Feodaalse killustatuse ajal oli kuninga võim äärmiselt nõrk (5.-10. saj) · merkantilism · Keskaja algul eksisteeris naturaalmajandus, keskaja lõpus nn. linnamajandus · alaline sõjavägi, üleminek sõjaväe · Keskaja algul eksisteeris rüütlite kohustusele sõjavägi, alates 15. saj palgasõjavägi, ratsavägi kaotas oma tähtsuse, esiplaanile nihkus jalavägi, sest
Muutusteks oli see, et maa kuulus maaisandale aga talupoegadel oli võimalus maad rentida ja selle tagajärjel kandis talupoeg koormisi, milleks olid maksud ja andamid. Eestile kõige enam tulutoov kaubanuds ehk soola kaubandus läks sakslaste kätte. Soolaga kauplemine tõi lausa nii suurt tulu, et selle tuluga ehitati üles meie pealinn Tallinn, sellepärast kasutatakse ka tänapäeval väljendit, et Tallinn on üles ehtatud soolale. Tekkis ka uus majandus süsteem, milleks oli linnamajandus. Arvan,et kui soola kaubandus oleks jäänud eestlaste kätte oleks meie pealinn võimsam ja suurem. Ühiskonna valdkonnas jäi külarahvas endiselt eestlasteks samuti säilisid maakonnad ja kihelkonnad. Inimeste vahel oli ikka majanduslik ebavõrdsus ja kehtis agraar ühiskond. Muutuseks oli see, et kadusid malevad, tekkisid seisused ja mõisnike kiht. Ülikkonna järeltulijad saksastusid ja telupoegade vahel tekkis talupoegade kihistumine. Arvan, et üheks
katoliiklased. Katoliiklus tähendas vaenulikkust ülejäänute vastu. Seda nimetatakse sügava religioossuse ajastuks ja see mõjutab veel tänapäevaelugi. Katoliikliku külaühiskonda kuulusid kirjaoskamatud ja suulised pärimused. See oli feodalismi ideoloogia. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud. Hiljem hakkas levima linnamajandus. Feodaaltsivilisatsiooni arengus oli oluline roll linnal ja linnakultuuril, kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, arvete pidamist, maksude kogumist ja haigete ravimist – tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Linnade tekkimine aitas leida inimestel paremaid töökohti ning võimaldas elada paremat elu. Üks peamistest feodaaltsivilisatsiooni tunnustest oli ühiskonda korraldav normistik, mis
konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmekeskuseline mudel – maakasutusvormide suhtelisel paiknemisel põhinev mudel. 1B. Linnamajandus (lk 94-107) Linnamajanduse lähtekohtadeks on uusklassikalise majanduse põhiprintsiibid, mida kasautatakse ruumilises dimensioonis. Nendeks on kontsentrilise ja homogeense linna idee, inimese majanduslikult ratsionaalne käitumine, turu täielikult vaba areng ja lineaarne kaugus kõige olulisema tegurina funktsioonide paiknemisel. Üksiku indiviidi võimalused mõjutada turumajandust on väikesed. Turumajandus on isereguleeriv süsteem, kuhu riik ei peaks sekkuma
Feodaalse killustatuse ajal oli kuninga võim äärmiselt nõrk (5.-10. saj) · merkantilism · Keskaja algul eksisteeris naturaalmajandus, keskaja lõpus nn. linnamajandus · alaline sõjavägi, üleminek sõjaväe · Keskaja algul eksisteeris rüütlite kohustusele sõjavägi, alates 15. saj palgasõjavägi, ratsavägi kaotas oma tähtsuse, esiplaanile nihkus jalavägi, sest
ühtne pearahamaks. · Talupojad tõlgendasid uut korda mõisakoormistest vabanemisena ja keeldusid teotööst (Räpina mõisas nn puunuiasõda). · Mässumeelsuse lõpetamiseks majutati küladesse vene sõdurid. f. Vastuseisu suurenemine pärisorjusele: · Valgustusideed ja Suur Prantsuse revolutsioon. · 1796. G.H.Merkeli raamat kui otsekohene käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. Eesti linnad ja linnamajandus 17.-18. sajandil 1. Varauusaegsed Eesti linnad a. 16. saj. lõpul oli Eestis 10 linna: · Uuteks linnadeks Kuressaare (1563) ja Valga (1584). · Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas ja kaotas linnaõiguse. b. Asehalduskorra ajal (1783) anti kõigile maakonnakeskustele linnaõigus uuteks linnadeks Paldiski ja Võru. c. Tallinn Eesti suurim linn · 17. saj Rootsi suuruselt 3. linn Stockholmi ja Riia järel (10 tuhat el.)
- 13 saj. suurim linn Pariis (üle 100 000 elaniku) 2. Linnaõiguse järgi 3 liiki linnad: - Linnvabariigid valitsesid valitavad nõukogud (nt. Itaalias) - Riigi- ja vabalinnad allusid keisrile, tegelikult iseseisvad (nt. Saksamaal), valitses raad eesotsas bürgormeistriga - Linnad, mis jäid mõne senjööri võimu alla 3. Elu linnas - Ülerahvastatus, vaesus, pahed, pinged, omakasu, rahamajandus - Kujunevad kultuurikeskusteks 4. Linnamajandus: - Käsitöö ja kauplemine kui põhitegevused - TSUNFT ühe ja sama eriala käsitööliste ühendused meister, sell, õpipoiss OLDERMANN tsunftivanem SKRAA tsunfti põhikiri, reeglistik - GILD = ühendus - VÄIKEGILD ühendas ühe linna erinevad tsunftid (s. t käsitöölised) - SUURGILD ühendas linna kõik kaupmehed 5. Kaubandus: - Vahemerekaubandus: kuni 13 saj
Kergetööstuse lähedal on teine alamklassi piirkond. Kaugemal keskusest, keskklassi piirkonna taga, asub ülemklassi piirkond, kus on ka väike ärikeskus. Linna teisel poolele on kontsentreeritult rasketööstus, mille läheduses on jälle alamklassi piirkond. Äärelinnas paikneb nn magamispiirkond, kust osa inimesi käib tööl linnakeskuses või kergetööstuse piirkonnas. Sellest kaugemal paiknevad elanike pendelrändel põhinevad magamislinnad. Linnamajandus (lk 94-107) Linnamajanduse lähtekohtadeks on uusklassikalise majanduse põhiprintsiibid, mida kasutatakse ruumilises majanduses. Nendeks on kontsentrilise ja homogeense linna idee, inimeste majanduslikult ratsionaalne käitumine, turu täielikult vaba areng ja lineaarne kaugus kõige olulisema tegurina funktsioonide paiknemisel. Tegemist on normatiivse lähenemisega, mis selgitab kuidas linnad peaksid arenema, mitte aga kuidas nad on reaalselt arenenud.
Vastasutatud linnadesse asusid saksa kaupmehed ja käsitöölised, keda meelitati Eestimaale mitmesuguste eesõiguste ja soodustustega. See tegi linnakodanikest samasuguse ülemkihi kui aadel. Tallinn ja Tartu kujunesid keskaja mõistete järgi päris suurlinnadeks : 16. Saj. Lõpul oli Tallinnas 7000 ja Tartus 5000 elanikku. Üldse oli Eesis keskajal 9 linna. Maa uued valitsejad rajasid linnadesse oma valimis- ja kaubanduskeskused. Linnades seati sisse täielik saksa linnamajandus ja kodanikukultuur. Välja kujunesid omavalitsuslikud nõukogud ehk raed, mis koosnesid raehärradest ja pürjermeistritest, kelle arv olenes linna suurusest. Rae liikmeiks pääsesid ainult kõige varakamad kodanikud, tavaliselt suuremad kaupmehed. Amet oli tasuta auamet, tavaliselt eluaegne. Raad korraldas linna majandamist ja avalikku elu, sekkudes oma määruste kaudu isegi eraellu. Raele allusid kohtuvõim, kaubanduslikud ja välissuhted. Suuremad linnad kujunesid aja jooksul
Maratoni lahing, sai ateenlastelt lüüa. Suri 486. pärandas vüimu Xerxesele, tahtis kätte maksta 480- 479 lüüa saamise Salamis ja Plataia lahingutes.Kreeka jäi vallutamata.Nendest pärsia sõdadest pole pärsia allikatest mitte sõnagi. 19.03.14 Pärsia impeeriumi kohta peale kreeka tekstidest, Persepholise tekstid, majanduslikud tekstid, mis näitasid kuidas inimesed teenisid kuningat jne. Babüloonia tekstid ka majandussüsteemi, pankuri või kaupmehe perekonnad tegutsesid, linnamajandus õitses, ärisuhted olid kõrgel tasemel, pärsia ülemvõim ei toonud muutust, ka mõned tekstid Egiptusest.Veel on teada ka Vanas Testamendist, juudipärimuste kogum, on kirja pandud suures osas Pärsia võimu ajal või pärast seda, kajastab juutide , pärsia võimu all olev rahvas, kajastas nende nägemust Pärsiast. Kõik see kokku on hajali allikmaterjal mis ühtset tervikut lõimida ei võimalda. Põgusalt
annaabi.ee 
