Aafrika põhjarannikul. Linnad olid erinevates sõltuvates vahekordades, kes tunnistasid kartaago hegemooniat. Selle impeeriumi keskel oli Kartaago linnriik, sisuliselt aristokraatlik vabariik, kreeka autorid küllaltki selgelt tunnistasid seda ja peeti ideaalilähedaseks sulamiks, monarhiast ja aristokraatiast. Riigi juhtis kahe kojaline nõukogu, laiem Rooma allikatest nimetatud Senatiks, siis 150 liikmeline kõrgem kohtukoda, riigi tipus olevat seisnud rahvakoosolekul valitud kaks aristokraatlikku kohtunikku sufes, keda kreeklased nimetasid kuningateks, aga tõenäoliselt võim ei olnud pärilik. Milles täpselt volitused seisnesid pole teada. Pikka aega 6 saj II poolest kuni 4 saj keskpaigani, oli Mago suguvõsa, kes juhtisid Kartaagot.
    Rahvakoosolek- olevat valinud , need kaks ülemkohtunikku, muusosas oli nende võim suhteliselt piiratud, rahvakoosolekule oli pandud asjad arutlusele siis kui nõukogu ei suutnud saada üksmeelt.
    Kartaago sõjavägi- tundub nii, et Kartaago kodanikud , ei olnud üldised sõjaväe kohustuslikud, hilisest 5 saj kuni 4 saj peale, püha väesalk on küll teada, mis olevat koosnendud jõukatest kartaagolastest, muus osas koosnes palgasõduritest kreeka ja rooma omadest. Kasutasid hopliidi taktikat ja faalanksit, raha nende palkamiseks oli , tegemist oli väga jõuka riigiga. Teine sõltuvate liitlaste väekoormus.
    Kartaago olevat olnud , suur linn, ja rikas linn. Hästi väljaehitatud sadamaga, välimine ristkujuline kaubasadam, sisemine ringikujuline sõjasadam. Kartaago mõisate ja väiksemate majade väga hea korrastatus. Suurte karjade olemasolu, põlluharimine oli hea järjel kreeka ja rooma autorite puhul.
    Kartaagolased olid 5 kuni 3 saj , sagedas sõjaseisukorras kreeklastega Sitsiilias. Ja selles võitluses Kartaagolaste valdused lääne poolses osas, kreeklaste lõuna ja ida poolses osas. ,see piir sõdade käigus kõikus aga suurtes piirides jäi samaks. Põhilised järgud: 1) esimene suur konflikt 480 ,( sama aastas millal Xerxes ründas ka Kreekat) , siin kujunes võitlust sellest et kaks Türanni Sürakuusa türann Gelon ja teine Theron , liitusid Himera türanni vastu , võtsid tema linna ära, kutsus Kartaagolased appi. Need kaks türanni lõid kartaago väe puruks, said hiiglasliku sõjasaagi, kartaagolased pidid lepingu käigus maksma neile sõjahüvitist. Hieron 480-466 aastani järglane kukutati võimult, esimene Sitsiilia linnade hiigelaeg, kui Hieron 444 lõi Kymai linna juures Etruskide laevastiku puruks.
    Sellel järgnes pool sajandit rahulikku perioodi, siis algasid 5 saj lõpul uued rahutud ajad. Sürakuusa jaoks pihta, et ateenlased saatsid 415 oma sõjaretke Sürakuusat vallutama, lõppes katastroofiga neile. Kartaagolased võtsid see järel Hannibal tuli oma vanaisa eest kättemaksma, edukas pealetung , liikusid mööda rannikut ida poole ja võtsid ära kreeka linnu, kreeka nägi Sürakuusast enda kaitsjat. Sürakuusas kehtestas oma võimu türann Dionysios Vanem, tolle perioodi kreeka võimsaim valitseja. Ta oli suure pärane demogoog, oskas esineda rahvale, oskas vaeseid enda poole võita , tugines palgasõduritele, kelle eest ta ka hoolitses, ja kellele andis kodaniku õigusi hoolimata sellest et nad olid mujalt palgatud . Türann demagoog. Teiselt poolt ta selgelt sõltus sõjasaagist kuna oli vaja sõduritele palka maksma, pidi hoolitsema et sõda käik, tahtis koguaeg sõda kartaagoga, õnnestus võtta hulgaliselt sõjasaake. Taktika, võttis orje ja müüs orjad maha, raha eest palkas sõdurid. Sürakuusa linna suurejooneline väljaehitamine, tegi türanni lossi, muu linna kindlustas põhjalikult, tundub nii et tema ajal Sürakuusa tõusis kreeka maailma suurimaks linnaks. Valitses sisuliselt kogu Sitsiilia kreeklaste ala ja ateenlased nimetasid teda Sitsiilia valitsejaks. Kui tema ära suri 467 , pärandas oma võimu pojale Dionysios Nooremale (II), järgnes segaduste aeg kuni 444 aastani. Võim Sürakuusas vaheldus, noorem Dio läks pagendusse, linn saare peal kus oli kants oli türanniapooldajate käes, muu oli teiste käes jne. Kuni 444 aastal, keset suurt segadust , kui kartaagolased aktiviseerusid, Sürakuusalased kutsusid appi Korinthosest abivägi, vanamees nimega Timoleon, väikese sõjaväega , osutus imeliselt edukaks, ajas türannid minema võttis võimu , kehtestas vabariikliku olukorra, ise valitsedes seda, jumalad olid tema poolel. Tuli, taastas korra ja kukutas türannid ka teistes linnades. 38 aastal hakkas pimedaks jääma ja pani võimu maha ning suri. Viimane faas, on türann Agathokles , kes valitses Sürakuusat 316- 289, on pärimuses tema suhtes vaenulik, paha valitseja, madalat päritolu, rikaste vastane, tuli võimule vaste eestseisjana sotsiaalsetes konfliktides, oli korraldanud rikastele massimõrva, u 40 tapeti ja varandus jagati vaeste vahel. Sõdis kartaagolastega, innovatiivsem, kartaagolased olid korraks edukad , ja siis jättis osa vägesid Sürakuusat kaitsma ja viis oma teised väed Aafrikasse ja hakkas seal rüüstama kartaagolaste hästikorraldatud maakondasid. Kartaago vastas, sõda kahel rindel Sitsiilias ja Aafrikas. Suutis ta Sitsiilias sõja edukalt lõpetada ja kreeklaste alad oma võimule allutada, sai oma võimu alla ka tugipunkte ka Itaalias, oma aja suur valitseja.
    Etruskid- rahvas kes ei rääkind, mitte indoeuroopa keelt, ise kasutasid nimetust rasenna, kreeklased nimetasid neid türeenlasteks(mere järgi), roomlaste jaoks oli tusci (toskaana maakond) või etrusci.
    Allikad- võtsid 8 saj II poolel, hilejam 7 saj alguseks kasutusele kreeka tähestiku mugavnduse ja jätsid endast maha hulgaliselt haua kirju.Nendest saadakse aru, üsna trafarentne sõnavara, mis on valdavalt mõistetav, pikemaid tekste eriti säilinud pole, mõned erandina . Lühikesed raidkirjalised tekstid. Etuski ajalugu kreeka ja rooma allikate puhul , oluline allikmaterjal arheoloogia eriti hauakambrid. Osa arvas et nad on väike-aasia põliselanikud, teised arvasid et on ida poolt sisserännanud kunagi hilisel pronksiajal. Tugevad ida mõjud näha. Antiik pärimus paneb selle sisserändamise märksa varasemasse aega, olulisem on see et ida mõjud on universaalsed , seostavad foniikia kolonisatsiooniga ja need puudutavad ka kreeklasi samal hetkel.
    8 saj mil etruski tsivilisatsioon esile tõusis,suuresti ida mõjutuste poolt stimuleeritud , ja kontaktid foniiklastega ja kreeklastega. Hiigelaeg 8-5 saj eKr, perioodil kujunesid linnriigid, kreeka ja rooma allikatest teame et neil oli 12 linnriigist koosnev liit.
    Arheoloogiline leiumaterjal ongi hauakambrid ja matusepaigad.Tuntum on Caere ,Cerveteri, see on Roomast u 50 km., kus siis alates 7saj hakati rajama suuri kääbas haudu. Sisse oli rajatud neli erinevat hauakambrit Etruski linnad on tänapäeva linnade all. Alates 6 saj kujundus muutus, kujunesid tänavad ja majakesed , kuhu lähevad sisse perekondade haudadesse.
    Tarquinii- ka üks suuremaid linnu, on leitud uhkete freskodega kaunistatud haudu , ja need annavad hea ettekujutuse etruskide elulaadist, ilmalik üldlaad, pidustused ja spordivõistlused, sümboosiumi steenis, selgelt mõjutatud kreeka arhailiselt kunstist ja teiselt nad ilmselgelt esitavad elitaarsele aristokraatlukule elulaadile, näitavad ülemkihi olemasolu.Langeb kokku kreeka allikate tõenditena, räägivad etruskide luksusest, nende orjad olevat olndu ka luksuslikult riides . Teine asi mida kreeka allikad ette heidavad, ebamehisus või mehelikkuse allakäik, või amoraalsus, kreeklased heitsid etruskidele ette et nad lubasid oma naistel suhelda kellega tahes nad isegi ei teadnud kes on nende laste isad, mida ei tarvitse uskuda, märgilise tähendusega, näitab et etruskide naiste sotsiaalne positsioon oli kreeklaste jaoks skandaalselt kõrge. Ilmneb et mehed ja naised on sümboosiumil koos, kreeklastel oli ainult mehed. Olid paljad ja jõid palju veini. Seda kinnitavad ka etruski enda hauakirjad, mõnel pool on näha, juhuseid kus on ainult ema nimi , teisalt oli naise ja isa nimi, mõndadel oli isegi naisel uhkem pool, ja uhkemad sarkofaagid. Luksuslik ja kreeklaste vaatekohal mitte amoraalne eluviis. Luksusliku eluviisi materjaalne faas, etruskid kasutasid massiliselt orje, küll kodustes majapidamistest. Orjanduslik ühiskond, raske kontrollida aga vast vastab tõele, sellien polaliseeritud ühiskond, aristokraatlik ülemkiht ja muud sõltlased.
    Religioon , asutasid palju jumalaid ja nii kreeklaste kui ka roomlaste silmis olid väga religioosne rahvas, austasid ka Apollonit, arhailise kreeka kunstist mõjutatud. Kuulsad olid ennustuskunst , jumalike ennete tõlegandamine, etruska distsiplina ( roomlased nimetasid).
    Poliitiline korraldus- tundub nii et varaseal perioodil sageli valitsesid linnriiki kuningad, kelle kohta on raske määratleda , kas päriliku võimuga või kreeka moodi võimuhaarajad, alates 5 saj ja 4 saj (etruskid elanguse periood) üha enam on linnriigid vabariiklikult korraldatud, vb toimus teatud areng monarhialt vabariiklusele. Etruskide linnad kujunesid Kampaanias, Capua oli ka nende linn. 7 saj lõpus või 6 saj said etruskid soost kuningad Tarquiniinused , Tiberi jõgi etruskide ja latiinide piir, oli teatud mõttes etruskide kontrolli all. Kutsusid etruski kuningad ennast valitsema. 6 saj mil roomlased olid etruski soost valitsejate võimu all, etruski kultuuri mõjud. 509 eKr etruski soost kuningad ja roomas kuningad ka , kehtestati vabariik.474 sai etruski laevastik hävitavalt lüüa , merel oli ülekaal pige kreeklaste käes nüüd, muidu olid nad Türeenid mereröövlid, ja kartsid seda aga nüüd enam mitte. Esimene 4 saj alguses roomalased vallutasid Etruski pealinna Veii , 30 km roomast eemal. Järgnevates sõdades, roomlased vallutasid järk järgult 4 saj ja varase 3 sajndi vältel kõik etruski linnad kuni viimane ühine kultuskeskus langes 265 roomlaste kätte. Volsinii linn.
    Sõjalises mõttes võtsid nad kasutusele kreeklaste hopliidi faalanksi.
    07.05.14
    Rooma ajalugu-
    ajajärk, mida nimetatakse kuningate periood, 753 Rooma linna rajamine. (fiktiivne).509- kuningad aeti minema ja hakkab varane vabariik.
    265-264 langes viimane seni veel Roomast sõltumatu linn Etruski linn Volsini, rooma võimu alla.
    Allikad: Kaasaegseid kirjalike allikaid pole (sellest ajast ise pärinevaid).Roomlased võtsid ladina kirja kasutusele hiljemalt varasel 7 saj, produtseeriti tekste, millised olid me ei tea.
    Rooma ajaloo kirjandus hakkab pihta 3 saj eKr, kõik need meieni jõudnud tekstid on hilisemast ajast. Osalt põhinevad varasematel. Hilisemate allikate põhjal on teada et Rooma riigi ülempreester pontifex maximus , pidas ammustest aegadest peale kalendrit, tähistas päevi, mis olid lubatud päevad avalikeks üritusteks ja neid päevi nimetati fasti. Kujunesid nimekirjad, pandi kirja konsulite nimed kujunesid fasti consulares 509 aastast.Loomulikult neid nimekirju täiendati ja lõpuks Keiser Augustuse ajal raiuti nad marmorisse ja pandi Foorumisse välja.
    Varasest ajast hakati nende nimekirjade juurde lisama ka muud infot, millega jällegi tegeles pontifex maximus. Sellisel moel kujunesid aastaraamatud anaales, Neid annaale hakkasid uurima ja vaatama 3 saj rooma ajaloolased, on kombeks nimetada analistideks.Nende tegevuse tagajärg 130 eKr publitseeris üks neist anaalid mitmetes raamatutes. Need raamatud polnud audentsed dokumendid, vaid rooma ajaloolaste uurimustöö tulemus, mille põhjal nad tegid, millised olid allikad seda me ei tea.
    Kui need anaalid olid publifitseeritud, II saj lõpul ja I sajandil jätkasid oma tööd need ajaloolased, ja dramatiseerisid seda, nooremad annalistid.
    Mitte ükski neist annaalidest pole säilinud, hilisemad kasutasid seda rohkelt, see visioon on meile suurtes piirides tänu nondele teada.
    Kaks autorit kelle säilinud teoste kaudu , need meil on teada Dionysios Halikarnassos, kreeka keeles ,,Rooma muinsused“ , kus hakkas rooma linna rajamisest , eesloost pihta ja tõi käsitluse Puunia sõdade alguseni välja 264.
    Teine on Titus Livius - ladina keeles, ,,Ab webe condita“ raamatud linna rajamises. Tõi vabariigi lõpuni oma käsitluse välja.
    Elasid Augustuse ajal.Mõlemad käsitlevad sama asja , faktuloogia on sarnane, lähtuvad sellest analistlikust traditsioonist, Dionysios on tervikuna säilinud, Tituse oma katketena.
    Titus Livius – on tuntum, roomlane , kirjutas ladina keeles, tema ajalugu muutus roomlaste rahvuslikuks mütoloogiaks. Oli konservatiivne oma vaadetelt, idealiseeris muistseid rooma vooruseid,
    Tulemus on see, et meil on varase rooma ajalugu teada erakordselt detailselt. Detailsus on väga ebausutav.
    Arheloogilisele tõendusmaterjalile tuleb ka kujuneda.
    Rooma linn-
    Rooma on üksi Latiini linnades, neid oli palju , paiknesid Tiberi jõest lõunapoole, Albanus mägi, ladiinide püha mägi ja linnad grupeerusid mäe ümber. Rooma oli nendest linnadest üks põhjapoolsemaid, Tiberi ääres ja strateegiliselt koolme kohas, etruskide ülekäigu koht , kuhu rajati hiljem sild , 7 küngast : Kapitoolium, Palatium, soised. Rajati erinevad foorumid kuivendamise tagajärjel. Tähtis ülekäigu koht, ühendus koht ja see paiknemine on see mis tõstis Rooma linna esile. 30 km edasi on Etruskide linn Veii. Asulad olid olemas juba 9 saj peale. Teistpidi linnast kui sellisest saab rääkida alates 7 saj II poolest. Rajamine langeb aega kui asula eksisteeris, kuid 8 saj keskpaik ei tähista mingit murrangut. Arheoloogia järgi otsustades 7 saj II poolest forum Romanium, kuivendati 7 saj lõpupoole ja rajati kloaka maxima- kanalite süsteem, mis selle vee Tiberisse juhtis ja hiljem sai sellest kanalisatsioon.
    6 saj sai Roomast linn. Oli tol ajal üks suuremaid latiini linnu , üldmulje oli võrreldav suurte õitsengu ajal olevate etruski linnadega.
    Suuline pärimus- kirjalikult üleskirjutatud- Selge et roomlased al 3 saj kui hakati kirja panema oma ajalugu põhjalikumalt, olid tihedamas kontaktis kreeklastega, ja roomlased üritasid end legimeerida otsides kontakte kreeka mütoloogiaga. Rooma linna asutamisloo eellugu , seostati otseselt kreeka mütoloogiaga Tooja sõjaga. Kangelane Aeneas , kes pääses eluga , jõudis oma eksirännakute tulemusena jõudis siia. Tema poeg Julus , pani aluse Juluste suguvõsale. Rajas Albalonga linna, latiinide mäe jalamil olnud linna. Läks hulk aega mööda ja järgneb rooma linna asutamise lugu. Romulus ja Remus. Sabiinid ja latiinid. See lugu pole hiline väljamõeldus, see oli kindlasti teada 3 saj kõikides detailides, ja märke et oli juba teda 5 sajandil ka. Tegemist on vana müüdiga. Ajaloolist tõde ilmselgelt pole. Romulus mitte ajalooline tegelane.
    Hunt- koguaaeg on arvatud et see on etruski vana hund (stiil), romulus ja remus on rensansi ajal sinna juurde pandud. Hunt vb ka olla keskaegne. Antiik ajal oli juba pronksist hunt.
    Sealt järgnesid Rooma 7 kuningat : Romulus oli I . Kolm viimast pärimuse järgi olid etruskid. Tarquini linnast (võisid olla ka kreekalsed). Roomlased valisid kuningaid.
    Tarquini dünastiana on need kolm tuntud.
    Tarquinius Priscus, Servius Tullius , Tarquinius Superbus. Nendega seostati Rooma linna väljaehitamist.Osalt vb tõele vastata, foorum kuivendati tol ajal, teiselt ei vasta tõele, see müür Tulliuse müür, rajati enamvähem 4 saj , ilmselt kaks sada aastat hiljem aga pärimus omistas selle talle. Rooma oli etruskikultuuri sfääris. Rooma linna kui linnakeskuse ja etruski valitsejate omavahelist seost. Rooma territoorium ulatus kindlasti Tiberi suudmesse kus oli sadama linn Ostia .
    30 km eemal.Kujunes sel perioodil üheks olulisemaks kesk-itaalia linnriigiks.
    Tarquinius Superbus oli ülbe ja vägivaldne, poeg oli veel eriti vägivaldne , kes vägistas Lukretsia, (vaata õists.)Rooma rahvas alustas ülestõusu kuingate vastu , superbus oli väljas pool linna , ei lasknud linna tagasi , kuningas oli kõrvaldatud. 509 valisid endale kaks iga-aastast valitsejat , kaks konsolit. Superbus palus abi oma etruskidelt Klusiumi kuningalt Porsenna, roomat piirama.
    Seejärel otsis see Porsenna abi latiinidelt, siis õnnestus roomlastel suures Regilluse lahingus 946 , Tarquiniust võita. Etruskidel ei õnnestunud roomat vallutada, ja tarquinius oli minema saadetud , latiinid olid allutatud roomlaste ülemvõimule. Pärimuse järgi sõlmisid rahu võrdsetel alustel, sel moel, et rooma oli üks pool ja kõik teised latiini linnad koos teine pool. Tagas roomlastele sisulise hegemoonia.Siit saab alguse varase vabariigi periood 509-525. Daatum on ka vaieldav, härival kombel langeb kokku türannia kukutamisega Ateenas.
    Varane vabariik.
    Iseloomustavad: Siseriigis seisute konflikt patriitside ja plebeide konflikt, ja välispidiselt Rooma lainenemine väikest linnriigist suureks .
    Siseolud: Rooma elanikond oli hiearhiliselt liigendatud, olid kaks seisust patriitci (isa ja suurusugused) ja plebei (rahvas rahvamass) . Patriitsid olid täisväärtuslikud kodanikud ja plebeid olid piiratud õigustega kodanikud. Kõik osalesid rahvakoosolekul ja kõik olid sõjaväe kohustuslikud.
    Õiguste erinevus seisnes: Vabariigi algul plebeidel puudus õigus saada valituks riigiametisse ja ei pääsenud nad ka Senatisse. Teine , kõikidel võis olla omavarandus, kinnisvara ja maa, siis patriitsid said aga plebeid ei tohtinud saada osa rooma avalikust maast ehk riigimaast ager publicus .Andis patriitsidele majandusliku eelise, kasutasid eravaldustena kuid olid nimeliselt riigi omad. Plebeide hulgas oli ka jõukaid inimesi ja eeskätt need olid huvitatud, rahulolematud et ei pääse riigiametisse, võimalik et ka vaesemad plebeid ei saanud. Teine oli see et plebeid oli keskelt läbi vaesemad kui patriitsid, nende hulgas oli vaesemaid inimesi, jaoli võla sõltuvus ja võlaorjus nexum. Paljud plebeid olid orjastatud ja pidid teenima võla katteks, võlaseadused olid varases roomas olnud karmid, kui ei suutnud oma kohustusi täita , võidi orjaks müüa servus.väljaspoole mitte seespool, üldiselt müüdi etruskidele. Võidi ka neid hukata. Nexused, ei langenud samal ajal ka kodakondsusest välja, jätkuvalt olid rooma kogukonnas .
    Roomlaste hulgas oli suhe patroonide ja klientide vahel . Patronus- eesseisja võttis vaesema roomlase kui cliens oma kaitse alla. Ta kaitses oma kliente kohtutes , andis poliitilist tuge, aitas häda korral majanduslikult, kliendid pidid olema patroonile ustavad ja toetama teda kui too abi vajas. Sageli need kliendid hääletasid nii nagu patroon käskis koosolekutel. Moodustasid ka kaaskondlike relvasalku. Paljud patroonid olid patriitsi päritolu ja kõikidel olid oma kliendid. Ei saa öelda et kliendid oleks langenud kokku plebeidega, sest plebeide hulgas oli ka rikkaid inimesi ja nendel rikkamatel olid oma kliendid.
    Mille alusel olid plebeidel oma olukorda hakata parandama, moodustasid olulise osa rooma sõjaväest kuna olid kodanikud. Pärimus räägib et nad hakaksid streikima , keeldusid sõdimast, istusid Aleftiniuse künkale. Nõudsid välja endale esimesed poliitilised õigused, said õiguse moodustada omaette plebeide koosoleku concilium plebis, polnud täideviivat jõudu ja said õiguse endale valida eestseisja tribuni. Hiljem oli võimalik keelustada otsused mis käivad nende põhimõteele vastu. Panna kirja Rooma tavaõigus, mille jaoks 5 saj keskpaiku koostati spetsiaalne 10-liikmeline komisjon, kahe aasta jooksu 451-450 koostati 12 tahvli seadused (pronkstahvlitel) pole säilinud.
    Meie teame neid seadusi valdavalt selle fragmentidena , viidetena hilisemate autorite teostes. Seadused olid väga karmid olnud, plebeide kohta käinud piirangud, abielu keeld plebeide ja patriitside vahel, saknsioneerisid võlaorjuse. Meile teadaolevalt ei toonud plebeide poliitilistele õigustele suuremat kergendust, nüüd olid seadus selgelt kirja pandud ja tema tõlgendamised patriitsi kaudu oli raskemad .
    367 kui kehtestati , 2 plebeide tribuuni, kes olevat kehtestatunud seadused millega leevendati võlatingimusi, ja olevat seatud selge ülem piir ager publicuse eraviisilisele kasutamisele, pandi piir rikaste perekondade patriitside eravalduste suurenemisele riigivalduste arvel. Kolmandaks, päriselt esimest korda lubati plebeidel pääseda konsuli ametisse.
    2 saj ja 3 saj algusel, kõik piirangud tühistati, lõpptulemus see et 287 seadusega otsustati et plebeide koosoleku otsustel pidi olema seadusandlik jõud. Plebeide koosolek kasvas kokku ühe tüübi rahvakoosolekuga, seal hakkasid käima ka patriitsid. (Lex hortensia- seadus). Plebeid ja patriitsid olid saanud samaõiguslikuks rooma kodanikeks. Samas see ei tähendanud demokraatia algust. Plebeide hulgas oli selgelt esile tõusnud rikas ja mõjukas grupp, kelle liikmed oldi pääsenud kõrgematesse ametitesse.ja see tähendas et rikka plebeid ja patriitsid sulasid ühte, rooma järg -järgult suurenevaks ülemkihiks rooma nobiliteet . Erinevad suguvõsad, kaks haru võis ka olla mõlemast. Plebeil on kaks tähendust : plebei vb tähistada üldnimetus lihtrahva kohta, ja ka antiik-autorid kasutasid seda sõna selles tähendus. Teisalt plebei suguvõsad siis on enamasti silmas peetud nobiliteedi juurde kuulunud suguvõsasid.
    Rooma valine laienemine.
    5 saj oli Rooma jätkuvalt linnriik, mille mõjusfäär pöördus ainult Palatiumile. 500 oli Rooma väike riik, tugev. 4 saj algul toimus teatud tagasilöök 390 tungisid gallid , kes oldi selleks ajaks juba asunud Põhja-Itaalias, (Lombardiasse), nimetasid toda Galliaks. ( Gallia Cisalpina- gallia siinpool alte), seal oldi elanud nad paiksena , kesk-euroopast või pr sinna tunginud. 390 tungisid nad lõunasse ja lõid Allia lahingus rooma sõjaväe puruks. (neetud päev), vallutas siis rooma linna pärimuse järgi, peale Kapitooliumi künka.( haned päästsid Rooma.kraaksusid) Roomlased pidid maksma gallialastele suurt lunaraha. See lüüa saamine tugevalt nõrgestas ja kaitses ka rooma välis autoriteeti. Teatud pidur rooma järgnevale tugevnemisele. Kiire laienemine hakkas pool saj hiljem 340 aastatest peale.
    340-265 ajajärk mil Rooma, vallutas kogu Itaalia. Vastasteks kujunesid lõunapoolseid mägialade rahvast sammiidid , kellega peeti kolm sõda. 340-290 ägedad sõda, eriti äge oli viimane, kus moodustati ulatuslik rooma vastane koalitsioon , sammiidid, gallid ja etruskid. Nende sõdade vahepeal 340 aastal toimus ka viimane suur latiinide ülestõus roomlaste vastu ja see mahasurumine tähendas ka teatud muutust kodakondsuspoliitikas, kui enne olid nad sõlminid liidu lepingu ühiselt kõigi latiini linnaga, nüüd hakati sõlmima eraldi ja erinevate tingimustega. Sealt hakkasid andma latiinidele helgelt oma kodakondsust ja integreerima latiine oma riiki.
    Kui varem oli nähtavasti Sammiidi sõdade ajal, hopliidi faalanks polnud tõhus ja kujundasid välja oma manipulaarse lahingurivi , väiksemate üksuste kaupa. Tüüpiline roomlaste võitlusviis sai hiljem olema. 290 aastaks olid nad alistunud, Sammiidid ja etruskid ka mingil määral, pärast seda jäi veel itaalias lõuna-itaalia linnad (kreeka linnad) ja nende seas kõige suurem oli Tarentum. 280 roomlased läskid linnaga otsustavalt tülli, Tarentum üritas domineerida teiste linnade üle ,teised linnad palusid kaitset roomlaste käest . Tarentaslased kutsusid endale appi Epeirose kuninga Pyrrhos, kes tuli Tarase liitlasena roomlaste vastu võitlema. Ta oli ka esimene kreeka valitseja kes tõi Rooma esimese sõja elevandi. Roomlaste võitlus Pyrrhosega oli viimane etapp., oli hea väejuht , kahes lahingus võitis roomlasi., tekkisid finants probleemid, hakkas arusaadavalt nõudma raha oma liitlastelt Tarentoslastelt, nood olid kitsid. Otsustas taganeda ja otsis uusi väljakutseid, Sitsiilias , võitles Kartaagolastega, samasugused probleemid, raha polnud.74 aastal Tarentum roomlastele, ja viimane linn läks 70 roomalaste võimu alla.
    08.05.14
    3 saj tuntud kui Vahemere ida osa Hellenismi periood ja Vahemere lääne osa Rooma keskmine ja hiline vabariik, sünkroonsed. Lõpp langeb kokku, tähistab 1 ja sama sündmus, ki roomlased alistasid 30 eKr, mida valitses viimane hellenistlik Egiptuse valitsejanna Cleopatra . Tähistab ühe mehe kätte Octavianus ehk keiser Augustus. Sealt kus lõppeb hellenismi riik algab rooma ülemvõim.
    Ajad on omavahel lahutamatult põimunud. Vahemere ida osa tähendas et rooma neelas alla vahemere ida osas olnud hellenistlikud riigid.
    Allikad: Hellenistliku kreeka riigid, allikad on kesisemad, kui varasest klassikalisest perioodist. Katkendlikud, suured lüngad. Põhilised allikad on need mis on samal ajal ka rooma kesksed ja valgustavad kuidas rooma ülemvõim laienes ida suunas.
    Kreeka autor Polybios, 2 saj keskel eKr. , kes on seega siis praktiliselt kaasaegne nende rooma annalistidega. Kes olid aristokraatlik kreeklane, langes roomlastele pantvangi, kui roomlased saavutasdi 160 aastal Püünia lahingus Makedoonialaste üle, roomas elas aristokraatlike ringkondadega head elu , ei olnud vangis , suhtles tolleaegse silmapaistva rooma riigimehega Scipio Aemilianus, sügavalt haritud mees, kreeka hellenismi austaja. Polybios oli ka tema ringkonnas, nägi seestpoolt rooma riigi toimimist, sai suur austaja roomale, pidas rooma riigikorda ideaalseks, tasakaalustatud, vastandas seda oma kaasaegsetele kreeka riigitele, kus olid lakkamatud vastuolud demokraatide ja aristokraatia vahel, rõhutas rooma riigi religiooni ja moraali alust. Leidis et Rooma hegemoonia kujunemine on ajalooline hea parantamatust. Seda üritas ka näidata oma selles ajaloos , mille ta kirjutas ,, Historia “ , või ,, Maailma sõda“, Püünia sõdadest 224- oma kaasajanai välja, kuidas Roomast sai maailma valitseja. Kaasaegsetele kreeklastele ja roomlastele pühendatud. See andis väga hea ülevaate nendest sündmustest, rooma hegemoonia laienemise igasse suunda, säilinud osaliselt, esimene osa, tagumistest vaid ulatuslikke fragmente. Olulisimaid allikaid mõlema ajajärgu kohta.
    Teine allikas Titus Livius, kõik raamatud pole säilinud aga need mis puudutavad Puunia sõdasid need on.
    Selle ajastu algus idas ja siis läänes.
    Hellenismi periood- 19 saj I poolel pandud nimi, mõeldi idamaade helleniseerumist. Kreeka murre foine, tüüpiline nii hellenismiperioodi ja järgneva rooma perioodi ja hilise antiik-kreeka . Tähendas seda et hellenismi perioodi vältel, Vahemere ida rannik , muutus valdavalt kreeka keelseks piirkonnaks, erinevustega. Linnad olid eestkätt kreeka keelsed, osa linnu oli uued rajatised Aleksandria Egiptuses.
    Muutus toimus 7 sajandil, kui tuli islam, senikaua oli kõik kreeka keelne, seejärel toimus piirkonna islamiseerumine.
    Hellenismi ajajärgu järkud: vb jagada nii esimene pool sajandit aleksander Suure surmast kuni 270 aastateni oli lakkamatu sõdade perioodi , tuntud kui järeltulijate sõjad( diadohhid) , väepealikud kes võitlesid , moodustasid erinevaid koalitsioone jne, võitlesid tema pärandi jagamise pärast, selles võitluses selekteerusid välja kaks suhteliselt stabiilset väepealikud Ptolemaios (Egiptus)( röövis surnukeha ära ja mattis Egiptusesse) , legiseeris sellega oma võimu. Tegeles oma võimu konsolideerimisega, et kindlustada oma võim. Pani aluse Ptolemaioste dünastiala. Teine mees oli noorem , alguses Ptolemaiose liitlane, Selenkos, sai endale Babüloonia, pani aluse oma dünastia kui Seleokiidide, sellest kujunes Seleokiidide riik, see sai edaspidi olema lakkamatult kahanev riik, kolmandal sajnadil lõi lahku kesk-aasia, 2 saj lõi lahku iraan siis lõpuks jäi ainult Süüria.
    Kolmanda grupi moodustas üks isa( Antigonos- üks silm) poja paar, (Demetrios Poliorketes – linnapiiraja demetrios). Kahekesi tegutsesid, isa üritas Väike-aasiat hoida, poeg üritas vallutada saari, sai endale kreeka. Otsustab sündmus Ipsose lahing 301, tähistab aleksandri impeeriumi laguneist, antigonos sai surma. Demetriose poeg sama nimega nagu tema isa, Antigonose järglased Makedoonias , nende võimu all olid ka lõuna- poolsed kreeka linnad.
    I pool sajanditjärk olid diodohhide sõjad
    3 saj -pidada nende hellenistlike riikide kõrgaeg (rooma - kartaago)
    2 saj – Kartaago oli sõjaliselt nõrk riik, roomlaste käed olid vabad sekkuma ida poole, hakkas süsteemselt segama end ida poolsete riikide asjadesse, oli mõjukas.146 langes Makedoonia ja Kreeka Rooma võimu alla.
    Hellenistlike riikide sisemine korraldus
    Linnaelu domineeris, linna arhidektuur omandas seniolematu suurjoonelise, mitmekordsed majad, kreeka pärased. (Aleksandria). Need kreeka linnad nii Kreekas kui ka idamaades oli jätkuvalt linnriigid, nõukogud juhtisid, mõnel pool ka rahvakoosolekud ja riigiametnikud. Need linnriigid polndu reeglina enam iseseisvad vaid allusid hellenistlikule monarhiale, ja need olid absoluutsed monarhiad, ainuke erinevus oli Makedoonia .
    Kuningal oli oma kaaskond philoi.Need kuningad hakkasid oma alamatel laskma ennast jumalikult asutama , ühelt poolt kreekas polnud see tundmatum Ptolemaiosed Egiptuses ja Seleokiidid. Egiptuses mängis rolli ka see et Ptolemaiosed olid Egiptuse kuningad, ja pidid käituma vana kombe kohaselt, olid jumalikustatud.
    Kõik Makedoonia päritolu Aleksandri väepealikute järglased, sisuliselt olid kreeklased, rääkisid kreeka keelt ei rääkinud enam Makedoonia murret. Kaaskond ja ülikond moodustati kreeklastest, ka sõjaväes olid kreeklased , kes olid palgasõdurid, keda siis hangiti suurt aega ja põhivool tuli kreekast. Võitlustaktika oli Makedoonia faalanks, kõrgprofesionaalsed, kvaliteetsed, juurde tuli sõjaelevandid, millega AleX suur oli Indias kokku puutunud, ja üks vend sai vallutamise läbi 500 sõjaelevanti tasuks . Pyrrhos , kes itaalias käis , seal nägid itaalased esimest korda seda sõjakunsti., katapuldid, purustajad, sõjalaevad erakordselt suured, tehnoloogia tase oli kõrgem kui klassikalise perioodi tehnoloogia tasemest, riikide rikkus olid seniolematult kõrged.
    Kreeka riigid olid Makedoonia ülemvõimu all, aga nad ei kuulunud Makedoonia riigi koosseisu, vaid nad olid Makedoonia sõltuvad liitlased. Makedoonia ei suutnud oma hegemooniat kreekas läbivalt kehtestada, paljud kreeka linnriigid polndu rahu Makedoonia ülemvõimuga ja linnriigid olid edukad ja püüdsid saavutada iseseisvust. Paljud sõjalised konfliktid, et saada need kreeka linnrigiid enda kätte. Krekat isel. Hakkasid kreekas kujunema ulatuslikumad föderatsioonid , liitriigid Aitoolia ja Achaia liit, muutusid suurjõududeks, olid vaenulikud Makedoonia vastu ja üksteise vastu. Kolmas Spartas leidsid aset revolutsioonilised sündmused, spartiaatide hulk oli vähenenud , kaks kuningat 3 saj II poolel Agis ja Kleomenes, püüdsid spartalaste ringi laiendada, võttes rikastelt maad ja andes vaestele.Mõlemad ebaõnnestusid, üks poos üles ja teine põgenes Egiptusesse.
    Makedoonia ja kreeklaste omavahelised pinged olid see kontekst mis võimaldas roomlastel end segada nende siseasjadesse, roomlased võtsid hoiaku et nemad vabastasid kreeklased Makedoonia ülemvõimust .
    Kõrgkultuur oli senises märksa spetsialiseerunud erinevateks teadusharudeks, selgelt kreeka keelne ja meelne, põhilised keskused liikusid väljapoole kreekat, idamaadesse.
    Ateenas filosoofia keskus.
    Väljaspool kreekat kujunesid , Aleksanria oma Museioni ja raamatukoguga. Aleksanria luule, ja tähtsuselt teine kultuuri keskus Pergamon ( Väike-aasia lääne osas3 saj vältel kujunes).
    Rahvakultuur ehk religioon- kreeklased said suuri mõjutusi idamaadest, hakkasid oma jumalaid samastama idamaade jumalatega, hakkasid puhtal kujul võtma omaks idamaade jumalate kultust, ja hakkasid neid austama, ja kellest said kaks Väike-aasia jumalanna Kybele ja eriti uue nähtusega Isis, kellest sai kõige austatum kreeka jumalus. Kõik need kultused levisid ka roomas.
    Rooma keskmine vabariik
    264 (Puunia)- 133 lõpp(Pergamoni riik langes roomlaste võimu all ja vallutati ka vendade Gtacchuste poolt lõhkusid poliitilise stabiilsuse) Ajajärk mil roomlased võitlesid Kartaagoga, alistas selle ja alistasid ka Kreeka. Rooma aristokraatia hiigelaeg, kui ülemvõim koosnes nobiliteedidle ( Patriitsid ja plebeid) Rooma riigi ametlik nimetus oli Senatus Popmulusque Romanus (SPQR) – Senat ja rooma rahvas. Teine rermin oli res publica - käis avaliku sfääri kohta. ( Vabariigi tähenduses)
    Riik Toimis:
    Rooma oli jätkuvalt linnriik, mis valitses Itaaliat liitlaste üle domineerides. Liitlastega sõlmiti liidulepped kõikide liitlastega erladi ja erinevate tingimustega , arvestades kohalike oludega. Poliitika mida nim Jaga ja valitse – divide et impera. Otstarbekas, kohalike olude mõistmine ja pani ka teadlikult liitlased erienvatesse suhetesse roomlaste suhtes, pärssis liitlaste võimalusi roomlaste vastu üles tõutsa , võimaldas neil liitlasi kontrollida. Liitlased oild siseasjades autonoomsed, kehtisid oma sisekorras, rooma ei seganud ennast liitlaste siseasjadesse, romlaste sümpaatiad oli selgelt aristokraatlikud, kriitilistes olikordades, kaldusid toetama aristokraatlike ringkondi demokraatlike vastu. Liitlaste põhikohustus, olla poliitiliest lojaalne ja anda oma sõjavägi roomlaste kohustusse. Sõjavägi koosnes peaaegu pooleks.
    Lisaks liitlastele andsid roomlased leebelt oma kodakondsuse, ennekõike latiinidele ( rahvuskaaslased) , aga ka seda anti erinevalt, mõndadele kondanikele anti täielik rooma kodankondsus, aga enmasti anti seda kas kodakondsus hääleõigusega aga ilma õiguseta pääseda riigiametisse, või teine võimalus anti kodakondsus ilm a hääleõiguseta. Võisid saada osa rooma ager publivast, suur majanduslik privileeg .
    Kolmas- Rajasid oma kolooniaid ( colonia) asundusi, Itaaliasse, hiljem ka väljaspoole. Need Rooma kolooniad on erinevad Kreeka omadest ( olid algusest peale sõltumatut linnriigid) Rooma oma oli selgelt rooma asulad väljaspool riigi territooriumi. Sisuliselt toimisid rooma riigi tugipunktidena.
    Rooma riigi kord
    Kodanikud kõik vabad rooma mehed, kes olid selle kodakondsuse saanud, erinevates struktuur üksustes, mida nimetati tribus, tradi . 3 tribust mis jagunesid 30 curiaks, need omakorda jagunesid 300 suguvõsaks gensi, ja need omakorda 3000 tuhandeks perekonnaks familia .
    Familia ei olnud paarperekond meie mõistes, vaid patriarhaalne suur pere, mille eesotsas seisis Pater Familias , kelle voli- potestase all, olid kõik tema järeltuljad, täiskasvanud pojad, naised ja nonde pojad. Oli õigus pereliikmete surma üle. Familia ei elanud koos, elas paarperekondadena, aga juriidiliselt olid selle Pater familiase võimu all, pärandas oma võimu esmasündinud pojale.
    Gens ja familia jaotusest, tuli ka nimete jaotus. Nimi on nomen .Prenomen( eesnimi ), nomen- gens, cognomen. Lisa nimi kas familia oma või teatud juhtudel ka familia haru nimi või hüüdnimi.
    Eesnimede valik oli piiratud: Titus, ' Lucius , Tiberius, Caius , Publius, Markus, Quintus, Cervus.
    Sellele järgneb need Perekonna nimed- Juliused, Claudiused, Corneliused
    Cognomen- lisanimi
    Caius Julius Caesar
    Hilisemas roomas, lapsendati neid ja lapsendatu sai endale lapsendaja nime ka juurde jne.
    Naistel ei olnud eesnimesid, neil oli ainult suguvõsa nimed , ametlikult, kuidas perekonna siseselt kutsuti kuidagi ikka vast, nt Juliana 1, või Juliana 2.
    Servius Tulliuse poolt loodud- territoriaal üksiste looja. Neid olid kokku 35 territoriaalselt linna tribust. 41 maa omad ülejäänud linna oma.d Need maa tribused ühte tüüpi rahvakoosolekutel.
    Sõjaline korraldus
    Kõik kodanikud olid sõjaväe kohustuslikud, peale kõige vaesemate, kuna ei suutnud oma relvastust välja panna, suutsid vaid väärtuslik olla järglaste poolest nimetus proletarii.Keskmise vabariigi ajal olid need kodanikud jagatud erinevatesse kategooriasse, kõige rikkamad pidid teenima ratsaväes ja seotama kõike kallima varustuse. Nendest moodustati põhiväe osad ehk legio ( leegion 4500 meest )
    Järk järgult suurenes leegionite arv. Manipulaarne lahingu rivi, jagunesid manipulus(kä'putäis) 120- või 160 meest jagunesid veel kolme kategooriasse, mis rivistusid kolme viirgu üksteise taha, kahes esimeses reas oli 1200 meest , tagumistest 60 meest, piltliku kilbi ja viskeodaga, rivistatud malelaua kujuliselt. - - - - - - - , vahekohtadest ette liikuvad, siis taganevad jne.
    - - - - -
    - - -
    3000 tuhat raskelt relvastatud jalaväelast(keskmised) sisi olid veel 1200 tuhat kerge relvastusega(vaesemad)kes viskasid ja 300 ratsaväelast.(rikkad) Ühe leegioniga käis kaasas ka liitlaste omad, u sama palju 4500.
    Rooma riigi kord
    Riiklik süsteem jaguneb kolme komponenti: riigi ametnikud,- magistraadid, senat ja rahvakoosolekud comitia.
    Magistraadid- olid valdavalt valitavad, 1 aastaks ja kollegiaalsed. Samasse ametisse määrati korraga rohkem kui üks mees. Kindlalt nõuti sõjaväe teenistuse läbimist ja ratsaväe teenistus.KAndideerisid nobiliteedi liikmed. Peale selle magistraatidesse kandideerimisena, auastmete järgus, kindel järjeord, kuidas võis nendesse ametitesse kandideerida, kõrgemale kandideerunud pidi olema läbitud madalama astme, võimalik oli ka tagasi valida aga mitte jäjest.
    Põhilised riigiametid: 2 consulit mehed kes pidi kõik varasemad ametid läbinud, võimalik oli saada 42-43 aastaselt. Neil oli käsu õigus kodanike elu ja surma üle otsustamiseks imperium ja peamised funktsionid olid sõjaväe juhtimine, rooma sõjaväe ülemjuhataja, olulised kohtufunktsioonid ja teatud religiooni eesseisjad. Neil oli vastastikune veto stamis õigus, see piiras nende tegevust.
    Nende järgi märgiti aastat.
    Teine tähtsuselt oli praetos, mida enam suurenes rooma riik , seda enam oli vaja neid consulite asetäitjaid. Olid nad konsulite asetäitjaid, rooma kõrgema võimu asetäitjad seal kus konsulid ei ülatunud, sai konsulik konsuli suremise läbi. Vastutasid kohtuprotsesside eest ja määrasid ametisse vajalikud kohtunikud 39-40 aastat.
    Kolmas amet aedilis- 4 tk , ja neid oli rooma linna hea korra eest , ja rooma maetriaalsete ressurside eest kostjad., avalikud pidustused ja ehitused jne. Noorte meeste amet u 33 aastaselt sai sinna. Noored kasutasid oma isiklikk raha riigi hüvanguks ja näitasid oma perekonna võimu jne.
    Neljas quaestor- hulk tõusis pidevalt. Vähem tähtsad ametid, ülesanne oli riigikassa hoidmine ja sinna sai juba 28 aastaselt, kannupoisi rollis. Kui teised ülejäänud questorid esialgu ei olnud senati liikmed nii nagu olid kohe kõik enne adilist.
    Lisaks sellele on veel kolm erakorralist ametit
    2 censorit – hindajat , valiti vanade consulite hulgas, auväärikad vanad mehed, iga 5 aasta tagant pooleteiseks aastaks, ja need pidid korraldama kodanike loenduse, vaatama üle senaatorite nimekirja ,a rvama välja need tegelased kes polnd väärikad, andis neile volitused ja kohustuse valvata roomlaste moraalsuse puhtuse üle. Andis sensoritele laiad võimu piirid, said mõjuatda senati koosseisu, siis neid kardeti , väga autoriteetsed mehed
    *erakorraline riigi amet oli diktaaror, keda polndu aga kriisi olukordades võis riigi etteossa määrata kahe konsuli ühisel otsusel , määrati ametiise 6 kuuks, võidi pikendada aga reeglina ei tehtud. Kogu impeeriui käsu õigus oli tema käes, teiste riigiametnike õigus peatus. Piiramatu valitseja, pärast oli ta aruande kohustuslik.
    Tribuni plebis- algselt kaks hiljem 10, valitud plebeide koosoleku poolt . Veider lugu, nad ametlikud ei olnud riigiametnikud, vaid olid plebeide esindajad, sisuliselt omandasid riigiametniku staatuse, kohustus järgida et mitte ühegi magistraati ja riigiametniku otsus ei ohustaks plebeide huve, õigus kokku kutsuda koosolekuid ja vetostada ükskõik kelle otsust ( v. Diktaatori oma) . Vetiõigus oli tõhus relv, vetoõigust pärssis, igal tribuunil oli oma veto õigus vastu vetostada teise oma.
    Nad olid plebeide tribund ja valiti plebeide hulgast , ei tähenda et valiti lihtsarahva hulgats, aga valiti plebeide päritolu nobiliteedi suguvõsast. Andis plebeilist päritolu nobiilidele teatud eelispositsiooni rooma riigiasjades.
    • .DOC Laadi alla originaalfail 58 lk · .doc · 56 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Vanaaeg #1 Vanaaeg #2 Vanaaeg #3 Vanaaeg #4 Vanaaeg #5 Vanaaeg #6 Vanaaeg #7 Vanaaeg #8 Vanaaeg #9 Vanaaeg #10 Vanaaeg #11 Vanaaeg #12 Vanaaeg #13 Vanaaeg #14 Vanaaeg #15 Vanaaeg #16 Vanaaeg #17 Vanaaeg #18 Vanaaeg #19 Vanaaeg #20 Vanaaeg #21 Vanaaeg #22 Vanaaeg #23 Vanaaeg #24 Vanaaeg #25 Vanaaeg #26 Vanaaeg #27 Vanaaeg #28 Vanaaeg #29 Vanaaeg #30 Vanaaeg #31 Vanaaeg #32 Vanaaeg #33 Vanaaeg #34 Vanaaeg #35 Vanaaeg #36 Vanaaeg #37 Vanaaeg #38 Vanaaeg #39 Vanaaeg #40 Vanaaeg #41 Vanaaeg #42 Vanaaeg #43 Vanaaeg #44 Vanaaeg #45 Vanaaeg #46 Vanaaeg #47 Vanaaeg #48 Vanaaeg #49 Vanaaeg #50 Vanaaeg #51 Vanaaeg #52 Vanaaeg #53 Vanaaeg #54 Vanaaeg #55 Vanaaeg #56 Vanaaeg #57 Vanaaeg #58
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 58 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maiju33 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Konspekt ainest Vanaaeg.
    egiptus meso mesopotaamia dünastia püramiid süüria linnriik babüloonia niilus tsivilisatsioon jumalik üleujutus hetiidid assüüria

    Sarnased õppematerjalid

    Vanaaja konspekt kaartidega
    46
    pdf

    Vanaaja konspekt kaartidega

    Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasi

    Vanaaeg
    Vanaaeg
    45
    doc

    Vanaaeg

    MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI ­ IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood ­ saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis ­ arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes ­ aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga ­ hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai

    Ajalugu
    Vanaaeg
    20
    docx

    Vanaaeg

    II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam- ja Ülem- Egiptus. Pärimus

    Ajalugu
    Vanaaja tähtsad isikud
    12
    docx

    Vanaaja tähtsad isikud

    1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgnevalt taastasid p

    Ajalugu
    Esiajalugu
    8
    doc

    Esiajalugu

    Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr ­Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid

    Ajalugu
    Inimene-ühiskond-kultuur I osa-Vana-Idamaad-Vana-Kreeka-Vana-Rooma
    7
    doc

    Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

    2. Muinasaeg muinasaeg ­ algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. ­ lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg ­ algas 3000 a eKr kirja leiutamisega ­ lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg ­ algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega ­ lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg ­ algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga ­ lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg ­ algas Esimese maailmasõjaga 1914 ­ lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu

    Ajalugu
    Lähis-Ida-Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
    28
    pdf

    Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

    Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa ­ Aafrika Egiptus ­ Sergei Stadnikov Mesopotaamia ­ Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima ­ Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Eg

    Kultuur
    Võrdlev usundilugu konspekt
    28
    docx

    Võrdlev usundilugu konspekt

    I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) ­ 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf ­ püha märk tõlkes Kiri ­ info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe jutustus ­ reisikiri) Ptahhotep

    Võrdlev usuteadus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun